52014PC0377

SELETUSKIRI

1.           Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks Euroopa Liidu õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse talle antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2.           1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et õigusnormide arusaadavuse ja selguse huvides tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3.           Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida tavapäraselt Liidu õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud seadusandlikku menetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonide­vahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4.           Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 7 mai 1998 aasta määrus (EÜ) nr 994/98[3]. Uus määrus asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4]; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused.

5.           Kodifitseerimise ettepanek on koostatud määruse EÜ nr 994/98 ja selle muutmisakti eelneva konsolideerimise alusel 22 ametlikus keeles, mis on teostatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud määruse II lisas.

ê 733/2013 art 1 punkt 1

2014/0192 (COD)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

ê 994/98 (kohandatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ö Liidu toimimise lepingut Õ, eriti selle artiklit Ö 109 Õ,

võttes arvesse Ö Euroopa Õ Komisjoni ettepanekut,

Övõttes arvesse Õ Euroopa Parlamendi Ö arvamust Õ[5],

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[6],

ning arvestades, et:

ê (kohandatud)

(1)       Nõukogu määrust (EÜ) nr 994/98Ö [7] Õ on oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse Ö huvides Õ tuleks nimetatud määrus kodifitseerida[8].

ê 994/98 põhjendus 2 (kohandatud)

(2)       Ö Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) Õ kohaselt on eelkõige komisjoni ülesanne hinnata, kas abi sobib kokku Ö siseturuga Õ.

ê 994/98 põhjendus 3

(3)       Siseturu nõuetekohane toimimine nõuab konkurentsieeskirjade ranget ja tõhusat kohaldamist riigiabi suhtes.

ê 994/98 põhjendus 4 (kohandatud)

(4)       Komisjonil Ö peaks Õ olema Ö võimalik Õ teatada määruste kaudu neis valdkondades, kus tal on piisav kogemus sobivuskriteeriumide määratlemisel, et teatavad abi Ö eriliigid Õ sobivad kokku Ö siseturuga ELi toimimise lepingu Õ artikli Ö 107 Õ lõigete 2 ja 3 sätete kohaselt ning on seega vabastatud artikli Ö 108 Õ lõikes 3 sätestatud menetlusest.

ê 994/98 põhjendus 5 (kohandatud)

(5)       Grupierandi määrused Ö tagavad Õ läbipaistvuse ja õiguskindluse; Ö Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) Õ artikli Ö 4 lõike 3 Õ ja Ö ELi toimimise lepingu artikli 267 Õ kohaldamist piiramata võivad liikmesriikide kohtud neid otse kohaldada.

ê 733/2013 põhjendus 2 (kohandatud)

(6)       Riigiabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud objektiivne mõiste. Komisjonile Ö käesoleva Õ määrusega antud volitust grupierandite vastuvõtmiseks kohaldatakse ainult nende meetmete suhtes, mis vastavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele ja seega kujutavad endast riigiabi. Teatava abiliigi lisamine Ö käesolevasse Õ määrusesse või erandimäärusesse ei määra eelnevalt kindlaks meetme käsitamist riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

ê 733/2013 põhjendus 3 (kohandatud)

(7)       Komisjonil Ö peaks olema võimalik Õ tunnistada teatavatel tingimustel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele Ö, Õ teadus- ja Ö arendustegevuseks ning innovatsiooniks Õ ning keskkonnakaitseks antav abi, tööhõivealane abi, koolitusabi ning abi, mis on kooskõlas kaardiga, mille komisjon on regionaalabi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile, siseturuga kokkusobivaks ja selle suhtes ei pea kohaldama teatamiskohustust.

ê 733/2013 põhjendus 4 (kohandatud)

(8)       Innovatsioonist on saanud ühe Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames liidu poliitikaprioriteet. Lisaks sellele on paljud innovatsioonile antavad abimeetmed suhteliselt väikese mahuga ega põhjusta märkimisväärset konkurentsimoonutust.

