EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.10.2015

COM(2015) 518 final

2015/0244(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli allakirjutamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Selleks et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused, kirjutas EL nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste direktiiv) vastuvõtmise järel alla Šveitsi, Andorra, Liechtensteini, Monaco ja San Marinoga sõlmitud lepingutele, millega on ette nähtud kõnealuse direktiiviga võrdväärsed meetmed. Liikmesriigid kirjutasid alla ka lepingutele Ühendkuningriigi ja Madalmaade sõltlasterritooriumidega.

Hiljuti on ka rahvusvahelisel tasandil tunnustatud automaatse teabevahetuse olulisust piiriüleste maksupettustega võitlemisel ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamisel, kuna sellega tagatakse maksude täielik läbipaistvus ja maksuametite üleilmne koostöö. G20 tegi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile (OECD) ülesandeks töötada välja automaatse finantskontode alase teabevahetuse ühine ülemaailmne standard. OECD nõukogu avaldas ülemaailmse standardi 2014. aasta juulis.

Hoiuste direktiivi ajakohastamise ettepaneku vastuvõtmise järel võttis komisjon 17. juunil 2011 vastu soovituse volituste kohta alustada läbirääkimisi Šveitsi, Liechtensteini, Andorra, Monaco ja San Marinoga, et uuendada ELi ja nende riikide vahelisi lepinguid rahvusvahelise arengu kontekstis ning tagada, et nimetatud riigid jätkaksid ELis kehtivate meetmetega võrdväärsete meetmete kohaldamist. 14. mail 2013 jõudis nõukogu kokkuleppele läbirääkimisvolitustes, mille kohaselt peaksid läbirääkimised toimuma vastavalt hiljutistele üleilmsetele arengusuundadele, millest lähtuvalt automaatset teabevahetust edendatakse rahvusvahelise standardi alusel.

Oma 6. detsembri 2012. aasta teatises, mis sisaldas maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, rõhutas komisjon vajadust edendada jõuliselt automaatset teabevahetust kui tulevast Euroopa ja rahvusvahelist standardit maksudealase läbipaistvuse ja maksudealase teabe vahetamise alal.

Lähtudes komisjoni 2013. aasta juunis esitatud ettepanekust võttis nõukogu 9. detsembril 2014 vastu direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL ja millega laiendatakse automaatset teabevahetust kõikidele finantsandmetele kooskõlas ülemaailmse standardiga. Selle muudatusega tagatakse sidus, järjepidev ja igakülgne üleliiduline lähenemisviis finantskontosid käsitleva teabe automaatsele vahetusele siseturul.

Kuna direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala on põhimõtteliselt laiem kui direktiivi 2003/48/EÜ reguleerimisala ja sellega nähakse ette, et reguleerimisala kattumise korral on ülimuslik direktiiv 2014/107/EL, siis võttis komisjon 18. märtsil 2015 vastu ettepaneku direktiivi 2003/48/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

Kulude ja halduskoormuse vähendamiseks nii maksuhaldurite kui ka ettevõtjate jaoks on lisaks oluline tagada, et hoiuseid käsitlev San Marinoga sõlmitud leping oleks kooskõlas arengutega ELis ja rahvusvahelisel tasandil. See suurendab maksustamise läbipaistvust Euroopas ja on õiguslik alus OECD väljatöötatud ülemaailmse standardi rakendamiseks San Marino ja ELi vahel toimuva automaatse teabevahetuse suhtes.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Kõnealuse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja lõike 8 teise lõiguga. Materiaalõiguslik alus rajaneb ELi toimimise lepingu artiklil 115.

Käesolevale nõukogu otsuse ettepanekule lisatud muutmisprotokolli artikli 1 lõikega 1 muudetakse olemasoleva lepingu pealkirja, et paremini kajastada selle lepingu sisu, nagu seda muudetakse kõnealuse muutmisprotokolliga.

Muutmisprotokolli artikli 1 lõikega 2 asendatakse olemasolevad artiklid ja lisad uute sätetega, mis koosnevad 10 artiklist, I lisast, mis kajastab ülemaailmse standardiga hõlmatud OECD ühist aruandlusstandardit, II lisast, mis kajastab OECD olulisi märkusi ülemaailmse standardi kohta, III lisast, milles on välja toodud täiendavad andmekaitsemeetmed, mis tuleb lepingu alusel andmete kogumise ja andmevahetuse korral kehtestada, ning IV lisast, milles on loetletud San Marino ja kõikide liikmesriikide pädevad asutused. Uued artiklid vastavad OECD poolt pädevate asutuste jaoks koostatud näidislepingu artiklitele ülemaailmse standardi rakendamiseks koos väikeste kohandustega, mis kajastavad ELi lepingu konkreetset õiguslikku raamistikku. Artiklis 1 ei ole määratletud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, kuna selle määratlus on juba esitatud I lisa VIII jaotise punkti E alapunktis 5. Artiklis 5 on esitatud taotluse alusel toimuvat teabevahetust käsitlevad sätted, mis järgivad OECD maksustamisalase näidislepingu uusimat teksti. Artiklis 6 on üksikasjalikumad andmekaitset käsitlevad sätted, milles võetakse arvesse ka seda, et San Marinos kehtiva andmekaitse taseme kohta, võrreldes seda ELi nõuetega, ei ole tehtud piisava kaitse otsust. Artikliga 7 on ette nähtud täiendav konsulteerimisetapp enne, kui mis tahes liikmesriik või San Marino otsustab lepingu kohaldamise peatada. Artiklis 8 on esitatud lepingu muutmissätted, sh kiirmehhanism, mis võimaldab ühel lepinguosalisel ajutiselt kohaldada ülemaailmse standardi muudatusi, tingimusel et teine lepinguosaline on sellega nõus. Artiklis 10 on määratletud territoriaalne kohaldamisala.

I lisa kajastab nii OECD ühist aruandlusstandardit kui ka halduskoostöö direktiivi I lisa. II lisaga rakendatakse ühise aruandlusstandardi märkuste peamisi osi ja see vastab halduskoostöö direktiivi II lisale. I ja II lisa väikesi erinevusi võrreldes halduskoostöö direktiiviga õigustab teksti kooskõlla viimine OECD ühise aruandlusstandardi tekstiga, mida taotlesid San Marino läbirääkijad. Erinevused on järgmised.

1. I jaotise punktis D on sünnikoha teatamine viidud kooskõlla ühise aruandlusstandardiga.

2. Mõned OECD ühise aruandlusstandardi märkuste ja halduskoostöö direktiiviga ette nähtud asjakohased valikud on jäetud liikmesriikide endi ja San Marino otsustada ning lepingus neid vahetult ei käsitleta. Selle asemel on sätestatud liikmesriikide ja San Marino kohustus üksteist ja komisjoni mis tahes valiku kasutamisest teavitada.

3. VIII jaotise punkti B alapunktides 3 ja 4 esitatud mõisted „rahvusvaheline organisatsioon” ja „keskpank” on ühise aruandlusstandardi märkustega kooskõlla viidud, et neid saaks kohaldada ka VIII jaotise punkti D alapunkti 9 alapunktis c esitatud passiivsete finantssektoriväliste ettevõtete suhtes kohaldatava aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi erandi puhul.

4. II lisas on mõiste „finantsasutuse residentsus” ühise aruandlusstandardi märkustega kooskõlla viidud, et hõlmata juhud, mil tuleb kindlaks teha teise finantsasutuse residentsus, nt passiivsete finantssektoriväliste ettevõtete suhtes kohaldatava aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi puhul.

III lisa kehtestati selleks, et täiendada artikli 6 sätteid lisaandmekaitsemeetmetega, kuna San Marinos kehtiva andmekaitse taseme kohta, võrreldes seda ELi nõuetega, ei ole tehtud piisava kaitse otsust.

Muutmisprotokolli artikkel 2 sisaldab jõustumist ja kohaldamist käsitlevaid sätteid. Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad täidavad oma rahvusvahelisi kohustusi, mis puudutavad ülemaailmse standardi kohast automaatse teabevahetuse ajastust, kuna need kohustused edastati ülemaailmsele foorumile ja esimene teabevahetus 2016. aastal kogutud teabe kohta toimub 2017. aastal (välja arvatud Austria, kes teeb selle teabevahetuse üks aasta hiljem). Võttes arvesse, et muutmisprotokolli artikli 2 lõikes 1 ette nähtud ametliku jõustumise menetluse õigeaegset läbiviimist, mis on nende kohustuste täitmiseks vajalik, on keeruline tagada, leppisid lepinguosalised artikli 2 lõikes 2 kokku muutmisprotokolli ajutises kohaldamises alates 1. jaanuarist 2016, tingimusel et iga lepinguosaline teatab niisuguseks ajutiseks kohaldamiseks, mis ELi tasandil on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5, vajaliku siseriikliku menetluse läbiviimisest. Muutmisprotokolli artikli 2 järgmistes lõigetes käsitletakse olemasoleva lepingu kohaldamiselt muudetud lepingu kohaldamisele üleminekut käsitlevaid küsimusi, mis on seotud teabetaotlustega, kinnipeetava maksu tegeliku tulusaaja maksukrediidiga, kinnipeetava maksu lõppmaksega, mida San Marino teeb liikmesriikidele, ning andmete vabatahtliku avaldamise raames toimuva lõpliku teabevahetusega.

Artiklis 3 on loetletud keeled, milles muutmisprotokoll alla kirjutatakse.

Läbivaadatud lepingule on lisatud kuus lepinguosaliste ühisdeklaratsiooni.

Teises ja kolmandas deklaratsioonis käsitletakse vastavalt ülemaailmse standardi märkusi ning OECD tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu artiklit 26. Kolmas deklaratsioon puudutab mõiste „maksukohustuslasena registreerimise number” tõlgendamist, et võtta arvesse San Marino õigusakte selles valdkonnas. Neljandas deklaratsioonis tunnustab EL San Marino poolt tehtud edusamme seoses rahvusvahelisel tasandil algatatud maksustamise läbipaistvuse ja maksualase koostöö protsessiga ning jõupingutusi ELi õigustiku rakendamisel. Viiendas deklaratsioonis selgitatakse, et I lisa VIII jaotise punktis B kasutatud mõiste „keskpank” hõlmab San Marino keskpanka. Lõppdeklaratsioonis käsitletakse muutmisprotokolli artikli 2 lõikes 2 sätestatud ajutise kohaldamise praktilisi küsimusi.

Ettepanek piirdub sellega, mis on oodatud eesmärkide saavutamiseks vajalik või sobiv.

3.JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD

Muutmisprotokolliga rakendatakse ülemaailmne standard ELi liikmesriikide ja San Marino vahel. OECD ülemaailmse standardi väljatöötamisel konsulteeriti mitmel juhul mitmesuguste sidusrühmadega.

Konsulteeritud on ka ELi liikmesriikidega ning neid on komisjoni ja San Marino vaheliste läbirääkimiste käigus teavitatud, sealhulgas San Marino taotlusest avaldada ELiga ühisdeklaratsioon (eespool osundatud neljas deklaratsioon) San Marino ja ELi vaheliste suhete kohta. Komisjon esitas Euroopa Ülemkogu 2014. aasta märtsi ja detsembri kohtumisel aruande San Marinoga peetavate läbirääkimiste kulgemise kohta.

San Marinoga peetud läbirääkimiste käigus konsulteeriti Euroopa andmekaitseinspektoriga, kes andis tarvilikku nõu eeskätt lepingu III lisa artikli 6 (muutmisprotokolliga muudetud) sisu üksikasjade kohta.

Komisjon konsulteeris ka finantskontode alast automaatset teabevahetust käsitleva uue eksperdirühmaga, kelle nõuande eesmärk on tagada, et otsese maksustamise alast teabevahetust käsitlevad ELi õigusaktid on kooskõlas OECD ülemaailmse standardiga ja vastavad sellele täielikult. Eksperdirühma kuuluvad finantssektori ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlevate organisatsioonide esindajad.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5.MUUD KÜSIMUSED

Puuduvad.

2015/0244 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115 koostoimes artikli 218 lõikega 6 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekut 1 ,

pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt otsusele 2015/XXX/EL 2 kirjutati Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokoll („muutmisprotokoll”) alla XX XXX 2015, eeldusel et see sõlmitakse hiljem.

