Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52015TA1209(02)

    Aruanne Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

    ELT C 409, 9.12.2015, p. 18–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    9.12.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 409/18

    ARUANNE

    Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

    (2015/C 409/02)

    SISSEJUHATUS

    1.

    Ljubljanas asuv Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „amet” või „ACER”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (1). Ameti peamised ülesanded on aidata liikmesriikide reguleerivatel asutustel täita liidu tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriigi tasandil täidavad, ning vajaduse korral kooskõlastada nende tegevust. Energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega (2) on ametile (ning liikmesriikide reguleerivatele asutustele) antud täiendavaid kohustusi, mis puudutavad Euroopa energia hulgimüügituru järelevalvet (3).

    KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

    2.

    Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

    KINNITAV AVALDUS

    3.

    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

    a)

    ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruannetest (5)31. detsembril 2014. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

    b)

    raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

    Juhtkonna kohustused

    4.

    Juhtkond vastutab ameti raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (6):

    a)

    juhtkonna kohustused seoses ameti raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (7) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab ameti raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab ameti finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

    b)

    alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasi nõudmiseks.

    Audiitori kohustused

    5.

    Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (8) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

    6.

    Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 sätestatud nõuetele (9).

    7.

    Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

    8.

    Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2014. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

    Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

    9.

    Kontrollikoja hinnangul on ameti 2014. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

    10.

    Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

    KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

    11.

    Amet kandis järgmisse aastasse üle 1,57 miljonit eurot (62 %) III jaotise (tegevuskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2013. aastal 3,1 miljonit eurot ehk 91 %). Ülekandmised olid peamiselt seotud energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse (REMIT) alase keeruka mitmeaastase tegevuse rakendamisega (REMITi rakendusmäärus võeti vastu alles 17. detsembril 2014 (10)). Amet kandis järgmisse aastasse üle 0,98 miljonit eurot (41 %) II jaotise (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringuid (2013. aastal 1,9 miljonit eurot ehk 56 %); need olid peamiselt seotud REMITi rakendamist puudutavate uuringute ning aasta lõpus uuendatud iga-aastaste lepingutega.

    12.

    2013. aasta oktoobris eraldati ametile REMITi rakendamiseks paranduseelarvega täiendavalt 3 miljonit eurot assigneeringuid, mis kanti üle 2014. aastasse. Vastavalt rakendusmäärusele algab REMITi raamistiku rakendamine aga alles 2015. aasta oktoobris. Osa vahenditest kasutati 2014. aastal REMITi rakendamise ettevalmistamiseks. 2014. aasta lõpus tegi amet ajavahemikus 2015–2017 osutatavate REMITiga seotud teenuste lepingute raames kaks ettemakset summas 1,56 miljonit eurot ning vältis seeläbi kasutamata vahendite komisjonile tagastamist (11). Ettemaksed võimaldavad ametil küll rahastada REMITiga seotud tegevust, ent on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

    MUUD KOMMENTAARID

    13.

    Ameti ja Sloveenia valitsuse vahel sõlmitud peakorterilepingu kohaselt luuakse Sloveenias Euroopa Kool. Kuigi lepingu sõlmimisest on möödunud enam kui neli aastat, ei ole Euroopa Kooli ikka veel loodud.

    EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

    14.

    Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud I lisas.

    IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Milan Martin CVIKL, võttis käesoleva aruande vastu 8. septembri 2015. aasta koosolekul Luxembourgis.

    Kontrollikoja nimel

    president

    Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

    (1)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1), mis annab ametile energia hulgimüügiturgudel toimuva kauplemise järelevalvega seotud olulised ülesanded.

    (3)  II lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

    (4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

    (5)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja selle lisast.

    (6)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

    (7)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

    (8)  Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

    (9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

    (10)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).

    (11)  ELi finantsmääruse artiklis 13 sätestatakse, et vahendeid saab üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse.

    I LISA

    Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

    Aasta

    Kontrollikoja kommentaar

    Parandusmeetmete võtmise seis

    (lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

    2012

    Ametil oli aasta lõpus 4,2 miljonit eurot, sealhulgas 2011. aasta eelarve 1,6 miljoni euro suurune ülejääk, mille põhjustas 2011. aasta liiga suur rahastamisnõue ja mis maksti komisjonile tagasi 2013. aasta jaanuaris. See ei vasta rahavoogude range juhtimise põhimõttele.