ê 733/2013 põhjendus 5 (kohandatud)

(9)       Mitmed liikmesriikide poolt kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise sektoris võetud meetmed ei saa endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Ö Selles ulatuses, kus Õ kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise valdkonna meetmed kujutavad endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, Ö peaks Õ komisjonil Ö olema võimalik tunnistada, et teatavatel tingimustel on see abi siseturuga kokkusobiv ja sellele suhtes ei pea kohaldama teatamiskohustust Õ. Väikesed kultuuri edendamise ning loomingu ja kultuuripärandi säilitamise projektid Ö ei tekita Õ tavaliselt olulisi moonutusi, ning hiljutised juhtumid on näidanud sellise abi piiratud mõju kaubandusele.

ê 733/2013 põhjendus 6

(10)     Erandid kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võiks määrata kindlaks suunistes esitatud komisjoni kogemuse põhjal, näiteks kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul, või töötada välja juhtumipõhiselt. Selliste grupierandite koostamisel peaks komisjon võtma arvesse, et need peaksid hõlmama ainult meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi, ja need peaksid põhimõtteliselt keskenduma meetmetele, mis toetavad „ELi riigiabi ajakohastamise” eesmärke, ning et ainult selline abi on grupierandiga hõlmatud, mille osas komisjonil on juba põhjalikud kogemused. Lisaks tuleks võtta arvesse liikmesriikide esmapädevust kultuuri valdkonnas, kultuurilise mitmekesisuse suhtes kohaldatavat erikaitset kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 167 lõikega 1 ning kultuuri erilist iseloomu.

ê 733/2013 põhjendus 7 (kohandatud)

(11)     Mis puutub loodusõnnetuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisega seotud riigiabikavasid Ö nagu ka kalandusvaldkonnas teatavate halbade ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisega seotud riigiabikavasid, siis Õ nimetatud valdkondades antud toetuste summad on üldiselt piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused. Ö Käesolev Õ määrus Ö peaks Õ komisjonil Ö võimaldama sellist abi teatamiskohustusest vabastada. Õ. Komisjoni kogemustest nähtub, et selline abi ei tekita üldiselt olulisi moonutusi ning saadud kogemustele tuginedes on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

ê 733/2013 põhjendus 9 (kohandatud)

(12)     Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42 ei kohaldata riigiabi eeskirju teatavatel tingimustel teatavate ELi toimimise lepingu I lisas nimetatud põllumajandustooteid edendavate abimeetmete suhtes. Artiklit 42 ei kohaldata metsandusele antava riigiabi ega Ö selles Õ lisas nimetamata toodete suhtes. Komisjonil peaks olema võimalus kohaldada erandit teatavate abiliikide suhtes metsanduse valdkonnas, muu hulgas maaelu arengu programmide raames antava abi suhtes ning ka Ö ELi toimimise lepingu Õ I lisas nimetamata toidusektori toodete edendamiseks ja reklaamiks antava abi suhtes, mille puhul on komisjoni kogemustest lähtudes konkurentsi­moonutused piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

ê 733/2013 põhjendus 10 (kohandatud)

(13)     Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006[9] artiklile 7 kohalduvad ELi toimimise lepingu artiklid 107, 108 ja 109 abile, mida liikmesriigid annavad kalandussektori ettevõtetele, välja arvatud liikmesriikide poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1198/2006 tehtud maksed. Täiendaval riigiabil mere ja magevee bioloogiliste ressursside kaitseks on üldiselt piiratud mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele, see aitab kaasa liidu eesmärkide saavutamisele kalandus- ja merenduspoliitika valdkonnas ega põhjusta tõsist konkurentsimoonutust. Antud toetuste summad on üldiselt piiratud ja on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

ê 733/2013 põhjendus 11 (kohandatud)

(14)     Mitmed liikmesriikide poolt spordisektoris, eelkõige harrastusspordi valdkonnas võetud meetmed ei pruugi endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Ö Selles ulatuses, kus Õ spordivaldkonna meetmed kujutavad endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, Ö peaks komisjonil olema võimalik tunnistada, et teatavatel tingimustel on see abi siseturuga kokkusobiv ja sellele suhtes ei pea kohaldama teatamiskohustust. Õ Spordiga seotud riigiabi meetmetel, eelkõige harrastusspordi valdkonna või väikesemahulistel meetmetel on sageli piiratud mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ning need ei põhjusta tõsist konkurentsimoonutust. Toetuste summad on tavaliselt samuti piiratud. Saadud kogemustele tuginedes on võimalik määratleda selged kokkusobivus­tingimused, tagamaks, et spordile antud abi ei tekitaks olulisi moonutusi.