(2) Läbirääkimiste käigus koostatud muutmisprotokolli tekst kajastab nõuetekohaselt nõukogu antud läbirääkimisjuhiseid, kuna sellega viiakse Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vaheline nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitlev leping 3 („leping”) kooskõlla automaatse teabevahetuse alaste rahvusvahelise tasandi uusimate arengusuundadega, nimelt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) välja töötatud finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmse standardiga. Liit, selle liikmesriigid ning San Marino Vabariik on aktiivselt osalenud OECD ülemaailmse foorumi töös kõnealuse standardi väljaarendamise ja rakendamise toetamiseks. Lepingu tekst, nagu seda on muudetud muutmisprotokolliga, on Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi vahelistes suhetes ülemaailmse standardi rakendamise alus.

(3)Muutmisprotokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidab Euroopa Liit heaks Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli.

Muutmisprotokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

(1)Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel muutmisprotokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud teate.

(2)Komisjon teatab San Marino Vabariigile ja liikmesriikidele muutmisprotokolliga muudetud lepingu artikli 1 lõike 1 punkti d kohaselt saadud teadetest.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

(1) [kuupäev] vastu võetud nõusolek, ELT C [...], [...], lk [...].

(2) ELT...

(3) ELT L 381, 28.12.2004, lk 33.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.10.2015

COM(2015) 518 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja San Marino vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli sõlmimise kohta

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja San Marino vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu muutmisprotokolli sõlmimise kohta

Protokoll, millega muudetakse

lepingut Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta.

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ja

SAN MARINO VABARIIK, edaspidi „San Marino”,

edaspidi „lepinguosaline” või „lepinguosalised”,

eesmärgiga rakendada OECD väljatöötatud finantskontosid käsitlevat automaatse teabevahetuse standardit (edaspidi „ülemaailmne standard”) koostööraamistikus, milles võetakse arvesse mõlema lepinguosalise õigustatud huve,

arvestades lepinguosaliste ühist huvi parandada omavahelisi suhteid ja edendada nendevahelist koostööd, mida on näidanud hiljuti alustatud läbirääkimised assotsieerimislepingu üle, millega nähakse San Marinole ette võimalus ühineda Euroopa Liidu siseturuga ja kasutada selle nelja põhivabadust, ning koostööd muudes valdkondades,

arvestades, et lepinguosalistel on pikaajaline ja lähedane suhe seoses vastastikuse abiga maksustamise valdkonnas, eelkõige selliste meetmete kohaldamisel, mis on samaväärsed meetmetega, mis on kehtestatud nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta, 1 ja soov parandada rahvusvahelist maksukuulekust seda suhet veelgi tugevdades,

arvestades, et lepinguosalised soovivad sõlmida lepingu rahvusvahelise maksukuulekuse parandamiseks vastastikuse automaatse teabevahetuse abil, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsus- ja muid kaitsenõudeid, sealhulgas vahetatava teabe kasutamist piiravaid sätteid,

arvestades, et Euroopa Ühenduse ja San Marino vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu 2 artikkel 13, milles on enne selle muutmist käesoleva muutmisprotokolliga praegu sätestatud teabevahetus taotluse alusel ainult maksupettusena kvalifitseeruva ja sarnase tegevuse kohta, tuleks viia kooskõlla OECD standardiga maksudealase läbipaistvuse ja maksudealase teabe vahetamise alal,

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta 3 on sätestatud Euroopa Liidu andmekaitseeeskirjad, mida kohaldatakse ka käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingus käsitletud teabevahetuse suhtes,

arvestades, et San Marinos on isikuandmete kaitse reguleeritud 23. mai 1995. aasta seadusega nr 70 4 (1. märtsi 1983. aasta seaduse nr 27 muutmise kohta), milles käsitletakse isikuandmete elektrooniliste failide kogumist, töötlemist ja kasutamist,

arvestades, et Euroopa Komisjon ei ole seni võtnud direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 kohaselt vastu otsust, mille kohaselt on San Marino Vabariik riik, kus isikuandmete kaitse on nõuetekohaselt tagatud,

arvestades, et lepinguosalised kohustuvad rakendama ja järgima konkreetseid andmekaitsemeetmeid, mis on ette nähtud käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingus, sealhulgas III lisas,

arvestades, et aruandekohustuslikud finantsasutused ning teavet saatvad ja teavet saavad pädevad asutused kui vastutavad töötlejad ei peaks säilitama käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu kohaselt töödeldavaid andmeid kauem, kui on vaja selle eesmärkide saavutamiseks. Võttes arvesse liikmesriikide ja San Marino õigusaktide erinevust, tuleks maksimaalne säilitamisperiood kehtestada vastavalt iga vastutava töötleja riiklikes maksualastes õigusaktides sätestatud aegumistähtaegadele,

arvestades, et käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepinguga hõlmatud aruandekohustuslike finantsasutuste ja avaldatavate kontode kategooriad on loodud eesmärgiga piirata maksumaksjate võimalusi vältida neid puudutavate andmete edastamist selliselt, et nad paigutavad oma vara ümber sellistesse finantsasutustesse või investeerivad sellistesse finantstoodetesse, mis ei kuulu käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu reguleerimisalasse. Sellest hoolimata tuleks reguleerimisalast välja jätta teatavad finantsasutused ja kontod, mille ärakasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks on vähe tõenäoline. Künnised tuleks üldiselt välja jätta, kuna nendest on võimalik kontode eri finantsasutustesse jaotamise abil hõlpsasti kõrvale hoida. Finantsteave, mille kohta tuleb aruanne esitada ja mida tuleb vahetada, peaks lisaks kogu asjakohasele tulule (intressid, dividendid ja muu sarnane tulu) hõlmama ka kontojääke ja finantsvarade müügist saadavat tulu, et vältida olukordi, kus maksumaksja püüab peita kapitali, mis on iseenesest tulu, või vara, millelt maksude maksmisest on kõrvale hoidutud. Seetõttu on käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu alusel toimuv andmete töötlemine vajalik ja proportsionaalne selleks, et võimaldada liikmesriikide ja San Marino maksuhalduritel õigesti ja kahtluseta kindlaks teha asjaomased maksumaksjad, hallata ja jõustada oma maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelist nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitlevat lepingut (edaspidi „leping”) muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi vaheline finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmav rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise leping”

2) Artiklid 1 kuni 21 asendatakse järgmiselt:

„Artikkel 1

Mõisted

1. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel arvestatakse järgmist:

a) „Euroopa Liit” – Euroopa Liit, nagu see on asutatud Euroopa Liidu lepinguga, hõlmates territooriume, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut kõnealuses aluslepingus sätestatud tingimustel;

b) „liikmesriik” – Euroopa Liidu liikmesriik;

c) „San Marino” San Marino Vabariik;

d) „San Marino pädevad asutused” ja „liikmesriikide pädevad asutused” – asutused, mis on loetletud IV lisa punktis a ja punktides b kuni ac. IV lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa. IV lisas esitatud pädevate asutuste loetelu võib kõnealuse lisa punktis a osutatud asutuse osas muuta San Marino ning punktides b kuni ac osutatud asutuste osas Euroopa Liit, lihtsalt teavitades sellest teist lepinguosalist;

e) „liikmesriigi finantsasutus” – i) iga finantsasutus, mis on liikmesriigi resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses liikmesriigis;

f) „San Marino finantsasutus” – i) iga finantsasutus, mis on San Marino resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool San Marinot asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole San Marino resident, iga filiaal, kui see filiaal asub San Marinos;

g) „aruandekohustuslik finantsasutus” – vastavalt kontekstile mis tahes liikmesriigi või San Marino finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus;

h) „avaldatav konto” – sõltuvalt kontekstist liikmesriigi avaldatav konto või San Marino avaldatav konto, kui see on sellisena kindlaks määratud vastavalt I ja II lisas kirjeldatud hoolsusmeetmetele, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis või San Marinos;

i) „liikmesriigi avaldatav konto” – San Marino aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale liikmesriigi isikule, või ühe või mitme avaldatavast liikmesriigi isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele ;

j) „San Marino avaldatav konto” – liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale San Marino isikule, või ühe või mitme avaldatavast San Marino isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele;

k) „liikmesriigi isik” – füüsiline või juriidiline isik, kelle San Marino aruandekohustuslik finantsasutus on I ja II lisas sätestatud hoolsusmenetluse kohaselt määratlenud kui liikmesriigi residendi või sellise surnu pärandvara, kes oli liikmesriigi resident;

l) „San Marino isik” – füüsiline või juriidiline isik, kelle liikmesriigi aruandekohustuslik finantsasutus on I ja II lisas sätestatud hoolsusmenetluse kohaselt määratlenud kui San Marino residendi , või sellise surnu pärandvara, kes oli San Marino resident.

2. Mõisteid, mida ei ole käesolevas lepingus määratletud, kasutatakse tähenduses, mis neil on i) liikmesriikide puhul vastavalt nõukogu direktiivile 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta 5 ) või, kui see on asjakohane, vastavalt lepingut kohaldava asjaomase liikmesriigi õigusaktidele, ning ii) San Marino puhul vastavalt tema õigusaktidele, kui see on kooskõlas I ja II lisas esitatud tähendusega.

Kui kontekst ei nõua teisiti või liikmesriigi pädev asutus ja San Marino pädev asutus ei ole kokku leppinud ühises tähenduses, mis on sätestatud artiklis 7 (nagu on lubatud riigi õigusaktidega), on mõistetel, mida ei ole määratletud käesolevas lepingus või I, II ja III lisas, tähendus, mis tal on lepingut rakendava asjaomase jurisdiktsiooni õigusaktides, i) liikmesriikide puhul vastavalt nõukogu direktiivile 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) või, kui see on asjakohane, vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele, ning ii) San Marino puhul vastavalt tema õigusaktidele; mis tahes tähendus asjaomase jurisdiktsiooni (liikmesriigi või San Marino) kohaldatavas maksuõiguses on ülimuslik selle tähenduse suhtes, mis tuleneb selle jurisdiktsiooni muudest õigusaktidest.

Artikkel 2

Automaatne teabevahetus seoses avaldatavate kontodega

1. Käesoleva artikli kohaselt ja kooskõlas I ja II lisas sätestatud kohaldatavate aruandluse ja hoolsusmenetluse eeskirjadega, mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa, vahetab San Marino pädev asutus igal aastal kõikide liikmesriikide pädevate asutustega ja kõikide liikmesriikide pädevad asutused vahetavad igal aastal San Marino pädeva asutusega automaatselt teavet, mis on saadud vastavalt lõikes 2 täpsustatud eeskirjadele.

2. Teave, mida liikmesriik annab iga San Marino avaldatava konto kohta ning San Marino annab iga liikmesriigi avaldatava konto kohta, on järgmine:

a) iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast I ja II lisas sisalduvate hoolsusmeetmete eeskirjade kohaldamist kindlaks, et tal on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number ja sünnikoht ja -aeg;

b) kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

c) aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

d) konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

e) mis tahes hoidmiskonto puhul:

i) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muu tulu brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ja

ii) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

f) hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma ja

g) lõike 2 alapunktis e või f kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

Artikkel 3

Automaatse teabevahetuse aeg ja viis

1. Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil võib avaldatava kontoga seotud väljamaksete summa ja liigi kindlaks määramisel lähtuda teavet edastava jurisdiktsiooni (liikmesriik või San Marino) riiklike maksualaste õigusaktide põhimõtetest.

2. Artiklis 2 sätestatud teabevahetuse eesmärgil tuleb edastatava teabe puhul ära näidata vääring, milles iga asjaomane summa on nomineeritud.

3. Artikli 2 lõiget 2 silmas pidades vahetavad San Marino ja kõik liikmesriigid (v.a Austria) teavet igal aastal alates 2016. aastast ning teave esitatakse üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mida nimetatud teave käsitleb. San Marino ja Austria vahetavad teavet igal aastal alates 2017. aastast ning teave esitatakse üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mida nimetatud teave käsitleb.

Olenemata esimesest lõigust, kohaldavad San Marino finantsasutused I ja II lisa kohaseid aruandlust ja hoolsuskohustust käsitlevaid eeskirju kõikidest liikmesriikidest, sealhulgas Austriast pärit avaldatavate isikute suhtes vastavalt lisades ettenähtud ajakavale.

4. Pädevad asutused vahetavad automaatselt artiklis 2 kirjeldatud teavet ühtse aruandlusstandardi skeemi kohaselt, kasutades XML-vormingut.

