EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2015

COM(2015) 535 final

2015/0249(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppe (milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (muudetud 1958. aasta kokkulepe)) 3. versiooni sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.OTSUSE KONTEKST

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) sõidukieeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (WP.29) töötab rahvusvahelisel tasandil välja ühtlustatud nõuded, mille eesmärk on kõrvaldada tehnilised tõkked mootorsõidukite kaubanduselt 1958. aasta muudetud kokkuleppe osaliste vahel ning tagada, et neil sõidukitel oleks kõrge ohutus- ja keskkonnakaitse tase. Euroopa Liit on 1958. aasta muudetud kokkuleppe osaline nõukogu otsuse 97/836/EÜ alusel.

WP.29 leppis oma 150. istungil 2010. aasta märtsis kokku kaaluda muudetud 1958. aasta kokkuleppe raames sõidukieeskirjade edasise ühtlustamise meetmeid, eesmärgiga soodustada rohkemate riikide ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide osalemist ülemaailmse foorumi tegevuses ning suurendada kõnealuse kokkuleppe osaliste arvu. Käesoleva läbivaadatud versiooni eesmärk peaks ühtlasi olema parandada 1958. aasta muudetud kokkuleppe toimimist, suurendada selle usaldusväärsust ja tagada selle püsimajäämine autotööstuse tehniliste eeskirjade ühtlustamise peamise rahvusvahelise raamistikuna.

2013. aasta juulis sai komisjon nõukogult loa pidada liidu nimel läbirääkimisi seoses ettepanekutega kokkuleppe läbivaatamiseks. Selleks on komisjon juhtinud WP.29 poolt kokkuleppe läbivaatamise ettepanekute edasiarendamiseks loodud mitteametliku töörühma rakkerühma. Töö tulemused esitati WP.29-le 2014. aasta märtsis ja WP.29 otsustas ettepanekute projektid külmutada, et kokkuleppeosalised saaksid käivitada oma siseriiklikud menetlused nende ettepanekute hindamiseks. 2014. aasta novembris tegi teatav hulk kokkuleppeosalisi ühiselt WP.29-le ettepaneku tõsta enamushääletuse künnis uute ÜRO eeskirjade kehtestamisel ja olemasolevate ÜRO eeskirjade muutmisel kahelt kolmandikult neljale viiendikule.

Komisjoni talituste 28. mai 2014. aasta töödokumendis SWD (2014) 178 final pealkirjaga „Progress report on the 2013 activities of the World Forum for Harmonisation of Vehicle Regulations” (Sõidukite eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi 2013. aasta tegevuse eduaruanne) oletatakse, et juhul kui enamushääletuse künnise tõstmise küsimus leiab positiivse lahenduse, oleksid võimalused meelitada uute kokkuleppeosalistena ligi ELi tähtsaid partnereid, nagu India, Hiina, ASEANi riigid ja Brasiilia, märksa suuremad. Ühtlasi märgitakse CARS 2020 tegevuskavas, et 1958. aasta kokkuleppe alusel kehtestatud ja rahvusvaheliselt ühtlustatud sõidukieeskirjade heakskiitmine ELi kaubanduspartnerite poolt on parim viis kõrvaldada mittetariifsed kaubandustõkked, mistõttu tuleb 1958. aasta kokkuleppe atraktiivsust suurendada. Olles eespool nimetatut arvesse võttes hinnanud kokkuleppe läbivaatamise ettepanekuid, sealhulgas taotlust tõsta enamushääletuse künnis nelja viiendikuni, võib teha järelduse, et ettepanekud vastavad kokkuleppe kolmandatele riikidele atraktiivsemaks muutmise eesmärgile ning suurendavad samal ajal kokkuleppe tulemuslikkust ja usaldusväärsust.

Seega peaks Euroopa Liit kokkuleppeosalisena astuma vajalikud sammud 1958. aasta kokkuleppe muudatusettepanekute vastuvõtmise suunas kooskõlas nõukogu otsuse 97/836/EÜ artikli 5 lõikes 1 ja III lisa punktis 3 sätestatud korraga. See kord näeb ette, et nõukogu võtab komisjoni ettepanekul vastu otsuse viia kokkuleppe läbivaatamine lõpule ja esitada kokkuleppeosalistele liidu nimel kokkuleppe muudatusettepanekud. Kokkuleppe artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et see peab toimuma muudatusettepaneku teksti sisaldava teatise esitamise teel ÜRO peasekretärile, kes edastab selle kõigile kokkuleppeosalistele.

Kokkuleppe artikli 13 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et edastatud muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks juhul, kui ükski kokkuleppeosaline ei esita vastuväiteid kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, millal peasekretär on muudatusettepaneku edastanud. Võttes arvesse vajadust kõigi kokkuleppeosaliste nõusoleku järele, otsustas WP.29 korraldada mitteametliku hääletuse, et kontrollida enne artikli 13 alusel kokkuleppe muutmise menetluse algatamist, kas kõik olemasoleva kokkuleppe osalised on muudatusettepanekuga nõus. Seega peaks komisjonil olema õigus hääletada ELi nimel pakutud muudatuste poolt.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Regulaarne konsulteerimine 1958. aasta kokkuleppe läbivaatamise ettepanekute eelnõude asjus on kõikide autotööstuse sidusrühmadega toimunud mootorsõidukite töörühma raames seisukohtade vahetamise teel. Läbirääkimiste käigus on peetud konsultatsioone liikmesriikidega mootorsõidukite tehnilises komitees, nagu on ette nähtud nõukogu poolt 2013. aasta juulis välja antud läbirääkimisjuhistes. Liikmesriikide ja tööstusühenduste esindajad osalesid ka WP.29 loodud mitteametlikus töörühmas ja eelkõige kokkuleppe 3. versiooni muudatusettepanekute ettevalmistamise rakkerühmas, mida juhtisid komisjoni talitused.

Kõnealune konsulteerimine võimaldas jõuda konsensuseni kokkuleppe 3. versiooni muudatusettepanekute osas, mis koostati mitteametliku töörühma poolt ja edastati WP.29-le, ning saada positiivset vastukaja ettepanekule tõsta enamushääletuse künnist ÜRO eeskirjade ja nende muudatuste kehtestamisel.

Käesoleva otsuse kohta ei koostatud mõjuhinnangut, kuid komisjoni talitused on teinud kulutasuvuse uuringu veendumaks, et kokkuleppesse kavandatud muudatustega saavutatakse oodatav kasu, s.t kokkulepe muutub atraktiivsemaks ja parandab seega ELi autotööstuse üleilmset konkurentsivõimet, lihtsustades turulepääsu riikides, kes võivad liituda kokkuleppega pärast selle läbivaatamist.

3.OTSUSE ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkt a, nagu on sätestatud nõukogu otsuse 97/836/EÜ artikli 5 lõikes 1.

Kokkuleppe kavandatud muudatused peaksid hõlmama mootorsõidukite tehniliste eeskirjade väljatöötamise, muutmise ja vastuvõtmise korda ning selle rakendamist kokkuleppeosaliste poolt, samuti tüübikinnituste andmise tingimusi ja tüübikinnituste vastastikust tunnustamist. See peaks jääma endiselt ELi tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides tüübikinnituste andmise aluseks.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5.TÄIENDAV TEAVE

Kavandatavas õigusaktis ei käsitleta Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu ei tuleks seda kohaldada Euroopa Majanduspiirkonnas.

2015/0249 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppe (milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (muudetud 1958. aasta kokkulepe)) 3. versiooni sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsust 97/836/EÜ Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja III lisa punkti 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (edaspidi „kokkulepe”), jõustus 16. oktoobril 1995.

(2)Kokkuleppe artiklis 13 on sätestatud, et kokkuleppe enda ja selle lisade muudatused tuleb vastu võtta sel teel, et kokkuleppeosaline esitab muudatusettepaneku teksti sisaldava teatise ÜRO peasekretärile, kes edastab selle kõigile kokkuleppeosalistele. Kui ükski kokkuleppeosaline ei esita vastuväiteid kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, millal peasekretär on muudatusettepanekud edastanud, jõustuvad muudatusettepanekud kõikide kokkuleppeosaliste suhtes kolm kuud pärast selle kuuekuulise perioodi lõppu.

(3)WP.29 leppis oma 150. istungil 2010. aasta märtsis kokku mitteametliku töörühma loomises, et aidata WP.29 foorumit meetmete võtmisel muudetud 1958. aasta kokkuleppe kohase sõidukieeskirjade ühtlustamise edasiste arengusuundade kindlaksmääramiseks. Nende meetmete eesmärk peaks olema soodustada rohkemate riikide ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide osalemist ülemaailmse foorumi tegevuses ning suurendada 1958. aasta muudetud kokkuleppe osaliste arvu, parandades kokkuleppe toimimist, suurendades selle usaldusväärsust ja tagades niimoodi selle püsimajäämise autotööstuse tehniliste eeskirjade ühtlustamise peamise rahvusvahelise raamistikuna.

(4)15. juulil 2013 andis nõukogu komisjonile loa alustada WP.29 raames läbirääkimisi kokkuleppe muutmiseks. Komisjon on pidanud liidu nimel ja WP.29 loodud mitteametlikus töörühmas läbirääkimisi kokkuleppe muudatusettepanekute üle.

(5)WP.29 võttis oma 162. istungil 2014. aasta märtsis teatavaks mitteametliku töörühma ettevalmistatud ettepanekud 1958. aasta kokkuleppe 3. versiooni kohta ja kutsus kokkuleppeosalisi üles algatama oma siseriiklikud menetlused kokkuleppe muudatusettepanekute hindamiseks.

(6)Oma 164. istungil 2014. aasta novembris võttis WP.29 teatavaks mitme kokkuleppeosalise esitatud ettepaneku tõsta enamushääletuse künnis uute ÜRO eeskirjade ja olemasolevate ÜRO eeskirjade muudatuste kehtestamisel kahelt kolmandikult neljale viiendikule. ELi esindaja teatas kavatsusest võtta ettepaneku asjus vastu ELi liikmesriikide kooskõlastatud seisukoht.

(7)Ettepanekud kokkuleppe 3. versiooni kohta ning enamushääletuse künnise tõstmiseks kahelt kolmandikult neljale viiendikule vastavad läbirääkimiste eesmärkidele, mis olid sätestatud nõukogu otsuses, millega anti komisjonile luba algatada WP.29 raames läbirääkimisi seoses kokkuleppe 3. versiooniga.

(8)Seega tuleks vastavalt muuta kokkuleppe artikleid 1–15 ning selle 1. ja 2. liidet.

(9)Kõnealused kokkuleppe muudatused tuleks liidu nimel heaks kiita.

(10)WP.29 korraldab mitteametliku hääletuse, et kontrollida enne artikli 13 kohaselt kokkuleppe muutmise menetluse algatamist, kas on võimalik saada kõikide kokkuleppeosaliste nõusolekut seoses kõnealuste muudatustega. Liit peaks hääletama nende muudatuste poolt.

(11)Pärast seda, kui WP.29 mitteametlik hääletus on kinnitanud kõikide kokkuleppeosaliste nõusolekut kokkuleppe muudatusettepanekutega, peaks nõukogu eesistuja määrama Euroopa Liidu esindaja, kellel on volitus edastada muudatusettepanekute tekst nõukogu otsuse 97/836/EÜ III lisa punkti 3 alusel ÜRO peasekretärile kokkuleppe artikli 13 lõikes 1 sätestatud korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppe (milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimusi („1995. aasta muudetud kokkulepe”)) 3. versioon kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu 3. versiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku, kellel on volitused tegutseda Euroopa Liidu nimel kokkuleppe artikli 13 lõikes 1 sätestatud teatise abil, et algatada menetlus kokkuleppe 3. versiooni sõlmimiseks ning väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end kokkuleppe 3. versiooniga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval 2 .

