SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ettepanekuga sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), ning muudetakse seda.

Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse suuremat poliitilist kaalu, mis on viisapoliitika majanduslikul mõjul Euroopa Liidu majandusele tervikuna ja eelkõige turismivaldkonnale, et tagada parem kooskõla strateegias „Euroopa 2020” sätestatud majanduskasvu eesmärkidega vastavalt komisjoni teatisele „Ühise viisapoliitika arendamine ja rakendamine ELi majanduskasvu hoogustamiseks”.[1]

Samuti lähtutakse ettepanekus järeldustest, mis tehti komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule viisaeeskirja rakendamise hindamise kohta[2]. Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument,[3] mis sisaldab üksikasjalikku hinnangut.

Käesolevas ettepanekus esitatakse ka kaks meedet, mille eesmärk on lihtsustada perekondlikke kontakte. Sellega võetakse kasutusele lihtsustatud kord, mida kohaldatakse lähisugulaste suhtes, kes külastavad liidu kodanikku, kes elab selles liikmesriigis, mille kodanik ta on, ning nende liidu kodanike lähisugulaste suhtes, kes elavad kolmandas riigis ja soovivad koos liidu kodanikuga külastada seda liikmesriiki, mille kodanik on asjaomane liidu kodanik.

Samuti selgitatakse, et seda lihtsustatud korda tuleks kohaldada vähemalt nende ELi kodanike pereliikmete suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) artikli 5 lõike 2 teist lõiku.

Üldine taust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), kohaldatakse alates 5. aprillist 2010. Sätteid, milles käsitletakse viisa andmisest keeldumise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisa tühistamise põhjustest teatamist ning õigust niisugused otsused vaidlustada, kohaldatakse alates 5. aprillist 2011.

Viisaeeskirja artikli 57 lõikes 1 nõutakse, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kahe aasta möödumisel viisaeeskirja kohaldatavaks muutumisest hinnangu selle kohaldamise kohta (st 5. aprillil 2013). Hinnang ja sellele lisatud talituste töödokument on esitatud. Artikli 57 lõikes 2 on sätestatud, et vajaduse korral võib hinnangule lisada ettepaneku määruse muutmiseks.

Võttes arvesse hindamisaruandes tehtud järeldusi, otsustas komisjon esitada koos hinnanguga käesoleva ettepaneku õigusakti muutmiseks.

Kavandatavate muudatustega hõlbustatakse reisimist seaduslike reisijate jaoks ja lihtsustatakse liikmesriikide huvides õigusraamistikku, lubades näiteks kehtestada paindlikumad eeskirjad konsulaarkoostöö jaoks. Samas säilitatakse välispiiride julgeolek ja tagatakse Schengeni ala hea toimimine. Ühine viisapoliitika peaks aitama kaasa majanduskasvule ning olema kooskõlas teiste ELi tegevuspõhimõtetega välissuhete, kaubanduse, hariduse, kultuuri ja turismi valdkonnas.

Kehtivad õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri).

2.         HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsulteerimist huvitatud isikutega käsitletakse mõjuhinnangus,[4] mis on lisatud käesolevale ettepanekule.

Mõjuhinnang

Võttes aluseks 1. jaos osutatud hindamisaruande, tehti kindlaks kaks peamist probleemset valdkonda.

1)         Menetluste kogupikkus ja kaasnevad kulud (otsesed ja kaudsed) ning menetluste koormav iseloom

Seda keerulist probleemi kirjeldatakse üksikasjalikult mõjuhinnangus. Reguleerivatest meetmetest peeti ainsaks mõlemale poolele kasu toovaks meetmeks pikaajalise kehtivusega mitmekordsete viisade andmist, millele lisandub menetluse teatav lihtsustamine. Selle meetme abil on võimalik vähendada konsulaatide halduskoormust ja samal ajal tähendab see teatavate reisijaterühmade jaoks väga olulist menetluste lihtsustamist. Praktikas võrduks see viisanõudest loobumisega mitmekordse viisa kehtivusaja jooksul ning selle tulemuseks oleks viisataotlejate jaoks märkimisväärne aja ja kulude kokkuhoid ning konsulaatide jaoks märkimisväärne ajakokkuhoid. Selle probleemi lahendamiseks kavandatud poliitikavalikud on seetõttu üsna sarnased. Erinevusi esineb ainult hõlmatud isikurühmades ja antava mitmekordse viisa kehtivusaja kestuses.

Minimaalne reguleeriv valik: kohustuslik menetluse lihtsustamine ja sellise mitmekordse viisa kohustuslik andmine, mis kehtib vähemalt ühe aasta ja mida seejärel saavad kolmeks aastaks pikendada sagedased reisijad (taotlejad, kes enne taotluse esitamise kuupäeva on eelneva 12 kuu jooksul seaduslikult kasutanud vähemalt kolme viisat), kes on registreeritud viisainfosüsteemis (edaspidi „VIS”).

Vahepealne valik: kohustuslik menetluse lihtsustamine ja sellise mitmekordse viisa kohustuslik andmine, mis kehtib vähemalt kolm aastat ja mida seejärel sagedased reisijad (taotlejad, kes eelnevalt seaduslikult kasutanud vähemalt kahte viisat, mis on registreeritud VISis) saavad viieks aastaks pikendada.

Maksimaalse reguleeriva valikuga kehtestataks kohustuslik menetluse lihtsustamine ja enamikule taotlejatele (VISis registreeritud taotlejad) viie aastase kehtivusajaga mitmekordse viisa kohustuslik andmine, nõudes ainult ühte seaduslikult kasutatud viisat (12 kuu jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva), mis on registreeritud VISis.

Mõjuhinnangust selgus, et kõikide loetletud valikute abil oleks võimalik kohaldatavat õigusraamistikku veelgi ühtlustada ja tulemuseks oleks tõeliselt ühine viisapoliitika. Nimetatud valikute võimalik majanduslik mõju liikmesriikidele ilmneb seeläbi, et reisijad, kellel on pika/pikema kehtivusajaga mitmekordne viisa, külastavad tõenäoliselt Schengeni ala sagedamini, kui nad seda muidu teeksid. Mõjuhinnangu kohaselt tehakse minimaalse reguleeriva valiku korral Schengeni alale 500 000 lisakülastust, vahepealse valiku korral 2 miljonit lisakülastust ja maksimaalse poliitikavaliku korral umbes 3 miljonit lisakülastust. Schengeni alale tehtavatest lisakülastustest saadav lisatulu on minimaalse reguleeriva valiku korral umbes 300 miljonit eurot (u 7 600 täistööaja ekvivalenti), vahepealse valiku korral üle 1 miljardi euro (u 30 000 täistööaja ekvivalenti) ja maksimaalse poliitikavaliku korral umbes 2 miljardit eurot (u 50 000 täistööaja ekvivalenti). Lisaks sellele selgus mõjuhinnangust, et maksimaalse poliitikavaliku väga suur võimalik majanduslik mõju on seotud suurema julgeolekuriskiga.

Ühegi valikuga ei kaasneks märkimisväärseid lisakulusid. Tegelikult ongi nimetatud poliitikavalikute ajendiks asjaolu, et nii säästavad nii liikmesriigid/konsulaadid kui ka viisataotlejad. Need võimalused viivad järk-järgult selleni, et taotlejad säästavad raha, sest antakse üha enam pika kehtivusajaga mitmekordseid viisasid. Taotleja seisukohast on kõige tulemuslikum ilmselt maksimaalne poliitikavalik ja kõige vähem tulemuslik minimaalne poliitikavalik. Mitmekordsete viisade süsteemi raames esitatavate viisataotluste arvu vähenemine vähendab tõenäoliselt ka liikmesriikide viisade andmisest saadavat tulu.. Seoses mitmekordsete viisade andmisega vähenevad ka kulud, sest vaja on läbi vaadata vähem viisataotlusi: majanduslik kasu on kõikide valikute puhul hinnangulistest kuludest oluliselt suurem.

Oli selge, et maksimaalse valiku võimalik majanduslik kasu on väga suur, kuid samas kaasneb selle valikuga ka tõenäoliselt suurem julgeolekurisk. Selle riski vähendamiseks on kavas VISis registreeritud sagedastele reisijatele antavate pikema kehtivusajaga mitmekordsete viisade arvu suurendada järk-järgult (alguses kolmeks aastaks, siis viieks aastaks, kui seda viisat on kasutatud seaduslikult). Selle lähenemisviisi mõju jääb mõjuhinnangu kohaselt vahepealse ja maksimaalse valiku mõju vahele, olles majandusliku mõju osas tõenäoliselt sarnasem maksimaalse valiku mõjuga.

2)         viisade menetlemise ebapiisav geograafiline katvus

Selles probleemses valdkonnas mõjuhinnangus käsitletud minimaalse poliitikavalikuga tehti ettepanek tunnistada kehtetuks viisaeeskirja artikkel 41 (ühisosakonnad, ühised viisataotluskeskused) ja võtta kasutusele üldine Schengeni viisakeskuse mõiste, mis võimaldaks pakkuda realistlikuma, paindlikuma määratluse teatavate konsulaarkoostöö vormide jaoks. Vahepealses valikus tutvustatakse lisaks Schengeni viisakeskustele kohustusliku esindatuse mõistet, mille kohaselt juhul, kui sel liikmesriigil, kelle pädevusse viisataotluse menetlemine kuulub, ei ole konsulaati ja ta ei ole esindatud (asjaomase korra kohaselt) kolmandas riigis, siis on kohustatud mõni teine liikmesriik, kellel on kõnealuses riigis konsulaat, tema nimel viisataotlusi menetlema. Maksimaalse valiku korral võiks konsulaaresinduste kaudu piisava esindatuse tagamiseks ja viisataotluste vastuvõtuks/menetlemiseks sätestada komisjoni rakendusotsustes selle, milline võiks Schengeni viisa taotluste vastuvõtmise võrgustik kolmandates riikides välja näha esindatuse, väliste teenusepakkujatega tehtava koostöö ja muude vahendite ühiskasutamise seisukohast lähtudes.

Mõjuhinnangus märgiti, et maksimaalse poliitikavaliku positiivne mõju võiks olla kõige suurem, pidades silmas viisataotluste vastuvõtu/menetlemisega tegelevaid asutusi ning sellest oleks oluline kasu viisataotlejatele ja sellega tagataks konsulaatide tulemuslikum töö. See valik ei ole siiski kuigi lihtsalt teostatav. Mõjuhinnangu põhjal eelistati vahepealset valikut. Mõjuhinnangus juhitakse tähelepanu asjaolule, et kohustusliku esindatuse korral oleks tagatud konsulaaresinduse olemasolu igas kolmandas riigis, kus on vähemalt üks konsulaat, kes menetleb viisataotlusi. Sellel oleks positiivne mõju umbes 100 000 viisataotlejale, kes saaksid esitada taotluse oma elukohariigis, selle asemel et reisida riiki, kus pädeval riigil on konsulaat või kus ta on esindatud.

Kõigi poliitikavalikute majanduslik mõju on hinnangu kohaselt üsna tagasihoidlik. Probleemi olemuse tõttu ei olnudki poliitikavalikute esmane eesmärk majanduskasvu soodustamine, vaid viisataotlejatele parema teenuse pakkumine ja liikmesriikidele hea õigusliku raamistiku tagamine, et nad saaksid oma vahendeid kokkuhoidlikumalt kasutada. Kohustusliku esindatuse finantsmõju ei peetud märkimisväärseks, sest kui teatavas kolmandas riigis esitatakse liikmesriigile suur hulk viisataotlusi, siis see liikmesriik on üldjuhul juba olukorra lahendanud selliselt, et tal on kolmandas riigis kas oma konsulaat või teda esindatakse seal. Lisaks sellele katab viisatasu keskmised menetluskulud.

Muudel kui reguleerivatel poliitikavalikutel oli hinnangu kohaselt väga väike positiivne mõju probleemide lahendamisele või poliitikaeesmärkide saavutamisele ning seetõttu ei peetud neid väga tulemuslikuks.

Hindamisaruande kohaselt tuleks tegeleda mitme muu (enamasti üsna tehnilise) küsimusega ja seda käesolevas ettepanekus ka tehakse. Mõjuhinnangus neid küsimusi ei käsitletud, sest kavandatavate muudatuste mõju eelarvele või sotsiaalset või majanduslikku mõju ei peetud märkimisväärseks ja/või mõõdetavaks. Enamik kavandatavatest muudatustest tehakse selleks, et selgitada või kohandada/täiendada viisaeeskirja teatavaid sätteid, ilma et muudetaks nende sisu.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kokkuvõte

Kavandatavad muudatused on järgmised:

Uuesti on läbi on vaadatud sätted, mis käsitlevad üksikute liikmesriikide lennujaama transiidiviisa nõuet teatavate kolmandate riikide kodanikele, et tagada läbipaistvus ja proportsionaalsus (artikkel 3).

Selleks et selgelt eristada viisataotlejate erinevaid kategooriaid, võttes samal ajal arvesse VISi täielikku kasutuselevõttu, on määrusesse lisatud „VISis registreeritud taotleja” ja „VISis registreeritud regulaarse reisija” mõiste (artikkel 2). Sellist eristust tehakse menetluse kõikides etappides (artiklid 5, 10, 12, 13, 18 ja 21). Allpool esitatakse ülevaade menetluse lihtsustamisest:

|| Taotluse esitamine isiklikult || Sõrmejälgede kogumine || Täiendavad dokumendid || Viisa, mis antakse

Esmakordne taotleja, kes ei ole VISis registreeritud || JAH || JAH || Kõikide sisenemise tingimuste täitmise täielik tõendamine || Reisi eesmärgile vastav ühekordne viisa Võib anda mitmekordse viisa, kui konsulaat peab taotlejat usaldusväärseks.

VISis registreeritud taotleja (kuid mitte regulaarne reisija) || EI || EI, välja arvatud juhul, kui sõrmejäljed on võetud viimase 59 kuu jooksul || Kõikide sisenemise tingimuste täitmise täielik tõendamine || Ühekordne või mitmekordne viisa

VISis registreerituid regulaarne reisija || EI || EI || Ainult tõendid reisi eesmärgi kohta Eeldus (nn viisaajaloo põhjal on näha, et taotleja on täitnud riiki sisenemise tingimusi, mis on kehtestatud rände ja julgeolekuohu ning piisavate elatusvahendite kohta). || Esimene taotlus: kolme aastase kehtivusajaga mitmekordne viisa Järgmised taotlused: viie aastase kehtivusajaga mitmekordne viisa

„Pädevat liikmesriiki” käsitlevaid sätteid (artikkel 5) on lihtsustatud, et taotlejal oleks hõlpsam otsustada, kus esitada taotlus, ning et taotleja saaks üldjuhul alati esitada taotluse oma elukohariigis. Sellest tulenevalt juhul, kui pädeval liikmesriigil ei ole teatavas riigis konsulaati ega ta ei ole seal esindatud, on taotlejal õigus esitada taotlus ühele olemasolevale konsulaadile kooskõlas asjaomases artiklis sätestatud tingimustega.

Muudatustega nähakse ette teatav menetluse lihtsustamine liidu kodanike sugulaste jaoks, et soodustada nende liikuvust, lihtsustades eelkõige perekondlike külastusi (artiklid 8, 13, 14 ja 20).

Esiteks lihtsustatakse menetlust perekonnaliikmete jaoks, kes kavatsevad külastada liidu kodanikku, kes elab selles liikmesriigis, mille kodanik ta on, ning nende liidu kodanike perekonnaliikmete jaoks, kes elavad kolmandas riigis ja soovivad koos külastada seda liikmesriiki, mille kodanik on asjaomane liidu kodanik. Kumbki olukord ei kuulu direktiivi 2004/38/EÜ reguleerimisalasse. ELi ja mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud ja rakendatavad viisalihtsustuslepingud näitavad niisuguste külastuste hõlbustamise tähtsust: muudetud viisalihtsustuslepingud Ukraina ja Moldovaga ning hiljuti sõlmitud viisalihtsustuslepingud Armeenia ja Aserbaidžaaniga lihtsustavad kõnealuste kolmandate riikide kodanike jaoks reisimist (nt viisanõudest loobumine ja pika kehtivusajaga mitmekordsete viisade andmine), kui nad soovivad külastada oma lähisugulasi, kellel on selle liikmesriigi kodakondsus, kus on nende elukoht. Niisugune liidu kohaldatav kord tuleks muuta viisaeeskirjas üldiseks.

Teiseks on vähemalt samasugune menetluse lihtsustamine ette nähtud olukordades, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ. Nagu sätestatud direktiivi artikli 5 lõikes 2, võivad liikmesriigid juhul, kui ELi kodanikul on õigus liikuda ja elada vabalt nende territooriumil, siiski nõuda viisat liidu kodaniku perekonnaliikmetelt, kes ei ole liidu kodanikud. Euroopa Kohus[5] on kinnitanud, et sellistel perekonnaliikmetel ei ole mitte ainult õigus liikmesriigi territooriumile siseneda, vaid neil on ka õigus saada selleks viisa. Direktiivi artikli 5 lõike 2 teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid andma sellistele isikutele kõik võimalused[6] vajalike viisade saamiseks ning sellised viisad antakse tasuta ja võimalikult kiiresti, kohaldades kiirendatud menetlust.

Tuleb märkida, et eespool tsiteeritud artikli 5 lõige 2 sisaldab olulisel määral samu sätteid kui direktiiviga 2004/38/EÜ kehtetuks tunnistatud direktiivi 68/360/EMÜ[7] artikli 3 lõige 2. Direktiivi 68/360/EMÜ artikli 3 lõige 2 võeti vastu ajal, mil viisaküsimused ei kuulunud ühenduse pädevusse. Alates Amsterdami lepingu jõustumisest 1. mail 1999 on ühendusel selleks pädevus. Seda pädevust, mis praegu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 77, kasutati viisaeeskirja vastuvõtmiseks. Soovitav oleks direktiivis 2004/38/EÜ osutatud menetluste lihtsustamist täpsustada ning sobiv vahend selleks on viisaeeskiri, kus esitatakse viisade andmise üksikasjalikud tingimused ja menetlused. Austades liikmesriikide vabadust menetlusi veelgi lihtsustada, tuleks esildatud lihtsustusi liidu kodanike teatavate lähisugulaste jaoks, kes ei ole kasutanud oma õigust liidus vabalt liikuda ja elada, kohaldada vähemalt olukordade suhtes, mis kuuluvad direktiivi 2004/38/EÜ reguleerimisalasse Nende lihtsustuste kaudu rakendatakse direktiivi 2004/38/EÜ artikli 5 lõike 2 teises lõigus sisalduvat kohustust viisaeeskirjaga ühtselt nendes liikmesriikides, kelle jaoks viisaeeskiri on siduv.

Viisatasust loobumist käsitlevad sätted ei ole vabatahtlikud, vaid on muudetud kohustuslikuks, et tagada taotlejate võrdne kohtlemine (artikkel 14). Teatavaid viisatasust vabastatud isikute kategooriaid on laiendatud, nt alaealised kuni 18. eluaastani, või lisatud (nende liidu kodanike lähisugulased, kes ei kasuta oma õigust liidus vabalt liikuda).

Üldine menetluste lihtsustamine:

– Kaotatud on põhimõte, et iga viisataotleja peab taotluse esitama isiklikult (vt komisjoni talituste töödokument, punkt 2.1.1.1 (lõige 7)).Üldjuhul peab taotleja isiklikult konsulaati või välise teenusepakkuja juurde ilmuma juhul, kui on vaja võtta sõrmejäljed, mis säilitatakse VISis (artikkel 9).

– Taotluse esitamise maksimaalset tähtaega on pikendatud, et võimaldada reisijatel oma reisi paremini kavandada ja vältida kõrghooaegasid. Kehtestatud on taotluse esitamise minimaalne tähtaeg, et anda liikmesriigile aega taotluse nõuetekohaseks hindamiseks ja töö korraldamiseks (artikkel 8).

– Üldist taotlusvormi (I lisa) on lihtsustatud ja lisatud on viide taotlusvormi elektroonilise täitmise võimalusele (artikkel 10).

– II lisas esitatud täiendavate dokumentide loetelu ei ole enam „mitteammendav loetelu” ning esitatavate täiendavate dokumentidega seoses eristatakse uusi viisataotlejaid ja VISis registreeritud regulaarseid reisijaid (artikkel 13). Sätteid, mis käsitlevad ettevalmistusi kohalike oludega kohandatud nimekirjade koostamiseks Schengeni koostöö raames, on tõhustatud artiklis 13.

– Uus viisataotleja (st isik, kes ei ole enne viisat taotlenud), peaks tõendama, et ta vastab viisa andmise tingimustele.

– Siinkohal juhitakse tähelepanu hiljuti Koushkaki kohtuasjas tehtud otsusele,[8] mille kohaselt artikli 23 lõiget 4, artikli 32 lõiget 1 ja artikli 35 lõiget 6 (uuesti sõnastatud viisaeeskirja artikli 20 lõige 4, artikli 29 lõige 1 ja artikli 32 lõige 5) „tuleb tõlgendada nii, et riigi pädevad ametiasutused võivad keelduda pärast ühtse viisa taotluse läbivaatamise lõppu sellise viisa andmisest taotlejale üksnes juhul, kui taotleja suhtes saab kohaldada mõnda nendes sätetes loetletud viisa andmisest keeldumise põhjustest. Nimetatud asutustel on selle taotluse läbivaatamisel kõnealuste sätete kohaldamise tingimuste ja asjakohaste faktide hindamise osas lai kaalutlusruum, et teha kindlaks, kas mõnda neist keeldumise põhjustest saab taotleja suhtes kohaldada.”

– Lisaks sellele otsustas Euroopa Liidu Kohus, et viisaeeskirja artikli 32 lõiget 1 (nüüd artikli 29 lõige 1) koostoimes artikli 21 lõikega 1 (nüüd artikli 18 lõige 1) „tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädevate asutuste ühtse viisa andmise kohustuse eelduseks on tingimus, et võttes arvesse taotleja elukohariigi üldist olukorda ja taotlejale endale omaseid tunnuseid, mis on kindlaks tehtud tema esitatud teabe alusel, ei ole põhjendatult alust kahelda taotleja kavatsuses lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.”

– Tuleks eeldada, et VISis registreeritud regulaarsed reisijad vastavad riiki sisenemise tingimustele ega kujuta endast ebaseadusliku sisserände ohtu ja neil on olemas piisavad elatusvahendid. See eeldus peaks üksikjuhtumitel siiski olema ümberlükatav.

– Ettepanekus nähakse ette, et liikmesriikide ametiasutused võivad üksikjuhul riiki sisenemise tingimuste täitmise eelduse ümber lükata. Samuti nähakse ette, millistel põhjustel see on võimalik (artikli 18 lõige 9).

