52014PC0538

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine on liidus reguleeritud nõukogu direktiiviga 2003/96/EÜ([1]) (edaspidi „energia maksustamise direktiiv” või „direktiiv”).

Direktiivi artikli 19 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal lisaks eelkõige artiklite 5, 15 ja 17 sätetele ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada täiendav maksuvabastus või maksustamistaseme alandamine teatavatel poliitilistel kaalutlustel.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lubada Saksamaal kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes (edaspidi „kaldalt tulev elekter”). Kõnealune erand peaks andma majandusliku stiimuli kaldalt tuleva elektri kasutamiseks, et vähendada sadamalinnade õhusaastet.

Taotlus ja selle üldine taust

Nõukogu võttis 12. juulil 2011 vastu rakendusotsuse 2011/445/EL, millega lubatakse Saksamaal kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes („kaldalt tulev elekter”) kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19([2]). Kõnealuse otsuse kehtivusaeg lõpeb 16. juulil 2014.

26. veebruari 2014. aasta kirjaga taotlesid Saksamaa asutused uut otsust, millega lubatakse Saksamaal jätkata vähendatud maksumäära kohaldamist. Saksamaa on taotlenud vähendatud maksumäära kohaldamise lubamist kuueks aastaks.

Saksamaa soovib taotletud meetmega jätkata stiimuli pakkumist kaldalt tuleva elektri kasutamiseks, kuna seda peetakse vähem saastavaks kui elektrienergia tootmist sadamakai ääres seisvate laevade pardal. Kui meedet ei lubata, siis tuleb kaldalt tulevat elektrit maksustada üldise elektrimaksu siseriikliku määraga, mis on 20,50 eurot MWh kohta.

Teisalt on energia maksustamise direktiivi artikli 14 lõike 1 punktiga c kohustatud liikmesriike andma maksuvabastus selliste energiatoodete puhul, mida laevadel kasutatakse mootorikütusena ELi territoriaalvetes sõitmiseks. Kõnealuse maksuvabastusega on hõlmatud ka sadamakai ääres seisvate laevade pardal elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted. Samuti võivad liikmesriigid anda maksuvabastuse selliste energiatoodete puhul, mida laevadel kasutatakse sisevetes sõitmiseks vastavalt energia maksustamise direktiivi artikli 15 lõike 1 punktile f, mis hõlmab ka elektrienergia tootmist pardal. Seega ei mõjuta energia maksustamise direktiivil põhinev maksustamissüsteem enamikul juhtudel kulusid, mis on seotud sadamakai ääres seisva laeva pardal elektrienergia tootmisega, kuigi sellisel tootmisel võib sadamates õhukvaliteedi halvenemise ja mürataseme suurenemise tõttu olla negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale.

Saksamaa soovib jätkata kaldalt tuleva elektri suhtes vähendatud maksumäära (0,50 eurot/MWh) kohaldamist, järgides seega direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud elektri maksustamise alammäära. Elektrimaksu vähendatud määra tuleb kohaldada kõigi kaldalt tulevate elektritarnete suhtes nii ELi territoriaalvetes kui ka sisevetes, välja arvatud eraomanduses olevate lõbusõidulaevade puhul. Saksamaa asutuste arvutuste kohaselt olid meetme kolmeaastase kohaldamisperioodi jooksul maksukulud aastas keskmiselt ligikaudu 2,2 miljonit eurot. Vastavalt Saksamaa föderaalvalitsuse hinnangule, suureneks see hüpoteetiline eelarveline kulu järgmise kuue aasta jooksul eeldatavasti järk-järgult 3‑4 miljoni euroni aastas.

Maksuvähendusega tahab Saksamaa jätkata laevakäitajatele stiimuli pakkumist kaldalt tuleva elektri kasutamiseks, et vähendada sadamakai ääres seisvatelt laevadelt tulenevat õhusaastet ja müra ning ka CO2-heidet. Vähendatud maksumäära kohaldamisega tugevdataks kaldalt tuleva elektri konkurentsivõimet, võrreldes täielikult maksuvabade punkrikütuste põletamisega laevade pardal.