5. Pädevad asutused lepivad kokku ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 4

Koostöö nõuete järgimise ja täitmise tagamise valdkonnas

Liikmesriigi pädev asutus teatab San Marino pädevale asutusele ja San Marino pädev asutus teatab liikmesriigi pädevale asutusele, kui teavet esitaval pädeval asutusel on põhjust uskuda, et vea tõttu on toimunud ebaõige või mittetäielik artikli 2 kohase teabe esitamine või aruandekohustuslik finantsasutus ei täida I ja II lisas sätestatud aruandlusnõudeid ja hoolsusmeetmeid nõuetekohaselt. Teabe saanud pädev asutus võtab kõik riigi õigusaktide kohased meetmed, et parandada teatises kirjeldatud vead või mittevastavused.

Artikkel 5

Teabevahetus taotluse alusel

1. Olenemata artikli 2 sätetest ja mis tahes muust lepingust, millega nähakse ette taotluse alusel teabevahetus San Marino ja mis tahes liikmesriigi vahel, vahetavad San Marino ja mis tahes liikmesriigi pädevad asutused taotluse alusel teavet, mis on eeldatavasti oluline käesoleva lepingu rakendamiseks või San Marino ja liikmesriikide või nende poliitiliste allüksuste või kohaliku omavalistuse asutuste kehtestatud mis tahes maksusid käsitlevate õigusaktide haldamiseks ja jõustamiseks, niivõrd kui selliste õigusaktide kohane maksustamine ei ole vastuolus kohaldatava topeltmaksustamise vältimise lepinguga, mis on sõlmitud San Marino ja asjaomase liikmesriigi vahel.

2. Ühelgi juhul ei tohi käesoleva artikli lõiget 1 ja artiklit 6 tõlgendada nii, nagu kehtestaksid need San Marinole või liikmesriigile kohustuse:

a)    võtta haldusmeetmeid, mis kalduvad kõrvale kõnealuse liikmesriigi või San Marino õigusaktidest ja haldustavadest;

b)    esitada teavet, mida ei ole võimalik liikmesriigis või San Marinos saada seaduse alusel või tavapärase halduse käigus;

c)    esitada teavet, mis avalikustaks kaubandus-, äri-, tööstus- või kutsesaladuse või turustusprotsessi, või teavet, mille edastamine oleks vastuolus avaliku korraga (ordre public).

3. Kui teavet taotleb liikmesriik või San Marino, kes vastavalt käesolevale artiklile toimib teavet taotleva jurisdiktsioonina, siis San Marino või liikmesriik, kes toimivad teavet esitava jurisdiktsioonina, kasutavad oma teabekogumismeetmeid taotletud teabe esitamiseks, isegi juhul, kui taotluse saanud jurisdiktsioon ei vaja ise sellist teavet maksustamise eesmärgil. Eelmises lauses sätestatud kohustuse suhtes kohaldatakse lõike 2 piiranguid, kuid mingil juhul ei tohi kõnealuseid piiranguid tõlgendada nii, et see võimaldab taotluse saanud jurisdiktsioonil keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et neil puudub kõnealuses küsimuses riiklik huvi.

4. Lõiget 2 ei tõlgendata mingil juhul nii, et San Marinol või liikmesriigil oleks õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses, või põhjusel, et see on seotud juriidilise või füüsilise isiku omandihuvidega.

5. Pädevad asutused lepivad kokku kasutatavad tüüpvormid, samuti ühe või mitu andmeedastusmeetodit, sealhulgas krüpteerimisstandardid.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse meetmed

1. Lisaks käesolevas lepingus, sealhulgas III lisas sätestatud konfidentsiaalsuseeskirjadele ja muudele kaitsemeetmetele kohaldatakse käesoleva lepingu alusel toimuva teabe kogumise ja teabevahetuse suhtes i) liikmesriikides direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) rakendamiseks võetud õigus- ja haldusnorme ning ii) San Marinos 23. mai 1995. aasta seadust nr 70 6  (1. märtsi 1983. aasta seaduse nr 27 muutmise kohta), milles käsitletakse isikuandmete elektrooniliste failide kogumist, töötlemist ja kasutamist.

Artikli 5 nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid ja San Marino direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ning artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kui see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. San Marino võtab vastavad meetmed riigi õigusnormide alusel.

Kõik liikmesriigid ja San Marino tagavad, et iga nende jurisdiktsiooni all olev aruandekohustuslik finantsasutus teavitab iga asjaomast füüsilisest isikust avaldatavat isikut sellest, et teda puudutavat artiklis 2 osundatud teavet kogutakse ja edastatakse käesoleva lepingu kohaselt, ning et asjaomane aruandekohustuslik finantsasutus esitab sellele isikule kogu teabe, mida tal on andmekaitset käsitlevate riigi õigusnormide kohaselt õigus saada, ja igal juhul allpool loetletud teabe:

a)    isikuandmete töötlemise eesmärk;

b)    andmete töötlemise õiguslik alus;

c)    kellele tema isikuandmed edastatakse;

d)    vastutava töötleja isikuandmed;

e)    andmete säilitamise tähtaeg,

f)    õigus taotleda vastutava töötleja poolt tema kohta kogutud isikuandmetega tutvumist, nende parandamist ja kustutamist;

g)    õigus pöörduda oma õiguste kaitseks haldusasutuse või kohtu poole, ja selleks ette nähtud menetlus;

h)    õigus pöörduda pädevate andmekaitsega tegelevate järelevalveasutuste poole ja nende asutuste kontaktandmed.

See teave esitatakse piisavalt aegsasti, et asjaomane isik saaks kasutada oma andmekaitseõigusi, ning igal juhul enne, kui asjaomane aruandekohustuslik finantsasutus esitab artiklis 2 osutatud teabe oma asukohariigi (vastavalt kas liikmesriigi või San Marino) pädevale asutusele.

Liikmesriik ja San Marino tagavad, et iga füüsilisest isikust avaldatavat isikut teavitatakse tema andmetega seonduvast julgeolekunõuete rikkumisest, kui on tõenäoline, et see rikkumine kahjustab tema isikuandmete kaitset või eraelu puutumatust.

2. Käesoleva lepingu kohaselt töödeldud teavet ei säilitata kauem, kui on vaja käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks, ning seda säilitatakse igal juhul kooskõlas iga vastutava töötleja riiklikest õigusnormidest tulenevate aegumistähtaegadega.

Aruandekohustuslikke finantsasutusi ning iga liikmesriigi ja San Marino pädevaid asutusi käsitatakse käesoleva lepingu alusel andmete töötlemisel vastutavate töötlejatena. Vastutavatel töötlejatel on kohustus tagada, et käesolevas lepingus ette nähtud isikuandmete kaitse meetmeid ja andmesubjektide õigusi järgitakse.

3. Mis tahes teavet, mis on käesoleva lepingu kohaselt ühelt jurisdiktsioonilt (liikmesriik või San Marino) saadud, käsitatakse konfidentsiaalsena ja seda kaitstakse samal viisil nagu asjaomase jurisdiktsiooni õigus- ja haldusnormide alusel saadud teavet, sel määral, kui see on vajalik isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavatele riigi õigusaktidele, ja vastavalt kaitseklauslitele, mille võib kindlaks määrata teavet esitav jurisdiktsioon oma riigi õigus- ja haldusnormide kohaselt.

4. Nimetatud teavet tohib avaldada üksnes sellistele isikutele või asutustele (sealhulgas kohtud ja haldus- või järelevalveorganid), kes on seotud maksuotsuste, maksude kogumise ja sissenõudmise, nõuete järgimise tagamise ja sanktsioonide määramisega või maksudega seotud apellatsioonide üle otsustamisega asjaomases jurisdiktsioonis (liikmesriik või San Marino) või eelnimetatu üle järelevalve teostamisega. Ainult eespool nimetatud isikud või asutused võivad seda teavet kasutada ning seda üksnes eesmärkidel, mis on välja toodud käeolevas lõikes. Olenemata käesoleva artikli muudest sätetest võivad nad andmeid avalikustada selliste maksudega seotud avalikel kohtumenetlustel või kohtuotsustes.

5. Olenemata eelmiste lõigete sätetest, võib teabe saanud jurisdiktsioon (liikmesriik või San Marino) kasutada saadud teavet muudel eesmärkidel, kui sellist teavet võib kasutada muudel eesmärkidel teabe esitanud jurisdiktsiooni (vastavalt San Marino või liikmesriik) õigusnormide alusel ning selle jurisdiktsiooni pädev asutus sellist kasutust lubab. Ühe jurisdiktsiooni (liikmesriik või San Marino) poolt teisele jurisdiktsioonile (vastavalt San Marino või liikmesriik) esitatud teavet võib edastada kolmandale jurisdiktsioonile (teine liikmesriik), kui on rakendatud käesolevas artiklis sätestatud kaitsemeetmeid ja on eelnevalt saadud luba esimesena nimetatud jurisdiktsiooni pädevalt asutuselt, kust teave pärineb.

Teavet, mis on esitatud ühelt liikmesriigilt teisele liikmesriigile vastavalt esimeses liikmesriigis kohaldatavatele õigusaktidele, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta), võib San Marinole edastada, kui eelnevalt on saadud luba selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kust teave pärineb.

6. Iga liikmesriigi või San Marino pädev asutus teatab teisele pädevale asutusele, st San Marino või asjakohase liikmesriigi asutusele, viivitamata mis tahes konfidentsiaalsusnõuete rikkumisest ning kaitseklauslite mittetoimimisest ja muudest andmekaitseeeskirjade rikkumisest ning sanktsioonidest ja parandusmeetmetest, mis nende tulemusel kehtestati.

Artikkel 7

Konsultatsioonid ja lepingu kehtivuse peatamine

1. Kui käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamisega seoses tekivad mis tahes raskused, võib San Marino või mis tahes liikmesriigi pädev asutus taotleda konsultatsioone San Marino ja ühe või mitme liikmesriigi pädevate asutuste vahel, et töötada välja asjakohased meetmed tagamaks, et käesolevat lepingut täidetakse. Pädevad asutused teavitavad viivitamata Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi konsultatsioonide tulemustest. Euroopa Komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes mis tahes pädeva asutuse taotlusel.

2. Kui küsimus puudutab olulist käesoleva lepingu sätete mittejärgimist ja kui lõikes 1 kirjeldatud menetlus ei anna sobivat lahendit, võib liikmesriigi või San Marino pädev asutus peatada käesoleva lepingu raames teabe vahetamise vastavalt San Marino või konkreetse liikmesriigiga, teatades sellest kirjalikult teisele asjaomasele pädevale asutusele. Selline peatamine jõustub kohe. Käesoleva lõike tähenduses on oluline mittejärgimine see (kuid ei ole sellega piiratud), kui käesoleva lepingu, seal hulgas III lisa, või direktiivi 95/46/EÜ ja 23. mai 1995. aasta seaduse nr 70 (1. märtsi 1983. aasta seaduse nr 27 muutmise kohta), milles käsitletakse isikuandmete elektrooniliste failide kogumist, töötlemist ja kasutamist, konfidentsiaalsus- ja andmekaitsesätteid ei järgita, kui liikmesriigi või San Marino pädev asutus ei anna käesoleva lepinguga ettenähtud õigeaegset ja piisavat teavet, kui ettevõtete või kontode staatus määratakse vastavalt kindlaks mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena viisil, mis kahjustab käesoleva lepingu eesmärki.

Artikkel 8

Muudatused

1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega iga kord, kui OECD tasandil on vastu võetud oluline muudatus ülemaailmse standardi mis tahes elementides, või kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks, et parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata ja kajastada muid rahvusvahelisi arenguid. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast mis tahes lepinguosalise taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

2. Sellise kontakti alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas käesolevasse lepingusse on tarvis teha muudatusi.

3. Seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjaomast lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.

4. Pärast konsultatsioone võib käesolevat lepingut muuta muutmisprotokolliga või uue lepinguga lepinguosaliste vahel.

5. Kui lepinguosaline on rakendanud muudatusi, mida OECD on ülemaailmsesse standardisse teinud, ning soovib teha vastavad muudatused ka käesoleva lepingu I ja/või II lisasse, teavitab ta sellest teist lepinguosalist. Konsulteerimine lepinguosaliste vahel toimub ühe kuu jooksul alates teate saamisest. Olenemata lõikest 4 võib lepinguosaline – kui lepinguosalised saavutavad konsulteerimise käigus üksmeele muudatuste osas, mis tuleb teha käesoleva lepingu I ja/või II lisas, ja ajavahemiku osas, mis on vajalik muudatuse rakendamiseks lepingu ametliku muutmise kaudu –, kes taotles muudatust ajutiselt kohaldada käesoleva lepingu I ja/või II lisa läbivaadatud versiooni, mis kiideti heaks konsulteerimise käigus, alates selle aasta jaanuari esimesest päevast, mis järgneb kirjeldatud menetluse lõpetamisele.

