EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.7.2015

COM(2015) 360 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2014. AASTA ARUANNE MÄÄRUSE (EÜ) NR 300/2008 (MIS KÄSITLEB TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISEESKIRJU) RAKENDAMISE KOHTA

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2014. AASTA ARUANNE MÄÄRUSE (EÜ) NR 300/2008 (MIS KÄSITLEB TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISEESKIRJU) RAKENDAMISE KOHTA

Aruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014

SISSEJUHATUS

2014. aasta olulisemad saavutused olid reisijate käsipagasis kaasaskantavate vedelike, geelide ja aerosoolide tehnoloogiapõhise kontrolli esimese etapi jõustumine ning ELi toodava kauba ja posti suhtes kohaldatavate nõuete rakendamise üleminekuperioodi lõppemine. Mõlemad asjakohased õigusaktid jõustusid pärast üksikasjalikke arutelusid ja lisaks sellele kohaldati töömahukat ettevalmistusetappi, mis võimaldas asjaomased õigusaktid tõrgeteta ja õigeaegselt rakendada.

Jätkates 2013. aastal algatatud konsolideerimisprotsessi, võttis komisjon 2014. aasta juunis vastu uue õigusaktide paketi, mille eesmärk on täpsustada, ühtlustada ja lihtsustada olemasolevaid lennundusjulgestusmeetmeid. Liikmesriigid ja sidusrühmad tervitasid muudatusi, mis suurendavad õigusselgust ning aitavad vältida lahkarvamusi õigusaktide tõlgendamisel ja tagada veelgi kindlamalt lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite parim võimalik rakendamine. Muudatuste pakett hõlmas ka tolli volitatud ettevõtjate programmi ning kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate suhtes kohaldatavate lennundusjulgestusnõuete ühtlustamist. Selline ühtlustamine võimaldab teatavate ametiasutuste poolt tehtud toiminguid vastastikku tunnustada, hõlbustades asjaomase sektori ja valitsusasutuste tööd ja säilitades samal ajal praeguse kõrge ohutustaseme.

Pärast reisijatega seotud riskide hindamist ELi riskihindamise raames tehti kogu 2014. aasta vältel sihikindlalt tööd lõhkeainete avastamise suutlikkuse suurendamiseks. Selle töö tulemusel koostati õigusakt, milles määrati kindlaks lõhkeaine jälgede avastamise seadme (ETD-seadme) kasutamise kord nii reisijate, pagasi kui ka kauba puhul. ETD-seadme kasutamine reisijate ja käsipagasi läbivaatamisel muutub kohustuslikuks alates 2015. aasta septembrist. Samal ajal viidi läbi veel kaks lennulasti riskihindamist.

Rahvusvahelises plaanis on komisjon tulemuslikult osalenud kõikidel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) üritustel ja foorumitel ning jätkuvalt mänginud olulist rolli ELi seisukoha ja strateegia kooskõlastamisel rahvusvahelise lennundusjulgestuspoliitika raames. Komisjon suhtles pidevalt olulisemate kolmandate riikide partnerite ja piirkondlike organisatsioonidega ning korraldas 2014. aastal mitu kahe- ja mitmepoolset kohtumist ning osales kõnealustel kohtumistel. Eriti suurt rõhku pandi teadlikkuse tõstmisele Aafrika piirkonnas, et hõlbustada ELi toodava kauba ja posti suhtes kohaldatavate nõuete tõrgeteta rakendamist.

ELi inspektsioonide kaudu liikmesriikide ja asjaomaste ettevõtjate lennundusjulgestusmeetmete rakendamise kontrollimine on veel üks valdkond, kus liikmesriigid ja komisjon tegid kogu aasta jooksul tihedat koostööd. Nõuetele vastavuse tasemed jäid stabiilseks ega põhjustanud 2014. aastal mitte kordagi ühekordse julgestuskontrolli süsteemi peatamist.

ESIMENE OSA

Inspekteerimine

1.Üldist

Määruse (EÜ) nr 300/2008 kohaselt peab komisjon inspekteerima liikmesriikide lennundusjulgestusega tegelevaid ametiasutusi (edaspidi „pädevad asutused”) ja ELi lennuvälju. Liidu programm hõlmab ka Šveitsi, samal ajal kui Norrat ja Islandit kontrollib samalaadsete sätete alusel EFTA järelevalveamet (ESA). Inspekteerimist teostab komisjoni töörühm, mis koosneb üheksast täis- ja osalise tööajaga lennundusjulgestusinspektorist. Inspekteerimist toetab ligikaudu 100 ELi liikmesriikide, Islandi, Norra ja Šveitsi määratud riiklikku audiitorit, kes komisjoni korraldatud koolituse järel kvalifitseeruvad komisjoni inspektsioonides osalema. Käesoleva aruande 1. lisas esitatud tabelis on kokkuvõte komisjoni ja EFTA järelevalveameti senisest järelevalvetegevusest.

