52015DC0134

SISUKORD

1........... EAGFi 2015. aasta eelarvemenetlus............................................................................. 3

2........... EAGFi sihtotstarbeline tulu.......................................................................................... 3

3........... Märkused EAGFi 2015. aasta eelarve esialgse täitmise kohta..................................... 4

4........... EAGFi sihtotstarbeliste tulude rakendamine................................................................ 6

5........... Järeldused..................................................................................................................... 7

1. lisa: 2. lisa: || 2015. aasta eelarvemenetlus EAGFi assigneeringute esialgne kasutamine kuni 31.1.2015

1. EAGFi 2015. aasta eelarvemenetlus

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) eelarvemenetluse erinevate etappide peamised näitajad on kokkuvõtvalt esitatud 1. lisa tabelis.

Euroopa Parlament võttis EAGFi 2015. aasta eelarve vastu 17. detsembril 2014. Eelarve hõlmas kulukohustuste ja maksete assigneeringuid summades 43 455,8 miljonit eurot põllumajanduse turumeetmete jaoks ja 43 447,6 miljonit eurot otsetoetuste jaoks.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummade vahe on tingitud asjaolust, et teatavate komisjoni poolt otseselt rakendatavate meetmete puhul kasutatakse liigendatud assigneeringuid. Need on peamiselt seotud põllumajandustoodete müügiedenduse, poliitilise strateegia ja põllumajanduse kooskõlastusmeetmetega.

2. EAGFi sihtotstarbeline tulu

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) artiklile 43 käsitatakse raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsuste kohastest finantskorrigeerimistest ja eeskirjade eiramisest tulenevat ning piimamaksust laekuvat tulu EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Kõnealuste sätete kohaselt võib sihtotstarbelist tulu kasutada EAGFi mis tahes kulude rahastamiseks. Kui osa sellest tulust jääb ühel eelarveaastal kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse[1].

EAGFi 2015. aasta eelarve hõlmab mõlemat: komisjoni viimast prognoosi turumeetmete ja otsetoetustega seotud eeldatavate kulude rahastamise kohta ning nii asjaomase eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu kui ka eelmisel eelarveaastal kasutamata jäänud sihtotstarbeliste tulude kohta. Komisjon võttis 2015. eelarveaasta EAGFi assigneeringute summat käsitlevas ettepanekus arvesse eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu kogusummat ning taotles 2015. aasta eelarvesse selliste assigneeringute kandmist, mille summa arvutamiseks lahutatakse hinnanguline sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt vajaminevast summast.  Eelarvepädevad institutsioonid võtsid EAGFi eelarve vastu, võttes arvesse eeldatavasti laekuvat sihtotstarbelist tulu.

2015. aasta eelarve koostamise ajal hindas komisjon kasutada oleva sihtotstarbelise tulu kogusummaks 1 768,6 miljonit eurot. Täpsemalt:

– 2015. eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 1 438,6 miljonit eurot. Vastavuse kontrolli kohaste korrektsioonide ja eeskirjade eiramisega seotud tulu suuruseks hinnati vastavalt 868,6 miljonit eurot ja 165 miljonit eurot. Piimamaksust laekuva tulu suuruseks hinnati 405 miljonit eurot.

– 2014. eelarveaastast 2015. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 330 miljonit eurot.

Komisjon eraldas 2015. aasta eelarves kõnealuse 1 768,6 miljoni euro suuruse esialgu prognoositud tulu järgmiste kavade jaoks:

– 362,4 miljonit eurot puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele,

– 106,9 miljonit eurot puu- ja köögiviljasektori muudele meetmetele,

– 0,9 miljonit eurot lõssipulbri ladustamise meetmetele,

– 2,9 miljonit eurot või ja koore ladustamise meetmetele,

– 50,5 miljonit eurot piima- ja piimatootesektori muudele meetmetele ja

– 1 245 miljonit eurot ühtse otsemakse kava jaoks.

Nende kavade jaoks kiitsid eelarvepädevad institutsioonid assigneeringud heaks komisjoni ettepaneku alusel. Eespool nimetatud heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa on vastavuses assigneeringute järgmise hinnangulise koguvajadusega:

– 903,9 miljonit eurot puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele,

– 107,6 miljonit eurot puu- ja köögiviljasektori muudele meetmetele,

– 0,9 miljonit eurot lõssipulbri ladustamise meetmetele,

– 2,9 miljonit eurot või ja koore ladustamise meetmetele,

– 50,6 miljonit eurot piima- ja piimatootesektori muudele meetmetele ja

– 29 587 miljonit eurot ühtse otsemaksete kava jaoks.

2. lisas, mis kajastab 2015. aasta eelarve esialgset täitmist seisuga 31. jaanuar 2015, on puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete ning tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste eelarveassigneeringute real ära toodud eespool nimetatud eelarveartiklitega seotud heakskiidetud assigneeringud, mille suurus, arvestamata eespool nimetatud sihtotstarbelist tulu, on vastavalt 836,2 miljonit eurot, 77,1 miljoni eurot ja 37 397 miljonit eurot. Pärast neile eelarveartiklitele eraldatud sihtotstarbelise tulu lisamist suureneb 2015. aasta eelarves prognoositavate assigneeringute kogusumma puu- ja köögivilja puhul 1 305,5 miljoni euroni, piima ja piimatoodete puhul 131,4 miljoni euroni ning tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste puhul 38 642 miljoni euroni.