    Lõpetatud

    2012

    Auditeeritud värbamismenetlustes esines puudusi seoses läbipaistvuse ja kandidaatide võrdse kohtlemisega – kirjalike katsete ja vestluste küsimused ei olnud enne taotluste läbivaatamist paika pandud. Kirjalikele katsetele ja vestlustele pääsemise ning samuti reservnimekirja kandmise tingimused ei olnud piisavalt täpsed ning meetmed kandidaatide anonüümsuse tagamiseks kirjalikel katsetel ei olnud asjakohased.

    Lõpetatud

    2013

    Amet kandis järgmisesse eelarveaastasse üle 1,9 miljonit eurot II jaotise kulukohustustega seotud assigneeringuid (ACERi hoone ehitus- ja sellega seotud kulud), mis moodustas 56 % kogu II jaotise kulukohustustega seotud assigneeringutest; enamik summast oli seotud energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse (REMIT) määruse rakendamisega. Tegu on mitmeaastase olemusega põhitegevusega, mida oleks pidanud kajastama III jaotises; hilisemates kulukohustustega seotud assigneeringutes viga parandati.

    Lõpetatud

    2013

    Lisaks kandis amet järgmisesse eelarveaastasse üle 3,1 miljonit eurot III jaotise kulukohustustega seotud assigneeringuid (91 %), mis olid samuti seotud energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamisega. III jaotise ülekandmiste erandlikult kõrget määra selgitab 31. oktoobril 2013 heaks kiidetud paranduseelarvega eraldatud ligikaudu 3 miljoni euro lisandumine.

    Ei kohaldata

    2013

    Ametil oli aasta lõpu seisuga raha summas 5,5 miljonit eurot, milles sisaldub viimase paranduseelarvega eraldatud ligikaudu 3 miljonit eurot. Ometi olid keskmised sularahasaldod ka aasta kestel tunduvalt suuremad, kui põhitegevus seda oleks nõudnud.

    Lõpetatud

    II LISA

    Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (Ljubljana)

    Pädevus ja tegevus

    Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

    (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 (EÜ asutamislepingu endine artikkel 95) ja 194)

    Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

    Siseturu rajamisel ja toimimisel ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid:

    a)

    tagada energiaturu toimimine;

    b)

    tagada energiaga varustamise kindlus liidus;

    c)

    edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist;

    d)

    edendada energiavõrkude sidumist.

    Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt loetletud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komiteega.

    Ameti pädevus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009; komisjoni määrus (EL) nr 838/2010; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 347/2013, 17. aprill 2013, üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009

    Eesmärgid

    Ameti ülesanne on aidata liikmesriikide reguleerivatel asutustel täita liidu tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriigi tasandil täidavad, ning vajaduse korral kooskõlastada nende tegevust.

    Ülesanded

    —

    Liikmesriikide reguleerivate asutuste töö täiendamine ja kooskõlastamine;

    —

    osalemine Euroopa energiavõrkude eeskirjade loomisel;

    —

    teatud tingimustel siduvate üksikotsuste vastuvõtmine piiriülese infrastruktuuri juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimuste kohta;

    —

    Euroopa institutsioonide nõustamine erinevates energeetikaga seotud küsimustes;

    —

    energiaturgudel toimuva jälgimine ning sellest aruandmine;

    —

    Euroopa Komisjonile ettepaneku tegemine piiriülese infrastruktuuri põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi iga-aastase hüvitussumma kohta;

    —

    osalemine ühishuviprojektide valimisel, sh arvamuste koostamine nende valikukriteeriumide ja tasuvusanalüüside järjepideva rakendamise kohta piirkondade lõikes, ning ühishuviprojektide rakendamise alane järelevalve;

    —

    ühishuviprojekte puudutavate investeerimistaotluste alaste otsuste tegemine (sh piiriüleste kulude jaotuse kohta), juhul kui riiklikud reguleerivad asutused ei suuda kokkuleppele jõuda;

    —

    ELi energia hulgimüügiturgudel toimuva tegevuse järelevalve, mille eesmärk on avastada ja vältida turu kuritarvitamist; järelevalve toimub koostöös liikmesriikide reguleerivate asutuste, ESMA, liikmesriikide pädevate finantsametkondade ning vajaduse korral riiklike konkurentsiametkondadega;

    —

    erinevate turgude kategooriate ja kauplemisviiside toimimise ja läbipaistvuse hindamine;

    —

    komisjonile soovituste andmine turueeskirjade, tehingutega seotud andmete, kauplemiskorralduste, standardite ja menetluste kohta, mis võivad parandada turu terviklikkust ja siseturu toimimist.