– Viisataotluse kohta otsuse tegemise tähtaja üldine lühendamine (artikkel 20), mis on seotud eelneva konsulteerimise korral vastuse andmise aja lühenemisega (artikkel 19). Lühikesed tähtajad võetakse kasutusele vaba liikumise õigust kasutavate liidu kodanike perekonnaliikmete esitatud taotluste puhul ja selliste liidu kodanike lähisugulaste esitatud taotluste puhul, kes ei kasuta vaba liikumise õigust.

– Mitmekordse viisa kehtivusaeg võib olla pikem kui reisidokumendi kehtivusaeg (artikli 11 punkt a).

– Reisikindlustuse nõue tuleks kaotada, sest reisikindlustuse tegelikku lisaväärtust ei ole kunagi suudetud kindlaks teha (vt komisjoni talituste töödokument, punkt 2.1.1.2, lõige 14).

– Standardvorm viisa andmisest keeldumisest, viisa tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest teatamiseks ja selle põhjendamiseks on läbi vaadatud, et lisada konkreetne põhjus lennujaama transiidiviisa andmisest keeldumiseks ja tagada, et asjaomast isikut teavitatakse nõuetekohaselt kaebuse esitamise menetlusest.

– Lisatakse sätted, millega nähakse ette üldisest korrast erandid, et anda viisa erandjuhul välispiiril. Liikmesriikidel lubatakse lühiajalise turismi edendamiseks anda viisasid välispiiril ajutise kava kohaselt ning olles sellisest kavast eelnevalt teatanud ja avaldanud kava korralduslikud üksikasjad (artikkel 33).

– Lisatud on paindlikud eeskirjad, mis võimaldavad liikmesriikidel optimeerida vahendite kasutamist, suurendada esindatust konsulaaresinduste kaudu ja arendada liikmesriikidevahelist koostööd (artikkel 38).

– Liikmesriikide võimalus kasutada välist teenuseosutajat ei ole enam viimane abinõu.

– Liikmesriigid ei pea enam säilitama võimalust esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis seal, kus välisele teenuseosutajale on tehtud ülesandeks viisataotluste vastuvõtmine (tühistatakse endise artikli 17 lõige 5). Vaba liikumise õigust kasutavate liidu kodanike perekonnaliikmetele ja selliste liidu kodanike lähisugulastele, kes ei kasuta vaba liikumise õigust, ning taotlejatele, kes suudavad põhjendada, et tegemist on erakorralise juhtumiga, tuleks võimaldada kohe kohtumine.

– Liikmesriigid peaksid esitama igal aastal komisjonile väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö kohta aruande, milles käsitletakse muu hulgas järelevalvet väliste teenuseosutajate tegevuse üle.

– Esindamist käsitlevad kokkuleppeid puudutavate sätete ühtlustamine (artikkel 39) (vt komisjoni talituste töödokument punkt 2.1.1.5, lõige 20 ja punkt 2.1.4 lõige 41).

– Nagu hindamisaruandes kirjeldatud (punkt 3.2), ei ole piisavalt üksikasjaliku statistika puudumise tõttu võimalik teatavate sätete rakendamist hinnata. Seetõttu muudetakse VII lisa selliselt, et kõiki vajalikke andmeid kogutakse piisavalt üksikasjalikult, et neid saaks nõuetekohaselt hinnata. Kõik asjaomased andmed on (liikmesriikidel) võimalik saada VISist, välja arvatud andmed tasuta antud viisade arvu kohta, kuid see teave on liikmesriigi riigikassa kaudu hõlpsasti leitav.

– Avalikkuse teavitamist käsitleva õigusraamistiku tugevdamine (artikkel 45)

-         Komisjon loob Schengeni viisa ühise veebisaidi.

-        Komisjon töötab välja viisataotlejatele antava teabe näidisvormi.

Tehnilised muudatused:

– Jäetakse välja viide transiidile kui konkreetsele reisieesmärgile (peamiselt artikli 1 lõige 1), sest lühiajalised viisad ei ole seotud reisi eesmärgiga. Viide jääb alles, kui osutatakse konkreetsele reisi eesmärgile, nt viisaeeskirja II lisas, kus esitatakse loetelu täiendavatest dokumentidest, mis tuleb reisi eesmärgi kohta esitada.

– Kehtestatakse ühtsed eeskirjad, mida kohaldatakse isikut tõendava dokumendi või kehtiva viisa kaotuse korral (artikkel 7).

– Täpsed tähtajad liikmesriikide teadete jaoks (15 päeva): esindamist käsitlevate kokkulepete, eelneva konsulteerimise kehtestamise ja tagantjärele teavitamise kohta.

– Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeeritakse komisjonile õigus muuta määruse mitteolemuslikke osi. Komisjon võib muuta nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimisel (III lisa), ning nimekirja elamislubadest, mis annavad nende omanikele õiguse läbida liikmesriikide lennujaamu ilma lennujaama transiidiviisata (IV lisa).

– Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavate dokumentide loetelu konkreetsete asukohtade kaupa, et võtta arvesse kohalikke olusid, üksikasjad viisakleebise täitmise ja kinnitamise kohta ning eeskirjad välispiiril meremeestele viisade andmiseks. Seetõttu tuleks välja jätta algse määruse VII, VIII ja IX lisa.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkt a.

Käesoleva ettepanekuga sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), mille õiguslikuks aluseks olid Euroopa Ühenduse asutamislepingu samaväärsed sätted, st artikli 62 lõike 2 punkt a ja punkti b alapunkt ii.

Subsidiaarsuse põhimõte

ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktis a antakse liidule volitused võtta vastu meetmed, mis käsitlevad „ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes”.

Käesolev ettepanek jääb kõnealuste sätete piiresse. Käesoleva ettepaneku eesmärk on arendada edasi ja täiustada viisaeeskirja sätteid, mis käsitlevad tingimusi ja menetlusi viisade andmiseks liikmesriikide territooriumil kavandatud viibimiseks, mille kestus ei ületa 90 päeva 180 päeva pikkuse ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid üksi ei suuda seda eesmärki piisaval määral saavutada, sest liidu kehtivat õigusakti (viisaeeskiri) saab muuta ainult liit.

Proportsionaalsuse põhimõte

ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 on sätestatud, et liidu meetme sisu ega vorm ei või minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesoleva meetme jaoks valitud vorm peab võimaldama ettepanekuga saavutada soovitud eesmärki ja meetme võimalikult tõhusat rakendamist.

Viisaeeskiri töötati 2009. aastal välja määruse vormis, et tagada selle ühesugune kohaldamine kõigis Schengeni acquis'd kohaldavates liikmesriikides. Kavandatav ettepanek kujutab endast olemasoleva määruse muutmist ja seetõttu tuleb see esitada määruse vormis. Käesoleva ettepaneku sisu piirdub olemasoleva määruse täiustamisega ja ettepanek põhineb poliitikaeesmärkidel, millele lisati üks uus eesmärk: majanduskasv. Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Vahendi valik

Käesoleva ettepanekuga sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). Seetõttu saab õigusaktiks valida vaid määruse.

4.         MÕJU EELARVELE

Määruse kavandatav muutmine ei mõjuta ELi eelarvet.

5.           TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD

Aluslepingutele lisatud mitmesuguste protokollide ja kolmandate riikidega sõlmitud assotsieerimislepingute mõju

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotis, mistõttu kohaldatakse Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukohta käsitlevates protokollides ning Schengeni protokollis sätestatud „muutuvat geomeetriat”. Ettepanek põhineb Schengeni acquis' sätetel. Seetõttu tuleb selle mõju eri protokollidele käsitleda Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi, Islandi ja Norra ning Šveitsi ja Liechtensteini puhul eraldi. Samuti tuleb kaaluda tagajärgi ühinemisaktidele. Iga asjaomase riigi olukorda kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva ettepaneku põhjendustes 49–57. Käesolevas ettepanekus sätestatud „muudetava geomeetria“ süsteem on identne sellega, mida kohaldatakse algse viisaeeskirja suhtes, lisatud on ainult viide 2011. aasta Horvaatia ühinemisaktile.

Seos samaaegselt esitatava ettepanekuga määruse kohta, millega võetakse kasutusele ringreisiviisa[9]

Käesolevasse ettepanekusse seadusandliku protsessi käigus tehtavad võimalikud muudatused mõjutavad ka ettepanekut määruse kohta, millega võetakse kasutusele ringreisiviisa. Seetõttu tuleks läbirääkimiste käigus pöörata tähelepanu kõnealuse kahe ettepaneku vahelise vajaliku sünergia tagamisele. Juhul kui nende läbirääkimiste käigus peaks selguma, et need ettepanekud on võimalik võtta vastu samas ajagraafikus, kavatseb komisjon ühendada need kaks ettepanekut üheks uuestisõnastamise ettepanekuks. Juhul kui seadusandjad jõuavad käesoleva ettepaneku suhtes kokkuleppele enne, kui on väljavaateid peatseks kokkuleppeks ettepaneku suhtes määruse kohta, millega võetakse kasutusele ringreisiviisa. ei tuleks käesolevas ettepanekus sisalduvaid kavandatavat ringreisiviisat käsitlevaid sätteid (artikli 3 lõige 7, artikli 12 lõige 3, artikli 18 lõige 6) vastuvõetavas ettepanekus säilitada, vaid need tuleks lisada hiljem, muutes viisaeeskirja siis, kui on lõpuks saavutatud kokkulepe ringreisiviisat käsitleva ettepaneku suhtes.

Põgus kokkuvõte kavandatud muudatustest

Artikkel 1 – Viisaeeskirja muutmine

Artikkel 1 – Reguleerimisese ja reguleerimisala

– Horisontaalne muudatus: kogu tekstis on jäetud välja viide transiidile reisi eesmärgina.

Artikkel 2 – Mõisted

– Lisatakse lõige 6, et määratleda asjaomases määruses „ringreisiviisa”.

– Lisatakse lõige 7, et määratleda (liidu kodanike) „lähisugulaste” mõiste.

– Lisatakse lõige 8, et määratleda ƒ„VISis registreeritud taotleja” tagamaks, et viisainfosüsteemist saadakse täit kasu.

– Lisatakse lõige 9, et määratleda ƒ„VISis registreeritud regulaarse reisija” tagamaks, et viisainfosüsteemist saadakse täit kasu ja taotleja nn viisaajalugu võetakse arvesse.

– Lisatakse lõige 12, et esitada „kehtiva” määratlus tähenduses „kehtivusaeg ei ole lõppenud” vastandina valele, võltsitule või järeletehtule.

– Lõikesse 16 lisatakse „meremehe” määratlus tagamaks, et menetluste lihtsustamist kohaldatakse kogu laevapere suhtes.

Artikkel 3 – Kolmandate riikide kodanikud, kellelt nõutakse lennujaama transiidiviisat

– Lõige 4: läbi on vaadatud sätted, mis käsitlevad üksikute liikmesriikide lennujaama transiidiviisa nõuet teatavate kolmandate riikide kodanikele, selleks et need oleksid hõlmatud asjakohase institutsioonilise õigusliku raamistikuga.

Artikkel 5 – Taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik

– Lõike 1 punkti b muudetakse, et see sisaldaks ainult ühte objektiivset kriteeriumi – viibimise kestust –, kui määratakse kindlaks viisa taotluse läbivaatamiseks pädev liikmesriik, juhul kui külastused hõlmavad mitut sihtkohta. Lisaks sellele lisatakse sätted, mis hõlmavad olukordi, kus reisija kavatseb reisida lühikese ajavahemiku (kahe kuu) jooksul mitu korda erinevatesse liikmesriikidesse.

– Lõiget 2 muudetakse, et lahendada olukorrad, kus „pädeval” liikmesriigil puudub oma konsulaat ja ta ei ole ka esindatud selles kolmandas riigis, kus on taotleja seadusjärgne elukoht. Sätetega hõlmatakse kõik võimalikud olukorrad ning pakutakse lahendusi, mis väljendavad koostöö- ja usalduse vaimu, mis on Schengeni koostöö aluseks.

Artikkel 7 – Pädevus viisade andmiseks nendele kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad seaduslikult liikmesriigi territooriumil

– Lõiget 1 muudetakse artikli 5 muutmise tõttu.

– Lõiked 2 ja 3 lisatakse selleks, et luua ühtlustatud õiguslik raamistik olukordade jaoks, kus kolmanda riigi kodanik kaotab oma reisidokumendi või see dokument varastatakse, kui kõnealune isik viibib liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 8 – Taotluse esitamise praktiline kord

– Lõikes 1 nähakse ette taotluse esitamise üldine maksimaalne ja minimaalne tähtaeg.

– Lõige 3 lisatakse selleks, et lihtsustada taotluse esitamist teatavates olukordades, mis on seotud liidu kodanike sugulastega, ja kui tuleks anda võimalus kohe kohtuda.

– Lõiget 4 muudetakse nii, et see oleks kohustuslik („tuleb”), mitte vabatahtlik („võib”), ning et kiireloomulisi juhtumeid käsitletakse alati kohe.

– Lõiget 5 muudetakse, et täpsustada, kes võib taotleja asemel taotluse esitada, ning lisatakse viide kutse-, kultuuri-, spordi- või haridusühingutele või asutustele, et eristada neid kaubanduslikest vahendajatest

– Lõige 6 on üle võetud endise artikli 40 lõikest 4 ja seda on muudetud, et see hõlmaks ainult seda, et taotleja peab ilmuma taotluse esitamiseks isiklikult kohale ainult ühes kohas.

Artikkel 9 – Taotluse esitamise üldeeskirjad

– Lõige 1 asendatakse uue tekstiga, et võtta arvesse seda, et kaotatakse üldpõhimõte, mille kohaselt kõik taotlejad pidid esitama taotluse isiklikult (vt komisjoni talituste töödokument punkt 2.1.1.1 (lõige 7)).

– Lõiget 2 muudetakse lõike 1 muutmise tõttu.

Artikkel 10 – Taotluse vorm

– Lõiget 1 muudetakse selleks, et lisada viide võimalusele täita taotluse vorm elektrooniliselt.

– Lõige 2 lisatakse tagamaks, et elektrooniline taotluse vorm vastaks täpselt I lisas sätestatud taotluse vormile.

– Lõiget 4 lihtsustatakse tagamaks, et taotluse vorm on alati kättesaadav vähemalt selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille viisat taotletakse, ja asukohariigi ametlikus keeles.

Artikkel 11 – Reisidokument

– Punkti a muudetakse, lisades ristviite uutele sätetele artikli 21 lõikes 2, vt allpool.

– Punkti b muudetakse tagamaks, et taotleja reisidokumendis on üks vaba topeltlehekülg, et sinna saaks üksteise kõrvale kinnitada viisakleebise ning lüüa järgnevad sisenemise ja väljumise templid. See lihtsustab piirikontrolli; vt komisjoni talituste töödokument punkt 2.1.1.2 (lõige 11).

Artikkel 12 – Biomeetrilised tunnused

– Lõikeid 2 ja 4 muudetakse artikli 9 lõike 1 muutmise tõttu.

– Lõiget 3 muudetakse selleks, et võtta arvesse reisiviisa kohta tehtud ettepanekut.

Artikkel 13 – Täiendavad dokumendid

– Lõige 2 lisatakse selleks, et võtta arvesse VISis registreeritud regulaarsete reisijate suhtes kohaldatavat menetluste lihtsustamist, mille kohaselt kõnealune reisijate kategooria peab esitama ainult tõendid reisi eesmärgi kohta.

– Lõige 3 lisatakse selleks, et lihtsustada või selgitada liidu kodanike sugulaste suhtes teatavates olukordades kohaldatavaid lihtsustatud menetlusi.

– Lõiget 4 muudetakse, et näha ette, et II lisas esitatud ühtlustatud loetelu täiendavatest dokumentidest on täielik.

– Lõige 6 lisatakse tagamaks, et taotlejad võivad esitada täiendava dokumendi originaali faksi teel või saata dokumendi koopia. Taotlejad peaksid seejärel esitama dokumentide originaalid, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui dokumendi originaali võib paluda üksnes juhtudel, kui on kahtlusi dokumendi autentsuses.

– Lõike 7 punktis a lisatakse viide „era-” majutusele.

– Lõige 10 lisatakse selleks, et võtta arvesse sätteid rakendusmeetmete kohta.

Artikkel 14 – Viisatasu

– Lõike 3 punktis a laiendatakse viisatasust vabastatud isikute kategooriaid, et hõlmata alaealised kuni 18. eluaastani (seni 6. eluaastani); seega kaotatakse alandatud viisatasu 6–12aastastele ning võimalik viisatasust loobumine sama vanuserühma puhul.

– Lõike 3 punkti c muudetakse selleks, et selgelt osutada hõlmatud isikute kategooriale.

– Lõike 3 punktiga d muudetakse kohustuslikuks viisatasust loobumine diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajate puhul.

– Lõike 3 punktiga e muudetakse kohustuslikuks viisatasust loobumine kuni 25 aasta vanuste isikute puhul, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel; seega kaotatakse kõnealuse isikuterühma puhul võimalus kaaluda viisatasust loobumist ning kuni 25 aasta vanuste esindajate puhul, kes osalevad samalaadsetel mittetulundusühingute korraldatud üritustel, kohustus anda tasuta viisa.

– Punktid f ja g lisatakse selleks, et viisatasust loobuda või seda loobumist täpsustada teatavates olukordades, kuhu on kaasatud liidu kodanike sugulased.

            Vt ka komisjoni talituste töödokument punkt 2.1.1.3 (lõige 15).

Artikkel 15 – Teenustasu

– Lõikes 1 jäetakse välja viide „täiendavale” teenustasule.

– Lõiget 3 muudetakse artikli 14 muutmise tõttu.

Artikkel 18 – Sisenemise tingimuste täitmise kontroll ja riskihinnang

– Lõige 2 lisatakse selleks, et võtta arvesse artikli 2 lõike 9 ja artikli 13 lõike 1 punkti e lisamist.

– Lõige 3 lisatakse selgitamaks, et liikmesriigi pädevad ametiasutused vastutavad igal üksikjuhul riiki sisenemise tingimuste täitmise eelduses kahtlemise õigustamise eest ning sellise kahtluse põhjuste esitamise eest.

– Lõiget 6 muudetakse selleks, et võtta arvesse reisiviisa kohta tehtud ettepanekut, ning jäetakse välja eksitav viide „teise liikmesriigi välja antud”.

– Lõiget 10 muudetakse selleks, et võimaldada liikmesriikidel kasutada taotlejaga vestluse korraldamiseks moodsaid sidevahendeid, ilma et nõutakse taotleja isiklikku kohalolekut konsulaadis.

Artikkel 19 – Eelnev konsulteerimine

– Lõiget 2 muudetakse selleks, et näha ette, et liikmesriik peab vastama konsulteerimise nõudele seitsme päeva asemel viie kalendripäeva jooksul.

– Lõikes 3 sätestatakse, et liikmesriigid teatavad eelneva konsulteerimise nõude kehtestamisest hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul enne selle kohaldatavaks muutumist, et teavitada taotlejaid õigeaegselt võimaldada teistel liikmesriikidel teha tehnilisi ettevalmistusi.

– Lõige 5 jäetakse välja, sest see on vananenud.

Artikkel 20 – Otsus taotluse kohta

– Lõikes 1 sätestatakse, et otsuse tegemise aega lühendatakse kuni 10 kalendripäevani. See tuleneb nii artikli 19 lõike 2 muutmisest kui ka viisaeeskirja rakendamise hinnangu tulemustest, vt komisjoni talituste töödokument punkt 2.1.1.6 (lõige 22).

– Lõiget 2 muudetakse selleks, et lühendada maksimaalset otsuse tegemise ajavahemikku 20 päevani ja jäetakse välja säte, mille kohaselt lubatakse esindatud liikmesriigil nõuda, et temaga konsulteeritakse juhul, kui on tegemist esindamisega.

– Lõige 3 lisatakse selleks, et lihtsustada menetlusi või kõnealust lihtsustamist täpsustada teatavates olukordades, kuhu on kaasatud liidu kodanike lähedased sugulased.

– Endine lõige 3 jäetakse välja, sest lühiajalise viisa taotluse läbivaatamine ei tohiks kesta 60 kalendripäeva.

– Lõike 4 punkt d jäetakse välja, sest tühistatakse säte, mille kohaselt lubatakse esindatud liikmesriigil nõuda, et temaga konsulteeritakse; sellega tühistatakse nõue, et teatavaid juhtumeid ei vaata läbi esindav liikmesriik, vaid need edastatakse menetlemiseks esindatavale liikmesriigile.

Artikkel 21 – Ühtse viisa andmine

– Lõikega 2 asendatakse endise artikli 24 lõike 1 neljas ja viies lõik.

– Lõike 2 esimest lõiku muudetakse, et jätta välja viide „kahekordsele sisenemisele”, mis tundub üleliigsena ning lisatakse viide võimalusele anda mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on pikem kui reisidokumendi kehtivusaeg.

– Lõiked 3 ja 4 lisatakse selleks, et võtta arvesse artikli 2 lõike 10 muutmist ning võtta kasutusele objektiivselt määratletud kriteeriumid teatavate lihtsamate menetluste kohaldamiseks.

– Lõiget 5 muudetakse selleks, et hõlmata ka muud juhtumid, kui viisataotlejal võib olla õigus mitmekordsele viisale.

Artikkel 24 – Viisakleebise täitmine

– Lõige 2 lisatakse selleks, et võtta arvesse artikli 51 lõiget 2.

– Lõiget 3 muudetakse selleks, et karmistada sätteid, milles käsitletakse liikmesriigi märkusi viisakleebisel; vt komisjoni talituste töödokument punkt 2.1.1.6 (lõige 27).

– Lõiget 5 muudetakse tagamaks, et ainult ühekordse viisa viisakleebise võib täita käsitsi.

Artikkel 25 – Täidetud viisakleebise kehtetuks tunnistamine

– Lõiget 2 muudetakse selleks, et võtta arvesse vajadust luua nõuetekohane õiguslik alus viisaeeskirja käsiraamatus soovitatud hea tava jaoks.

Artikkel 26 – Viisakleebise kinnitamine

– Lõige 2 lisatakse selleks, et võtta arvesse artikli 51 lõiget 2.

Artikkel 28 – Teiste liikmesriikide keskasutuste teavitamine

– Lõiget 2 muudetakse selleks, et tagada teiste liikmesriikide õigeaegne teavitamine; vt artikli 19 kohta tehtud märkused.

Artikkel 29 – Viisa andmisest keeldumine

– Lõike 1 punkti a alapunkt vii jäetakse välja, sest tühistatakse tervisekindlustuse nõue.