2.Liikmesriikide pädevate asutuste inspekteerimine

Komisjon lõpetas 2014. aastal pädevate asutuste inspektsioonide kolmanda tsükli ja alustas neljandat. Käesolevas aruandes on arvesse võetud 2014. aastal mõlema tsükli raames tehtud kõikide inspektsioonide tulemusi. 2014. aastal inspekteeriti kokku üheksat pädevat asutust. Enamike liikmesriikide puhul täheldati olukorra märgatavat paranemist varasemate inspekteerimistulemustega võrreldes.

Enamik 2014. aastal leitud puudusi sarnanesid kolmanda tsükli käigus leitud puudustega ja olid enamasti seotud väikeste puudujääkidega riikliku tsiviillennundusprogrammi teatavate sätete järgimisel ja puudustega riikliku kvaliteedikontrolliprogrammi rakendamisel. Riikliku kvaliteedikontrolliprogrammi puhul ei kontrollinud mõned liikmesriigid piisavalt lennuvälja- ja pardavarude tuntud tarnijaid; see oli tingitud eelkõige vahendite nappusest, mis tulenes avaliku sektori eelarvel lasuvast survest, ning tarnijate suurest arvust. Mõne inspekteeritud liikmesriigi puhul vajas tõhustamist ka korrapärase ja piisava järelevalve tagamine välisriigi lennuettevõtjate üle. Mitu liikmesriiki ei kontrollinud piisavalt tihti lennuväljadel kohaldatavaid lennundusjulgestusmeetmeid.

Hea uudis on see, et enamik 2014. aastal inspekteeritud liikmesriike olid kindlakstehtud puudused nõuetekohaselt kõrvaldanud ja kõik liikmesriigid said kasutada täitemeetmeid.

3.Esmane inspekteerimine lennuväljadel

2014. aastal tehti esmane inspekteerimine 25 lennuväljal, mida on ligikaudu sama palju kui 2013. aastal. Kontrolliti kõiki valdkondi (ehkki mitte kõikide inspekteerimiste käigus). Peamiste meetmete nõuetele vastavuse üldmäär 2014. aastal oli 81 %, mis on ligikaudu sama suur kui varasematel aastatel.

Enamik kindlakstehtud puudusi tulenes, nagu ka varasematel aastatel, inimteguriga seotud probleemidest. Puudused olid eelkõige seotud läbivaatuse ja õhusõidukite julgestusega, kuid probleeme leiti ka teatavate kaubaga seotud julgestusnõuete rakendamisel. Nende inimteguriga seotud probleemide lahendamiseks tuleks tõhustada koolitust ja järelevalvet.

Samas oli 2014. aastal varasemaga võrreldes paranenud lennuvälja- ja pardavarude julgestuskontrollidega seotud nõuete täitmine. Selle põhjuseks võib olla komisjoni korraldatud teabekampaaniatest tulenev teadlikkuse suurenemine ja asjakohaste õigusaktide läbivaatamine, mis on parandanud meetmete täpsust ja ühtlust.

4.Järelinspekteerimine

Komisjoni määruse (EL) nr 72/2010 1 artikli 13 kohaselt teeb komisjon tavaliselt teatava arvu järelinspekteerimisi. Kui esmase inspekteerimise käigus on avastatud mitu olulist puudust, lepitakse kokku korduskontroll, kuid mõningal juhul tehakse järelinspekteerimisi ka pistelise valiku põhimõttel, et kontrollida riiklike järelevalvetoimingute ja aruandluse täpsust. 2014. aastal tehti neli järelinspekteerimist, mis andsid tunnistust sellest, et suurem osa kindlakstehtud puudusi oli nõuetekohaselt kõrvaldatud. Siiski on kahe järelinspekteerimise puhul veel vaja tähelepanelikult jälgida teatavate allesjäänud puuduste kõrvaldamist, mis kinnitab selliste järelinspekteerimiste tähtsust.