Saksamaa asutused teatasid komisjonile, et praegu on kõigist Saksamaa sadamatest ainult Lübecki sadamas olemas rajatised selleks, et varustada suurema elektrikoormusega laevu kaldalt tuleva elektriga. Lisaks maismaal asuvatele rajatistele on sadamas ka „elektri-pargased”, st soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kasutatavad ujuvalused, mis kasutavad kütusena veeldatud maagaasi. Kaldalt tuleva elektri staatiliste rajatiste ehitamine Hamburgi sadamas on kavandatud 2014. aasta maiks ning see hõlmab Altona terminali kahe merematkelaeva terminali ümberehitamist kaldalt tuleva elektri rajatiste jaoks. Samuti on nn elektri-pargased ette nähtud HafenCity terminali jaoks.

Siseveesadamates on rohkem kaldalt tuleva elektri rajatisi, mille edasiseks arendamiseks on plaanid olemas.

Saksamaa leiab, et kõnealune meede on kooskõlas komisjoni soovitusega 2006/339/EÜ ühenduse sadamates kai ääres seisvatel laevadel kaldalt tuleva elektri kasutamise edendamise kohta([3]) ning komisjoni teatisega „Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani”([4]). Sellega seoses märgitakse, et alates 2011. aasta juunist on liikmesriikidel tingimusteta kohustus täita selliste asjaomaste saasteainetega nagu tahked osakesed seonduvaid õhukvaliteedi standardeid([5]). Nimetatud kohustusega nõutakse, et liikmesriigid leiaksid vajaduse korral lahendused sellistele probleemidele nagu sadamakai ääres seisvate laevade põhjustatud heitkogused, ning on mõistetav, et selliste probleemidega sadamate puhul soodustatakse kaldalt tuleva elektri kasutamist õhukvaliteedi üldise strateegia osana.

Saksamaa asutuste argumendid seoses kõnealuse meetme mõjuga siseturule

Saksamaa asutuste kinnitusel ei mõjuta kõnealune meede siseturu nõuetekohast toimimist ega too kaasa konkurentsimoonutusi. Saksamaa võimaldab maksusoodustust nii tarnimisel vähendatud maksumäärana kui ka maksutagastusena. Kui kohaldatakse maksumäära vähendamist tarnimisel, ei või elektritarnija maksusoodustust või ainult osa sellest anda edasi lõpptarbijale, st laevakäitajale. Saksamaa asutuste andmetel antakse maksusoodustus tavaliselt edasi. Kuid isegi juhul, kui vähendatud maksumäär on täielikult edasi antud laevakäitajatele, kes kasutavad direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud madalaima määraga maksustatud kaldalt tulevat elektrit, ei saa nad tegelikkuses majanduslikke eeliseid, kuna kõnealused käitajad toodavad oma elektrienergiat laevapardal ning see elektrienergia on maksuvaba. Saksamaa asutuste sõnul ei anna laevapardal toodetava elektrienergia asendamine kaldalt tuleva, madalaima maksumääraga elektriga üldist kulueelist.

Saksamaa asutused teatasid komisjonile, et käesoleval hetkel ei ole neil teada selliste laevakäitajate arv, kes kasutavad kaldalt tuleva elektri rajatisi, ning meetme lühikese kohaldamisaja tõttu ei saa nad anda täielikku hinnangut kaldalt tuleva elektri kasutamise kohta. Olemasoleva teabe põhjal leiavad nad, et kaldalt tuleva elektri kasutamine on oluliselt suurenenud eelkõige siseveeteede sadamate kai ääres seisvate laevade puhul.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, eriti selle artikli 14 lõike 1 punkt c ja artikli 15 lõike 1 punkt f.

Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 kohase meetme hindamine

Teatavad poliitilised kaalutlused

Direktiivi artikli 19 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud järgmine:

„Lisaks eelmiste artiklite sätetele, eriti artiklitele 5, 15 ja 17, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada täiendava maksuvabastuse või -vähenduse teatavatel poliitilistel kaalutlustel.”

Kõnesoleva maksuvähendusega soovivad Saksamaa asutused jätkuvalt toetada meedet, mis võimaldab sadamakai ääres seisvatel laevadel saada elektrienergiat keskkonnahoidlikumal viisil, parandades seega kohalikku õhukvaliteeti. Saksamaa märkis, et komisjon on tegelikult juba soovitanud kasutada kaldalt tulevat elektrit alternatiivina sadamakai ääres seisvate laevade pardal elektrienergia tootmisele, ning on seega tunnistanud kõnealuse meetme keskkonnahoidlikkust([6]). Ilma meetmeta oleks sadamakai ääres seisvatele laevadele tarnitava elektri suhtes kohaldatav maksumäär Saksamaal 20,50 eurot MWh kohta. Taotletud maksumäära vähendamisega antakse täiendav stiimul kõnealuse tehnoloogia kasutamiseks, mille suhtes kohaldatav maksumäär on 20 eurot/MWh, ning mis seega aitab kaasa osutatud poliitilise eesmärgi saavutamisele.

Komisjon märgib ühtlasi, et praegu takistab kaldalt tuleva elektri laialdasemat kasutust vajaliku maismaa infrastruktuuri peaaegu täielik puudumine sadamates. Seetõttu vajatakse tõenäoliselt eelkõige sellise infrastruktuuri ehitamist käsitlevaid täiendavaid algatusi, et saavutada kõnealuse maksuvabastusega seonduv poliitiline eesmärk. Vastavalt Saksamaa asutuste edastatud teabele on merelaevade jaoks vaja suurt elektrikoormust võimaldavaid rajatisi, mis praegu on olemas üksnes Lübecki sadamas. Kavas on ehitada vastavad rajatised Hamburgi sadamas. Arvukamalt on kaldalt tuleva elektri rajatisi siseveeteede sadamates, kus laevad peavad tavaliselt järgima väiksema elektrikoormuse nõudeid.

Seoses seatud poliitilise eesmärgi sisuga osutab komisjon, et kaldalt tuleva elektri kasutamise edendamine on tegelikult ühine poliitiline eesmärk, mille poole tuleks pürgida kogu ELis tervikuna. Seda on selgesti tõdetud komisjoni teatises – Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta([7]) ja lisatud komisjoni talituste töödokumendis([8]). Meede on kooskõlas komisjoni ettepanekuga võtta vastu alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõttu käsitlev direktiiv. Kõnealuses direktiivis käsitletakse kaldalt tuleva elektri rajatiste paigaldamist sadamates, kui need on kulutasuvad ja keskkonnale positiivse mõjuga([9]).

