29.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 285/47

—

võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2009. aasta aruannet „How to feed the world in 2050“ (Kuidas toita maailma aastal 2050),

—

võttes arvesse rahvusvahelist uute taimesortide kaitse konventsiooni,

—

võttes arvesse FAO taimegeneetiliste ressursside toiduks ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvahelist lepingut,

—

võttes arvesse Ivar Virgini (Stockholmi Keskkonnainstituut, Timbro) 2013. aasta aprillis koostatud aruannet „På väg mot 9 miljarder – Har Europa råd att gå miste om GM-grödornas potential?“ (Teel üheksa miljardi poole – kas Euroopa saab jätta geneetiliselt muundatud kultuuride võimalused kasutamata?),

—

võttes arvesse FAO 1993. aasta aruannet „Harvesting nature’s diversity“ (Looduse mitmekesisust väärtustades),

—

võttes arvesse Svalbardi seemnehoidla (Svalbard Global Seed Vault) kodulehte (1),

—

võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2001. aasta teatist „Bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava loodusvarade kaitseks“ (COM(2001)0162),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (2),

—

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (3) ja 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (5),

—

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (6),

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri märkust „The right to food – Seed policies and the right to food: enhancing agrobiodiversity and encouraging innovation“ („Õigus toidule – Seemnepoliitika ja õigus toidule: põllumajanduses bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja innovatsiooni edendamine“) (A/64/170, 2009, ÜRO Peaassamblee),

—

võttes arvesse FAO, Ülemaailmse Keskkonnafondi, ÜRO Arenguprogrammi, ÜRO Keskkonnaprogrammi, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni, Maailmapanga ja Maailma Terviseorganisatsiooni poolt toetatud valitsustevahelise protsessi – rahvusvahelisele arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) järeldusi,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0044/2014),

A.

arvestades, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon soovib käesoleva raportiga panna aluse põhjalikule arutelule ja uuringule sordiaretuse üldise olukorra kohta Euroopa ja ülemaailmses põllumajandussektoris;

B.

arvestades, et sordiaretussektor on olulise tähtsusega tootlikkusele, mitmekesisusele, tervisele ja põllumajanduse, aianduse, toidu- ja söödatootmise kvaliteedile ning keskkonnale;

C.

arvestades, et iseäranis ÜRO juures tegutsevate Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Maailma Terviseorganisatsiooni ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aruannete kohaselt on aastateks 2040–2050 oodata maailma rahvastiku kasvu praeguselt 7 miljardilt ligikaudu 9 miljardile, ning välistatud ei ole ka võimalus, et rahvastiku arv kasvab 10–11 miljardini;

D.

arvestades, et sellise rahvaarvu suurenemisega kaasnevad äärmuslikud nõudmised põllumajandussektorile, eeskätt seoses tootlikkuse kasvuga, et täita kiiresti kasvav nõudlus toidu järele, ning arvestades, et FAO hinnangul peab järgmise 30–40 aasta jooksul toiduainete varu suurenema 70 %;

E.

arvestades, et kuna ELis toodetud toidust raisatakse 30–50 % ja ülemaailmselt keskmiselt 30 %, siis suurt osa suurenenud toidunõudluse probleemist võivad aidata lahendada arenenud riikide tõhusamad ja jätkusuutlikumad toiduainete tootmise tavad koos arenguriikides ladustamis- ja jaotussüsteemi laiendamisega;

F.

arvestades, et põhiprobleemiks jääb see, kuidas erinevate maailmajagude rahvastik ennast ära toidab, kui harimiskõlbulik pind väheneb sobimatu maakasutuse tõttu, mille alla kuuluvad ka halvad põllumajandustavad – probleem, mida võimendab kliimamuutus, ning arvestades, et võimalus põllumaid laiendada on äärmiselt piiratud, sest enamikus maailma osades peetakse uute põllumajandusmaade ülesharimist üpris ebareaalseks;

G.

arvestades, et FAO hinnangul oleks umbes 10 %-line põllumajandustootmise kasv saavutatav uue põllumajandusmaa ülesharimise teel, mis tähendab, et ligikaudu 90 % tuleb saavutada olemasoleva põllumaa saagise kasvu abil, ning arvestades, et seejuures tuleb säilitada toodete kõrge kvaliteet;

H.

