52015DC0118

SISUKORD

1............ Sissejuhatus. 3

2............ Taotlused, mis on menetluses alates 2012. aastast 4

3............ 2013. aastal saadud uued taotlused. 5

4............ Rahastamine. 8

5............ Järelevalve. 9

6............ Abi andmise lõpetamine. 10

7............ Ettepanek, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta, ja järeldused. 11

1. Sissejuhatus

Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (edaspidi „määrus”) on sätestatud, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatakse aruanne fondi eelmise aasta tegevuse kohta. Käesolevas aruandes kirjeldatakse ELi solidaarsusfondi (edaspidi „solidaarsusfond”) tegevust 2013. aastal – menetluses olevate ja uute taotluste käsitlemist ning rakendusaruannete hindamist, et valmistada need ette menetluse lõpetamiseks. Aruandes käsitletakse ka 2013. aastal esitatud ettepanekut[1] määruse muutmiseks.

2013. aastal sai komisjon kaheksa uut taotlust solidaarsusfondist toetuse saamiseks, mis on keskmine taotluste arv aasta kohta. Neli taotlust esitati jaanuaris ning ülejäänud neli esitati juulis ja augustis. Nendest taotlustest kolm hõlmasid 2012. aasta oktoobris-novembris Sloveenias, Austrias ja Horvaatias toimunud üleujutust. Saksamaa, Austria, Tšehhi Vabariigi ja Ungari taotlus hõlmas laialdast üleujutust 2013. aasta mais-juunis. Portugali taotluses käsitleti Madeira saarel 2013. aasta jaanuaris toimunud mudavoolusid ja maalihkeid. Komisjon lükkas tagasi Portugali ja Ungari taotluse, kiitis kõik ülejäänud taotlused heaks ning tegi ettepaneku võtta kasutusele solidaarsusfondi vahendid.

Komisjon lõpetas ka alates 2012. aastast menetluses oleva Rumeenia taotluse hindamise, milles käsitleti põuda ja tulekahjusid, ning tegi selles küsimuses samuti ettepaneku võtta kasutusele fondi vahendid.

2013. aasta jooksul kiitis komisjon heaks kokku 415,127 miljoni euro suuruse abisumma eraldamiseks solidaarsusfondist. Sellekohaseid üksikasju kirjeldatakse 4. peatükis „Rahastamine”. Kokku maksti abiks välja 14,321 miljonit eurot, eelkõige seoses Sloveenias ja Austrias 2012. aastal toimunud üleujutustega.

1.–3. lisas on esitatud 2013. aastal fondi vahendite kasutuselevõtmisel kohaldatud künnised, kokkuvõte saadud taotlustest ja alates 2002. aastast menetletavate taotluste täielik loetelu.

2. Taotlused, mis on menetluses alates 2012. aastast

Rumeenia (põud ja tulekahjud)

2012. aasta suvel sadas suures osas Rumeeniast väga vähe ja kannatati korduvate kuumalainete käes, mille tulemuseks olid põud, oluliste põllumajanduskultuuride ikaldus, rohked metsa- ja taimestikupõlengud, elanikkonna veepuudus ning kõigest sellest tulenevad probleemid veevarustuses ja hüdroenergia tootmissüsteemides. Seepärast esitas Rumeenia 2. novembril 2012 taotluse abi saamiseks solidaarsusfondist.

Määrusega on ette nähtud, et taotlused tuleb esitada kümne nädala jooksul pärast esimese kahjustuse registreerimist, kuid põua puhul ei ole seda võimalik kohaldada. Seetõttu kohaldas komisjon samu põhimõtteid, mida kohaldati solidaarsusfondi esimese võrreldava juhtumi puhul seoses 2008. aasta põuaga Küprosel. Seega tuleks kümne nädala pikkuse perioodi alguskuupäevana käsitada kuupäeva, mil põud oli saavutanud oma haripunkti. Rumeenias põhjustas pikalt kestnud olukord, mida iseloomustasid vähesed sademed, kõrge õhutemperatuur ja rohked põlengud, raske põua, mis mõjutas umbes 2 764 miljoni hektari suurust ala 35s Rumeenia 41st maakonnast ja mis tipnes 25. augustil 2012 suurte taimestiku- ja metsapõlengute puhkemisega. Seega leidis komisjon, et 2012. aasta 25. aprilli võib pidada suure kahju tekkimise alguseks. Komisjonile 2. novembril 2012 esitatud taotluse puhul peeti tähtaegadest kinni.

Rumeenia ametiasutuste esialgse hinnangu kohaselt ulatus otsene kahju üle 1,9 miljardi euro, mis moodustas 263 % Rumeenia suhtes 2012. aastal kohaldatud, solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmise eelduseks olnud katastroofi kahju künnisest, milleks on 735,487 miljonit eurot (st 0,6 % kogurahvatulust 2010. aasta andmete põhjal). Nimetatud summa hõlmas ka kahju, mida põllumajandussektor sai enne loodusõnnetuse alguskuupäeva ja mida ei või kahju kogusummasse kaasata. Komisjon palus Rumeenial oma hinnatud kahjusumma läbi vaadata. Rumeenia läbivaadatud kahjusumma, millest arvati maha muud abikõlbmatud kaudsed kulud, moodustas 806,7 miljonit eurot. Rohkem kui 99 % hinnangulisest kahjust on seotud põllumajanduse ja metsanduse erasektoriga, millel ei ole õigust saada abi solidaarsusfondist, sest see ei ole hõlmatud määruse artikli 3 lõike 2 kohaste abikõlblike erakorraliste meetmetega. Artikli 3 lõike 2 kohaste abikõlblike meetmete (päästeteenistuste, eelkõige tuletõrje ja veetranspordiga seotud erakorraliste meetmete ning veevarustustaristu taastamise meetmete) maksumus oli 2,476 miljonit eurot. Kuna solidaarsusfondist antav abi ei tohi ületada abikõlblike meetmete kogumaksumust, otsustas komisjon 3. oktoobril 2013 teha ettepaneku anda fondist abi 2,476 miljonit eurot, mis katab abikõlblike meetmete kulud. Pärast eelarvemenetluse lõpetamist nõukogus ja Euroopa Parlamendis ning rakenduslepingu sõlmimist komisjoni ja Rumeenia vahel maksti solidaarsusfondi abi 10. märtsil 2014 välja.