Lepinguosaline on ülemaailmsesse standardisse OECD poolt vastu võetud muudatused rakendanud, kui

a) liikmesriigis on muudatus inkorporeeritud nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta;

b) San Marinos on muudatus inkorporeeritud riigi õigusaktidesse.

Artikkel 9

Lõpetamine

Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult. Kõnealune lõpetamine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele lõpetamisteate päevast. Lepingu lõpetamise korral on kogu selle alusel saadud teave jätkuvalt konfidentsiaalne ja selle suhtes kehtivad i) liikmesriikides nende õigus- ja haldusnormid, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ, ja ii) San Marinos 23. mai 1995. aasta seadus nr 70 (1. märtsi 1983. aasta seaduse nr 27 muutmise kohta), milles käsitletakse isikuandmete elektrooniliste failide kogumist, töötlemist ja kasutamist, ning mõlemal juhul käesolevas lepingus sätestatud andmekaitse erimeetmed, sealhulgas need, mis on esitatud III lisas.

Artikkel 10

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende liikmesriikide territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt San Marino territooriumi suhtes.”

3) Lisad asendatakse järgmisega:

„I LISA

FINANTSKONTOSID KÄSITLEVA TEABE ARUANDLUSE JA HOOLSUSMEETMETE

ÜHINE STANDARD („ÜHINE ARUANDLUSSTANDARD”)

I jagu. Üldised aruandlusega seotud nõuded

Võttes arvesse punkte C–E peab iga aruandekohustuslik finantsasutus edastama oma jurisdiktsiooni (liikmesriik või San Marino) pädevale asutusele järgmise teabe sellises aruandekohustuslikus finantsasutuses peetava iga avaldatava konto kohta:

1) iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, residentsusjurisdiktsioon (liikmesriik või San Marino), maksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünnikoht ja -aeg, ning mis tahes ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja kelle kohta tehakse pärast V, VI ja VII jaole vastavate hoolsusmeetmete võtmist kindlaks, et tal on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, residentsusjurisdiktsioon(id) (liikmesriik, San Marino või muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id)) ja maksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, jurisdiktsioon (liikmesriik või San Marino), maksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid), sünnikoht ja -aeg.

2) kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent);

3) aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas);

4) konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

5) mis tahes hoidmiskonto puhul:

a) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ning

kontol olevate varadega seotud muu tulu brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja

b) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana;

6) hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma ning

7) punkti A alapunktis 5 või 6 nimetamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul.

B. Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud.

C. Olenemata punkti A alapunktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto, maksukohustuslasena registreerimise numbri(te) või sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist numbrit (numbreid) või sünniaega ning riigi õigusaktide või (vajaduse korral) Euroopa Liidu õigusnormidega ei nõuta aruandekohustuslikult finantsasutuselt teisiti nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod.

D. Olenemata punkti A alapunktist 1 ei pea maksukohustuslasena registreerimise numbrit teatama, kui asjaomane liikmesriik, San Marino või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslasena registreerimise numbrit väljastanud.

E. Olenemata punkti A alapunktist 1 ei nõuta sünnikoha teatamist, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on riigi õigusaktide kohaselt kohustus see teada saada ja teatada ning see on kättesaadav aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavate elektroonilist otsingut võimaldavate andmete kaudu.

II jagu. Üldised hoolsusnõuded

A. Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta teave esitatakse.

B. Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimase päeva seisuga.

C. Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul.

D. Iga liikmesriik või San Marino võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele riigi õigusaktidega pandud aruandluskohustuse ja hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt aruandekohustuslikud finantsasutused.

E. Iga liikmesriik või San Marino võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik või San Marino lubab uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.

III jagu. Füüsilise isiku olemasolevate kontodega seotud hoolsusmeetmed

A. Sissejuhatus. Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

B. Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi.

1. Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv elukoha aadress, võib aruandekohustuslik finantsasutus käsitleda kõnealust füüsilisest isikust konto omanikku selle aadressijärgse liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest isikust konto omanik on avaldatav isik.

2. Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa tugineda punkti B alapunktis 1 sätestatud füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinevale kasutusel olevale elukoha aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus otsima tema poolt säilitatavatest ja elektroonilist otsingut võimaldavatest andmetest mis tahes järgmisi tunnuseid ja kohaldama punkti B alapunkte 3–6:

a) konto omaniku kindlakstegemine avaldatava jurisdiktsiooni residendina;

b) kasutusel olev posti- või elukoha aadress avaldatavas jurisdiktsioonis (sh postkontori postkast);

c) üks või mitu telefoninumbrit avaldatavas jurisdiktsioonis ja mitte ühtegi telefoninumbrit vastavalt San Marinos või aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis;

d) kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite kandmiseks avaldatavas jurisdiktsioonis peetavale kontole;

e) kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule, kellel on aruandekohustuslikus jurisdiktsioonis aadress või

f) posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress avaldatavas jurisdiktsioonis, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole konto omaniku kohta muud aadressi.

3. Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi punkti B alapunktis 2 loetletud tunnust, ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise muutumiseni, mille tulemusena seostub kontoga üks või mitu tunnust, või muutub konto kõrge väärtusega kontoks.

4. Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et kontoga seostub üks või mitu tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku iga selle avaldatava liikmesriigi maksuresidendina, millele viitab mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

5. Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus asjaoludele kõige paremini vastaval viisil kas tegema punkti C alapunktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingu või püüdma saada konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja katse saada kinnitus või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab aruandekohustuslik finantsasutus näitama seda kontot vastavalt kontekstile oma liikmesriigi või San Marino pädevale asutusele dokumenteerimata kontona.

6. Olenemata punkti B alapunkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku avaldatava jurisdiktsiooni residendina, kui:

a) teave konto omaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha aadressi avaldatavas jurisdiktsioonis, üht või mitut telefoninumbrit avaldatavas jurisdiktsioonis (ja vastavalt kontekstile mitte ühtegi telefoninumbrit San Marinos või aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat korraldust (hoiusekontodest erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite kandmiseks avaldatavas jurisdiktsioonis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i) konto omaniku kinnitus residentsusjurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon) kohta, mis ei hõlma kõnealust avaldavat jurisdiktsiooni, ja

ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik;

b) teave konto omaniku kohta hõlmab kehtivat esindus- või allkirjaõigust, mis on antud isikule, kellel on avaldavas jurisdiktsioonis aadress, ja aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i) konto omaniku kinnitus residentsusjurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon) kohta, mis ei hõlma kõnealust avaldavat jurisdiktsiooni, või

ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

C. Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.

1. Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus läbi vaatama aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida punkti B alapunktis 2 kirjeldatud mis tahes tunnuseid.

2. Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu punkti C alapunktis 3 kirjeldatud teabe välju ning sellesse salvestatakse kogu asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete otsing nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid ei sisalda kogu nimetatud teavet, siis kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie aasta jooksul hangitud järgmised kontoga seostatavad dokumendid:

a) kõige uuemad konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid;

b) kõige viimatine leping või muud dokumendid konto avamise kohta;

c) kõige viimatisemad dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus on hankinud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt või muude eesmärkide täitmiseks;

d) mis tahes kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad vormikohased dokumendid ja

e) mis tahes kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite ülekandmiseks.

3. Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet. Aruandekohustuslik finantsasutus ei ole kohustatud tegema punkti C alapunktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut, kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave sisaldab järgmist:

a) konto omaniku residentsus;

b) konto omaniku elukoha ja postiaadress, mis on aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

c) olemasolu korral konto omaniku telefoninumber (telefoninumbrid), mis on aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

d) muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle kohta, kas on olemas kehtiv korraldus kontol olevate vahendite ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas aruandekohustusliku finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale kontole);

e) teave konto omaniku kehtiva vahendusaadressi või posti kinnipidamise korralduse kohta ja

f) teave selle kohta, kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus.

4. Päring kliendihaldurile, et teha kindlaks tema valduses olev kontoga seotud teave Lisaks punkti C alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud elektroonilisele ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama avaldatavate kontodena kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid (sealhulgas finantskontosid, mis on selle kõrge väärtusega kontoga liidetud), kui kliendihaldur teab, et konto omanik on avaldatav isik.

5. Tunnuste leidmise tagajärjed.

a) Kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus ei leita ühtegi punkti B alapunktis 2 loetletud tunnust ja kontot ei käsitata punkti C alapunkti 4 kohaselt kui avaldatava isiku kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni, kuni kontoga seotud asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe või mitme tunnusega.

b) Kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse mõni punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad hiljem selliselt, et kontoga seostub üks või mitu tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot iga selle liikmesriigi avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

c) Kui punktis C kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muud punkti B alapunkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada sellelt konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa sellist kinnitust või dokumentaalseid tõendeid, peab ta näitama seda kontot vastavalt kontekstile oma liikmesriigi või San Marino pädevale asutusele esitatavas aruandes dokumenteerimata kontona.

6. Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole 31. detsembri 2015 seisuga kõrge väärtusega konto, kuid saab selleks mõne järgneva kalendriaasta viimaseks päevaks, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus korraldama sellise konto C jaotises kirjeldatud täiustatud läbivaatamise järgmise kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil konto muutub kõrge väärtusega kontoks. Kui läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud nõutava teabe kohta aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava kontona, ning järgnevatel aastatel aastapõhiselt, kuni konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

7. Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge väärtusega konto suhtes punktis C kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust, siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud kohaldama selle kõrge väärtusega konto suhtes järgnevatel aastatel uuesti sellist menetlust (kohaldatakse ainult punkti C alapunktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut), välja arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama seda igal aastal, kuni selline konto ei ole enam dokumenteerimata.

8. Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus, mille tulemusena seostatakse kontoga üks või mitu punkti B alapunktis 2 kirjeldatud tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot iga selle avaldatava jurisdiktsioonipuhul avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada punkti B alapunkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

9. Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et kliendihaldur tuvastab igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks kui kliendihaldurile teatatakse, et konto omanikul on mõnes avaldatavas jurisdiktsioonis uus postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud käsitama uut aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib punkti B alapunkti 6 kohaldamise, on ta kohustatud hankima konto omanikult asjakohased dokumendid.

D. Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2016. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2017.

E. Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto, tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

IV jagu. Füüsilise isiku uute kontodega seotud hoolsusmeetmed

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A. Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d), ning veenduma sellise kinnituse põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus on seoses konto avamisega saanud, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt.

B. Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni maksuresident, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku maksukohustuslasena registreerimise numbrit sellises avaldavas jurisdiktsioonis (vastavalt I jao punktile D) ja sünniaega.

C. Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab saama kehtiva kinnituse, mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed).

V jagu. Ettevõtte olemasoleva kontoga seotud hoolsusmeetmed

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A. Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga mis tahes liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate kontodena seni, kui konto kogujääk või väärtus ei ületa mis tahes järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga seda summat.

B. Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületab 31. detsembri 2015. aasta seisuga iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata D jaotises ette nähtud menetlust järgides.

C. Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. Punktis B kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu avaldatavast isikust ettevõtet või passiivset finantssektorivälist ettevõtet ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

D. Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. Punktis B kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset finantssektorivälist ettevõtet ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

1. Tegema kindlaks, kas ettevõte on avaldatav isik.

a) Vaatama üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel kogutud teabe (sealhulgas rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt kogutud teabe), et teha kindlaks, kas teabest nähtub, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, asutamis- või moodustamiskohta või aadressi avaldavas jurisdiktsioonis.

b) Kui teave viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta hangib konto omanikult kinnituse või teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

2. Tegema kindlaks, kas ettevõte on passiivne finantssektoriväline ettevõte ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) olemasoleva konto puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima punkti D alapunkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

a) Tegema kindlaks, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte. Selleks et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte, peab aruandekohustuslik finantsasutus saama konto omanikult kinnituse tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne finantssektoriväline ettevõte või VIII jao punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

b) Tegema kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt.

c) Tegema kindlaks, kas passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda:

i) AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutavale ja säilitatavale teabele juhul, kui ettevõtte olemasoleva konto omanikuks on üks või mitu finantssektorivälist ettevõtet ja konto kogujääk või -väärtus ei ületa iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või

ii) konto omaniku või sellis(t)e

jurisdiktsiooni(de) (liikmesriik, San Marino või mu jurisdiktsioon) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik on maksuresident.

E. Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg

1. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ületab iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, peavad olema läbi vaadatud 31. detsembriks 2017.

2. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid mis mõne järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab seda summat, peavad olema läbi vaadatud järgmise kalendriaasta jooksul pärast selle aasta lõppu, mil konto kogujääk või -väärtus ületab selle summa.

3. Kui ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto omaniku kinnitus või muu dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus konto staatuse punktis D sätestatud menetluse kohaselt uuesti kindlaks määrama.

VI jagu. Ettevõtte uute kontodega seotud hoolsusmeetmed

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

A. Läbivaatamismenetlus, et teha kindlaks ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. Ettevõtte uute kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset finantssektorivälist ettevõtet ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

1. Tegema kindlaks, kas ettevõte on avaldatav isik.

a) Saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d), ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille aruandekohustuslik finantsasutus on saanud seoses konto avamisega, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt. Kui ettevõtte kinnitab, et ta ei ole maksuresident, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku residentsuse kindlakstegemisel ettevõtte peakontori aadressile.

b) Kui kinnitus viitab sellele, et konto omanik on avaldava jurisdiktsiooni resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole sellisele avaldavale jurisdiktsioonile avaldatav isik.

2. Tegema kindlaks, kas ettevõte on passiivne finantssektoriväline ettevõte ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima punkti A alapunkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

a) Tegema kindlaks, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte. Selleks et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne finantssektoriväline ettevõte, peab aruandekohustuslik finantsasutus tuginema konto omaniku kinnitusele tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne finantssektoriväline ettevõte või VIII jao punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

b) Tegema kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” kohaselt.

c) Tegema kindlaks, kas passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku või sellise kontrolliva isiku kinnitusele.

VII jagu. Hoolsusmeetmete erieeskirjad

Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju.

A. Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne.

B. Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning ühised rahalise väärtusega kindlustuslepingud või ühised annuiteedilepingud. Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust soodustatud isik (kes ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et soodustatud isik on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu soodustatud isik on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud ja soodustatud isikuga seostatud teave sisaldab III jao B jaotises kirjeldatud tunnust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et soodustatud isik on avaldatav isik, peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao B jaotise menetluseeskirju.

Liikmesriik või San Marino võivad lubada aruandekohustuslikul finantsasutusel käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, finantskontona, mis ei ole avaldatav konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale/tunnistuse omanikule või soodustatud isikule tuleb välja maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:

a)    ühine rahalise väärtusega kindlustusleping või ühine annuiteedileping on välja antud tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat / tunnistuse omanikku;

b)    töötajatel / tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses mis tahes lepingulist tulu ning nimetada töötaja surma korral välja makstava summa saajaid; ja

c)    mis tahes töötajale / tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale isikule makstav kogusumma ei ületa iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

„Ühine rahalise väärtusega kindlustusleping” – rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja mille puhul ii) nõutakse rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus, sugu ja suitsetamisharjumused.

„Ühine annuiteedileping” – annuiteedileping, mille üheks pooleks / kohustatud isikuteks on füüsilised isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu.

Enne [XXXX]* alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid San Marinole või San Marino Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas lõikes sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib koordineerida teate edastamist liikmesriikidelt San Marinole ja Euroopa Komisjon edastab San Marino teate kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või San Marino poolt edastatakse samal viisil.

7C. Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.

1. Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsilise isiku kontode koguväärtuse või -jäägi kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

2. Ettevõtte kontode liitmine. Ettevõtte kontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

3. Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas finantskonto on kõrge väärtusega konto, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta kliendihaldur teab või mille kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne omanik, kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see isik tegutseb teise isiku esindajana.

4. Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes vääringutes. Kõikide iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summade puhul loetakse, et need hõlmavad samaväärseid summasid muudes vääringutes, nagu on kindlaks määratud riigi õigusaktidega.

VIII jagu. Mõisted

Kohaldatakse järgmisi mõisteid.

A. Aruandekohustuslik finantsasutus

1. „Aruandekohustuslik finantsasutus” – vastavalt kontekstile mis tahes liikmesriigi või San Marino finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus.

2. „Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus” on i) iga finantsasutus, mis on osaleva jurisdiktsiooni resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust osalevat jurisdiktsiooni asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses osalevas jurisdiktsioonis.

3. „Finantsasutus” on hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või kindlaksmääratud kindlustusandja.

4. „Hoidmisasutus” on ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud finantsteenustest, on vähemalt 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud.

5. „Hoiustamisasutus” on ettevõte, mis võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames.

6. „Investeerimisettevõte” on mis tahes ettevõte:

a) kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

i) kauplemine rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; vabalt võõrandatavate väärtpaberitega või kaubafutuuridega;

ii) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või

iii) finantsvarade või raha muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või

b) kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvarade investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või punkti A alapunkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte.

Eeldatakse, et ettevõtte äritegevuseks on eelkõige üks või mitu punkti A alapunkti 6 alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või ettevõtte brutotulu on eelkõige saadud finantsvaradesse investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest punkti A alapunkti 6 alapunkti b tähenduses, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on vähemalt 50 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. Mõiste „investeerimisettevõte” ei hõlma ettevõtet, mis on aktiivne finantssektoriväline ettevõte seetõttu, et ettevõte vastab mõnele punkti D alapunkti 9 alapunktide d–g kriteeriumile.

Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustes finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse sõnastusega.

7. „Finantsvara” hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või tegeliku soodustatud isikuna laia osanike ringiga või börsil noteeritud täis- või usaldusühingus või fondis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara” ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras.

8. „Kindlaksmääratud kindlustusandja” on ettevõte, mis on kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid.

B. Mittearuandekohustuslik finantsasutus

1. „Mittearuandekohustuslik finantsasutus” on mis tahes finantsasutus, mis on:

a) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud osas, mis puudutab makset, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja, hoidmisasutus või hoiustamisasutus;

b) suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond; valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond; või tunnustatud krediitkaartide väljastaja;

c) mis tahes muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamine on vähetõenäoline, kellel on olulisel määral sarnased omadused punkti B alapunkti 1 alapunktides a ja b kirjeldatud mis tahes ettevõtetega ning kes on riigi õigusaktide kohaselt määratletud mittearuandekohustuslike finantsasutustena ning kes on liikmesriigis kantud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) artikli 8 lõikes 7a osutatud loetellu ja kellest on teatatud San Marinole või kellest San Marino on teatanud Euroopa Komisjonile, tingimusel, et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei takista käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist;

d) välistatud kollektiivne investeerimisüksus või

e) usaldusfond niivõrd, kui fondi haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses usaldusfondi kõikide avaldatavate kontodega.

2. „Valitsusüksus” on liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile, San Marinole või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis tahes eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”). Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest.

a) Liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa” tähendab mis tahes isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud organit, mis on liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni ametiasutus. Ametiasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides.

b) Kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist, San Marinost või muust jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et:

i) ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu;

ii) ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni eraisiku huve ja

iii) ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse valitsusüksusesse.

c) Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud soodustatud isik ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud täitevvõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust käsitatakse tulu eraisiku huve teeniva tuluna, kui see pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.

3. „Rahvusvaheline organisatsioon” on mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab mis tahes valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), i) mis koosneb peamiselt valitsustest; ii) millel on liikmesriigiga, San Marinoga või muu jurisdiktsiooniga kehtiv peakorterileping või sisult sarnane leping ja iii) mille tulu ei teeni eraisikute huve.

4. „Keskpank” on institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse kinnitatud põhiline asutus, välja arvatud liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata ametit, mis on liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult või osaliselt liikmesriigile, San Marinole või muule jurisdiktsioonile.

5. „Suure liikmete arvuga pensionifond” on fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral või nende kombinatsiooni hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a) fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui 5%-le fondi varadest;

b) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele ja

c) fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

i) fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise tulu maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud määraga, kuna fond kujutab endast pensioniplaani;

ii) vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui varade ülekanded teistest punkti B alapunktides 5–7 kirjeldatud plaanidest või punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) saab fond rahalise toetusena tööandjatelt;

iii) fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud üksnes kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise või surmaga (välja arvatud raha ülekandmine teistesse punkti B alapunktides 5–7 kirjeldatud fondidesse ja punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodele) või kui raha jaotatakse või võetakse välja enne kokkulepitud juhtumit, siis kohaldatakse trahvi; või

iv) töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud täiendavad sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või need ei tohi aastas ületada iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, kohaldades VII jao C jaotises nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

6. „Väikese liikmete arvuga pensionifond” on fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a) fondil on alla 50 liikme;

b) fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega passiivsed finantssektorivälised ettevõtted;

c) töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded punkti C alapunkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;

d) osalejatel, kes ei ole selle jurisdiktsiooni (liikmesriigi või San Marino) residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust rohkem kui 20 %-le fondi varadest ja

e) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele.

7. „Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond” on valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele või osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud) või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele hüvitise saajatele või osalejatele makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga kasuks osutatud isiklike teenuste eest.

8. „Tunnustatud krediitkaartide väljastaja” on finantsasutus, mis täidab järgmiseid tingimusi:

a) see on finantsasutus üksnes seetõttu, et on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei tagastata kliendile viivitamata ja

b) see kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid kreeditsaldosid.

9. „Välistatud kollektiivne investeerimisüksus” on investeerimisettevõte, mida reguleeritakse kui ühiseks investeerimiseks loodud üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses investeerimisüksuses kuuluvad otse ühele või mitmele isikule või ettevõttele, kes ei ole avaldatavad isikud, või selliste isikute või ettevõtete kaudu, välja arvatud passiivne finantssektoriväline ettevõte, kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud.

Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul esitajaosakuid, ei takista tema kvalifitseerimist punkti D alapunkti 9 kohaselt välistatud kollektiivseks investeerimisüksuseks, kui:

a) kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast 31. detsembrit 2015 füüsilisel kujul esitajaosakuid;

b) kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud;

c) kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ning esitab mis tahes teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse lunastamiseks või muu makse saamiseks ja

d) kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul enne 1. jaanuari 2018.

C. Finantskonto

1. „Finantskonto” on finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto, hoidmiskonto ja:

a) investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav mis tahes osalus või võlanõue. Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto” mis tahes osalust või võlanõuet investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et i) kliendile antakse investeerimisalast nõu ja tegutsetakse tema nimel, või ii) valitsetakse kliendi portfelle ja tegutsetakse tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses;

b) punkti C alapunkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul mis tahes osalus või võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et vältida I jao kohast andmete esitamist ja

c) finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks välistatud kontolt.

Mõiste „finantskonto” ei hõlma mis tahes kontot, mis on välistatud konto.

2. „Hoiusekonto” hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline instrument, ja mida finantsasutus hooldab tavapärase panganduse või muu sellise tegevuse käigus. Hoiusekonto hõlmab ka summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi.

3. „Hoidmiskonto” on konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara.

4. „Osalus” on finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest usaldusfondi puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu fondi või selle osa asutaja või soodustatud isikuna, või muule füüsilisele isikule, kellel on fondi üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse usaldusfondi soodustatud isikuna, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto omaniku kaudu) fondist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada fondist valikuliselt tehtavaid väljamakseid.

5. „Kindlustusleping” on leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju.

6. „Annuiteedileping” on leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. See mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise jurisdiktsiooni (liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni) õigusnormide või tava kohaselt ning mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.

7. „Rahalise väärtusega kindlustusleping” on kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus.

8. „Rahaline väärtus” on suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus” kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat:

a) ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

b) tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;

c) kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest;

d) kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud punkti C alapunkti 8 alapunktis b, või

e) sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset.