5.Hindamine

Aasta jooksul hinnati ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise üldise lennutranspordilepingu 2 alusel Ameerika Ühendriikide transpordijulgestuse ametiga väljatöötatud koostöökorra raames üht Ameerika Ühendriikide lennuvälja.

Lisaks tutvus lennundusjulgestuse regulatiivkomitee Guernsey, Jersey ja Mani saare hindamisaruannetega, mille alusel eespool nimetatud piirkondades asuvad lennuväljad lisati ELi ühekordse julgestuskontrolli süsteemi 3 .

6.Avatud toimikud, artikli 15 kohased juhtumid ja kohtumenetlused

Inspekteerimistoimikud jäävad avatuks, kuni komisjon on veendunud, et asjakohased parandusmeetmed on rakendatud. Aastal 2014 suleti 35 toimikut (26 lennuvälja ja kuus pädeva ametiasutuse toimikut). Seega suleti iga 2014. aastal tehtud uue inspekteerimise kohta üks varasem toimik ja avatud toimikute arv 2014. aastal ei suurenenud. Aasta lõpuks jäid avatuks kokku üheksa pädeva asutuse ja 16 lennuvälja inspekteerimistoimikud.

Kui lennuväljal julgestusmeetmete rakendamisel kindlaks tehtud puudusi peetakse nii olulisteks, et need kujutavad märkimisväärset ohtu tsiviillennundusjulgestuse üldisele tasemele ELis, võtab komisjon määruse (EL) nr 72/2010 artikli 15 kohased meetmed. See tähendab, et kõiki teisi pädevaid asutusi teavitatakse olukorrast ning et kõnealuselt lennuväljalt väljuvate lendude puhul võidakse kaaluda kompenseerivate meetmete võtmist. 2014. aastal ei olnud vaja algatada mitte ühtegi artikli 15 kohast juhtumit.

Olenemata sellest, kas artiklit 15 kohaldatakse või mitte, võib komisjon eelkõige puuduste pikaaegse kõrvaldamata jätmise või nende kordumise puhul algatada rikkumismenetluse. 2014. aastal algatati riikliku ametiasutuse inspekteerimise tulemusel üks rikkumismenetlus. Komisjon leidis, et asjaomane liikmesriik ei suutnud mitmel tema territooriumil asuval lennuväljal tagada korrapärast järelevalvet teatavate julgestusmeetmete nõuetelevastavuse üle. See rikkumismenetlus oli 2015. aasta algul ikka veel lõpetamata. Peale selle lõpetati 2014. aastal üks 2013. aastal algatatud rikkumismenetlus, mis oli seotud puudustega järelevalve teostamisel asjaomases liikmesriigis tegutsevate lennuettevõtjate üle, pärast seda, kui komisjonile esitati tõendid selle kohta, et asjaomane liikmesriik on inspekteerimiste arvu oluliselt suurendanud.

7.Liikmesriikide endi hinnangud

Vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 (mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 18/2010) 4 II lisa punktile 18.1 peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga aasta märtsi lõpuks aastaaruande, mis hõlmab riikliku nõuetelevastavuse järelevalve tulemusi eelnenud aasta jaanuarist detsembrini. Kõik liikmesriigid esitasid 2013. aastat (ajavahemik jaanuarist detsembrini) käsitleva aruande õigeaegselt ja kõikide aruannete puhul oli järgitud komisjoni vormi. Aruannete analüüsimisel kindlaks tehtud põhilised probleemid sarnanesid varasematel aastatel kindlakstehtud probleemidega ja tulenesid sellest, et mõned liikmesriigid ei suutnud kontrollida kõiki lennundusjulgestusmeetmeid, ei viinud läbi varjatud kontrolle kõikides nõutavates valdkondades ega suutnud tagada piisavate järelmeetmete võtmist. Seetõttu paneb komisjon pädevate asutuste kontrollimisel jätkuvalt rõhku eespool nimetatud probleemidele.

TEINE OSA

Õigusaktid ja lisavahendid

1.Õigusaktid

Tsiviillennundus on endiselt jäänud terroristirühmituste sihtmärgiks ning sellest tuleneva ohu vähendamiseks on vaja tagada asjakohaste riskipõhiste kaitsemeetmete rakendamine. Seetõttu kohandavad komisjon ja liikmesriigid pidevalt riskileevendusmeetmeid, et saavutada julgeoleku kõrgeim tase, vähendades samal ajal nii palju kui võimalik asjaomaste meetmete kahjulikku mõju lennutegevusele. 2014. aastal vastu võetud uued lennundusjulgestusalased õigusaktid aitavad veelgi täiustada määruse (EÜ) nr 300/2008 alusel loodud õigusraamistikku ja selle rakenduseeskirju.

