52014PC0171

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega, mida kohaldatakse ELi äärepoolseimate piirkondade, sh Kanaari saarte suhtes, ei ole põhimõtteliselt võimalik erinevalt maksustada kohalikke tooteid ja Hispaaniast või teistest liikmesriikidest pärinevaid tooteid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 alusel on siiski võimalik kehtestada kõnealuste piirkondade suhtes erimeetmed tulenevalt seal valitsevatest püsivatest ebasoodsatest tingimustest, mis mõjutavad äärepoolseimate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.

Nõukogu 20. juuni 2002. aasta otsusega 2002/546/EÜ,[1] mis on vastu võetud EÜ asutamislepingu artikli 299 lõike 2 alusel, lubatakse Hispaanial kuni 30. juunini 2014 vabastada teatavad Kanaari saartel toodetud tooted maksust „Arbitrio sobre Importaciones y Entregas de Mercancías en las Islas Canarias” (edaspidi „AIEM-maks”) või vähendada seda maksu kõnealuste toodete puhul. Kõnealuse otsuse lisas on esitatud selliste toodete loetelu, mille suhtes maksuvabastust või -vähendust võib kohaldada. Sõltuvalt tootest ei või kohapeal toodetavate ja muude toodete maksumäära erinevus olla üle 5, 15 või 25 protsendipunkti.

Otsuses 2002/546/EÜ on sätestatud erimeetmete vastuvõtmise põhjused, mille hulka kuuluvad eraldatus, sõltumine toorainest ja elektrist, kohustus koguda suuremaid varusid, väike kohalik turg ja vähearenenud eksporditegevus. Nende ebasoodsate tingimuste koosmõju suurendab kohapeal toodetud toodete tootmiskulusid ja seega ka omahinda, nii et erimeetmete puudumisel oleksid need vähem konkurentsivõimelised kui mujal toodetud tooted, isegi kui võtta arvesse viimasena mainitud toodete veokulu Kanaari saartele. Need asjaolud raskendaksid seega kohaliku tootmise püsimajäämist. Otsusega 2002/546/EÜ hõlmatud erimeetmete eesmärk on seega tugevdada kohalikku tööstust ja muuta see konkurentsivõimelisemaks.

AIEM-maks on kaudne riigimaks, mida nõutakse Kanaari saartel sisse üksnes kaubatarnete etapis. Importkauba maksustatav väärtus põhineb tolliväärtusel ja Kanaari saarte tootjate kaubatarnete väärtus põhineb saadud tasu kogusummal. Otsusega 2002/546/EÜ hõlmatud erimeetmed tekitavad diferentseeritud maksustamise vormi, mis loob eelised teatavate toodete tootmiseks kohapeal. See maksusoodustus kujutab endast riigiabi, mille korral on vaja komisjoni heakskiitu, mis anti riigiabi NN 22/2008 käsitleva otsusega.

16. novembril 2010 esitas Hispaania Euroopa Komisjonile taotluse pikendada otsuse 2002/546/EÜ kohaldamisaega kahe aasta võrra, nii et selle kehtivusaja lõpp langeks kokku aastatel 2007–2013 kohaldatavate regionaalabi suuniste[2] kehtivusaja lõpuga.

Lisaks esitas Hispaania taotluse riigiabi NN 22/2008 käsitleva otsuse kohaldamisaja pikendamiseks kahe aasta võrra; kõnealuse otsuse kohaselt on Hispaania ametiasutuste antav abi AIEM-maksu näol ühisturuga kokkusobiv. Komisjon andis loa kõnealuseks kaheaastaseks pikendamiseks riigiabi SA.31950 (N 544/2010) käsitleva otsusega,[3] millega riigiabi NN 22/2008 käsitleva otsuse kohaldamisaega pikendati 31. detsembrini 2013.

Komisjon hindas otsuse 2002/546/EÜ kohaldamisaja pikendamistaotlust Kanaari saari mõjutavate ebasoodsate tingimuste ulatust arvesse võttes ja jõudis järeldusele, et taotletud pikendamise lubamine on õigustatud.

Tegelikult kinnitati 28. augustil 2008 vastuvõetud aruandes, mille komisjon esitas nõukogule Kanaari saartel kehtiva AIEM-maksuga seotud erikorra kohaldamise kohta, et AIEM-maks toimib rahuldavalt ja otsuse 2002/546/EÜ sätetes ei ole vaja mingeid muudatusi teha.