Brüssel,

(1) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2015

COM(2015) 535 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu otsus,

millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppe (milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (muudetud 1958. aasta kokkulepe)) 3. versioon

LISA

Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ÜRO ühtlustatud tehniliste eeskirjade kehtestamist ning nende ÜRO eeskirjade alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi 1

3. versioon

Preambul

KOKKULEPPEOSALISED,

OLLES OTSUSTANUD muuta 20. märtsil 1958. aastal Genfis sõlmitud ja 16. oktoobril 1995. aastal muudetud kokkulepet mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise kohta;

SOOVIDES vähendada rahvusvahelises kaubanduses tehnilisi tõkkeid ning näha selleks ette ÜRO ühtlustatud tehnilised eeskirjad, mille järgimisest piisab selleks, et teatavaid ratassõidukeid, nende seadmeid ja osi võiks neis riikides või piirkondades kasutada;

TUNNUSTADES seda, kui oluline on ratassõiduki ning sellele paigaldatavate ja/või sellel kasutatavate seadmete ja osade ohutus, keskkonnakaitse, energiatõhusus ja varguskindlus selliste eeskirjade väljatöötamisel, mis oleksid tehniliselt ja majanduslikult teostatavad ning kooskõlas tehnika arenguga;

SOOVIDES neid ÜRO eeskirju võimaluse korral oma riikides või piirkondades kohaldada;

SOOVIDES hõlbustada nende sõidukite, seadmete ja osade heakskiitmist oma riigis juhul, kui need on teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutustelt nende ÜRO eeskirjade alusel tüübikinnituse saanud;

SOOVIDES kokkuleppe raames luua rahvusvahelise terviksõidukite tüübikinnitussüsteemi (IWVTA), et suurendada kokkuleppele lisatud individuaalsete ÜRO eeskirjade eeliseid ning luua sel viisil võimalusi lihtsustada nende rakendamist osalisriikide poolt ja terviksõiduki tüübikinnituse vastastikuse tunnustamise laiemat kasutuselevõttu, ning

SOOVIDES kokkuleppe toimimise ja usaldusväärsuse parandamise teel suurendada kokkuleppeosaliste hulka ja tagada seega kokkuleppe püsimine keskse rahvusvahelise raamistikuna tehniliste eeskirjade ühtlustamiseks autotööstuses,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.Kokkuleppeosalised kehtestavad kooskõlas käesoleva kokkuleppe lisas sätestatud kodukorraga kõikidest kokkuleppeosalistest loodud halduskomitee raames ja järgmiste artiklite ja lõigete põhjal ÜRO eeskirjad ratassõidukite ning neile paigaldatavate ja/või neil kasutatavate seadmete ja osade kohta. Tüübikinnituse andmise ja tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimused on mõeldud nende kokkuleppeosaliste jaoks, kes on otsustanud kohaldada eeskirju tüübikinnitussüsteemi kaudu .

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid.

Mõiste „ratassõiduk, selle seadmed ja osad” hõlmab kõiki ratassõidukeid, nende seadmeid ja osi, mis on tähtsad sõiduki ohutuse, keskkonnakaitse, energiatõhususe ja varguskindluse seisukohast.

Mõiste „tüübikinnitus vastavalt ÜRO eeskirjale” osutab haldusmenetlusele, mille kohaselt teatavad ühe kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutused pärast vajalike kontrollide tegemist, et sõiduk, selle seadmed või osad vastavad asjaomase ÜRO eeskirja nõuetele. Seejärel kinnitab tootja, et iga turule viidud sõiduk, selle seadmed või osad on toodetud tüübikinnituse saanud tootega identselt.

Mõiste „terviksõiduki tüübikinnitus” osutab sellele, et asjaomase ÜRO eeskirja alusel antud tüübikinnitused ratassõidukile ning selle seadmetele ja osadele on koondatud terviksõiduki tüübikinnitusse vastavalt IWVTA haldussüsteemi sätetele.

Mõiste „ÜRO eeskirja versioon” osutab sellele, et ÜRO eeskirja võib selle vastuvõtmise ja jõustumise järel muuta käesolevas eeskirjas, eriti selle artiklis 12 kirjeldatud korra kohaselt. Muutmata ÜRO eeskirja ning ÜRO eeskirja, millesse on integreeritud üks või mitu hilisemat muudatust, peetakse ühe ja sama ÜRO eeskirja eri versioonideks.

Mõiste „ÜRO eeskirja kohaldamine” osutab sellele, et teatav ÜRO eeskiri hakkab teatava kokkuleppeosalise suhtes kehtima. Seejuures on kokkuleppeosalistel võimalus säilitada oma riiklikud või piirkondlikud õigusaktid. Soovi korral võivad nad asendada oma riiklikud või piirkondlikud õigusaktid kohaldatavate ÜRO eeskirjade nõuetega, kuid kokkulepe ei kohusta neid selleks. Alternatiivina oma riikliku või piirkondliku õigusakti asjaomasele osale peavad kokkuleppeosalised siiski heaks kiitma ÜRO tüübikinnitused, mis on antud nende riigis või piirkonnas kohaldatava ÜRO eeskirja uusima versiooni alusel. ÜRO eeskirja kohaldavate kokkuleppeosaliste õigusi ja kohustusi on kirjeldatud mitmes käesoleva kokkuleppe artiklis.

ÜRO eeskirjade kohaldamiseks on võimalik kasutada muid tüübikinnitusele alternatiivseid haldusmenetlusi. Ainus üldtuntud alternatiivne menetlus, mida teatavates Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikides kohaldatakse, on enesesertifitseerimine, millega tootja esitab kinnituse, ilma et eelnevalt oleks tehtud halduskontrolle, selle kohta, et iga turule viidud toode vastab asjaomase ÜRO eeskirja tingimustele; pädevad haldusasutused võivad turul pisteliselt kontrollida, kas tootjate enda poolt sertifitseeritud tooted vastavad asjaomase ÜRO eeskirja tingimustele.

2.Halduskomitee koosneb vastavalt lisas sätestatud kodukorrale kõikidest kokkuleppeosalistest.

Kui ÜRO eeskiri on lisas sätestatud korra alusel kehtestatud, edastab halduskomitee selle ÜRO peasekretärile (edaspidi „peasekretär”). Peasekretär teatab asjaomasest ÜRO eeskirjast seejärel võimalikult kiiresti kokkuleppeosalistele.

ÜRO eeskiri loetakse vastuvõetuks juhul, kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui peasekretär on kokkuleppeosalistele sellest teatanud, ei ole rohkem kui viiendik kokkuleppeosalistest teatanud peasekretärile ÜRO eeskirjaga mittenõustumisest.

ÜRO eeskiri hõlmab järgmist:

(a)ratassõidukeid, nende seadmeid ja osi;

(b)tehnonõudeid, mis on võimaluse korral orienteeritud toimivusele, mitte ehituslikele piirangutele ning milles võetakse vastavalt vajadusele objektiivselt arvesse olemasolevat tehnikat, kulusid ja kasu ja mis võivad sisaldada alternatiive;

(c)katsemeetodeid, millega tõestatakse, et toodete omadused vastavad nõuetele;

(d)tüübikinnituse andmise ja tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, mis hõlmavad haldussätteid, tüübikinnitusmärgistust ja toodangu vastavuse tagamise tingimusi;

(e)kuupäeva või kuupäevi, mil ÜRO eeskiri jõustub, kaasa arvatud kuupäeva, millest alates seda kohaldavad kokkuleppeosalised võivad väljastada selle ÜRO eeskirja alusel tüübikinnitusi, ja kuupäeva, millest alates nad on kohustatud tüübikinnitusi heaks kiitma (kui see on erinev);

(f)tootja esitatavat teabedokumenti.

Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud ratassõidukitüübi, selle seadmete või osadega on vaja teha katsed, võib ÜRO eeskiri vajaduse korral sisaldada viiteid tüübikinnitusasutuste poolt heakskiidetud laboratooriumidele.

Lisaks eespool nimetatud ÜRO eeskirjadele on käesolevas kokkuleppes sätestatud terviksõiduki tüübikinnituse süsteemi loomiseks vajaliku ÜRO eeskirja kehtestamine. Selles ÜRO eeskirjas määratakse kindlaks rakendusala, haldusmenetlused ja tehnonõuded, mille rangusastmed võivad nimetatud ÜRO eeskirja ühe versiooni piires erineda.

Olenemata artiklite 1 ja 12 muudest sätetest kohustub ÜRO IWVTA eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline kiitma heaks üksnes neid tüübikinnitusi, mis on antud nimetatud ÜRO eeskirja uusima versiooni kõrgeima rangusastme kohaselt.

Käesolev kokkulepe sisaldab ka haldus- ja menetlussätete liiteid, mis kehtivad kõikide käesolevale kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjade suhtes ja kõikide vähemalt üht ÜRO eeskirja kohaldavate kokkuleppeosaliste suhtes.

3.Kui ÜRO eeskiri on vastu võetud, teatab peasekretär sellest võimalikult peatselt kõikidele kokkuleppeosalistele, nimetades kokkuleppeosalised, kes on esitanud vastuväiteid või teatanud, et nõustuvad, kuid ei kavatse kohaldada ÜRO eeskirja alates selle jõustumise kuupäevast, ja kelle puhul ÜRO eeskiri ei jõustu.

4.Vastuvõetud ÜRO eeskiri jõustub eeskirjas täpsustatud kuupäeval või kuupäevadel kõikide nende kokkuleppeosaliste suhtes, kes ei ole teatanud oma mittenõustumisest ega kavatsusest eeskirja alates nimetatud kuupäevast mitte kohaldada, ning see liidetakse käesolevale kokkuleppele.

5.Iga uus kokkuleppeosaline võib ühinemiskirja hoiule andes teatada, et ei kavatse kohaldada teatavaid käesolevale kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirju või ühtki nendest. Kui sel ajal on käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlus mõne ÜRO eeskirja eelnõu või vastuvõetud ÜRO eeskirja suhtes pooleli, edastab peasekretär sellise ÜRO eeskirja eelnõu või vastuvõetud ÜRO eeskirja uuele kokkuleppeosalisele ning see jõustub uue kokkuleppeosalise jaoks ÜRO eeskirjana, välja arvatud juhul, kui nimetatud kokkuleppeosaline teatab oma mittenõustumisest vastuvõetud ÜRO eeskirjaga kuue kuu jooksul pärast ühinemiskirja hoiuleandmist. Peasekretär teatab kõikidele kokkuleppeosalistele sellise jõustumise kuupäevast. Peasekretär edastab neile ühtlasi kõik teatavate ÜRO eeskirjade kohaldamata jätmist käsitlevad avaldused, mida kokkuleppeosalistel on vastavalt käesoleva lõike tingimustele võimalik teha.

6.Kõik teatavat ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad igal ajal teatada peasekretärile üheaastase etteteatamisajaga oma kavatsusest vastava ÜRO eeskirja kohaldamine lõpetada. Peasekretär edastab selle teate teistele kokkuleppeosalistele.

Tüübikinnitused, mille see kokkuleppeosaline on enne seda vastava ÜRO eeskirja alusel andnud, jäävad kehtima, kui neid ei tühistata artikli 4 sätete kohaselt.

Kui kokkuleppeosaline katkestab tüübikinnituste väljastamise ÜRO eeskirja alusel, kohustub ta:

(a)    tagama nõuetekohase järelevalve nende toodete tootmise nõuetele vastavuse üle, millele ta on varem tüübikinnituse andnud;

(b)võtma artiklis 4 sätestatud vajalikud meetmed, kui kokkuleppeosaline, kes ÜRO eeskirja jätkuvalt kohaldab, teatab toodete mittevastavusest;

(c)jätkuvalt teatama teistele kokkuleppeosalistele tüübikinnituste tühistamisest, nagu on sätestatud artiklis 5;

(d)laiendama jätkuvalt kehtivaid tüübikinnitusi.

7.Iga kokkuleppeosaline, kes ÜRO eeskirja ei kohalda, võib igal ajal teatada peasekretärile sellest, et ta kavatseb edaspidi seda kohaldama hakata, ning ÜRO eeskiri jõustub selle kokkuleppeosalise suhtes kuuekümnendal päeval pärast sellist teatamist. Peasekretär teatab kõikidele kokkuleppeosalistele vastavalt käesoleva lõike tingimustele ÜRO eeskirja jõustumisest uue kokkuleppeosalise suhtes.

8.Kokkuleppeosalisi, kelle suhtes ÜRO eeskiri kehtib, nimetatakse edaspidi „ÜRO eeskirja kohaldavateks kokkuleppeosalisteks”.

Artikkel 2

1.Iga kokkuleppeosaline, kes kohaldab ÜRO eeskirju peamiselt tüübikinnitussüsteemi kaudu, annab ÜRO eeskirjas kirjeldatud tüübikinnituse ja tüübikinnitusmärgid ÜRO eeskirjaga hõlmatud ratassõidukitele, nende seadmetele ja osadele tingimusel, et tal on selleks vajalik tehniline pädevus ja et ta on rahul korraga, millega tagatakse toote vastavus tüübikinnituse saanud tüübile. Iga tüübikinnitusi andev kokkuleppeosaline võtab käesolevale kokkuleppele lisatud liites 1 sätestatud vajalikud meetmed kontrollimaks, et on kehtestatud piisavad menetlused, millega tagatakse, et ratassõidukit, selle seadmeid ja osi toodetakse vastavalt tüübikinnituse saanud tüübile.

2.Iga ÜRO eeskirja alusel tüübikinnitusi väljastav kokkuleppeosaline määrab ÜRO eeskirja jaoks tüübikinnitusasutuse. Tüübikinnitusasutus vastutab kõigi tüübikinnitusega seotud aspektide eest vastavalt kõnealusele ÜRO eeskirjale. Kõnealune tüübikinnitusasutus võib määrata tehnilised teenistused, kelle ülesandeks on tüübikinnitusasutuse nimel katsete ja inspekteerimiste tegemine, mis on vajalik käesoleva artikli lõikes 1 nõutud kontrollideks. Kokkuleppeosalised tagavad, et tehnilisi teenistusi hinnatakse, määratakse ja neist teatatakse kooskõlas käesolevale kokkuleppele lisatud liites 2 sätestatud nõuetega.

3.Ratassõiduki, selle seadmete ja osade tüüpide tüübikinnitused, tüübikinnitusmärgid ja tähised määratakse kindlaks ÜRO eeskirjas ning antakse kooskõlas käesolevale kokkuleppele lisatud liidetes 3–5 sätestatud korra kohaselt.