Üks 2014. aastal vastu võetud olulisemaid muudatusi on seotud erivahendite kasutamisega reisijate juurde peidetud lõhkeainete avastamiseks 5 . Selleks kehtestati nõue, mille kohaselt ELi lennuväljadel tuleb lõhkeaine avastamise suutlikkuse suurendamiseks kasutada reisijate läbivaatamisel lõhkeaine jälgede avastamise seadet (ETD-seadet). Lennuväljad võivad sama eesmärgi saavutamiseks kasutada ka turvaskannereid või pommikoeri. ETD-seadmete kasutamine reisijate läbivaatamisel muutub kohustuslikuks alates 1. septembrist 2015. Selleks et tagada ETD-seadmete tõhus töö, täpsustati kõnealustes muudatustes selle kasutamise üksikasju nii reisijate, pagasi kui ka kauba läbivaatamisel.

2014. aasta juunis võttis komisjon vastu ka uued rakenduseeskirjad, millega täpsustatakse, ühtlustatakse ja lihtsustatakse teatavaid lennundusjulgestusmeetmeid ja eeskirju 6 . ELi lennundusjulgestuseeskirjade rakendamisel saadud kogemused näitasid, et õigusaktide tõlgendamise standardimisel tuleks tagada suurem õiguslik läbipaistvus ja et ühiseid põhistandardeid tuleks veelgi tõhusamalt rakendada. Muudatused hõlmasid eelkõige õhusõiduki julgestust, kaupa, posti, parda- ja lennuväljavarusid ning julgestusseadmeid käsitlevaid meetmeid. Samal ajal lisas komisjon Guernsey, Mani saare ja Jersey ELi ühekordsesse julgestuskontrolli süsteemi, pärast seda, kui talle esitati tõendid selle kohta, et asjaomastes piirkondades kohaldatakse lennundusjulgestusstandardeid, mis on samaväärsed ELi ühiste põhistandarditega. Eespool nimetatud muudatuste puhul väärib esiletõstmist ka heakskiidetud kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate ning tolli volitatud ettevõtjate suhtes kohaldatavate nõuete ühtlustamine. Selline ühtlustamine võimaldab vastastikuse tunnustamise kaudu hõlbustada asjaomase majandussektori ja valitsusasutuste tööd.

2. lisas on esitatud loetelu kõigist vastuvõetud õigusaktidest. Nende aktide koostamine viidi lõpule tsiviillennundusjulgestuse regulatiivkomitee viie korralise koosoleku, sidusrühmade lennundusjulgestusalase nõuanderühma viie koosoleku ja töörühmade mitmesuguste sihipäraste kohtumiste raames, milles osalesid nii liikmesriigid kui ka lennundussektori esindajad. ELi toodava lennukaubaga seotud muudatuste tegemisel lähtuti samuti kahest lennukauba riskihindamise täiendavast etapist.

2.ELi tarneahelapõhine julgestuse andmebaas (UDSCS)

Kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaas 7 on olnud ainus esmane õiguslik vahend, mida kokkuleppelised esindajad kasutavad alates 1. juunist 2010 teabe saamiseks, kui nad võtavad vastu saadetisi teistelt kokkuleppelistelt esindajatelt või tuntud saatjatelt. Alates 1. veebruarist 2012 on andmebaasi lisatud loetelu lennuettevõtjatest, kellel on lubatud kolmandate riikide lennuväljadelt kaupa ja posti ELi tuua (ACC3-d). 2013. aastal laiendati andmebaasi õiguslikult nii, et see hõlmab ka liikmesriikide heakskiidetud ELi lennundusjulgestuse valideerijate loetelu. Selleks et andmebaasi rakendusala laienemist paremini kajastada, nimetati see ümber ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasiks 8 . 2014. aasta lõpus oli andmebaasis 14 000 kannet kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate, sõltumatute valideerijate ja ACC3 üksuste kohta. Ka 2014. aastal oli jätkuvalt täidetud andmebaasi ettenähtud kättesaadavuse määr 99,5 %.