ê 733/2013 põhjendus 12

(15)     Seoses õhu- ja meretranspordile antava abiga nähtub komisjoni kogemustest, et äärealade (näiteks äärepoolseimad piirkonnad ja saared, sealhulgas ühe piirkonna moodustavad saarel asuvad liikmesriigid ja hõredalt asustatud piirkonnad) elanikele transpordi jaoks antud sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjaomaste transpordiettevõtjate päritolul põhineva diskrimineerimiseta, ei tekita olulisi moonutusi. Veelgi enam, on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

ê 733/2013 põhjendus 13

(16)     Lairibainfrastruktuuridele antava abi valdkonnas on komisjon viimastel aastatel saanud palju kogemusi ning on koostanud suunised[10]. Komisjoni kogemusest nähtub, et abi teatavat liiki lairibataristutele ei moonuta konkurentsi märkimisväärselt ning grupierandi kohaldamine võib kasulikuks osutuda, juhul kui on täidetud teatavad kokkusobivuse tingimused ja taristut kasutatakse nn valgetes piirkondades, näiteks seal, kus puudub sama liiki taristu (lairiba- või järgmise põlvkonna juurdepääsutaristu) ja kus sellise taristu väljaarendamine lähitulevikus on ebatõenäoline, nagu on esile toodud suuniste raames väljatöötatud kriteeriumides. See kehtib abi suhtes, mis hõlmab lairibaühenduse põhivõrke, ja väikeste üksikabimeetmete suhtes, mis hõlmavad väga kiireid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, ning lairibaühenduse rajatistele ja passiivsele lairibataristule antud abi suhtes.

ê 733/2013 põhjendus 14 (kohandatud)

(17)     Mitmed liikmesriikide poolt seoses taristuga võetud meetmed ei pruugi endast riigiabi kujutada, kuna need ei vasta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõigile kriteeriumidele näiteks seetõttu, et abisaaja ei teosta majandustegevust, või seetõttu, et puudub mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele või et meede hõlmab üldist majandushuvi esindava teenuse hüvitamist, mis vastab kõigile Altmarki kohtupraktika kriteeriumidele[11]. Selles ulatuses, kus taristu rahastamine kujutab endast siiski riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, Ö peaks komisjonil olema võimalik tunnistada, et teatavatel tingimustel on see abi siseturuga kokkusobiv ja sellele suhtes ei pea kohaldama teatamiskohustust. Õ Seoses taristutega võivad taristuprojektidele antavad väikesed abisummad olla tõhusaks viisiks toetada liidu eesmärke, kui abi vähendab kulusid ja konkurentsimoonutuse potentsiaal on piiratud. Seega peaks komisjonil olema võimalus kohaldada erandit sellistele taristuprojektidele antava riigiabi suhtes, millega toetatakse käesolevas määruses nimetatud eesmärke ja muid ühist huvi pakkuvaid eesmärke, eelkõige strateegia „Euroopa 2020” eesmärke[12]. See võiks sisaldada toetust mitut sektorit hõlmavate võrgustikega seotud projektidele või rajatisi, mille puhul on vajalik suhteliselt vähene sekkumine. Grupierandeid võib teha siiski ainult taristuprojektidele, mille puhul komisjonil on piisavalt kogemusi, et määrata kindlaks selged ja ranged kokkusobivuskriteeriumid, millega tagatakse, et potentsiaalse moonutuse oht on piiratud ja et suurtest abisummadest teatatakse endiselt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt.