4.Iga ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline jätab ÜRO eeskirjaga hõlmatud tüübikinnituse või tüübikinnitusmärgi andmata, kui eespool nimetatud tingimused on täitmata.

Artikkel 3

1.Ratassõidukid, nende seadmed ja osad, mille kohta kokkuleppeosaline on väljastanud tüübikinnituse käesoleva kokkuleppe artikli 2 kohaselt, loetakse kõikide nimetatud ÜRO eeskirja kohaldatavate kokkuleppeosaliste asjaomaste siseriiklike õigusaktidega vastavuses olevaks.

2.Kokkuleppeosalised, kes kohaldavad ÜRO eeskirju, kiidavad vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja artiklite 1, 8 ja 12 sätete ning muude kõnealustes ÜRO eeskirjades sisalduvate erisätete kohaselt enda turule laskmise eesmärgil heaks nende ÜRO eeskirjade alusel antud tüübikinnitused, nõudmata seoses nende tüübikinnitustega täiendavat katsetamist, dokumente, sertifitseerimist ega märgistust.

Artikkel 4

1.Kui ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline leiab, et teatavad ratassõidukid, nende seadmed või osad, mis kannavad mõne kokkuleppeosalise poolt selle ÜRO eeskirja alusel väljastatud tüübikinnitusmärgistust, ei vasta tüübikinnituse saanud tüüpidele või kõnealuse ÜRO eeskirja nõuetele, teatab ta sellest tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutusele.

Tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline võtab vajalikud meetmed kõnealuse mittevastavuse kõrvaldamiseks.

2.Kui mittevastavus tuleneb ÜRO eeskirjas sätestatud ja artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud tehnonõuete eiramisest, teatab tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline olukorrast viivitamata kõikidele teistele kokkuleppeosalistele ja annab neile regulaarselt teavet võetavate meetmete kohta, mis võivad vajaduse korral hõlmata tüübikinnituse tühistamist.

Võttes arvesse võimalikku mõju sõiduki ohutusele, keskkonnakaitsele, energiatõhususele ja varguskindlusele, võivad kokkuleppeosalised keelata selliste ratassõidukite, nende seadmete või osade müügi ja kasutamise oma territooriumil, kuni mittevastavus on kõrvaldatud. Sellisel juhul teatavad kokkuleppeosalised võetud meetmetest halduskomitee sekretariaadile. Vaidluste lahendamiseks kokkuleppeosaliste vahel rakendatakse artikli 10 lõikes 4 sätestatud korda.

3.Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest, tühistab tüübikinnituse andnud kokkuleppeosaline ajutiselt või alaliselt tüübikinnituse, kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud mittevastavat toodet ei ole viidud vastavusse kolme kuu jooksul. Erandjuhul võib seda perioodi pikendada kuni kolme kuu võrra, välja arvatud juhul, kui üks või mitu asjaomast ÜRO eeskirja kohaldavat kokkuleppeosalist esitavad vastuväite. Perioodi pikendamise korral teatab tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline esimese kolmekuulise perioodi jooksul kõikidele asjaomast ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele kavatsusest pikendada perioodi, mille jooksul mittevastavus kõrvaldatakse, ja esitab pikendamise kohta põhjenduse.

4.Kui mittevastavus on tingitud haldussätete, tüübikinnitusmärgistuse, toodangu vastavuse tagamise tingimuste või ÜRO eeskirjas sätestatud teabedokumendiga seotud nõuete eiramisest, nagu osutatud artikli 1 lõike 2 punktides d ja f, tühistab tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline ajutiselt või alaliselt tüübikinnituse, kui mittevastavust ei ole kõrvaldatud kuue kuu jooksul.

5.Käesoleva artikli lõikeid 1–4 kohaldatakse ka olukorras, kus tüübikinnituse väljastamise eest vastutav kokkuleppeosaline ise leiab, et teatavad tüübikinnitusmärgistust kandvad ratassõidukid, nende seadmed või osad ei ole vastavuses tüübikinnituse saanud tüüpidega või ÜRO eeskirja nõuetega.

Artikkel 5

1.ÜRO eeskirju kohaldavate kokkuleppeosaliste tüübikinnitusasutused saadavad teiste kokkuleppeosaliste tüübikinnitusasutustele taotluse korral loetelu nendest ratassõidukitest, seadmetest või osadest, millele nad on tüübikinnituse andmata jätnud või mille tüübikinnituse nad on tühistanud.

2.Lisaks sellele saadavad nad teise ÜRO eeskirja kohaldava kokkuleppeosalise taotluse korral kooskõlas käesolevale kokkuleppele lisatud liite 5 sätetega kõnealusele kokkuleppeosalisele viivitamata koopiad kogu asjakohasest teabest, mille alusel on tehtud otsus ratassõidukile, selle seadmetele või osadele asjaomase ÜRO eeskirja alusel tüübikinnitus anda, andmata jätta või tühistada.

3.Paberkandjal koopia võib asendada elektroonilise failiga vastavalt käesolevale kokkuleppele lisatud liitele 5.

Artikkel 6

1.Käesoleva kokkuleppe osalisteks võivad saada Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid, komisjoni põhikirja punkti 8 alusel komisjoni nõuandja rolli kinnitatud riigid ning Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide loodud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellele nende liikmesriigid on käesoleva kokkuleppega hõlmatud valdkondades andnud volitusi, sealhulgas volituse teha liikmesriike siduvaid otsuseid.

Selleks et määrata kindlaks artikli 1 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud häälte arv, on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel sama arv hääli, nagu on nende liikmesriikidel.

2.Käesoleva kokkuleppe osalisteks võivad saada sellised ÜRO liikmesriigid, kes võivad vastavalt komisjoni põhikirja punktile 11 osaleda teatavates Euroopa Majanduskomisjoni tegevustes, ja selliste riikide poolt loodud piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellele nende liikmesriigid on käesoleva kokkuleppega hõlmatud valdkondades andnud volitusi, sealhulgas volituse teha liikmesriike siduvaid otsuseid.

Selleks et määrata kindlaks artikli 1 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud häälte arv, on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel sama arv hääli, nagu on nende liikmesriikidel.

3.Selliste uute kokkuleppeosaliste ühinemine käesoleva kokkuleppega, kes ei ole 1958. aasta kokkuleppe osalised, jõustub siis, kui pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist antakse peasekretärile hoiule sellekohane õiguslik dokument.

Artikkel 7

1.Käesolev kokkulepe loetakse jõustunuks üheksa kuud pärast seda, kui peasekretär on selle edastanud kõikidele 1958. aasta kokkuleppe osalistele.

2.Käesolevat kokkulepet ei loeta jõustunuks, kui mõni 1958. aasta kokkuleppe osaline on kuue kuu jooksul pärast seda, kui peasekretär on kokkuleppe edastanud, esitanud vastuväiteid.

3.Käesoleva kokkuleppega ühinevate uute kokkuleppeosaliste puhul jõustub käesolev kokkulepe kuuekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 8

1.Iga kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest peasekretärile.

2.Ülesütlemine jõustub kaksteist kuud pärast kuupäeva, mil peasekretär sellekohase teate kätte saab.

3.Kokkuleppeosalise antud tüübikinnitused jäävad kehtima kaheteistkümne kuu vältel pärast ülesütlemise jõustumist artikli 8 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 9

1.Iga käesoleva kokkuleppe artikli 6 kohaselt määratletud kokkuleppeosaline võib ühinemise ajal või pärast seda teatada peasekretärile adresseeritud teatega, et käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Kokkulepet kohaldatakse asjaomases teates nimetatud territooriumi või territooriumide suhtes alates kuuekümnendast päevast pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud.

2.Iga käesoleva kokkuleppe artikli 6 kohaselt määratletud kokkuleppeosaline, kes on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teatanud, et kohaldab käesolevat kokkulepet kõigi territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib kooskõlas artikli 8 sätetega denonsseerida kokkuleppe selle territooriumi puhul eraldi.

Artikkel 10

1.Kõik käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama kokkuleppeosalise vahel lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel.

2.Vaidlused, mida ei lahendata läbirääkimiste teel, esitatakse vahekohtule, kui üks vaidlusosaline seda taotleb, ning suunatakse ühele või mitmele vaidlusosaliste vastastikusel kokkuleppel valitud vahekohtunikule. Kui vaidlusosalised ei suuda kolme kuu jooksul pärast vahekohtu poole pöördumise taotlemist vahekohtuniku (vahekohtunike) valikus kokkuleppele jõuda, võivad nad taotleda peasekretärilt ühe vahekohtuniku määramist, kellele vaidlus otsuse tegemiseks suunatakse.

3.Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 määratud vahekohtuniku või vahekohtunike poolt tehtud otsus on vaidluses osalevate kokkuleppeosaliste jaoks siduv.

4.Iga vaidlus kahe või enama kokkuleppeosalise vahel käesolevale kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjade tõlgendamise või kohaldamise üle lahendatakse läbirääkimiste teel käesolevale kokkuleppele lisatud liites 6 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 11

1.Iga kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppega ühinemisel teatada, et ei loe ennast kokkuleppe artikli 10 lõigetega 1–3 seotuks. Teistele kokkuleppeosalistele ei ole artikli 10 lõiked 1–3 sellise reservatsiooni esitanud kokkuleppeosalise suhtes siduvad.

2.Iga käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni teinud kokkuleppeosaline võib sellise reservatsiooni tühistada, teatades sellest peasekretärile.

3.Käesoleva kokkuleppe ning selle lisa, liidete ja lisatud ÜRO eeskirjade puhul ei ole muud reservatsioonid lubatud. Kuid iga kokkuleppeosaline võib vastavalt artikli 1 lõike 5 tingimustele teatada, et ei kavatse teatavaid ÜRO eeskirju kohaldada või et ta ei kavatse kohaldada ühtegi neist.

Artikkel 12

Käesolevale kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirju võib muuta vastavalt järgmisele korrale.

1.ÜRO eeskirjade muudatused kehtestab artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud halduskomitee lisas sätestatud korras.

Pärast kehtestamist edastab halduskomitee ÜRO eeskirja muudatuse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile. Esimesel võimalusel pärast seda teatab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär nimetatud muudatusest ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele ja peasekretärile.

2.ÜRO eeskirja muudatus loetakse vastuvõetuks juhul, kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär on teate kokkuleppeosalisiteleedastanud, ei ole üle ühe viiendiku ÜRO eeskirja kohaldavatest kokkuleppeosalistest teatanud peasekretärile muudatusega mittenõustumisest. Kui ÜRO eeskirja muudatus vastu võetakse, kuulutab peasekretär selle esimesel võimalusel vastuvõetuks ja seda ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele siduvaks.

3.ÜRO eeskirja muudatused võivad hõlmata üleminekusätteid, mis käsitlevad muudetud ÜRO eeskirja jõustumist, kuupäeva, milleni kokkuleppeosalised on kohustatud heaks kiitma ÜRO eeskirja eelneva versiooni alusel antud tüübikinnitusi, ja kuupäeva, millest alates kokkuleppeosalised ei ole kohustatud heaks kiitma muudetud ÜRO eeskirja eelneva versiooni alusel väljastatud tüübikinnitusi.

4.Olenemata sellest, kas ÜRO eeskirjade mis tahes versiooni üleminekusätetes võis olla sätestatud teisiti, võivad ÜRO eeskirju kohaldavad käesoleva kokkuleppe osalised artikli 2 sätetest kinni pidades siiski väljastada tüübikinnitusi ÜRO eeskirjade varasemate versioonide alusel. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, ei ole ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised siiski kohustatud heaks kiitma nende varasemate versioonide alusel väljastatud tüübikinnitusi.

5.Kõik ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised, välja arvatud need, kes on teatanud peasekretärile oma kavatsusest lõpetada ÜRO eeskirja kohaldamine, on kohustatud heaks kiitma ÜRO eeskirja uusima versiooni alusel antud tüübikinnitusi. Kokkuleppeosaline, kes on teatanud peasekretärile oma kavatsusest lõpetada ÜRO eeskirja kohaldamine, on kohustatud artikli 1 lõikes 6 osutatud üheaastase perioodi vältel kiitma heaks tüübikinnitusi, mis on antud ÜRO eeskirja versiooni või versioonide alusel, mis kehtivad asjaomase kokkuleppeosalise suhtes ajal, mil teade edastatakse peasekretärile.

6.ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline võib ÜRO eeskirja alusel väljastada tüübikinnituserandi uuel tehnoloogial põhinevale ratassõiduki, selle seadme või osa üksiktüübile, kui see uus tehnoloogia ei sisaldu ÜRO eeskirjas ega vasta selle ÜRO eeskirja ühele või mitmele nõudele. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva kokkuleppe liites 7 sätestatud korda.

7.Kui käesoleva kokkuleppega peaks ajavahemikus alates ÜRO eeskirja muudatusest ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile teatamisest kuni muudatuse jõustumiseni ühinema uus kokkuleppeosaline, jõustub asjaomane ÜRO eeskiri ka selle kokkuleppeosalise suhtes, välja arvatud juhul, kui ta on kuue kuu jooksul alates peasekretärilt ühinemisteate saamisest teatanud peasekretärile muudatusega mittenõustumisest.