Ettepanekus energia maksustamise direktiivi läbivaatamiseks soovitas komisjon vabastada energiamaksust kaldalt tulev elektrienergia, mida jaotatakse sadamakai ääres seisvatele laevadele([10]). Nõukogu ei ole seni veel komisjoni ettepanekut vastu võtnud. Vahepeal tuleks anda ettevõtjatele Saksamaal ja Saksamaa asutustele õiguskindlus seoses maksumeetmetega, mida kohaldatakse kaldalt tuleva elektri kasutamise edendamiseks. Praegu on kaldalt tuleva elektri suhtes soodsate maksutingimuste kehtestamise ainus võimalus ette nähtud artikliga 19. Artikli 19 eesmärk on reageerida iga liikmesriigi erioludele, mida direktiivis ei ole kajastatud. Direktiivi artiklil 19 põhinevat erandit, millega soovitakse edendada kaldalt tuleva elektri kasutamist, võidakse seega kohaldada üksnes üleminekumeetmena, kuni nõukogu käsitleb kõnealust eesmärki direktiivi 2003/96/EÜ läbivaatamise raames.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Taotletud meede hõlmab peamiselt ELi keskkonnapoliitikat. Meetmega aidatakse kaasa kohaliku õhukvaliteedi parandamise eesmärgile sel määral, kuivõrd see aitab vähendada punkrikütuste põletamist sadamas seisvate laevade pardal. Meetmega võib kaasneda ka CO2-heitkoguste mõningane vähenemine, kuigi sellise mõju tähtsus sõltub kaldapealse võrgu kaudu laevadele jaotatava elektrienergia allikast([11]). Keskkonnaprobleemi ulatust näitab Saksamaa Lübeck-Travemünde sadama näitel, kus laevade tekitatud on 90 % vääveldioksiidi ja 80 % lämmastikoksiidi heitkogustest. Saksamaa asutused esitasid elektrienergia aastasel tarbimisel (5 584 MWh) põhineva võrdluse selliste hinnanguliste aastaste heitkoguste vahel, mis tulenevad Lübecki sadamas kaldalt tuleva elektri kasutamisest, ja selliste heitkoguste vahel, mis tulenevad laeva pardal elektrienergia tootmiseks kasutatavast kergest kütteõlist, mille väävlisisaldus vastab väävlisisalduse direktiiviga([12]) kehtestatud piirmääradele ELis:

|| NOx || SO2 || CO2

Hüdroenergiast toodetud taastuvenergia || 0,078 t || 0,056 t || 0 t

Laeva kerge kütteõli || 3,571 t || 6,026 t || 4251,9 t

Hamburgi sadamaasutuste hinnangutest ilmneb, et võrreldes laeva kerge kütteõli kasutamisest tekkivate heitkogustega Altona terminalis peaksid aastased heitkogused tänu kavandatud kaldalt tuleva elektri rajatistele vähenema järgmiselt: lämmastikoksiid – ligikaudu 39 t ehk 74 %, vääveldioksiid – ligikaudu 1,1 t ehk 62 % ning tahked osakesed – ligikaudu 0,5 t ehk 5 %. Kõnealuste rajatiste käitamisel Saksamaa tavapärase elektriseguga oleks võimalik vähendada aastas süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid ligikaudu 1 050 t ehk 19 %. Kavandatud taastuvatest energiaallikatest saadud elektri tarnimisega vähendataks (olenevalt elektritootmisrajatiste jõudlusest) CO2-heitkoguseid veelgi olulisemalt – 3 354 t aastas. Tänu HafenCity terminalis merematkelaevade elektrienergiaga varustamisel veeldatud maagaasil töötavate nn elektri-pargaste kasutamisele oleks õhusaasteainete heitkoguste vähendamine lämmastikoksiidi osas 51 t ehk 73 %. Pärast pargaste tekitatud 5 t lämmastikoksiidi aastase heitkoguse mahaarvamist vähendataks heitkoguseid aastas kokku 46 t. Vääveloksiidi heitkoguseid vähendataks aastas 1,5 t ehk 58 % ja tahkeid peenosakesi 0,7 t ehk 48 % ning puuduksid nn elektri-pargaste tekitatud lisa-heitkogused. CO2-heitkoguseid saaks vähendada 1 824 t ehk 26 % aastas, kui laeva kerge kütteõli asemel kasutatakse veeldatud maagaasi. Hinnangutes on arvesse võetud lisakatlast (kütmine pardal) tekkivaid ülejäänud heitkoguseid.