ê 994/98 põhjendus 6 (kohandatud)

(18)     Kui komisjon võtab vastu määrusi abi liikide vabastamiseks Ö ELi toimimise lepingu Õ artikli Ö 108 Õ lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, on asjakohane, et komisjon täpsustab abi eesmärgi, abisaajate kategooriad, teatamiskohustusest vabastatud abi piirmäära, abi kumuleerumist reguleerivad tingimused ja järelevalve tingimused, et tagada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva abi sobivus Ö siseturuga Õ.

ê 733/2013 põhjendus 16 (kohandatud)

(19)     Iga abiliigi jaoks, mille suhtes komisjon võtab vastu grupierandi määruse, Ö võivad Õ piirmäärad Ö olla Õ väljendatud kas abi osatähtsusena kõigi abikõlblike kulutuste suhtes või maksimaalse abisummana. Ö Veelgi enam, komisjonil peaks olema võimalik teha grupierandeid ka Õ teatavat liiki riigiabi meetmetele, mida nende eripära tõttu ei saa täpselt väljendada abi osatähtsusena või maksimaalse abisummana, nagu näiteks finantskorraldusvahendid või teatavad meetmete liigid riskikapitaliinvesteeringute edendamiseks. Sellised keerulised meetmed võivad hõlmata erinevatel tasanditel antavat toetust: otsesed abisaajad, vahetasandi abisaajad, kaudsed abisaajad. Arvestades selliste meetmete kasvavat tähtsust ja panust liidu eesmärkide saavutamisse, peaks nendele meetmetele Ö olema võimalik kohaldada Õ erandit. Seega peaks selliste meetmete puhul olema võimalik määratleda konkreetse abi andmise puhul piirmäärasid riigi toetuse maksimaalse abisummana selles meetmes või seoses selle meetmega. Riigi toetuse maksimaalne abisumma võib hõlmata toetuse elementi, mis ei pruugi olla riigiabi, tingimusel et meede sisaldab vähemalt mõnda elementi, mis sisaldab riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ega ole marginaalne.

ê 994/98 põhjendus 8 (kohandatud)

(20)     Abi andmisest teatamise suhtes võib olla kasulik kehtestada piirmäärad või muud asjakohased tingimused, et võimaldada komisjonil hinnata teatava abi mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele ning selle sobivust Ö siseturuga Õ.

ê 994/98 põhjendus 7 (kohandatud)

(21)     Kui komisjon võtab vastu määrusi teatavate abi liikide vabastamiseks Ö ELi toimimise lepingu Õ artikli Ö 108 Õ lõikes 3 sätestatud teatamis­kohustusest, on asjakohane võimaldada tal esitada täiendavaid üksikasjalikke tingimusi, et tagada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva abi sobivus Ö siseturuga Õ.

ê 994/98 põhjendus 9 (kohandatud)

(22)     Ö Siseturu Õ arengut ja toimimist arvesse võttes, peaks komisjonil olema Ö võimalik määrusega Õ kehtestada, et teatav abi ei vasta kõigile Ö ELi toimimise lepingu Õ artikli Ö 107 Õ lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ning on seetõttu vabastatud artikli Ö 108 Õ lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, tingimusel et samale ettevõttele konkreetse tähtaja jooksul antud abi ei ületa teatavat kindlaksmääratud summat.

ê 994/98 põhjendus 10 (kohandatud)

(23)     Vastavalt Ö ELi toimimise lepingu Õ artikli Ö 108 Õ lõikele 1 peab komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt kontrollima kõiki olemasolevaid abisüsteeme; nimetatud eesmärgil ja selleks, et tagada võimalikult suur läbipaistvus ning piisav kontroll, on soovitav, et komisjon seaks oma määruste kohaldamist käsitleva teabe registreerimiseks ja säilitamiseks sisse usaldusväärse süsteemi, mida kõik liikmesriigid saaksid kasutada, ning et komisjon saaks liikmesriikidelt kogu vajaliku teabe teatamiskohustusest vabastatud abi rakendamise kohta, et seda võiks Ö riigiabi Õ nõuandekomitees koos liikmesriikidega läbi vaadata ja hinnata; sel eesmärgil on ka soovitav, et komisjon võiks nõuda sellise teabe andmist, mis on vajalik läbivaatamise tõhususe tagamiseks.