3. Märkused EAGFi 2015. aasta eelarve esialgse täitmise kohta

Eelarve esialgse täitmise tase ajavahemikul 16. oktoobrist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 on esitatud 2. lisas. Seda taset võrreldakse kulude profiiliga, mille aluseks on määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 28 põhjal kehtestatud näitaja. Järgmisena on esitatud lühikommentaarid konkreetsete eelarveartiklite kohta, mille puhul 2015. aasta eelarve tegelik ja kavandatud täitmine erinevad kõige rohkem.

3.1. Turumeetmed

Assigneeringute kasutamine sekkumiseks põllumajandusturgudel oli heakskiidetud eelarveassigneeringute tasemest 107,5 miljonit eurot väiksem, nagu osutas näitaja tase 31. jaanuaril 2015. See erinevus tuleneb eelkõige puu- ja köögivilja- ning veinisektori eelarve täitmise suundumustest. 

3.1.1. Puu- ja köögivili (+17 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Heakskiidetud assigneeringute puhul tuleneb see eelarve täitmise tase peamiselt tootjaorganisatsioonide rakendusfondide kavale ning puu- ja köögiviljasektori muudele meetmetele tehtud kulutustest, mida rahastatakse nii heakskiidetud eelarveassigneeringutest kui ka 2015. aasta eelarves sellele kavale eraldatud sihtotstarbelisest tulust (NB! Täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2). Kõnealune eelarve täitmise tase tuleneb näitaja kohaldamisest seisuga 31. jaanuar 2015 eelarve heakskiidetud assigneeringute suhtes, mis ei hõlma selle sektori sihtotstarbelist tulu.

2. lisa assigneeringute esialgse kasutamise tabeli joonealuses märkuses * on osutatud, milline oleks olukord, kui näitajat seisuga 31. jaanuar 2015 oleks kohaldatud kõigi selliste assigneeringute suhtes, mis on eeldatavasti kasutada selle eelarveartikli rahastamiseks. Nagu eespool punktis 2 osutatud, koosneb selle eelarveartikli jaoks eeldatavasti kasutada olev kogueraldis eelarve heakskiidetud assigneeringutest (836,2 miljonit eurot) ja selle eelarveartikli jaoks eraldatud sihtotstarbelisest tulust (hinnanguliselt 469,3 miljonit eurot). Seepärast, kui näitajat oleks kohaldatud kogueraldisele 1 305,5 miljonit eurot, mida kõnealuse eelarveartikli puhul eeldatavasti kasutada saab, siis ilmneks eelarve alatäitmine –63 miljonit eurot.

See tuleneb kõikide käesoleva eelarveartikli alusel rahastatavate kavade aeglasemast rakendamisest. Tuleb märkida, et kriisimeetmete puhul ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata eelarveassigneeringute kasutuselevõtu kiirust ning et see tõenäoliselt erineb kolme aasta keskmisest tarbimisprofiilist, mis on aluseks käesoleva eelarveartikli näitaja kehtestamisel. Praegu eeldatakse, et selline olukord on ajutine ning asjaomased komisjoni talitused jälgivad tähelepanelikult selle eelarveartikli täitmist.

3.1.2. Viinamarjakasvatussaadused (–130,8 miljonit eurot)

Vahendite alakasutamine tuleneb siin liikmesriikide poolt tehtud maksete aeglasemast rütmist võrreldes kulude profiiliga, mille aluseks on veinisektori riiklikes toetusprogrammides kehtestatud näitaja. Praegu eeldatakse, et selline olukord on ajutine. 

3.2. Otsetoetused

Assigneeringute kasutamine otsetoetusteks oli võrreldes näitajaga (seisuga 31. jaanuar 2015) 650,8 miljonit eurot suurem.

3.2.1. Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused (+691,7 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Heakskiidetud assigneeringute puhul tuleneb eelarve täitmise tase esmajoones ühtsele otsemaksete kavale tehtud kulutustest, mida rahastatakse nii heakskiidetud eelarveassigneeringutest kui ka 2015. aasta eelarves sellele kavale eraldatud sihtotstarbelisest tulust (NB! Täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2). Kõnealune eelarve täitmise tase tuleneb näitaja kohaldamisest seisuga 31. jaanuar 2015 eelarve heakskiidetud assigneeringute suhtes, mis ei hõlma selle eelarveartikli sihtotstarbelist tulu. 