Artikkel 13

Kokkuleppe ja selle lisa teksti võib muuta vastavalt järgmisele korrale.

1.Iga kokkuleppeosaline võib teha käesoleva kokkuleppe ja selle lisa muutmiseks ühe või mitu ettepanekut. Kokkuleppe ja selle lisa muudatusettepanekute tekst edastatakse peasekretärile, kes edastab selle kõikidele kokkuleppeosalistele ning teatab sellest kõikidele teistele artikli 1 lõikes 6 osutatud riikidele.

2.Kõik muudatusettepanekud, mis on vastavalt käeoleva artikli lõikele 1 edastatud, loetakse vastuvõetuks juhul, kui ükski kokkuleppeosaline ei esita vastuväiteid üheksa kuu jooksul pärast kuupäeva, millal peasekretär on muudatusettepaneku edastanud.

3.Peasekretär teatab võimalikult kiiresti kõikidele kokkuleppeosalistele sellest, kas kavandatava muudatuse kohta on esitatud vastuväiteid. Kui muudatusettepaneku kohta on esitatud vastuväide, ei loeta muudatust vastuvõetuks ja sellel ei ole mingit mõju. Kui selliseid vastuväiteid ei ole esitatud, jõustub muudatus kõikide kokkuleppeosaliste puhul kolm kuud pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud üheksakuulise ajavahemiku möödumist.

Artikkel 13bis

1.Käesolevale kokkuleppele lisatud haldus- ja menetlussätete liiteid võib muuta vastavalt järgmisele korrale.

1.1.Haldus- ja menetlussätete liidetemuudatused kinnitab artikli 1 lõikes 1 osutatud halduskomitee vastavalt käesoleva kokkuleppe lisa artiklis 7 esitatud korrale.

1.2.Halduskomitee edastab haldus- ja menetlussätete liidetemuudatuse peasekretärile. Peasekretär teatab asjaomasest muudatusest seejärel esimesel võimalusel üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

2.Haldus- ja menetlussätete liidete muudatus loetakse vastuvõetuks juhul, kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui peasekretär on kokkuleppeosalistele sellest teatanud, ei ole ükski üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline teatanud peasekretärile muudatusega mittenõustumisest.

3.Peasekretär teatab esimesel võimalusel kõikidele üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele sellest, kas kavandatava muudatuse kohta on esitatud vastuväiteid. Kui muudatusettepaneku kohta on esitatud vastuväide, ei loeta muudatust vastuvõetuks ja sellel ei ole mingit mõju. Kui selliseid vastuväiteid ei ole esitatud, jõustub muudatus kõikide üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavate kokkuleppeosaliste suhtes kolm kuud pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuuekuulise ajavahemiku möödumist.

4.Uut liidet loetakse haldus- ja menetlussätete liidete muudatuseks ja kehtestatakse seega käesolevas artiklis sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 14

1.Kooskõlas käesoleva artikli sätetega teatab peasekretär kokkuleppeosalistele alljärgnevast:

(a)ühinemine vastavalt artiklile 6;

(b)käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 7;

(c)ülesütlemised vastavalt artiklile 8;

(d)saadud teated vastavalt artiklile 9;

(e)saadud avaldused ja teated vastavalt artikli 11 lõigetele 1 ja 2;

(f)iga uue ÜRO eeskirja jõustumine ja kehtiva ÜRO eeskirja muudatus vastavalt artikli 1 lõigetele 2, 3, 5 ja 7 ning artikli 12 lõikele 2;

(g)kokkuleppe, selle lisa või haldus- ja menetlussätete liidete mis tahes muudatuse jõustumine vastavalt artikli 13 lõikele 3 või artikli 13bis lõikele 3;

(h)ÜRO eeskirjade kohaldamise lõpetamisest kokkuleppeosaliste poolt vastavalt artikli 1 lõikele 6.

2.Kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega ning sellele lisatud haldus- ja menetlussätete liidetega teatab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär:

(a)peasekretärile ja kokkuleppeosalistele ÜRO eeskirja muudatuse kehtestamisest vastavalt artikli 12 lõikele 2;

(b)    kokkuleppeosalistele halduskomitee otsusest tüübikinnituserandi taotluse kohta ja seejärel erandi vastuvõtmisest vastavalt liite 7 punktile 5.

Artikkel 15

1.Kui eespool nimetatud sätete jõustumise kuupäeval on pooleli kokkuleppe eelmise versiooni artikli 1 lõigetes 3 ja 4 kavandatud menetlus uue ÜRO eeskirja vastuvõtmiseks, jõustub see uus ÜRO eeskiri nimetatud artikli lõike 4 sätete alusel.

2.Kui eespool nimetatud sätete jõustumise kuupäeval on pooleli kokkuleppe eelmise versiooni artikli 12 lõikes 1 kavandatud menetlus ÜRO eeskirja muudatuse vastuvõtmiseks, jõustub see muudatus nimetatud artikli sätete alusel.

3.Kõikide kokkuleppeosaliste nõustumise korral võib kokkuleppe eelmise versiooni tingimuste alusel vastu võetud ÜRO eeskirja käsitleda eespool nimetatud sätete tingimuste alusel vastuvõetud ÜRO eeskirjana.

Artikkel 16

Käesolev kokkulepe on sõlmitud Genfis ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja vene keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.

_________

Lisa

Halduskomitee koosseis ja kodukord

Artikkel 1

Halduskomitee liikmeteks on kõik muudetud kokkuleppe osalised.

Artikkel 2

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 3

Komitee valib iga aasta esimesel istungil esimehe ja aseesimehe.

Artikkel 4

ÜRO peasekretär kutsub komitee Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all kokku alati, kui on vaja kehtestada uus ÜRO eeskiri, ÜRO eeskirja muudatus, uue tehnoloogia kasutamiseks ette nähtud tüübikinnituserandi menetlusele (vt liide 7) vastav teade või haldus- ja menetlussätete liidete muudatus.

Artikkel 5

Kavandatavad uued ÜRO eeskirjad pannakse hääletusele. Igal kokkuleppeosalisel riigil on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks on vaja vähemalt pooltest kokkuleppeosalistest koosnevat kvoorumit. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel kui kokkuleppeosalistel on kvoorumi kindlakstegemiseks sama palju hääli, kui nende liikmesriikidel. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled. Uued ÜRO eeskirjade eelnõud kehtestatakse kohalolijate ja hääletajate neljaviiendikulise häälteenamusega.

Artikkel 6

ÜRO eeskirjade muudatusettepanekud pannakse hääletusele. Igal ÜRO eeskirja kohaldaval kokkuleppeosalisel riigil on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi moodustavad vähemalt pooled nendest kokkuleppeosalistest, kes ÜRO eeskirja kohaldavad. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel kui kokkuleppeosalistel on kvoorumi kindlakstegemisel sama palju hääli, kui nende liikmesriikidel. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada nende liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled, kes ÜRO eeskirja kohaldavad. ÜRO eeskirjade muudatusettepanekud kehtestatakse kohalolijate ja hääletajate neljaviiendikulise häälteenamusega.

Artikkel 7

Käesolevale kokkuleppele lisatud haldus- ja menetlussätete liidete muudatusettepanekud pannakse hääletusele. Igal üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldaval kokkuleppeosalisel on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks on vaja kvoorumit, mis koosneb vähemalt pooltest nendest kokkuleppeosalistest, kes üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavad. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel kui kokkuleppeosalistel on kvoorumi kindlakstegemisel sama palju hääli, kui nende liikmesriikidel. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada nende liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled, kes üht või mitut ÜRO eeskirja kohaldavad. Haldus- ja menetlussätete liidete muudatusettepanekud kehtestatakse hääletavate kohalolijate poolt ühehäälselt.

Artikkel 8

Kokkuleppeosalise taotlus uue tehnoloogiaga seotud tüübikinnituserandi tegemise lubamiseks pannakse hääletusele. Igal ÜRO eeskirja kohaldaval kokkuleppeosalisel on üks hääl. Otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi moodustavad vähemalt pooled nendest kokkuleppeosalistest, kes ÜRO eeskirja kohaldavad. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel kui kokkuleppeosalistel on kvoorumi kindlakstegemisel sama palju hääli, kui nende liikmesriikidel. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni esindaja võib edastada nende liikmeks olevate suveräänsete riikide hääled, kes ÜRO eeskirja kohaldavad. Asjaomasele kokkuleppeosalisele antav tüübikinnituserandi tegemise luba kehtestatakse kohalolijate ja hääletajate nelja viiendikulise häälteenamusega.

_________

Haldus- ja menetlussätete liited

Järgmised haldus- ja menetlussätete liited on lisatud 1958. aasta kokkuleppele 2 ja nendes on täpsustatud haldus- ja menetlussätteid, mis kehtivad kõigi 1958. aasta kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjade suhtes.

Liide 1    Toodangu vastavuse kontrollimise kord

Liide 2    Tehniliste teenistuste hindamine, määramine ja neist teatamine

Liide 3    ÜRO tüübikinnituste kord

Liide 4    ÜRO tüübikinnituste numeratsioon

Liide 5    Tüübikinnitusdokumentide edastamine

Liide 6    ÜRO eeskirjade kohaldamisega seotud tõlgenduslike küsimuste lahendamise ja nende ÜRO eeskirjade alusel tüübikinnituste andmise kord

Liide 7    Uut tehnoloogiat käsitlevate tüübikinnituserandite kord

Liide 8    Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded

Liide 1

Toodangu vastavuse kontrollimise kord

Eesmärgid

Toodangu vastavuse kontrollimise korra eesmärgiks on tagada, et iga toodetud ratassõiduk, seade või osa vastab tüübikinnituse saanud tüübile.

Korra lahutamatuks osaks on kvaliteedijuhtimissüsteemide hindamine, mida on allpool nimetatud alghindamiseks, ning tüübikinnitusobjekti kontroll ja toodangu kontroll, mida on nimetatud toodangu vastavuse tagamise meetmeteks.

1.Alghindamine

1.1.Enne ÜRO tüübikinnituse andmist veendub kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus, et on olemas vajalikud meetmed ja kord, et kontrollida toodetavate ratassõidukite, seadmete ja osade vastavust tüübikinnituse saanud tüübile.

1.2.Hindamisjuhised sisalduvad rahvusvahelises standardis ISO 19011:2002 – „Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise juhised”.

1.3.Punkti 1.1 nõuete täitmise kiidab heaks ÜRO tüübikinnitust andev asutus.

ÜRO tüübikinnitust andev asutus kiidab heaks alghindamise ja toodangu vastavuse tagamise meetmed vastavalt punktile 2, rakendades vajaduse korral ühte punktides 1.3.1–1.3.3 kirjeldatud meedet või nimetatud meetmete kombinatsiooni vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt.

1.3.1.Tegeliku alghindamise ja/või toodangu vastavuse tagamise korra kontrollimise teeb ÜRO tüübikinnitust väljastav asutus või tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud tehniline teenistus.

1.3.1.1.Alghindamise ulatuse määramisel võib tüübikinnitusasutus kasutada järgmist kättesaadavat teavet:

(a)    punktis 1.3.3 kirjeldatud tootja sertifitseerimine, mida kõnealuse punkti alusel ei tunnustata ega peeta vastuvõetavaks;

(b)seadmete või osade ÜRO tüübikinnituse korral sõiduki tootja(te) poolt seadmete või osade tootja ruumides tehtud kvaliteedisüsteemi hindamised ühe või mitme tööstusharu eeskirjade kohaselt vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 9001:2008.

1.3.2.Alghindamise võib läbi viia ja/või toote vastavuse tagamise korda kontrollida ka mõne teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse poolt selleks määratud tehniline teenistus, tingimusel et see tüübikinnitusasutus kohaldab vähemalt samu ÜRO eeskirju, millel ÜRO tüübikinnitus põhineb.

1.3.2.1.Sellisel juhul koostab teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus vastavusavalduse, kus piiritletakse hinnangus hõlmatud valdkonnad ja tootmisüksused, mis on seotud tüübikinnitusel oleva(te) too(de)tega ja mis omavad tähtsust seoses ÜRO eeskirjadega, mille alusel nendele toodetele tüübikinnitus antakse.

1.3.2.2.Saades ÜRO tüübikinnitust andva kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutuselt vastavusavalduse taotluse, saadab teise kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus viivitamata vastavusavalduse või teatab, et tal ei ole võimalik niisugust avaldust väljastada.

1.3.2.3.Vastavusavaldus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(a)kontsern või ettevõte (nt autotehas XYZ);

(b)organisatsioon (nt piirkondlik üksus);

(c)tehased/tootmisüksused (nt 1. mootoritehas (riigis A) – 2. sõidukitehas (riigis B));

(d)sõidukite/komponentide valik (nt kõik M1-kategooria mudelid);

(e)hinnatavad valdkonnad (nt mootori kooste, kere stantsimine ja kooste, sõiduki kooste);

(f)kontrollitud dokumendid (nt ettevõtte ja tehaste kvaliteedikäsiraamat ja kvaliteedi tagamise kord);

(g)hindamise kuupäev (nt audit tehtud alates pp/kk/aaaa kuni pp/kk/aaaa);

(h)kavandatud kontrollkäik (nt kk/aaaa).

