EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.5.2015

COM(2015) 236 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Schengeni ala toimimist käsitlev seitsmes poolaastaaruanne
1. november 2014 - 30. aprill 2015

1.Sissejuhatus

Vastavalt komisjoni 16. septembri 2011. aasta Schengeni ala juhtimise tugevdamist käsitlevale teatisele, 1 mida 8. märtsil 2012 toetas nõukogu, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Schengeni ala toimimist käsitlevaid poolaastaaruandeid. Käesolev seitsmes aruanne hõlmab ajavahemikku 1. november 2014 – 30. aprill 2015. See esitatakse vahetult enne 14. juunil 1985 alla kirjutatud Schengeni lepingu aastapäeva.

2.Ülevaade olukorrast

2.1.Rändevood Schengeni ala välispiiridel

Aruandeperioodi iseloomustas jätkuv ränne üle Vahemere Euroopasse, mitu suurt tragöödiat ja radikaliseerunud isikutest, sealhulgas Euroopasse tagasi pöördunud terroristidest välisvõitlejatest lähtuv üha suurem oht. See oht kulmineerus Prantsusmaal ja Taanis toimunud terrorirünnakutega ja Belgias ära hoitud rünnakuga.

Avastatud ebaseaduslike piiriületuste arv suurenes 2014. aastal märkimisväärselt ja oli suurim alates sellest, kui Frontexi riskianalüüsi võrgustiku (FRAN) raames hakati 2007. aastal andmeid koguma 2 . Eelmisel aastal avastati peaaegu 284 000 ebaseadusliku piiriületuse juhtumit ehk kaks korda rohkem kui rekordaastal 2011 (2013. aastal oli avastatud juhtumeid ligikaudu 107 000). Avastatud juhtumite arv oli aruandeperioodi esimese viie kuu (november 2014 – märts 2015, st kuud, mille kohta olid konsolideeritud andmed kättesaadavad) jooksul üle kolme korra suurem kui eelmise aasta samal perioodil, ulatudes rohkem kui 111 000 juhtumini.

Ka 2014. aastal oli kinnipeetute suurim arv Itaalias, talle järgnesid järgnesid Kreeka ja Ungari. Nagu 2013. aastal, olid ka 2014. aastal avastatud isikud kodakondsuselt peamiselt süürlased ja eritrealased. Peamised kasutatavad liikumisteed olid 2014. aastal Vahemere keskosa 3 (60 % kõigist avastatud juhtudest ehk peaaegu neli korda rohkem kui 2013. aastal), Vahemere idaosa (kaks korda rohkem kui 2013. aasta samal perioodil, ehkki see jääb alla rekordaastate 2010 – 2011 näitajatele) ja Lääne-Balkani riigid (avastatud juhtumite arv rohkem kui kahekordistus võrreldes 2013. aastaga). Nii Vahemere keskosa kui ka Lääne-Balkani liikumisteel oli 2014. aastal kinnipeetute arv suurim alates sellest, kui FRANi raames hakati 2007. aastal andmeid koguma.

Aruandeperioodi esimese viie kuu jooksul kasutati peamise liikumisteena Lääne-Balkani teed (üle 55 000 avastatud juhtumi), millele järgnesid Vahemere kesk- ja idaosa liikumisteed (vastavalt üle 26 000 ja 21 000 avastatud juhtumi). Neil kolmel liikumisteel avastatud juhtumid moodustasid kokku ligikaudu 93 % kõigist juhtudest.

Siinkohal tuleks mainida, et Kosovost 4 pärit ebaseaduslike rändajate arv suurenes märkimisväärselt ja saavutas haripunkti 2015. aasta jaanuaris – veebruaris, mistõttu asetus Lääne-Balkani liikumistee esimesele kohale ebaseaduslike piiriületuste arvu poolest ajavahemikul november 2014 – veebruar 2015. Serbia ja Ungari piiril valitseva olukorra lahendamiseks pakkus Frontex Ungarile abi, saates ühisoperatsioonide raames seadmeid ja lähetades külalisametnikke. Saksamaa lähetas Serbia piirivalveametnike toetamiseks ametnikke ning korraldas koos Austria ja Ungariga mitu ühisalgatust (näiteks patrullid rongides). Komisjon on algatanud Serbia ja Kosovo4 vahel tiheda dialoogi, mida peetakse eelkõige ebaseaduslikku rännet käsitleva Serbia ja Kosovo vahelise töörühma kaudu. Sellega pandi alus kahe poole vahelisele koostööle ja sellega võtsid pooled kohustuse tõhustada meetmeid, et tõkestada Kosovost4 pärit ebaseaduslikku rännet ja võidelda selle vastu. Serbia ametiasutused võtsid kohustuse tugevdada kontrolli Serbia-Ungari piiril ja võtta vastutusele Vojvodinas tegutsevad inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate võrgustikud. Kosovo4 võttis kohustuse tõhustada politseikoostööd Serbiaga ja teabevahetust Serbia ja ELiga. Kättesaadavad andmed näitavad, et need meetmed aitasid suundumust muuta: Kosovost4 pärit nende ebaseaduslike rändajate arv, kes peeti kinni Serbia-Ungari piiril, vähenes ligikaudu 12 000-lt (veebruaris) vähem kui 400-le (märtsis). Ka kinnipeetute arv vähenes Lääne-Balkani liikumisteel peaaegu 15 000-lt (veebruaris) üle 5 000-le (märtsis). Selle suundumuse konsolideerimiseks on siiski vaja pidevaid jõupingutusi.