2. lisa assigneeringute esialgse kasutamise tabeli joonealuses märkuses * on osutatud, milline oleks olukord, kui näitajat seisuga 31. jaanuar 2015 oleks kohaldatud kõikide selliste assigneeringute suhtes, mida saab eeldatavasti kasutada tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste rahastamiseks. Nagu punktis 2 osutatud, koosneb tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste jaoks eeldatavasti kasutada olev kogueraldis eelarve heakskiidetud assigneeringutest mahus 37 397 miljonit eurot ja tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste sihtotstarbelisest tulust, mille suurus on hinnanguliselt 1 245 miljonit eurot. Seega, kui näitajat oleks kohaldatud kogueraldisele (38 642 miljonit eurot), mida saab eeldatavasti kasutada tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste jaoks, siis ilmneks eelarve alakasutamine 488,8 miljoni euro ulatuses.

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste eelarve täitmise taseme selline erinevus tuleneb ühtse otsemaksete kava kiirendatud maksetest aasta esimese kahe kuu jooksul, võrreldes kolme eelneva aasta sama perioodiga, ja ajutisest tagasilöögist jaanuarikuu jooksul. Liikmesriikide prognooside põhjal taastub täitmise kiirus lähikuudel.

Komisjon eeldab praegu, et olemasolevaid assigneeringuid ja sihtotstarbelist tulu peaks selle eelarveartikli tegelikuks täitmiseks olema piisavalt.

3.2.2. Muud otsetoetused (–40,9 miljonit eurot)

Muude otsetoetuste jaoks eelarves heakskiidetud assigneeringute alakasutamine võrreldes kulude profiiliga, mille aluseks on 31. jaanuari 2015. aasta seisuga kehtestatud näitaja, tuleneb peamiselt artikli 68 kohase eritoetuse – tootmiskohustusega seotud otsetoetused – maksete rütmi aeglustumisest. Praegu eeldatakse, et selline olukord on ajutine.

3.3. Põllumajanduskulude audit (–16,9 miljonit eurot)

Lisaks otsekuludele järelevalve- ja ennetavate meetmete jaoks ning liikmesriikide kasuks tehtud finantskorrektsioonide kuludele kokku eraldatud 26,8 miljonile eurole sisaldus 2015. aasta eelarves arvestusliku summana 60,5 miljonit eurot vaidluste lahendamise menetluste jaoks vajalike maksete tegemiseks. Vaidluste lahendamise menetluste kulude profiili määratlemisel lähtuti varem kehtestatud täitmise profiili puudumise tõttu sellest, et liikmesriigid maksavad neid summasid ühtlaselt kogu aasta vältel. 31. jaanuari 2015. aasta seisuga ei olnud aga liikmesriigid vastavaid makseid teinud. Selle tagajärjel kajastub 2015. aasta eelarve selle peatüki kohta kehtestatud näitaja tasemes alakasutamine. Praegu peetakse seda erinevust ajutiseks ja eeldatakse kogu eelarve täitmist. 

4. EAGFi sihtotstarbeliste tulude rakendamine

2. lisas esitatud tabelist nähtub, et 31. jaanuari 2015. aasta seisuga oli sihtotstarbelist tulu laekunud 995,6 miljonit eurot. Täpsemalt:

– raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsuste kohaste finantskorrigeerimiste tulemusena laekus 179 miljonit eurot ja eelarveaasta lõpuks oodatakse sellele olulist lisa;

– eeskirjade eiramise eest nõuti sisse ligikaudu 68 miljonit eurot ja eelarveaasta lõpuks oodatakse ka sellele lisa ning

– praegu on laekunud kogu tulu piimamaksust, mille ligikaudne suurus on 407,3 miljonit eurot.

Aastast 2014 aastasse 2015 üle kantavate sihtotstarbeliste tulude summa oli 341,3 miljonit eurot.

Seega on EAGFi kulude katmiseks olemasolevad sihtotstarbelised tulud seisuga 31. jaanuar 2015 kokku 995,6 miljonit eurot; sellele lisanduvad eelarveaasta lõpuks eeldatavasti kogutavad märkimisväärsed sihtotstarbelise tulu summad raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest ning eeskirjade eiramisest.

5. Järeldused

EAGFi 2015. aasta eelarveassigneeringute esialgne kasutamine kuni 31. jaanuarini 2015 näitab, et liikmesriikide igakuised maksed ületavad näitajal põhinevat eelarve täitmise kulude profiili ligikaudu 526,5 miljoni euro võrra.

Sihtotstarbelisest tulust on juba kasutada 995,6 miljonit eurot ning eeldatavasti peaks 2015. aastal sellele veel lisa laekuma. Praegu on komisjon seisukohal, et aasta lõpuks laekuv sihtotstarbeline tulu on piisav, et katta teatavate puu- ja köögiviljatoodete ning piima ja piimatoodete eelarvepunktide, nagu ka ühtse otsemaksete kava rahastamist, nagu eeldati ajal, mil 2015. aasta eelarve koostati.

[1]                  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) artikli 14 kohaselt kantakse sihtotstarbeline sisetulu üle ainult järgmisse eelarveaastasse. Selleks et tagada eelarve usaldusväärne haldamine, kasutatakse kõnealust sihtotstarbelist tulu üldjuhul enne muid asjaomase eelarveartikli heakskiidetud assigneeringuid.