1.3.3.Tüübikinnitusasutus võib samuti heaks kiita tootja sertifitseerimise ühtlustatud standardi ISO 9001:2008 kohaselt (mille rakendusala hõlmab tüübikinnitust saavaid tooteid) või samaväärse akrediteerimisstandardi kohaselt, mis vastab punktis 1.1 esitatud alghindamisnõuetele. Tootja peab esitama sertifitseerimise kohta täpsed andmed ja teatama tüübikinnitusasutusele kõigist sertifitseerimise kehtivuse või rakendusalaga seotud muudatustest.

1.4.Rahvusvahelise sõidukite tüübikinnitussüsteemi seisukohast ei ole tarvis sõiduki seadmetele ja osadele ÜRO tüübikinnituse andmiseks tehtud alghindamisi korrata, kuid neid täiendatakse hindamisega, mis hõlmab eelnevatest hindamistest välja jäänud valdkondi, eriti seoses terviksõiduki koostega.

2.Toodangu vastavuse tagamise meetmed

2.1.Iga sõiduk, seade või osa, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt 1958. aasta kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjale, peab olema toodetud selliselt, et see vastaks tüübikinnituse saanud tüübile, täites selleks käesoleva liite ja nimetatud ÜRO eeskirja tingimusi.

2.2.Selle kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutus, kes annab vastavalt 1958. aasta kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjale tüübikinnituse, peab kontrollima, kas selleks, et teha kindlaksmääratud ajavahemike järel neid katseid või nendega seotud kontrolle, mis on vajalikud selleks, et kontrollida jätkuvat vastavust tüübikinnituse saanud tüübile, ja vajaduse korral eelkõige nimetatud ÜRO eeskirjas sätestatud katseid, on olemas nõuetekohased meetmed ning dokumenteeritud kontrollikavad, mille suhtes iga tüübikinnituse puhul tootjaga kokku lepitakse.

2.3.ÜRO tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

2.3.1.tagama, et on olemas tõhusad menetlused, millega kontrollitakse toodete (ratassõiduki, seadmete või osade) vastavust tüübikinnituse saanud tüübile, ja et neid menetlusi rakendatakse;

2.3.2.omama juurdepääsu katseseadmetele või muudele asjakohastele seadmetele, mis on vajalikud selleks, et kontrollida vastavust igale tüübikinnituse saanud tüübile;

2.3.3.tagama katse- ja kontrollitulemuste registreerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemiku vältel, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. See ajavahemik ei tohi ületada kümmet aastat;

2.3.4.analüüsima iga liiki katsete või kontrollide tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende stabiilsus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi;

2.3.5.tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse vähemalt käesolevas liites ettenähtud kontrollid ning kohaldatavates ÜRO eeskirjades ettenähtud katsed;

2.3.6.tagama, et kui kõnealust liiki katse käigus ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele.

3.Jätkuva vastavustõendamise meetmed

3.1.ÜRO tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid vastavuse kontrollimise meetodeid.

3.1.1.Tavalised meetmed hõlmavad käesoleva liite punktides 1 ja 2 (alghindamine ja toodangu vastavuse tagamise meetmed) sätestatud korra jätkuva tulemuslikkuse kontrollimist.

3.1.1.1.Tehniliste teenistuste (kvalifitseeritud või tunnustatud vastavalt punkti 1.3.3 nõuetele) sooritatud järelevalvetoimingud loetakse alghindamise käigus kehtestatud menetluste osas punkti 3.1.1 nõuetele vastavaks.

3.1.1.2.Niisuguste tüübikinnitusasutuse tehtavate kontrollide (välja arvatud punktis 3.1.1.1 osutatud kontrollid) tavapärane sagedus peab võimaldama tagada, et käesoleva liite punktide 1 ja 2 kohaselt tehtavad kontrollid vaadatakse läbi ajavahemike tagant, mille aluseks on rahvusvahelisele standardile ISO 31000:2009 – „Riskijuhtimine – Põhimõtted ja juhised” vastav riskihindamise metoodika, ning igal juhul vähemalt iga kolme aasta tagant. Nimetatud metoodikas tuleks eelkõige arvesse võtta kokkuleppeosaliste täheldatud mittevastavusi 1958. aasta kokkuleppe artikli 4 kohaselt.

3.2.Igal läbivaatusel tuleb kontrollijale kättesaadavaks teha katsete ja kontrollide protokollid ja tootmisaruanded; eelkõige punkti 2.2 kohaselt dokumenteeritud katsete ja kontrollide protokollid.

3.3.Kontrollija võib võtta juhusliku valiku alusel näidiseid katsetamiseks tootja laboratooriumis või tehnilise teenistuse üksustes. Sellisel juhul korraldatakse ainult füüsilised katsed. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

3.4.Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 3.2 kohaselt tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija välja näidised, mis saadetakse tehnilisele teenistusele füüsiliste katsete tegemiseks.

3.5.Kui sellise inspekteerimise või seireandmete läbivaatamise ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab tüübikinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks tehakse kõik vajalik.

Liide 2

1. osa. Tehniliste teenistuste hindamine, määramine ja neist teatamine

1.Tehniliste teenistuste määramine

1.1.Kui tüübikinnitusasutus määrab tehnilise teenistuse, nõustub viimane järgima käesoleva liite sätteid.

1.2.Tehnilised teenistused teevad ise või lasevad enda juhendamise all teha ÜRO eeskirjades nimetatud tüübikinnituseks nõutavaid katseid või inspekteerimisi, kui ei ole lubatud kasutada alternatiivseid menetlusi. Tehnilised teenistused ei tohi teha katseid või inspekteerimisi, mille tegemiseks neid ei ole nõuetekohaselt määratud.

Tehniliste teenistuste töö tulemuslikkus ning nende tehtud katsete ja inspekteerimiste kvaliteet peab võimaldama tagada, et tooteid, millele ÜRO tüübikinnitust taotletakse, on nõuetekohaselt kontrollitud nende vastavuse suhtes selliste kohaldatavate ÜRO eeskirjade nõuetele, mille kontrollimiseks tehnilised teenistused on määratud.

1.3.Oma pädevusvaldkonnast sõltuvalt määratakse tehnilised teenistused ühte või mitmesse järgnevast neljast tegevuskategooriast:

(a)A-kategooria: tehnilised teenistused, kes teevad ÜRO eeskirjades osutatud katseid oma tegevusüksustes;

(b)B-kategooria: tehnilised teenistused, kes juhendavad ÜRO eeskirjades osutatud katseid, mida tehakse tootja või kolmanda isiku tegevusüksustes;

(c)C-kategooria: tehnilised teenistused, kes korrapäraselt hindavad ja jälgivad tootjapoolset toodangu vastavuse kontrollimise korda;

(d)    D-kategooria: tehnilised teenistused, kes juhendavad või teevad katseid või inspekteerimisi toodangu vastavuse järelevalve raames.

1.4.Tehnilistel teenistustel peavad olema asjakohased oskused, tehnilised eriteadmised ja tõendatud kogemused konkreetsetes valdkondades, mis on hõlmatud ÜRO eeskirjadega, mille kontrollimiseks nad on määratud.

Lisaks peavad tehnilised teenistused järgima käesoleva liite 2. osas loetletud standardeid, mis on asjakohased nende tegevuskategooriate seisukohast, mille jaoks nad on määratud, ehkki neil ei pea tingimata olema vastavat heakskiitu või akrediteeringut.

Tehnilised teenistused tagavad, et nad on vabad igasugusest huvitatud isikute juhtimisest ja mõjust, mis võiks kahjustada nende erapooletust ning katsete ja inspekteerimiste kvaliteeti.

Tehnilistel teenistustel peab olema juurdepääs katseüksustele ja mõõtmisseadmetele, mis on vajalikud sellistes ÜRO eeskirjades osutatud katsete või inspekteerimiste järelevalveks või tegemiseks, mille jaoks tehnilised teenistused on määratud.

1.5.Tüübikinnitusasutus võib tegutseda tehnilise teenistusena ühe või mitme punktis 1.3 osutatud tegevuse puhul. Kui tehnilise teenistusena tegutsev tüübikinnitusasutus on määratud kokkuleppeosalise siseriikliku õiguse alusel ja on tema poolt rahastatud, kuuluvad täitmisele käesoleva liite sätted või käesoleva liite punktide 1, 2 ja 3.4 sätetega samaväärsed normid. Sama kehtib tehniliste teenistuste suhtes, kes on määratud kokkuleppeosalise siseriikliku õiguse alusel ning sõltuvad selle kokkuleppeosalise valitsuse finants- ja haldusjuhtimisest. Samaväärsed normid peavad tagama samasuguse tulemuslikkuse ja sõltumatuse taseme.

1.6.Olenemata punktist 3.3 võib tootja või tema nimel tegutsev esindaja saada määratud tehniliseks teenistuseks A-kategooria tegevuste puhul, kuid üksnes nende ÜRO eeskirjade puhul, milles selline määramine on sätestatud. Sel juhul, olenemata punktist 1.4, peab selline tehniline teenistus olema akrediteeritud käesoleva liite 2. osa punktis 1 osutatud standardite alusel.

1.7.Punktides 1.5 ja 1.6 osutatud üksused järgivad punkti 1 sätteid.

2.Tehniliste teenistuste oskuste hindamine

2.1.Punktis 1 osutatud oskusi tõendatakse pädeva asutuse koostatud hindamisaruandes 3 . See võib sisaldada akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistust.

2.2.Punktis 2.1 osutatud hindamine tehakse vastavalt käesoleva liite 3. osa sätetele.

Hindamisaruanne vaadatakse läbi maksimaalselt kolme aasta möödudes.

2.3.Hindamisaruanne edastatakse UNECE sekretariaadile ja vastava taotluse korral kokkuleppeosalistele.

2.4.Tehnilise teenistusena tegutsev tüübikinnitusasutus tõendab oma vastavust dokumentide abil.

Selle hulka kuulub hindamine, mille sooritavad hinnatava tegevusega mitteseotud audiitorid. Nimetatud audiitorid võivad pärineda samast organisatsioonist, kui nad on sõltumatud hindamisalust tööd tegevatest töötajatest.

2.5.Tehniliseks teenistuseks määratud tootja või tema nimel tegutsev esindaja järgib punkti 2 asjakohaseid sätteid.

3.Teatamise kord

3.1.Kokkuleppeosalised teatavad UNECE sekretariaadile iga määratud tehnilise teenistuse nimetuse, aadressi, sealhulgas elektronposti aadressi, ja tegevuste kategooria. Samuti teatavad nad UNECE sekretariaadile võimalikest hilisematest muudatustest neis andmetes.

Teates peab olema nimetatud, milliste ÜRO eeskirjade jaoks tehnilised teenistused on määratud.

3.2.Tehniline teenistus võib punktis 1 kirjeldatud tegevusi ÜRO tüübikinnituse eesmärgil sooritada ainult siis, kui UNECE sekretariaadile on sellest teatatud.

3.3.Sama tehnilise teenistuse võivad määrata ja sellest teatada mitu kokkuleppeosalist, olenemata teenistuse tegevuste kategooriast.

3.4.UNECE sekretariaat avaldab tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste nimekirja ja kontaktandmed oma veebisaidil.

2. osa. Standardid, mida käesoleva liite 1. osa punktides 1–3.4 osutatud tehnilised teenistused on kohustatud järgima

1.ÜRO tüübikinnituskatsete toimingud, mida tuleb sooritada kooskõlas ÜRO eeskirjadega

1.1.A-kategooria (oma üksustes tehtavad katsed)

ISO/IEC 17025:2005 katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuete kohta.

A-kategooriaga seotud tegevuseks määratud tehniline teenistus võib teha ÜRO eeskirjade kohaseid katseid, mille tegemiseks ta on määratud, või juhendada nende tegemist tootja või tema esindaja üksustesv.

1.2.B-kategooria (tootja või tema esindaja üksustes tehtavate katsete juhendamine)

ISO/IEC 17020:2012 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.

Enne katse tegemist või juhendamist tootja või tema esindaja üksustes kontrollib tehniline teenistus, kas katseüksused ja mõõtmisseadmed vastavad punktis 1.1 osutatud asjakohastele nõuetele.

2.Toodangu vastavusega seotud tegevus

2.1.C-kategooria (tootja kvaliteedijuhtimissüsteemi alghindamise ja järelevalveauditite tegemise kord)

ISO/IEC 17021:2011 nõuete kohta juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavatele asutustele.

2.2.D-kategooria (tootenäidiste inspekteerimine või katsetamine või selle juhendamine)

ISO/IEC 17020:2012 eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumide kohta.

3. osa. Tehniliste teenistuste hindamise kord

1.Eesmärk

1.1.Liite 2 selles osas kehtestatakse tingimused, mille kohaselt peaks käesoleva liite 1. osa punktis 2 osutatud pädev asutus tehnilisi teenistusi hindama.

1.2.Neid tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis kõigi tehniliste teenistuste suhtes sõltumata nende õiguslikust seisundist (sõltumatu organisatsioon, tootja või tüübikinnitusasutus, mis tegutseb tehnilise teenistusena).