3. 2013. aastal saadud uued taotlused

Üleujutused Sloveenias, Austrias ja Horvaatias (kolm juhtumit)

2012. aasta oktoobri lõpus ja novembris Kagu-Euroopas sadanud ohtrate vihmade tõttu tõusid jõed mitmel pool üle kallaste. Suuri üleujutusi põhjustasid Sava, Kupa, Mura ja Drava jõgi Sloveenias ning Mura, Drava ja Lavanti jõgi Austria ja Horvaatia territooriumil.

Kõik kolm riiki esitasid taotlused solidaarsusfondist rahalise abi saamiseks: Sloveenia taotles abi seoses suurõnnetusega ning Horvaatia ja Austria taotlused põhinesid nn naaberriigikriteeriumil, mille kohaselt võib riik, kes on saanud kannatada naaberriigis toimunud suurõnnetuse tõttu, saada solidaarsusfondist erakorralist rahalist abi.

(1) Sloveenia. Komisjon sai taotluse 2. jaanuaril 2013, seega õigeaegselt kümne nädala jooksul pärast esimeste kahjustuste registreerimist 28. oktoobril 2012. Otsene kogukahju oli hinnanguliselt 359,535 miljonit eurot, mis hõlmas eelkõige märkimisväärset kahju põllumajandusele, metsandusele, kohalikule maanteetaristule ja vooluveekogudele. Kahjustada said rohkem kui 2 500 elumaja, haldus- ja majandushoonet ning 10 kooli. Kõnealune summa moodustas 1,008 % Sloveenia kogurahvatulust ja ületas suurelt solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks Sloveenia suhtes 2013. aastal kohaldatud katastroofikahjukünnise, mis oli 214,021 miljonit eurot (s.o 0,6 % kogurahvatulust 2011. aasta andmete alusel). 30. aprillil 2013 tegi komisjon ettepaneku anda rahalist abi 14,081 miljonit eurot. Pärast eelarvemenetluse lõpetamist nõukogus ja Euroopa Parlamendis ning rakenduslepingu sõlmimist komisjoni ja Sloveenia vahel maksti rahaline abi välja 19. novembril 2013.

(2) Austria. Sloveenias toimunud loodusõnnetus mõjutas vähesel määral ka Austriat. Lavamündi linnas, mis asub vahetult Drava (Drau) ja Lavanti jõe ühinemiskohal Austria ja Sloveenia piiril, tõusis veetase kuni kahe meetrini, kahjustades ühiskondlikke hooneid, eramaju, ettevõtteid ja kohalikku taristut.

Komisjon sai taotluse 11. jaanuaril 2013, seega õigeaegselt kümne nädala jooksul pärast esimeste kahjustuste registreerimist 5. novembril 2012. 28. veebruaril 2013 saadi ajakohastatud teavet. Loodusõnnetuse põhjustatud otsene kogukahju oli 9,6 miljonit eurot. See summa moodustas vaid väikese osa solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmise suhtes kohaldatavast katastroofikahjukünnisest, mis oli 1,798 miljardit eurot (s.t 0,6 % Austria kogurahvatulust 2011. aastal). Arvestades, et Lavamündi üleujutuste põhjus oli sama, mis Sloveenia suurel loodusõnnetusel, esitasid Austria ametiasutused oma taotluse nn naaberriigikriteeriumi alusel. Vaatamata vähesele kahjule, mis moodustas üksnes 0,53 % künnisest, oli võimalik kasutada solidaarsusfondi vahendeid. Fondi rahaline toetus 240 000 eurot maksti välja 19. novembril 2013.

(3) Horvaatia. Horvaatia, kes kuulus loodusõnnetuse toimumise ajal solidaarsusfondi kohaldamisalasse, sest riik pidas ELiga ühinemisläbirääkimisi, esitas taotluse 3. jaanuaril 2013, seega kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 26. oktoobril 2012. Horvaatia teatas, et olulised taristud ning era- ja riigivara said kannatada üheksas piirkonnas, kusjuures neljas piirkonnas mõjutas loodusõnnetus tõsiselt kohalikku majandust ning umbes 795 000 elaniku elutingimusi. Eriti rängalt said kannatada Horvaatia rannaalade põllumajandus ja metsandus ning piirkonnas asuvad tööstus-, äri- ja põllumajandushooned, eramud, tammid, sillad ja muulid. Üle ujutati mitusada elamut ja elanikud tuli evakueerida. Tänu Hrvatske vode (Horvaatia vesi) poolt üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetele suudeti ülejäänud viies maakonnas vältida kahju eraomandile.

Horvaatia ametiasutused hindasid otseste kahjude kogusummaks 11,463 miljonit eurot. Kuna see summa on väiksem kui solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks Horvaatia suhtes kohaldatav 259 805 miljoni euro suurune künnis (st 0,6 % Horvaatia kogurahvatulust 2011. aasta andmete alusel), ei saa kõnealust õnnetust liigitada looduskatastroofiks. Sarnaselt Austriaga võttis ka Horvaatia aluseks nn naaberriigikriteeriumi, mille komisjon heaks kiitis. Fondi rahaline toetus 286 587 eurot maksti välja 15. jaanuaril 2014.

Üleujutused Kesk-Euroopas (neli juhtumit)

2013. aasta mais ja juunis mõjutas Kesk-Euroopat samalaadne ilmastik nagu 2002. aastal, mil see põhjustas 100 aasta suurima üleujutuse ning viis solidaarsusfondi loomiseni. Taas olid üleujutuste ohvriteks Saksamaa, Austria ja Tšehhi. Vähesel määral sai kannatada ka Ungari. Hoolimata üleujutustega kohati kaasnenud kõrgemast veetasemest oli üldine kahju, ehkki ikkagi väga suur, väiksem kui 2002. aastal, seda eriti Austrias ja Tšehhis. Selles oli oluline osa pärast 2002. aastat kasutusele võetud tulemuslikel üleujutuskaitse- ja riskihaldusmeetmetel.