3.Euroopa Liidu lennuväljade inspekteerimise käsiraamatud

Määruse (EÜ) nr 300/2008 ja komisjoni määruse (EL) nr 72/2010 kohaselt peab komisjoni talituste teostatav tsiviillennundusjulgestusnõuetele vastavuse järelevalve olema objektiivne ja põhinema standardmetoodikal.

Sel eesmärgil koostas komisjon kaks üldkäsiraamatut ja ta täiendab neid pidevalt, et anda tsiviillennundussektoris tegutsevatele ELi inspektoritele üksikasjalikke nõuandeid ja suuniseid. Ühes käsiraamatus käsitletakse lennukauba julgestusega seotud inspekteerimist ja teises tegeletakse lennuväljade inspekteerimisega. 2014. aasta novembris vaadati mõlemad käsiraamatud läbi, et võtta arvesse rakenduseeskirjadesse tehtud viimaseid muudatusi ning lisada täiendavaid nõuandeid ja suuniseid inspektorite jaoks. Selleks et aidata liikmesriikidel rakendada ühiseid põhistandardeid, on need käsiraamatud tehtud kättesaadavaks ka riiklikele audiitoritele.

KOLMAS OSA

Katsed, uuringud ja uued algatused

1.Katsed

ELi lennundusjulgestusalaste õigusaktide tähenduses on katsega tegemist siis, kui liikmesriik lepib komisjoniga kokku, et ta kasutab piiratud ajavahemiku jooksul tunnustatud julgestuskontrollivahendi või -meetodi asemel mõnd õigusaktides tunnustamata julgestuskontrollivahendit või -meetodit tingimusel, et kõnealune katse ei kahjusta saavutatud julgestuse üldtaset. Seda terminit ei kohaldata õiguslikus tähenduses juhul, kui liikmesriik või üksus hindab uut vahendit või meetodit, mis on võetud kasutusele lisaks õigusaktides juba käsitletud ühele või mitmele julgestuskontrollivahendile või -meetodile.

2014. aastal viidi katseid ja hindamisi läbi Prantsusmaal, Rootsis ja Madalmaades. Katsed ja hindamised hõlmasid kingade läbivaatuse metallidetektori kasutamist kombineerituna metallidetektoriväravaga, käsipagasi läbivaatamiseks ettenähtud uue põlvkonna läbivaatusseadmeid, mille puhul sülearvuteid, suuri elektriseadmeid ja vedelikke ei ole vaja enne läbivaatamist välja võtta, ning sellise läbivaatustarkvara kasutamist, mis suudab automaatselt kindlaks teha kotid, mis ei sisalda ohtlikke esemeid. Kõik katsed andsid positiivseid tulemusi ja väärtuslikku materjali õigusaktide muutmiseks tulevikus.

2.Uuringud ja aruanded

Komisjonile esitati 2014. aasta mais uurimus, 9 milles antakse hinnang vedelike läbivaatamise esimese etapi rakendamisele, mida alustati 31. jaanuaril 2014. Sellest kuupäevast alates on reisijatel olnud võimalik kaasas kanda tollivabasid vedelikke, ravimilahuseid ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoite, tingimusel et need on eriseadmetega läbi vaadatud. Uurimuses analüüsiti tegevusandmeid, nagu läbivaadatud reisijate arv ja ühe reisijaga kaasas olevate vedelike keskmine arv, et näha, kas asjaomase etapi rakendamine on mõjutanud lennuvälja tegevust. Uurimuses järeldati, et vedelike suhtes kohaldatavate piirangute tühistamise esimene etapp lennuvälja tegevust ei mõjutanud ja et õigusaktid olid edukalt rakendatud.

2014. aasta novembri lõpus esitati komisjonile veel üks uurimus, mis keskendus vedelike suhtes kohaldatavate piirangute tühistamise võimaliku teise etapi hindamisele. Uurimuse korraldas konsultatsioonifirma ICF International. Uurimuses hinnati mitmesuguste lennuväljal korraldatud katsete käigus võimalust lubada reisijatel kanda endaga kaasas pudelivett, lisaks kontrolliti eelmise uurimuse tulemusi seoses esimese etapi mõjuga lennutegevusele. Uurimuses järeldati, et esimese etapi rakendamine ei avaldanud uurimuses osalenud ELi lennuväljade tegevusele negatiivset mõju isegi suviste tipptundide ajal. Siiski leiti, et piirangute edasine kaotamine, mille raames lubatakse reisijatel kaasas kanda pudelivett, võib oluliselt mõjutada ELi lennuväljade läbilaskevõimet ja suurendada kulutusi. Selle põhjuseks on eelkõige läbivaatamist vajavate pudelite suur arv, mistõttu tuleks oluliselt suurendada vedelike läbivaatamise seadmete arvu. Kõnealuse uurimuse põhjal otsustas komisjon koostöös liikmesriikide, sidusrühmade ja rahvusvaheliste partneritega vedelike suhtes kohaldatavate piirangute tühistamise teise etapi rakendamine edasi lükata.