ê 773/2013 põhjendus 17 (kohandatud)

(24)     Liikmesriigid Ö peaksid Õ esitama kokkuvõtte teabest erandimäärusega hõlmatud abi ja selle rakendamise kohta. Nimetatud kokkuvõtete avaldamine on oluline liikmesriikide poolt vastu võetud meetmete läbipaistvuse tagamiseks. Ö Arvestades Õ elektrooniliste sidevahendite edasiarengut, on kokkuvõtete avaldamine komisjoni veebisaidil kiire Ö ja Õ tõhus lahendus, Ö tagades Õ läbipaistvust huvitatud isikute jaoks. Seega Ö tuleks kõnealused kokkuvõtted avaldada Õ komisjoni veebisaidil.

ê 994/98 põhjendus 11 (kohandatud)

(25)     Abi andmise kontrollimine hõlmab hulgaliselt keerukaid faktilisi, õiguslikke ja majanduslikke küsimusi pidevalt arenevas keskkonnas; komisjon peaks seetõttu teatamiskohustusest vabastatavad abi liigid korrapäraselt läbi vaatama. Komisjonil peaks olema võimalus kehtetuks tunnistada või muuta käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud määrusi, juhul kui nende vastuvõtmise aluseks olnud asjaolud on muutunud või kui Ö siseturu Õ areng või toimimine seda nõuab.

ê 994/98 põhjendus 12 (kohandatud)

(26)     Komisjonil peaks tihedas ja pidevas koostöös liikmesriikidega olema võimalus täpselt määratleda kõnealuste määruste ulatus ja määrustega kaasnevad tingimused; komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste koostöö tagamiseks on asjakohane, Ö et Õ enne, kui komisjon võtab vastavalt käesolevale määrusele vastu määrused, konsulteeritakse riigiabi nõuandekomiteega.

ê 773/2013 põhjendus 18 (kohandatud)

(27)     Ö Vastavalt käesolevale määrusele Õ riigiabi nõuandekomitee Ö poolt Õ  Ö läbivaatamisele tulevad Õ määruste eelnõud ja muud dokumendid, tuleks avaldada komisjoni veebisaidil, et tagada Ö läbipaistvus Õ.

ê 773/2013 põhjendus 19 (kohandatud)

(28)     Enne määruse eelnõu avaldamist Ö tuleks Õ konsulteerida riigiabi nõuandekomiteega. Läbipaistvuse Ö huvides Õ tuleks määruse eelnõu avaldada komisjoni veebisaidil samal ajal, kui komisjon konsulteerib esmakordselt nõuandekomiteega,

ê 994/98 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Grupierandid

1. Komisjon võib käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud korra kohaselt vastuvõetud määrustes ning kooskõlas Ö ELi toimimise lepingu Õ artikliga Ö 107 Õ teatada, et järgmised abi liigid sobivad kokku Ö siseturuga Õ ega eelda Ö ELi toimimise lepingu Õ artikli Ö 108 Õ lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist:

ê 733/2013 artikli 1 punkti 2 alapunkt a (kohandatud)

a)           abi:

i)       väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele;

ii)      teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile;

iii)     keskkonnakaitsele;

iv)     tööhõivele ja koolitusele;

v)      kultuuripärandi säilitamisele ja muinsuskaitsele;

vi)     loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisele;

vii)    teatavate halbade ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisele kalandusvaldkonnas;

viii)   metsandusele;

ix)     I lisas nimetamata toidusektori toodete edendamisele;

x)      mere ja magevee bioloogiliste ressursside kaitseks;

xi)     spordile;

xii)    äärealade elanikele transpordi jaoks, kui tegemist on sotsiaalabiga ning seda antakse ilma asjaomaste transpordiettevõtjate päritolul põhineva diskrimineerimiseta;