Saksamaa esitas pärast üleujutusi taotluse solidaarsusfondilt rahalise toetuse saamiseks loodusõnnetuskriteeriumi alusel, samal ajal kui Austria ja Tšehhi esitasid taotlused abi saamiseks nn naaberriigikriteeriumi alusel. Ungari esitas taotluse nn erakorralise piirkondliku suurõnnetuse kriteeriumi alusel.

(1) Saksamaa. Komisjon sai taotluse 24. juulil 2013, seega õigeaegselt kümne nädala jooksul pärast esimeste kahjustuste registreerimist 18. mail 2013. Suurtel Saksamaa aladel olid tugevad vihmasajud ja mitmes jões tõusis veetase kõigi aegade rekordtasemele. Üleujutused olid ulatuslikumad ja hävitavamad kui 2002. aasta augustis ja sellele eelnenud rekordilised üleujutused 1954. aasta juulis. Otseselt mõjutas üleujutus Saksamaa 12 liidumaad, kaheksa inimest hukkus ja vähemalt 128 inimest sai vigastada. Üleujutatud aladelt evakueeriti rohkem kui 100 000 inimest ning kokku mõjutasid üleujutused peaaegu 600 000 inimest. 32 000 maja sai kahjustada või hävis täielikult ning tõsiselt sai kahjustada avalik taristu.

Saksamaa ametiasutused hindasid otseste kahjude kogusummaks 8,153 miljardit eurot. Kuna summa ületas märgatavalt solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks Saksamaa suhtes 2013. aastal kohaldatavat 3,679 miljardi euro suurust katastroofikahjukünnist (3 miljardit eurot 2002. aasta hindades), liigitati õnnetus looduskatastroofiks. 3. oktoobril 2013 tegi komisjon ettepaneku anda finantsabi 360,454 miljonit eurot. Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid vastava eelarvemuudatuse (mis hõlmas ka allpool Austria ja Tšehhi kohta kirjeldatud juhtumeid) vastu 20. novembril 2013 tingimusega, et suur osa vajalikest assigneeringutest tehakse kättesaadavaks alles 2014. aastal. Sellest lähtuvalt maksti solidaarsusfondi toetus välja 19. märtsil 2014 pärast rakenduslepingu sõlmimist komisjoni ja Saksamaa vahel.

(2) Austria. Komisjon sai taotluse 6. augustil 2013, seega kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 30. mail 2013. Üleujutused mõjutasid üheksast Austria liidumaast seitset, eelkõige Vorarlbergi, Tirooli, Salzburgi, Alam-Austriat ja Ülem-Austriat, kus elab kokku umbes 4,6 miljonit elanikku. Mõne jõe vesikonnas (Saalach, Salzach, Inn ja Doonau ülemjooks) tõusis vesi viimase 500 aasta kõrgeimale tasemele. See põhjustas ulatuslikke taristukahjusid, eelkõige jõeäärsele kaitsetaristule ning transpordi- ja veevarustus-/reoveesektorile. Kahju said või hävisid eramajapidamised ja -vara ning saak hävis rohkem kui 22 000 hektaril põllumajandusmaal. Otsest kahju sai rohkem kui 300 ettevõtjat, sh olulise tähtsusega turismisektoris.

Otsese kahju kogusumma oli hinnanguliselt 866,462 miljonit eurot, mis moodustab 48 % 1,798 miljardi euro suurusest katastroofikahjukünnisest (0,6 % Austria kogurahvatulust), mistõttu ei saa kõnealust õnnetust liigitada looduskatastroofiks. Kuna loodusõnnetuse Saksamaal põhjustasid samad ilmaolud, võeti Austria taotlus vastu määruses sätestatud nn naaberriigikriteeriumi alusel. Komisjon otsustas 3. oktoobril 2013 anda Austriale rahalist abi 21,662 miljonit eurot. Sotsiaalfondi rahaline toetus maksti välja 14. veebruaril 2014.

(3) Tšehhi Vabariik. Komisjon sai taotluse 8. augustil 2013, seega kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 2. juunil 2013. Märkimisväärselt tugevad paduvihmad põhjustasid kuni 50 aasta suurimaid üleujutusi, eelkõige Berounka, Vltava ja Labe vesikonnas, ning mõjutasid eelkõige Lõuna-Böömimaa, Plzeňi, Kesk-Böömimaa, Hradec Králové, Libereci ja Ústí piirkonda ning Praha linna. Nimetatud piirkonnad moodustavad umbes 54 % Tšehhi Vabariigi territooriumist ja neis elab rohkem kui kaks kolmandikku riigi elanikkonnast. Surma sai 15 inimest ja 23 000 inimest tuli evakueerida. Üleujutused kahjustasid eelkõige transporditaristut (raudteed, maanteed, sillad jne), telekommunikatsioonivõrke, veevarutus- ja reoveesüsteeme ning elektri- ja gaasivõrke või lausa hävitasid kõnealused rajatised. Kahju sai rohkem kui 7 000 eramajapidamist. Ulatuslikku kahju kannatasid ka tervishoiu- ja sotsiaalteenused, ettevõtted ning põllumajandus- ja metsandussektor.

Otsene kahju oli hinnanguliselt 637,131 miljonit eurot. Kõnealune summa moodustas 73 % 871,618 miljoni euro suurusest künnisest (0,6 % Tšehhi kogurahvatulust) ning seepärast ei saa õnnetust liigitada suurõnnetuseks. Sarnaselt Austriaga oli Tšehhi Vabariigi üleujutustel sama ilmastikupõhjus kui Saksamaa suurõnnetusel ja seepärast esitati taotlus nn naaberriigikriteeriumi alusel. Komisjon otsustas 3. oktoobril 2013 anda Tšehhi Vabariigile rahalist abi summas 15,928 miljonit eurot. Pärast vastava paranduseelarve vastuvõtmist nõukogus ja Euroopa Parlamendis ning rakenduslepingu sõlmimist komisjoni ja Tšehhi Vabariigi vahel maksti solidaarsusfondi toetus välja 19. märtsil 2014.