3.Uued algatused

Olulisi edusamme tehti ka kõige tähtsama ja keerukama küsimuse puhul, mis hõlmab lennundusjulgestuse valdkonnas kasutatavate tehnoloogialahenduste arengut käsitlevat tegevuskava. Tegevuskavaga nähakse ette mitmesuguseid toiminguid, mis hõlmavad kõiki julgestustehnika aspekte ja meetodeid, ning seda saaksid abimaterjalina kasutada kõik lennundusjulgestusalaste teadusuuringutega seotud Euroopa sidusrühmad.

Lennukauba puhul jätkab komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega, pidades läbirääkimisi kauba eelteabe (ACI) analüüsimise korra rakendamise üle. Selles valdkonnas jätkati koostööd tolliga enne kauba laadimist edastava eelteabe (PLACI) küsimuses, millega hakatakse rahvusvahelisel tasemel tegelema ICAO/WCO kauba eelteabega seotud ühises töögrupis, kus komisjon aktiivselt osaleb. Selle arutelu eesmärk on leppida liikmesriikide ja sidusrühmadega kokku ühised põhimõtted ja võimalikud standardid ning vastu võtta ja rakendada soovituslikud tavad juhuks, kui mõni riik või piirkond peaks otsustama eespool nimetatud kontseptsiooni ühe või mitme lennukauba ja -posti valdkonna ärimudeli puhul kohaldada.

NELJAS OSA

Dialoog rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega

1.Üldist

Komisjon suhtleb pidevalt rahvusvaheliste organisatsioonide ja olulisemate kolmandate partnerriikidega, osaleb korrapäraselt rahvusvahelistel kohtumistel, kus ta koordineerib ELi üldist seisukohta ning teeb sageli ettekandeid või esitab dokumente. Vajaduse korral peetakse dialooge ka konkreetsete kolmandate riikide ja piirkondlike organisatsioonidega, et arutada kohaliku tähtsusega probleeme või ühist huvi pakkuvaid küsimusi. Sellised kontaktid võimaldavad ELil pidada sammu heade tavadega ja neid levitada ning ka globaalsete otsuste tegemist mõjutada.

2.Rahvusvahelised organisatsioonid

Komisjon osales ICAO lennundusjulgestuse komisjoni iga-aastasel kohtumisel, mis toimus Montrealis 17.–21. märtsini 2014. Komisjon esitas lennundusjulgestuse arengusuundadest rääkides kolm dokumenti, milles anti ülevaade ELi seisukohtadest (kahes dokumendis keskenduti vedelikega seotud julgestusmeetmetele, kolmandas aga vaadeldi lennukaubaga seotud julgestusmeetmeid). Kõigile kolmele dokumendile sai osaks soe vastuvõtt ja tugev toetus.

Komisjon astus märkimisväärseid samme, et anda ELi toodava lennukauba ja -posti kohta ELi lennundusjulgestuse valideerimisega seotud teavet. Selleks osaleti aktiivselt mitmesugustel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas ICAO ja muude rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide egiidi all toimunud foorumitel. Eraldi tuleks ära märkida ELi ja Aafrika tsiviillennunduse komisjoni (AFCAC) ühisseminar, mis toimus 2014. aasta märtsis Senegalis Dakaris, kus käsitleti lennukauba ja -posti julgestusega seotud küsimusi. See üritus andis komisjonile võimaluse jagada Aafrika riikide ametiasutustele ja lennuettevõtjatele täpsustusi ja selgitusi ELi toodava lennukauba ja -posti suhtes kohaldatavate eeskirjade kõikide aspektide kohta (ACC3-d). Lisaks aitas kõnealune kohtumine edendada kahe piirkonna vahelist dialoogi ja koostööd ning olulist komisjoni algatust, mis on kavas rakendada aastatel 2015–2018, et suurendada Aafrika ja Lähis-Ida riikide suutlikkust tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas ja anda neile asjakohast abi.