Vahemere keskosa läbiv liikumistee oli ajavahemikul november 2014 – märts 2015 kasutussageduselt teisel kohal. Aruandeperioodil näitas nn kummituslaevade fenomen (juhtumid Carolyn Assens, Blue Sky M ja Ezadeen: meeskond hülgab 5 ebaseaduslikke sisserändajaid täis laeva ja laseb selle triivima) järjekordselt seda, et inimkaubitsejad muudavad kiiresti oma tegutsemisviisi, tuues ohvriks inimelud. Selle liikumistee puhul oli oluline samm 1. novembril 2014 käivitunud Frontexi ühisoperatsioon Triton Vahemere keskosas. See algas ajal, mil Itaalia otsustas järk-järgult lõpetada oma mereväe operatsiooni Mare Nostrum. Operatsiooni 6 käigus registreeriti 392 ebaseadusliku rändega seotud juhtumit, neist 334 puhul tuli kasutada otsingu- ja päästetoiminguid. Avastati 49 871 isikut, 7 neist 43 057 puhul tuli kohaldada otsingu- ja päästetoiminguid. Arreteeriti 132 vahendajat. Ehkki ühisoperatsioon näitas kõigi asjaomaste partnerite otsustavust teha Vahemerel toimuva tragöödia lõpetamiseks kõik, mis nende võimuses, on selge, et olukord ei lahene üksnes piirivalveoperatsiooniga Triton või muude operatsioonidega. Operatsioonid täiendavad meetmeid, mis ulatuvad väljapoole Schengeni acquis' kohaldamisala (ELi rändepoliitika ning olukord päritolu- ja transiidiriikides), ja kaugemale liikmesriikide jõupingutustest oma piiride haldamisel. Pärast 18. aprillil Vahemerel toimunud tragöödiat 8 lepiti välisasjade ja siseküsimuste nõukogu ühisistungil kokku kümnest meetmest koosnevas rändeteemalises tegevuskavas 9 . Vastavasisulisi meetmeid arendati edasi 23. aprilli Euroopa Ülemkogu deklaratsioonis 10 : kohustuti suurendama ELi kohalolekut merel, kolmekordistades rahalisi vahendeid ühisoperatsioonideks Triton ja Poseidon, kasutama uusi meetodeid võitluseks inimkaubitsejate vastu (need meetmed tuleb võtta koos kolmandate riikidega) ja suurendama ELi sisest solidaarsust ja vastutust. Neid suuniseid rakendatakse praegu tegevuskava alusel, mis on selleks koostatud. Nõukogu ja komisjon esitavad juunis toimuvale Euroopa Ülemkogule aruande nende rakendamise kohta. 13. mail võttis komisjoni vastu Euroopa rände tegevuskava, milles ühendatakse eri meetmed nende probleemidega tegelemiseks.

Vahemere idaosa läbival liikumisteel avastatud juhtumite arvu märkimisväärse suurenemisega asetus see liikumistee märtsis (võrreldes veebruariga avastati 2,5 korda rohkem juhtumeid) esimesele kohale kõige sagedamini kasutatavate liikumisteede hulgas. Selle põhjused võivad osaliselt olla hooajalised, kuid see kajastab ka suurenevat survet kõnealusel liikumisteel.

Komisjon jätkas olukorra jälgimist liikmesriikides, kus rändevood avaldavad ELi piiridele tugevat survet (eelkõige Itaalias, Ungaris, Bulgaarias), ning pööras samal ajal tähelepanu ka nende riikide varjupaigasüsteemide parandamisele, samuti teisese rände takistamisele ja sellele, et tagatakse Eurodaci määruse rakendamine eelkõige seoses sõrmejälgedega. Rände tegevuskavas rõhutas komisjon vajadust järgida täielikult rändajatelt piiril sõrmejälgede võtmist reguleerivaid eeskirju. Liikmesriigid, kellele avaldub eriti suur surve, saavad kasutada operatiivse abi saamiseks nn kriisikolde süsteemi.

Samuti hindab komisjon koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja asjaomaste liikmesriikidega jätkuvalt seda, kas on vaja käivitada Dublini III määruse artikli 33 alusel varajase hoiatamise, valmisoleku ja kriisiohjamise mehhanism 11 . Komisjon jätkanud ka koostööd Küprosega, et tagada vastuvõtusuutlikkus suurte rändevoogude korral ja et parandada riigi varjupaigasüsteemi üldiselt. Kreeka on rakendanud varjupaiga ja rände riikliku tegevuskava, et tegeleda süsteemsete puudustega varjupaigapoliitikas. Kõnealune tegevuskava lõppes 2014. aasta detsembris 12 . Tuleks märkida, et eespool nimetatud liikmesriigid on teinud märkimisväärseid edusamme olukorra stabiliseerimiseks ja parandamiseks, kuid vaja on teha veelgi rohkem.

Komisjon tegi liikmesriikide ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga tihedat koostööd, et hõlbustada uuesti sõnastatud varjupaigamenetluste direktiivi ülevõtmist. Direktiivis täpsustatakse ja tõhustatakse eeskirju, mis käsitlevad juurdepääsu varjupaigamenetlusele, sealhulgas eeskirju, mis käsitlevad välispiiridel esitatavaid taotlusi. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on korraldanud mitu varjupaigamenetlust käsitlevat koolitust. Samuti valmistatakse koostöös Frontexi ja põhiõiguste ametiga ette piirivalveametnikele suunatud uut koolitusmoodulit. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet jätkas aruandeperioodil nende meetmete võtmist, mis võimaldavad koguda üksikasjalikke ja usaldusväärseid andmeid varjupaigataotluste kohta, sealhulgas nende taotluste kohta, mis on esitatud välispiiridel.

2014. aastal taotles Schengeni alal ja Schengeni kandidaatriikides varjupaika 14 000 Ukraina kodanikku 13 . Ehkki varjupaigataotluste arv suurenes ligikaudu 14 korda võrreldes 2013. aastal esitatud 1 000 varjupaigataotlusega, on see arv siiski suhteliselt väike. Ukrainast pärit varjupaigataotlejate osakaal oli Schengeni alal ja Schengeni kandidaatriikides ligikaudu 2 % kõigist taotlejatest. Peaaegu kõik Ukraina varjupaigataotlejad saabusid seaduslikult lühi- või pikaajalise viisaga ja piiridel esitati väga vähe varjupaigataotlusi. Olukord Ukrainas ja selle mõju rände- ja varjupaigataotlejate voole vajab pidevat asjakohast jälgimist, et EL ja Schengeni ala suudaksid reageerida kõige tõhusamal viisil edasistele sündmustele.