xiii)   lairibataristu põhivõrkudele, väikestele taristuga seotud üksikmeetmetele, mis hõlmavad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, lairibaühenduse rajatisi ja passiivset lairibataristut piirkondades, kus selline taristu puudub või on sellise taristu väljaarendamine lähitulevikus ebatõenäoline;

xiv)   taristule, millega toetatakse alapunktides i kuni xiii Ö ja ka käesoleva lõike Õ punktis b loetletud eesmärke (ja muid ühist huvi pakkuvaid eesmärke, eelkõige strateegia „Euroopa 2020” eesmärke);

ê 994/98

b)           abi, mis on kooskõlas kaardiga, mis komisjon on piirkondliku abi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile.

2. Lõikes 1 osutatud määrustes tuleb iga abi liigi puhul täpsustada:

a)           abi eesmärk;

b)           abisaajate kategooriad;

ê 733/2013 artikli 1 punkti 2 alapunkt b

c)           piirmäärad, mis on väljendatud kas abi osatähtsusena kõigist abikõlblikest kulutustest või maksimaalse abisummana, või teatavat liiki abi puhul, mille puhul võib olla keeruline täpselt kindlaks määrata abi osatähtsust või summat, eelkõige finantskorraldusvahendid või riskikapitaliinvesteeringud või muud sellised investeeringud, maksimaalse riigi toetuse tasemena selles meetmes või seoses selle meetmega, ilma et see piiraks asjaomaste meetmete käsitlemist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt;

ê 994/98 (kohandatud)

d)           abi kumuleerumist reguleerivad tingimused;

e)           järelevalve tingimused vastavalt artiklile 3.

3. Lisaks sellele võib lõikes 1 osutatud määrustes:

a)           kehtestada piirmäärad või muud tingimused üksiktoetuste andmisest teatamise kohta;

b)           jätta reguleerimisalast välja teatavad sektorid;

c)           esitada täiendavaid tingimusi selliste määruste alusel vabastatud abi sobivusele.

Artikkel 2

Vähese tähtsusega abi

1. Komisjon võib käesoleva määruse artikli 8 kohaselt vastuvõetud määrusega otsustada, et Ö siseturu Õ arengut ja toimimist arvesse võttes ei vasta teatav abi kõigile Ö ELi toimimise lepingu Õ artikli Ö 107 Õ lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ning on seetõttu vabastatud artikli Ö 108 Õ lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, tingimusel et samale ettevõttele konkreetse tähtaja jooksul antud abi ei ületa teatavat kindlaksmääratud summat.

2. Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid komisjonile mis tahes ajal täiendava teabe lõike 1 alusel vabastatud abi kohta.

Artikkel 3

Läbipaistvus ja järelevalve

1. Artikli 1 kohaselt määrusi vastu võttes kehtestab komisjon liikmesriikidele üksikasjalikud eeskirjad, et tagada selliste määruste alusel teatamiskohustusest vabastatud abi läbipaistvus ja järelevalve. Need eeskirjad sisaldavad eelkõige lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõudeid.

ê 733/2013 artikli 1 punkt 3

2. Artikli 1 lõikes 1 osutatud määrustega vabastatud abisüsteemide rakendamisel või süsteemiväliste üksiktoetuste andmisel edastavad liikmesriigid komisjonile selliste abisüsteemide või vabastatud abisüsteemide väliste üksiktoetuste kohta kokkuvõtliku teabe komisjoni veebisaidil avaldamiseks.

ê 994/98 (kohandatud)

3. Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kogu teabe, mis käsitleb grupierandite kohaldamist. Kui komisjonil on teavet, mille põhjal on alust kahelda erandimääruse kohaldamise nõuetekohasuses, edastavad liikmesriigid komisjonile kogu teabe, mida see peab vajalikuks, et hinnata antud abi vastavust nimetatud määrusele.