Seepärast muudeti nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsusega nr 895/2011/EL[4] otsust 2002/546/EÜ, pikendades selle kohaldamisaega 31. detsembrini 2013.

4. märtsil 2013 esitasid Hispaania ametiasutused komisjonile taotluse, milles paluti valmistada ette nõukogu otsus, millega lubataks Hispaanial kohaldada AIEM-maksust vabastamist või selle maksu vähendamist teatavate Kanaari saartel toodetud toodete puhul ajavahemikus 2014–2020 ning muuta asjaomaste toodete loetelu ja mõne toote puhul kohaldatavat maksimaalset maksumäära.

28. juunil 2013 võttis komisjon vastu uued regionaalabi suunised aastateks 2014–2020[5]. Need suunised moodustavad osa riigiabi kontrolli kaasajastamise laiemast strateegiast, mille eesmärk on edendada ühtse turu majanduskasvu, innustades kasutama tõhusamaid abimeetmeid ja keskendades komisjoni täitetegevuse juhtumitele, millel on suurim mõju konkurentsile.

Pidades silmas, et kõnealused suunised jõustuvad 1. juulil 2014, tundub otsuse 2002/546/EÜ (muudetud otsusega nr 895/2011/EL) kohaldamisaja pikendamine kuue kuu võrra olevat õigustatud, sest siis langeb selle kehtivusaja lõpp kokku praegu kehtivate suuniste kehtivusaja lõppkuupäevaga. Otsust 2002/546/EÜ on sellekohaselt muudetud otsusega 1413/2013/EL,[6] millega pikendati otsuse 2002/546/EÜ kohaldamisaega 30. juunini 2014.

Komisjon analüüsis Hispaania ametiasutustelt saadud taotlust ja teavet, mille olid esitanud mitmesugused sidusrühmad, kes olid omal algatusel komisjoniga kontakteerunud. Analüüs kinnitab, et Kanaari saarte eripära takistab saarte arengut ja tekitab seal tegutsevatele ettevõtjatele lisakulusid. Seega on põhjendatud, et loetletud kohalike tööstustoodete suhtes säilitatakse vabastus AIEM-maksust. Kõnealune meede on vajalik ja proportsionaalne ega õõnesta liidu õiguskorra terviklikkust ja sidusust.

2.           HISPAANIA ESITATUD TAOTLUSE ANALÜÜS JA ERANDI TEGEMISE OTSUSE PROPORTSIONAALSUS

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 110 ei peaks ükski liikmesriik kehtestama teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest. Liiatigi ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset.

ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel võib nõukogu siiski lubada liikmesriikidel, kellel on olemas äärepoolseimad piirkonnad, teha ELi toimimise lepingu artikli 110 sätetest erand, et võtta arvesse kõnealuste piirkondade struktuurilist, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda, mida tingivad muud nende arengut oluliselt takistavad tegurid. Selline erand ei tohi õõnestada liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika, näiteks ELi toimimise lepingu artiklile 113 tugineva maksupoliitika terviklikkust ja sidusust. Seega peavad sellised erandid olema proportsionaalsed – nendega ei tohi minna kaugemale, kui on vajalik selleks, et võtta arvesse kahjustavaid raamtingimusi, mis takistavad kõnealuste piirkondade majandusarengut, ja nendega ei tohi konkurentsi ühtsel turul liigselt moonutada. Seepärast tuleb iga ELi toimimise lepingu artiklist 110 tehtava erandi puhul piirduda üksnes kõnealuste piirkondade tootjaid häiriva kuluhalvemuse täieliku või osalise hüvitamisega.

Kanaari saarte majandus sõltub suuresti turismist. See sõltuvus on Kanaari saarte arengule suureks ohuks, sest muutuvad trendid, loodusõnnetused või majanduskriis võivad saarestiku majanduslikku ja sotsiaalset olukorda väga suurel määral mõjutada. Just see leidis aset 2008. ja 2009. aastal üleilmse finantskriisi ajal ning mõjutas saari külastavate turistide arvu ja selle tagajärjel ka majandust. Turistide arvu vähenemine tõi kaasa töötuse taseme hiiglasliku kasvu; töötuse määr suurenes Mandri-Hispaania omast rohkem, kusjuures Hispaania koos Kreekaga on kaks kõige kõrgema töötuse määraga riiki Euroopa Liidus. Rohkem oli töötuse määra kasvu märgata noorte hulgas; seda saab selgitada asjaoluga, et paljud noored sõltuvad hooajatööst, mida pakub turismisektor.

