EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.7.2015

COM(2015) 343 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

TAGATISFONDI JA SELLE JUHTIMISE KOHTA 2014. AASTAL

Sisukord

1.Sissejuhatus

2.Fondi finantsseisund 31. detsembri 2014. aasta seisuga

2.1.Fondi rahavood

2.2.Olulised tehingud

2.3.Oluline tehing pärast aruande esitamise kuupäeva

2.4.Raamatupidamise aastaaruande esitamine

2.4.1.Koostamise alus

2.4.2.Tagatisfondi eelkonsolideeritud finantsaruanded 31. detsembri 2014. aasta seisuga

3.Maksed fondi või fondist

3.1.Üldeelarvest tagatisfondi tehtavate maksete õiguslik alus

3.2.Eelarveaasta jooksul üldeelarvesse või üldeelarvest tehtavad maksed

3.2.1.Maksed fondi

3.2.2.Intressid fondi likviidsete varade investeeringutelt

3.2.3.Tulu finantstehingutest

3.2.4.Tulu ja kulu põhitegevusest

4.Fondi kohustused

4.1.Maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevad maksed

4.2.EIP tasu

1.Sissejuhatus

Välistegevuse tagatisfond (edaspidi „fond”) asutati nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 1 (kodifitseeritud versioon) (edaspidi „määrus”), et tasuda liidu võlausaldajaile juhul, kui laenu saaja ei maksa tagasi Euroopa Liidu antud või tagatud laenu. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7 usaldas komisjon ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel 23. novembril 1994. aastal Brüsselis ja 25. novembril 1994. aastal Luxembourgis sõlmitud ning seejärel 17./23. septembril 1996, 8. mail 2002, 25. veebruaril 2008, 20. oktoobril 2010 ja 9. novembril 2010 muudetud lepinguga (edaspidi „leping”) fondi finantsjuhtimise EIP-le.

Komisjon peab määruse artikli 8 kohaselt saatma iga aasta 31. maiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale fondi eelmise finantsaasta finants- ja juhtimisaruande.

Seda teavet pakub käesolev aruanne koos komisjoni talituste töödokumendiga. Aruanne põhineb lepingu kohaselt EIP-lt saadud andmeil.

2.Fondi finantsseisund 31. detsembri 2014. aasta seisuga

Fondi finantsseisund on kõigi nende rahavoogude summa, mis on toimunud alates fondi asutamisest 1994. aastal.

2.1.Fondi rahavood

Fondis oli vahendeid kokku 2 137 753 047,57 euro väärtuses (vt komisjoni talituste töödokumendi lisa: Tagatisfondi finantsaruanded 31. detsembri 2014. aasta seisuga, esitanud EIP). See summa kajastab rahavoogusid alates fondi loomisest:

Fondi arvestuslik väärtus kasvas 2014. aastal ligikaudu 133 miljoni euro võrra. See on selgitatav järgmiselt.

Väärtuse suurenemise põhjused:

Eelarvest saadud toetus (eraldatud summa) 144,4 miljonit eurot oli mõeldud fondi kohandamiseks 9 %-lise sihtsummaga

Finantstehingutest saadud netotulu oli 30 miljonit eurot.

Portfelli väärtus suurenes 19 miljoni euro võrra seoses selle väärtuse kohandamisega turuväärtusele.

Väärtuse vähenemise põhjused:

Fondi sekkumine Süüria maksekohustuste täitmatajätmise katmiseks summas 60 miljonit eurot, millest 22 miljonit eurot oli 31. detsembri 2014. aasta seisuga veel maksmata (kreditoorne võlgnevus).

2.2.Olulised tehingud

(1)Alates 2011. aasta novembrist on EIP-l võlgnevusi seoses Süüria riigivõlaga. Seoses sellega ning kooskõlas ELi ja EIP vahel sõlmitud tagatislepinguga on EIP esitanud ELi tagatisfondile 31. detsembri 2014. aasta seisuga 21 nõuet kogusummas 165 miljonit eurot (vt punkt 4.1 „Maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevad maksed”).

(2)2014. aasta veebruaris arvutati vastavalt määruse artiklitele 3 ja 5 välja eelarvest fondi tehtavad maksed.

Määruse artiklis 3 2 on fondi sihtsummana sätestatud 9 % iga tehinguga seotud kapitalikohustuste kogusummast, millele lisandub tasumisele kuuluv maksmata intress.

Määruse artikli 5 kohaselt arvutatakse summa, mis kantakse eelarvest fondi aastal „n+1”, aasta „n–1” lõpus sihtsumma ja fondi netovara väärtuse vahel ilmneva erinevuse alusel, mis on arvutatud aasta „n” alguses.