Terroristidest välisvõitlejatest lähtuva julgolekuohuga tegelemine

Seoses Süüriast ELi naasvate terroristidest välisvõitlejate ja nende avastamisega ELi välispiiridel (seda küsimust käsitleti ka 28. aprillil 2015 komisjoni vastu võetud Euroopa julgeoleku tegevuskavas 14 ) võib tõdeda, et praegune õigusraamistik võimaldab riskihindamise raames kontrollida süstemaatiliselt asjaomastest andmebaasidest isikuid, kellel on liidu õiguse alusel vaba liikumise õigus. Komisjon jätkas koostööd liikmesriikidega, eesmärgiga tagada ühelt poolt, et olemasolevaid vahendeid, eelkõige Schengeni piirieeskirju ja Schengeni infosüsteemi (vt punkt 4.1) saaks terroristidest välisvõitlejatest tulenevale ohule vastamiseks täielikult ära kasutada, ja teiselt poolt, et koostada ühtsed riskinäitajad, mis võimaldavad isikukontrolle paremini suunata.

12. veebruaril 2015 toimunud mitteametlikul kohtumisel saatsid Euroopa Ülemkogu liikmed selge sõnumi järgmiste vajalike sammude kohta, et arendada edasi vahendeid, mille abil tuvastada ja takistada terrorismiga seotud reisimist, eriti terroristidest välisvõitlejate reisimist 15 . Komisjon on kohandanud piirivalveametnike praktilist käsiraamatut (Schengeni käsiraamat) seoses miinimumkontrolli ja põhjaliku kontrolliga, liidu vaba liikumise õigust omavate isikute suhtes kohaldatavaid üldeeskirju ja asjakohaseid eeskirju kontrollideks maismaa- ja õhupiiril.

2.2.    Olukord Schengeni alal

Võrreldes 2013. aastaga suurenes 2014. aastal avastatud ebaseaduslike ELis viibimiste arv 28 % võrra (426 000 avastatud juhtumit). Kõige rohkem oli avastatud juhtumeid Saksamaal, millele järgnesid Rootsi, Prantsusmaa, Hispaania ja Austria. Aruandeperioodil 2014. aasta november – 2015. aasta märts oli avastatud ebaseaduslike ELis viibimise juhtude arv (ligikaudu 184 000 avastatud juhtumit) 32 % suurem kui samal perioodil 2013.–2014. aastal.

Nagu märgitud eelmistes poolaastaaruannetes, hakkas Frontexi riskianalüüsi võrgustik (FRAN) 2014. aastal koguma andmeid teisese rände kohta. Tuleks mainida, et hoolimata eelmistes aruannetes tehtud meeldetuletustest, ei ole paljud riigid (Austria, Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Island, Malta, ja Schengenisse mittekuuluv liikmesriik Iirimaa) oma andmeid veel esitanud (2015. aasta aprilli keskpaiga seisuga). On väga oluline, et kõik liikmesriigid esitaksid täielikud andmed, mis võimaldaksid teha usaldusväärset analüüsi ja teha kindlaks rändeteid. Esimene korrapärane ühisaruanne, mille koostavad Frontex ja Europol eespool nimetatud andmetele toetudes teisese rände kohta, avaldatakse 2015. aasta juunis.

Eesistujariigi algatus „Amberlights 2015”, mis viidi läbi 1.–14. aprillini 2015, on kõige hiljutisem meede teabe kogumiseks rändevoogude kohta ELis / Schengeni alal. See põhineb ühiste politseioperatsioonide juhendis esitatud suunistel 16 . Operatsioon toimus Läti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algatusel ning selle eesmärk oli tõhustada piirikontrolle ja riiki lubatust kauemaks jääjate kolmandate riikide kodanike avastamist (lahkumisel õhupiiride kaudu), samuti koguda ja analüüsida seonduvat teavet (sealhulgas võltsitud dokumentide kohta). Operatsioonis osales 28 riiki. Peamised tulemused hõlmavad 825 juhtumiteadet 1 409 avastatud viibimisaja ületaja 17 kohta ja kolme pettusejuhtumit 18 .

Vahepeal on teatavaks saanud eesistujariigi Itaalia egiidi all toimunud samalaadse operatsiooni Mos Maiorum tulemused. Operatsioonis osales 27 riiki. Peamised tulemused hõlmavad 19 234 avastatud ebaseaduslikku rändajat, kellest 11 046 esitasid varjupaigataotluse. Kinni peeti 257 vahendajat ja konfiskeeriti 593 dokumenti. Operatsioon võimaldas koguda teavet ebaseaduslike rändajate peamiste liikumisteede kohta ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamiseks kasutatavate kuritegelike võrgustike töömeetodite kohta.

3.Schengeni acquis' kohaldamine

3.1.Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel

Schengeni piirieeskirjade 19 artiklis 23 on sätestatud, et tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule võib liikmesriik erandlikult taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel ajavahemikuks, mis ei või olla pikem, kui on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks. Ajavahemikul 1. november 2014 – 30. aprill 2015 ei esinenud juhtumeid, mil liikmesriik oleks ajutiselt oma sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestanud. Eelmisel aruandeperioodil loobus Belgia siiski kontrollidest sisepiiridel (ehkki ta teavitas oma vastavast kavatsusest eelnevalt komisjoni, pidades silmas 2014. aasta juuni G7 tippkohtumist), kuna puudusid andmed oluliste julgeolekuohtude kohta.