Kanaari saarte turgu iseloomustab ka selle piiratud ulatus, mis takistab tööstusel saavutamast tootmise optimaalset taset. Enamik tööstuses kasutatavatest masinatest on kavandatud tootma suuri koguseid, et suurendada tootlikkust ja kasumlikkust. Sellised masinad ei ole mõeldud väikestele turgudele, kus nende tootmisvõimsus jääb kasutamata. See tähendab, et tööstus on sunnitud tootma vähem, kui oleks vaja tootmiskulude minimeerimiseks, ja see piirab mastaabisäästu võimalusi.

Kanaari saarte läheduses paiknevad riigid ja territooriumid (Maroko, Lääne-Sahara, Mauritaania) on vähese ostujõuga ning märgatav arengutaseme erinevus piirab Kanaari saarte võimalusi sinna eksportida.

Teine Kanaari saarte eripära, mis toob kaasa seal tegutsevatele ettevõtjatele täiendavate kulude tekkimise, on saarte territoriaalne killustatus ja enamiku tooraineallikate kaugus, mis suurendab transpordikulusid. Probleemi on muutnud teravamaks kütusehindade tõus, millel on olnud oluline mõju transpordikulude suurenemisele.

Kanaari saartel napib ka vett. Ebapiisaval vee hulgal on ilmne mõju selle maksumusele ning see vähendab konkurentsivõimet Hispaania muudes osades või Euroopa Liidus paikneva tööstuse ees. See on eriti oluline tööstusharudele, mis kasutavad vett olulise toorainena (nt toiduainetööstus, keemiatööstus, paberitööstus), kuid ka neile tööstusharudele, kus on vajalik külmutamine.

On olemas projektid maagaasi sissetoomiseks Kanaari saarte kahele suuremale saarele, kuid veel pole kindel, millal seda kütust saab tõhusalt kasutama hakata. Maagaasi puudumine on oluline tegur konkurentsivõime vähenemisel, sest muude allikate kasutamisest tulenevad kütte- ja energiakulud on märgatavalt suuremad.

Kuna puuduvad jäätmekäitlusseadmed ning jäätmed tuleb transportida mandrile ja toksilised jäätmed tuleb samuti töödelda mujal kui Kanaari saartel, muudab tööstusjäätmete kõrvaldamine ja toksiliste jäätmete töötlemine keskkonnaga seotud kulud suureks.

Eelnevalt kirjeldatud Kanaari saarte eripärad mõjutavad teataval määral kogu kohalikku tootmist. Seega on asjakohane, et kontrollitaks praegu kehtiva diferentseeritud maksustamise mõju kohaliku tootmise turuosale ning kohandataks diferentseeritud maksustamist, et tagada liigsete konkurentsimoonutuste puudumine.

Analüüsis, mis tehti heakskiidetud diferentseeritud maksumäärade üle otsustamiseks, võeti arvesse kohaliku tootmise keskmist turuosa aastatel 2008–2011 ning ka selle arengut ja komisjoniga asjakohase teabe esitamise eesmärgil kontakteerunud sidusrühmade esitatud muud teavet. Tööstuse puhul, kes toodab tooteid, mis ei kuulu ühise tollitariifistiku alla, analüüsiti kõigi toodete ühise turuosa arengut, mitte üksnes nende toodete individuaalset turuosa. Need asjaolud selgitavad, miks tooted, millel on kohaliku toodangu keskmise turuosaga sarnane turuosa, on diferentseeritud maksustamise erineva maksimummääraga.

Tubaka puhul on kavandatud jätta diferentseeritud maksumääraks 25 % ning ajakohastada 1000 sigareti puhul kehtivat miinimumi 6 eurost 18 euroni, nagu Hispaania ametiasutused taotlesid.

Hispaania ametiasutused lisasid diferentseeritud maksumääraga toodete loetelusse tooteid, mille kohaliku toodangu turuosa on ülimalt väike. Hispaania ametiasutused põhjendasid seda sellega, et nende toodete kohalikku tootmist on kavas suurendada ja seda ei ole võimalik ilma diferentseeritud maksumäära kehtestamiseta teha.