Selleks et kohandada fondi nõudega, mille kohaselt on fondi sihtsumma 9 % kapitalikohustuste kogusummast, nähti 2015. aasta eelarves fondi sissemakseteks ette 144,4 miljonit eurot. 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli sihtsumma 2 124,8 miljonit eurot, mis on 9 % maksmisele kuuluvatest tagatud tehingutest (23 609 miljonit eurot). 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli sihtsumma ja fondi netovara (1 980,4 miljonit eurot) vaheline erinevus 144,4 miljonit eurot.

Nimetatud summat taotleti fondi rahastamiseks 2015. aastal ning nõukogu ja Euroopa Parlament kiitsid selle heaks 2014. aasta novembris 2015. aasta eelarve heakskiitmise raames. Seejärel kajastati summat eelarvest fondi kantava saadaoleva summana.

(3)2014. aasta veebruaris kanti eelarvest fondi 58,43 miljonit eurot, mis vastab 2014. aastal fondi tehtavatele maksetele (vt täpsemalt punktis 3.2.1 „Maksed fondi”).

2.3.Oluline tehing pärast aruande esitamise kuupäeva

2015. aasta veebruaris kanti eelarvest fondi 144,4 miljonit eurot, mis vastab 2015. aastal fondi tehtavatele maksetele.

2.4.Raamatupidamise aastaaruande esitamine

2.4.1.Koostamise alus

Fondi finantsaruanded (sealhulgas eelkonsolideeritud finantsaruanded) on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele, eelkõige vastavalt raamatupidamiseeskirjale nr 11 „Finantsinstrumendid”, nagu on täpsustatud komisjoni talituste töödokumendis.

2.4.2.Tagatisfondi eelkonsolideeritud finantsaruanded 31. detsembri 2014. aasta seisuga

Fondi eelkonsolideeritud finantsaruanded koostatakse selleks, et võtta arvesse raamatupidamistoiminguid, mida EIP poolt fondi kohta koostatud finantsaruanded ei hõlma (vt talituste töödokument). Seetõttu erineb EIP koostatud finantsaruannetes kajastatud fondi varade koguväärtus (2 137 753 047,57 eurot) eelkonsolideeritud finantsaruannetes kajastatud fondi varade koguväärtusest (2 016 490 714,57 eurot). Eelkonsolideeritud finantsaruanded sisaldavad kõiki võlgnetavaid summasid ja intressilaekumisi hilinenud maksetelt ning muid laekumisi, 3 kuni kõik fondile tasumisele kuuluvad summad on täielikult tagasi makstud. Seega koostatakse fondile aasta lõpus kõik raamatupidamisaruanded, mis konsolideeritakse ELi konsolideeritud finantsaruannetega. Eelkonsolideeritud finantsaruannetes kajastatud käibevarade hulka kuulub ka ajutine nõue EIP vastu summas 22 086 899 eurot sissenõutud, kuid veel tasumata laenutagatiste eest ja sellega seotud summad, kusjuures EIP jääb nõude tasumiseni Süüria võlausaldajaks. Lühiajaliste võlgnevuste hulka kuulub võlgnevus EIP-le summas 22 846 081 eurot sissenõutud, kuid veel tasumata laenutagatise eest ja sellega seotud summad.

Tagatisfond: eelkonsolideeritud bilanss

Eelkonsolideeritud bilanss koostatakse bilansi konsolideerimiseks ELi konsolideeritud finantsaruannetega. Peamisi kirjeid on selgitatud märkustes bilansi kohta.

Bilansilised varad

Bilansilised kohustused

Märkused bilansi kohta

Kirje „Lühiajalised nõuded” hõlmab laenusummasid, mis on sisse nõutud, kuid veel tasumata (tasumine 2015. aasta jaanuaris–märtsis).

Omakapitali kirje „Jaotamata kasum” ja töödokumendis esitatud fondi rahalise seisu aruande vaheline erinevus tuleneb nõuete ja trahvide järjestikustest tagasimaksetest fondi.

Kirje „Lühiajaline kreditoorne võlgnevus” hõlmab sissenõutud tagatisi, mis on bilansipäeva seisuga maksmata, ja nendega seotud summasid, EIP-le makstavate trahvide tasumisest tulenevalt makstavaid sissenõudmistasusid, EIP haldustasu ja auditeerimistasusid.

Tagatisfond: eelkonsolideeritud tulemiaruanne

Sarnaselt bilansiga koostatakse ka eelkonsolideeritud tulemiaruanne selle lisamiseks ELi konsolideeritud finantsaruannetele.

Märkused tulemiaruande kohta

Kirje „Finantskulu” hõlmab üleantud laenude väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on seotud maksekohustuste täitmatajätmisega (vt punkt 4.1).