9. „Olemasolev konto” on

a) finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus hoiab 31. detsembri 2015. aasta seisuga;

b) liikmesriigil või San Marinol on võimalus laiendada „olemasoleva konto” tähendust ka kontoomaniku mis tahes finantskontole, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto avati, kui:

i)    konto omanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses või aruandekohustusliku finantsasutusega samas jurisdiktsioonis (liikmesriigis või San Marinos) asuvas seotud ettevõttes ka finantskonto, mis on punkti C alapunkti 9 alapunkti a kohaselt olemasolev konto;

ii)    aruandekohustuslik finantsasutus ja vajaduse korral aruandekohustusliku finantsasutusega samas jurisdiktsioonis (liikmesriigis või San Marinos) asuv seotud ettevõte käsitab mõlemat eespool nimetatud finantskontot ja mis tahes muid konto omaniku finantskontosid, mida käsitatakse alapunkti b kohaselt olemasolevate kontodena, ühe finantskontona, et täita VII jao punktis A sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel kindlaks mis tahes finantskontode jääk või väärtus;

iii)    sellise finantskonto puhul, mille suhtes rakendatakse rahapesuvastaseid meetmeid ja põhimõtet „tunne oma klienti”, on aruandekohustuslikul finantsasutusel lubatud kohaldada finantskonto suhtes rahapesuvastaseid meetmeid ja põhimõtet „tunne oma klienti”, tuginedes punkti C alapunkti 9 alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud rahapesuvastastele meetmetele ja põhimõttele „tunne oma klienti” ja

iv)    finantskonto avamine ei nõua konto omaniku poolt uue, täiendava või muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva lepingu eesmärkidel.

Enne [XXXX]* alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid San Marinole või San Marino Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib koordineerida teate edastamist liikmesriikidelt San Marinole ja Euroopa Komisjon edastab San Marino teate kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või San Marino poolt edastatakse samal viisil.

810. „Uus konto” on aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis avatakse 1. jaanuaril 2016 või hiljem, välja arvatud juhul, kui seda käsitatakse C jaotise punkti 9 alapunkti b kohaselt olemasoleva kontona.

11. „Füüsilise isiku olemasolev konto” on ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev konto.

12. „Füüsilise isiku uus konto” on ühe või mitme füüsilise isiku uus konto.

13. „Ettevõtte olemasolev konto” on ühe või mitme ettevõtte olemasolev konto.

14. „Madalama väärtusega konto” on füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

15. „Kõrge väärtusega konto” on füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga või mis tahes järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

16. „Ettevõtte uus konto” on ühe või mitme ettevõtte uus konto.

17. „Välistatud konto” on milline tahes järgmistest kontodest:

a) pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud või reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni maksmiseks (sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus);

ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutotulust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii) maksuasutustele tuleb esitada konto kohta teavet;

iv) kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv ja

v) kas i) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summa, mis vastab
50 000 USA dollarile või vähem, või ii) elu jooksul kontole tehtavate sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summa, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades kõikidel juhtudel VII jao punktis C sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab punkti C alapunkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või mitmelt finantskontolt, mis vastavad punkti C alapunkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või mitmelt pensionifondilt, mis vastavad mõnele punkti B alapunktide 5–7 nõudele;

b) konto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension;

ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutotulust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga);

iii) raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus konkreetsetele investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe- või meditsiiniliste toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele; kui raha võetakse välja selliseid kriteeriume täitmata, määratakse trahv ja

iv) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi või San Marino vääringus nomineeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab punkti C alapunkti 17 alapunkti b alapunkti (iv) nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või mitmelt finantskontolt, mis vastavad punkti C alapunkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või mitmelt pensionifondilt, mis vastavad mõnele punkti B alapunktide 5–7 nõudele;

c) elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks saamist, eeldusel, et leping vastab järgmistele nõuetele:

i) korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb maksta vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni kindlustatu saab 90-aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem;

ii) lepingus puudub lepinguline summa, mille mis tahes isik võiks kätte saada (väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma lepingut lõpetamata;

iii) lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja arvatud hüvitis surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud kindlustusmakseid, millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja kuluhüvitised (tegelikult määratud või mitte) lepingu kehtivuse ajavahemiku või ajavahemike eest ning enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist makstud mis tahes summad ja

iv) soodustatud isik ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega;

d) konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu testamendi või surmatunnistuse ärakirja;

e) konto, mis avatakse seoses millega tahes alljärgnevatest:

i) kohtumäärus või -otsus;

ii) kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et konto vastab järgmistele nõuetele:

– kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist summas, mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse täitmise tagamiseks, või sarnasest maksest, või finantseeritakse kontot finantsvarast, mis deponeeritakse kontole seoses vara müügi, vahetuse või üürimisega;

– konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja kohustus tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik kohustus või üürileandja või üürniku kohustus hüvitada mis tahes kahju seoses üüritud varaga üürilepingu alusel kokkulepitu kohaselt;

– kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või jaotatakse muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks (sealhulgas sellise isiku kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse, vahetatakse või loovutatakse või kui üürileping lõpeb;

– konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on avatud seoses finantsvara müügi või vahetusega ja

– konto ei ole seotud punkti C alapunkti 17 alapunktis f kirjeldatud kontoga;

iii) kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus panna osa maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga seotud maksude või kindlustuse maksmist hiljem;

iv) finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist hiljem;

f) hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) konto on olemas üksnes sellepärast, et klient teeb makse, mis ületab krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata summat ning enammakset ei tagastata kohe kliendile ja

ii) finantsasutus kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab iga liikmesriigi või San Marino vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises sätestatud eeskirju vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid kreeditsaldosid;

g) mis tahes muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamine on vähetõenäoline, millel on olulisel määral sarnased omadused punkti C alapunkti 17 alapunktides a–f kirjeldatud mis tahes kontodega ning mis on riigi õigusaktide kohaselt määratletud välistatud kontona ning mis on liikmesriigis kantud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) artikli 8 lõikes 7a osutatud välistatud kontode loetellu, ja millest on teatatud San Marinole või millest San Marino on teatanud Euroopa Komisjonile, tingimusel et sellise konto staatus välistatud kontona ei takista käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

D. Avaldatav konto

1. „Avaldatav konto” on konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga passiivsele finantssektorivälisele ettevõttele, kui ta on sellisena kindlaks tehtud vastavalt II–VII jaos kirjeldatud hoolsusmeetmetele.

2. „Avaldatav isik” on avaldava jurisdiktsiooni isik, kes ei ole: i) äriühing, mille osakutega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul; ii) äriühing, mis on alapunktis i kirjeldatud äriühinguga seotud ettevõte; iii) valitsusüksus; iv) rahvusvaheline organisatsioon; v) keskpank ega vi) finantsasutus.

3. „Avaldava jurisdiktsiooni isik” on iga avaldava jurisdiktsiooni füüsiline isik või ettevõte, kes on sellise jurisdiktsiooni resident maksualaste õigusaktide kohaselt, või avaldava jurisdiktsiooni residendist surnud isiku pärandvara. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet, nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

4. „Avaldav jurisdiktsioon” on liikmesriigi puhul San Marino ja San Marino puhul liikmesriik seoses kohustusega esitada I jaos kirjeldatud teavet.

5. „Osalev jurisdiktsioon” on iga liikmesriigi või San Marino puhul:

a) iga liikmesriik seoses aruandlusega San Marinole või

b) San Marino seoses aruandlusega liikmesriigile või

c) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega vastavalt kontekstile asjaomasel liikmesriigil või San Marinol on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik või San Marino ning millest teatatakse vastavalt San Marinole või Euroopa Komisjonile;

d) seoses liikmesriikidega mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega Euroopa Liidul on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune muu jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab Euroopa Komisjon.

6. „Kontrollivad isikud” on füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Usaldusfondi puhul tähendab see fondi asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), soodustatud isikut (isikuid) või soodustatud isikute kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll usaldusfondi üle; usaldusfondist erineva õigusliku moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse staatusega isikuid. Mõistet „kontrollivad isikud” tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega.

7. „Finantssektoriväline ettevõte” on mis tahes ettevõte, mis ei ole finantsasutus.

8. „Passiivne finantssektoriväline ettevõte” on mis tahes järgmistest: i) finantssektoriväline ettevõte, mis ei ole aktiivne finantssektoriväline ettevõte; või ii) punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

9. „Aktiivne finantssektoriväline ettevõte” on iga finantssektoriväline ettevõte, mis vastab mis tahes alljärgnevale kriteeriumile:

a) alla 50 % finantssektorivälise ettevõtte eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % finantssektorivälise ettevõtte eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks;

b) finantssektorivälise ettevõtte osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või finantssektoriväline ettevõte on sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c) finantssektoriväline ettevõte on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;

d) sisuliselt kujutab kogu finantssektorivälise ettevõtte tegevus endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; finantssektoriväline ettevõte ei ole aga aktiivne finantssektoriväline ettevõte, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või esitab end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärk on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;

e) finantssektorivälisel ettevõttel ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; finantssektorivälisele ettevõttele ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud finantssektorivälise ettevõtte asutamisest;

f) finantssektoriväline ettevõte ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;

g) finantssektoriväline ettevõte tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel, et mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, või

h) finantssektoriväline ettevõte vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

i) ta on asutatud ja tegutseb oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon) eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil või on asutatud ja tegutseb oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon) ja on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel;

ii) ta on oma residentsusjurisdiktsioonis (liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon) tulumaksust vabastatud;

iii) tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või omandiosalusega seotud huvi selle tulude või varade vastu;

iv) finantssektorivälise ettevõtte residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon) kohaldatavad õigusaktid või finantssektorivälise ettevõtte asutamisdokumendid ei võimalda tema tulude või varade jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte kasuks, välja arvatud finantssektorivälise ettevõtte heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks finantssektorivälise ettevõtte ostetud vara eest ja

v) finantssektorivälise ettevõtte residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon) kohaldatavate õigusaktide või finantssektorivälise ettevõtte asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et finantssektorivälise ettevõtte likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle finantssektorivälise ettevõtte residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon) valitsusele või selle poliitilisele allüksusele.

E. Muu

1. „Konto omanik” on isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise isiku kasuks või nimel kui esindaja, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas lisas konto omanikuks, vaid selle omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on konto omanikuks mis tahes isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja mis tahes isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu kohaselt õigus väljamaksele.

2. „Rahapesuvastased meetmed ja põhimõte „tunne oma klienti”” on aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel.

3. „Ettevõte” on juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, usaldusfond või fond.

4. Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte”, kui () üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet; b) nimetatud kaks ettevõtet alluvad ühisele kontrollile või c) nimetatud kaks ettevõtet on punkti A alapunkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes.

5. „Maksukohustuslasena registreerimise number” on osutatud number või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslasena registreerimise number puudub.

6. „Dokumentaalsed tõendid” on mis tahes järgmistest dokumentidest:

a) residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava residentsusjurisdiktsiooni (liikmesriigi, San Marino või muu jurisdiktsiooni) pädev ametiasutus (näiteks riiklik ametiasutus või kohalik omavalitsusüksus);

b) füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud pädev ametiasutus (näiteks riiklik ametiasutus või kohalik omavalitsusüksus) ning millele on märgitud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse isiku tuvastamiseks;

c) ettevõtte puhul mis tahes ametlik dokument, mille on välja andnud pädev ametiasutus (näiteks liikmesriigi või San Marino ametiasutus või selle allasutus või kohalik omavalitsusüksus) ning millel on esitatud ettevõtte nimi ja selle asukoha aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud;

d) auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku krediidiaruanne, pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse aruanne.

Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad liikmesriigi või San Marino aruandekohustuslikud finantsasutused lubada kasutada dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides olevat mis tahes liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas oma tavapäraste äritavadega rahapesuvastaste meetmete ja põhimõtte „tunne oma klienti” rakendamiseks või muudel regulatiivsetel eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem” on kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui maksustamise eesmärgil.

Enne [XXXX]* alla kirjutatud muutmisprotokolli jõustumist teatavad liikmesriigid San Marinole või San Marino Euroopa Komisjonile, kas nad on käesolevas punktis sätestatud võimalust kasutanud. Euroopa Komisjon võib koordineerida teate edastamist liikmesriikidelt San Marinole ja Euroopa Komisjon edastab San Marino teate kõikidele liikmesriikidele. Kõik edasised muudatused seoses kõnealuse võimaluse kasutamisega liikmesriigi või San Marino poolt edastatakse samal viisil.

9IX jagu. Tulemuslik rakendamine

Igas liikmesriigis ja San Marinos peavad kehtima järgmised eeskirjad ja haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine:

1) eeskirjad, millega hoitakse ära mis tahes finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise tava kasutuselevõtmine, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest kõrvalehoidumiseks;

2) eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud toimingute ja kasutatud tõendite kohta eespool kirjeldatud menetluste täitmisel ning võtma piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks;

3) haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest;

4) haldusmenetlused, millega tagatakse, et riigi õigusaktide kohaselt mittearuandekohustuslike finantsasutustena määratletud ettevõtete ja väljaarvatud kontodena määratletud kontode kasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks on jätkuvalt vähetõenäoline ja

5) tõhusad sätted nõuete mittetäitmise käsitlemiseks.