arvestades, et põllumajandusmaade liigne kasutus võib maa välja kurnata ja lõppeda halvimal juhul mullaerosiooni ja kõrbestumisega; arvestades, et sama kehtib metsamaa kohta, sest metsamaa muutmine põllumajandusmaaks mõjuks kliimale, veemajandusele ja bioloogilisele mitmekesisusele nii tõsiselt, et see võimalus ei ole toiduainete tootmise suurendamiseks mõeldav;

I.

arvestades, et lisaks põllumajandusmaa pindala vähenemisele on ka põllumajanduse tootlikkus pidurdunud ning võib märgata murettekitavaid arengusuundi, nende seas tootlikkuse langust, mis avaldavad tõeliselt kahjulikku mõju põllumajandusele ja inimeste toiduvajadusele tulevikus;

J.

arvestades, et toiduainete tootmine ei sõltu ainult piisava maa olemasolust, vaid ka teistest teguritest nagu kliima, vesi, energia ja toiteelementide kättesaadavus; arvestades, et tulevikus on need põhiressursid piiratud ja ressursside puudujääk avaldab tõenäoliselt kahjulikku mõju põllumajandusmaa kasutamisele, tootmisele ja majanduse elujõulisusele esitatavatele suurenenud nõudmistele;

K.

arvestades, et tulevikus on oodata suuri kliimamuutusi; arvestades, et Euroopa jaoks tähendab see tunduvalt kuivemat kliimat lõunapoolsetes piirkondades, mis on väga olulised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad; arvestades, et Euroopa kesk- ja põhjapoolsemates piirkondades on see-eest oodata praegusest leebemaid talvi ja suviti on oodata märksa rohkem vihma; arvestades, et suure tõenäosusega sagenevad selle tagajärjel muu hulgas taime- ja loomahaigused ning tekib vajadus uute maaharimistehnoloogiate järele;

L.

arvestades, et Euroopa põllumajandust ootavad kahtlemata ees ülisuured katsumused, ning tootmise tagamiseks peab põllumajandus kohanema äärmuslikumate ilmastikuoludega, nagu põud ja üleujutused ning muud loodusõnnetused; arvestades, et praegu põldudel kasvavad põllukultuurid ei saa jääda tulevikus samaks, kui me tahame täita suuremat nõudlust toidu järele;

M.

arvestades, et sordikaitse kestus nendel taimedel, mis vajavad pikendatud arendusperioodi enne tootmise ja turustamise etappi, ei ole piisav selleks, et soodustada ärilisi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse;

1.

rõhutab, et eesseisvate katsumustega, nagu tulevane toiduvarude nõudlus ja kliimamuutuse probleemid, toimetulemiseks on äärmiselt oluline hästi toimiv ja konkurentsivõimeline sordiaretussektor;

2.

olenemata terve mulla ja mitmekesisuse esmatähtsusest põllumajanduse ökosüsteemide vastupidavuse tagamisel, rõhutab, et on vaja aretada sorte, mis peaksid vastu meie tulevastele eeldatavatele tingimustele, näiteks suuremale sademete hulgale ja hinnangulisele taimehaiguste suuremale esinemissagedusele; märgib, et samas on vaja säilitada ja arendada praegust Euroopa elurikkust nii kogu põllumajanduse ökosüsteemis tervikuna kui ka geneetilist mitmekesisust liinide hulgas ja eri rasside ja rahvaselektsioonsortide koguarvu, kuna kõik need on vajalikud, et tagada meie kohanemine kliimamuutustega;

3.

märgib, et on vaja selliseid põllukultuure, mis ammutaksid näiteks tõhusalt lämmastikku ja fosforit, taluksid paremini põuda ja suuremat sademete hulka, oleksid vastupidavamad kahjuritele ning kohaneksid temperatuurimuutustega; rõhutab, et aretada tuleks ka püsikuid ehk mitmeaastaseid põllukultuure; märgib, et mitmeaastaseid põllukultuure kasvatades ei ole vaja maad igal aastal harida, mis muudab põllumajanduse keskkonnahoidlikumaks;

4.