– Lõige 3 asendatakse, et lisada viide liikmesriikide kohustusele anda üksikasjalikku teavet kaebuse esitamise menetluse kohta.

– Lõige 4 jäetakse välja, sest jäetakse välja nõue, mille kohaselt teatavaid juhtumeid ei vaata läbi esindav liikmesriik, vaid need edastatakse menetlemiseks esindatavale liikmesriigile.

Artikkel 31 – Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

– Lõiget 4 muudetakse selleks, et võtta arvesse artikli 13 muutmist.

Artikkel 32 – Erandkorras välispiiril taotletav viisa

– Pealkirja muudetakse artikli 33 lisamise tõttu.

– Lõige 2 jäetakse välja, sest tühistatakse tervisekindlustuse nõue.

Artikkel 33 – Ajutise kava kohaselt välispiiril taotletav viisa

– See artikkel lisatakse selleks, et liikmesriigid saaksid edendada lühiajalist turismi: neil peaks olema õigus anda viisasid välispiiril mitte ainult juhtumipõhiselt, sõltuvalt kolmanda riigi kodaniku isiklikust olukorrast, vaid ka ajutise kava kohaselt. Artiklis sätestatakse ajutise kava korralduslikest üksikasjadest teavitamise ja nende avaldamise eeskirjad ning nähakse ette, et antud viisa peaks kehtima ainult viisa andnud liikmesriigi territooriumil.

– Lõikes 6 täpsustatakse asjaomaste liikmesriikide aruandlusnõudeid.

Artikkel 34 – Välispiiril meremeestele antav viisa

– Lõige 3 lisatakse selleks, et võtta arvesse artikli 51 lõiget 2.

Artikkel 38 – Konsulaatide töökorraldus ja koostöö

– Lõike 1 teine lause on muutunud kehtetuks.

– Lõike 2 punkt b sõnastatakse ümber, sest endine artikkel 41 tunnistatakse kehtetuks ja välised teenuseosutajad ei kujuta endast enam viimast abinõu.

– Lõige 4 asendatakse artikli 8 lõikega 6.

Artikkel 39 – Esindamist käsitlevad kokkulepped

– Lõige 1 vastab endise artikli 8 lõikele 1.

– Lõikes 2 kirjeldatakse dokumentide ja andmete kogumist ja nende edastamist liikmesriikide vahel olukordades, kus üks liikmesriik esindab teist ainult taotluste vastuvõtmise ja biomeetriliste tunnuste kogumise eesmärgil.

– Lõiget 3 muudetakse, et võtta arvesse seda, et kaotatakse võimalus, et esindatav liikmesriik nõuab enda kaasamist juhtumitesse, mis on seotud esindamisega.

– Lõige 4 vastab endise artikli 8 lõikele 5 ja lõige 5 artikli 8 lõikele 6.

– Lõikes 6 nähakse ette minimaalne tähtaeg esindatavale liikmesriigile, et teatada komisjonile esindamist käsitlevate kokkulepete sõlmimisest või lõpetamisest.

– Lõikes 7 sätestatakse, et esindav liikmesriik teatab samal ajal teistele liikmesriikidele ja Euroopa Liidu esindusele asjaomases jurisdiktsioonis esindamist käsitlevate kokkulepete sõlmimisest või lõpetamisest.

– Lõige 8 vastab endise artikli 8 lõikele 9.

Artikkel 40 – Aukonsulite kasutamine

– Lõikes 1 jäetakse välja sõna „ka”.

Artikkel 41 – Koostöö väliste teenuseosutajatega

– Endine lõige 3 jäetakse välja, sest tegelikkuses ei ole selline ühtlustamine võimalik, kuna liikmesriikidel on üldiselt üleilmsed sidemed väliste teenuseosutajatega.

– Lõike 5 punkti e muudetakse artikli 9 muutmise tõttu.

– Lõiget 12 muudetakse, et nõuda liikmesriikidelt igal aastal aruande esitamist väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö ja nende üle teostatava järelevalve kohta, nagu sätestatud IX lisas.

Artikkel 42 – Andmete krüpteerimine ja turvaline edastamine

– Lõikeid 1, 2 ja 4 muudetakse, et võtta arvesse artikli 8 kehtetuks tunnistamine.

Artikkel 43 – Liikmesriikide koostöö kaubanduslike vahendajatega

– Lõiget 1 muudetakse, kuna endise artikli 2 lõige 11 jäetakse välja (st kaubandusliku vahendaja mõiste).

– Lõike 5 teist lõiku muudetakse, et tagada üldsuse teavitamine akrediteeritud kaubanduslikest vahendajatest.

Artikkel 45 – Üldsusele esitatav teave

– Lõike 1 punkti c muudetakse, et võtta arvesse artikli 41 kehtetuks tunnistamine.

– Lõike 1 punkt e jäetakse välja, et võtta arvesse artikli 20 kehtetuks tunnistamine.

– Lõige 3 lisatakse selleks, et sätestada, et komisjon koostab ühtlustatud vormi, et anda artikli 45 lõike 1 kohaselt ettenähtud teavet.

– Lõige 4 lisatakse selleks, et sätestada, et komisjon loob Schengeni viisa ühise veebisaidi, mis sisaldab viisa taotlemiseks vajalikku teavet.

Artikkel 46 – Kohalik Schengeni koostöö

– Lõike 1 esimest lauset ja punkti a muudetakse, et sätestada, et kohaliku Schengeni koostöö raames koostatakse täiendavatest dokumentidest ühtlustatud nimekiri.

– Lõike 1 punkti b ja viimast lõiku muudetakse artikli 14 muutmise tõttu.

– Lõiget 2 muudetakse artikli 45 lõike 3 lisamise tõttu.

– Lõike 3 punkti a muudetakse, et näha ette korra kvartalis viisastatistika koostamine kohalikul tasandil ning lisada viide ringreisiviisale.

– Lõike 3 punkti b muudetakse esimese lause ümbersõnastamise tõttu.

– Lõiget 7 muudetakse, et näha ette, et kohaliku Schengeni koostöö raames koostatavate aruannete alusel koostab komisjon aastaaruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artiklid 48 –49 Delegeeritud volituste rakendamine

– Kõnelaused artiklid lisatakse selleks, et võtta arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 290 delegeeritud õigusaktide kohta.

Artikkel 50 – Viisaeeskirja praktilise kohaldamise juhised

– Artiklit muudetakse, et võtta arvesse artikli 51 lõiget 2.

Artikkel 51 – Komiteemenetlus

– Artiklit muudetakse, et võtta arvesse sätteid, mis käsitlevad komisjoni rakendamisvolitusi vastavalt määrusele (EL) nr 182/2011.

Artikkel 52 – Teavitamine

– Lõike 1 punkti g muudetakse artikli 38 muutmise tõttu.

– Lõiget 2 muudetakse artikli 45 lõike 4 lisamise tõttu.

Artikkel 54 – Järelevalve ja hindamine

– Need on standardsätted õigusaktide kohaldamise järelevalve ja hindamise kohta.

Artikkel 55 – Jõustumine

– See on standardklausel jõustumise ja otsese kohaldatavuse kohta. Määrust hakatakse kohaldama kuus kuud pärast selle jõustumist, välja arvatud artikli 51 lõige 2, mida hakatakse kohaldama kolm kuud pärast määruse jõustumist, et võimaldada võtta vastu artiklitega 24, 26, 32 ja 50 ette nähtud rakendusaktid.      

Lisad

– I lisa asendatakse

– V lisa:

– endine 7. punkt, milles käsitletakse tervisekindlustust, jäetakse välja;

– lisatakse uus 10. punkt, et hõlmata lennujaama transiidiviisa andmisest keeldumise juhtumid.

ê 810/2009 (kohandatud)

2014/0094 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse ühenduse Ö mis käsitleb liidu Õ viisaeeskirija (viisaeeskiri)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Ö Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping”) Õ , eriti selle artikli 62 Ö 77 Õ lõike 2 punkti a ja punkti b alapunkti ii,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[10],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 810/2009[11] on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

ê810/2009 põhjendus 1 (kohandatud)

Kooskõlas asutamislepingu artikliga 61 peaks sellise ala loomisega, kus inimesed võivad vabalt liikuda, kaasnema meetmete võtmine välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserände valdkonnas.

ê810/2009 põhjendus 2 (kohandatud)

Vastavalt asutamislepingu artikli 62 lõikele 2 kehtestatakse liikmesriikide välispiiride ületamisega seotud meetmetega viisaeeskirjad kuni kolmekuulise kavatsetud viibimise puhuks, sealhulgas liikmesriikide viisade väljastamise kord ja tingimused.

ò uus

(2)       Liidu viisapoliitika, mis võimaldab liidus viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul, on ühise sisepiirideta ala loomise oluline osa. Viisade andmise tingimusi ja menetlusi käsitlevad ühised eeskirjad peaksid lähtuma liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastastikuse usalduse põhimõttest.

ê810/2009 põhjendus 3 (kohandatud)

(3)       Viisapoliitika puhul on ühise õigusaktide kogu loomine, eriti acquis’ (14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni[12] asjakohased sätted ja ühised konsulaarjuhised)[13] konsolideerimise ja edasiarendamise kaudu, üks olulisemaid komponente Ö Määruse (EÜ) nr 810/2009 üks eesmärke on Õ „ühise viisapoliitika edasiarendamisesne osana mitmekihilisest süsteemist, mille eesmärk on siseriiklike Ö et hõlbustada Õ õigusaktide ning kohalike konsulaaresinduste käitlemistoimingute edasise ühtlustamise tulemusena hõlbustada seaduslikku reisimist ja võidelda ebaseadusliku sisserändega”, nagu see on määratletud dokumendis „Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus”[14].

ê810/2009 põhjendus 8 (kohandatud)

(4)       Ö Lisaks sellele tuleks tagada, et Õ Tteatud tingimustel täitmisel tuleks anda Ö antakse Õ mitmekordsed viisad, et vähendada liikmesriikide konsulaatide halduskoormust ning lihtsustada sagedasti või regulaarselt reisivate isikute reisimist. Taotlejate puhul, kelle ausus ja usaldusväärsus on konsulaadile teada, võiks võimalikult suurel määral kohaldada lihtsustatud menetlust.

ò uus

(5)       Määrusega (EÜ) nr 810/2009 selgitati ja lihtsustati õigusraamistikku ning ajakohastati ja ühtlustati viisamenetlusi oluliselt. Konkreetseid sätteid, mille eesmärk on subjektiivsete kriteeriumite alusel menetlust üksikjuhtudel lihtsustada, ei ole siiski piisavalt kohaldatud.

(6)       Tark viisapoliitika peaks tagama julgeoleku välispiiril ning kindlustama samal ajal Schengeni ala tõhusa toimimise ja lihtsustama seadusliku reisimise võimalusi. Ühine viisapoliitika peaks soodustama majanduskasvu ning olema kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, näiteks välissuhte, kaubanduse, hariduse, kultuuri ja turismi alal.

(7)       Selleks et lihtsustada liikuvust ja hõlbustada nende kolmanda riigi kodanike perekondlikke külastusi, kes külastavad lähisugulast, kes on liidu kodanik ja elab liikmesriigis, mille kodanik ta on, ning nende liidu kodanike lähisugulaste perekondlikke külastusi, kes elavad kolmandas riigis ja soovivad koos külastada seda liikmesriiki, mille kodanik on asjaomane liidu kodanik, tuleks käesoleva määrusega näha ette menetluste lihtsustamine.

(8)       Vähemalt samad lihtsustused tuleks ette näha pereliikmetele, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ[15] vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikele 2.

(9)       Uusi viisataotlejaid, kes taotlevad viisat esimest korda, tuleks eristada isikutest, kellele varem on antud viisa ja kes on registreeritud viisainfosüsteemis (edaspidi „VIS”), et lihtsustada registreeritud reisijate suhtes kohaldatavat menetlust ja võtta arvesse ebaseadusliku sisserände ohtu ja julgeolekuprobleeme, mida teatavad reisijad võivad endast kujutada. Sellist eristust tuleks teha menetluse kõikides etappides.

(10)     Tuleks eeldada, et VISis registreeritud taotleja, kellele on 12 kuu jooksul enne taotluse esitamist antud kaks viisat ja kes on neid seaduslikult kasutanud, vastab riiki sisenemise tingimustele, mis on kehtestatud seoses ebaseadusliku sisserändega ja vajadusega omada piisavaid elatusvahendeid. Siiski peaks kõnealune eeldus olema ümberlükatav, kui pädevad ametiasutused teevad kindlaks, et teataval üksikjuhul ei ole täidetud üks või mitu nimetatud tingimust.

(11)     Hinnang sellele, kas antud viisat on kasutatud seaduslikult, peaks põhinema sellistel üksikasjadel nagu lubatud viibimise kestus, viisa territoriaalne kehtivus ning tööturule sisenemise ja majandustegevusega tegelemise eeskirjadest kinnipidamine.

ê810/2009 põhjendus 5 (kohandatud)

ð uus

(12)     Ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks on vaja kehtestada lennujaamade rahvusvaheliste alade transiidieeskirjad. Ö Sel eesmärgil Õ Seega tuleks koostada ühisessene nimekirjai kuuluvate kolmandate riikide kodanikelt ð kodanikest, kellelt tuleks ï nõuda lennujaama transiidiviisat. Ebaseaduslike sisserändajate massilisest ð ootamatu ja märkimisväärse ï sissevoolust tingitud tungiva vajaduse korral peaks Ö liikmesriik Õ liikmesriikidel siiski olema lubatud Ö saama Õ kehtestada Ö ajutiselt lennujaama transiidiviisa nõude Õ see nõue ka selliste kolmandate riikide Ö konkreetse kolmanda riigi Õ kodanike suhtes, mis ei ole ühisesse nimekirja kantud. Liikmesriikide üksikotsused tuleks igal aastal läbi vaadata. ð Tuleks ette näha kõnealuse nõude kehtestamise tingimused ja menetlus tagamaks, et kõnealust meedet kohaldatakse piiratud aja jooksul ja et kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega piirdub see üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikuga. Lennujaama transiidiviisa nõude kohaldamine peaks piirduma konkreetsete olukordadega, mis tingisid meetme võtmise. ï

ò uus

(13)     Teatavate riikide antud viisade ja elamislubade omanike puhul tuleks lennujaama transiidiviisa nõudest loobuda.

(14)     Peaks olema selge, milline liikmesriik on pädev viisataotluse läbi vaatama, eelkõige juhul, kui taotlejal on kavas külastada mitut liikmesriiki.

(15)     Viisataotleja peaks saama esitada viisataotluse oma elukohariigis isegi juhul, kui üldeeskirjade kohaselt pädeval liikmesriigil ei ole kõnealuses riigis konsulaati ja ta ei ole seal esindatud.

(16)     Tagada tuleks nende viisaomanike ühetaoline kohtlemine, kelle reisidokument on liikmesriikide territooriumil viibimise ajal kadunud või varastatud.

ê810/2009 põhjendus 9

(17)     Kuna biomeetrilised tunnused registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus))[16] kohaselt viisainfosüsteemis (VIS), peaks taotleja isikliku kohaleilmumise nõue – vähemalt esimese taotluse korral – olema üks viisa taotlemise põhinõudeid.

ê810/2009 põhjendus 10

(18)     Iga järgmise viisa taotluse läbivaatamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik kopeerida sõrmejälgi 59 kuu jooksul pärast nende esmakordset VISi sisestamist. Kui see ajavahemik on möödunud, tuleks sõrmejäljed uuesti koguda.

ê810/2009 põhjendus 11 (kohandatud)

(19)     Kõiki liikmesriigi poolt viisa taotlemise protsessi käigus saadud dokumente, andmeid ja biomeetrilisi tunnuseid Ö tuleks Õ käsitatakseda 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel konsulaardokumentidena ja neid Ö tuleks Õ käsitletakseda vastavalt.

ê810/2009 põhjendus 12

(20)     Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel kohaldavad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[17].

ò uus

(21)     Menetlusetappide tähtajad tuleks kindlaks määrata, eelkõige seepärast, et võimaldada reisijatel oma reisi kavandada ja vältida konsulaadis kõrghooaega.

(22)     Liikmesriikide konsulaadid peaksid viisataotluste menetlemise eest võtma ühesugust viisatasu. Nende isikute kategooriad, kelle puhul loobutakse viisatasust, tuleks ühetaoliselt ja täpselt määratleda. Liikmesriikidel peaks olema õigus teatavatel juhtudel viisatasust loobuda.

(23)     Lühiajalise viisa taotlejalt ei tuleks nõuda reisi- ja tervisekindlustust, sest see on viisataotlejale ebaproportsionaalne kohustus ja puuduvad tõendid selle kohta, et lühiajalise viisa omanikud on liikmesriikidele seoses kulutustega arstiabile suurem risk kui need kolmandate riikide kodanikud, kellelt viisat ei nõuta.

(24)     Kutse-, kultuuri- ja spordiühendustel ning akrediteeritud kaubanduslikel vahendajatel peaks olema õigus esitada taotlusi viisataotlejate nimel.

(25)     Tuleks täpsustada sätteid, mis käsitlevad muu hulgas ajapikendust, viisakleebise täitmist ja täidetud viisakleebise kehtetuks tunnistamist.

(26)     Pika kehtivusajaga mitmekordseid viisasid tuleks anda objektiivselt kindlaks määratud kriteeriumite alusel. Mitmekordse viisa kehtivusaeg võib olla pikem kui selle reisidokumendi kehtivusaeg, kuhu viisa on kinnitatud.

(27)     Taotlusvormi puhul tuleks arvestada VISi kasutuselevõtmist. Liikmesriigid peaksid lubama võimalikult suure hulga viisataotlusi täita ja esitada elektrooniliselt ning peaksid võtma vastu faksi teel saadetud täiendavaid dokumente ja nende koopiaid. Originaaldokumente tuleks nõuda ainult teatavatel juhtudel.

(28)     Standardvorm viisa andmisest keeldumisest, viisa tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest teatamiseks ja selle põhjendamiseks peaks sisaldama konkreetset põhjust lennujaama transiidiviisa andmisest keeldumiseks ja sellega tuleks tagada, et asjaomasele isikule antakse nõuetekohane teave vaidlustamise menetluse kohta.

(29)     Eeskirjad liikmesriikide pädevate ametiasutuste teabevahetuse kohta seoses meremeestele viisa andmisega välispiiril ja asjaomase vormiga peaksid olema võimalikult lihtsad ja selged.

(30)     Viisade andmine välispiiril peaks põhimõtteliselt jääma erandiks. Siiski selleks, et liikmesriigid saaksid edendada lühiajalist turismi, peaks neil olema õigus anda viisasid välispiiril, kui nad teevad seda ajutise kava alusel ning esitavad ja avaldavad teabe kõnealuse kava korralduslik üksikasjade kohta Kõnealused kavad peaksid olema ajutised ja antud viisade kehtivus peaks piirduma viisa andnud liikmesriigi territooriumiga.

ê810/2009 põhjendus 6 (kohandatud)

ð uus

(31)     Taotluste Ö Taotlejate Õ vastuvõtmise korra kehtestamisel tuleks arvestada inimväärikust. Viisataotluste menetlemine peaks olema professionaalne ja lugupidav ning proportsionaalne ð ei tohiks minna kaugemale ï taotletavate eesmärkide Ö saavutamiseks vajalikust Õ suhtes.

ê810/2009 põhjendus 7 (kohandatud)

ð uus

(32)     Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsusele pakutava teenuse kvaliteet on hea ja sellega seoses järgitakse head haldustava. Liikmesriigid peaksid ette nägema vajalikul hulgal koolitatud töötajaid ja piisavalt vahendeid, et nii palju kui võimalik lihtsustada viisa taotlemise protsessi. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigi taotlejate suhtes kohaldatakse nn ühe akna põhimõtet Ö viisataotleja peaks taotluse esitamiseks kohale tulema ainult ühte kohta Õ. ð Sellega ei piirata võimalust korraldada taotlejaga isiklik vestlus. ï

ê810/2009 põhjendus 13 (kohandatud)

ð uus

(33)     Menetluse lihtsustamiseks tuleks ette näha Ö Määrusega (EÜ) nr 810/2009 nähakse ette Õ mitu liikmesriikidevahelise koostöö vormi, näiteks piiratud esindamine, ühisosakonnad, ühised viisataotluskeskused, aukonsulite kasutamine ja koostöö väliste teenuseosutajatega, võttes eelkõige arvesse direktiivis 95/46/EÜ sätestatud andmekaitsenõudeid Ö et võimaldada liikmesriikidel koondada vahendeid ja suurendada konsulaaresinduste arvu Õ . Liikmesriigid peaksid kooskõlas käesolevas määruses kehtestatud tingimustega otsustama, millist organisatsioonilist struktuuri nad teatavas kolmandas riigis kasutavad. ðTuleks kehtestada paindlikud eeskirjad, et võimaldada liikmesriikidel jagada vahendeid võimalikult optimaalselt ja suurendada konsulaaresinduste arvu. Liikmesriigid võivad teha koostööd (Schengeni viisakeskused) mis tahes vormis, mida on kohandatud kohalikele oludele ja mille eesmärk on konsulaaresinduste geograafilise katvuse suurendamine, vähendades liikmesriikide kulusid, suurendades Euroopa Liidu nähtavust ja parandades viisataotlejatele osutatavat teenuste kvaliteeti.ï

ê810/2009 põhjendus 4 (kohandatud)

ð uus

(34)     Liikmesriikidel peaks viisade andmiseks olema oma esindus või nad peaksid olema esindatud kõikides nendes kolmandates riikides, kelle kodanike suhtes viisanõuet kohaldatakse. ð Liikmesriikide eesmärk peaks olema konsulaaresinduste võrgu suurendamine. ï Liikmesriigid, kellel puudub asjaomases kolmandas riigis või selle teatud piirkonnas oma konsulaat, peaksid Ö seetõttu Õ püüdma sõlmida esindamist käsitleva kokkuleppe, et viisataotlejatel ei oleks vaja teha ülemääraseid pingutusi konsulaati jõudmiseks.

ò uus

(35)     Esindamist käsitlevad kokkulepped tuleks ühtlustada, vältida tuleks takistusi niisuguste kokkulepete sõlmimiseks liikmesriikide vahel ja esindav liikmesriik peaks vastutama viisataotluse menetlemise eest algusest lõpuni, ilma et kaasataks esindatav liikmesriik.