3.2.Piirikontrollita sisepiiride säilitamine

Kaks Schengeni acquis’ valdkonda, milles väidetavalt sageli eksitakse, on järgmised: 1) küsimus, kas sisepiiri läheduses korraldatud politseikontrollid on samaväärsed piirikontrolliga (Schengeni piirieeskirjade artikli 21 punkt a), ning 2) kohustus kõrvaldada sujuvat liiklust takistavad tõkked (nt kiirusepiirangud) sisepiiridel asuvates maanteepiiripunktides (Schengeni piirieeskirjade artikkel 22). Ajavahemikul 1. november 2014 – 30. aprill 2015 jätkas komisjon nelja juhtumi uurimist, mis on seotud piirikontrolli kaotamist sisepiiridel ja eelkõige sujuvat liiklust takistavate tõkete kõrvaldamist käsitlevate sätete võimaliku rikkumisega (Austrias, Belgias, Itaalias ja Sloveenias). Komisjon jätkas Saksamaaga arvamuste vahetamist pärast seda, kui Saksamaale saadeti 2014. aasta oktoobris märgukiri selle kohta, et Saksamaa föderaalpolitsei seadus on väidetavalt vastuolus Schengeni piirieeskirjade artikliga 20 ja artikli 21 punktiga a. Komisjon taotles Poolalt selgitusi kohustuse kohta kanda kaasas dokumente Poola sisepiirialadel (Schengeni piirieeskirjade artikli 21 punkt c).

3.3.Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) areng

Aruandeperioodil laiendati Euroopa piiride valvamise süsteemi nii, et see hõlmaks algse 19 riigi asemel kõiki 30 osalevat riiki. Frontex ühendas uued riiklikud koordinatsioonikeskused ülejäänud 11 osalevas riigis EUROSURi sidevõrguga ja jätkas kõnealuse võrgu turvalisuse akrediteerimise menetlust, mis peaks lõppema 2015. aastal. Kooskõlas EUROSURi määruse sätetega ühtlustasid mitmed liikmesriigid piiride valvamisega seotud vastutusalasid ja töövoogusid riiklikul tasandil ning parandasid märkimisväärselt liikmesriikide piirikontrolliasutuste vahelist teabevahetust ja koostööd, samuti teabevahetust ja koostööd naaberriikidega. Mõned liikmesriigid hakkasid ühendama oma riiklikke piiride valvamise süsteeme ka kohalikul tasandil.

Komisjon, Frontex ja liikmesriigid viisid lõpule käsiraamatu koostamise, milles esitatakse tehnilised ja tegevussuunised EUROSURi rakendamiseks ja haldamiseks. Komisjon kavatseb käesoleva aasta jooksul käsiraamatu vastu võtta.

Frontex jätkas tööd, et parandada oma suutlikkust koordineerida järelevalvevahendite ja EUROSURi raamistiku „Fusion Services” (ühildatud teenused) ühtset kohaldamist, et pakkuda välispiiride ja piirieelse alaga seotud korrapärast, usaldusväärset ja kulutõhusat seireteavet. Seda suutlikkust suurendatakse märkimisväärselt 2015. aasta jooksul, mil Copernicuse 20 programmi raames eraldatakse selleks rahalised vahendid. Praegu on liikmesriikide käsutuses terve rida teenuseid, alates laeva asukoha määramise ja laeva avastamise satelliidipõhistest vahenditest ja keerukatest algoritmidest, mis võimaldavad prognoosida laeva asukohta, ning lõpetades täpsete ilma- ja ookeaniilmaennustusega. Raamistikus „Fusion Services” kasutatakse optilisi seadmeid ja radarsatelliittehnoloogiat, et määrata kindlaks nende laevade asukoht, kelle meeskonda kahtlustatakse inimeste ebaseaduslikus üle piiri toimetamises – tegevus, mis seab sageli rändajad eluohtlikku olukorda. Liikmesriigid võivad igal ajal nõuda teatavate laevade jälgimist.

Laevade avastamise teenus toetab operatsiooni Triton igapäevaselt ja selle kasutamist laiendatakse praegu ka operatsioonidele Poseidon ja Indalo. Muud sellised teenused nagu merendusalane simulatsioonimoodul või üksikasjalik ilmaennustus on operatiivtegevuse toetamiseks pidevalt kättesaadaval.

3.4.Schengeni acquis’ muude sätete väidetavad rikkumised

Aruandeperioodil jätkas komisjon Eesti maismaapiiridega seotud juhtumi uurimist (seoses piiriületusel kohaldatavate nõuetega tulenevalt Schengeni piirieeskirjade artiklitest 5 ja 7). Komisjon jätkas uurimist seoses väidetavate tagasisaatmistega Kreeka ja Bulgaaria välispiirilt ning algatas uurimise väidetavate kiirväljasaatmiste kohta Hispaanias (Ceuta ja Melilla). Sellega seoses korraldas komisjon tehnilise visiidi Bulgaariasse ja teise visiidi Ceutasse ja Melillasse. Komisjon jätkab olukorra jälgimist asjaomastes riikides.

Komisjon on saanud korduvaid kaebusi Hispaania ametiasutuste tehtavatest kontrollidest tingitud liiga pikkade ooteaegade kohta Hispaania ja Gibraltari piiril ning esitas nii Hispaania kui ka Gibraltari ametiasutustele 30. juulil 2014 täiendavad soovitused, et parandada sõiduki- ja reisijavoogude juhtimist ning tulemuslikumalt lahendada tubakatoodete salakaubaveoga seotud probleeme. Komisjon sai mõlemalt riigilt vastused, kus selgitati, kuidas kavatsetakse neid soovitusi rakendada. Veebruari lõpus sai komisjon Hispaania ametiasutustelt 2014. aasta juulis taotletud teabe. Esialgse hinnangu kohaselt on Gibraltari ametiasutused teinud edusamme asjakohaste meetmete kehtestamisel, et viia ellu komisjoni soovitused. On andmeid selle kohta, et La Línea de la Concepcióni piiripunktis on sigarettide/tubaka konfiskeerimise määr vähenenud, mis võib viidata sellele, et rakendatud meetmed on hakanud vilja kandma. Komisjon jälgib tähelepanelikult olukorda, kuni kõik meetmed, mille võtmisest on Hispaania teatanud, aga mis ei ole veel rakendatud (eelkõige La Línea de la Concepcióni piiripunkti taastamistööd), on lõplikult rakendatud. Komisjon on Gibraltari ja Hispaania ametiasutusi kutsunud üles tugevdama koostööd ja jagama jälgimisandmeid ning jätkab neis küsimustes dialoogi.