Komisjon võtab korrapäraselt osa ka Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) lennundusjulgestusfoorumi ja selle töörühmade kohtumistest. Töörühmade järeldused on hiljem olnud aluseks tsiviillennundusjulgestuse regulatiivkomitees ja selle töörühmades toimunud aruteludele. 2012. aasta lõpus allkirjastatud koostööleppe raames on Euroopa Tsiviillennunduse Konverents ja komisjon lennundusjulgestusalast koostööd veelgi süvendanud.

Komisjon ja EFTA järelevalveamet, kes teeb lennundusjulgestusnõuetele vastavuse kontrolle Islandil, Liechtensteinis ja Norras, jätkasid 2013. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel asjakohaste inspekteerimisaruannete vahetamist.

Lisaks töötati välja liides, mis ühendab Eurocontroli IT-platvormi ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasiga. Liides käivitab häiresüsteemi, mis teavitab liikmesriike õigel ajal sellistest lennukitest, mis saabuvad kolmandates riikides asuvatelt lennuväljadelt, kus asjaomasel lennuettevõtjal ei ole ACC3 staatust.

3.Kolmandad riigid

Komisjon jätkas aktiivselt lennundusjulgestusdialoogi Ameerika Ühendriikidega mitmel foorumil, osaledes eelkõige ELi ja Ameerika Ühendriikide transpordialase julgeolekukoostöörühma kohtumistel. ELi ja Ameerika Ühendriikide transpordialase julgeolekukoostöörühma eesmärk on koostöö tugevdamine mitmes vastastikust huvi pakkuvas valdkonnas, tagada ühekordse julgeolekukontrolli lepingute 10 ning ELi ja Ameerika Ühendriikide asjaomaste lennukauba ja -posti julgestussüsteemide vastastikuse tunnustamise jätkuv toimimine.

Komisjon on sekkunud mitmel korral, kui liikmesriigid on väljendanud erilist muret seoses nende lennuettevõtjatele esitatud nõuetega kohaldada täiendavaid julgestusmeetmeid lendude puhul mõningatesse kolmandatesse riikidesse. Komisjon ja liikmesriigid tegid koostööd selleks, et kõnealuste meetmete rakendamisel võetaks arvesse ELis kohaldatavaid lennundusjulgestusmeetmeid, et vähendada rakendatavate meetmete mõju lennutegevusele. Üheks koostöönäiteks on Ameerika Ühendriikide ja Kanada võetud täiendavad julgestusmeetmed, mille eesmärk oli vähendada elektroonikaseadmeteks maskeeritud improviseeritud lõhkeseadeldistest tsiviillennundusele tulenevat ohtu. Lennuettevõtjad pidid kõnealused meetmed lühikese aja jooksul ilma eelneva aruteluta rakendama ja see tekitas lennuettevõtjatele sageli märkimisväärseid probleeme.

KOKKUVÕTE

ELis on suudetud jätkuvalt tagada lennundusjulgestuse kõrge tase, et kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest.

Komisjoni inspekteerimised on kinnitanud stabiilset taset ELi lennundusjulgestusnõuete järgimisel. Leitud puudujäägid kaldusid üldjuhul tulenema inimteguriga seotud probleemidest. Komisjoni soovitatud parandusmeetmeid järgiti üldiselt rahuldavalt, kuid inspektorite kindlakstehtud puudused kinnitavad, kuivõrd oluline on ELi range inspekteerimiskord ja asjakohaste kvaliteedikontrollimeetmete tagamine liikmesriikides. Komisjon jätkab jõupingutusi, et tagada kõikide õiguslike nõuete täielik ja nõuetekohane täitmine, ning algatab vajaduse korral rikkumismenetluse.

Õiguslikust küljest on rakendusaktide, sealhulgas ELi nõuete täpsustamiseks ja ühtlustamiseks, lõhkeainete paremaks avastamiseks ja teatavat liiki vedelike kaasaskandmise lihtsustamiseks ette nähtud rakendusaktide vastuvõtmine ning rakendamine andnud häid tulemusi ja taganud, et ELi kohaldatavad julgestusmeetmed on tsiviillennundust ähvardavate ohtude suurenemisele vaatamata aidanud jätkuvalt säilitada ohutuse kõrgeimat taset, suurendades ühtaegu reisijate heaolu ja vähendades nii palju kui võimalik nende meetmete kahjulikku mõju lennuväljade ja lennuettevõtjate tegevusele.