ê810/2009 põhjendus 14

ð uus

(36)     On vaja ette näha sätted juhtudeks, kui liikmesriik otsustab teha taotluste vastuvõtmisel koostööd välise teenuseosutajaga. Sellise otsuse võib vastu võtta, kui eriliste asjaolude tõttu või diplomaatilise või konsulaaresinduse asukoha kohalikust olukorrast tulenevatel põhjustel ei ole asjaomasele liikmesriigile asjakohane teha koostööd teiste liikmesriikidega esindamise, piiratud esindamise, ühisosakonna või ühise viisataotluskeskuse vormis. Kõnealune kord tuleks kehtestada vastavuses viisade andmise üldpõhimõtetega ja direktiivis 95/46/EÜ sätestatud andmekaitse nõuetega. Lisaks tuleks sellise korra kehtestamisel ja rakendamisel arvesse võtta vajadust hoida ära võimalikult soodsa viisakohtlemise otsimist.

ê810/2009 põhjendus 15

Kui liikmesriik on otsustanud teha koostööd välise teenuseosutajaga, peaks ta säilitama kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi diplomaatilistes või konsulaarsetes esindustes.

ê810/2009 põhjendus 16 (kohandatud)

ð uus

(37)     Liikmesriik peaks välise teenuseosutajaga tegema koostööd õigusaktide alusel, mis peaksid sisaldama sätteid teenuseosutaja täpsete kohustuste kohta, Ö liikmesriigi Õ otsese ja täieliku juurdepääsu kohta teenuseosutaja tööruumidele, teavet taotlejatele, konfidentsiaalsusnõuet ning asjaolusid, tingimusi ja menetlusi koostöö peatamiseks või lõpetamiseks. ð Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile igal aastal väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö kohta aruande, milles käsitletakse ka järelevalvet teenuseosutajate üle. ï

ê810/2009 põhjendus 17

Käesoleva määrusega, millega lubatakse liikmesriikidel teha taotluste vastuvõtmisel koostööd väliste teenuseosutajatega ning millega taotluste esitamisel kehtestatakse nn ühe akna põhimõte, tehakse erand taotleja diplomaatilisse või konsulaaresindusse isikliku kohaleilmumise üldreeglist. Sellega ei piirata võimalust kutsuda taotleja isiklikule vestlusele.

ê 810/2009 põhjendus 19

ð uus

(38)     Statistilised andmed on oluline vahend rändevoogude jälgimisel ja neid võib kasutada tõhusa juhtimisvahendina. Seetõttu tuleks kõnealuseid andmeid ühtses vormis korrapäraselt koguda. ð Viisade kohta tuleks koguda üksikasjalikke andmeid, et koostada võrreldav statistika, mille alusel saaks käesoleva määruse rakendamist tõendipõhiselt hinnata. ï

ê 810/2009 põhjendus 23 (kohandatud)

ð uus

(39)     ÖÜldsusele tuleks anda kogu vajalik teave viisa taotlemise kohta ning parandada tuleks ühise viisapoliitika nähtavust ja ühtset kuvandit. Sel eesmärgil Õ Luuakse Ö tuleks Õ luua Schengeni viisa ühine veebisait, et parandada ühise viisapoliitika nähtavust ja ühtset kuvandit ð ja koostada liikmesriikide poolt üldsusele esitatava teabe ühine vorm ï . Kõnealuse veebisaidi kaudu antakse üldsusele kogu asjakohast teavet viisa taotlemise kohta.

ê810/2009 põhjendus 18 (kohandatud)

(40)     Kohalik Schengeni koostöö on äärmiselt oluline ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamise ja rändega seotud riskide ja/või julgeolekuohtude õige hindamise seisukohast. Arvestades kohalike tingimuste erinevust, peaksid liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused konkreetses piirkonnas hindama õigusaktide teatud Ö konkreetsete Õ sätete tegelikku kohaldamist, et tagada õigusaktide ühtlustatud kohaldamine ning vältida soodsama viisakohtlemise otsimist ja viisataotlejate erinevat kohtlemist.

ò uus

(41)     Juhul kui konkreetses asukohas puudub täiendavate dokumentide ühtne nimekiri, võivad liikmesriigid ise otsustada, millised täiendavad dokumendid peab viisataotleja esitama, et tõendada oma vastavust käesolevas määruses sätestatud riiki sisenemise tingimustele. Juhul kui kõnealune täiendavate dokumentide ühtne nimekiri on olemas, peaks liikmesriigil viisataotlejate jaoks menetluste lihtsustamiseks olema võimalik teha sellest nimekirjast teatavaid erandeid juhul, kui tema territooriumil korraldatakse tähtsaid rahvusvahelisi üritusi. Kõnealused üritused peaksid olema suure ulatusega ja eriti tähtsad oma mõju tõttu turismile ja/või kultuurile, nende hulka kuuluvad näiteks rahvusvahelised või maailmanäitused ning spordivõistlused.

ê810/2009 põhjendus 27 (kohandatud)

(42)     Kui liikmesriik korraldab olümpia- või paraolümpiamänge, tuleks kohaldada spetsiaalset Ö konkreetset Õ kava, mis hõlbustab olümpiaperele viisade andmist.

ê810/2009 põhjendus 20

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[18].

ê810/2009 põhjendus 21

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu käesoleva määruse lisade muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê810/2009 põhjendus 22

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtlustatud rakendamine tegevtasandil, tuleks koostada juhised menetluste ja tava kohta, mida liikmesriigid peavad viisataotluste töötlemisel järgima.

ò uus

(43)     Selleks et kohandada muutuvate asjaoludega nende kolmandate riikide ühist nimekirja, kelle kodanikel peab olema liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimisel lennujaama transiidiviisa, ja nimekirja elamislubadest, mis annavad nende omanikele õiguse läbida liikmesriikide lennujaamu ilma lennujaama transiidiviisata, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(44)     Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused seoses tegevusjuhiste kehtestamisega tavade ja menetluste kohta, mida liikmesriigid peavad viisataotluste menetlemisel järgima, igas jurisdiktsioonis kohaldatava täiendavate dokumentide nimekirjaga, kohustuslike kannetega viisakleebisele, viisakleebise reisidokumenti kandmise eeskirjadega ning piiril meremeestele viisade andmise eeskirjadega, tuleks rakendusvolitused anda komisjonile. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[19].Niisuguste rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

ê810/2009 põhjendus 26 (kohandatud)

(45)     Kahepoolsetes kokkulepetes, mis on sõlmitud ühenduse Ö liidu Õ ja kolmandate riikide vahel ning mille eesmärk on hõlbustada viisade taotlemise menetlust, võib teha erandeid käesoleva määruse kohaldamisest.

ê810/2009 põhjendus 30

(46)     Liikmesriigi territooriumile sisenemise või viisade andmise tingimused ei mõjuta eeskirju, millega reguleeritakse praegu reisidokumentide kehtivuse tunnustamist.

ê810/2009 põhjendus 28 (kohandatud)

ð uus

(47)     Kuna käesoleva määruse eesmärk, nimelt kehtestada menetlused ja ð ühised ï tingimused Ö ja menetlused Õ viisade andmiseks liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni kolm kuud Ö 90 päeva Õ kuuekuulise Ö 180-päevase Õ ajavahemiku jooksul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada saavutatav ð ainult ï ühenduse Ö liidu Õ tasandil, võib ühendus Ö liit Õ võtta meetmeid kooskõlas Ö Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) Õ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide Ö selle eesmärgi Õ saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê810/2009 põhjendus 29 (kohandatud)

ð uus

(48)     Käesoleva määrusega täidetakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. ðEelkõige on käesoleva määruse eesmärk tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 osutatud era- ja perekonnaelu austamine, artiklis 8 osutatud isikuandmete kaitse ning artiklis 24 osutatud lapse õiguste kaitse. ï

ê810/2009 põhjendus 31 (kohandatud)

ð uus

(49)     Euroopa Liidu Ö ELi Õ lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule Ö ELi toimimise lepingule Õ lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli Ö nr 22 Õ artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast ð seda, kui nõukogu on teinud ï käesoleva määruse ð kohta otsuse ï vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

ê810/2009 põhjendus 32

(50)     Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[20] tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ[21] artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

ê810/2009 põhjendus 33 (kohandatud)

Tuleks ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda nende komiteede töös, kes käesoleva määruse alusel abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel. Sellist korda on kavandatud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi ja Norra vahelises kirjavahetuses komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni rakendusvolituste täitmisel,[22] mis on lisatud eespool nimetatud lepingule. Komisjon on esitanud nõukogule soovituse ettepaneku kõnealuse korra kokkuleppimiseks.

ê810/2009 põhjendus 34

(51)     Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[23] tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ[24] artikliga 3, mis käsitleb kõnealuse lepingu allakirjutamist.

ê810/2009 põhjendus 35 (kohandatud)

ð uus

(52)     Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ 2011/350/EL,[25] mis käsitleb kõnealuse protokolli allakirjutamist ð sõlmimist ï , artikliga 3.

ê154/2012 põhjendus 11

(53)     Küprose puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 12 tähenduses.

ê154/2012 põhjendus 12

(54)     Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 12 tähenduses.

ò uus

(55)     Horvaatia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

ê810/2009 põhjendus 36

(56)     Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[26]. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

ê810/2009 põhjendus 37 (kohandatud)

(57)     Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[27]. Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ê810/2009 põhjendus 38 (kohandatud)

Käesolev määrus (välja arvatud artikkel 3) põhineb Schengeni acquis'l või on sellega muul viisil seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ê810/2009 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk Ö Reguleerimisese Õ ja reguleerimisala

ê 610/2013 artikli 6 lõige 1 (kohandatud)

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse menetlused ja tingimused Ö tingimused ja menetlused Õ viisade andmiseks liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

ê810/2009 (kohandatud)

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel peab nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud)[28] kohaselt olema liikmesriikide välispiiride ületamisel viisa, ilma et see piiraks:

              a) nende kolmandate riikide kodanike vaba liikumise õigust, kes on liidu kodanike perekonnaliikmed;

              b) nende kolmandate riikide kodanike ja nende perekonnaliikmete samaväärseid õigusi, kellel on vastavalt ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt nende kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetele vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õigustega.

3. Käesolevas määruses loetletakse samuti need kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema lennujaama transiidiviisa erandina Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisas sätestatud vaba transiidi põhimõttest, ning kehtestatakse menetlused ja tingimused Ö tingimused ja menetlused Õ viisade andmiseks liikmesriikide lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

              1. „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu Ö ELi toimimise lepingu Õ artikli 17 Ö 20 Õ lõike 1 tähenduses;

              2. „viisa” – liikmesriigi antud luba

ê610/2013 artikli 6 lõige 2 (kohandatud)

         a) liikmesriikide territooriumil läbimiseks transiidi eesmärgil või seal kavandatud viibimiseks kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul Övõi Õ

ê 810/2009

         b) liikmesriikide lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks;

              3. „ühtne viisa” – viisa, mis kehtib kõigi liikmesriikide territooriumil;

              4. „piiratud territoriaalse kehtivusega viisa” – viisa, mis kehtib ühe või mitme liikmesriigi territooriumil, kuid mitte kõigi liikmesriikide territooriumil;

              5. „lennujaama transiidiviisa” – viisa, mis kehtib liikmesriikide ühe või mitme lennujaama rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks;

ò uus

              6. „ringreisiviisa” – [määruse nr …/…] artikli 3 lõikes 2 määratletud viisa;

7. „lähisugulased” – abikaasa, lapsed, vanemad, vanema hooldusõigust teostavad isikud, vanavanemad ja lapselapsed;

8. „VISis registreeritud taotleja” – taotleja, kelle andmed on registreeritud viisainfosüsteemis;

9. „VISis registreeritud regulaarne reisija” – viisataotleja, kes on registreeritud viisainfosüsteemis ja kellele on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul antud kaks viisat;

ê 810/2009

ð uus

              610. „viisakleebis” – nõukogu 29. mai 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta) määratletud ühtne viisavorm[29];

              711. „tunnustatud reisidokument” – reisidokument, mida üks liikmesriik või mitu liikmesriiki tunnustavad kui dokumenti ð välispiiri ületamiseks ï ja viisa kinnitamiseks ð Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1105/2011/EL kohaselt[30] ï;

ò uus

              12. „kehtiv reisidokument” – reisidokument, mis ei ole vale, võltsitud ega järeletehtud ja mille väljastanud ametiasutuse määratud kehtivusaeg ei ole lõppenud;

ê 810/2009

ð uus

              813. „eraldi leht viisa kinnitamiseks” – nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 333/2002 (ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta)[31] kohane viisa kinnitamise vormi ühtne vorming, mida kasutatakse juhul, kui liikmesriik annab viisa isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta;

              914. „konsulaat” – liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus, mida juhib 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonis määratletud kutseline konsulaarametnik ning kellel on õigus anda viisasid;

              1015. „taotlus” – viisataotlus;

              11) „kaubanduslik vahendaja” – eraõiguslik haldusteenuse osutaja, transpordiettevõtja või reisibüroo (reisikorraldaja või jaemüüja).

ò uus

              16. „meremees” – 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal töötav või sellise laeva pardale mis tahes ülesannetes tööle võetud isik;

ê 810/2009

ð uus

II JAOTIS

LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISA

Artikkel 3

Kolmandate riikide kodanikud, kellelt nõutakse lennujaama transiidiviisat

1. IV III lisas loetletud kolmandate riikide kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat, kui nad läbivad liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid.

ò uus

2. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 48 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud kolmandate riikide nimekirja muutmiseks.

Juhul kui see on seoses tekkinud riskiga kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 49 sätestatud menetlust.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

3. Liikmesriigid võivad Ö Liikmesriik võib Õ ebaseaduslike sisserändajate massilisest ootamatu ja märkimisväärse sissevoolust tingitud tungiva vajaduse korral nõuda muudelt kui lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanikelt lennujaama transiidiviisat, kui nad läbivad nende Ö tema Õ territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid. Liikmesriigid teatavad komisjonile sellistest otsustest enne nende jõustumist ja sellise lennujaama transiidiviisanõude tühistamisest. ðNeid meetmeid ei tohi rakendada kauem kui 12 kuud. Lennujaama transiidiviisa nõude kohaldamisala ei tohi olla ulatuslikum ega selle kestus pikem, kui on rangelt vajalik ebaseaduslike sisserändajate ootamatule ja märkimisväärsele sissevoolule reageerimiseks. ï

ò uus

4. Juhul kui liikmesriik kavatseb kehtestada lennujaama transiidiviisa nõude vastavalt lõikele 3, teatab ta sellest nii kiiresti kui võimalik komisjonile, esitades järgmise teabe:

(a) lennujaama transiidiviisa nõude kehtestamise põhjus, mis tõendab ebaseaduslike sisserändajate ootamatut ja märkimisväärset sissevoolu;

(b) lennujaama transiidiviisa nõude kavandatav kohaldamisala ja kestus.

5. Pärast asjaomase liikmesriigi teadet vastavalt lõikele 4 võib komisjon esitada oma arvamuse.

6. Liikmesriik võib lennujaama transiidiviisa nõuet pikendada ainult ühe korra, juhul kui nõude kaotamise tulemuseks oleks ebaseaduslike sisserändajate märkimisväärne sissevool. Niisuguse pikendamise suhtes kohaldatakse lõiget 3.

7. Komisjon esitab igal aastal teabe käesoleva artikli rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

ê 810/2009

3. Artikli 52 lõikes 1 osutatud komitees vaadatakse kõnealused teatised igal aastal läbi eesmärgiga viia asjaomane kolmas riik üle IV lisas esitatud loetelusse.

4. Kui kolmandat riiki ei viida üle IV lisas sätestatud nimekirja, võib asjaomane liikmesriik lennujaama transiidiviisa nõude säilitada, eeldusel et lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud, või sellest loobuda.

ê 810/2009

ð uus

58. Lõigetes 1 ja 3 sätestatud lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:

              a) kehtiva ühtse viisa, ð ringreisiviisa ï , pikaajalise riikliku viisa või liikmesriigi antud elamisloa omanikud;

ê 154/2012 artikkel 1 (kohandatud)

ð uus

              b) kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi kehtiv elamisluba, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid veel täies mahus, või kolmandate riikide kodanikud, kellel on üks V IV lisas loetletud Andorra, Kanada, Jaapani, San Marino või Ameerika Ühendriikide kehtivatest elamislubadest, mis tagab nende tingimusteta tagasivõtmise ð , või Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluvate Kariibi mere saarte (Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) elamisluba ï;

              c) kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel Ö või Õ kes ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid veel täies mahus, ð või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ï või Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtiv viisa ð või Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluvate Kariibi mere saarte (Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) kehtiv viisa ï , kui nad reisivad viisa andnud riiki või muusse kolmandasse riiki või kui nad saabuvad pärast viisa kasutamist tagasi riigist, kes viisa andis;

ê 810/2009

ð uus

              d) artikli 1 lõike 2 punktis a ð direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 3 ï osutatud liidu kodanike perekonnaliikmed;

              e) diplomaatilise passi ð , teenistus-, ameti- või eripassi ï kasutajad:

              f) lennumeeskonna liikmed, kes on Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni osalisriigi kodanikud.

ò uus

9.           Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 48 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisas esitatud nimekirja riikidest, mille kehtiva elamisloa omanikul on õigus läbida liikmesriikide lennujaamu ilma lennujaama transiidiviisata.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

III JAOTIS

VIISADE ANDMISE MENETLUSED JA TINGIMUSED Ö JA MENETLUSED Õ

I PEATÜKK

Taotlustega seotud menetlustes osalevad ametiasutused

Artikkel 4

Taotlustega seotud menetlustes osalemiseks pädevad asutused

1. Taotlusi vaatavad läbi ja nende kohta teevad otsuseid konsulaadid.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide välispiiridel kooskõlas artiklitega 3532 ð , 33 ï ja 3634 taotlusi läbi vaadata ja nende kohta otsuseid teha isikukontrolli eest vastutavad ametiasutused.

3. Liikmesriikide ülemereterritooriumidel, mis ei asu Euroopas, võivad taotlusi läbi vaadata ja nende kohta otsuseid teha asjaomase liikmesriigi määratud ametiasutused.

4. Liikmesriik võib nõuda, et taotluste läbivaatamises ja nende kohta otsuste tegemises osaleksid muud kui lõigetes 1 ja 2 määratud Ö osutatud Õ ametiasutused.

5. Liikmesriik võib nõuda, et teised liikmesriigid konsulteeriksid temaga või teavitaksid teda kooskõlas artiklitega 2219 ja 3128.

Artikkel 5

Taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik

1. Ühtse viisa taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik on

              a) liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e ainus sihtkoht;

              b) juhul kui külastused hõlmavad mitut sihtkohta ð või kui kahe kuu jooksul on kavas mitu eraldi külastust ï , see liikmesriik, kelle territoorium on külastus(t)e peamine sihtkoht, arvestades viibimise kestust või eesmärki ð päevades ï , või

              c) juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha, milline liikmesriik on peamine sihtkoht, see liikmesriik, kelle välispiiri taotleja kavatseb ületada, et siseneda liikmesriikide territooriumile.

42. Liikmesriigid teevad koostööd, et vältida olukorda, mil taotlust ei ole võimalik läbi vaadata ja selle kohta otsust teha, kuna Ö Juhul kui Õ lõigeteke 1 kuni 3 ð punkti a või b ï kohaselt pädeval liikmesriigil ei ole konsulaati ja ta ei ole esindatud kolmandas riigis, kus taotleja esitab taotluse vastavalt artiklile 6, ð on taotlejal õigus esitada taotlus: ï

ò uus

a) ühes sellise liikmesriigi konsulaadis, mida taotleja kavatseb külastada,

b) sellise liikmesriigi konsulaadis, kuhu taotleja siseneb esimesena, juhul kui punkti a ei ole võimalik kohaldada,

c) igal muul juhul mis tahes sellise liikmesriigi konsulaadis, kes on asjaomases riigis esindatud.

ê 810/2009

3. Lennujaama transiidiviisa taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta otsuse tegemiseks pädev liikmesriik on

              a) ühe lennujaama transiidi korral see liikmesriik, kelle territooriumil transiidilennujaam asub, või

              b) kahe või mitme lennujaama transiidi korral see liikmesriik, kelle territooriumil asub esimene transiidilennujaam.

Artikkel 6

Territoriaalne konsulaarpädevus

1. Taotluse vaatab läbi ja selle kohta teeb otsuse selle pädeva liikmesriigi konsulaat, mille jurisdiktsioonis asub taotleja seadusjärgne elukoht.

2. Pädeva liikmesriigi konsulaat vaatab läbi riigis seaduslikult viibiva, kuid tema jurisdiktsioonis mitte elava kolmanda riigi kodaniku esitatud taotluse ja teeb selle kohta otsuse, kui taotleja on piisavalt põhjendanud vajadust esitada taotlus kõnealuses konsulaadis.

Artikkel 7

Pädevus viisade andmiseks nendele kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad seaduslikult liikmesriigi territooriumil

1. Kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad seaduslikult liikmesriigi territooriumil ja kellelt nõutakse ühe või mitme liikmesriigi territooriumile sisenemiseks viisat, taotlevad viisat selle liikmesriigi konsulaadist, mis on pädev vastavalt artiklile 5 lõigetele 1 või 2.

ò uus

2. Kolmanda riigi kodanik, kes on kaotanud oma reisidokumendi või kellelt kõnealune dokument on liikmesriikide territooriumil varastatud, võib nimetatud territooriumilt lahkuda oma päritoluriigi konsulaadi väljastatud kehtiva reisidokumendi alusel, mis annab talle õiguse piiri ületamiseks ilma viisa või muu loata.

3. Juhul kui lõikes 2 osutatud kolmanda riigi kodanik kavatseb jätkata Schengeni alal reisimist, annavad selle liikmesriigi ametiasutused, kus ta teatab oma reisidokumendi kaotusest või vargusest, VISis registreeritud andmete alusel esialgse viisa kehtivusega ja lubatud viibimise kestusega identse viisa.

ê 810/2009

ð uus

II PEATÜKK

Taotlus

Artikkel 98

Taotluse esitamise praktiline kord

1. Taotluse esitatakse ð võib esitada ï mitte varem kui kolm ð kuus ï kuud enne ð ja peab esitama hiljemalt 15 kalendripäeva enne ï kavandatud külastuse algust. Mitmekordse viisa omanikud võivad taotluse esitada enne vähemalt kuue kuu pikkuse kehtivusajaga viisa kehtivusaja lõppu.

ê 810/2009 (kohandatud)

2. Taotlejatelt Ö Konsulaat Õ võidakseb nõuda Ö taotlejatelt Õ taotluse esitamiseks kohtumise kokkuleppimist. Kohtumine toimub tavaliselt kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil kohtumist taotleti.

ò uus

3. Konsulaat lubab esitada taotluse ilma eelneva kohtumiseta või viivitamata toimuva kohtumisega liidu kodanike lähisugulastele, kes:

a) kavatsevad külastada lähisugulast, kes on liidu kodanik ja elab selles liikmesriigis, mille kodanik ta on;

b) kavatsevad reisida koos lähisugulasega, kes on kolmandas riigis elav liidu kodanik, sellesse liikmesriiki, mille kodanik on asjaomane liidu kodanik.