Siinkohal tuleb meenutada, et kaldalt tuleva elektri ebasoodsa konkurentsiolukorra üks olulisi põhjusi on see, et alternatiivne võimalus, st sadamas seisvate laevade pardal toodetud elektrienergia, on praegu täielikult maksuvaba: maksuvaba ei ole mitte ainult elektrienergia tootmiseks põletatav punkrikütus (see vastab direktiivi 2003/96/EÜ artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud tavaolukorrale), vaid ka laevade pardal toodetud elektrienergia on maksuvaba (vt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 14 lõike 1 punkt c). Kuigi viimasena mainitud maksuvabastust võib olla raske käsitada liidu keskkonnaeesmärkidele vastavana, on selles arvesse võetud praktilisi kaalutlusi. Tegelikult on laeva pardal toodetud elektrienergia maksustamiseks vajalik laevaomaniku (kes asub sageli kolmandas riigis) või -käitaja deklaratsioon tarbitud elektrienergia koguse kohta. Lisaks sellele peab deklaratsioonis olema osutatud, milline osa elektrienergiast tarbiti selle liikmesriigi territoriaalvetes, kus maksu tuleb tasuda. See oleks laevaomanikele tohutu halduskoormus, kuna nad peaksid esitama deklaratsiooni kõigi liikmesriikide kohta, kelle territoriaalvetes laev on seilanud. Kõnealustel tingimustel on õigustatud, et vähem saastavat kaldalt tulevat elektrit ei asetata ebasoodsasse olukorda ja Saksamaal lubatakse kohaldada vähendatud maksumäära.

Vastupidiselt meresadamates valitsevale olukorrale on siseveeteede sadamate kai ääres seisvate laevade tarbitava elektrienergia puhul laeva pardal toodetud elektrienergia maksust vabastamine liikmesriikide jaoks üksnes valikuline (artikli 15 lõike 1 punkt f). Seega ei takista ükski õiguslik piirang liikmesriikidel käsitleda kaldalt tulevat elektrit ja siseveeteede sadamates laevade pardal toodetavat elektrienergiat võrdsetel alustel. Direktiivi artikli 15 lõike 1 punktis f esitatud võimalust mitte maksustada laeva pardal toodetud elektrienergiat saab jällegi õigustada seadusandja praktiliste kaalutlustega ja see võimalus on samas tihedasti seotud sisevetes sõitmise jaoks ettenähtud valikuliste maksusoodustustega. Enamik liikmesriike, sealhulgas Saksamaa, on otsustanud mitte maksustada kõnealustel eesmärkidel kasutatavat kütust. Reini ja selle lisajõgede osas on kõnealune maksuvabastus ühtlasi sätestatud rahvusvahelises lepingus([13]), mille Saksamaa on ratifitseerinud. Ühtlasi leitakse, et laevapardal elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse eraldi maksustamine([14]) ei ole praktiline, kuna see nõuaks elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse eristamist navigeerimiseks kasutatud kütusest. Kui liikmesriigid otsustavad, kas laiendada merelaevanduse suhtes kohaldatavat maksuvähendust sisevetes liiklemiseks kasutatavatele kütustele, võtavad nad arvesse paljusid tegureid, sealhulgas riigisisese transpordipoliitika laiemaid eesmärke, nagu keskkonnakaalutlused, mis võib viia selleni, et liikmesriigid ei maksusta kõnealustel eesmärkidel kasutatavaid kütuseid.

Seepärast peetakse praeguses etapis õigustatuks anda Saksamaale võimalus siseveesadamates kaldalt tulevat elektrit mitte maksustada.

Siseturg ja aus konkurents

Siseturu ja ausa konkurentsi seisukohast aitab taotletud meede parandada punkrikütuste maksuvähendusest tulenevat, konkurentsi moonutavat olukorda, kus sadamakai ääres seisvad laevad saavad kasutada elektrienergiat, mis tuleb kahest võistlevast elektrienergiaallikast, st laeva pardal toodetav elektrienergia ja kaldalt tulev elekter.