(4) Ungari. Saksamaal ja Austrias Doonau ja selle lisajõgedel allavoolu liikunud tõusulaine jõudis Ungarisse 4. juunil ja olukord normaliseerus 14. juunil 2013. Kõige rängemini said kannatada Kesk-Ungari ja Budapesti ümbrus, kus kahjustada said eelkõige transpordi-, veevarutus- ja reoveesüsteemid, tervishoiu-, haridus-, telekommunikatsioonitaristu, kodud ja ettevõtted. Vesi ujutas üle ligikaudu 2 500 hektarit põllumajandusmaad, kus saak hävines. Siiski suudeti jõuliste hädaabimeetmete abil kahju laiemat levikut vältida. Komisjon sai Ungari taotluse 13. augustil 2013, seega kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 4. juunil 2013.

Ungari hindas otseste kahjude kogusummaks 27,951 miljonit eurot. Kuna summa moodustas vähem kui 5 % solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmise suhtes kohaldatavast 569,258 miljoni euro suurusest katastroofikahjukünnisest (0,6 % Ungari kogurahvatulust), ei saa kõnealust õnnetust liigitada looduskatastroofiks. Taotlust ei saa liigitada ka nn naaberriigikriteeriumi alla, sest üheski Ungari naaberriigis ei põhjustanud üleujutus suurõnnetust. Sellest tulenevalt esitati taotlus nn erakorralise piirkondliku suurõnnetuse kriteeriumi alusel. Komisjon hinnangu kohaselt ei vastanud Ungari taotlus siiski määruse kohasele erakorralise piirkondliku suurõnnetuse kriteeriumile, sest ei esitanud mingeid tõendeid ränga ja püsiva mõju kohta õnnetuspiirkonna inimeste elutingimustele ja majanduslikule stabiilsusele. 3. oktoobril 2013 otsustas komisjon taotluse tagasi lükata, sest õnnetust ei saa määruse tähenduses pidada erakordseks. Ungari ametiasutusi teavitati sellest otsusest.

Üleujutused ja maalihked Madeiral (Portugal)

4. ja 5. novembril 2012 põhjustas ebatavaliselt suur sademete hulk Portugali Madeira autonoomses piirkonnas maalihkeid ja üleujutusi, mis kahjustasid avalikku taristut, eraomandit ja põllumajandussektorit. Seetõttu esitas Portugal taotluse rahalise abi saamiseks solidaarsusfondist ja komisjon sai taotluse kätte 14. jaanuaril 2013, seega kümnenädalase tähtaja jooksul.

Portugal teatas otseste kahjude kogusummaks 25,7 miljonit eurot, mis moodustas ainult 2,5 % 987,376 miljoni euro suurusest katastroofikahjukünnisest (st 0,6 % riigi kogurahvatulust). Sellest tulenevalt esitati taotlus nn erakorralise piirkondliku suurõnnetuse kriteeriumi alusel. Arvestades loodusõnnetuse piiratud mõju Madeira elanikkonnale ja majanduslikule stabiilsusele ning Madeira kui äärepoolseima piirkonna staatust, leidis komisjon, et taotlus ei vasta määruse kohasele erakorralise piirkondliku suurõnnetuse kriteeriumile. 22. aprillil 2013 otsustas komisjon taotluse tagasi lükata, sest õnnetust ei saa määruse tähenduses pidada erakordseks. Portugali ametiasutusi teavitati sellest otsusest.

Solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmisel tuleb kogu rahaline toetus ära kasutada 12 kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon toetuse välja maksis. Rahalist toetust võib kasutada ainult määruse artiklis 3 määratletud hädaolukorra- ja päästemeetmeteks.

4. Rahastamine

2013. aastal kiitis eelarvepädev institutsioon solidaarsusfondi rahalise toetuse määramise heaks seitsmel juhul, mille kohta saadi taotlused 2012. ja 2013. aastal.

2013. aasta esialgne paranduseelarve projekt nr 5, mis hõlmas Sloveenia, Austria ja Horvaatia poolt 2013. aastal esitatud taotlusi (2012. aasta oktoobri-novembri üleujutused), saadi valmis 11. septembril 2013[2]. Sloveeniale ja Austriale maksti toetus välja 19. novembril 2013 pärast toetuse andmise otsuste vastuvõtmist ja rakenduslepingute sõlmimist. Horvaatiale tehti makse 15. jaanuaril 2014.

2013. aasta esialgne paranduseelarve projekt nr 9 hõlmas 2013. aasta mais-juunis Saksamaal, Austrias ja Tšehhi Vabariigis toimunud üleujutusi ning Rumeenia taotlust seoses 2012. aasta põua ja tulekahjudega[3]. 150 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringuid (400,5 miljoni euro suurusest kogusummast) tehti kättesaadavaks alles 2014. aastal. Kõigi nelja juhtumi osas tehti väljamaksed pärast assigneeringute ülekandmist 2014. aasta eelarvesse.

Solidaarsusfondi rahalised toetused, mis kiideti heaks 2013. aastal

Abisaajariik || Suurõnnetus || Kategooria || Summa (eurodes)

Sloveenia || Üleujutus 2012 || Suurõnnetus || 14 081 355 

Austria || Üleujutus 2012 || Naaberriigikriteerium || 240 000 

Horvaatia || Üleujutus 2012 || Naaberriigikriteerium || 286 587 

Saksamaa || Üleujutus 2013 || Suurõnnetus || 360 453 575 

Austria || Üleujutus 2013 || Naaberriigikriteerium || 21 661 550 

Tšehhi Vabariik || Üleujutus 2013 || Naaberriigikriteerium || 15 928 275 

Rumeenia || Põud ja tulekahjud 2012 || Suurõnnetus || 2 475 689 

KOKKU || 415 127 031 

5. Järelevalve

2013. aastal tegi komisjon kolm kontrollkülastust toetust saanud riikidesse, et arutada rakendamiseks loodud süsteemide üle ja vastata rakendusasutuste konkreetsetele küsimustele.

– 5. veebruaril 2013 külastati Lorca linna (Hispaania) seoses 21,071 miljoni euro suuruse rahalise toetusega, mis eraldati pärast Lorca linna 11. mail 2011 tabanud maavärinat.

– 23. aprillil 2013 külastati Genovat (Itaalia) seoses 18,062 miljoni euro suuruse rahalise toetusega, mis eraldati pärast Liguuria ja Toskaana üleujutusi 2011. aastal.