3.Maksed fondi või fondist

Selles jaos selgitatakse fondi saabuvaid või sellest väljuvaid rahavooge.

3.1.Üldeelarvest tagatisfondi tehtavate maksete õiguslik alus

Nõukogu määrusega (EÜ, EURATOM) nr 480/2009 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta) on tagatud eelarvevahendite tõhusam kasutamine nii, et fondi rahastatakse tagatisega laenude tagasimaksmata summadest. Sedamööda, kuidas kasvab täitmata kohustuste summa, kasvab ka fondi sihtsumma hoidmiseks vajalik panus ELi eelarvest.

Sihtsumma on 9 % laenudest ja tagatud tagasimaksmata laenudest, sealhulgas kõikidest tagatud tehingutest (EIP, makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenud) väljaspool ELi. Sihtsumma ja fondi netovara väärtuse vaheline erinevus kaetakse eelarverealt 01 03 06 „Maksed tagatisfondi”, või kui tekib ülejääk, tehakse makse fondist eelarvesse.

3.2.Eelarveaasta jooksul üldeelarvesse või üldeelarvest tehtavad maksed

3.2.1.Maksed fondi

31. detsembri 2012. aasta seisuga maksmisele kuuluvate tagatud tehingute (23 099 miljonit eurot) alusel kanti Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve kulude eelarvestuse eelarvereale 01 03 06 „Maksed tagatisfondi” 58,43 miljonit eurot. See summa kanti eelarvest ühe tehinguga fondi 2014. aasta veebruaris.

3.2.2.Intressid fondi likviidsete varade investeeringutelt

Investeerimispoliitika

Fondi likviidsed varad on investeeritud kooskõlas muudetud lepingulisas sätestatud varahalduspõhimõtetega 4 . Sellele vastavalt peab 20 % fondi investeeringutest olema lühiajaline (kuni aasta). Selliste investeeringute hulka kuuluvad muutuva intressimääraga väärtpaberid sõltumata tähtajast ja püsiva intressimääraga väärtpaberid, mille tähtaja lõpuni on jäänud kuni aasta, sõltumata algsest tähtajast. Selleks et hoida tasakaalu vajaliku likviidsusega eri vahendite vahel, hoitakse vähemalt 100 miljonit eurot rahaliste rahaturuinstrumentide, eelkõige pangahoiustena.

EIP on esitanud nende pankade loetelu, kellel on lubatud hoiuseid vastu võtta, ja komisjon on selle heaks kiitnud. Nimekirja on pankade reitingumuutusi arvestades korrapäraselt läbi vaadatud. Kõikidel pankadel on vähemalt kas reitinguagentuuri Moody’s lühiajaliste investeeringute reiting P1 või samaväärne Standard & Poor’si või Fitch’i reiting. Neisse pankadesse tehtud investeeringute kohta kehtivad eeskirjad, millega tagatakse konkurentsivõimeline tasuvus ning välditakse liigset riski kontsentreerumist.

Kuni 80 % fondist paigutatakse võlakirjaportfelli, mille lõpptähtaeg ei ole hiljem kui 10 aastat ja 6 kuud pärast maksekuupäeva. Fondi kõigi varade keskmine investeerimisaeg ei tohi olla üle 5 aasta. Investeerimisel võlakirjadesse tuleks järgida mõningaid erikriteeriume, nagu likviidsus, krediidireitingud, osapoolte kõlblikkus ja kontsentratsiooni piirmäärad. Tagamaks riskide hea hajutamise, ei tohi ühe emitendi võlakirjadesse investeerida rohkem kui 10 % portfelli kogumahust.

Finantstulemused

2014. aastal oli fondi kogutootlus +2,55 %, mis ületab tema võrdlusnäitajat 0,19 protsendipunkti võrra. Fondi võrdlusnäitaja koosneb peamiselt iBoxxi indeksitest (eelkõige euroala riigivõlakirjade ja eurodes nomineeritud tagatisega kaetud võlakirjade indeksid) ja Euribidi indeksitest lühiajaliste riskipositsioonide korral.

Algset majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosi kohandati 2014. aastal allapoole, eelkõige euroala puhul. Samal ajal oli EKP leebe rahapoliitika meetmete ja teadete eesmärk tuua inflatsiooniootused tagasi sihttasemele, mis jääb alla 2 protsendipunkti, kuid on selle lähedal. Selles keskkonnas vähenesid eurodes nomineeritud võrdlusvõlakirjade tulumäärad ja need muutusid negatiivseks kuni ligikaudu 5 aastase lõpptähtaja puhul. Fondi investeerimistulemusi 2014. aastal aitas parandada tootluse vähenemine ja portfelli kuuluvate fikseeritud tulumääraga väärtpaberite väärtuse vastav suurenemine (vt üksikasjalikum teave komisjoni talituste töödokumendi punktis 2.4.2 „Finantstulemused”).