Kokku 139 tootest, mida Hispaania ametiasutustelt saadud taotluses oli mainitud, kiidab komisjon heaks 119 toote puhul taotletud maksumäära. Ülejäänud 20 puhul leiab komisjon, et diferentseeritud maksumäär peaks olema madalam, et vältida võimalikke konkurentsimoonutusi.

Komisjoni põhjaliku analüüsi tulemusena on vastavalt toote diferentseeritud maksustamise määrale, sektorile ja ühisele tollitariifistikule võimalik koostada toodete kohta mitu loetelu:

5 %

Põllumajandus- ja kalandussaadused:

0207 11/0207 13

Mineraalid:

2516 90 00 00/6801/6802

Ehitusmaterjalid:

3816/3824 40 00 00/3824 50/3824 90 45 00/3824 90 70 00/ 3824 90 97 99/ 6809

Kemikaalid:

2804 30 00 00/2804 40 00 00/3105 20 90 00/3208/3209/3210/3212 90 00 00/3213/3214/3304 99 00 00/3925 90 80 00/ 3401/3402/3406/3814 00 90/3923 90 00 00/4012 11 00/4012 12 00/4012 13/4012 19

Metallitöötlemistööstus:

7604/7608

Toiduainetööstus:

0210 12 11 00/0210 12 19 00/0210 19 40 00/0210 19 81/0305 41 00/0305 43 00 90/

0901 22 00 00/1101/1102/1601/1602/1704 90 30 00/1704 90 51 00/1704 90 55 00/

1704 90 75 00/1704 90 71 00/1806/1901 20 00 00/1901 90 91 00/1901 90 99/

1904 10 10/1905/2005 20 20/2006 00 31 00/2008 11 96 00/2008 11 98 00/2008 19 92/

2008 19 93/2008 19 95/2008 19 99/2309

Joogid:

2009 11/2009 12 00/2009 19/2009 41/2009 49/2009 50/2009 61/2009 71/2009 79/2009 89/ 2009 90/2201/2202/2204

Tekstiil ja nahk:

6112 31/6112 41

Paber:

4818 90 90 00/4823 90 85 90

Graafika ja kirjastamine:

4910.

10 %

Põllumajandus- ja kalandussaadused:

0203 11/0203 12/0203 19/0701 90/0703

Ehitusmaterjalid:

2523 29 00 00/

Toiduainetööstus:

0210 11 11 00/0210 11 31 00/1905/2105

Paber:

4808/4819/4823 90 40 00/

15 %

Põllumajandus- ja kalandussaadused:

0407 21 00 00/0407 29 10 00/0407 90 10 00

Ehitusmaterjalid:

2523 90/7010

Kemikaalid:

3809 91 00/3917 21/3917 23/3917 32 00/ 3917 33 00/3917 39 00/3917 40 00/3923 10 00/39 23 21 00/3923 30 10/3924 10 00

Metallitöötlemistööstus:

7309 00/7610 10 00 00/9403 20 80 90

Toiduainetööstus:

0403/0901 21/1902/2103 20 00 00/2103 30/2103 90 90/2106 90 98/

Joogid:

2203/2208 40

Tekstiil ja nahk:

6302

Paber:

4818 10/4818 20/4818 30/4821

Graafika ja kirjastamine:

4909/4911

25 %

Tubakas:

2402

Need toodete loetelud on kooskõlas artikli 349 eesmärgiga võtta erimeetmeid, et võtta arvesse Kanaari saarte kui äärepoolseimate piirkondade eripära. Samas ei moonuta nad konkurentsi viisil, mis võiks kahjustada siseturgu.

Kui Hispaania ametiasutused esitavad käesoleva nõukogu otsuse artiklis 2 ettenähtud aruande, oleks soovitav, et komisjon hindab diferentseeritud maksumäärade mõju ja nende muutmise vajadust. Samal ajal tuleks ka kontrollida, kas kohalik tootmine on suurenenud nende toodete puhul, mille suhtes taotleti diferentseeritud maksustamist, kuid mille kohalik tootmine on praegu väheoluline.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Lubada Hispaanial kohaldada AIEM-maksuna tuntud maksust vabastamist teatavate Kanaari saartel toodetavate toodete suhtes või vähendada asjaomaste toodete puhul kõnealust maksu.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 349.