X JAOTIS    Rakendamise tähtajad seoses Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutustega

Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste puhul tuleks kõiki käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „aastale 2016” ja „aastale 2017” käsitada viidetena vastavalt „aastale 2017” ja „aastale 2018”. Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste olemasolevate kontode puhul tuleks kõiki käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „31. detsembrile 2015” käsitada viidetena „31. detsembrile 2016”.

II LISA

Täiendavad aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad finantskontode teabe kohta

1.Asjaolude muutumine

Asjaolude muutumine hõlmab mis tahes muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega seotud teave või teave, mis on selle isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab asjaolude muutumine konto omaniku kontoga seotud mis tahes teabe muutumist või lisandumist (sh konto omaniku lisandumine, asendumine või muu muutumine) või mis tahes sellise kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VII jao punkti C alapunktides 1–3 kirjeldatud kontode liitmise eeskirju), kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab konto omaniku staatust.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao punkti B alapunktis 1 kirjeldatud elukoha aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik finantsasutus saab teada või saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud samaväärsed dokumendid) ei ole õiged või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik finantsinstitutsioon hiljemalt asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimasel päeval või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise asjaolude muutumise märkamist või avastamist saama konto omaniku kinnituse ja uued dokumentaalsed tõendid, et määrata kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa konto omaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid selleks kuupäevaks, peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao punkti B alapunktides 2–6 kirjeldatud elektroonilise andmete otsingu menetlust.

2.Isiku kinnitus seoses ettevõtte uute kontodega

Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et teha kindlaks, kas passiivset finantssektorivälist ettevõtet kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas konto omaniku või kontrolliva isiku kinnitusele.

3.Finantsasutuse residentsus

Finantsasutus on liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni resident, kui ta allub selle liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsioonile (st osalev jurisdiktsioon saab kohaldada meetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise tagamiseks). Üldiselt, kui finantsasutus on liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni maksuresident, kuulub ta selle liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni alla ja on seega liikmesriigi finantsasutus, San Marino finantsasutus või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus. Finantsasutusest usaldusfondi puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni maksuresident või mitte) loetakse, et usaldusfond kuulub liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni jurisdiktsiooni alla, kui üks või mitu selle haldajatest on selle liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni residendid, välja arvatud juhul, kui usaldusfond edastab kogu teabe usaldusfondi peetavate avaldatavate selliste kontode kohta, mille puhul tuleb käesoleva lepingu või mõne muu ülemaailmset standardit kohaldava lepingu kohaselt esitada aruanne teisele osalevale jurisdiktsioonile (liikmesriik, San Marino või muu osalev jurisdiktsioon), kuna ta on selle teise osaleva jurisdiktsiooni maksuresident. Kui finantsasutusel (välja arvatud usaldusfond) ei ole maksuresidentsust (näiteks sellepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast läbipaistvaks või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni õiguskorra alla kuuluvaks ja ta on seega kõnealuse liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus, kui:

ta on asutatud liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt;

tema juhtkonna asukoht (sh juhtkonna tegelik asukoht) on kõnealuses liikmesriigis, San Marinos või muus osalevas jurisdiktsioonis või

ta allub liikmesriigi, San Marino või muu osaleva jurisdiktsiooni finantsjärelevalvele.

Kui finantsasutus (välja arvatud usaldusfond) on kahe või enama osaleva jurisdiktsiooni (liikmesriik, San Marino või muu osalev jurisdiktsioon) resident, kohaldatakse sellise finantsasutuse suhtes selle osaleva jurisdiktsiooni aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise kohustust, kus ta hoiab oma finantskontot (finantskontosid).

4.Konto pidamine

Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised:

hoidmiskonto puhul finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara);

hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seotud makseid (välja arvatud finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus);

mis tahes osaluse või võlanõude (mis kujutab endast finantskontot) hoidmise puhul finantsasutuses asjaomane finantsasutus;

rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul finantsasutus, kellel on kohustus teha lepinguga seotud makseid.

5.Passiivsetest finantssektorivälistest ettevõtetest usaldusühingud

Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII punkti D alapunkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni residendiks, kus asub ettevõtte juhtkonna tegelik asukoht. Seetõttu loetakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist sarnaseks täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda ei loeta avaldatavas jurisdiktsioonis selle jurisdiktsiooni maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks ettevõtteks. Topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste „kontrollivad isikud” laia ulatust usaldusfondide puhul) ei või passiivsest finantssektorivälisest ettevõttest usaldusühingut lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks.

6.Ettevõtte asukoha aadress

Üks I lisa VIII jao punkti E alapunkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et ettevõtte puhul on ametlikul dokumendil esitatud kas ettevõtte asukoha aadress liikmesriigis, San Marinos või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik, San Marino või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud. Ettevõtte asukoha aadress on üldjuhul koht, kus asub selle juhtkonna tegelik asukoht. Selle finantsasutuse aadress, kus ettevõttel on konto, postkontori postkast, või aadress, mida kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole ettevõtte juhtkonna asukoha aadress, kui see aadress ei ole ainus ettevõtte kasutatav aadress ja on ettevõtte asutamisdokumentides ettevõtte registreeritud aadress. Lisaks ei ole ettevõtte juhtkonna asukoha aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste kinnipidamise korralduse puhul.

III LISA

TÄIENDAVAD ANDMEKAITSEMEETMED, MIDA KOHALDATAKSE KÄESOLEVA LEPINGUGA KOGUTUD JA VAHETATUD ANDMETE SUHTES

1.Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekt”) kohta; „tuvastatav isik” – isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identsusele omase joone põhjal;

(b)„töötlemine” – kõik isikuandmetega tehtavad automatiseeritud või automatiseerimata toimingud või toimingute kogumid, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, blokeerimine, kustutamine või hävitamine.

2.Diskrimineerimiskeeld

Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu ja asjakohaste riigi õigusaktide kohase isikuandmete töötlemisega seotud kaitsemeetmeid rakendatakse kõigi isikute puhul ilma neid diskrimineerimata, seda eriti kodakondsuse või elukohariigi alusel, või selle alusel, kus nad viibivad.

3.Andmed

Andmed, mida lepinguosalised käesoleva lepingu alusel töötlevad, peavad olema asjassepuutuvad, vajalikud ja proportsionaalsed käesolevas lepingus esitatud eesmärkidega.

Lepinguosalised ei vaheta mingil juhul isikuandmeid, mis paljastavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi seisukohti, usulisi või filosoofilisi veendumusi, ametiühingusse kuulumist või andmeid tervise või seksuaalse sättumuse kohta.

4.Läbipaistvus, õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

Kui andmed saanud jurisdiktsioonis kasutatakse teisest jurisdiktsioonist käesoleva lepingu alusel saadud teavet artikli 6 lõikes 5 sätestatud tingimustel muul viisil või kui andmed saanud jurisdiktsioon edastab need kolmandale jurisdiktsioonile (teine liikmeriik või San Marino), teavitab andmed saanud jurisdiktsiooni pädev asutus asjaomast füüsilisest isikust avaldatavat isikut andmete muul viisil kasutamisest või nende edastamisest kolmandale jurisdiktsioonile. See teave esitatakse piisavalt aegsasti, et asjaomane isik saaks kasutada oma andmekaitseõigusi, ning igal juhul enne, kui andmed saanud jurisdiktsioon on andmeid muul viisil kasutanud või need kolmandale jurisdiktsioonile edastanud.

Igal isikul on õigus, juhul kui tema isikuandmeid käesoleva lepingu alusel töödeldakse, taotleda võimalust tutvuda nende andmetega, mida aruandekohustuslikud finantsasutused ja/või pädevad asutused töötlevad, ja andmeid muuta, kui need ei ole õiged. Kui andmeid on töödeldud õigusvastaselt, võib asjaomane isik taotleda andmete kustutamist.

Selleks et hõlbustada kõnealuse õiguse kasutamist, peab igal isikul olema võimalik taotleda õigust tutvuda isikuandmetega, mis asjaomase pädeva asutuse kaudu edastatakse teisele pädevale asutusele, ja neid isikuandmeid parandada ja/või kustutada.

Taotluse saanud pädev asutus lubab vastavate andmetega tutvuda ja vajadusel ebaõigeid või puudulikke andmeid ajakohastada ja/või parandada.

5.Õiguskaitse

Igal isikul on kõigi nende andmete osas, mida käesoleva lepingu alusel töödeldakse, õigus tõhusale haldus- või õiguskaitsele, sõltumata tema kodakondsusest ja sellest, kas ta on ühe või kõigi asjaomaste jurisdiktsioonide resident.

6.Automaattöötlus

Pädevad asutused ei tee otsuseid, mis toovad andmesubjekti jaoks kaasa kahjulikke õiguslikke tagajärgi või mis teda märkimisväärselt mõjutavad ning mis põhinevad üksnes isikuandmete automaattöötlusel eesmärgiga anda hinnang andmesubjekti teatavatele isikuomadustele.

7.Andmete edastamine kolmandate riikide ametiasutustele

Pädev asutus võib teataval juhul edastada käesoleva lepingu alusel saadud isikuandmed kolmanda riigi (välja arvatud liikmesriigid ja San Marino) ametiasutustele, kui täidetud on kõik kolm järgmist kriteeriumi:

(a)andmete edastamine on andmed saanud kolmandas riigis vajalik artikli 6 lõikes 4 sätestatud eesmärkideks ja kolmandas riigis kasutatakse neid andmeid üksnes neil eesmärkidel;

(b)andmed on asjassepuutuvad ja proportsionaalsed selle eesmärgiga, milleks need edastati;

(c)kolmanda riigi pädeva asutuse pädevus on otseselt seotud artikli 6 lõikes 4 osutatud eesmärkidega;

(d)andmed saanud kolmas riik tagab isikuandmete kaitse, mis on samaväärne käesolevas lepingus ette nähtud kaitsega, ning kohustub saadud andmeid kolmandatele isikutele mitte edastama;

(e)pädev asutus, kellelt teave saadi, on andnud selleks eelneva nõusoleku ja

(f)andmesubjekti on andmete edastamisest teavitatud.

Käesoleva lepingu alusel saadud andmete kolmandatele isikutele edastamine muul viisil on keelatud.

8.Andmete terviklikkus ja andmeturve

Selleks et käesoleva lepingu alusel andmeid töödelda, peavad lepinguosalised ja aruandluskohustuslikud finantsasustused

(a)kehtestama sobivad kaitsemeetmed, et tagada andmete konfidentsiaalsus ja see, et andmeid kasutavad üksnes artiklis 6 osundatud isikud ja asutused;

(b)tõhusaks andmevahetuseks vajaliku infrastruktuuri (sealhulgas menetluse, millega tagatakse õigeaegne, täpne, turvaline ja konfidentsiaalne teabevahetus, tõhus ja usaldusväärne suhtlus ning suutlikkus lahendada kiiresti andmevahetuse või andmevahetuse taotlusega seotud küsimusi ja probleeme ning kohaldada käesoleva lepingu artikli 4 sätteid); ja

1.võtma tehnilised ja korralduslikud meetmed, et ennetada andmete avalikustamist või nendega tutvumist ilma loata, nende hävinemist eksituse või õigusvastase teo tagajärjel või andmete juhuslikku kaotsiminekut või andmete muutmist või muul viisil õigusvastast töötlemist ning

(c)võtma tehnilised ja korralduslikud meetmed, et parandada mis tahes ebatäpseid andmeid ja kustutada andmed, mille säilitamiseks puudub õiguslik alus.

Lepinguosalised tagavad, et aruandekohustuslikud finantsasutused teavitavad oma jurisdiktsiooni pädevat asutust viivitamata, kui neil on alust arvata, et nad on pädevale asutusele esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid. Teate saanud pädev asutus võtab riigi õigusaktidega ette nähtud asjakohased meetmed, et teates viidatud vead parandada.

9.Sanktsioonid

Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu isikuandmete kaitset käsitlevate sätete rikkumise korral rakendatakse tõhusaid ja hoiatavaid sanktsioone.