4. Konsulaat lubab esitada taotluse ilma eelneva kohtumiseta või viivitamata toimuva kohtumisega direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 3 osutatud liidu kodanike perekonnaliikmetel.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

5. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib ð lubab ï konsulaat lubada taotlejal esitada oma taotluse ilma kohtumiseta või korraldatakse kohtumine kohe.

6. Taotluse võib ð , ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, ï esitada: konsulaadile

a) taotleja või

b) Ö artiklis 43 osutatud Õ akrediteeritud kaubanduslik vahendaja vastavalt artikli 45 lõikele 1, ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, või kooskõlas artiklitega 42 või 43.

Öc) kutse-, kultuuri-, spordi- või haridusühing või -asutus. Õ

Ö 7. Taotlejalt ei saa nõuda taotluse esitamiseks isiklikult kohale ilmumist rohkem kui ühte kohta. Õ

ê810/2009 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 109

Taotluse esitamise üldeeskirjad

1. Taotlejad tulevad taotluse esitamiseks isiklikult kohale, ilma et see piiraks artiklite 13, 42, 43 ja 45 sätete kohaldamist ð sõrmejälgede kogumiseks vastavalt artikli 12 lõigetele 2 ja 3 ï .

ò uus

2. VISis registreeritud taotlejatel ei paluta taotluse esitamiseks isiklikult kohale ilmuda, juhul kui nende sõrmejäljed on VISi sisestatud vähem kui 59 kuud tagasi.

ê 810/2009 (kohandatud)

2. Konsulaadid võivad loobuda lõikes 1 osutatud nõudest taotlejate puhul, kelle ausus ja usaldusväärsus on neile teada.

3. Taotluse esitamisel taotleja:

              a) esitab artikli 1110 kohase taotluse vormi;

              b) esitab artikli 1211 kohase reisidokumendi;

              c) esitab määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud nõuetele vastava foto või kui VIS on toimiv vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artiklile 48, käesoleva määruse artiklis 1312 sätestatud standarditele vastava foto;

              d) võimaldab oma sõrmejälgede võtmist vastavalt artiklile 1312, kui see on asjakohane;

              e) maksab viisatasu vastavalt artiklile 1614;

              f) esitab artikli 14 13 ja II lisa kohased täiendavad dokumendid;.

              g) esitab vajaduse korral tõendid artikli 15 kohase piisava ja kehtiva reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta.

Artikkel 1110

Taotluse vorm

1. Iga taotleja esitab Ö käsitsi või elektrooniliselt Õ täidetud ja allkirjastatud taotluse vormi, mis on esitatud I lisas. Taotleja reisidokumenti kantud isikud esitavad eraldi taotluse vormi. Alaealised esitavad taotluse vormi, mille on allkirjastanud alalisi või ajutisi vanema õigusi teostav isik või eestkostja.

ò uus

2. Elektroonilise taotluse vormi kasutamise korral peab selle sisu vastama I lisas esitatud taotluse vormile.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

23. Konsulaadid teevad taotluse vormi taotlejatele laialdaselt ja kergesti ning tasuta kättesaadavaks.

34. Taotluse vorm on kättesaadav ð vähemalt ï järgmistes keeltes:

              a) selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, mille jaoks viisat taotletakse, Ö ja Õ

              b) asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes;.

              c) asukohariigi ja selle liikmesriigi, mille jaoks viisat taotletakse, ametlikus keeles või ametlikes keeltes või

              d) esindamise korral esindava liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

Lisaks punktis a nimetatud keel(t)ele võib vorm olla kättesaadav ka teistes Ö mõnes muus Õ Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes Ö ametlikus keeles Õ .

45. Kui taotluse vorm ei ole kättesaadav asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, tehakse taotlejatele kättesaadavaks taotluse vormi tõlge kõnealusesse keelde või kõnealustesse keeltesse.

56. Taotluse vorm tõlgitakse asukohariigi ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse artiklis 4846 ette nähtud kohaliku Schengeni koostöö raames.

67. Konsulaat teavitab taotlejaid sellest, millist keelt või milliseid keeli võib kasutada taotluse vormi täitmisel.

Artikkel 1211

Reisidokument

Taotleja esitab kehtiva reisidokumendi, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:

              a) dokumendi kehtivusaeg lõpeb Ö ilma et see piiraks artikli 21 lõike 2 kohaldamist, on see kehtiv Õ vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud lahkumise kuupäeva või mitme külastuse korral pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud viimase lahkumise kuupäeva. Põhjendatud erakorralisel juhul võib sellest nõudest siiski loobuda;

              b) dokument sisaldab vähemalt kahte ð ühte ï vaba ð topelt ï lehekülge ð ning juhul, kui samasse reisidokumenti on kantud mitu taotlejat, siis peab see sisaldama ühte vaba topeltlehekülge iga taotleja kohta ï ;

              c) dokument on väljastatud viimase kümne aasta jooksul.

Artikkel 1312

Biomeetrilised tunnused

1. Liikmesriigid koguvad andmeid taotleja biomeetriliste tunnuste kohta, mille hulka kuuluvad tema foto ja kümme sõrmejälge, kooskõlas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetega.

2. Esimese taotluse esitamiseks ajal palutakse taotlejal isiklikult kohale ilmuda. Taotluse esitamisel kogutakse andmed järgmiste taotleja biomeetriliste tunnuste kohta:

– foto, mis skaneeritakse või tehakse taotluse esitamise ajal, ning

– kümme sõrmejälge, mis kogutakse otsevajutusega ja registreeritakse digitaalselt.

3. Taotlejalt varasema taotluse menetlemise käigus ð lühiajalise viisa või ringreisiviisa jaoks ï kogutud sõrmejäljed kopeeritakse uude taotlusse, kui kõnealused tunnused sisestati esimest korda VISi vähem kui 59 kuud enne uue taotluse esitamise kuupäeva.

Kui siiski esineb põhjendatud kahtlus taotleja isikusamasuse suhtes, kogub konsulaat sõrmejälgi esimeses lõigus nimetatud tähtaja jooksul.

Lisaks võib taotleja esitada taotluse oma sõrmejälgede kogumiseks, kui taotluse esitamise ajal ei ole võimalik koheselt kinnitada, et sõrmejäljed koguti esimeses lõigus nimetatud tähtaja jooksul.

4. Vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 9 lõikele 5 sisestatakse VISi igale taotlusele lisatud foto. Taotleja isiklikult kohaleilmumine ei ole sel eesmärgil nõutav.

Fotole esitatavad tehnilised nõuded on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendi 9303 1. osa kuuendas väljaandes sätestatud rahvusvaheliste standarditega.

5. Sõrmejäljed võetakse kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni standardite ja komisjoni otsusega 2006/648/EÜ[32].

6. Biomeetrilised tunnused kogub artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt pädeva asutuse kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötaja. Konsulaatide järelevalve all võivad andmeid biomeetriliste tunnuste kohta koguda vastavalt artiklile 42 40 ka aukonsuli või vastavalt artiklile 4341 välise teenuseosutaja kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad. Asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid näevad kahtluse korral ette võimaluse konsulaadis sõrmejälgi kontrollida, kui sõrmejäljed on võtnud väline teenuseosutaja.

7. Järgmised taotlejad on sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud:

              a) alla 12-aastased lapsed;

              b) isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta. Kui kümmet sõrmejälge ei ole võimalik võtta, siis võetakse nii paljude sõrmede jälg kui võimalik. Kui sõrmejälgede võtmine on võimatu ajutiselt, võetakse taotlejalt sõrmejäljed järgmise taotluse esitamisel. Artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt pädevatel asutustel on õigus küsida täiendavat selgitust sõrmejälgede võtmise ajutise võimatuse kohta. Liikmesriigid tagavad, et juhuks, kui sõrmejälgede võtmine on raskendatud, on olemas sobivad menetlused, mis tagavad taotleja inimväärikuse;

              c) riigipead või valitsusjuhid ning valitsuse liikmed ja nendega koos reisivad abikaasad ja nende ametliku delegatsiooni liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriikide valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt;

              d) monarhid ja kuningliku perekonna teised kõrged liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriikide valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

8. Vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 8 lõikele 5 sisestatakse lõikes 7 osutatud juhul VISi kanne „ei kohaldata”.

Artikkel 1413

Täiendavad dokumendid

1. Ühtse viisa taotlemisel esitab taotleja

              a) reisi eesmärki tõendavad dokumendid;

              b) majutusega seotud dokumendid või tõendid majutuskulude katmiseks piisavate vahendite olemasolu kohta;

              c) dokumendid, mis tõendavad, et taotlejal on kooskõlas Schengeni piirieeskirjade Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006[33] Õ artikli 5 lõike 1 punktiga c ja lõikega 3 piisavad elatusvahendid nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

              d) teabe, mis võimaldab hinnata taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.

ò uus

2. Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata taotlejate suhtes, kes on VISis registreeritud regulaarsed reisijad ja kes on seaduslikult kasutanud kahte varem saadud viisat.

3. Liidu kodanike lähisugulased, kellele osutatakse artikli 8 lõikes 3, esitavad ainult dokumendid, mis tõendavad nende perekondlikke sidemeid liidu kodanikuga ja seda et nad külastavad liidu kodanikku või reisivad temaga koos.

Liidu kodanike perekonnaliikmed, kellele osutatakse direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 3, esitavad ainult dokumendid, mis tõendavad, et nad reisivad koos liidu kodanikuga või on reisi eesmärk liidu kodanikuga ühinemine, ning dokumendid, mis tõendavad perekondlikke sidemeid liidu kodanikuga, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 2 või muid asjaolusid, millele osutatakse artikli 3 lõikes 2.

ê 810/2009 (kohandatud)

34. A II lisas esitatakse mitteammendav loetelu täiendavatest dokumentidest, mida konsulaat võib taotlejalt nõuda, et kontrollida lõigeteskes 1 ja 2 loetletud tingimuste täitmist.

65. Konsulaadid võivad loobuda ühest või mitmest lõikes 1 punktides a–d sätestatud nõudest esitada üks või mitu dokumenti taotleja puhul, kelle ausus ja usaldusväärsus on neile teada, eelkõige seoses varasemate viisade seaduspärase kasutamisega, kui ei ole kahtlust, et liikmesriikide välispiiri ületamise ajal täidab taotleja Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

ò uus

6. Konsulaat alustab viisataotluse menetlemist faksi teel saadetud täiendavate dokumentide või nende koopiate alusel. Taotlejad, kes ei ole veel VISis registreeritud, esitavad originaaldokumendid. Konsulaat võib paluda VISis registreeritud taotlejatelt või VISis registreeritud regulaarsetelt reisijatelt originaaldokumente ainult juhul, kui teatava dokumendi autentsuses on põhjust kahelda.

ê810/2009 (kohandatud)

47. Liikmesriik võib nõuda taotlejalt tõendeid ülalpidamise ja/või eramajutuse kohta, lastes täita liikmesriigi koostatud vormi. Nimetatud vormil on eelkõige kirjas järgmine:

              a) kas vorm tõendab ülalpidamise ja/või eramajutuse olemasolu;

              b) kas võõrustaja Ö sponsor või küllakutsuja Õ on üksikisik, äriühing või organisatsioon;

              c) võõrustaja Ö sponsori või küllakutsuja Õ isik ja kontaktandmed;

              d) küllakutsutud taotleja(d);

              e) majutuskoha aadress;

              f) viibimise kestus ja eesmärk;

              g) võimalikud perekondlikud sidemed võõrustajaga Ö sponsori või küllakutsujaga Õ .

              h) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 37 lõike 1 kohaselt nõutud teave.

Lisaks liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele koostatakse vorm vähemalt veel ühes Euroopa Lliidu institutsioonide ametlikus keeles. Vormiga antakse seda allkirjastavale isikule VIS määruse artikli 37 lõike 1 kohaselt nõutav teave. Näidisvorm edastatakse komisjonile.

28. Lennujaama transiidiviisa taotlemisel esitab taotleja:

              a) dokumendid, mis on seotud reisi jätkamisega lõppsihtkohta pärast kavandatud lennujaama transiiti;

              b) teabe, mis võimaldab hinnata taotleja kavatsust mitte siseneda liikmesriikide territooriumile.

59. Kohaliku Schengeni koostöö raames hinnatakse Ö koostatakse Õ vajadust täiendada ja ühtlustada täiendavate dokumentide loetelu igas jurisdiktsioonis, et võtta arvesse kohalikke tingimusi.

ò uus

10. Liikmesriigid võivad näha ette erandeid lõigetes 4 ja 9 osutatud täiendavate dokumentide loetelust juhul, kui taotlejad kavatsevad külastada nende territooriumil korraldatavaid tähtsaid rahvusvahelisi üritusi, mida peetakse eriti oluliseks nende mõju pärast turismile ja/või kultuurile, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.

11. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu igas jurisdiktsioonis kasutamiseks täiendavate dokumentide loetelud, et võtta arvesse kohalikke tingimusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 15

Reisi ja tervisekindlustus

1. Ühte või kahte sisenemist võimaldava ühtse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis katab kõik meditsiinilistel põhjustel repatrieerimise, vältimatu arstiabi ja/või erakorralise haiglaraviga seoses või surma korral liikmesriikide territooriumil viibimis(t)e ajal tekkida võivad kulud.

2. Rohkem kui kahte sisenemist võimaldava („mitmekordse”) ühtse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis hõlmab esimese kavandatud külastuse kestust.

Lisaks sellele kirjutab selline taotleja alla taotluse vormil olevale avaldusele, millega ta kinnitab, et on teadlik, et tal peab järgmiste külastuste tarbeks olema reisi- ja tervisekindlustus.

3. Kindlustus kehtib kogu liikmesriikide territooriumil ja hõlmab isiku kogu viibimise või transiidi kavatsetud kestust. Minimaalne kindlustuskate on 30000 eurot.

Kui antakse piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis hõlmab rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumi, kehtib kindlustuskaitse vähemalt asjaomastes liikmesriikides.

4. Taotleja sõlmib üldjuhul kindlustuslepingu oma elukohariigis. Kui see ei ole võimalik, sõlmib ta kindlustuslepingu mis tahes muus riigis.

Kui taotleja nimel sõlmib kindlustuslepingu teine isik, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud tingimusi.

5. Kindlustuskaitse piisavuse hindamiseks teevad konsulaadid kindlaks, kas kindlustusseltsi vastu esitatavad nõuded on liikmesriigis hüvitatavad.

6. Kindlustuse nõue võidakse lugeda täidetuks, kui on kindlaks tehtud, et taotleja ametiseisundi tõttu võib eeldada piisava kindlustuskaitse olemasolu. Reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta tõendi esitamise nõudest võidakse vabastada teatavate ametialade esindajad, nagu meremehed, kellel on juba reisi- ja tervisekindlustus oma ametialase tegevuse tõttu.

7. Diplomaatilise passi kasutajad vabastatakse reisi- ja tervisekindlustuse nõudest.

Artikkel 1614

Viisatasu

1. Taotlejad maksavad viisatasu 60 eurot.

2. Lapsed vanuses kuus kuni 12 aastat maksavad viisatasu 35 eurot.

32. Viisatasu suurus vaadatakse korrapäraselt läbi, et kajastada halduskulusid.

43. Viisatasust loobutakse taotleja puhul, kes kuulub ühte järgmistest kategooriatest puhul:

         a) alla kuue aasta vanused lapsed ð alla 18aastased alaealised ï;

         b) õpingute või hariduse omandamise eesmärgil riigis viibivad kooliõpilased, üliõpilased ja kraadiõppe üliõpilased ning nendega kaasas olevad õpetajad;

              c) kolmandate riikide teadlased, ð kes on määratletud nõukogu direktiivis 2005/71/EÜ[34] ï ja kes reisivad teadusliku uurimistegevuse eesmärgil, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovituses 2005/71/EÜ (liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil) ð või osalevad teadusseminaril või -konverentsil ï ;

ò uus

 d) diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad;

ê 810/2009 (kohandatud)

 de) kuni 25 aasta vanused mittetulundusühingute esindajad Ö isikud Õ , kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.

ò uus

f) liidu kodanike lähisugulased, kellele osutatakse artikli 8 lõikes 3;

g) liidu kodanike perekonnaliikmed, kellele osutatakse direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 3 kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikega 2.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

5. Viisatasust võidakse loobuda järgmiste taotlejate puhul:

              a) lapsed vanuses kuus kuni 12 aastat;

              b) diplomaatilise ja teenistuspassi kasutajad;

              c) kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.

Liikmesriigid püüavad kohaliku Schengeni koostöö käigus kõnealuste erandite kohaldamist ühtlustada.

64. ÖÜksikjuhtudel võib liikmesriik Õ võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda Ö võetavast viisatasust loobuda või seda vähendada Õ , kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.

75. Viisatasu võetakse eurodes, selle kolmanda riigi omavääringus või selles kolmandas riigis tavaliselt kasutatavas vääringus, kus taotlus esitatakse, ja see ei kuulu tagastamisele, välja arvatud artikli 1816 lõikes 2 ja artikli 1917 lõikes 3 osutatud juhtudel.

Kui viisatasu võetakse muus vääringus kui eurodes, määratakse selles vääringus võetava viisatasu summa kindlaks ja see vaadatakse korrapäraselt läbi euro jaoks Euroopa Keskpanga kehtestatud valuutavahetuse viitekursi alusel. Tasu summat võib ümardada ülespoole ning konsulaadid tagavad kohaliku Schengeni koostöö raames, et võetavad tasud on samaväärsed.

86. Taotlejale antakse makstud viisatasu eest kviitung.

Artikkel 1715

Teenustasu

1. Artiklis 4341 osutatud väline teenuseosutaja võib võtta täiendavat teenustasu. Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ühe või mitme artikli 4341 lõikes 6 osutatud ülesande täitmisel.

2. Teenustasu täpsustakse artikli 4341 lõikes 2 osutatud õigusaktiga.

3. Liikmesriigid tagavad kohaliku Schengeni koostöö raames, et taotlejalt teenuse osutamise eest nõutav teenustasu kajastab õiglaselt välise teenuseosutaja poolt osutatud teenuseid ning on kohandatud kohalikele asjaoludele. Lisaks püüavad liikmesriigid kohaldatavat teenustasu ühtlustada.

43. Teenustasu ei ületa poolt artikli 1614 lõikes 1 sätestatud viisatasu summast, olenemata võimalikest artikli 1614 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 ð 3 ja 4 ï sätestatud viisatasu vähendamistest või selle maksmisest vabastamisest.

5. Asjaomane liikmesriik säilitab või asjaomased liikmesriigid säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis.

III PEATÜKK

Taotluse läbivaatamine ja selle kohta otsuse tegemine

Artikkel 1816

Konsulaarpädevuse kontroll

1. Kui taotlus on esitatud, kontrollib konsulaat, kas ta on pädev taotlust läbi vaatama ja selle kohta kooskõlas artiklitega 5 ja 6 otsust tegema.

2. Kui konsulaat ei ole selleks pädev, tagastab ta viivitamata taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid ja viisatasu ning märgib, milline konsulaat on pädev.

Artikkel 1917

Vastuvõetavus

1. Pädev konsulaat kontrollib, kas

a)           taotlus on esitatud artikli 98 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul;

b)           taotlus sisaldab artikli 109 lõike 3 punktides a kuni c osutatud elemente;

c)           taotleja biomeetrilised andmed on kogutud ning

d)           viisatasu on makstud.

2. Kui pädev konsulaat leiab, et lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, on taotlus vastuvõetav ning konsulaat

a)           järgib VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artiklis 8 kirjeldatud korda ning

b)           vaatab taotluse täiendavalt läbi.

Andmeid sisestavad VISi ainult nõuetekohaste volitustega konsulaartöötajad vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/ 2008 Õ artikli 6 lõikele 1, artiklile 7 ning artikli 9 lõigetele 5 ja 6.

3. Kui pädev konsulaat leiab, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, on taotlus vastuvõetamatu ning konsulaat viivitamata:

a)           tagastab taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid,

b)           hävitab kogutud biomeetrilised andmed,

c)           hüvitab viisatasu ning

d)           ei vaata taotlust läbi.

4. Erandina võib lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastava taotluse tunnistada vastuvõetavaks humanitaarkaalutlustel või riiklikest huvidest lähtuvalt.

Artikkel 20

Taotluse vastuvõetavust kinnitav tempel

1. Kui taotlus on vastuvõetav, lööb pädev konsulaat taotleja reisidokumenti templi. Tempel vastab III lisas esitatud näidisele ja see lüüakse dokumenti kooskõlas kõnealuse lisa sätetega.

2. Diplomaatilisse, teenistus-/ameti- ja eripassi templit ei lööda.

3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse liikmesriikide konsulaatide suhtes kuni kuupäevani, mil viisainfosüsteem hakkab kooskõlas VIS määruse artikliga 48 kõikides piirkondades täielikult toimima.

Artikkel 2118

Sisenemise tingimuste täitmise kontroll ja riskihinnang

1. Ühtse viisa taotluse läbivaatamisel tehakse kindlaks, kas taotleja täidab Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise tingimusi, ning erilist tähelepanu pööratakse selle hindamisele, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu liikmesriikide julgeolekule ning kas taotleja kavatseb lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.

ò uus

2. Kui vaadatakse läbi ühtse viisa taotlust, mille on esitanud VISis registreeritud regulaarne reisija, kes on seaduslikult kasutanud kahte eelmist viisat, siis eeldatakse, et taotleja täidab sisenemise tingimused, mis on kehtestatud ebaseadusliku sisserände, liikmesriigi julgeoleku ja piisavate elatusvahendite kohta.

3. Lõikes 2 osutatud eeldust ei kohaldata siis, kui konsulaadil on kõnealuste sisenemise tingimuste täitmise suhtes põhjendatud kahtlus, mis põhineb VISis salvestatud teabel, nagu eelmise viisa tühistamise otsus, või passis oleval teabel, nagu sisenemise ja väljumise templid. Sellisel juhul võib konsulaat korraldada vestluse ja paluda täiendavaid dokumente.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

24. Iga taotluse puhul tehakse kooskõlas VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 8 lõikega 2 ja artikliga 15 otsing viisainfosüsteemis. Liikmesriigid tagavad, et ekslike keeldumiste ja isikusamasuse tuvastamiste vältimiseks kasutatakse täielikult kõiki VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artiklis 15 sätestatud otsingukriteeriume.