Subsidiaarsuse põhimõte

Üksnes nõukogul on volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 alusel vastu erimeetmeid äärepoolseimate piirkondade suhtes, et muuta aluslepingute, kaasa arvatud ühise poliitika kohaldamist nendes piirkondades tulenevalt seal valitsevatest püsivatest ebasoodsatest tingimustest, mis mõjutavad äärepoolseimate piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

Ettepanek on seega kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Vahendi valik

Kavandatav vahend: nõukogu otsus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel.

ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel tehtavad erandid tehakse nõukogu otsusega.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

2014/0093 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

AIEM-maksu kohaldamise kohta Kanaari saartel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[7],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaselt võtab nõukogu, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade struktuurilist, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda, mida tingivad nende kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked looduslikud olud või majanduslik sõltuvus mõnest tootest, erimeetmed, mis on suunatud eriti aluslepingute kohaldamise tingimuste sätestamisele nendes piirkondades, kaasa arvatud ühine poliitika.

(2)       Erimeetmed tuleks seega võtta selleks, et sätestada aluslepingu kohaldamise tingimused nendes piirkondades. Erimeetmete puhul tuleb arvesse võtta nende piirkondade eripära ja piiranguid, kahjustamata sealjuures ühenduse õiguskorra terviklikkust ja ühtsust, sealhulgas siseturgu ja ühist poliitikat.

(3)       Kanaari saarte puhul kindlaks tehtud ebasoodsate tingimuste loetelu tipus on teenuste sektori, eriti turismisektori domineerimine piirkonna toodete hulgas. Kogu Kanaari saarte majandus sõltub sellest sektorist ning tööstusel on Kanaari saarte SKPs väga väike osa.

(4)       Teisel kohal on saarestikule omane isoleeritus, mis takistab isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Sõltuvus teatavatest transpordiliikidest, näiteks õhu- ja meretranspordist, on suurenenud, sest need on transpordiliigid, mida ei ole veel täielikult liberaliseeritud. Tootmiskulud on suuremad, sest kõnealused transpordiliigid on vähem tõhusad ja kallimad kui maantee- või raudteetransport.

(5)       Isoleeritus toob kaasa ka kõrgemad tootmiskulud seoses sõltuvusega toorainest ja energiast, samuti on vaja tekitada varusid ning keeruline on mõjutada tootmisseadmete tarneid.

(6)       Turu väiksus ja vähene eksport, saarestiku geograafiline killustatus ning mitmekülgsete, kuid väikesemahuliste tootmisharude säilitamise kohustus, et vastata väikse turu nõudmistele, piiravad mastaabisäästu võimalusi.

(7)       Paljudel juhtudel on kas keerulisem või kallim saada erialateenuseid või hooldusteenuseid, koolitada juhte või tehnikuid, sõlmida allhankelepinguid või edendada ettevõtlust väljaspool Kanaari saarte turgu. Turustusmeetodite piiratus toob kaasa üleliigsed varud.

(8)       Mis puutub keskkonda, siis muudavad tööstusjäätmete kõrvaldamine ja toksiliste jäätmete töötlemine keskkonnaga seotud kulud suureks. Need kulud on tavapärasest suuremad seetõttu, et jäätmekäitlusseadmed puuduvad (erandiks on teatavad tooted) ning jäätmed tuleb transportida mandrile ja toksilised jäätmed tuleb töödelda väljaspool Kanaari saari.

(9)       Kogu selle teabe ja Hispaania ametiasutuste teate põhjal on soovitav uuendada luba kohaldada maksu loetletud toodetele, mille suhtes võib lubada kohalike toodete maksuvabastust.

(10)     Nõukogu 20. juuni 2002. aasta otsusega 2002/546/EÜ,[8] mis on vastu võetud EÜ asutamislepingu artikli 299 alusel, lubati Hispaanial esmakordselt kuni 31. detsembrini 2011 vabastada teatavad Kanaari saartel toodetud tooted maksust „Arbitrio sobre Importaciones y Entregas de Mercancías en las Islas Canarias” (edaspidi „AIEM-maks”) või seda kõnealuste toodete puhul vähendada. Kõnealuse otsuse lisas on esitatud selliste toodete loetelu, mille suhtes maksuvabastust või -vähendust võib kohaldada. Sõltuvalt tootest ei või kohapeal toodetavate toodete ja muude toodete maksumäära erinevus olla üle 5, 15 või 25 protsendipunkti.