Seoses konkurentsiga laevakäitajate vahel tuleb rõhutada, et komisjonile kättesaadava teabe kohaselt kasutab praegu väga vähe laevu kaldalt tulevat elektrit kaubanduslikel eesmärkidel. Teiseks, isegi kui meede pakub laevaühingutele eelise, mis tähendab, et nad saavad osta elektrienergiat madalama hinnaga kui muudes sektorites tegutsevad ettevõtjad, ei muuda vaadeldav meede eelduste kohaselt laevandussektoris valitsevat konkurentsiolukorda märkimisväärselt. Kuigi täpsed kulud sõltuvad olulisel määral naftahindade arengust ja neid on seetõttu raske prognoosida, ilmneb kättesaadavast teabest([15]) ja Saksamaa esitatud andmetest, et üldiselt ei muuda isegi täielik maksuvabastus enamikul juhtudel kaldalt tuleva elektri tootmiskulusid väiksemaks pardal tootmise kuludest, ning seega ei paku see mingil juhul kaldalt tulevat elektrit kasutavatele laevakäitajatele märkimisväärset konkurentsieelist, võrreldes pardal toodetud elektrienergiat kasutavate laevakäitajatega. Praegusel juhul ei saa eespool kirjeldatud laadi märkimisväärset konkurentsimoonutust üldse eeldada, sest Saksamaa kohaldab direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud madalaimat maksustamistaset.

Seoses sadamatevahelise konkurentsiga olukorras, kus, nagu eespool osutatud, ei ole kaldalt tuleva elektri kasutamine vaatamata maksuvähendusele vähemalt lühikeses perspektiivis majanduslikult teostatavam kui elektrienergia tootmine laeva pardal, ei moonuta kaldalt tuleva elektri puhul antav kõnealune maksuvähendus tõenäoliselt kuigivõrd sadamatevahelist konkurentsi ega pane laevu selle võimaluse kättesaadavuse tõttu oma marsruuti muutma. Saksamaa asutused rõhutavad, et kaldalt tuleva elektri kasutamine on vähene mitte ainult sadamarajatiste puudumise või kõrgemate kulude tõttu, vaid ka seetõttu, et puuduvad rahvusvaheliselt kokkulepitud tehnilised standardid laevade elektrivõrku ühendamiseks.

Lõpetuseks võib lisada, et ajavahemik, mille kohta on tehtud ettepanek lubada kohaldada vähendatud maksumäära, järgib suures osas komisjoni ettepanekus sisalduvat ajakava kaldalt tuleva elektri kaheksa-aastase maksuvabastuse kohta.

Meetme kohaldamisaeg ja energia maksustamist käsitleva ELi raamistiku väljatöötamine

Põhimõtteliselt peaks erandi kohaldamisaeg olema piisavalt pikk, et mitte kõigutada sadamakäitajate tahet teha vajalikke investeeringuid. Praegusel juhul saaks meetme kohaldamisaega pikendada ja maksuvähendust ulatuslikumaks muuta komisjoni ettepanekuga energia maksustamise direktiivi läbivaatamiseks, millega nähakse ette kaldalt tuleva elektri kohustuslik maksuvabastus kaheksa aastat kestvaks ajavahemikuks pärast direktiivi jõustumist. Erand ei tohiks siiski avaldada negatiivset mõju olemasoleva õigusraamistiku tulevastele arengusuundadele ning tuleks arvestada võimalusega, et nõukogu võtab vastu komisjoni ettepanekul põhineva õigusakti, millega muudetakse energia maksustamise direktiivi. Kõnealuses olukorras näib asjakohane anda taotletud luba direktiiviga ettenähtud kuueaastaseks maksimumperioodiks, kui vastavad üldsätted ei jõustu enne otsusega ettenähtud kehtivusaja lõppu. See ajavahemik annab õiguskindluse laeva- ja sadamakäitajatele, kes peavad kavandama oma investeeringuid kaldalt tuleva elektri rajatistesse ja laeva pardaseadmetesse. Selle ajavahemiku jooksul on Saksamaa asutustel võimalik ka koguda andmeid meetme mõju täielikuks hindamiseks.