– 5. juunil 2013 külastati Bolognat (Itaalia) seoses 670,192 miljoni euro suuruse rahalise toetusega, mis eraldati pärast 20. mail 2012 toimunud hävitavaid maavärinaid Emilia-Romagnas, Lombardias ja Venetos.

Komisjoni kontrollkäigud andsid piisavat kinnitust selle kohta, et asjaomased asutused rakendavad ja kontrollivad toetusi läbipaistvalt ja nõuetekohaselt ning kooskõlas määruses, toetuse andmise otsuses ja rakenduslepingus sätestatud eeskirjadega. Pärast lõpparuannete saamist teeb komisjon lisaanalüüse ja rakendab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

6. Abi andmise lõpetamine

Määruse artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et hiljemalt kuus kuud pärast ühe aasta möödumist toetuse väljamaksmise kuupäevast esitab abisaajariik rahalise toetuse kasutamise aruande (edaspidi „rakendamisaruanne”) koos selgitustega kulutuste õigustatuse kohta (edaspidi „õigustatuse avaldus”). Menetluse lõppedes lõpetab komisjon fondist abi andmise.

2013. aasta jooksul lõpetati abi andmine seoses nelja juhtumiga.

(1) Saksamaa: torm Kyrill (2007. aasta). Fondi rahaline toetus oli 166,91 miljonit eurot. Saksamaa esitas 9. juulil 2009 rakendamisaruande, mis sisaldas 15 õigustatuse avaldust Saksamaa liidumaadelt, kes tormis kannatada said. Komisjoni audititegevuseks vajati Saksamaa ametiasutustelt täiendavat teavet, mis esitati 2012. aasta mais. Saksamaa teatas, et 9 778,59 euro suuruse summa kattis hiljem kolmas isik. Määruses on sätestatud, et kolmanda isiku kaetud summad tuleb komisjonile tagastada. Summa maksti komisjonile tagasi 2013. aasta aprillis ja juhtum lõpetati 2013. aasta mais.

(2) Prantsusmaa: torm Klaus (2009. aasta). Fondi rahaline toetus oli 109,38 miljonit eurot. Prantsusmaa esitas rakendamisaruande 31. augustil 2011. Prantsusmaa ametiasutuste korraldatud siseauditi kohaselt oli abikõlbmatute kulude summa 1,105 miljonit eurot. Hiljem korrigeeriti seda summat 1,066 miljonile eurole. Komisjoni hindamine osutas, et Prantsusmaalt oli vaja küsida lisateavet õigustatuse avalduse kohta. Augustis 2013 algatas Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraat seoses 1,066 miljoni euro suuruse summaga tasaarveldusmenetluse Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Prantsusmaale tehtud maksete suhtes. Prantsusmaa ei vaidlustanud otsust ja tasaarveldus tehti 21. augustil 2013. Juhtum suleti.

(3) Kreeka: Evrose jõe põhjustatud üleujutus (2006. aasta). Fondi rahaline toetus oli 9,31 miljonit eurot. Kreeka esitas komisjonile toetuse rakendamise aruande 2009. aasta juulis. Kreekalt küsiti täiendavat teavet 2010. aasta aprillis ja 2012. aasta juunis. Kreeka saatis oma vastused aprillis 2013 ja tänu sellele oli võimalik lahendada kõik õigustatuse avaldusega seotud lahtised küsimused. Juhtum lõpetati 2013. aasta juulis.

(4) Itaalia: Abruzzo maavärin (2009. aasta). Rahalise toetuse kogusumma oli 493,77 miljonit eurot. Komisjon sai rakendamisaruande 2011. aasta jaanuaris. Itaalia teatatud abikõlblike kulude summa (919,98 miljonit eurot) ületas solidaarsusfondi toetuse 426,12 miljoni euro võrra. Võttes arvesse rahalise toetuse suurust, auditeeris toetuse kasutamist komisjon ja tulemusauditi korraldas ka Euroopa Kontrollikoda. Euroopa Kontrollikoja tulemusauditi lõpparuanne avaldati 2013. aasta veebruaris (eriaruanne nr 24/2012). Komisjoni lõppauditi aruanne saadeti Itaaliale 2013. aasta mais. Komisjoni auditi käigus avastati abikõlbmatud kulutused. Itaaliale anti võimalus abikõlbmatud kulutused deklareeritud kuludest maha arvata ja põhjendada abikõlblikke kulutusi kogusummas, mis oleks piisav solidaarsusfondist rahalise toetuse saamiseks. Seega ei avaldanud avastatud kõrvalekalded ELi eelarvele mingit rahalist mõju ja ELi vahendite sissenõudmine ei olnud vajalik. Juhtum suleti 27. novembril 2013.

2013. aastal sai komisjon üheksa rakendamisaruannet seoses 2010. aastal toimunud üleujutustega. Aruanded esitasid Slovakkia, Poola, Tšehhi Vabariik, Ungari, Horvaatia, Rumeenia ja Sloveenia. Horvaatia ja Tšehhi Vabariik esitasid oma aruanded loodusõnnetuste kohta, mis leidsid aset 2010. aasta kevadel ja sügisel. Lisaks sai komisjon Itaalialt aruande 2011. aastal Venetos toimunud üleujutuse kohta. Käesoleva aastaaruandega hõlmatud perioodi lõpul oli kõnealuste rakendamisaruannete hindamine veel käimas.

7. Ettepanek, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta, ja järeldused

Nagu varasematelgi aastatel, oli vaid väike osa taotlustest seotud suurõnnetustega (kaheksast juhtumist kaks), ülejäänud kuus taotlust esitati erakorralise piirkondliku suurõnnetuse kriteeriumi või nn naaberriigikriteeriumi alusel. Nagu varasematelgi aastatel, oli keeruline ja aeganõudev hinnata, kas taotlus vastab määruses sätestatud erakorralise piirkondliku suurõnnetuse kriteeriumile.

Sarnaselt varasemate aastate kogemustega kinnitavad 2013. aastal solidaarsusfondi haldamise kogemused komisjoni seisukohta, et fondi toimimist (eriti reageerimisvalmidust) oleks võimalik oluliselt parandada, kui muudetaks määruse mõningaid põhisätteid, säilitades samal ajal fondi põhimõtted ja olemuse ning hõlmamata rahastamisküsimusi või lubatud kulutuste mahtu.