Komisjon nõudis, et Poola ametiasutused võtaksid vajalikud meetmed Ukrainaga ühist piiripunkti käsitleva 2001. aasta kahepoolse lepingu muutmiseks, et tagada kooskõla asjaomaste kaitsemeetmetega, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 610/2013 Schengeni piirieeskirjades seoses selliste piiripunktidega.

Tagasisaatmisdirektiivi (2008/115/EÜ) riigi õigusesse ülevõtmine

Eelmisest aruandest alates jälgib komisjon korrapäraselt kõiki tuvastatud puudusi ja algatab vajaduse korral uurimised. Eelkõige keskendus komisjon mitmes liikmesriigis endiselt esinevatele puudustele ja on praeguse seisuga algatanud rikkumismenetlused nende nelja liikmesriigi vastu, kes ei ole tagasisaatmisdirektiivi mitut artiklit riigi õiguses nõuetekohaselt rakendanud.

Üks peamine rikkumispõhjus on tagasipöördujate kinnipidamine. Tõsist muret tekitavad kinnipidamistingimused, kinnipidamise ulatuslik kasutamine (sealhulgas üle 18 kuu kestev kinnipidamine) ja asjaolu, et kinnipidamist ei vaadata asjakohaselt läbi. Rikkumismenetluste põhjuste hulgas on tulemusliku sunniviisilise tagasisaatmise jälgimise puudumine, sisenemiskeelu kestus ja territoriaalne kehtivus ja tagasisaatmise määratlus. Ka menetlusküsimuste (näiteks tagasisaatmisotsuste tõlkimine) alusel on algatatud rikkumismenetlusi.

Kohaliku piiriliikluse määruse (EÜ) nr 1931/2006 rakendamine

Alates kohaliku piiriliikluse korra jõustumisest 2006. aastal on komisjon jälginud selle rakendamist. Seoses kahepoolsete lepingutega, mille liikmesriigid on sõlminud oma kolmandatest riikidest naabritega, lõpetas komisjon uurimise Sloveenia ja Horvaatia suhtes ning lõpetab kahe rikkumisjuhtumi menetlemise, millest üks on seotud Läti ja teine Poolaga niipea, kui komisjonile teavitatakse muudetud lepingutest. Samuti on lõpetatud uurimised Rumeenia, Slovakkia ja Horvaatia suhtes seoses sellega, kas kohaliku piiriliikluse load on kooskõlas määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud tehniliste kirjelduste ja turvameetmetega. Poolaga jätkub samas küsimuses teabevahetus.

3.5.Schengeni hindamismehhanismi kaudu tuvastatud nõrkused

27. novembril 2014 hakati pärast ulatuslikke ettevalmistusi kohaldama uut Schengeni hindamismehhanismi 21 . Eelnevatel kuudel pöörati erilist tähelepanu hindamisekspertide koolitamise edasisele arendamisele, et integreerida sellesse põhiõigustega seotud küsimused ja töötada tagasisaatmisekspertide jaoks välja uus terviklik koolitusprogramm, mis põhineb ühiselt kokku lepitud põhikontseptsioonil. Esimene integreeritud koolitus piiri- ja tagasisaatmisekspertidele toimus 2015. aasta märtsis Horvaatias.

Esimesed uue mehhanismi raames tehtud hindamiskülastustest saadud kogemused olid positiivsed. Ettevalmistavat etappi kasutati uute menetluste ja vahendite väljatöötamiseks, et valmistuda kohapealseteks kontrollkäikudeks. Komisjoni ja kõigi liikmesriikide vaheline pidev koostöö osutus väga konstruktiivseks. Selle tulemusena ja ka tänu liikmesriikide aktiivsele osalemisele ekspertide nimetamisel, olid hindamismeeskondades olemas sobivad ja vajalikud eksperditeadmised. Komisjoni ja liikmesriikide juhtivekspertide partnerlus ja nendevaheline tööjaotus oli väga heal tasemel ja selle tulemusena oli hindamismeeskondade töö sujuv.

Väärib märkimist, et koostöö liikmesriikidega on hindamise ajal olnud intensiivne ja konstruktiivne. Kogemus näitab, et Frontexi ja teiste vaatlejate osalemine kohapealsetes kontrollkäikudes on lisanud hindamisprotsessile lisaväärtust.

Esimesed hindamised toimusid Austrias (2015. aasta veebruaris ja märtsis) ja Belgias (2015. aasta aprillis ja mais). Hindamismeeskonnad võtsid arvesse tervet rida teemasid, sealhulgas terroristidest välisvõitlejatega võitlust käsitlevate soovituste rakendamist. Üks uue hindamismehhanismi uuendustest on see, et Schengeni acquis' kõiki aspekte hinnatakse kahe kuu jooksul (endise hindamismehhanismi raames oli see periood pikem) ja see võimaldab saada liikmesriigi olukorrast täieliku ülevaate suhteliselt lühikese aja jooksul. Samuti on hinnatavate poliitikavaldkondade hulka lisatud eraldi teemana tagasisaatmine ning hinnatud liikmesriigi kõiki välispiire käsitletakse ühes aruandes. Uue mehhanismi raames nähakse ette ka võimalus teha etteteatamata kontrollkäike. Esimene neist toimus Rootsis märtsi alguses. Korduskäik Poola seoses SIS/Sirenega toimus 25.–27. märtsini 2015 (vt üksikasjad punktis 4.1). Praegu lõpetatakse eelnimetatud külastusi käsitlevate aruannete koostamine.