    Juhtimine

    Haldusnõukogu

    Koosseis

    Kaks Euroopa Parlamendi nimetatud liiget, kaks komisjoni nimetatud liiget ning viis nõukogu nimetatud liiget. Igal liikmel on asendusliige.

    Ülesanded

    Haldusnõukogu võtab vastu ameti aasta tööprogrammi ja eelarve ning kontrollib nende rakendamist.

    Direktor

    Direktori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul koostatud kandidaatide nimekirja põhjal peale reguleerivate asutuste nõukogult saadud positiivset arvamust.

    Reguleerivate asutuste nõukogu

    Koosseis

    Iga liikmesriigi reguleeriva asutuse juhtiv esindaja ning üks hääleõiguseta komisjoni esindaja. Igal liikmel on asendusliige, kelle nimetab iga liikmesriigi reguleeriv asutus.

    Ülesanded:

    —

    esitab direktorile arvamusi arvamuste, soovituste või otsuste kohta, mille vastuvõtmine on kaalumisel;

    —

    annab direktorile suuniseid direktori ülesannete täitmiseks;

    —

    esitab haldusnõukogule oma arvamuse direktorikandidaadi kohta;

    —

    kinnitab ameti järgmise aasta tegevuse tööprogrammi.

    Välisaudit

    Euroopa Kontrollikoda.

    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

    Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

    2014. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2013. aasta andmed)

    Lõplik eelarve 2014

    10,88 (11,9) miljonit eurot

    Töötajate arv seisuga 31. detsember 2014

    Ametikohtade arv ametikohtade loetelus: 54 (49)

    Täidetud ametikohad 31. detsembri seisuga: 52 (49)

    Muud töötajad: 18 (20)

    Töötajate arv kokku: 72 (69), mis jaotub vastavalt tööülesannetele:

    —

    põhitegevus: 48 (41)

    —

    haldusülesanded: 24 (28)

    2014. aastal pakutud tooted ja teenused

    a)

    Võrgueeskirjad: kaks arvamust võrgueeskirjade kohta (elekter: võrgueeskiri kõrgepinge alalisvooluühenduste ja alalisvooluühendusega elektrijaamamoodulite kohta ning võrgueeskiri elektri tasakaalustamise kohta); kolm soovitust võrgueeskirjade kohta (elekter: tulevikutehingute eeskiri ja võrgueeskiri kõrgepinge alalisvooluühenduste ja alalisvooluühendusega elektrijaamamoodulite kohta, ning gaas: võrgueeskiri koostalitlusvõime ja andmevahetuse kohta);

    b)

    19 ENTSO-de-alast arvamust: ENTSO-E suunised võrkude arendusprojektide tasuvusanalüüside kohta; arvamus ENTSO-G 2013.–2014. aasta talve gaasitarneprognoosi kohta; arvamus ENTSO-E läbipaistvuse keskplatvormi tegevuse ettepaneku kohta; arvamus ENTSO-G tasuvusanalüüsi metoodika kohta; arvamus ENTSO-E 2013.–2014. aasta talve elektritarneprognoosi aruande ning 2013. aasta suve ülevaate kohta; arvamus põhikirja ja töökorra kohta, mis põhineb ENTSO-G põhikirja muutmise ettepanekul; arvamus riiklike kümneaastaste võrkude arengukavade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõikele 11; arvamus elektritootjate makstavate ülekandetasude asjakohase suuruse kohta; arvamus ENTSO-G 2013. aasta aastaaruande kohta; arvamus ENTSO-E uurimis- ja arendustegevuse ajavahemiku 2013–2022 arengukava 2015.–2017. aasta rakenduskava kohta; arvamus ENTSO-E 2013. aasta aastaaruande kohta; arvamus ENTSO-G 2014. aasta suve gaasitarneprognoosi kohta; arvamus ENTSO-E 2013.–2014. aasta talve elektritarneprognoosi aruande ning 2014. aasta suve ülevaate kohta; arvamus elektri ülekandevõrkudesse tehtavate investeeringute rakendamise kohta; arvamus ENTSO-E intsidentide klassifitseerimise skaala kohta (2014. aasta metoodika); arvamus ENTSO-G 2015. aasta tööprogrammi kohta; arvamus ENTSO-G 2014.–2015. aasta talve gaasitarneprognoosi kohta; arvamus ENTSO-E 2014. aasta tööprogrammi projekti kohta (kuni 2015. aasta detsembrini); arvamus ENTSO-E perioodi 2014–2030 stsenaariumide koostamise ja adekvaatsuse prognoosimise kava (SOAF) projekti kohta;

    c)