Toetudes 2011. aasta teatisele „Euroopa Liidu Solidaarsusfondi tulevik”[4] esitas komisjon 2013. aasta keskel ettepaneku[5] määruse muutmiseks. Käesolev ettepanek sisaldab sätteid, mille eesmärk on parandada fondi reageerimisvõimet, lihtsustada fondi vahendite kasutamist ning kehtestada kasutajate jaoks selgemad kriteeriumid, lihtsustada olemasolevaid eeskirju, et abi saaks välja maksta kiiremini kui varem, luua ettemaksete tegemise võimalus, kirjeldada arusaadavamalt, kes ja mis on abikõlblik, eelkõige piirkondlike suurõnnetuste puhul, ning keskenduda liikmesriikides kehtivale katastroofide ennetamise ja ohjamise strateegiale, rakendada igakülgselt liidu asjakohaseid õigusakte seoses katastroofiohu ennetamise ja ohjamisega ning kasutada olemasolevaid liidu vahendeid asjakohaste investeeringute rahastamiseks.

Ettepaneku arutelu Euroopa Parlamendis algas novembri lõpus ja nõukogus Leedu eesistumise ajal detsembris. Läbirääkimised lõpetati Kreeka eesistumise ajal 2014. aastal. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 661/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta, jõustus 28. juunil 2014. Tulemused esitatakse 2014. aasta aruandes.

[1]               Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta, COM(2013) 522 final, 25.7.2013.

[2]               2013. aasta paranduseelarve (PE) nr 5 sisuks oli Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 14 607 942 euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringutena seoses üleujutustega Sloveenias, Horvaatias ja Austrias 2012. aasta sügisel. ELT L 327, 6.12.2013.

[3]               2013. aasta paranduseelarve nr 9 sisuks oli ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 400,5 miljoni euro ulatuses kulukohustuste ja 250 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringutena. Komisjoni poolt esitatud 3. oktoobril 2013 (COM(2013)691), nõukogus muudetud 30. oktoobril 2013 ja Euroopa Parlamendis heaks kiidetud 20. novembril 2013. ELT L 49, 19.2.2014.

[4]               KOM(2011) 613 (lõplik).

[5]               COM (2013) 522.

I lisa. Euroopa Liidu Solidaarsusfond – 2013. aastal suurõnnetuste korral kohaldatavad künnised (Eurostati 2011. aasta kogurahvatulu andmete alusel)

Solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmisel kohaldatakse riigipõhiseid künniseid, mis on kindlaks määratud kui otsene kahju, mis ületab 0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades, lähtudes Eurostati ühtlustatud andmetest. Kohaldatakse meetodit, mille puhul summa on väiksem.

 (miljonites eurodes)

|| Riik || Kogurahvatulu 2011*1 || 0,6 % kogurahvatulust* || Katastroofikahjukünnis 2013. aastal*

AT || AUSTRIA || 299 685 || 1 798,112 || 1 798,112

BE || BELGIA || 373 893 || 2 243,358 || 2 243,358

BG || BULGAARIA || 37 475 || 224,850 || 224,850

CY || KÜPROS || 17 932 || 107,591 || 107,591

CZ || TŠEHHI VABARIIK || 145 270 || 871,618 || 871,618

DE || SAKSAMAA || 2 640 910 || 15 845,460 || 3 678,755**

DK || TAANI || 246 267 || 1 477,602 || 1 477,602

EE || EESTI || 15 120 || 90,719 || 90,719

EL || KREEKA || 202 482 || 1 214,894 || 1 214,894

ES || HISPAANIA || 1 041 900 || 6 251,400 || 3 678,755**

FI || SOOME || 190 393 || 1 142,358 || 1 142,358

FR || PRANTSUSMAA || 2 034 214 || 12 205,284 || 3 678,755**

HR || HORVAATIA || 43 301 || 259,805 || 259,805

HU || UNGARI || 94 876 || 569,258 || 569,258

IE || IIRIMAA || 128 301 || 769,804 || 769,804

IS || ISLAND || 8 566 || 51,396 || 51,396

IT || ITAALIA || 1 567 632 || 9 405,793 || 3 678,755**

LT || LEEDU || 29 666 || 177,998 || 177,998

LU || LUKSEMBURG || 30 773 || 184,639 || 184,639

LV || LÄTI || 20 319 || 121,912 || 121,912

ME || MONTENEGRO2) || 3 234 || 19 405 || 19 405

MT || MALTA || 6 136 || 36,813 || 36,813

NL || MADALMAAD || 607 180 || 3 643,080 || 3 643,080

PL || POOLA || 354 282 || 2 125,691 || 2 125,691

PT || PORTUGAL || 164 563 || 987,376 || 987,376

RO || RUMEENIA || 129 607 || 777,644 || 777,644

SE || ROOTSI || 397 634 || 2 385,806 || 2 385,806

SI || SLOVEENIA || 35 670 || 214,021 || 214,021

SK || SLOVAKKIA || 67 587 || 405,524 || 405,524

TR || TÜRGI || 416 062 || 2 496,370 || 2 496,370

UK || ÜHENDKUNINGRIIK || 1 773 819 || 10 642,914 || 3 678,755**

* Ümardatult.

** Ligikaudu 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades.

1 Allikas: Eurostat.

2 Allikas: Montenegro kogurahvatulu andmed puuduvad ja seepärast kasutatakse Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi makromajandusliku iga-aastase andmebaasi AMECO andmeid SKP kohta.