Uue Schengeni hindamismehhanismi raames on komisjonil kohustus avaldada korraldatud hindamiste kohta iga-aastane põhjalik aruanne parlamendile ja nõukogule. Tulevastes aruannetes püütakse seega keskenduda senisest enam Schengeni hindamiste tulemustele, kasutades eespool mainitud aruandekohustuste täitmiseks eelkõige ühte kahest poolaastaaruandest.

3.6.Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel

Nõukogu ei ole suutnud siiani võtta vastu otsust piirikontrolli kaotamise kohta sisepiiridel Bulgaaria ja Rumeeniaga. Komisjon jätkab Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise täielikku toetamist.

2015. aasta märtsis teatas Horvaatia ametlikult oma valmisolekut Schengeni hindamiseks (alates 1. juulist 2015), eemärgiga kaotada piirikontroll sisepiiridel.

4.Kõrvalmeetmed

4.1.Schengeni infosüsteemi (SIS) kasutamine

Aruandeperioodi üks tähtsamaid edasiliikumisi oli Ühendkuningriigi ajutine liitumine SISi süsteemiga 22 . Ühendkuningriik hakkas SISi süsteemi andmeid sisestama ja SISi andmeid kasutama alates 13. aprillist 2015 23 . SISi/SIRENE hindamiskülastus toimub juunis ja pärast seda (eeldusel, et hindamistulemused on positiivsed) saab nõukogu muuta Ühendkuningriigi osalemise lõplikuks.

Aruandeperioodil on komisjon teinud mitu algatust Schengeni infosüsteemi rakendamise ühtlustamiseks ja selle kasutamise tõhustamiseks. 29. jaanuaril 2015 muutis komisjon SIRENE käsiraamatut ning muudatused jõustusid 30. jaanuaril 2015 24 . SISis tehtud muudatused ja selle tehniline ajakohastamine võimaldavad Schengeni riikide pädevatel asutustel vahetada kiiremini ja sihipärasemalt teavet terrorismis kahtlustatavate kohta. Samuti toetavad need muudatused liikmesriikide jõupingutusi tunnistada kehtetuks nende isikute isikut tõendavad dokumendid, kes võivad liituda terroristlike rühmitustega väljaspool ELi, ning aitavad oluliselt tõhustada piirikontrolle, kuna reisidokumentide kontrollimisel välispiiridel tuleb sellised dokumendid konfiskeerida.

Läbivaadatud SIRENE käsiraamat suurendab ka õiguskindlust ja tugevdab põhiõigusi. Muudatustega lahendatakse eelmises süsteemis (SIS1+) esinenud probleemid ning nendega võetakse arvesse teise põlvkonna SISi toimimise esimesel aastal tuvastatud uusi probleeme ja nõudeid. Muudatustega on muu hulgas ette nähtud üksikasjalikud kriteeriumid hoiatusteadete kustutamiseks ja on määratud kindlaks ühtsed eeskirjad konsulteerimismenetluseks nende kolmandate riikide kodanike kohta, kelle kohta on esitatud sissesõidu või Schengeni alal viibimise hoiatus, kuid kes omavad elamisluba.

Aruandeperioodil võttis komisjon vastu otsuse, 25 milles kehtestati ühtsed testimisnõuded SISiga integreeruvatele liikmesriikidele või oma siseriiklikku süsteemi oluliselt muutvatele liikmesriikidele.

Kuigi esemeid käsitlevate uute hoiatusteadete ja funktsioonide kasutamine on enamikus liikmesriikides jätkuvalt suurenenud, on liikmesriikide vahelised erinevused endiselt suured. Komisjon jätkab olukorra jälgimist. Seoses uute funktsioonidega ei ole mõned liikmesriigid ikka veel suutnud sisestada fotosid, sõrmejälgi või veebilinke. 2015. aastal alustas komisjon uurimist, mille raames nõutakse Eestilt SISi täieliku rakendamise ajakava ning uute esemekategooriate ja funktsioonide kasutamist. Samuti on komisjon ametlikult tõstatanud küsimuse SISi uute esemekategooriate ja funktsioonide edasilükkunud rakendamise kohta Šveitsis.

SISi täielik kättesaadavus välispiiridel on väga tähtis Schengeni ala julgeoleku seisukohast. Selle küsimusega seotud uurimine Poolat suhtes (vt kuues poolaastaaruanne) tingis SISi/SIRENE uue Schengeni hindamiskülastuse, mis korraldati 2015. aasta märtsis. Praegu hinnatakse kõnealuse hindamiskülastuse tulemusi, mis esitatakse järgmises aruandes. Märsis algatas komisjon ametliku uurimise ka Itaalia vastu seoses SIS II otsuse 26 artikli 24 rakendamisega Schengeni alale sisenemise või seal viibimise keelamise eesmärgil sisestatud hoiatusteadete suhtes ning eelkõige seoses SISi kasutamisega välispiiridel ja kõnealuse hoiatuskategooria andmekvaliteediga.

(a)Viisainfosüsteemi (VIS) kasutamine

Hoolimata esialgsest kavast võtta aruandeperioodil kasutusele viisainfosüsteem seitsmeteistkümnendas piirkonnas (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina) ja kaheksateistkümnendas piirkonnas (Venemaa), peatati viisainfosüsteemi ülemaailmne kasutuselevõtt ajutiselt. Kuna viisade andmisel neis piirkondades on suur mõju viisainfosüsteemi üldisele suutlikkusele (üle 55 %), oli viisainfosüsteemi kasutuselevõtu eeltingimus biomeetriliste tunnuste tuvastamise süsteemi (BMS) suutlikkuse suurendamise edukas lõpuleviimine. Kõnealuse süsteemiga toetatakse selliseid sõrmejäljepõhiseid toiminguid nagu tuvastamine ja autentimine 2014. aasta detsembris teatas eu-LISA, et VIS/BMS suudab toetada VISi kasutuselevõttu seitsmeteistkümnendas piirkonnas ja laiemalt, kuna selle üldsuutlikkust suurendatakse 2015. aasta märtsi lõpuks 6,5 korda võrreldes 2014. aasta septembri tasemega. Mitu liikmesriiki väljendas siiski poliitilisi, majanduslikke ja tehnilisi kahtlusi seoses süsteemi kasutuselevõtu ajakavaga ülejäänud piirkondades. Seega lepiti nende piirkondade jaoks kokku uus ajakava, mida käsitletakse järgmises poolaastaaruandes.