rõhutab, et kuna uue sordi aretamine kestab uuringute etapist kuni valmisseemne saamiseni keskmiselt kümme aastat ja lisaks kulub aega katseperioodiks ning sordi kaubanduslikuks levitamiseks, on juba praegu vaja ergutada märkimisväärselt suuremaid investeeringuid teadusesse, et täita tulevased toiduvajadused ja olla valmis kliimamuutusteks;

5.

rõhutab, et kuna uue põllumajandusmaa ülesharimise võimalused on väga piiratud, on erakordselt tähtis hõlbustada selliste uute põllukultuuride aretamist, millele oleks iseloomulik kohanemine keskkonnatingimustega, mis saaksid hakkama nappide ressurssidega, toetaksid jätkusuutlikkuse eesmärke, oleksid piisavalt tootlikud ja kvaliteetsed, ning toonitab, et niisamuti on vaja edasi aretada juba laialdaselt kasutatavaid põllukultuure, et muuta tulevast tehnika- ja teadusarendust põllukultuuride sektoris paindlikumaks;

6.

märgib, et vähelevinud põllukultuuridel kasutatavate kindlate taimekaitsevahendite jätkuval kadumisel on märkimisväärne mõju puu- ja köögiviljade kvaliteedile ja saagikusele ning see ohustab mõne erikultuuri tootmist; rõhutab, et on vaja leida nii lühi- kui ka pikaajalised lahendused nende põllukultuuride kasvatamiseks;

7.

märgib, et uute nisu-, rapsi- või muude põllukultuuride sortide aretamine kestab keskmiselt kümme aastat ning seepärast on oluline välja töötada uued, ühiskonna ja põllumajanduse nõudmistele vastavad sordiaretustehnoloogiad ja neid kasutada ning olla avatud olemasolevatele tehnoloogiatele, et neid vajadusi rahuldada ja parandada seeläbi põllumajandus- ja aiandussektori konkurentsivõimet; väljendab muret komisjoni viivitamise üle uute aretustehnoloogiate hindamisel ja kutsub komisjoni üles kiiremas korras selgitama nende tehnoloogiate õiguslikku staatust;

8.

kutsub komisjoni üles kasutama teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 rakendusuuringute rahastamiseks, mis toetavad uusi ja uuenduslikke sordiaretustehnoloogiaid, nagu kiirendatud aretamine;

9.

võtab teadmiseks FAO hinnangu, mille kohaselt viljeldavate põllukultuuride mitmekesisus vähenes 20. sajandil 75 % ning kolmandik tänapäeva elurikkusest võib kaduda 2050. aastaks; rõhutab, et kasvava maailma rahvastiku pikaajalise toiduga kindlustatuse tagamiseks ja toidutootmissüsteemide vastupidavuse tagamiseks on ülimalt oluline kaitsta ja säilitada Euroopa bioloogilist ja geneetilist mitmekesisust; on seisukohal, et seepärast on eluliselt tähtis säilitada enamik kohalikke ja piirkondlikke sorte kohapeal ja põllumajandusettevõttes, et säilitada ja suurendada geneetilist ja kultuuride mitmekesisust nii liinide ja rasside hulgas kui ka viimatinimetatute koguarvu;

10.

rõhutab, et uute sortide aretamiseks on tingimata vajalik, et kasutada oleks palju geneetilisi variatsioone; on seepärast seisukohal, et nende variatsioonide kiire vähenemine on tõsiselt murettekitav;

11.

väljendab heameelt valitsuse, tööstuse ja teadusorganisatsioonide partnerluste loomise üle näiteks osalusaretuse alal, mille eesmärk on hoogustada aretuseelseid ja aretusaegseid teadusuuringuid, ning geneetiliste ressursside kirjeldamise ja säilitamise üle; juhib tähelepanu sellele, kui kasulik on selliste partnerlussuhete tugevdamine ja laiendamine ning riikidevahelised algatused selles vallas, ning rõhutab, et on vaja tagada partnerluste toetamise kavade koostamine selliselt, et need suurendaksid investeeringute üldist mõju ja sidusust;

12.

on seisukohal, et Euroopa tuleviku jaoks on äärmiselt tähtis kanda tõsiselt hoolt meie geneetilise pärandi eest; märgib, et eriti tähtis on kohalike ja piirkondlike sortide arendamine ja hoidmine, et säilitada nii geneetiline kui ka kultuuride rikkus;

13.