    üks otsus investeerimistaotluse kohta, sealhulgas piiriüleste kulude jaotus Poola ja Leedu vahelise gaasivõrkude ühendamise ühishuviprojekti kohta (GIPL, projekt nr 8.5);

    d)

    REMITi-alased dokumendid: teabejagamise mehhanismid; turu järelevalve käsiraamat; registreeritud aruandlusmehhanismide (RRM) registreerimisnõuded; tehingute aruandluse alane kasutaja käsiraamat; andmete aruandluse alaste protseduuride, standardite ja elektrooniliste formaatide käsiraamat; organiseeritud turgude nimekiri;

    e)

    22. oktoobril avaldati ACERi ja CEERi turujärelevalve ühisaruanne (määruse (EÜ) nr 713/2009 artikkel 11), mille avalik esitlus toimus Brüsselis;

    f)

    jaanuaris avaldati 2013. aasta (iga-aastane) piirkondlike algatuste ülevaade. Avaldati kaks piirkondliku gaasialgatuse ja kaks piirkondliku elektrienergia algatuse elektroonilist eduaruannet;

    g)

    10. juunil 2014 korraldati Ljubljanas ameti 3. aastakonverents „REMITage: The age of REMIT?”; üritusel oli ligikaudu 200 osalejat ning sellega paralleelselt ilmus ameti 2. REMITi-alane aruanne.

    Allikas: ameti edastatud lisa.

    AMETI VASTUS

    11.

    Amet taotles energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse (REMIT) rakendamiseks vajalikke vahendeid 2013. aasta eelarveprojektis, mille haldusnõukogu võttis vastu märtsis 2012. Siiski ei eraldatud ametile neid vahendeid esialgu 2013. aasta Euroopa Liidu eelarves, vaid energeetika peadirektoraat kandis ametile 2,989 miljonit eurot alles oktoobris 2013, mistõttu tehti ameti eelarvesse 31. oktoobril 2013 parandus. Hilisest parandusest hoolimata eraldas amet vahendid edukalt REMITiga seoses sõlmitud lepingutele. Komisjon pidi REMITi rakendusmääruse jaanuaris vastu võtma, kuid see lükkus edasi detsembrisse 2014 ning seepärast ei saanud amet jätkata projekti osaga, milleks oli vajalik rakendusmääruse jõustumine.

    12.

    Amet märgib, et REMITi projekti mitmeaastane plaan võib olla vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, eelkõige arvestades viivitusi vahendite kättesaadavaks tegemisel ja REMITi rakendusaktide vastuvõtmisel (vt eespool).

    Seda arvestades tegi amet kõik endast oleneva, et tagada REMITi nõuetekohane ja tõhus rakendamine, tehes parandatud eelarvest enne 2013. aasta lõppu assigneeringud nõutavale infrastruktuuri investeeringule, selleks et majutada ameti REMIT-infosüsteemi (ARIS), ja tegevuslitsentside lõivudele, et alustada tegevust kohe rakendusaktide jõustumisel (eeldatavalt 2014. aasta algul). Et amet kasutab oma kulukohustuste ja maksete jaoks liigendamata assigneeringuid, tuli 2013. aasta kulukohustuste assigneeringud ära kasutada enne 2014. aasta lõppu või tühistada.

    Kirjeldatud viivituste tõttu pidi amet mõnda lepingut muutma, et lükata tellitud teenuste osutamine edasi ja vältida 2013. aasta eelarveparandusega saadud vahendite tühistamist. REMITi tulevase rakendamise tagamiseks peeti parimaks lahenduseks pangagarantiidega ettemakseid.

    Amet analüüsib praegu võimalust kasutada edaspidi liigendatud assigneeringuid, et vähendada ülekandmised miinimumini.

    13.

    Välisministeeriumi ja haridusministeeriumiga on mitu korda arutatud Euroopa Kooli rajamist Ljubljanasse. Ametile teatati hiljuti, et Sloveenia valitsus kaalub vajalike seadusmuudatuste ja ümberkorralduste tegemist, et leida parim lahendus. Praegu käivad ameti töötajate lapsed riiklikes ja erakoolides.
    Top