Nagu märgiti kuuendas poolaastaaruandes, muutus 11. oktoobril 2014 kohustuslikuks sõrmejälgede kasutamine selliste viisaomanike kontrollimisel Schengeni piiripunktides, kelle andmed (sealhulgas võimaluse korral sõrmejäljed) on salvestatud viisainfosüsteemis. Praeguste statistiliste andmete kohaselt kontrollitakse piiril sõrmejälgi ainult osal neist viisaomanikest, kes on viisataotluse esitamisel andnud oma sõrmejäljed. Praeguses etapis on oluline, et liikmesriigid täidaksid täielikult viisainfosüsteemi piirikontrollinõuded (sealhulgas sõrmejälgedega seotud nõude) ja jätkaksid reisijate teavitamist piiril sellest uuest nõudest.

4.2.Viisapoliitika ja tagasivõtulepingud

Määruse nr 539/2001 kohane peatamise kord ja muudetud vastastikkuse põhimõte

Seni ei ole ükski liikmesriik taotlenud 2014. aasta jaanuaris jõustunud uue peatamise korra kohaldamist 27 . Nagu juba kuuendas poolaastaaruandes mainiti, on komisjon võtnud vastu aruande, milles hinnatakse vastastikkuse põhimõtte mittejärgimist teatavates kolmandates riikides viisapoliiitika valdkonnas 28 . Aruandes märgiti, et kuna asjaomased kolmandad riigid on kinnitanud vastastikuse viisavaba reisimise ka oma eesmärgiks, et kuna kolmepoolne lähenemisviis 29 on andnud positiivseid tulemusi ja et kuna ükski asjaomastest liikmesriikidest ei ole esitanud komisjonile taotlust peatada viisavabaduse kohaldamine asjaomaste kolmanda riikide kodanike teatavate kategooriate suhtes, ei ole praeguses etapis asjakohane võtta meetmeid viisavabaduse peatamiseks. Kolmepoolsete kohtumiste teine voor Austraalia, Jaapani, USA ja Kanadaga peeti 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris.

Lääne-Balkani riikide suhtes kehtiv viisanõude kaotamise järgne järelevalvemehhanism

Alates viisanõude kaotamisest 2009. aastal on nendest viiest Lääne-Balkani riigist pärit varjupaigataotlejate arv, kelle suhtes kohaldatakse Schengeni alal või Schengeni kandidaatriikides viisavabadust, üha suurenenud. Varjupaigataotlejate arv oli 2014. aastal 34 % suurem kui 2013. aastal (et seda suurusjärku võrrelda, tuleks märkida, et varjupaigataotlejate koguarv Schengeni alal ja Schengeni kandidaatriikides suurenes eelmisel aastal 45 % 30 ). Järelikult avaldas olukord viisavabaduse toimimisele jätkuvalt mõju. Saksamaa oli endiselt kõige enam mõjutatud liikmesriik ja tema territooriumil taotles varjupaika peaaegu 78 % kõigist Lääne-Balkani varjupaigataotlejatest. Saksamaale järgnesid Prantsusmaa, Rootsi ja Belgia. Serbia kodanikud olid jätkuvalt suurim Lääne-Balkani riikidest pärit varjupaigataotlejate rühm (45 %). Neile järgnesid Albaania kodanikud (22 %). Viiest Lääne-Balkani riigist pärit varjupaigataotlejad moodustasid Schengeni alal või Schengeni kandidaatriikides varjupaika taotlevate isikute koguarvust 2014. aastal 11 %. See on võrreldav 2013. aasta vastava näitajaga (12 %).

25. veebruaril 2015 esitas komisjon Lääne-Balkani riikide suhtes kehtivat viisanõude kaotamise järgset järelevalvemehhanismi käsitleva viienda aruande, 31 milles antakse hinnang rakendatud meetmetele, vaadeldakse viisavaba reisimise korra toimimist ja esitatakse selle kohta soovitused, sealhulgas meetmed, mis tuleb võtta igal viisavabaduse saanud Lääne-Balkani riigil ja ELi liikmesriikidel.

Tagasivõtu- ja viisalihtsustuslepingud ning viisanõude kaotamine

Pärast riigipeade ja valitsusjuhtide 6. märtsi 2014. aasta avaldust Ukraina kohta 32 peatati viisaküsimusi käsitlevad kahepoolsed läbirääkimised Vene Föderatsiooniga.

Aruandeperioodil on rahuldavalt rakendatud 28. aprillil 2014 jõustunud viisavaba reisimise korda biomeetrilist passi omavate Moldova Vabariigi kodanike suhtes. 11.–12. märtsil toimus Minskis läbirääkimiste kolmas voor tagasivõtu- ja viisalihtsustuslepingute sõlmimiseks Valgevenega. Mõlemat lepingut hõlmav pakett lepiti pealäbirääkijate vahel küll kokku, kuid liikmesriigid peavad selle kinnitama. 2015. aasta alguses muutis nõukogu juhiseid, mille alusel peetakse Valgevenega läbirääkimisi viisalihtsustuslepingu üle. Läbirääkimisjuhised hõlmavad nüüd viisanõudest vabastamise võimalust diplomaatilise passi omanikele. Seda sätet täiendavad mitmed kaitsemeetmed, sealhulgas sellise viisanõudest vabastamise peatamise võimalused.