35. ÖKontrollides, kas taotleja täidab sisenemise tingimusi, kontrollib konsulaat järgmist, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist Õ :

              a) et esitatud reisidokument ei ole vale, võltsitud või järeletehtud;

              b) taotleja põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta ning seda, kas tal on piisavalt elatusvahendeid nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

              c) kas taotleja kohta on siseriiklikesse andmebaasidesse ja/või Schengeni infosüsteemi (SIS) sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;

              d) et taotlejat ei peeta ohuks ühegi liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artikli 2 punkti 19 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige kui tema kohta ei ole liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteadet sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;.

              e) kas taotlejal on vajaduse korral olemas piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus.

46. Konsulaat kontrollib, kui see on asjakohane, eelmiste ja kavandatud viibimiste kestust, tegemaks kindlaks, et taotleja ei ole ületanud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust, olenemata teise liikmesriigi välja antud ð ringreisiviisa ï , siseriikliku pikaajalise viisa või elamisloa alusel lubatud võimalikest viibimistest.

57. Kavandatud viibimise ajaks ette nähtud elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise kestusele ja eesmärgile ning asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides kehtivate säästumajutuse keskmiste toitlustus- ja majutushindade alusel, korrutades need viibitavate päevade arvuga, võttes aluseks liikmesriikide poolt Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlussummad. Elatusvahendite piisavuse tõendusena võib samuti käsitada tõendeid ülalpidamise ja/või eramajutuse kohta.

68. Lennujaama transiidiviisa taotluse läbivaatamisel kontrollib konsulaat eelkõige järgmist:

              a) et esitatud reisidokument ei ole vale, võltsitud või järeletehtud;

              b) asjaomase kolmanda riigi kodaniku lähte- ja sihtkohta ning kavandatud reisiteekonna ja lennujaama transiidi vastavust;

              c) reisi jätkumist lõppsihtkohta tõendavaid dokumente.

79. Taotluse läbivaatamine põhineb eelkõige esitatud dokumentide ehtsusel ja usaldusväärsusel ning taotleja avalduste õigsusel ja usaldusväärsusel.

810. Taotluse läbivaatamise käigus võib konsulaat põhjendatud juhtudel kutsuda taotleja ð korraldada ï vestlusele ja nõuda täiendavaid dokumente.

911. Eelnev viisa andmisest keeldumine ei põhjusta automaatset keeldumist uue taotluse esitamisel. Uut taotlust hinnatakse kogu kättesaadava teabe põhjal.

Artikkel 2219

Eelnev konsulteerimine teiste liikmesriikide keskasutustega

1. Liikmesriik võib nõuda teiste liikmesriikide keskasutustelt konsulteerimist kõnealuse liikmesriigi keskasutustega, kui vaadatakse läbi taotlusi, mille on esitanud teatavate kolmandate riikide kodanikud või teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kolmandate riikide kodanikud. Sellist konsulteerimist ei kohaldata lennujaama transiidiviisade taotluste suhtes.

2. Keskasutused, kelle poole konsulteerimise eesmärgil pöördutakse, annavad lõpliku vastuse seitsme ð viie ï kalendripäeva jooksul pärast seda, kui nende poole pöörduti. Kui kõnealuseks tähtajaks vastust ei anta, tähendab see, et konsulteeritavatel keskasutustel ei ole alust viisa andmisele vastu olla.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile eelneva konsulteerimise nõude kehtestamisest või tühistamisest ð hiljemalt 15 kalendripäeva ï enne selle kohaldatavaksmuutumist. See teave esitatakse samuti kohaliku Schengeni koostöö raames asjaomases jurisdiktsioonis.

4. Komisjon teavitab liikmesriike sellistest teatamistest.

5. VIS määruse artiklis 46 osutatud Schengeni konsultatsioonivõrgu asendamise kuupäevast toimub eelnev konsulteerimine vastavalt nimetatud määruse artikli 16 lõikele 2.

Artikkel 2320

Otsus taotluse kohta

1. Taotluse kohta tehakse otsus 15 ð 10 ï kalendripäeva jooksul pärast artikli 1917 kohaselt vastu võetava taotluse esitamist.

2. Kõnealust ajavahemikku võib üksikjuhtudel pikendada kuni 20 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui taotlust on vaja põhjalikumalt läbi vaadata, või seoses esindamisega, kui konsulteeritakse esindatava liikmesriigi ametiasutustega.

3. Erandkorras, kui erijuhtudel on vaja täiendavaid dokumente, võib seda ajavahemikku pikendada kuni 60 kalendripäevani.

ò uus

3. Liidu kodanike lähisugulaste, kellele osutatakse artikli 8 lõikes 3, ja liidu kodanike perekonnaliikmete, kellele osutatakse direktiivi 2004/38/EÜ artikli 3 lõikes 1, esitatud taotluste kohta tehakse otsus viie kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kõnealust ajavahemikku võib pikendada kuni kümne kalendripäevani eelkõige juhul, kui taotlust on vaja põhjalikumalt läbi vaadata.

ò uus

4. Lõikes 3 sätestatud tähtaegu kohaldatakse maksimaalsete tähtaegadena liidu kodanike perekonnaliikmete suhtes, kellele osutatakse direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 3 kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikega 2.

ê 810/2009

5. Kui taotlust ei ole tagasi võetud, tehakse otsus

              a) anda ühtne viisa vastavalt artiklile 2421;

              b) anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisa vastavalt artiklile 2522;

ò uus

              c) anda lennujaama transiidiviisa vastavalt artiklile 23 või

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

c) keelduda viisa andmisest vastavalt artiklile 3229 või.

              d) lõpetada taotluse läbivaatamine ja edastada see esindatava liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele vastavalt artikli 8 lõikele 2.

Asjaolu, et sõrmejälgi on kooskõlas artikli 1312 lõike 7 punktiga b füüsiliselt võimatu võtta, ei mõjuta viisa andmist ega selle andmisest keeldumist.

IV PEATÜKK

Viisa andmine

Artikkel 2421

Ühtse viisa andmine

1. Viisa kehtivusaeg ja lubatud viibimise kestus määratakse kindlaks artikli 2118 kohase läbivaatamise põhjal.

2. Viisa võib anda ühe-, kahe- või mitmekordseks sisenemiseks. ð Mitmekordse viisa ï Kkehtivusaeg ei või olla pikem kui viis aastat. ð Mitmekordse viisa kehtivusaeg võib olla pikem kui selle passi kehtivusaeg, kuhu viisa on kinnitatud. ï

Transiidi korral on lubatud viibimise aeg vastavuses transiidiks vajaliku ajaga.

Ilma et see piiraks artikli 1211 punkti a kohaldamist, sisaldab ð ühekordse ï viisa kehtivusaeg täiendavat 15 päeva pikkust ajapikendust. Liikmesriigid võivad teha otsuse jätta selline ajapikendus andmata avaliku korraga seonduvatel või liikmesriikide rahvusvahelistest suhetest tulenevatel põhjustel.

ò uus

3. VISis registreeritud regulaarsetele reisijatele, kes on seaduslikult kasutanud kahte varem saadud viisat, antakse mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on vähemalt kolm aastat.

4. Taotlejatele, kellele osutatakse lõikes 3 ja kes on seaduslikult kasutanud kolmeaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat, antakse viieaastase kehtivusajaga mitmekordne viisa, eeldusel et taotlus esitatakse hiljemalt üks aasta enne kolmeaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa kehtivusaja lõppu.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

25. Ilma et see piiraks artikli 12 punkti a kohaldamist, antakse mMitmekordsed viisad kehtivusajaga ð kuni viis aastat võib anda ï kuuest kuust kuni viie aastani, kui on täidetud järgmised tingimused:

              a) taotleja Ö taotlejale, kes Õ tõendab vajadust või põhjendab kavatsust reisida tihti ja/või regulaarselt, eelkõige oma ametialase või perekondliku seisundi tõttu, nagu näiteks ärimehed ja -naised, riigiteenistujad, kes osalevad liikmesriikide ja ELi institutsioonide regulaarsetes ametlikes kontaktides, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise eesmärgil, liidu kodanike perekonnaliikmed, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmed ja meremehed, ning

              b) ð eeldusel, et ï taotleja tõendab oma ausust ja usaldusväärsust, eelkõige varasemate ühtsete viisade või piiratud territoriaalse kehtivusega viisade seaduspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja oma tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.

36. VIS mMääruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa andmist käsitleva otsuse tegemist.

ê 810/2009 (kohandatud)

Artikkel 2522

Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa andmine

1. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa antakse erandkorras järgmistel juhtudel:

              a) kui asjaomane liikmesriik peab humanitaarkaalutlustel, riiklikest huvidest või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt vajalikuks järgmist:

         i) teha erand põhimõttest, et peavad olema täidetud Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sisenemise tingimused;

         ii) anda viisa vaatamata sellele, et liikmesriik, kellega on konsulteeritud artikli 22 19 kohaselt, on ühtse viisa andmise vastu, või

         iii) anda viisa olukorra kiireloomulisuse tõttu, kuigi artikli 22 19 kohast eelnevat konsulteerimist ei ole toimunud,

              või

ê 610/2013 artikkel 6 lõige 3

              b) kui konsulaat peab põhjendatuks anda taotlejale 180-päevaseks ajavahemikuks uus viisa taotlejale, kes on 90-päevase kehtivusajaga ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa sama 180-päevase ajavahemiku jooksul juba ära kasutanud.

ê 810/2009 (kohandatud)

2. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa kehtib viisa andnud liikmesriigi territooriumil. See võib erandkorras kehtida rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, tingimusel et iga asjaomane liikmesriik kiidab selle heaks.

3. Kui taotleja kasutab reisidokumenti, mida ei tunnusta üks või mitu liikmesriiki, antakse viisa, mis kehtib nende liikmesriikide territooriumitel, kes kõnealust reisidokumenti tunnustavad. Kui viisa annab liikmesriik, kes taotleja reisidokumenti ei tunnusta, kehtib viisa ainult kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

4. Kui piiratud territoriaalse kehtivusega viisa on antud lõike 1 punktis a osutatud juhtudel, saadavad viisa andnud liikmesriigi keskasutused viivitamata asjaomase teabe teiste liikmesriikide keskasutustele, tehes seda VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 16 lõikes 3 osutatud korras.

5. VIS mMääruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa andmist käsitleva otsuse tegemist.

Artikkel 2623

Lennujaama transiidiviisa andmine

1. Lennujaama transiidiviisa kehtib liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.

2. Ilma et see piiraks artikli 1211 punkti a kohaldamist, sisaldab viisa kehtivusaeg täiendavat 15 päeva pikkust ajapikendust.

Liikmesriigid võivad teha otsuse jätta selline ajapikendus andmata avaliku korraga seonduvatel või liikmesriikide rahvusvahelistest suhetest tulenevatel põhjustel.

3. Ilma et see piiraks artikli 1211 punkti a kohaldamist, võidakse mitmekordsed lennujaama transiidiviisad anda maksimaalselt kuuekuulise kehtivusega.

4. Mitmekordsete lennujaama transiidiviisade andmise kohta otsuste tegemisel on eriti olulised järgmised kriteeriumid:

              a) taotleja vajadus sageli ja/või korrapäraselt transiidiala läbida ning

              b) taotleja ausus ja usaldusväärsus, eelkõige seoses varasemate ühtsete viisade, piiratud territoriaalse kehtivusega viisade või lennujaama transiidiviisade seaduspärase kasutamisega, tema majanduslik olukord päritoluriigis ja tema tegelik kavatsus edasist reisi jätkata.

5. Kui taotlejalt nõutakse lennujaama transiidiviisat artikli 3 lõike 2 kohaselt, kehtib lennujaama transiidiviisa üksnes asjaomase liikmesriigi territooriumil või asjaomaste liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks.

6. VIS mMääruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 10 lõikes 1 esitatud andmed lisatakse viisainfosüsteemi pärast sellise viisa andmist käsitleva otsuse tegemist.

ê 810/2009 (kohandatud)

Artikkel 2724

Viisakleebise täitmine

1. Viisakleebise täitmisel tehakse VII lisas ettenähtud kohustuslikud kanded ning täidetakse masinloetav ala, nagu see on ette nähtud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) dokumendi 9303 2. osas.

ò uus

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu viisakleebise täitmise üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

23. Liikmesriigid võivad viisakleebise märkuste osasse lisada siseriiklikke kandeid, mis ei korda VII lisas sätestatud kohustuslikke kandeid ð , mis on ette nähtud vastavalt lõikes 2 osutatud menetlusele, ega osuta konkreetsele reisi eesmärgile ï .

34. Kõik viisakleebise kanded trükitakse ning trükitud viisakleebisel ei tehta käsitsi muudatusi.

45. ð Ühekordse viisa ï Vviisakleebist võib käsitsi täita ainult tehnilise vääramatu jõu korral. Käsitsi täidetud viisakleebisel ei tohi teha muudatusi.

56. Kui viisakleebis on vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 täidetud käsitsi, sisestatakse selle kohta teave viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 10 lõike 1 punktile k.

ê810/2009 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2825

Täidetud viisakleebise kehtetuks tunnistamine

1. Kui reisidokumenti kinnitamata viisakleebisel leitakse viga, tunnistatakse kõnealune viisakleebis kehtetuks.

2. Kui viga leitakse pärast viisakleebise kinnitamist reisidokumenti, tuleb viisakleebis kehtetuks tunnistada, tõmmates sellele kustumatu tindiga risti, ð optiliselt muutuv märk hävitada ï ja kinnitada teisele leheküljele uus viisakleebis.

3. Kui viga leitakse pärast seda, kui asjaomased andmed on sisestatud viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 10 lõikele 1, parandatakse viga vastavalt kõnealuse määruse artikli 24 lõikele 1.

ê 810/2009 (kohandatud)

Artikkel 2926

Viisakleebise kinnitamine

1. Artiklis 27 24 ja VII lisas sätestatud andmeid sisaldav trükitud viisakleebis kinnitatakse reisidokumenti vastavalt VIII lisa sätetele.

ò uus

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu viisakleebise täitmise üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 810/2009 (kohandatud)

3. Kui viisat andev liikmesriik ei tunnusta taotleja reisidokumenti, kasutatakse viisa kinnitamiseks eraldi lehte.

4. Kui viisakleebis on kinnitatud viisa kinnitamiseks ette nähtud eraldi lehele, sisestatakse selle kohta teave viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 10 lõike 1 punktile j.

5. Eraldi viisad, mis antakse taotleja reisidokumenti kantud isikutele, kinnitatakse kõnealusesse reisidokumenti.

6. Kui viisat andev liikmesriik ei tunnusta reisidokumenti, kuhu on kantud kõnealused isikud, kinnitatakse eraldi viisakleebised viisa kinnitamiseks ette nähtud eraldi lehtedele.

Artikkel 3027

Viisast tulenevad õigused

Ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine ei anna automaatset sisenemise õigust.

ê 810/2009

ð uus

Artikkel 3128

Teiste liikmesriikide keskasutuste teavitamine

1. Liikmesriik võib nõuda, et tema keskasutusi teavitatakse viisadest (välja arvatud lennujaama transiidiviisad), mille teiste liikmesriikide konsulaadid annavad teatavate kolmandate riikide kodanikele või nende riikide teatava kategooria kodanikele.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile teabe esitamise nõude kehtestamisest või tühistamisest ð hiljemalt 15 kalendripäeva ï enne selle kohaldatavaks muutumist. See teave esitatakse samuti kohaliku Schengeni koostöö raames asjaomases jurisdiktsioonis.

3. Komisjon teavitab liikmesriike sellistest teatamistest.

4. Alates VIS määruse artiklis 46 osutatud kuupäevast edastatakse teave vastavalt kõnealuse määruse artikli 16 lõikele 3.

Artikkel 3229

Viisa andmisest keeldumine

1. Ilma et see piiraks artikli 2522 lõike 1 kohaldamist, keeldutakse viisa andmisest:

              a) kui taotleja

         i) esitab vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi;

         ii) ei esita põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta;

         iii) ei esita tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või selle kohta, et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

ê 610/2013 artikkel 6 lõige 4

         iv) on jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

         v) on isik, kelle kohta on SISis hoiatusteade sisenemise keelamiseks;

         vi) on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artikli 2 punkti 19 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige juhul, kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;, või

         vii) ei esita tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta juhul, kui see on vajalik;

              või

              b) kui on põhjendatult alust kahelda taotleja esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, taotleja avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu.

2. Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI V lisas esitatud standardvormi kasutades.

3. Taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada. Kaebus esitatakse taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid ð üksikasjalikult ï sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI V lisas.

4. Artikli 8 lõikes 2 osutatud juhtudel teavitab esindava liikmesriigi konsulaat taotlejat esindatava liikmesriigi otsusest.

54. Teave viisa andmisest keeldumise kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artiklile 12.

V PEATÜKK

Antud viisa muutmine

Artikkel 3330

Pikendamine

1. Antud viisa kehtivusaega ja/või viibimise kestust pikendatakse, kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et viisaomanik on tõendanud vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste olemasolu, mis takistavad tema lahkumist liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja või viisaga lubatud viibimise kestuse lõppemist. Kõnealune pikendamine on tasuta.

2. Antud viisa kehtivusaega ja/või viibimise kestust võidakse pikendada, kui viisaomanik esitab tõendid tõsiste isiklike põhjuste olemasolu kohta, mis õigustavad kehtivusaja või viibimise kestuse pikendamist. Kõnealuse pikendamise eest võetakse tasu 30 eurot.

3. Kui viisat pikendav asutus ei otsusta teisiti, on pikendatud viisal sama territoriaalne kehtivus kui esialgsel viisal.

4. Viisat on pädev pikendama selle liikmesriigi ametiasutus, kelle territooriumil kolmanda riigi kodanik viisa pikendamist taotledes asub.

5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, millised ametiasutused on pädevad viisasid pikendama.

6. Viisa pikendamine toimub viisakleebise vormis.

7. Teave pikendatud viisa kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artiklile 14.

Artikkel 3431

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Viisa tühistatakse, kui selgub, et selle andmise ajal ei olnud täidetud viisa andmise tingimused, eelkõige juhul, kui on tõsine põhjus arvata, et viisa on saadud pettuse teel. Üldjuhul tühistavad viisa selle andnud liikmesriigi pädevad asutused. Viisa võivad tühistada teise liikmesriigi pädevad asutused, teavitades sellest viisa andnud liikmesriigi ametiasutusi.

2. Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Üldjuhul tunnistavad viisa kehtetuks selle andnud liikmesriigi pädevad asutused. Viisa võivad kehtetuks tunnistada teise liikmesriigi pädevad asutused, teavitades sellest viisa andnud liikmesriigi ametiasutusi.

3. Viisa võib kehtetuks tunnistada viisaomaniku taotlusel. Viisa andnud liikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse sellisest kehtetuks tunnistamisest.

4. Kui viisaomanik ei suuda piiril esitada üht või enamat artikli 1413 lõikes 4 osutatud täiendavat dokumenti, ei too see automaatselt kaasa otsust viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta.

5. Kui viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, lüüakse sellele tempel „TÜHISTATUD” või „KEHTETUKS TUNNISTATUD” ning viisakleebise optiliselt muutuv element, peidetud kujutisega turvaelement ja nimetus „viisa” muudetakse kehtetuks, kriipsutades need läbi.

6. Otsus viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI V lisas esitatud standardvormi kasutades.

7. Viisaomanikul, kelle viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, on õigus otsus vaidlustada, välja arvatud juhul, kui viisa tunnistati kehtetuks tema taotlusel vastavalt lõikele 3. Kaebus esitatakse tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI V lisas.

8. Teave tühistatud või kehtetuks tunnistatud viisa kohta sisestatakse viisainfosüsteemi vastavalt VIS määruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artiklile 13.

VI PEATÜKK

Välispiiril antav viisa

Artikkel 3532

Ö Erandkorras Õ Vvälispiiril taotletav viisa

1. Erandjuhtudel võib viisa anda piiripunktis, kui on täidetud järgmised tingimused:

              a) taotleja vastab Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud tingimustele;

              b) taotlejal ei ole olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda ning ta esitab nõudmise korral täiendavad dokumendid, mis põhjendavad ettenägematuid ja mõjuvaid põhjusi sisenemiseks, ning

              c) taotleja tagasipöördumist oma päritolu- või elukohariiki või läbisõitu riikidest, mis ei ole Schengeni acquis’d täies mahus rakendavad liikmesriigid, saab pidada kindlaks.

2. Kui viisat taotletakse välispiiril, võidakse humanitaarkaalutlustel või juhul, kui asjaomases piiripunktis ei ole võimalik reisi- ja tervisekindlustust omandada, loobuda nõudest, et taotlejal peab olema reisi- ja tervisekindlustus.

32. Välispiiril antud viisa on ühtne viisa, mille kohaselt on omaniku lubatud viibimise kestus maksimaalselt 15 päeva, sõltuvalt kavandatud viibimise eesmärgist ja tingimustest. Transiidi korral on lubatud viibimise aeg vastavuses transiidiks vajaliku ajaga.

43. Juhul kui Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud tingimused ei ole täidetud, võivad välispiiril viisa andmise eest vastutavad ametiasutused vastavalt käesoleva määruse artikli 2522 lõike 1 punktile a anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis kehtib ainult viisa andnud liikmesriigi territooriumil.

54. Kolmandate riikide kodanikele, kes kuuluvad isikute kategooriasse, kelle puhul on nõutav artikli 22 19 kohane eelnev konsulteerimine, viisat välispiiril üldjuhul ei anta.

Erandkorras ja kooskõlas artikli 2522 lõike 1 punktiga a võib sellistele isikutele välispiiril anda siiski piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis kehtib ainult viisa andnud liikmesriigi territooriumil.

65. Lisaks artikli 3229 lõikes 1 sätestatud viisa andmisest keeldumise põhjustele keeldutakse viisat andmast piiripunktis, kui ei ole täidetud käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tingimused.

76. Kohaldatakse artikli 3229 lõike 3 ja VI V lisa sätteid viisa andmisest keeldumise põhjendamise ja sellest teavitamise ning otsuse vaidlustamise õiguse kohta.

ò uus

Artikkel 33

Ajutise kava kohaselt välispiiril taotletav viisa

1. Selleks et edendada lühiajalist turismi, võib liikmesriik otsustada anda ajutiselt välispiiril viisasid isikutele, kes vastavad artikli 32 lõike 1 punktides a ja c sätestatud tingimustele.

2. Sellise kava kestus peab piirduma viie kuuga kalendriaastas ja nende isikute kategooriad, kelle suhtes seda kohaldatakse, tuleb täpselt määratleda.