10.Järelevalve

Aruandekohustuslike finantsasutuste ja pädevate asutuste poolt käesoleva lepingu alusel isikuandmete töötlemise üle teostavad järelevalvet i) liikmesriikides direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks võetud riikide õigusaktidega ette nähtud andmekaitse järelevalveasutused ja ii) San Marinos 23. mai 1995. aasta seadusega nr 70 , (1. märtsi 1983. aasta seaduse nr 27 muutmise kohta), milles käsitletakse isikuandmete elektrooniliste failide kogumist, töötlemist ja kasutamist, ette nähtud isikuandmete kaitsevolinik.

Neil liikmesriikide ja San Marino ametiasutustel on järelevalve, uurimise, sekkumise ja läbivaatamise pädevus ning neil on õigus algatada vajadusel õigusrikkumiste suhtes kohtumenetlusi. Eelkõige tagavad nad, et rikkumisi käsitlevad kaebused võetakse vastu, neid uuritakse, neile vastatakse ja need lahendatakse nõuetekohaselt.

IV LISA

LEPINGUOSALISTE PÄDEVATE ASUTUSTE LOETELU

Käesoleva lepingu tähenduses on pädevad asutused:

a) San Marino Vabariigis: il segretario di Stato per le Finanze e il bilancio või volitatud esindaja,

b) Belgia Kuningriigis: de Minister van Financiën/Le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

c) Bulgaaria Vabariigis: изпълнителният директор на Националната агенция за приходите või volitatud esindaja,

d) Tšehhi Vabariigis: ministr financí või volitatud esindaja,

e) Taani Kuningriigis: skatteministeren või volitatud esindaja,

f) Saksamaa Liitvabariigis: der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja,

g) Eesti Vabariigis: rahandusminister või volitatud esindaja,

h) Kreeka Vabariigis: o Υπουργός Οικονομίας και Οικονομικών või volitatud esindaja,

i) Hispaania Kuningriigis: el Ministro de Economía y Hacienda või volitatud esindaja,

j) Prantsuse Vabariigis: le Ministre chargé du budget või volitatud esindaja,

k) Horvaatia Vabariigis: ministar financija või volitatud esindaja,

l) Iirimaal: the Revenue Commissioners või nende volitatud esindaja

m) Itaalia Vabariigis: il Direttore Generale delle Finanze või volitatud esindaja,

n) Küprose Vabariigis: Υπουργός Οικονομικών või volitatud esindaja,

o) Läti Vabariigis: inanšu ministrs või volitatud esindaja,

p) Leedu Vabariigis: finansų ministras või volitatud esindaja,

q) Luksemburgi Suurhertsogiriigis: le Ministre des Finances või volitatud esindaja,

r) Ungaris: a pénzügyminiszter või volitatud esindaja,

s) Malta Vabariigis: il-Ministru responsabbli għall-Finanzi või volitatud esindaja,

t) Madalmaade Kuningriigis: de Minister van Financiën või volitatud esindaja,

u) Austria Vabariigis: der Bundesminister für Finanzen või volitatud esindaja,

v) Poola Vabariigis: minister Finansów või volitatud esindaja,

w) Portugali Vabariigis: o Ministro das Finanças või volitatud esindaja,

x) Rumeenias: președintele Agenției Naționale de Administrare fiscală või volitatud esindaja,

y) Sloveenia Vabariigis: minister za finance või volitatud esindaja,

z) Slovaki Vabariigis: minister financií või volitatud esindaja,

aa) Soome Vabariigis: valtiovarainministeriö/finansministeriet või volitatud esindaja,

ab) Rootsi Kuningriigis: chefen för Finansdepartementet või volitatud esindaja,

ac) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Euroopa territooriumidel, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik: the Commissioners of Inland Revenue või volitatud esindajad ja Gibraltari pädev asutus, kelle Ühendkuningriik määrab vastavalt kokkulepetele, milles käsitletakse Gibraltari asutusi seoses Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse dokumentide ja nendega seotud lepingutega, millest liikmesriike ja Euroopa Liidu institutsioone teavitati 19. aprillil 2000, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär edastab San Marinole vastava dokumendi koopia ning seda kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

1. Lepinguosalistel tuleb käesolev muutmisprotokoll ratifitseerida või heaks kiita nende riigi õigusaktidega ette nähtud menetluse kohaselt. Lepinguosalised teavitavad üskteist nende menetluste lõpuleviimisest. Käesolev muutmisprotokoll jõustub viimasele teavitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

2. Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised käesolevat muutmisprotokolli ajutiselt kohaldada kuni selle jõustumiseni. Selline ajutine kohaldamine algab 1. jaanuaril 2016, tingimusel et iga lepinguosaline teatab teistele lepinguosalistele hiljemalt 31. detsembriks 2015 ajutiseks kohaldamiseks riigi õigusaktidega ette nähtud menetluse lõpetamisest.

3. Käesoleva muutmisprotokolliga ette nähtud teabevahetust kohaldatakse muutmisprotokolli jõustumise kuupäeval või pärast seda esitatud nende taotluste suhtes, mis puudutavad teavet, mis on seotud eelarveaastatega, mis algasid muutmisprotokolli jõustumise aasta 1. jaanuaril või pärast seda. Käesoleva muutmisprotokolliga muutmisele eelnenud versioonis lepingu artikkel 13 on jätkuvalt kohaldatav, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu artiklit 5.

4. Olenemata lõigetest 1 ja 3, kuuluvad jätkuvalt kohaldamisele järgmised käesoleva muutmisprotokolliga muutmisele eelnenud versioonis lepingust tulenevad kohustused:

i) San Marino ja käesoleva muutmisprotokolliga muutmisele eelnenud lepingu versiooni artikli 8 kohaselt San Marinos asutatud makseagentide aluskohustused ning San Marino ja käesoleva muutmisprotokolliga muutmisele eelnenud lepingu versiooni artikli 9 kohaselt San Marinos asutatud makseagentide aluskohustused kehtivad kuni 30. juunini 2016 või seni, kuni kõnealused kohustused on täidetud;

ii) käesoleva muutmisprotokolliga muutmisele eelnenud lepingu versiooni artikli 10 kohased liikmesriikide kohustused seoses 2015. aastal ja sellele eelnenud aastatel kinni peetud maksuga kehtivad seni, kuni kõnealused kohustused on täidetud.

Artikkel 3

Keeled

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale aktile alla kirjutanud.

[XXXX(koht)], [XX] [XXXX(kuu)] [XXXX(aasta)].

Euroopa Liidu nimel

San Marino Vabariigi nimel

 
Lepinguosaliste ühisdeklaratsioonid

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lepingu ja selle lisade kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et seoses lepingu ja lisade rakendamisega tuleks kasutada OECD poolt välja töötatud pädeva asutuse näidislepingu ja ühise aruandlusstandardi kommentaare näidete või tõlgenduste allikana, et tagada ühetaoline kohaldamine.

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon lepingu artikli 5 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 5 (teabevahetus taotluse alusel) rakendamisel tuleks tõlgenduse allikana kasutada OECD tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu (versioonis, mis kehtis muutmisprotokolli allkirjastamise ajal) artikli 26 kommentaare.

Kui OECD, toimides teavet taotleva jurisdiktsioonina, võtab järgnevatel aastatel vastu tulu ja kapitali maksustamise näidislepingu artikli 26 kommentaaride uusi versioone, võib iga liikmesriik või San Marino kasutada tõlgenduste allikana uusi versioone eelnevate asemel. Asjaomane liikmesriik teavitab San Marinot ja San Marino teavitab Euroopa Komisjoni, kui nad kohaldavad eelmises lauses sätestatut. Euroopa Komisjon võib koordineerida teate edastamist liikmesriikidelt San Marinole ja Euroopa Komisjon edastab San Marino teate kõikidele liikmesriikidele. Kohaldamine jõustub alates teatamise kuupäevast.

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon mõiste „maksukohustuslasena registreerimise number” tõlgendamise kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et mõiste „maksukohustuslasena registreerimise number” tähendab liikmesriigi avaldatava isiku või liikmesriigi kontoomaniku puhul maksukohustuslasena registreerimise numbrit või sellega samaväärset numbrit, mille struktuurist ja formaadist on Euroopa Komisjonile teatatud ja mis on avaldatud loetelus Euroopa Liidu Teatajas.

Lepinguosalised lepivad kokku, et mõiste „maksukohustuslasena registreerimise number” osutab San Marino avaldatava isiku või San Marino kontoomaniku puhul järgmistele maksukohustuslasena registreerimise numbritele:

     i – „Codice ISS” üksikisikute tuvastamiseks;

ii – „Codice operatore economico (COE)” kasutatakse äriühingute või muude üksuste tuvastamiseks.

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon San Marino ja Euroopa Liidu vaheliste suhete kohta

Euroopa Liit tunnustab San Marino Vabariigi aktiivset rolli seoses rahvusvahelisel tasandil algatatud maksustamise läbipaistvuse ja riikidevahelise maksualase koostöö protsessiga. San Marino teeb pidevalt tööd selle nimel, et saavutada täielik kooskõla rahapesu vastase võitluse ning maksu- ja rahandusalaste rahvusvaheliste ja ELi standarditega, nagu neid on tunnustanud MONEYVAL, OECD ja Rahvusvaheline Valuutafond.

Ühtlustamist pangandust, rahapesu vastast võitlust, maksesüsteeme, statistikat ning euro pangatähti ja münte käsitlevate sätetega, mis on olulised ka eespool nimetatud läbipaistvuse standarditega seoses, reguleerib Euroopa Liiduga 2012. aastal sõlmitud rahanduskokkulepe. Selle kokkuleppega kohustus San Marino võtma riigi õigusaktidesse üle EL õigustiku osaks olevate normide kogumi.

Ühtlustamisprotsessi eesmärgi saavutamist toetab Euroopa Liiduga sõlmitud finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise leping, millega seoses toonitas San Marino vajadust tagada finantsalane, tehniline ja tegevuslik jätkusuutlikkus.

Võttes arvesse Euroopa Liidu ja San Marino vahel sõlmitud finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust hõlmava rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise lepingu alusel alanud teabevahetust, tunnustab Euroopa Liit San Marino valmidust saavutada oma finants- ja pangandussüsteemi tegelik integreerumine ELi turule, lähtudes 2012. aasta rahanduskokkuleppega ette nähtud kohustustest.

Integratsiooniga seotud teemasid käsitletakse lähemalt seoses Euroopa Liiduga sõlmitava assotsieerimislepinguga, mille kohta avati läbirääkimised ametlikult 18. märtsil 2015.

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon seoses mõistega „keskpank”

Lepinguosalised lepivad mittearuandekohustusliku finantsasutuse määratlemise kriteeriumidest (I lisa B jagu) lähtudes kokku, et mõistet „keskpank” (punkt 4) tuleb San Marinoga seoses tõlgendada nii, et keskpank on San Marino Vabariigi Keskpank (Banca Centrale della Repubblica di San Marino).

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon muutmisprotokolli artikli 2 kohta

Muutmisprotokolli artikli 2 alusel lepivad lepinguosalised kokku, et muutmisprotokolli ajutine kohaldamine tähendab, et:

–    San Marino ja liikmesriigid, välja arvatud Austria, ning nende finantsasutused kohaldavad I ja II lisaga kooskõlas olevaid aruandlust ja hoolsuskohustust käsitlevaid eeskirju alates 1. jaanuarist 2016 ning et Austria ja selle finantsasutused kohaldavad I ja II lisaga kooskõlas olevaid aruandlust ja hoolsuskohustust käsitlevaid eeskirju alates 1. jaanuarist 2017, et täita käesoleva muutmisprotokolliga muudetud lepingu artikli 3 lõikest 3 tulenevaid kohustusi;

–    San Marino ja selle finantsasutused võivad, võttes arvesse ka 2015. aasta lõpuks kavandatud nõukogu direktiivi (millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ) vastuvõtmist ja jõustumist, peatada nende kohustuste täitmise, mis tulenevad Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitlevast lepingust enne selle muutmist käesoleva protokolliga, alates 1. jaanuarist 2016, kui muutmisprotokolli artikli 2 lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti.

(1) ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.

(2) ELT L 381, 28.12.2004, lk 33.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4) Bollettino Ufficiale della Repubblica di San Marino, 1.6.1995.

(5) ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

(6) Bollettino Ufficiale della Repubblica di San Marino, 1.6.1995.

(7) ELT: Palun sisestada käesoleva muutmisprotokolli allkirjastamise kuupäev.

(8) ELT: Palun sisestada käesoleva muutmisprotokolli allkirjastamise kuupäev.

(9) ELT: Palun sisestada käesoleva muutmisprotokolli allkirjastamise kuupäev.