Tagasivõtu- ja viisalihtsustuslepingud Roheneemesaartega jõustusid 1. detsembril 2014. 15. detsembril 2014 kiitis nõukogu heaks läbirääkimisjuhised tagasivõtu- ja viisalihtsustuslepingute sõlmimiseks Tuneesiaga. 19.–20. jaanuaril toimus esimene läbirääkimisvoor viisalihtsustuslepingu sõlmimiseks Marokoga, samuti jätkusid läbirääkimised tagasivõtulepingu üle.

30. oktoobril 2014 esitas komisjon aruanded selle kohta, kuidas Peruu ja Colombia täidavad asjakohaseid kriteeriume, et kasutada Schengeni alale viisavabalt reisimise võimalust 33 . Mõlema riigi puhul oli üldhinnang positiivne ning 11. märtsil 2015 soovitas komisjon nõukogul alustada mõlema riigiga läbirääkimisi viisavabaduslepingu üle. Pärast nõukogult läbirääkimisjuhiste saamist alustas komisjon 2014. aasta novembris läbirääkimisi viisavabaduslepingu sõlmimiseks Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna 16 väikese saareriigiga ning Araabia Ühendemiraatidega. 5. märtsil 2015 esitas komisjon nõukogule otsuste eelnõud esimese rühma riikidega (Araabia Ühendemiraadid, Ida-Timor, Vanuatu, Samoa, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent ja Grenadiinid, Saint Lucia, Grenada ja Dominica) viisavabaduslepingute allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta.

9. oktoobril allkirjastati ELi ja Jordaania vaheline liikuvuspartnerlusleping ja 8. detsembril 2014 võeti vastu liikuvuspartnerlust käsitleva ühisdeklaratsiooni lisa. See sillutas paralleelselt tagasivõtulepinguga teed läbirääkimistele viisalihtsustuslepingu üle. 17.–18. veebruaril 2015 toimus tutvumismissioon Ammani, et valmistada ette kõnealused läbirääkimised. Tutvumismissiooni tulemused võimaldavad koostada läbirääkimisjuhiste kavandi, mille komisjon kavatseb nõukogule esitada 2015. aasta teises pooles, et alustada läbirääkimisi Jordaaniaga.

(1) KOM(2011) 561 (lõplik).

(2)  Kui ei ole märgitud teisiti, on punktis 2 esitatud andmed pärit Frontexi riskianalüüsi võrgustiku (FRAN) teabevahetussüsteemist ja need kajastavad nii Schengeni ala kui ka Schengeni kandidaatriikide olukorda. Andmed hõlmavad ainult kolmandate riikide kodanikke, kes on avastatud välispiiridel (v.a ajutised välispiirid), kui nad on riiki sisenenud või üritanud siseneda ebaseaduslikult piiripunktidevahelisel alal. Horvaatia näitajad on esitatud alates ELiga ühinemise kuupäevast.

(3)  Erinevalt eelmisest poolaastaaruandest on Apuulia ja Calabria liikumistee integreeritud Vahemere keskosa liikumisteega.

(4)  Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(5)  Kolme eelnimetatud juhtumi puhul lahkus meeskond laevalt reisi viimases etapis.

(6)  Andmed seisuga 18.5.2015.

(7)  Viis peamist rändajate päritoluriiki olid 2015. aastal Eritrea, Somaalia, Nigeeria, Gambia ja Senegal (Süüriast pärit rändajad olid 6ndal kohal).

(8)  Öösel vastu 19. aprilli 2015 läks ümber ebaseaduslikke rändajaid vedanud laev. Aruande koostamise ajal kättesaadavate andmete kohaselt päästeti vaid 28 rändajat ja leiti 24 surnukeha (mõne päästetu väite kohaselt oli ümberläinud laeval olnud 700 inimest).

(9)  http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-4813_et.htm

(10)  http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/04/23-special-euco-statement/

(11)

   Määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

(12)  Komisjon võttis oktoobris vastu talituste töödokumendi, milles hinnatakse tegevuskava rakendamist (SWD(2014) 316 (final)).

(13)  Eurostati andmed.

(14)  COM(2015) 185 (final).

(15)  http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/02/150212-european-council-statement-fight-against-terrorism/

(16)  Nõukogu dokument nr 16825/10, 23.11.2010.

(17)  Viibimisaja ületaja on kolmanda riigi kodanik, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumil lühiajalise viibimise kestusega seotud tingimusi.

(18)  Pettusejuhtumi korral on pettur isik, kes taotleb ja kellele antakse dokument vale nime ja identiteedi alusel, või isik, kes muudab oma välimust, et kehastada teist isikut, eesmärgiga kasutada selle isiku dokumenti.

(19)  Määrus (EÜ) nr 562/2006 (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

(20)  Määrus (EL) nr 377/2014 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

(21)  Määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(22)  Välja arvatud sisenemise keelamise eesmärgil esitatud hoiatusteated, mis on Schengeni acquis' osa, milles Ühendkuningriik ei osale.

(23)  Nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/215 (ELT L 36, 12.2.2015, lk 8).

(24)  Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/219 (teatavaks tehtud dokumendi C(2015) 326 all) (ELT L 44, 18.2.2015, lk 75).

(25)  Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/450 (teatavaks tehtud dokumendi C(2015) 1612 all) (ELT L 74, 18.3.2015, lk 31).

(26)  Nõukogu otsus 2007/533/JSK (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

(27)  Määrus (EL) nr 1289/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 74).

(28)  C(2014) 7218 (final), 10.10.2014.

(29)  Nagu on selgitatud kuuenda poolaastaaruande punktis 4.3.

(30)  Eurostati 13. aprilli 2015. aasta andmed.

(31) COM(2015) 58 (final).

(32)  https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/141372.pdf

(33)  COM(2014) 663 (final) Peruu kohta ja COM(2014) 665 (final) Colombia kohta.