Riigiabi eeskirjad

Saksamaa asutuste kavandatud maksumäär 0,50 eurot/MWh vastab direktiivi 2003/96/EÜ artikli 10 kohasele madalaimale maksustamistasemele. Seega on meetmega täidetud üks neist tingimustest, mis on sätestatud komisjoni määruse 651/2014/EL([16]) artiklis 44. Kõnealuses artiklis on sätestatud tingimused, mille kohaselt selline meede vabastatakse riigiabist teatamise nõuetest. Siiski ei ole praeguses etapis võimalik kindlaks teha, kas kõik kõnealuses määruses sätestatud tingimused on täidetud ning kas nõukogu rakendusotsuse ettepanekuga ei takistata komisjoni nõudmast, et Saksamaa järgiks riigiabi eeskirju.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Käesolev ettepanek põhineb Saksamaa esitatud taotlusel ja käsitleb ainult kõnealust liikmesriiki.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine

Käesolevas ettepanekus käsitletakse ühe liikmesriigi taotlusel talle antud luba.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Subsidiaarsuse põhimõte

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 113 hõlmatud kaudse maksustamise valdkond ei ole ELi toimimise lepingu artikli 3 kohaselt iseenesest Euroopa Liidu ainupädevuses.

Samas on liikmesriikide pädevus selles valdkonnas ELi kehtiva õigusega rangelt reguleeritud ja piiratud. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 kohaselt võib üksnes nõukogu lubada liikmesriigil kehtestada selle sätte kohaseid täiendavaid maksuvabastusi või -vähendusi. Liikmesriigid ei saa nõukogu asemel seda otsust vastu võtta.

Ettepanek on seega kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Maksuvähendus ei ületa kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajaminevat (vt eespool siseturgu ja ausat konkurentsi käsitlevad kaalutlused).

Õigusakti valik

Kavandatav(ad) õigusakt(id): nõukogu otsus.

Direktiivi 2003/96 artikliga 19 on ette nähtud üksnes kõnealust liiki õigusakt.

4.           MÕJU EELARVELE

Meetmega ei kaasne liidule rahalist ega halduskoormust. Ettepanek ei mõjuta seega liidu eelarvet.

2014/0247 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega lubatakse Saksamaal kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik,([17]) eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu rakendusotsusega 2011/445/EL lubati Saksamaal kuni 16. juulini 2014 kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes („kaldalt tulev elekter”) kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19.

(2)       Saksamaa taotles 26. veebruari 2014. aasta kirjaga luba kohaldada elektrimaksu vähendatud määra kaldalt tuleva elektri suhtes vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19.

(3)       Kõnealuse taotletava maksuvähendusega on Saksamaa eesmärk jätkuvalt edendada kaldalt tuleva elektri laialdasemat kasutamist, kuna see on sadamakai ääres seisvate laevade elektrienergiavajaduse rahuldamiseks keskkonnasõbralikum viis kui punkrikütuste põletamine laevade pardal.

(4)       See aitab kaasa sadamalinnade õhukvaliteedi paranemisele, kuna kaldalt tuleva elektri kasutamisel ei teki sellist õhusaastet kui punkrikütuste põletamisel kai ääres seisvate laevade pardal. Seepärast loodetakse, et meetmega on võimalik kaasa aidata liidu keskkonna-, tervishoiu- ja kliimapoliitika alaste eesmärkide saavutamisele.

(5)       Lubades Saksamaal kohaldada kaldalt tuleva elektri suhtes vähendatud maksumäära, ei minda kaldalt tuleva elektri kasutamise suurendamiseks vajalikust kaugemale, kuna elektrienergia tootmine laevade pardal jääb endiselt enamikul juhtudel konkurentsivõimelisemaks võimaluseks. Samal põhjusel ja asjaomase tehnoloogia praeguse suhteliselt väikese turuosa tõttu ei too meede oma jõusoleku ajal tõenäoliselt kaasa märkimisväärseid konkurentsimoonutusi ega mõjuta seega negatiivselt siseturu nõuetekohast toimimist.