3. Erandina artikli 22 lõikest 1 on kõnealuse kava kohaselt antud viisa kehtiv ainult viisa andnud liikmesriigi territooriumil ja see annab omanikule õiguse kõnealuses liikmesriigis viibida maksimaalselt 15 kalendripäeva, sõltuvalt kavandatud viibimise eesmärgist ja tingimustest.

4. Juhul kui välispiiril keeldutakse viisa andmisest, ei saa liikmesriik asjaomasele vedajale kehtestada Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 26 sätestatud kohustusi.

5. Liikmesriigid annavad teada kavandatavatest kavadest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile hiljemalt kolm kuud enne nende rakendamise algust. Teadaandes määratlevad nad isikute kategooriad, kelle suhtes kava kohaldatakse, kava geograafilise ulatuse, korralduslikud üksikasjad ja kavandatud meetmed, et tagada viisade andmise tingimuste kontrollimine.

Komisjon avaldab selle teadaande Euroopa Liidu Teatajas.

6. Kolm kuud pärast kava kohaldamise lõppu esitab asjaomane liikmesriik komisjonile üksikasjaliku rakendusaruande. Aruanne sisaldab teavet antud viisade ja viisa andmisest keeldumise juhtumite arvu (sealhulgas asjaomase isiku kodakondsus), viibimise kestuse ja tagasipöördumise kuupäeva (sealhulgas selle isiku kodakondsus, kes ei pöördu tagasi) kohta.

ê 810/2009 (kohandatud)

Artikkel 3634

Välispiiril meremeestele antav viisa läbisõidul olevatele meremeestele

1. Meremehele, kellel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, võib anda viisa piiril transiidi eesmärgil, kui:

              a) ta täidab artikli 3532 lõikes 1 sätestatud tingimusi ning

              b) ta ületab kõnealuse piiri selleks, et minna esimest korda või taas laevale, kus ta töötab meremehena, või tulla laevalt, kus ta töötas meremehena.

2. Liikmesriigi pädevad asutused järgivad IX lisa 1. osas sätestatud eeskirja ja kontrollivad enne läbisõidul olevale meremehele viisa andmist piiril, kas vajalik teave asjaomase meremehe kohta on edastatud, kasutades teabe edastamiseks IX lisa 2. osas esitatud ja nõuetekohaselt täidetud vormi läbisõidul olevate meremeeste kohta.

ò uus

3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu piiril meremeestele viisade andmise tegevusjuhised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 810/2009

34. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 3532 lõigete 32, 43 ja 54 kohaldamist.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

IV JAOTIS

HALDUSKORRALDUS

Artikkel 3735

Viisaosakondade korraldus

1. Liikmesriigid vastutavad oma konsulaatide viisaosakondade korralduse eest.

Selleks et vältida valvsuse vähenemist ja kaitsta töötajaid kohaliku surve eest, seatakse vajaduse korral otseselt viisataotlustega tegelevate töötajate puhul sisse rotatsioonikord. Erilist tähelepanu pööratakse selgele töökorraldusele ja selgepiirilisele vastutuse määramisele/jagamisele seoses lõplike otsuste vastuvõtmisega taotluse kohta. Juurdepääs viisainfosüsteemile ja Schengeni infosüsteemile päringute tegemiseks ning muule salajasele teabele on piiratud arvul nõuetekohaselt volitatud töötajatel. Kõnealustele andmebaasidele volitamata juurdepääsu takistamiseks võetakse asjakohaseid meetmeid.

2. Viisakleebiste hoidmisel ja käitlemisel rakendatakse nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid, et vältida pettusi või kleebiste kaotsiminekut. Iga konsulaat peab arvestust tema valduses olevate viisakleebiste üle ning registreerib iga viisakleebise kasutuse.

3. Liikmesriikide konsulaadid arhiveerivad taotlused. Iga üksik toimik sisaldab taotluse vormi, asjaomaste täiendavate dokumentide koopiaid, tehtud kontrollide registrit ja viidet antud viisa numbrile, et vajaduse korral oleks töötajatel võimalik taastada taotluse kohta vastu võetud otsuse taust.

Üksikuid taotluse toimikuid säilitatakse vähemalt kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil tehti artikli 2320 lõikes 1 osutatud otsus taotluse kohta.

Artikkel 3836

Taotluste läbivaatamiseks ja konsulaatide järelevalveks vajalikud ressursid

1. Liikmesriigid kasutavad piisaval arvul sobilikke töötajaid taotluste läbivaatamisega seotud ülesannete täitmiseks viisil, millega tagatakse üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet.

2. Ruumid vastavad asjakohastele funktsionaalsuse nõuetele, on piisavad ning võimaldavad võtta nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid.

3. Liikmesriikide keskasutused koolitavad piisavalt nii kodumaalt lähetatud kui ka kohalikke töötajaid ning vastutavad selle eest, et töötajail oleks täielik, täpne ja ajakohane teave asjakohaste ühenduse Ö liidu Õ ja siseriiklike õigusaktide kohta.

4. Liikmesriikide keskasutused tagavad sagedase ja piisava taotluste läbivaatamise järelevalve ning võtavad parandusmeetmeid juhul, kui avastatakse käesoleva määruse sätetest kõrvalekaldumine.

Artikkel 3937

Töötajate käitumine

1. Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu.

2. Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega suhtes.

3. Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 4038

Koostöövormid Ö Konsulaartöö korraldus ja koostöö Õ

1. Taotlustega seonduvate menetluste korraldamise eest vastutab liikmesriik. Põhimõtteliselt esitatakse taotlusi liikmesriigi konsulaadis.

2. Liikmesriigid:

              varustavad oma konsulaadid ning asutused, kes vastutavad viisade andmise eest piiril, biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumiseks nõutavate vahenditega ning varustavad nendega samuti oma aukonsulite bürood, kui neid kasutatakse biomeetriliste tunnuste kogumisel artikli 4240 kohaselt, ja/või

              b) teevad kohaliku Schengeni koostöö raames või teiste asjakohaste kontaktide abil artikli 41 kohaselt ühe või mitme liikmesriigiga koostööd piiratud esindamise, ühisosakonna või ühise viisataotluskeskuse vormis ð esindamist käsitlevate kokkulepete või muu konsulaarkoostöö raames ï .

3. Eriliste asjaolude tõttu või kohalikust olukorrast tulenevatel põhjustel, näiteks

              a) kui taotlejate suur arv ei võimalda taotluste vastuvõtmist ja andmete kogumist korraldada õigel ajal ja inimväärsetes tingimustes või

              b) kui ühelgi teisel viisil ei ole võimalik tagada asjaomase kolmanda riigi territooriumi piisavat kaetust,

ning juhul kui lõike 2 punktis b osutatud koostöövormid ei ole asjaomasele liikmesriigile sobivad,

Ö 3. võib lLiikmesriik võib artikli 4341 sätete kohaselt samuti Õ teha viimase võimalusena koostööd välise teenuseosutajaga.

4. Piiramata õigust kutsuda taotleja vastavalt artikli 21 lõikele 8 isiklikule vestlusele, ei tohi taotluse vastuvõtmise ja menetlemise korraldamine põhjustada taotlejale vajadust ilmuda taotluse esitamiseks isiklikult kohale rohkem kui ühes kohas.

54. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kavatsevad ð oma konsulaartöö korraldusest ja koostööst ï igas konsulaaresinduseskorraldada taotlustega seonduvaid menetlusi.

ò uus

65. Liikmesriigid tagavad kõikide teenuste osutamise jätkumise teiste liikmesriikidega tehtava koostöö lõpetamise korral.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 839

Esindamist käsitlevad kokkulepped

1. Liikmesriik võib nõustuda teise liikmesriigi nimel taotluste läbivaatamise ja viisade andmise eesmärgil esindama teist liikmesriiki, mis on pädev artikli 5 kohaselt. Liikmesriik võib esindada piiratud viisil teist liikmesriiki ka ainult taotluste vastuvõtmisel ja biomeetriliste tunnuste registreerimisel.

2. Kui esindava liikmesriigi konsulaat kaalub viisa andmisest keeldumist, edastab ta taotluse esindatava liikmesriigi asjakohastele ametiasutustele, et need võtaksid lõpliku otsuse taotluse kohta vastu artikli 23 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud tähtaja jooksul.

32. ð Juhul kui esindamine piirdub taotluste vastuvõtmisega, ï võetakse Ddokumendid ja andmed võetakse vastu ning edastatakse esindatavale liikmesriigile vastavalt asjakohastele andmekaitse- ja turvaeeskirjadele.

3. Esindava ja esindatava liikmesriigi vahel sõlmitakse kahepoolne kokkulepe, mis sisaldab järgmisi elemente. Ö . Kõnealuses kokkuleppes: Õ

              a) kokkuleppes täpsustatakse sellise esindamise kestus, kui tegemist on ajutise korraga, ja esindamise lõpetamise menetlus;

              b) eelkõige juhul, kui esindataval liikmesriigil on asjaomases kolmandas riigis konsulaat, võidakse kokkuleppes kehtestada sätted seoses tööruumide, töötajate ja rahaliste vahendite eraldamisega esindatava liikmesriigi poolt;.

              c) kokkuleppes võib sätestada, et esindav liikmesriik edastab teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike taotlused esindatava liikmesriigi keskasutustele eelnevaks konsulteerimiseks vastavalt artiklile 22;

              d) erandina lõikest 2 võidakse kokkuleppega anda esindava liikmesriigi konsulaadile õigus keelduda viisa andmisest pärast taotluse läbivaatamist.

54. Liikmesriigid, kellel puudub kolmandas riigis oma konsulaat, püüavad sõlmida esindamist käsitlevad kokkulepped nende liikmesriikidega, kellel on selles riigis konsulaat.

65. Tagamaks, et teatava piirkonna või geograafilise maa-ala nõrga transpordiinfrastruktuuri või pikkade vahemaade tõttu ei nõuaks konsulaati jõudmine taotlejatelt ülemääraseid pingutusi, püüavad liikmesriigid, kellel puudub selles piirkonnas või maa-alal oma konsulaat, sõlmida esindamist käsitlevad kokkulepped nende liikmesriikidega, kellel on konsulaat nimetatud piirkonnas või maa-alal.

76. Esindatav liikmesriik teavitab komisjoni esindamist käsitlevatest kokkulepetest või selliste Ö kõnealuste Õ kokkulepete lõpetamisest ð hiljemalt kaks kuud ï enne nende jõustumist või lõppemist.

87. Samal ajal teavitab eEsindava liikmesriigi konsulaat teavitab Ö samal ajal, kui edastatakse lõikes 6 osutatud teave, Õ asjaomases jurisdiktsioonis asuvaid teiste liikmesriikide konsulaate ja komisjoni Ö Euroopa Liidu Õ delegatsiooni esindamist käsitlevatest kokkulepetest või selliste kokkulepete lõpetamisest enne nende jõustumist või lõppemist.

98. Kui esindava liikmesriigi konsulaat otsustab teha koostööd artiklis 4341 sätestatud välise teenuseosutajaga või artiklis 4543 sätestatud akrediteeritud kaubanduslike vahendajatega, hõlmab selline Ö kõnealune Õ koostöö ka taotlusi, mis on hõlmatud esindamist käsitlevate kokkulepetega. Esindatava liikmesriigi keskasutusi teavitatakse eelnevalt sellise koostöö tingimustest.

Artikkel 41

Koostöö liikmesriikide vahel

1. Kui valitakse nn ühisosakondade võimalus, viivad ühe või mitme liikmesriigi konsulaadi töötajad läbi neile teise liikmesriigi konsulaadis esitatud taotlustega seonduvaid menetlusi (kaasa arvatud biomeetriliste tunnuste kogumine), kasutades kõnealuse liikmesriigi vastavaid seadmeid. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku ühisosakonna tegutsemise kestuse ja tegevuse lõpetamise tingimused ning ka viisatasu määra, mida saab liikmesriik, kelle konsulaati kasutatakse.

2. Kui asutatakse ühine viisataotluskeskus, siis paigutatakse ühte hoonesse kahe või enama liikmesriigi konsulaadi töötajad, et taotlejad saaksid taotlusi esitada (sealhulgas anda biomeetrilisi tunnuseid). Taotleja suunatakse selle liikmesriigi juurde, kes on pädev taotlust läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema. Liikmesriigid lepivad kokku sellise koostöö kestuse ja lõpetamise tingimused ning kulude jagamise osalevate liikmesriikide vahel. Lepingute eest, mis on seotud logistika ja diplomaatiliste suhetega vastuvõtjariigiga, vastutab üks liikmesriik.

3. Liikmesriigid tagavad kõikide teenuste osutamise jätkumise teiste liikmesriikidega tehtava koostöö lõpetamise korral.

Artikkel 4240

Aukonsulite kasutamine

1. Aukonsulitele võidakse teha ülesandeks täita mõningaid või kõiki artikli 43 41 lõikes 6 5 loetletud ülesandeid. Tuleb võtta piisavaid meetmeid turvalisuse ja andmekaitse tagamiseks.

2. Kui aukonsul ei ole liikmesriigi riigiteenistuja, täidetakse kõnealuseid ülesandeid kooskõlas X VI lisas sätestatud nõuetega, välja arvatud nimetatud lisa punkti D alapunkti c sätted.

3. Kui aukonsul on liikmesriigi riigiteenistuja, tagab asjaomane liikmesriik, et kohaldatakse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mida kohaldataks juhul, kui ülesandeid täidaks liikmesriigi konsulaat.

Artikkel 4341

Koostöö väliste teenuseosutajatega

1. Liikmesriigid püüavad koos ühe või mitme liikmesriigiga teha koostööd välise teenuseosutajaga, ilma et sellega piirataks riigihanke- ja konkurentsieeskirju.

2. Koostöö välise teenuseosutajaga põhineb õigusaktil, mis on kooskõlas lisas X VI sätestatud nõuetega.

3. Liikmesriigid vahetavad kohaliku Schengeni koostöö käigus teavet väliste teenuseosutajate valiku ning asjaomaste õigusaktide tingimuste kehtestamise kohta.

43. Üksnes konsulaadil on volitused taotlusi läbi vaadata, vajaduse korral korraldada vestlusi, võtta vastu otsuseid taotluste kohta ning trükkida ja kinnitada viisakleebiseid.

54. Välisele teenuseosutajale ei anta ühelgi tingimusel juurdepääsu VISile. Juurdepääs VISile on ainult konsulaadi nõuetekohaste volitustega töötajatel.

65. Välisele teenuseosutajale võidakse anda ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:

              a) viisanõuete kohta üldise teabe andmine ja taotluse vormide jagamine;

              b) kontrollküsimuste nimekirja alusel taotlejale teabe andmine nõutavate täiendavate dokumentide kohta;

              c) andmete ja taotluste kogumine (sealhulgas biomeetriliste tunnuste kogumine) ning taotluste edastamine konsulaadile;

              d) viisatasu kogumine;

              e) ð vajaduse korral taotlejale ï konsulaadis või välise teenuseosutaja juures toimuvate isikliku kohaleilmumise kohtumiste korraldamine;

              f) reisidokumentide (sealhulgas vajaduse korral ka keeldumisteadete) äratoomine konsulaadist ning nende tagastamine taotlejale.

76. Valides väliseid teenuseosutajaid, kontrollib asjaomane liikmesriik või kontrollivad asjaomased liikmesriigid äriühingu maksevõimet ja usaldusväärsust (kaasa arvatud vajalikke litsentse, kannet äriregistris, äriühingu põhikirja, lepinguid pankadega) ja teevad kindlaks, et puudub huvide konflikt.

87. Asjaomane liikmesriik tagab või asjaomased liikmesriigid tagavad, et valitud väline teenuseosutaja vastab lõikes 2 osutatud õigusaktiga tema suhtes kehtestatud tingimustele.

98. Asjaomane liikmesriik vastutab või asjaomased liikmesriigid vastutavad andmekaitse eeskirjade kohaldamise eest andmete töötlemisel ning nende üle teostatakse järelevalvet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28.

Välise teenuseosutajaga tehtav koostöö ei piira ega välista asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide õigusaktidest tulenevat vastutust taotlejate isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise ning lõikes 65 osutatud ülesannete täitmise eest. Käesoleva sättega ei piirata mis tahes meedet, mida võidakse võtta välise teenuseosutaja suhtes vastavalt asjaomase kolmanda riigi õigusaktidele.

109. Asjaomane liikmesriik pakub või asjaomased liikmesriigid pakuvad välisele teenuseosutajale koolitust, mille käigus antakse vajalikke oskusi ja piisavat teavet taotlejatele asjaomaste teenuste pakkumiseks.

1110. Asjaomane liikmesriik jälgib või asjaomased liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult lõikes 2 osutatud õigusakti täitmist, sealhulgas

              a) välise teenuseosutaja poolt taotlejatele üldise teabe andmist viisanõuete ja taotluse vormide kohta;

              b) kõiki tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui koostöö hõlmab dokumentide ja andmete edastamist asjaomase liikmesriigi konsulaadile või asjaomaste liikmesriikide konsulaatidele, ning isikuandmete mis tahes muude ebaseaduslike töötlemisviiside eest;

              c) biomeetriliste tunnuste kogumist ja edastamist;

              d) meetmeid andmekaitse eeskirjade kohaldamise tagamiseks.

Sel eesmärgil teeb asjaomase liikmesriigi konsulaat või teevad asjaomaste liikmesriikide konsulaadid korrapäraselt pistelisi kontrolle välise teenuseosutaja ruumides.

1211. Liikmesriigid tagavad kõikide teenuste osutamise jätkumise välise teenuseosutajaga tehtava koostöö lõpetamise korral.

1312. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 2 osutatud õigusakti koopia. ð Iga aasta 1. jaanuariks esitavad liikmesriigid komisjonile aruande oma koostöö kohta väliste teenuseosutajatega kogu maailmas ja nende üle teostatava järelevalve kohta (nagu osutatud VI lisa punktis C). ï

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 4442

Andmete krüpteerimine ja turvaline edastamine

1. Juhul kui liikmesriikide vahel on kokku lepitud esindamise kord, kui liikmesriigid teevad koostööd, ja välise teenuseosutajaga ð tehakse koostööd ïvõi kui kasutatakse aukonsuleid, tagab esindatav või asjaomane liikmesriik või tagavad esindatavad või asjaomased liikmesriigid, et andmed krüpteeritakse täielikult, olenemata sellest, kas esindava liikmesriigi asutus edastab neid esindatava liikmesriigi või esindatavate liikmesriikide asutustele, või kui väline teenuseosutaja või aukonsul edastab neid asjaomase liikmesriigi asutustele või asjaomaste liikmesriikide asutustele neid edastatakse elektrooniliselt või füüsiliselt elektroonilistel andmekandjatel.

2. Kolmandates riikides, kus on keelatud krüpteerida andmeid, mida esindava liikmesriigi asutused edastavadtakse elektrooniliselt esindatava liikmesriigi või esindatavate liikmesriikide asutustele või mida väline teenuseosutaja või aukonsul edastab elektrooniliselt asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide asutustele, ei luba esindatav liikmesriik või esindatavad liikmesriigid või asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid esindaval liikmesriigil või välisel teenuseosutajal või aukonsulil andmeid elektrooniliselt edastada.

Sellisel juhul tagab esindatav või asjaomane liikmesriik või tagavad esindatavad või asjaomased esindatavad liikmesriigid, et esindava liikmesriigi asutused edastavad esindatava liikmesriigi või esindatavate liikmesriikide asutustele või et väline teenuseosutaja või aukonsul edastab asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide asutustele elektroonilised andmed edastatakse füüsiliselt elektroonilistel andmekandjatel täielikult krüpteeritud kujul ning et seda teeb liikmesriigi konsulaarametnik, või kui konsulaarametniku kasutamine eeldab ebaproportsionaalsete või põhjendamatute meetmete võtmist, tehakse seda mõnel muul turvalisel ja ohutul viisil, näiteks kasutades asutatud ettevõtjaid, kellel on asjaomases kolmandas riigis tundlike dokumentide ja andmete transpordi kogemus.

3. Edastamise turvalisuse taset kohandatakse alati vastavalt andmete tundlikkusele.

4. Liikmesriigid või ühendus Ö Liit Õ püüavadb jõuda asjaomaste kolmandate riikidega kokkuleppele tühistada keeld krüpteerida andmeid, mida esindava liikmesriigi asutused edastavadtakse elektrooniliselt esindatava liikmesriigi või esindatavate liikmesriikide asutustele või mida väline teenuseosutaja või aukonsul edastab asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide asutustele.

ê 810/2009 (kohandatud)

Artikkel 4543

Liikmesriikide koostöö kaubanduslike vahendajatega

1. Liikmesriigid võivad taotluse esitamisel teha koostööd Ö leppida kokku, et taotlusi esitab eraõiguslik haldusteenuse osutaja, transpordiettevõtja või reisibüroo, nagu reisikorraldaja või jaemüüja (kaubanduslikud vahendajad) Õ kaubanduslike vahendajatega, välja arvatud biomeetriliste tunnuste kogumiseks.

2. Kõnealune kKoostöö Ö kaubanduslike vahendajatega Õ tugineb akrediteerimisele liikmesriikide asjaomaste asutuste poolt. Akrediteerimisel tuginetakse eelkõige järgmiste aspektide kontrollimisele:

              a) kaubandusliku vahendaja praegune staatus: kehtiv litsents, äriregistri kanne, lepingud pankadega;

              b) olemasolevad lepingud liikmesriikides asuvate äripartneritega, kes pakuvad majutust ja teisi pakettreisiteenuseid;

              c) lepingud transpordiettevõtjatega, mis peavad hõlmama reisi sihtkohta ning tagatud ja fikseeritud tagasireisi.

3. Akrediteeritud kaubanduslike vahendajate üle teostatakse järelevalvet korrapäraselt pisteliste kontrollidega, mis hõlmavad vestlusi või telefonivestlusi taotlejatega, reiside ja majutuse kontrolli, reisi- ja tervisekindlustuse piisavuse ja katvuse kontrolli seoses üksikute reisijatega, ning vajaduse korral grupi tagasipöördumisega seotud dokumentide kontrolli.

4. Kohaliku Schengeni koostöö käigus vahetatakse teavet akrediteeritud kaubanduslike vahendajate tegevuse kohta seoses avastatud eeskirjade eiramise ja kaubanduslike vahendajate esitatud taotluste põhjal viisa andmisest keeldumistega ning reisidokumentide võltsimiste ja plaanipäraste reiside toimumata jäämise kohta.

5. Kohaliku Schengeni koostöö raames vahetatakse nimekirju kaubanduslikest vahendajatest, kelle iga konsulaat on akrediteerinud või kelle akrediteerimine on tühistatud, koos iga sellise tühistamise põhjustega.

Iga konsulaat tagab, et teavitab üldsust teavitatakse temaga koostööd tegevate akrediteeritud kaubanduslike vahendajate nimekirjast.