II lisa. Euroopa Liidu Solidaarsusfondile 2012. aastal esitatud ja menetluses olevad taotlused ning 2013. aastal saadud uued taotlused

Aasta || 2012 || 2013

Taotlejariik || RO || SI || HR || AT || PT || DE || AT || CZ || HU

Suurõnnetuse nimi ja liik || Põud ja tulekahjud 2012 || Üleujutus 2012 || Üleujutus 2012 || Üleujutus Lavamünd 2012 || Madeira äkktulvad 2012 || Üleujutus 2013 || Üleujutus 2013 || Üleujutus 2013 || Üleujutus 2013

Suurõnnetuse tekitatud esimese kahju kuupäev || 25.8.2012 || 28.10.2012 || 26.10.2012 || 5.11.2012 || 5.11.2012 || 18.5.2013 || 30.5.2013 || 2.6.2013 || 4.6.2013

Taotluse esitamise tähtaeg || 3.11.2012 || 6.1.2013 || 4.1.2013 || 14.1.2013 || 14.1.2013 || 27.7.2013 || 8.8.2013 || 11.8.2013 || 13.8.2013

Taotluse kuupäev (kuupäev, mil komisjon taotluse kätte sai) || 2.11.2012 || 2.1.2013 || 3.1.2013 || 11.1.2013 || 14.1.2013 || 24.7.2013 || 6.8.2013 || 8.8.2013 || 13.8.2013

Kogu teabe kättesaamise kuupäev || 30.5.2013 || ~ || ~ || 28.2.2013 || ~ || ~ || 28.2.2013 || ~ || ~

Katastroofikahjukünnis (miljonites eurodes) || 735,487 || 214,021 || 259,805 || 1 798,112 || 987,376 || 3 678,755 || 1 798,112 || 871,618 || 569,258

Komisjoni poolt heaks kiidetud otsese kahju kogumaksumus (miljonites eurodes) || 806,72 || 359,535 || 11,463 || 9,600 || 25,700 || 8 153,500 || 866,462 || 637,131 || 27,951

Kategooria || suurõnnetus || suurõnnetus || naaberriigi-kriteerium || naaberriigi-kriteerium || piirkondlik || suurõnnetus || naaberriigi-kriteerium || naaberriigi-kriteerium || piirkondlik

Kahju/künnis || 109,69% || 167,99 % || 4,41 % || 0,53 % || 2,60 % || 221,64 % || 48,19 % || 73,10 % || 4,91 %

Abikõlblike erakorraliste meetmete kulud (miljonites eurodes) || 2,476 || 249,608 || 4,489 || 1,600 || 19,815 || 3 289,400 || 350,334 || 416,368 || 19,070

Abikõlblikud kulud / kogukahju || 0,31 % || 69,43 % || 39,16 % || 16,67 % || 77,10 % || 40,34 % || 40,43 % || 65,35 % || 68,23 %

Abi / abikõlblikud kulud || 100 % || 5,64 % || 6,38 % || 15,00 % || ~ || 10,96 % || 6,18 % || 3,83 % || ~

Abi määr (% kogukahjust) || 0,31 % || 3,92 % || 2,50 % || 2,50 % || ~ || 4,42 % || 2,50 % || 2,50 % || ~

Abi andmise otsuse kuupäev || 9.12.2013 || 4.10.2013 || 3.10.2013 || 4.10.2013 || tagasi lükatud || 9.12.2013 || 9.12.2013 || 9.12.2013 || tagasi lükatud

Rakenduslepingu (vastuvõtmise) kuupäev || 30.1.2014 || 15.10.2013 || 15.10.2013 || 15.10.2013 || ~ || 7.2.2014 || 22.1.2014 || 15.1.2014 || ~

Antud abi (eurodes) || 2 475 689 || 14 081 355 || 286 587 || 240 000 || ~ || 360 453 575 || 21 661 550 || 15 928 275 || ~

III lisa. Euroopa Liidu Solidaarsusfondile alates 2002. aastast esitatud taotlused

Aasta || Riik || Katastroofi liik || Kahju (miljonites eurodes) || Kategooria || Antud abi (miljonites eurodes)

2 0 0 2 || 1 || AT || Üleujutus || 2 900 || suurõnnetus || 134

2 || CZ || Üleujutus || 2 300 || suurõnnetus || 129

3 || FR || Üleujutus (Le Gard) || 835 || piirkondlik || 21

4 || DE || Üleujutus || 9 100 || suurõnnetus || 444

2002. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 728

2 0 0 3 || 1 || ES || Õlireostus (Prestige) || 436 || piirkondlik || 8,626

2 || IT || Maavärin (Molise/Apuulia) || 1 558 || piirkondlik || 30,826

3 || IT || Vulkaanipurse (Etna) || 894 || piirkondlik || 16,798

4 || IT || Üleujutus (Põhja-Itaalia) || (1 900) || (suurõnnetus) || tagasi lükatud

5 || GR || Karmid talvetingimused || (ebaselge) || (suurõnnetus/ebaselge) || tagasi lükatud

6 || PT || Metsatulekahjud || 1 228 || suurõnnetus || 48,539

7 || FR || Metsatulekahjud (Lõuna-Prantsusmaa) || 531 || (piirkondlik) || tagasi lükatud

8 || ES || Metsatulekahjud (Portugaliga piirnev ala) || 53 || naaberriigikriteerium || 1,331

9 || MT || Üleujutus || 30 || suurõnnetus || 0,961

10 || IT || Üleujutus (Friuli-Venezia Giulia) || (525) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

2003. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 107,081

2 0 0 4 || 1 || FR || Üleujutus (Rhone´i jõe delta) || 785 || piirkondlik || 19,625

2 || ES || Üleujutus (Malaga) || (73) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

3–9 || ES || Metsatulekahjud (7 taotlust) || (480) || (piirkondlik) || kõik 7 tagasi lükatud

10 || SK || Üleujutus || (29) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

11 || SI || Maavärin || (13) || (piirkondlik) || tühistatud

2004. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 19,625

2 0 0 5 || 1 || SK || Torm (Tatra mäed) || 203 || suurõnnetus || 5,668

2 || IT || Üleujutus (Sardiinia) || (223, ülehinnatud) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

3 || EE || Torm || 48 || suurõnnetus || 1,29

4 || LV || Torm || 193 || suurõnnetus || 9,487

5 || SE || Torm Gudrun || 2 297 || suurõnnetus || 81,725

6 || LT || Torm || 15 || naaberriigikriteerium || 0,379

7 || GR || Evrose jõe üleujutus || (112) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

8 || RO || Kevadine üleujutus || 489 || suurõnnetus || 18,798

9 || BG || Kevadine üleujutus || 222 || suurõnnetus || 9,722

10 || BG || Suvine üleujutus || 237 || suurõnnetus || 10,632

11 || RO || Suvine üleujutus || 1 050 || suurõnnetus || 52,4

12 || AT || Üleujutus (Tirool/Vorarlberg) || 592 || piirkondlik || 14,799

2005. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 204,905

Aasta || Riik || Katastroofi liik || Kahju (miljonites eurodes) || Kategooria || Antud abi (miljonites eurodes)