3.2.3.Tulu finantstehingutest

2014. aastal moodustasid rahalt ja raha ekvivalentidelt ning väärtpaberitelt saadud intressitulu ja üleantud laenudelt kogunenud intressid kokku 35 209 330 eurot, mis jaguneb järgmiselt.

3.2.4.Tulu ja kulu põhitegevusest

Põhitegevuse tulem oli -1 253 614 eurot ja see hõlmas järgmist: EIP haldustasud (844 873 eurot), muud tegevuskulud (170 678 eurot), välisauditi kulud (39 500 eurot), üleantud laenude realiseerimata vahetuskursikasum (263 355 eurot) ja EIP kogunenud sissenõudmistasusid (461 918 eurot).

4.Fondi kohustused

Fondi kohustused võrduvad kõikide fondi finantskohustustega.

4.1.Maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevad maksed

Tagatisfondi nõuded seoses maksekohustuste täitmatajätmisega

Seoses olukorra halvenemisega Süürias võtsid välisasjade nõukogu, Euroopa Parlament ja nõukogu 2011. aastal vastu mõned asjakohased otsused. Eelkõige nähti ette, et EIP peab peatama kehtivate laenulepingute alusel tehtavad väljamaksed, samuti Süürias asuvate riiklike projektide jaoks sõlmitud tehnilise abi lepingud. Kõnealune otsus konsolideeriti seejärel nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsusega 2011/782/ÜVJP ning nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 36/2012.

Selle tulemusel ei ole EIP alates 2011. aasta maist teinud uusi finantstehinguid ning kõik käimasolevad väljamaksed ja tehnilise abi teenused Süüria Araabia Vabariigile on peatatud alates 2011. aasta novembrist kuni täiendava teatamiseni.

Kui varasematel aastatel on Süüria laenumakseid pangale tasunud täielikult ja õigeaegselt, siis alates 2011. aasta novembrist on EIP-l seoses Süüria riigile antud laenudega võlgnevusi. Seoses sellega ning kooskõlas ELi ja EIP vahel sõlmitud tagatislepinguga on EIP esitanud ELi tagatisfondile 31. detsembri 2014. aasta seisuga 21 nõuet kogusummas 165 miljonit eurot. Kolme kõige hiljutisema nõudega seotud maksed (22 miljonit eurot) tehakse 2015. aasta esimeses kvartalis.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Kuni 2015. aasta veebruarini on esitatud täiendav nõue seoses Süüria maksekohustuste täitmatajätmisega kogusummas 7,9 miljonit eurot.

4.2.EIP tasu

EIP tasu koosneb haldus- ja sissenõudmistasudest. Haldustasudest kaetakse fondi halduskulud. Sissenõudmistasudest kaetakse EIP sissenõudmiskulud seoses maksekohustuste täitmatajätmisest tulenevate nõuetega, mis on kaetud EIP liiduvälistele tehingutele antud ELi garantiiga.

Haldustasud

26. aprillil ja 8. mail 2002. aastal sõlmitud teises täiendavas lepingus on sätestatud, et panga tasu määramisel rakendatakse fondi varade vastavate osade suhtes järk-järgult vähenevaid aastaseid tasumäärasid. Tasu arvestatakse fondi varade aasta keskmiselt väärtuselt.

Panga 2014. aasta tasu suuruseks kinnitati 844 873 eurot, mis kanti ka kasumiaruandesse ja hilinenud laekumistena (kohustused) bilanssi.

EIP-le võlgnetavad sissenõudmistasud arvutatakse 2014. aasta juulis allakirjutatud komisjoni ja panga vahelise sissenõudmislepingu alusel. 2014. aasta lõpu seisuga oli kogunenud sissenõudmistasude kogusumma 1 060 285 eurot.

(1) ELT L 145, 10.6.2009, lk 10.

(2) Määruses on sätestatud, et läbirääkijariikidega seotud tehingutel, millel on fondi tagatis, säilib ELi tagatis ka pärast ühinemiskuupäeva. Kuid pärast seda kuupäeva ei käsitata neid enam ELi välistegevusena, mistõttu need kaetakse otse Euroopa Liidu üldeelarvest, mitte enam tagatisfondist.

(3) Muud laekumised hõlmavad vahetuskursi erinevusi ja EIP-le võlgnetavaid sissenõudmistasusid.

(4) Muudetud 17./23. septembri 1996. aasta täiendava lepinguga nr 1, 26. aprilli/8. mai 2002. aasta täiendava lepinguga nr 2, 25. veebruari 2008. aasta täiendava lepinguga nr 3 ja 9. novembri 2010. aasta täiendava lepinguga nr 4.