2.Hindamise põhimõtted

Hindamisel järgitakse mitut põhimõtet:

(a)sõltumatus, mis on järelduste erapooletuse ja objektiivsuse aluseks;

(b)tõenditel põhinev lähenemine, mis tagab usaldusväärsed ja reprodutseeritavad järeldused.

Audiitorid peavad üles näitama usaldust ja ausust ning täitma konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust. Nad peavad oma avastustest ja järeldustest tõeselt ja täpselt aru andma.

3.Audiitori oskused

3.1.Hindamisi võivad teha ainult selleks vajalike tehniliste ja haldusalaste teadmistega audiitorid.

3.2.Audiitorid peavad olema saanud hindamisalast erikoolitust. Lisaks peavad nad omama tehnilisi eriteadmisi tehnilise teenistuse tegevusalal.

3.3.Ilma et see piiraks punktide 3.1. ja 3.2. sätete kohaldamist, peavad käesoleva liite 1. osa punktis 2.5 osutatud hindamise tegema audiitorid, kes ei ole seotud tegevustega, mida hinnatakse.

4.Määramise taotlemine

4.1.Taotlust esitava tehnilise teenistuse nõuetekohaselt volitatud esindaja peab esitama pädevale asutusele ametliku taotluse. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(a)tehnilise teenistuse üldised andmed, sealhulgas andmed juriidilise isiku kohta, nimi, aadress, õiguslik seisund ning inim- ja tehnilised ressursid;

(b)katsetamisega tegeleva personali ja juhtkonna üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas CVd, haridus ja kutseoskused;

(c)lisaks eespool toodule peavad virtuaalseid katsemeetodeid kasutavad tehnilised teenistused tõendama oma suutlikkust töötada arvutipõhises keskkonnas;

(d)üldine teave tehnilise teenistuse kohta, näiteks selle tegevus, kuulumine suuremasse kontserni ning kõigi nende tegevusüksuste aadressid, mida määramine hõlmab;

(e)kinnitus selle kohta, et tehniline teenistus nõustub täitma kõiki määramisega seotud nõudeid ning vastavalt vajadusele muid asjaomastes ÜRO eeskirjades sätestatud kohustusi;

(f)loetelu vastavushindamisteenustest, mida tehniline teenistus kohustub osutama kohaldatavate ÜRO eeskirjade raames, ning loetelu ÜRO eeskirjadest, mille puhul tehniline teenistus taotleb määramist, sealhulgas vajaduse korral suutlikkuse piirid;

(g)koopia tehnilise teenistuse kvaliteedikäsiraamatust või sellega samaväärsetest tööeeskirjadest.

4.2.Pädev astutus kontrollib, kas tehnilise teenistuse esitatud teave on piisav.

4.3.Tehniline teenistus teatab pädevale asutusele kõikidest muudatustest punkti 4.1 kohaselt esitatavas teabes.

5.Ressursside ülevaatus

Pädev asutus peab omaenda poliitikast, pädevusest ning sobivate audiitorite ja ekspertide kättesaadavusest lähtudes üle vaatama, kas ta on suuteline tehnilist teenistust hindama.

6.Hindamise alltöövõtt

6.1.Pädev asutus võib hindamise teatavate osade tegemiseks sõlmida alltöövõtulepingu teise tehnilisi teenistusi määrava asutusega või taotleda abi tehnilistelt ekspertidelt, keda vahendavad teised pädevad asutused. Taotluse esitanud tehniline teenistus peab alltöövõtjad ja eksperdid heaks kiitma.

6.2.Pädev asutus peab tehnilisele teenistusele lõpliku üldhinnangu andmisel arvesse võtma piisava pädevusalaga akrediteerimistunnistusi.

7.Hindamise ettevalmistamine

7.1.Pädev asutus peab ametlikult määrama hindamismeeskonna. Pädev asutus peab tagama, et iga ülesannet täidavad selleks sobivad eksperdid. Eelkõige peab kogu meeskond

(a)omama asjakohaseid teadmisi konkreetsel pädevusalal, mille puhul määramist taotletakse, ning

(b)    omama piisavalt teadmisi, et usaldusväärselt hinnata oma määramise pädevusalas tegutseva tehnilise teenistuse pädevust.

7.2.Pädev asutus peab hindamismeeskonnale antava ülesande selgelt määratlema. Hindamismeeskonna ülesandeks on läbi vaadata taotluse esitanud tehniliselt teenistuselt saadud dokumendid ning teha kohapealne hindamine.

7.3.Pädev asutus peab koos tehnilise teenistuse ning määratud hindamismeeskonnaga kokku leppima hindamise kuupäeva ja ajakava. Pädeva asutuse ülesandeks on aga tagada, et see kuupäev oleks kooskõlas järelevalve ja ümberhindamise kavaga.

7.4.Pädev asutus peab tagama, et hindamismeeskonnale antakse asjakohased kriteeriume käsitlevad dokumendid, varasemad hindamisaruanded ning tehnilise teenistuse sellekohased dokumendid ja aruanded.

8.Kohapealne hindamine

Hindamismeeskond peab tehnilise teenistuse hindamise läbi viima tehnilise teenistuse ühe või enama põhitegevuse toimumise kohas ning vajaduse korral tunnistajana hindama teisi tehnilise teenistuse tegevusüksusi.

9.Hindamistulemuste analüüs ja hindamisaruanne

9.1.Hindamismeeskond peab analüüsima kogu asjakohast teavet ning asjakohaseid tõendeid, mis on saadud dokumentide ja aruannete läbivaatamise ning kohapealse hindamise käigus. See analüüs peab olema piisav, et võimaldada meeskonnal kindlaks määrata tehnilise teenistuse pädevus ja selle vastavus määramise nõuetele.

9.2.Pädeva asutuse aruandluskord peab tagama järgmiste nõuete täitmise.

9.2.1.Enne tegevuskohast lahkumist korraldatakse hindamismeeskonna ja tehnilise teenistuse ühine koosolek. Sellel koosolekul peab hindamismeeskond esitama analüüsist lähtuvate hindamistulemuste kirjaliku ja/või suulise aruande. Tehnilisele teenistusele antakse võimalus küsida küsimusi järelduste kohta, sealhulgas mittevastavuste (kui neid on) ning nende aluste kohta.

9.2.2.Tehnilisele teenistusele tuleb viivitamata esitada hindamise lõpptulemust käsitlev kirjalik aruanne. See hindamisaruanne peab sisaldama pädevust ja vastavust käsitlevaid märkusi ning loetlema mittevastavused, mis tuleb kõigi määramisega seotud tingimuste täitmiseks likvideerida.

9.2.3.Tehnilist teenistust tuleb kutsuda üles hindamisaruandele vastama ning kirjeldama konkreetseid meetmeid, mida on kõnealuste mittevastavuste likvideerimiseks võetud või määratud aja jooksul kavas võtta.

9.3.Pädev asutus tagab, et tehnilise teenistuse vastused oleksid piisavad ja võimaldaksid mittevastavused edukalt kõrvaldada. Kui tehnilise teenistuse vastuseid ei peeta piisavaks, tuleb nõuda täiendavat teavet. Lisaks võib nõuda tõendeid võetud meetmete tõhusa rakendamise kohta või teha järelhindamise, et kontrollida parandusmeetmete tõhusat rakendamist.

9.4.Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

(a)tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;

(b)kohapealse hindamise kuupäev(ad);

(c)hindamisega seotud audiitori(te) ja/või ekspertide nimed;

(d)kõigi hinnatud tegevusüksuste kordumatu identifitseerimistunnus;

(e)ettepanek hinnatud määramise pädevusala kohta;

(f)avaldus selle kohta, kas tehnilise teenistuse poolt kasutusele võetud sisemine töökorraldus ja menetlused on piisavad, et kinnitada tema pädevust, mis määratakse kindlaks selle kaudu, kas tehniline teenistus täidab määramise tingimusi;

(g)teave kõigi mittevastavuste kõrvaldamise kohta;

(h)soovitus selle kohta, kas taotleja tuleks määrata või kinnitada tehniliseks teenistuseks, ning positiivse vastuse korral määramise pädevusala.

10.Määramine / määramise kinnitamine

10.1.Tüübikinnitusasutus peab aruande/aruannete ja muu asjaomase teabe alusel ilma liigse viivituseta otsustama, kas määrata tehniline teenistus, kinnitada selle määramine või määramist laiendada.

10.2.Tüübikinnitusasutus peab andma tehnilisele teenistusele tunnistuse. Sellel tunnistusel peavad olema järgmised andmed:

(a)tüübikinnitusasutuse nimi ja logo;

(b)määratud tehnilise teenistuse kordumatu identifitseerimistunnus;

(c)määramise jõustumise kuupäev ja selle lõppemise kuupäev;

(d)määramise pädevusala lühikirjeldus või viide sellele (kohaldatavad ÜRO eeskirjad või nende osad);

(e)vastavusavaldus ja viide käesolevale liitele.

11.Ümberhindamine ja järelevalve

11.1.Ümberhindamine sarnaneb alghindamisega, kuid selle puhul tuleb arvestada eelnevate hindamiste käigus omandatud kogemusi. Järelevalvega seotud kohapealsed hindamised ei ole nii ulatuslikud kui ümberhindamised.

11.2.Pädev asutus peab koostama kava iga määratud tehnilise teenistuse ümberhindamiseks ja järelevalveks nii, et määramise pädevusala representatiivseid valimeid hinnatakse korrapäraselt.

Kohapealsete hindamiste vaheline ajavahemik sõltub nii ümberhindamise kui ka järelevalve puhul sellest, millise tõendatud stabiilsuse tehniline teenistus on saavutanud.

11.3.Kui järelevalve või ümberhindamiste käigus avastatakse mittevastavusi, peab pädev asutus määrama parandusmeetmete rakendamisele ranged ajalised piirangud.

11.4.Kui parandusmeetmeid ei ole kokkulepitud aja jooksul võetud või kui neid ei loeta piisavaks, peab pädev asutus vastu võtma kohased meetmed, näiteks täiendav hindamine või määramise peatamine/tühistamine ühe või mitme tegevuse puhul, milleks tehniline teenistus on määratud.

11.5.Kui pädev asutus otsustab tehnilise teenistuse määramise peatada või tühistada, peab ta tehnilisele teenistusele sellest tähitud kirjaga teatama ja teatama sellest ka UNECE sekretariaadile. Pädev asutus peab igal juhul võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tehnilise teenistuse poolt juba alustatud tegevuste jätkamine.

12.Andmed määratud tehniliste teenistuste kohta

12.1.Pädev asutus peab säilitama andmed tehniliste teenistuste kohta tõendamaks, et määramise, sealhulgas pädevuse nõuded on täidetud.

12.2.Pädev asutus peab tagama tehnilisi teenistusi käsitlevate andmete turvalisuse, et tagada nende konfidentsiaalsus.

12.3.Tehnilisi teenistusi käsitlevad andmed peavad sisaldama vähemalt järgmist:

(a)asjakohane kirjavahetus;

(b)hindamisega seotud andmed ja aruanded;

(c)määramistunnistuste koopiad.

Liide 3

ÜRO tüübikinnituste kord

1.ÜRO tüübikinnituse taotlemine ja tüübikinnitusega seotud toimingud

1.1.ÜRO tüübikinnituse taotluse esitab kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutusele tootja või tema volitatud esindaja (edaspidi „taotluse esitaja”).

1.2.Ühe sõidukitüübi, seadme või osa kohta võib esitada vaid ühe taotluse ja seda tohib esitada vaid ühes kokkuleppeosalises riigis, mis kohaldab neid ÜRO eeskirju, mille alusel ÜRO tüübikinnitust taotletakse. Iga tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi kohta esitatakse eraldi taotlus.

1.3.Taotlusega peab kaasnema selles ÜRO eeskirjas sisalduv teave, mille alusel tüübikinnitust taotletakse. See teave peab sisaldama tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi üksikasjalikku kirjeldust, kaasa arvatud vajaduse korral jooniseid, skeeme ja pilte.

1.4.Tüübikinnitusasutus võib põhjendatud taotlusega paluda taotluse esitajal esitada täiendavat teavet, mis on vajalik otsustamaks, millised tüübikinnituskatsed on nõutavad, või nimetatud katsete tegemise lihtsustamiseks.

1.5.Taotluse esitaja annab tüübikinnitusasutuse käsutusse nii palju ratassõidukeid, seadmeid või osi, kui on vaja nendes ÜRO eeskirjades nõutud katsete sooritamiseks, mille alusel tüübikinnitust taotletakse.

1.6.ÜRO eeskirjades sätestatud nõuete järgimist näidatakse sobivate katsetega ratassõidukil, seadmetel ja osadel, mis on tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi puhul representatiivsed.

Tüübikinnitusasutus rakendab halvima võimaliku juhtumi põhimõtet, valides asjaomase tüübi sellise variandi või versiooni, mis esindab tüübikinnituse saamiseks esitatud tüüpi katse seisukohast kõige halvemates tingimustes. Tehtud otsused märgitakse koos põhjendustega tüübikinnitusdokumentidesse.

Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib taotluse esitaja siiski valida sõiduki, seadme või osa, mis ei ole küll tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi suhtes representatiivsed, kuid milles on ühendatud mitmed ÜRO eeskirjades nõutud töötamistaseme seisukohast kõige ebasoodsamad näitajad (halvim võimalik juhtum). Halvima võimaliku juhtumi valimisel võib otsustamise hõlbustamiseks kasutada virtuaalseid katsemeetodeid.

1.7.Tüübikinnituskatseid teevad või juhendavad tehnilised teenistused. Kohaldatavad katsemenetlused ning kasutatav erivarustus ja tööriistad on sätestatud ÜRO eeskirjades.

1.8.Alternatiivina punktides 1.6 ja 1.7 osutatud katsemenetlustele võib taotluse esitaja palvel kasutada virtuaalset katsetamist, niivõrd kui seda võimaldavad asjaomased ÜRO eeskirjad, ning tingimusel, et 1958. aasta kokkuleppele lisatud liites 8 sätestatud üldtingimused on täidetud.

1.9.Kokkuleppeosalised väljastavad tüübikinnitusi üksnes juhul, kui on tagatud 1958. aasta kokkuleppele lisatud liites 1 esitatud toodangu vastavuse nõuete järgimine.

1.10.Kui tüübikinnituskatsed on näidanud, et tüüp vastab ÜRO eeskirja tehnilistele nõuetele, antakse sellele tüübile vastav tüübikinnitus, määratakse tüübikinnitusnumber vastavalt 1958. aasta kokkuleppele lisatud liitele 4 ning igale tüübile antakse tüübikinnitusmärk kooskõlas asjaomase ÜRO eeskirja konkreetsete sätetega.

1.11.Tüübikinnitusasutus tagab, et tüübikinnitusdokumendid sisaldavad alljärgnevat:

(a)märge halvima võimaliku juhtumi valimise kohta ja valiku põhjendus. See võib sisaldada tootja esitatud teavet;

(b)märked iga olulisema tehnilise tõlgenduse, eri katsemeetodite rakendamise või uue tehnoloogia kasutuselevõtu kohta;

(c)tehnilise teenistuse katsearuanne, mis sisaldab mõõtmistel ja katsetel registreeritud väärtusi vastavalt ÜRO eeskirja nõuetele;

(d)tootja teabedokumendid, kus on nõuetekohaselt kirjas tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi näitajad;

(e)avaldus 1958. aasta kokkuleppele lisatud liites 1 sätestatud toodangu nõuetele vastavuse kohta, kus on kirjeldatud, milliseid 1958. aasta kokkuleppele lisatud liite 1 punktis 1.3 osutatud meetmeid on alghindamisel arvesse võetud ning millised on alghindamise ja võimalike järelevalvetoimingute kuupäevad;

(f)tüübikinnitustunnistus.

2.ÜRO tüübikinnituste muudatused

2.1.Tootja, kes on saanud ÜRO tüübikinnituse oma sõidukile, seadmele või osale, teatab viivitamata ÜRO tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosalisele igast muutusest tüübi üksikasjades, nagu need on kirjas punktis 1.3 osutatud teabedokumendis.

2.2.Kokkuleppeosaline otsustab, millist kahest menetlusest ÜRO tüübikinnituse muutmiseks vastavalt punktidele 2.5 ja 2.6 kasutada. Vajaduse korral võib kokkuleppeosaline tootjaga konsulteerides otsustada, et tuleb anda uus ÜRO tüübikinnitus.

2.3.Taotluse ÜRO tüübikinnituse muutmiseks võib esitada ainult algse ÜRO tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosalisele.

2.4.Kui kokkuleppeosaline leiab, et ÜRO tüübikinnituse muutmiseks on vaja teha inspekteerimisi või katseid, teatab ta sellest tootjale.

2.5.Kui teabedokumentides ja katsearuannetes sisalduvad tüübi üksikasjad on muutunud ja kokkuleppeosaline leiab, et neil muutustel ei ole tõenäoliselt kahjulikku mõju keskkonnale ja/või kasutusohutusele ning et kõnealune tüüp vastab igal juhul endiselt asjaomaste ÜRO eeskirjade nõuetele, nimetatakse ÜRO tüübikinnituse muudatust „uuenduseks”.

Sel juhul väljastab kokkuleppeosaline vajaduse korral teabedokumentide ja katsearuannete parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja uuesti väljastamise kuupäeva. Teabedokumentide ja katsearuannete terviklik ajakohastatud versioon koos muudatuste üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks.

2.6.ÜRO tüübikinnituse muudatust nimetatakse „laienduseks”, kui lisaks teabedokumentides esitatud andmete muutmisele:

(a)nõutakse täiendavaid inspekteerimisi või katseid või

(b)teatises (v.a selle lisades) sisalduv teave on muutunud või

(c)pärast hilisema seeria muudatuste jõustumist nõutakse sellele vastavat tüübikinnitust, mida saab anda tingimusel, et hilisema seeria muudatustes sisalduvad nõuded on täidetud.

2.7.ÜRO tüübikinnituse muutmise kinnitamisest või kinnitamata jätmisest koos vastavate muudatuste kirjeldusega antakse ÜRO eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele teada teatise vormi abil. Lisaks sellele muudetakse vastavalt teatisele lisatud teabedokumentide ja katsearuannete sisukorda, nii et oleks näha kõige viimase uuenduse või laienduse kuupäev.

2.8.Tüübikinnituse laiendust andev tüübikinnitusasutus ajakohastab tüübikinnitusnumbrit laienduse numbriga, mida suurendatakse vastavalt nende laienduste järjekorranumbritele, mis on antud juba varem kooskõlas 1958. aasta kokkuleppele lisatud liitega 4, ning väljastab uue teatise, mis on varustatud selle laienduse numbriga.

Liide 4

ÜRO tüübikinnituste numeratsioon

1.Alates 1958. aasta kokkuleppe jõustumisest väljastavad kokkuleppeosalised igale uuele tüübikinnitusele ja igale sellise tüübikinnituse laiendusele tüübikinnituse numbri kooskõlas liite 3 punktiga 1.10.

2.Alates 1958. aasta kokkuleppe jõustumisest ja olenemata sellest, et igas ÜRO eeskirjade versioonis sisalduvad sätted tüübikinnitusmärkide kohta võivad sätestada teisiti, paigaldab tootja, kui temalt seda palutakse, kooskõlas asjaomaste ÜRO eeskirjade sätetega siiski tüübikinnitusmärgi, kasutades sellel märgil iga sellise ratassõiduki, seadme või osa puhul, millele on antud uus tüübikinnitus või mille tüübikinnitust on laiendatud, tüübikinnitusnumbrina käesolevas liites nimetatud tüübikinnitusnumbri 2. osa kaht esimest numbrit ja 3. osa numbreid. See säte ei kehti aga juhul, kui ÜRO eeskirjas nõutakse tüübikinnitusnumbri asemel tüübikinnituskoodi või tunnuskoodi kasutamist tüübikinnitusmärgil. 3. osa ees olevad nullid võib ära jätta.

3.Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Tüübikinnitusnumber koosneb neljast osast. Tüübikinnitusnumbri osad eraldatakse üksteisest tärniga „*”.

1. osa    Suur E-täht, mille järel on tüübikinnituse andnud kokkuleppeosalise tunnusnumber.

2. osa    Asjaomase ÜRO eeskirja number, millele järgnevad R-täht ja:

(a)kaks numbrit (vajaduse korral koos nullidega), mis tähistavad muudatuste seeriat, mis sisaldab tüübikinnituse suhtes kohaldatava ÜRO eeskirja tehnilisi sätteid (ÜRO eeskirja algversioon on „00”);

(b)kaldkriips ja kaks numbrit (vajaduse korral koos nullidega), mis tähistavad tüübikinnituse muudatuste seeria täienduse numbrit (muudatuste seeria algversioon on „00”);

(c)vajaduse korral kaldkriips ja üks või kaks tähte rakendamise etapi tähistamiseks.

3. osa    Neljakohaline järjenumber (vajaduse korral koos nullidega). Jada algab numbrist 0001.

4. osa    Kahekohaline järjenumber (vajaduse korral algab see nulliga), mis tähistab laiendust. Jada algab numbrist 00.

Kõik numbrid on araabia numbrid.

4.Üks ja sama kokkuleppeosaline ei anna sama numbrit teisele tüübikinnitusele.

Näited.

Näide teisest laiendusest neljandale Madalmaade väljastatud tüübikinnitusele vastavalt ÜRO eeskirja nr 58 algversioonile:

E4*58R00/00*0004*02

Näide esimesest laiendusest Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi väljastatud 2439. tüübikinnitusele sõidukitüübi kinnitamiseks vastavalt ÜRO eeskirja nr 83 kolmanda seeria muudatustele, M- ja N1-kategooria I klassi sõidukiversioon, seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega vastavalt mootorile ette nähtud kütusele:

E11*83R03/00J*2439*01

Liide 5

Tüübikinnitusdokumentide edastamine

1.Kui tüübikinnitusasutuselt nõutakse või taotletakse tüübikinnituse ja selle lisamaterjali koopiate saatmist, edastab tüübikinnitusasutus dokumendid paberkandjal, e-posti teel või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni loodud turvalise veebipõhise andmebaasi abil.

2.Turvalisse veebipõhisesse andmebaasi salvestatud dokumendid peavad koosnema vähemalt igas ÜRO eeskirjas nimetatud dokumentidest. Need hõlmavad dokumente, millega teatatakse kokkuleppeosalistele ÜRO eeskirja alusel tüübikinnituse andmisest, laiendamisest, andmata jätmisest või tühistamisest või tootmise lõpetamisest seoses ratassõiduki, seadmete või osade tüübiga.

3.Kui ratassõiduki, seadmete või osade tüübikinnitused on salvestatud turvalisse veebipõhisesse andmebaasi, võib ÜRO eeskirjades nõutud tüübikinnitusmärgid asendada kordumatu tunnuskoodiga , millele eelneb sümbol, välja arvatud juhul, kui ÜRO eeskirjades on sätestatud teisiti. Andmebaas genereerib iga sellise kordumatu tunnuskoodi automaatselt.

4.Kõigil ÜRO eeskirja kohaldavatel kokkuleppeosalistel on juurdepääs andmebaasis seda ÜRO eeskirja käsitlevale teabele kordumatu tunnuskoodi abil ja see annab juurdepääsu teabele konkreetsete tüübikinnituste kohta.

5.1958. aasta kokkuleppele lisatud ÜRO eeskirjades võidakse nõuda tüübikinnituste edastamist elektrooniliste koopiatena turvalise veebipõhise andmebaasi abil, kui see on vajalik tüübikinnitusprotsessi tõhusaks toimimiseks ning kui kokkuleppeosaliste poolt kindlaksmääratud juurdepääsuõigustest ei tulene teisiti.

Liide 6

ÜRO eeskirjade kohaldamisega seotud tõlgenduslike küsimuste lahendamise ja nende ÜRO eeskirjade alusel tüübikinnituste andmise kord

1.ÜRO tüübikinnituse andmisele eelnevad tõlgenduslikud küsimused

Kui ÜRO tüübikinnituse andmine nõuab tüübikinnitusasutuselt põhjalikku tõlgendamist ÜRO eeskirja kohaldamisel või kui seda nõuab tüübikinnituse taotleja, teatab tüübikinnitusasutus enne otsuse langetamist sellest teistele tüübikinnitusasutustele ja küsib neilt nõu.

Asjaomane tüübikinnitusasutus teatab teistele ÜRO eeskirja kohaldavatele tüübikinnitusasutustele tõlgendamisküsimusest ja sellele pakutud lahendusest, lisades tootjalt saadud teabe, mis seda toetab. Üldiselt tuleks seda teha elektrooniliste sidekanalite kaudu. Teistelt tüübikinnitusasutustelt vastuste saamiseks on aega neliteist päeva.

(a)Kui tüübikinnitusasutus on kõik saadud märkused arvesse võtnud, võib ta anda tüübikinnitusi uue tõlgenduse kohaselt.

(b)Kui saadud märkuste alusel ei ole võimalik otsust vastu võtta, otsib tüübikinnitusasutus täiendavaid selgitusi punktis 3 kirjeldatud korra kohaselt.

2.ÜRO tüübikinnituse andmisele järgnevad tõlgenduslikud küsimused

Olukorras, kus kokkuleppeosaliste vahel esineb tõlgenduslikke erinevusi, kuid tüübikinnitus on juba väljastatud, toimitakse järgmise korra kohaselt.

Kõigepealt püüavad asjaomased kokkuleppeosalised lahendada küsimuse vastastikusele kokkuleppele jõudmise teel. See nõuab omavahelist suhtlemist ja seda, et iga kokkuleppeosaline vaataks läbi tõlgendusküsimuse põhjustanud ratassõiduki, seadmete või osade katsetamiseks ja tüübikinnituse andmiseks kasutatud korra. Kohaldatakse järgmist korda.

(a)Kui tüübikinnitusasutus avastab vea, võtab ta meetmed kooskõlas 1958. aasta kokkuleppe ja eriti selle artikli 4 sätetega.