(11)     Nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsusega nr 895/2011/EL[9] muudeti otsust 2002/546/EÜ, pikendades selle kohaldamisaega 31. detsembrini 2013.

(12)     Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsusega nr 1413/2013/EL[10] muudeti nõukogu otsust 2002/546/EÜ, pikendades selle kohaldamisaega 30. juunini 2014.

(13)     AIEM-maks teenib Kanaari saarte tööstusliku tootmise sektori autonoomse arengu eesmärki ja on ette nähtud saarte majanduse mitmekesistamiseks.

(14)     Kõnealuste tööstustoodete puhul kohaldada lubatud maksimaalsed maksuvabastuse määrad sõltuvad sektorist ja tootest ning ulatuvad 5 %-st kuni 15 %-ni.

(15)     Valmis tubakatoodete puhul kohaldatavad maksimaalsed maksuvabastuse määrad on siiski kõrgemad, sest tubakasektor on erandjuhtum. Tubakatööstus, mis oli Kanaari saartel hästi kanda kinnitanud, on mitme aasta jooksul märkimisväärselt kokku kuivanud. Kohaliku tubakatootmise kokkukuivamise põhjus Kanaari saartel on loomulikult eespool kirjeldatud isoleeritus, mis kujutab endast tavapärast ebasoodsat tingimust. Seetõttu on oluliselt suurema maksuvabastuse määra säilitamine tubaka puhul põhjendatud. Maksudest vabastamine on otseselt seotud eesmärgiga säilitada Kanaari saartel tootmine.

(16)     Kanaari saarte sotsiaal-majandusliku arengu edendamise eesmärgid on riigi tasandil reguleeritud kõnealuse maksuga ja sellest saadud tulu jaotamisega. Maksust saadav tulu tuleb kanda Kanaari saarte majandus- ja maksusüsteemi vahenditesse ning tulu kasutamine kohalikku majandustegevust arendava majandus- ja sotsiaalstrateegia elluviimiseks on kohustuslik.

(17)     Seda korda kohaldatakse 6,5 aastat. Siiski tuleb selle tulemusi hinnata. Hispaania ametiasutused peavad seetõttu esitama komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2017 aruande artiklis 1 osutatud maksustamiskorra kohaldamise kohta, et hinnata võetud meetmete mõju ning nende panust kohaliku majandustegevuse edendamisse või säilitamisse, pidades silmas äärepoolseimaid alasid mõjutavaid ebasoodsaid tingimusi. Selle põhjal vaadatakse otsuse reguleerimisala ja ühenduse eeskirjade kohaselt heakskiidetud maksuvabastused vajaduse korral läbi.

(18)     Maksusoodustus, mis hõlmab AIEM-maksu, peab olema proportsionaalne, et mitte kahjustada liidu õiguskorra terviklikkust ja sidusust ning et kaitsta moonutamata konkurentsi siseturul ja riigiabipoliitikat.

(19)     Käesolev otsus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 võimalikku kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.         Erandina Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 28, 30 ja 110 lubatakse Hispaania ametiasutustel kuni 31. detsembrini 2020 sätestada, et lisas loetletud toodete suhtes, mis on toodetud Kanaari saartel, kehtib täielik vabastus maksust, mida tuntakse kui Arbitrio sobre las Importaciones y Entregas de Mercancias en las islas Canarias (AIEM-maks), või selle maksu osaline vähendamine. Kõnealused maksuvabastused moodustavad Kanaari saarte majandus- ja sotsiaalse arengu strateegia osa ja neid kasutatakse kohaliku majandustegevuse edendamiseks.

2.         Lõikes 1 osutatud täielik maksuvabastus või maksu vähendamine ei tohi kaasa tuua erinevusi, mis ületavad:

a) 5 % toodete puhul, mis on loetletud lisa A jaos;

b) 10 % toodete puhul, mis on loetletud lisa B jaos;

c) 15 % toodete puhul, mis on loetletud lisa C jaos;

d) 25 % toodete puhul, mis on loetletud lisa D jaos. Hispaania ametiasutused võivad siiski kehtestada sigarettide miinimummaksu, mis ei ületa 18 eurot 1 000 sigareti kohta ja mida kohaldatakse üksnes juhul, kui AIEM-maks, mis tuleneb maksustamise üldreeglite kohaldamisest, on sellest summast väiksem.