võtab teadmiseks, et püüdes säilitada ja hoida geneetilist mitmekesisust põllumajanduses ja sordiaretuses, kogutakse maailma eri geenipankadesse seemneid ja taimset materjali; võtab sealjuures teadmiseks, et Svalbardis on olemas geenipank, mis sisaldab geneetilist materjali kogu maailmast, ning rõhutab, et see on väga tähtis ja kaugelevaatav projekt, mis aitab kindlustada tulevikus geneetilist mitmekesisust;

14.

on seisukohal, et on oluline säilitada enamik sorte ja taimede geneetilised ressursid kohapeal ja põllumajandusettevõttes; juhib tähelepanu asjaolule, et avalik-õiguslikud asutused ei tööta praegu selle nimel piisavalt ega anna piisavalt toetusi selle eesmärgi hõlbustamiseks;

15.

rõhutab, et see ja muud sarnased ettevõtmised on otsustava tähtsusega tulevase sordiaretuse, põllumajandustootmise ja toiduga varustamise jaoks;

16.

rõhutab, et sordiaretusalased teadusuuringud ja tavad on tuleviku põllumajandustootmise jaoks kesksel kohal, eelkõige olemasolevate ja uute sortide aretamisel tehtav töö, pidades silmas tulevaste toiduvarude tagamist;

17.

tunnustab geneetilistele ressurssidele juurdepääsu tagamist sordiaretuse alusena; toetab eriti sordiaretajate õiguste rahvusvahelise süsteemi põhialuseid, mis on sätestatud rahvusvahelises uute taimesortide kaitse konventsioonis, ning rõhutab, et õiguste omanik ei saa takistada kaitstud sordi kasutamist edasiseks aretamiseks ja hiljuti aretatud sordi kasutamist; märgib, et seda põhialust tunnustatakse ka FAO taimegeneetiliste ressursside toiduks ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvahelise lepingu artikli 13 lõike 2 punkti d alapunktis ii;

18.

mõistab, et uute sortide aretamine on ühest küljest kulukas ja teisest küljest ajamahukas, kuid rõhutab, et see on vajalik Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks selles valdkonnas; teeb ettepaneku, et kulusid võiks hüvitada sordikaitse kestuse laiendamisega pärast nõuetekohast mõju hindamist;

19.

väljendab muret asjaolu üle, et sordiaretuse ülemaailmsel turul domineerivad praegu vaid mõned üksikud suured rahvusvahelised ettevõtjad, kes investeerivad ainult piiratud arvu sortidesse, samas kui Euroopa sordiaretuse turg on võrreldes ülemaailmse olukorraga jätkuvalt mitmekesine, kus väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on suur osakaal selles sektoris; rõhutab, et Euroopa sordiaretuse turgu tuleb terve konkurentsi huvides veelgi parandada;

20.

on seisukohal, et sellised globaalselt tegutsevad sordiaretusettevõtjad on saavutanud murettekitavalt suure mõju maailma põllumajanduse ja põllumajanduspoliitika üle; rõhutab pikaajalise avaliku huvi raames teostatud riiklikult rahastatud sõltumatu teadustegevuse rolli pikaajalisel toiduga kindlustamisel;

21.

on ühtlasi seisukohal, et suured ettevõtjad peaksid paremini ära kasutama ja jagama oma sordiaretustehnoloogiaid, kuna nende õige kasutus võib aidata lahendada keskkonna-, kliima- ja toiduvarustuse probleeme;

22.

märgib, et VKEdel on ELi seemneturu ja sordiaretuse valdkonnas oluline osa nende märkimisväärse panuse tõttu kaubanduslikku sordiaretusse, ning juhib tähelepanu nende oskusele muuta teadusuuringud ja teadmised uuteks kaubanduslikeks toodeteks; juhib tähelepanu, et kuna sordiaretus muutub üha teadusmahukamaks ja kõrgtehnoloogilisemaks valdkonnaks, siis võivad vajalikud kulutused ja vahendid uute sortide aretamiseks ja turustamiseks saada väiksematele ettevõtetele takistuseks; on arvamusel, et sordikaitse piisav kestus ja täielik juurepääs teadusuuringute tulemustele aitaks märkimisväärselt võrdsustada nende võimalusi, ning rõhutab, et on äärmiselt oluline, et nendesse ettevõtetesse investeerimine ELis ka edaspidi säiliks;