(6)       Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikest 2 nähtub, et kõigi osutatud sätte kohaselt antud lubade puhul tuleb kehtestada range ajapiirang. Võttes arvesse vajadust võimaldada piisavalt pikk ajavahemik meetme nõuetekohaseks hindamiseks, aga ka vajadust toetada olemasoleva õigusliku raamistiku tulevasi arengusuundi, on asjakohane anda taotletud luba kuueaastaseks ajavahemikuks, kui vastavad üldsätted ei jõustu enne käesoleva otsusega ettenähtud kehtivusaja lõppu.

(7)       Selleks et tagada sadama- ja laevakäitajate õiguskindlus ning selleks, et vältida elektrienergia turustajate ja edasimüüjate halduskoormuse võimalikku suurenemist, mis võib tuleneda kaldalt tulevale elektrile kehtestatud aktsiisimaksumäära muudatustest, tuleks tagada, et Saksamaa saaks ilma katkestusteta kohaldada käesolevas otsuses käsitletavat konkreetset maksuvähendust. Seepärast tuleks nõukogu rakendusotsusega 2011/445/EL kehtestatud varasema korra sujuvaks kohaldamiseks anda taotletud luba alates 17. juulist 2014.

(8)       Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Saksamaal lubatakse seega kohaldada vähendatud maksumäära sadamakai ääres seisvatele laevadele, mis ei ole eraomanduses olevad lõbusõidulaevad, vahetult jaotatava elektri suhtes („kaldalt tulev elekter”), tingimusel et järgitakse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 10 kohaseid madalaimaid maksustamistasemeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Seda kohaldatakse alates 17. juulist 2014.

Otsus kaotab kehtivuse 16. juulil 2020.

Juhul kui nõukogu näeb ELi toimimise lepingu artikli 113 alusel ette kaldalt tulevat elektrit käsitlevaid maksusoodustusi hõlmavad üldeeskirjad, kaotab käesolev otsus kehtivuse päeval, mil kõnealused üldeeskirjad jõustuvad.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

([1])            Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

([2])            ELT L 191, 22.7.2011, lk 22.

([3])            Komisjoni soovitus 2006/339/EÜ, 8. mai 2006, ühenduse sadamates seisvatel laevadel kaldalt tuleva elektri kasutamise edendamise kohta (ELT L 125, 12.5.2006).

([4])            KOM(2009) 8 (lõplik), 21. jaanuar 2009.

([5])            Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008).

([6])            Vt joonealune märkus nr 3.

([7])            KOM(2007) 575 (lõplik), 10. oktoober 2007.

([8])            SEK(2007) 1278 (lõplik), 10. oktoober 2007.

([9])            COM(2013) 18 (final), 24. jaanuar 2013.

([10])           KOM(2011) 169 (lõplik), 13. aprill 2011.

([11])           Varem on komisjon hinnanud, et üleminek kaldalt tulevale elektrile toob kaasa CO2-heite vähenemise keskmiselt 50 % võrra, vt joonealune märkus 2. Siiski võib kõnealuse meetme mõju erineda märkimisväärselt nimetatud keskmisest väärtusest, kuna see sõltub väga tugevasti asjaomase turupiirkonna CO2-mahukusest ning täpsest ajast, mil ilmneb täiendav elektrienergia nõudlus.

([12])           Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ (EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13–18).

([13])           Vt 16. mai 1952. aastal Reini-äärsete riikide ja Belgia vahel sõlmitud lepingu (Reini jõel navigeerimisel laeva varustamiseks kasutatava diislikütuse tolli- ja maksualase käsitlemise kohta) artikkel 1 (Bundesgesetzblatt 1953, II osa, lk 531).

([14])           Vt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 21 lõike 5 kolmas lõik.

([15])           Vt Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi aruanne „Service Contract Ship Emissions: Assignment, Abatement and Market-based Instruments, Task 2a – Shore-Side Electricity”, august 2005, http://ec.europa.eu/environment/air/pdf/task2_shoreside.pdf. Kuluanalüüs koostatakse Göteborgi (Rootsi), Juneau ja Long Beachi (USA) sadamate kohta.

([16])           Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

([17])            ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.