(b)Kui jõutakse kokkuleppele, mis nõuab (ükskõik millise kokkuleppeosalise) olemasoleva tava uut või erinevat tõlgendamist, teatatakse sellest viivitamata teistele ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele. Teistel kokkuleppeosalistel on neliteist päeva aega otsust kommenteerida, mille järel võivad tüübikinnitusasutused, olles saadud märkused arvesse võtnud, väljastada ÜRO tüübikinnitusi uue tõlgenduse kohaselt.

(c)Kui kokkuleppele ei jõuta, otsivad kokkuleppeosalised täiendavat abi vahekohtumenetlusest, mida on kirjeldatud punktis 3.

(d)Igal juhul tõstatatakse küsimus sõidukite eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorumi (WP.29) alla kuuluvas pädevas töörühmas. Vajaduse korral esitab töörühm WP.29-le ettepanekud nõuetekohaste õiguslike muudatuste kohta, mille eesmärk on tõlgendusküsimused lahendada.

3.Vahekohtumenetlus WP.29 ja selle alla kuuluvate töörühmade kaudu

Töörühmade eesistujad teevad kindlaks küsimused, mis tulenevad kokkuleppeosaliste lahknevatest tõlgendustest seoses ÜRO eeskirjade kohaldamisega ja nende alusel ÜRO tüübikinnituste andmisega, eesmärgiga kehtestada võimalikult kiiresti meetmed tõlgenduslike erinevuste kõrvaldamiseks.

Töörühmade eesistujad töötavad välja sobiva korra selliste tõlgendusküsimustega tegelemiseks ning suudavad WP.29-le näidata, et:

(a)asjaomaste kokkuleppeosaliste tüübikinnitusasutuste erinevaid seisukohti, nagu ka muude ÜRO eeskirja kohaldavate kokkuleppeosaliste seisukohti, võetakse igakülgselt arvesse;

(b)otsused põhinevad nõuetekohasel tehnilisel nõustamisel, mis arvestab täielikult asjaomase valdkonnaga;

(c)võimaluse korral jõutakse üksmeelse otsuseni ning

(d)kord on läbipaistev ja auditeeritav.

Kui see on küsimuse lahendamiseks vajalik, võib eesistuja lisada selle küsimuse kohta uue punkti töörühma järgmise istungi päevakorda, taotlemata selleks WP.29 eelnevat heakskiitu. Sellisel juhul teatab eesistuja esimesel võimalusel WP.29-le tehtud edusammudest.

Vahekohtumenetluse lõppedes esitab eesistuja WP.29-le aruande.

3.1.Kui küsimust on võimalik lahendada olemasolevas õigusraamistikus, siis:

kohaldatakse töörühmas kokku lepitud ÜRO eeskirja tõlgendust ja tüübikinnitusasutused väljastavad sellekohased ÜRO tüübikinnitused.

3.2.Kui küsimust ei ole võimalik lahendada olemasolevas õigusraamistikus, siis:

WP.29, kellele olukorrast nõuetekohaselt teatatakse, palub asjaomasel töörühmal käsitleda kõnealust küsimust oma järgmisel istungil prioriteetse punktina. Istungi päevakorda muudetakse vastavalt.

Töörühm võtab arvesse kõik tõlgendusküsimusega seotud ettepanekud ning esitab WP.29-le ametlikud ettepanekud asjaomase ÜRO eeskirja muutmiseks tavapärases korras. WP.29 arutab küsimust oma järgmisel istungil prioriteetse punktina.

Liide 7

Uut tehnoloogiat käsitlevate tüübikinnituserandite kord

1.ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad tootja taotlusel anda ÜRO eeskirja alusel välja tüübikinnituserandi teatavale sõidukile, seadmele või osale, mis sisaldab tehnoloogiat, mis ei vasta asjaomase ÜRO eeskirja ühele või mitmele nõudele, toimides 1958. aasta kokkuleppe halduskomiteelt käesoleva liite punktides 2–12 kirjeldatud korra kohaselt saadud loa alusel.

2.Kuni otsust, kas luba sellise tüübikinnituserandi väljastamiseks antakse või mitte, pole veel tehtud, võib ÜRO eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline anda ajutise tüübikinnituse, mis kehtib ainult tema territooriumil. Teised kõnealust ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad otsustada tunnustada seda ajutist tüübikinnitust oma territooriumil.

3.Käesoleva liite punktis 2 osutatud ajutist tüübikinnitust andev kokkuleppeosaline teatab oma otsusest halduskomiteele ja esitab järgmised dokumendid:

(a)põhjused, miks kõnealused tehnoloogiad või põhimõtted muudavad sõiduki, seadme või osa ÜRO eeskirja nõuetele mittevastavaks;

(b)asjaomaste ohutus-, keskkonnakaitse- ja muude probleemide kirjeldus ning võetud meetmed;

(c)katsete ja nende tulemuste kirjeldus, mis tõendavad, et võrreldes nõuetega, mille suhtes erandit taotletakse, on tagatud vähemalt samaväärne ohutuse ja keskkonnakaitse tase;

(d)taotlus saada luba ÜRO eeskirja tüübikinnituserandi väljastamiseks asjaomasele sõidukitüübile, seadmele või osale.

4.Halduskomitee arutab käesoleva liite punktis 3 osutatud teatist tervikuna oma järgmisel istungil pärast teatise saamist, tingimusel et teatis on kätte saadud vähemalt kolm kuud enne istungit. Olles teatist arutanud, võib halduskomitee otsustada tüübikinnituserandi andmist lubada või keelata või suunata küsimus edasi pädevale töörühmale.

5.Halduskomitee otsus tehakse lisa artiklis 8 esitatud korra kohaselt.

6.Käesoleva liite punktis 3 nimetatud ÜRO eeskirjale vastava tüübikinnituserandi taotlus loetakse rahuldatuks, kui ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär teatab halduskomitee otsusest luba anda, ei ole rohkem kui viiendik teatise esitamise ajal ÜRO eeskirja kohaldavatest kokkuleppeosalistest teatanud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile oma mittenõustumisest tüübikinnituserandi loa andmisega.

7.Kui tüübikinnituserandi andmise luba antakse, teatab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretär sellest esimesel võimalusel asjaomast ÜRO eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

Alates selle teate kuupäevast võib käesoleva liite punktis 3 osutatud kokkuleppeosaline väljastada ÜRO eeskirja alusel tüübikinnituserandi. ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised on kohustatud tüübikinnituserandi heaks kiitma, välja arvatud juhul, kui nad on teatanud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile oma mittenõustumisest või kavatsusest tüübikinnituserandit mitte otsekohe heaks kiita. Kokkuleppeosalised, kes on teatanud oma mittenõustumisest või kavatsusest tüübikinnituserandit otsekohe mitte heaks kiita, võivad tüübikinnituserandi hiljem halduskomitee loal heaks kiita, teatades oma otsusest ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile.

8.Halduskomitee täpsustab loa andmise otsuses võimalikke piiranguid. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui 36 kuud. ÜRO eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised on kohustatud tüübikinnituserandi heaks kiitma vähemalt kuni tähtaja lõpuni (kui see kehtestatakse) või – juhul kui asjaomast ÜRO eeskirja muudetakse käesoleva liite punktide 9 ja 10 kohaselt, võtmaks arvesse tüübikinnituserandis hõlmatud tehnoloogiat – kuni kuupäevani, mil kokkuleppeosalised võivad keelduda heaks kiitmast ÜRO eeskirja eelmise versiooni alusel antud tüübikinnitusi, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev jõuab kätte varem.

Kokkuleppeosaline, kellele on antud luba väljastada tüübikinnituserand, tagab, et tootja järgib kõiki tüübikinnitusega seotud piiranguid ning et teatise vormil on sõnaselgelt kirjas, et tüübikinnitus põhineb halduskomitee loaga tehtud erandil.

9.Halduskomitee teatab samal ajal ÜRO eeskirja eest vastutavale töörühmale tüübikinnituserandi väljastamise loast.

Kokkuleppeosaline, kellele on antud luba väljastada tüübikinnituserand, esitab ÜRO eeskirja eest vastutavale töörühmale ettepaneku muuta ÜRO eeskirja, millega seoses tüübikinnituserandit taotleti, eesmärgiga kohandada seda vastavalt tehnoloogia arengule. Selline ettepanek esitatakse hiljemalt töörühma järgmiseks istungiks pärast seda, kui on teatatud halduskomitee loa andmise otsusest kooskõlas käesoleva liite punktiga 6.

10.Niipea, kui ÜRO eeskiri on muudetud, et võtta arvesse tehnoloogiat, mille tõttu tüübikinnituserand väljastati, ning jõustunud, on tootjal õigus taotleda tüübikinnitust muudetud ÜRO eeskirja alusel, asendamaks eelnevalt väljastatud tüübikinnituserandit seoses asjaomase ÜRO eeskirjaga. Tüübikinnitust andev tüübikinnitusasutus tühistab esimesel võimalusel tüübikinnituserandi või teatab tüübikinnituserandi väljastanud tüübikinnitusasutusele, et asjaomane tüübikinnituserand tuleb tühistada.

11.Kui ÜRO eeskirja muutmise menetlust ei ole enne käesoleva liite punktis 8 osutatud tähtaja lõppemist lõpule viidud, võib tüübikinnituserandi väljastanud kokkuleppeosalise taotluse alusel tüübikinnituserandi kehtivusaega pikendada, võttes siiski arvesse otsust, mis on vastu võetud käesoleva liite punktides 2 ja 3 kirjeldatud korra kohaselt. Kui aga kokkuleppeosaline, kellele on antud luba tüübikinnituserand väljastada, ei ole esitanud ÜRO eeskirja muutmise ettepanekut enne käesoleva liite punktis 9 nimetatud tähtaja lõppemist, tühistab asjaomane kokkuleppeosaline viivitamata nimetatud tüübikinnituserandi, võttes siiski arvesse käesoleva liite punktis 8 sätestatud tähtaega. Tüübikinnituserandi tühistanud kokkuleppeosaline teatab sellest halduskomiteele selle järgmisel istungil.

12.Kui halduskomitee otsustab tüübikinnituserandi väljastamise loa andmisest keelduda, võib käesoleva liite punktis 2 osutatud ajutise tüübikinnituse väljastanud kokkuleppeosaline selle ajutise tüübikinnituse tühistada. Sellisel juhul teatab asjaomane kokkuleppeosaline viivitamata ajutise tüübikinnituse omanikule, et käesoleva liite punkti 2 alusel väljastatud ajutine tüübikinnitus tühistatakse kuus kuud pärast otsuse kuupäeva, võttes arvesse, et ajutine tüübikinnitus kehtib vähemalt kaksteist kuud alates selle väljastamise kuupäevast.

Liide 8

Virtuaalsete katsemeetodite üldnõuded

1.Virtuaalse katse struktuur

Virtuaalsete katsete kirjeldamisel ja tegemisel tuleb lähtuda järgmisest põhiskeemist:

(a)eesmärk;

(b)struktuurimudel;

(c)piirtingimused;

(d)eeldatav koormus;

(e)arvutamine;

(f)hinnang;

(g)dokumentatsioon.

2.Arvutisimulatsiooni ja arvutuste alused

2.1.Matemaatiline mudel

Matemaatilise mudeli esitab tootja. See kajastab asjaomase ÜRO eeskirja nõuete kohaselt katsetatava ratassõiduki, seadme või osa konstruktsiooni keerukust ja piirtingimusi.

Samu sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui komponente katsetatakse sõidukist eraldi.

2.2.Matemaatilise mudeli valideerimise menetlus

Matemaatiline mudel tuleb valideerida võrreldes tegelike katsetingimustega.

Selleks tuleb teha sobiv füüsiline katse, et võrrelda tulemusi, mis on saadud matemaatilist mudelit kasutades, füüsilise katse tulemustega. Katsetulemuste võrreldavust tuleb tõestada. Tootja või tehniline teenistus koostab valideerimisaruande ja esitab selle tüübikinnitusasutusele.

Kõigist matemaatilises mudelis või tarkvaras tehtud muudatustest, mis võivad valideerimisaruande kehtetuks muuta, tuleb teatada tüübikinnitusasutusele, kes võib nõuda uut valideerimist.

2.3.Dokumendid

Tootja peab tegema kättesaadavaks simulatsioonis ja arvutustes kasutatavad andmed ning lisavahendid ja need tehnilise teenistuse jaoks sobival viisil dokumenteerima.

3.Vahendid ja tugi

Tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse taotluse korral esitab tootja vajalikud vahendid, sealhulgas asjakohase tarkvara, või võimaldab neile juurdepääsu.

Lisaks pakub tootja tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele asjakohast tuge.

Tehnilisele teenistusele juurdepääsu ja toe võimaldamine ei vabasta tehnilist teenistust kohustustest, mis on seotud personali oskuste, litsentsitasude maksmise ja konfidentsiaalsusnõude järgimisega.

(1) Kokkuleppe endised pealkirjad:Kokkulepe mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise kohta, Genf, 20. märts 1958 (algversioon);Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, Genf, 5. oktoober 1995 (2. versioon).

(2) Kokkulepe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ÜRO ühtlustatud tehniliste eeskirjade kehtestamist ning nende ÜRO eeskirjade alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi.

(3) „Pädev asutus” – tüübikinnitusasutus või määratud asutus või nende nimel vastavalt tegutsev akrediteerimisasutus.