Artikkel 2

Hispaania ametiasutused esitavad komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2017 aruande artiklis 1 nimetatud maksustamiskorra kohaldamise kohta, et komisjon hindaks võetud meetmete mõju ning nende panust kohaliku majandustegevuse edendamisse või säilitamisse, pidades silmas äärepoolseimaid alasid mõjutavaid ebasoodsaid tingimusi.

Selle alusel esitab komisjon nõukogule igakülgset majanduslikku ja sotsiaalset analüüsi sisaldava aruande ning, kui vaja, ettepaneku käesoleva otsuse sätete kohandamiseks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 179, 9.7.2002, lk 22–27.

[2]               ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

[3]               ELT C 237, 13.8.2011, lk 1.

[4]               ELT L 345, 29.12.2011, lk 17.

[5]               ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.

[6]               ELT L 353, 28.12.2013, lk 13 ja 14.

[7]               ELT C […].

[8]               EÜT L 179, 9.7.2001, lk 22.

[9]               ELT L 345, 29.12.2011, lk 17.

[10]             ELT L 353, 28.12.2013, lk 13 ja 14.

LISA

A. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuuri liigitusele

Põllumajandus- ja kalandussaadused:

0207 11/0207 13

Mineraalid:

2516 90 00 00/6801/6802

Ehitusmaterjalid:

3816/3824 40 00 00/3824 50/3824 90 45 00/3824 90 70 00/ 3824 90 97 99/ 6809

Kemikaalid:

2804 30 00 00/2804 40 00 00/3105 20 90 00/3208/3209/3210/3212 90 00 00/3213/3214/3304 99 00 00/3925 90 80 00/ 3401/3402/3406/3814 00 90/3923 90 00 00/4012 11 00/4012 12 00/4012 13/4012 19

Metallitöötlemistööstus:

7604/7608

Toiduainetööstus:

0210 12 11 00/0210 12 19 00/0210 19 40 00/0210 19 81/0305 41 00/0305 43 00 90/

0901 22 00 00/1101/1102/1601/1602/1704 90 30 00/1704 90 51 00/1704 90 55 00/

1704 90 75 00/1704 90 71 00/1806/1901 20 00 00/1901 90 91 00/1901 90 99/

1904 10 10/1905/2005 20 20/2006 00 31 00/2008 11 96 00/2008 11 98 00/2008 19 92/

2008 19 93/2008 19 95/2008 19 99/2309

Joogid:

2009 11/2009 12 00/2009 19/2009 41/2009 49/2009 50/2009 61/2009 71/2009 79/2009 89/ 2009 90/2201/2202/2204

Tekstiil ja nahk:

6112 31/6112 41

Paber:

4818 90 90 00/4823 90 85 90

Graafika ja kirjastamine:

4910.

B. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuuri liigitusele

Põllumajandus- ja kalandussaadused:

0203 11/0203 12/0203 19/0701 90/0703

Ehitusmaterjalid:

2523 29 00 00/

Toiduainetööstus:

0210 11 11 00/0210 11 31 00/1905/2105

Paber:

4808/4819/4823 90 40 00

C. Artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuuri liigitusele

Põllumajandus- ja kalandussaadused:

0407 21 00 00/0407 29 10 00/0407 90 10 00

Ehitusmaterjalid:

2523 90/7010

Kemikaalid:

3809 91 00/3917 21/3917 23/3917 32 00/ 3917 33 00/3917 39 00/3917 40 00/3923 10 00/39 23 21 00/3923 30 10/3924 10 00

Metallitöötlemistööstus:

7309 00/7610 10 00 00/9403 20 80 90

Toiduainetööstus:

0403/0901 21/1902/2103 20 00 00/2103 30/2103 90 90/2106 90 98/

Joogid:

2203/2208 40

Tekstiil ja nahk:

6302

Paber:

4818 10/4818 20/4818 30/4821

Graafika ja kirjastamine:

4909/4911

D. Artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuuri liigitusele

Tubakas:

2402