2 0 0 6 || 1 || UK || Kütusehoidla plahvatus Buncefieldis || (700) || (piirkondlik) || tühistatud

2 || GR || Evrose jõe üleujutus || 372 || piirkondlik || 9,306

3 || HU || Üleujutus || 519 || suurõnnetus || 15,064

4 || ES || Metsatulekahjud Galicias || (91) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

2006. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 24,370

2 0 0 7 || 1 || DE || Torm Kyrill || 4750 || suurõnnetus || 166,9

2 || FR || Réunion Tsüklon Gamede || 211 || piirkondlik || 5,29

3 || ES || El Hierro saare üleujutus || (18) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

4 || ES || Üleujutus La Manchas || (66) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

5 || UK || Üleujutus || 4 612 || suurõnnetus || 162,387

6 || CY || Metsatulekahjud || (38) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

7 || ES || Metsatulekahjud Kanaari saartel || (144) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

8-16 || IT || 9 taotlust seoses 9 piirkonnas aset leidnud metsatulekahjudega || – || (piirkondlik) || Ei vasta nõuetele, tähtaeg ületatud

17 || FR || Torm Dean Martinique`il || 509 || piirkondlik || 12,78

18 || GR || Metsatulekahjud || 2 118 || suurõnnetus || 89,769

19 || SI || Üleujutus || 233 || suurõnnetus || 8,254

2007. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 445,380

2 0 0 8 || 1 || CY || Põud || 165,4 || suurõnnetus || 7,605

2 || RO || Üleujutused || 471,4 || piirkondlik || 11,785

2008. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 19,390

|| 2 0 0 9 || 1 || FR || Torm Klaus || 3 805,5 || suurõnnetus || 109,377

|| 2 || IT || Abruzzo maavärin || 10 212,0 || suurõnnetus || 493,771

|| 3 || GR || Metsatulekahjud || (152,8) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

|| 4 || CY || Tormid || (2,6) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

|| 5 || GR || Evia saare üleujutused || (83,2) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

|| 6 || IT || Messina mudavool || (598,9) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

|| 2009. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 603,148

|| 2 0 1 0 || 1 || IE || Üleujutus 2009 || 520,9 || piirkondlik || 13,022

|| 2 || IT || Toscana üleujutus || (211,7) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

|| 3 || ES || Andaluusia üleujutus || (709,7) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

|| 4 || PT || Madeira mudavoolud ja maalihked || 1 080 || suurõnnetus || 31,256

|| 5 || FR || Torm Xynthia || 1 425 || piirkondlik || 35,636

|| 6 || SK || Üleujutus || 649,9 || suurõnnetus || 20,431

|| 7 || PL || Üleujutus || 2 993,7 || suurõnnetus || 105,567

|| 8 || CZ || Kevadine üleujutus || 204,5 || naaberriigikriteerium || 5,111

|| 9 || HU || Üleujutus || 719,3 || suurõnnetus || 22,486

|| 10 || HR || Kevadine üleujutus || 153,04 || naaberriigikriteerium || 3,826

Aasta || Riik || Katastroofi liik || Kahju (miljonites eurodes) || Kategooria || Antud abi (miljonites eurodes)

2 0 1 0 || 11 || FR || Vari üleujutus || (703–778) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

12 || RO || Üleujutus || 875,75 || suurõnnetus || 24,968

13 || CZ || Sügisene üleujutus || 436,5 || piirkondlik || 10,912

14 || DE || Saksimaa üleujutus || (937,7) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

15 || HR || Sügisene üleujutus || 47 || naaberriigikriteerium || 1,175

16 || SI || Sügisene üleujutus || 251,3 || suurõnnetus || 7,460

17 || HU || Punase muda üleujutus || (174,32) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

2010. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 281,849

2 0 1 1 || 1 || IT || 2010. aasta Veneto üleujutus || 676,36 || piirkondlik || 16,909

2 || ES || 2011. aasta Lorca maavärin || 842,84 || piirkondlik || 21,071

3 || CY || 2011. aasta plahvatus mereväebaasis || (357) || (suurõnnetus / muu kui looduskatastroof) || tagasi lükatud

4 || IT || 2011. aasta Liguuria ja Toscana üleujutus || 722,5 || piirkondlik || 18,062

2011. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 56,042

2 0 1 2 || 1 || IT || 2012. aasta rasked ilmastikuolud || (2 735) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

2 || IT || 2012. aasta maavärinad || 13 274 || suurõnnetus || 670,192

3 || ES || 2012. aasta metsatulekahjud Valencias || (155,7) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

4 || ES || 2012. aasta tulekahjud Kanaari saartel || (72,2) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

5 || RO || 2012. aasta põud ja tulekahjud || 806,7 || suurõnnetus || 2,475

6 || ES || 2012. aasta Malaga metsatulekahjud || (22,43) || (piirkondlik) || tühistatud

7 || ES || 2012. aasta üleujutus Andaluusias, Murcias ja Valencias || (409) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

2012. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 672,667

2 0 1 3 || 1 || SI || Üleujutus 2012 || 359,5 || suurõnnetus || 14,081

2 || HR || Üleujutus 2012 || 11,5 || naaberriigikriteerium || 0,287

3 || AT || Üleujutus 2012 || 9,6 || naaberriigikriteerium || 0,240

4 || PT || Madeira mudavoolud ja maalihked 2012 || (25,7) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

5 || DE || Üleujutus 2013 || 8 153,5 || suurõnnetus || 360,454

6 || AT || Üleujutus 2013 || 866,4 || naaberriigikriteerium || 21,662

7 || CZ || Üleujutus 2013 || 637,1 || naaberriigikriteerium || 15,928

8 || HU || Üleujutus 2013 || (28) || (piirkondlik) || tagasi lükatud

2013. aastal esitatud taotluste alusel antud abi kokku || || || 412,652

Alates 2002. aastast heaks kiidetud abi kokku || 3 575,119 miljonit eurot