(1) Komisjoni määrus (EL) nr 72/2010, 26. jaanuar 2010, millega nähakse ette lennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord, ELT L 23, 27.1.2010, lk 1.

(2)  ELT L 4, 25.5.2007, lk 4.

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 687/2014, 20. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise ja lihtsustamise osas, lennundusjulgestusstandardite samaväärsuse osas ning kauba ja posti suhtes kohaldatavate julgestusmeetmete osas.

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 18/2010, 8. jaanuar 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 300/2008, ELT L 7, 12.1.2010, lk 3.

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 278/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 seoses lõhkeaine jälgede avastamise seadme kasutamise korra täpsustamise, ühtlustamise ja lihtsustamisega, ELT L 82, 30.3.2014.

(6)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 687/2014, 20. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise ja lihtsustamise osas, lennundusjulgestusstandardite samaväärsuse osas ning kauba ja posti suhtes kohaldatavate julgestusmeetmete osas.

(7)  Andmebaasi koostas komisjon ja selle kasutamine on määruse (EL) nr 185/2010 ja komisjoni otsuse K(2010) 774 kohaselt tarneahelas osalejate jaoks kohustuslik.

(8)  Komisjoni määrus (EL) nr 1116/2013, 6. november 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, ELT L 299, 9.11.2013, lk 1.

(9) Uurimuse korraldas konsultatsioonifirma Leigh Fisher.

(10) Kohaldatakse alates 1.4.2011 Ameerika Ühendriikidest saabuvate õhusõidukite, reisijate ja nende käsipagasi ning registreeritud pagasi suhtes vastavalt komisjoni 3. novembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 983/2010, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, ELT L 286, 4.11.2010, lk 1.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.7.2015

COM(2015) 360 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2014. AASTA ARUANNE MÄÄRUSE (EÜ) NR 300/2008 (MIS KÄSITLEB TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISEESKIRJU) RAKENDAMISE KOHTA

1. lisa

Komisjoni inspekteerimised seisuga 31.12.2014

EFTA järelevalveameti inspekteerimised seisuga 31.12.2014

2. lisa

2014. aastal vastuvõetud rakendusaktid:

Määrus (EL) nr 278/2014, 1 19. märts 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 seoses lõhkeaine jälgede avastamise seadme kasutamise korra täpsustamise, ühtlustamise ja lihtsustamisega

Määrus (EL) nr 687/2014, 2 20. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise ja lihtsustamise osas, lennundusjulgestusstandardite samaväärsuse osas ning kauba ja posti suhtes kohaldatavate julgestusmeetmete osas

Otsus C(2014) 1200, 3 5. märts 2014, millega muudetakse komisjoni otsust K(2010) 774 seoses lennukauba ja -postiga

Otsus C(2014) 1635, 4 17. märts 2014, millega muudetakse komisjoni otsust K(2010) 774 seoses lõhkeaine jälgede avastamise seadme kasutamise korra täpsustamise, ühtlustamise ja lihtsustamisega

Otsus C(2014) 3870, 5 17. juuni 2014, millega muudetakse komisjoni otsust K(2010) 774 seoses lõhkeaine jälgede avastamise seadme kasutamise korra täpsustamise, ühtlustamise ja lihtsustamisega

Otsus C(2014) 4054, 6 20. juuni 2014, millega muudetakse komisjoni otsust C(2010) 774 seoses lennundusjulgestusmeetmete täpsustamise, ühtlustamise ja lihtsustamisega ning seoses Euroopa Liitu imporditava lennukauba ja -postiga

(1)  Komisjoni määrus (EL) nr 278/2014, 19. märts 2014. ELT L 82, 20.3.2014, lk 3–5.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 687/2014, 20. juuni 2014. ELT L 182, 21.6.2014, lk 31–46.

(3)  Otsus C(2014) 1200 (final), mis võeti vastu 5. märtsil 2014 ja millest seejärel teavitati kõiki liikmesriike;
Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.

(4)  Otsus C(2014) 1635 (final), mis võeti vastu 17. märtsil 2014 ja millest seejärel teavitati kõiki liikmesriike;Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.

(5)  Otsus C(2014) 3870 (final), mis võeti vastu 17. juunil 2014 ja millest seejärel teavitati kõiki liikmesriike;Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.

(6)  Otsus C(2014) 4054 (final), mis võeti vastu 20. juunil 2014 ja millest seejärel teavitati kõiki liikmesriike;Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.