4. Järgides komisjoni konkreetseid nõudeid, esitavad liikmesriigid vähemalt kord aastas komisjonile aruande grupierandite kohaldamise kohta, soovitavalt elektroonilises vormis. Komisjon teeb need aruanded teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Artiklis 7 osutatud komitee vaatab aruanded läbi ja hindab neid kord aastas.

Artikkel 4

Määruste kehtivusaeg ja muutmine

1. Artiklite 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud määrused kehtivad kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Artiklite 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud määruste alusel vabastatud abi vabastatakse nimetatud määruse kehtivusajaks ning Ö käesoleva artikli Õ lõigetes 2 ja 3 ette nähtud üleminekuajaks.

2. Artiklite 1 ja 2 alusel vastuvõetud määrusi võib kehtetuks tunnistada või muuta juhul, kui nende väljaandmise aluseks olnud asjaolud on muutunud või kui Ö siseturu Õ areng või toimimine seda nõuab. Sel juhul nähakse uues määruses ette kuue kuu pikkune üleminekuaeg varasemas määruses käsitletud abi kohandamiseks.

3. Artiklite 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud määrustes nähakse Ö käesoleva artikli Õ lõikes 2 osutatud tähtaeg ette juhul, kui nende määruste aegumisel nende kehtivusaega ei pikendata.

Artikkel 5

Hindamisaruanne

Iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Komisjon esitab aruande eelnõu artiklis 7 osutatud komiteele tutvumiseks.

Artikkel 6

Huvitatud poolte ärakuulamine

Kui komisjon kavatseb vastu võtta määruse, avaldab ta selle eelnõu, et kõik huvitatud isikud ja organisatsioonid saaksid esitada oma märkused komisjoni määratud mõistliku tähtaja jooksul, mis ühelgi juhul ei või olla lühem kui üks kuu.

Artikkel 7

Ö Riigiabi Õ nõuandekomitee

Moodustatakse Ö riigiabi Õ nõuandekomitee (edaspidi „komitee”). Komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja selle eesistujaks on komisjoni esindaja.

Artikkel 8

Komiteega konsulteerimine

1. Komisjon konsulteerib komiteega:

ê 733/2013 artikli 1 punkti 4 alapunkt a

a)           samaaegselt mis tahes määruse eelnõu avaldamisega kooskõlas artikliga 6;

ê 994/98 (kohandatud)

è1 733/2013 artikli 1 punkti 4 alapunkt b

b)           enne iga määruse vastuvõtmist.

2. Komiteega konsulteeritakse komisjoni poolt kokkukutsutud koosolekul. è1 Läbivaatamisele tulevad eelnõud ja dokumendid lisatakse koosolekuteatele ning need võib avaldada komisjoni veebisaidil. ç Koosolek toimub kõige varem kaks kuud pärast teate saatmist.

Seda tähtaega võib vähendada lõike 1 punktis b osutatud konsultatsioonide puhul, kiireloomulistel juhtudel või määruse kehtivusaja pikendamiseks.

3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

4. Arvamus protokollitakse. Lisaks sellele on Ö igal Õ liikmesriigil õigus taotleda oma seisukoha protokollimist. Komitee võib soovitada kõnealuse arvamuse avaldamist Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas.

5. Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, kuidas arvamust on arvesse võetud.

ê

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 994/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

ê 994/98 (kohandatud)

Artikkel 10

Ö Jõustumine Õ

Käesolev määrus jõustub Ö kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Õ Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       Eesistuja

[1]               KOM(87) 868 PV.

[2]               Vt järelduste 3. lisa A osa.

[3]               Lülitatud 2014. aasta õigusloomeprogrammi.

[4]               Vt käesoleva ettepaneku I lisa.

[5]               EÜT C […], […], lk […].

[6]               EÜT C […], […], lk […].

[7]               Nõukogu 7. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 994/98, Ö milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes Õ (ELT L 142, 14.5.1998, lk. 1).

[8]               Vt I lisa.

[9]               Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

[10]             Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).

[11]             Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta kohtuasi C-280/00: Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH (EKL 2003, I-7747).

[12]             Vt nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitust 2010/410/EL liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 191, 23.7.2010, lk 28) ning nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).