Artikkel 4644

Statistika koostamine

Liikmesriigid koostavad viisasid käsitleva aastastatistika vastavalt XII VIII lisasle esitatud tabelile. Kõnealune statistika eelmise kalendriaasta kohta esitatakse 1. märtsiks.

ê 810/2009 (kohandatud)

Artikkel 4745

Üldsusele Ö esitatav Õ teavitamine

1. Liikmesriikide keskasutused ja konsulaadid annavad üldsusele kogu asjakohase teabe viisa taotlemise kohta, eelkõige järgmise:

              a) viisa taotlemise kriteeriumid, tingimused ja menetlused;

              b) kohtumise kokkuleppimise võimalused, kui see on asjakohane;

              c) teave selle kohta, kuhu taotlust saab esitada (pädev konsulaat, ühine viisataotluskeskus või väline teenuseosutaja);

              d) akrediteeritud kaubanduslike vahendajate andmed;

              e) asjaolu, et artiklis 20 sätestatud templil ei ole mingit õiguslikku mõju;

              fe) taotluste läbivaatamise tähtajad vastavalt artikli 2320 lõigetele 1, 2 ja 3;

              gf) teave kolmandate riikide kohta, mille kodanike või teatava kategooria kodanike suhtes kohaldatakse eelnevat konsulteerimist või teavitamist;

              hg) teave selle kohta, et taotlejat tuleb teavitada taotluste kohta tehtud negatiivsetest otsustest ning et kõnealuseid otsuseid tuleb põhjendada ning et taotlejatel, kelle taotlust ei ole rahuldatud, on õigus otsus vaidlustada, koos teabega selle kohta, milline on vaidlustamise korral kasutatav menetlus, sealhulgas pädev asutus ning kaebuse esitamise tähtajad;

              ih) teave selle kohta, et üksnes viisa omamine ei anna automaatset õigust sisenemiseks ning et viisaomanikult nõutakse välispiiril tõendeid, et nad täidavad Schengeni piirieeskirjade Ö määruse (EÜ) nr 562/2006 Õ artiklis 5 sätestatud sisenemise tingimusi.

2. Esindav liikmesriik ja esindatav liikmesriik teavitavad üldsust artiklis 8 39 osutatud esindamist käsitlevast kokkuleppest enne sellise kokkuleppe jõustumist.

ò uus

3.         Komisjon koostab lõike 1 kohaldamiseks standardse teabevormi.

4.         Komisjon loob Schengeni viisa veebisaidi, mis sisaldab kogu vajalikku teavet viisa taotlemiseks.

ê 810/2009 (kohandatud)

ð uus

V JAOTIS

KOHALIK SCHENGENI KOOSTÖÖ

Artikkel 4846

Liikmesriikide konsulaatide kohalik Schengeni koostöö

1. Selleks et tagada ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamine, võttes vajaduse korral arvesse kohalikke olusid, teevad liikmesriikide konsulaadid ja komisjon igas jurisdiktsioonis koostööd ning hindavad vajadust kehtestada eelkõige järgmist:

              a) Ö koostavad Õ ühtlustatud loetelu täiendavatest dokumentidest, mida taotleja peab esitama, võttes arvesse artiklit 14 13 ja II lisa;

              b) Ö tagavad Õ ühised kriteeriumid taotluste läbivaatamiseks seoses vabastustega viisatasu maksmisest vastavalt artikli 16 lõikele 5 ning taotluse vormi ühise tõlkimisegae seonduvate küsimustega vastavalt artikli 11 10 lõikele 5 6;

              c) Ö koostavad Õ ammendav nimekirija asukohariigi väljastatud reisidokumentidest, mida uuendatakse regulaarselt Ö ja uuendavad seda korrapäraselt Õ .

Kui punktide a kuni c hindamisel kohaliku Schengeni koostöö käigus selgub, et ühes või mitmes punktis on vajadus kohaliku ühtlustatud lähenemisviisi järele, võetakse sellist lähenemisviisi käsitlevad meetmed vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.

2. Kohaliku Schengeni koostöö käigus koostatakse ühine teabeleht ð standardse teabevormi alusel, mille vastavalt artikli 45 lõikele 3 koostab komisjon ï ühtsete viisade, piiratud territoriaalse kehtivusega viisade ja lennujaama transiidiviisade kohta (nimelt viisadega kaasnevad õigused ja viisa taotlemise tingimused), mis vajaduse korral sisaldab lõike 1 punktis a osutatud loetelu täiendavatest dokumentidest.

3. Kohaliku Schengeni koostöö raames vahetatakse ð vahetavad liikmesriigid ï järgmist teavet:

              a) igakuine ð korra kvartalis ï statistika nii antud ühtsete viisade, piiratud territoriaalse kehtivusega viisade, ja lennujaama transiidiviisade ð ja ringreisiviisade ï kui ka ð esitatud viisataotluste ï Ö ja Õ rahuldamata jäetud viisataotluste kohta;

              b) teave seoses rände- ja/või julgeolekuohu hindamisega, näiteks Ö eelkõige Õ :

         i) asukohariigi sotsiaal-majanduslik ülesehitus;

         ii) kohaliku tasandi teabeallikad, sealhulgas sotsiaalkindlustus, tervisekindlustus, maksuregistrid ning riiki sisenemise ja riigist väljumise registreerimine;

         iii) vale-, võltsitud või järeletehtud dokumentide kasutamine;

         iv) ebaseadusliku sisserände teed;

         v) viisa andmisest keeldumised;

              c) teave koostöö kohta transpordiettevõtjatega;.

              d) teave kindlustusseltside kohta, kes pakuvad nõuetekohast reisi- ja tervisekindlustust (sealhulgas kindlustuskaitse liigi ja võimaliku ülekindlustuse kontroll).

4. Korrapäraselt korraldatakse liikmesriikide ja komisjoni kohaliku Schengeni koostöö alaseid kohtumisi, kus arutatakse konkreetseid ühise viisapoliitika kohaldamisega seotud tegevuslikke küsimusi. Kõnealused kohtumised kutsub jurisdiktsiooni piires kokku komisjon, kui komisjoni taotlusel ei ole kokku lepitud teisiti.

Võib korraldada ühte küsimust käsitlevaid kohtumisi ja luua alltöörühmi, mis käsitlevad kohaliku Schengeni koostöö konkreetseid küsimusi.

65. Nende liikmesriikide konsulaatide esindajaid, kes ei kohalda viisasid käsitlevat liidu acquis'd, või kolmandate riikide konsulaatide esindajaid võib üksikjuhtumipõhiselt kutsuda osalema kohtumistel, kus vahetatakse teavet viisadega seonduvates küsimustes.

56. Kohaliku Schengeni koostöö alaste kohtumiste kohta koostatakse süstemaatiliselt koondaruanded, mida levitatakse kohalikul tasandil. Komisjon võib aruannete koostamise delegeerida liikmesriigile. Iga liikmesriigi konsulaat edastab need aruanded oma keskasutustele.

ð 7. Iga aasta 31. detsembriks koostatakse igas jurisdiktsioonis aruanne. ï Kõnealuste aruannete põhjal koostab komisjon iga jurisdiktsiooni kohta ð kohaliku Schengeni koostöö olukorra kohta ï iga-aastase aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 4947

Olümpia- ja paraolümpiamänge puudutav kord

Olümpia- ja paraolümpiamänge võõrustavad liikmesriigid kohaldavad XI VII lisas sätestatud viisade andmist hõlbustavaid erimenetlusi ja -tingimusi.

Artikkel 50

Lisade muutmine

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, mis on seotud I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII ja XII lisa muutmisega, võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ò uus

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõigetes 2 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 2 ja 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 3 lõigete 2 ja 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 49

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 48 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

ê810/2009 (kohandatud)

Artikkel 51 50

Viisaeeskirja Ö Käesoleva määruse Õ praktilise kohaldamise juhised

Käesoleva määruse sätete praktilise kohaldamise juhised koostatakse vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.

ò uus

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva määruse praktilise kohaldamise juhised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ê810/2009 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 52 51

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „viisakomitee”). ðKõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. ï

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid ning tingimusel, et selle menetluse kohaselt vastu võetud rakendusmeetmetega ei muudeta käesoleva määruse olulisi sätteid ð määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ï .

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 53 52

Teavitamine

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni järgmisest:

              a) artiklis 839 osutatud esindamist käsitlevatest kokkulepetest;

              b) kolmandatest riikidest, mille kodanikelt liikmesriigid nõuavad vastavalt artiklile 3 lennujaama transiidiviisat, kui sellised isikud läbivad nende liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid;

              c) kohaldamise korral artikli 14 13 lõikes 4 7 osutatud siseriiklikust vormist ülalpidamise ja/või eramajutuse olemasolu tõendamiseks;

              d) nende kolmandate riikide nimekirjast, mille puhul on nõutav artikli 2219 lõikes 1 osutatud eelnev konsulteerimine;

              e) nende kolmandate riikide nimekirjast, mille puhul on nõutav artikli 3128 lõikes 1 osutatud teavitamine;

              f) viisakleebise märkuste osasse tehtud täiendavatest siseriiklikest kannetest vastavalt artikli 2724 lõikele 3;

              g) ametiasutustest, kes on pädevad viisasid pikendama, vastavalt artikli 3330 lõikele 5;

              h) vastavalt artiklile 4038 valitud koostöövormidest ð konsulaartöö korraldusest ja ï koostööst;

              i) statistikast, mis on koostatud vastavalt artiklile 46 44 ja XII VIII lisale.

2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt esitatud teabe kättesaadavaks liikmesriikidele ja üldsusele pidevalt ajakohastatava elektroonilise väljaande ð Schengeni viisa veebisaidi ï vahendusel ð , millele on osutatud artikli 45 lõikes 4 ï .

Artikkel 54

Määruse (EÜ) nr 767/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 767/2008 muudetakse järgmiselt.

              1. Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

         a) punkt a asendatakse järgmisega:

          „a) „ühtne viisa” – vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)[35] artikli 2 lõikes 3 sätestatud määratlusele;”»

         b) punkt b jäetakse välja;

         c) punkt c asendatakse järgmisega:

          „c) „lennujaama transiidiviisa” – vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud määratlusele;”»

         d) punkt d asendatakse järgmisega:

          „d) „piiratud territoriaalse kehtivusega viisa” – vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 2 lõikes 4 sätestatud määratlusele;”»

         e) punkt e jäetakse välja.

              2. Artikli 8 lõikes 1 asendatakse tekst „Taotluse vastuvõtmisel” järgmisega:

              „Kui taotlus on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 19 kohaselt vastuvõetav,”.

              3. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

         a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Taotlusse sisestatavad andmed”;»

         b) punkti 4 muudetakse järgmiselt:

          i) punkt a asendatakse järgmisega:

          „a) perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi või varasemad perekonnanimed), eesnimi või eesnimed; sünniaeg, -koht ja -riik ning sugu;”;»

          ii) punkt e jäetakse välja;

          iii) punkt g asendatakse järgmisega:

          „g) sihtkohaks olev liikmesriik või olevad liikmesriigid ning kavandatud viibimise või transiidi kestus;”;»

          iv) punkt h asendatakse järgmisega:

          „h) reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);”;»

          v) punkt i asendatakse järgmisega:

          „i) kavandatav Schengeni alasse saabumise kuupäev ja kavandatav Schengeni alast lahkumise kuupäev;”;»

          vi) punkt j asendatakse järgmisega:

          „j) esimese sisenemise liikmesriik;”;»

          vii) punkt k asendatakse järgmisega:

          „k) taotleja kodune aadress;”;»

          viii) punktis l asendatakse sõna „õppeasutuse” sõnaga „haridusasutuse”;

          ix) punktis m asendatakse sõnad „isa ja/või ema” sõnadega „vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja”.

              4. Artikli 10 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

         „k) vajaduse korral teave selle kohta, et viisakleebis on täidetud käsitsi.”.»

              5. Artikli 11 sissejuhatus asendatakse järgmise tekstiga:

              „Kui teist liikmesriiki esindav viisasid andev asutus lõpetab taotluse läbivaatamise, lisab ta taotluse toimikusse järgmised andmed:”.»

              6. Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

         a) lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

          „a) olekuteave viisa andmisest keeldumise kohta ning selle kohta, kas asutus keeldus viisa andmisest teise liikmesriigi nimel;”;»

         b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

         ‘2. Taotluse toimikust selgub (selguvad) ka viisa andmisest keeldumise põhjus(ed), milleks on üks või mitu järgmistest põhjustest:

          a) taotleja:

          i) esitab vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi;

          ii) ei esita põhjendusi kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta;

          iii) ei esita tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või transiidiks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või selle kohta, et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

          iv) on jooksva kuuekuulise ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil kolm kuud ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;

          v) on isik, kelle kohta on SISis hoiatusteade sisenemise keelamiseks;

          vi) on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele Schengeni piirieeskirjade artikli 12 punkti 9 tähenduses või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;

          vii) ei esita tõendeid piisava reisi- ja tervisekindlustuse olemasolu kohta juhul, kui see on vajalik;

          b) kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed;

          c) taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu ei olnud võimalik kindlaks teha;

          d) puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et taotlejal ei olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda, mis oleks aluseks viisa andmisele piiril.”»

              7. Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral lisatavad andmed

              1. Kui on tehtud otsus viisa tühistada või kehtetuks tunnistada, lisab viisasid väljastav asutus, kes asjaomase otsuse langetas, taotluse toimikusse järgmised andmed:

         a) olekuteave, mis näitab, et viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud;

         b) viisa tühistanud või kehtetuks tunnistanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

         c) otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev.

              2. Taotluse toimikust selgub (selguvad) ka viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjus(ed), milleks on

         a) üks või mitu artikli 12 lõikes 2 loetletud põhjustest;

         b) viisaomaniku taotlus viisa kehtetuks tunnistamiseks.”»

              8. Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

         a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

          i) sissejuhatus asendatakse järgmisega:

          ‘1. Kui võetakse vastu otsus pikendada välja antud viisa kehtivust ja/või viibimise kestust, lisab viisasid väljastav asutus, kes viisat pikendas, taotluse toimikusse järgmised andmed:”;»

          ii) punkt d asendatakse järgmisega:

          „d) pikendatud viisa viisakleebise number;”»

          iii) punkt g asendatakse järgmisega:

          „g) territoorium, kus viisaomanikul on lubatud reisida, kui pikendatud viisa territoriaalne kehtivus erineb esialgse viisa territoriaalsest kehtivusest;”»

         b) lõike 2 punkt c jäetakse välja.

              9. Artikli 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „, nende kehtivusaja pikendamise või lühendamise kohta” sõnadega „või pikendamise kohta”.

              10. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

         a) punkt 4 asendatakse järgmisega:

          ‘4. esimese sisenemise liikmesriik;”;»

         b) punkt 6 asendatakse järgmisega:

          ‘6. välja antud viisa liik;”;»

         c) punkt 11 asendatakse järgmisega:

          ‘11. reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);”.»

              11. Artikli 18 lõike 4 punktis c, artikli 19 lõike 2 punktis c, artikli 20 lõike 2 punktis d ja artikli 22 lõike 2 punktis d jäetakse välja sõnad „või lühendatud”.

              12. Artikli 23 lõike 1 punktis d jäetakse välja sõna „lühendamise”.

Artikkel 55

Määruse (EÜ) nr 562/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 562/2006 V lisa A osa muudetakse järgmiselt:

              a) punkti 1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

         „c) vastavalt vajadusele kas tühistab viisa või tunnistab selle kehtetuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)[36] artiklis 34 sätestatud tingimustele;”»

              b) punkt 2 jäetakse välja.

Artikkel 5653

Kehtetuks tunnistamine

1. Käesolevaga Ö Määrus (EÜ) 810/2009 Õ tunnistatakse kehtetuks Ö ja asendatakse käesoleva määrusega kuue kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise päevast. Õ 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 9 kuni 17.

2. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks

              a) Schengeni täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SCH/Com-ex (99) 13 (ühised konsulaarjuhised, sealhulgas lisad);

              b) Schengeni täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsused SCH/Com-ex (93) 21 (ühtse viisa pikendamise kohta) ja SCH/Com-ex (93) 24 (ühtse viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse lühendamise ühiste põhimõtete kohta), Schengeni täitevkomitee 22. detsembri 1994. aasta otsus SCH/Com-ex (94) 25 (ühtse viisa andmist käsitlevate statistiliste andmete vahetamise kohta), Schengeni täitevkomitee 21. aprilli 1998. aasta otsus SCH/Com-ex (98) 12 (väljastatud viisasid käsitlevate statistiliste andmete vahetamise kohta) ja Schengeni täitevkomitee 16. detsembri 1998. aasta otsus SCH/Com-ex (98) 57 (kutse, sponsorluse ja majutust käsitleva teabe tõendamise ühtse vormi kehtestamise kohta);

              c) 4. märtsi 1996. aasta ühismeede 96/197/JSK (mis käsitleb lennujaamade transiidikorda)[37];

              d) nõukogu 24. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 789/2001 (millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule)[38];

              e) nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1091/2001 (liikumisvabaduse kohta pikaajalise viisa alusel)[39];

              f) nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 415/2003 (viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele)[40];

              g) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 390/2009 (millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega)[41] artikkel 2.

3. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele Ö määrusele Õ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 5754

Järelevalve ja hindamine

1. Kahe ð Kolme ï aasta möödumisel käesoleva määruse kõigi sätete kohaldatavaks muutumisest ð artikli 55 lõikes 2 sätestatud kuupäevast ï esitab komisjon hinnangu määruse kohaldamise kohta. Nimetatud üldhinnangus vaadatakse läbi saavutatud tulemused võrreldes seatud eesmärkidega ning käesoleva määruse sätete rakendamine, ilma et sellega piirataks lõikes 3 osutatud aruannete esitamist.

2. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealusele hinnangule tuginedes esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

3. Kolm aastat pärast seda, kui VIS on käivitatud ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse artiklite 13 12, 17 15, 38, 40 kuni 44 42 rakendamise kohta aruande, milles käsitletakse biomeetriliste tunnustega seotud andmete kogumist ja kasutamist, Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni valitud standardi asjakohasust, andmekaitse eeskirjade järgimist, väliste teenuseosutajatega (eelkõige biomeetriliste andmete kogumisega seoses) tehtava koostööga seotud kogemusi, sõrmejälgede kopeerimisel 59 kuu reegli kohaldamist ning taotlustega seonduvate menetluste korraldamist. VIS mMääruse Ö (EÜ) nr 767/2008 Õ artikli 17 lõigete 12, 13 ja 14 ning artikli 50 lõike 4 kohaselt sisaldab aruanne samuti juhtumeid, kui sõrmejälgi ei saanud faktiliselt esitada või kui nende esitamine ei olnud õiguslikel põhjustel nõutav, ning selliste juhtumite osakaalu võrreldes juhtumite arvuga, mil sõrmejäljed võeti. Aruanne sisaldab teavet juhtumite kohta, mil isikule, kes ei saanud sõrmejälgi faktiliselt esitada, keelduti viisat andmast. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

4. Lõikes 3 osutatud aruannetest esimeses käsitletakse samuti küsimust, kas alla 12-aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise usaldusväärsus on piisav, ning eelkõige seda, kuidas sõrmejäljed vanusega muutuvad, tuginedes seejuures komisjoni ülesandel tehtud uuringu tulemustele.

Artikkel 5855

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal Ö järgmisel Õ päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 5. aprillist 2010 Ö [kuue kuu möödumisest selle jõustumise päevast] Õ .

3. Ö Artiklit 51 kohaldatakse alates [kolme kuu möödumisest selle jõustumise päevast] Õ.

3. Artiklit 52 ja artikli 53 lõike 1 punkte a kuni h ning lõiget 2 kohaldatakse alates 5. oktoobrist 2009.

4. Schengeni konsultatsioonivõrgu (tehnilised näitajad) puhul kohaldatakse artikli 56 lõike 2 punkti d alates VIS määruse artiklis 46 osutatud kuupäevast.

5. Artikli 32 lõikeid 2 ja 3, artikli 34 lõikeid 6 ja 7 ning artikli 35 lõiget 7 kohaldatakse alates 5. aprillist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga Ö aluslepingutega Õ .

[Koht],

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               COM(2012) 649 (final)

[2]               COM(2014) 165.

[3]               SWD (2014) 101.

[4]               SWD (2014) 67 ja SWD 68.

[5]               Vt muu hulgas Euroopa Kohtu 31. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-503/03: komisjon vs. Hispaania.

[6]               Mõistet „hõlbustama” on Euroopa Kohus tõlgendanud seoses direktiivi artikli 3 lõike 2 reguleerimisalasse kuuluvate perekonnaliikmete riiki sisenemise ja seal elamisega järgnevalt: „pannakse nimetatud sättes liikmesriikidele kohustus teataval määral soodustada liidu kodanikust erilises sõltuvussuhtes olevate isikute esitatud taotlusi võrreldes kolmanda riigi muude kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise taotlustega”; 5. septembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C-83/11: Rahman.

[7]               Nõukogu direktiiv, 15. oktoober 1968, liikmesriikide töötajate ja nende perekondade liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires (68/360/EMÜ), EÜT L 257, 19.10.1968, lk 13.

[8]               19. detsembri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-84/12: Koushkaki (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

[9]               COM(2014) 163 (final).

[10]             ELT […].

[11]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

[12]             EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

[13]             ELT C 326, 22.12.2005, lk 1.

[14]             ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

[15]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

[16]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

[17]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

[18]             EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[19]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[20]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[21]             Nõukogu otsus, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

[22]             ELT L 176, 10.7.1999, lk 53.

[23]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[24]             Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

[25]             ELT L 83, 26.3.2008, lk 3 Nõukogu otsus, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

[26]             Nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

[27]             Nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

[28]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

[29]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1683/95, 29. mai 1995, ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1).

[30]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1105/2011/EL, 25. oktoober 2011, selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).

[31]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 333/2002, 18. veebruar 2002, ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4)

[32]             Komisjoni otsus 2006/648/EÜ, 22. september 2006, millega nähakse ette viisainfosüsteemi väljatöötamisega seotud biomeetriliste tunnuste standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused (ELT L 267, 27.9.2006, lk 41.)

[33]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, 15. märts 2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

[34]             Nõukogu direktiiv 2005/71/EÜ, 12. oktoober 2005, kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15).

[35]             ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.;

[36]             ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.;

[37]             EÜT L 63, 13.3.1996, lk 8.

[38]             EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2.

[39]             EÜT L 150, 06.6.2001, lk 4.

[40]             ELT L 64, 7.3.2003, lk 1.

[41]             ELT L 131, 28.5.2009, lk 1.