23.

rõhutab, et Euroopa peaks taastama oma sordiaretuse valdkonna teadusuuringud ja tavad ning neid edasi arendama;

24.

toonitab Euroopa liikide mitmekesisuse tähtsust ning Euroopa sordiaretuse teadusuuringute olulisust, milles keskendutakse Euroopa vajadustele, sealhulgas taimed, teraviljad ja puuviljad, mis sobivad kohalikesse ja piirkondlikesse tingimustesse; märgib, et mis tahes arengud selles valdkonnas aitavad Euroopa põllumajandustootjatel suurendada toidu- ja söödatootmise kvantiteeti ja parandada kvaliteeti;

25.

rõhutab, et Euroopa vajab sordiaretussektoris tegutsejate paljusust ning et suurem hulk ettevõtjaid ja teadusuuringute keskusi peaksid saama võimaluse ellu viia teadusprojekte ja tegutseda sordiaretussektoris;

26.

on arvamusel, et sordiaretussektori teadusuuringud vajavad kestmiseks pikaajalist rahalist toetust, ning et sordiaretusalase teadusprojekti suhteliselt lühiajaline rahaline toetamine on mõeldamatu, sest uue sordi aretamine kestab keskmiselt kümme aastat;

27.

rõhutab, et EL on ühise põllumajanduspoliitika raames kohustatud võtma vastutuse Euroopa põllumajandus- ja sordiaretussektorit ootavate probleemide lahendamise eest; on arvamusel, et EL peaks võtma jätkusuutlike sordiaretustehnoloogiate väljatöötamises ning põllumajandus- ja sordiaretusalaste teadusuuringute ja tavade edendamises eestvedaja rolli;

28.

rõhutab, et ELis tehtavaid põhjapanevaid sordiaretusalaseid teadusuuringuid tuleks rahastada ELi ja liikmesriikide vahenditest; ei usu, et väikestel ja keskmise suurusega sordiaretusettevõtjatel oleks võimalik suurt osa teadusuuringuid ise rahastada ning olla ühtlasi konkurentsivõimelised;

29.

palub komisjonil eraldada rahalised vahendid ning luua kindel struktuur sordiaretuse teadusuuringute ja tavade jaoks teadusprogrammide ja muude sobivate poliitikavahendite raames, et säilitada ja arendada Euroopa elurikkust; peab oluliseks anda teadusprojektidele tulemusteni jõudmiseks piisavalt aega ja piisavad rahalised vahendid; rõhutab, et samuti on tähtis tagada sordiaretusega tegelevatele ettevõtjatele piiramatu juurdepääs teadusuuringute tulemustele ning tagada teadusprojektide mitmekesisus, et ebaõnnestumisel oleksid kergemad tagajärjed;

30.

rõhutab, et püsib vajadus kvalifitseeritud töötajate järele, et vastata tulevasele nõudlusele sordiaretuse teadusuuringute vallas, ning et taimeteadust ja sordiaretust tuleks koolides ja ülikoolides ning üldsuse seas jätkuvalt edendada; rõhutab eelkõige 18. mai 2013 – taimede lummuse päeva edu;

31.

rõhutab, et sordiaretuse valdkonna õigusloome peaeesmärk peab olema sordiaretustehnoloogiate kasutamise ning põllumajandus- ja sordiaretusalaste teadusuuringute hõlbustamine; on arvamusel, et tulemuseks peaksid olema kohalike kliima- ja geograafiliste tingimustega paremini kohanevad tooted, mis annavad lõpptulemusena suuremat saaki ning on tervisele ja keskkonnale ohutud;

32.

märgib, et praegu kehtivad sordiaretust käsitlevad tehnoloogiapõhised õigusaktid on tekitanud raskusi sordiaretuses kasutatud tehnoloogia tagantjärele määratlemisel, mis tõestab tehnoloogiapõhiste õigusaktide problemaatilisust;

33.

palub komisjonil kirjeldatud Euroopa ja ülemaailmse sordiaretussektori probleeme ja praegust situatsiooni arvesse võttes olukorda põhjalikult uurida ja analüüsida ning esitada ettepanekud tõhusate ja konkreetsete meetmete kohta, mis aitaksid lahendada Euroopa aretajate ja põllumajandustootjate ees seisvaid suuri probleeme;

34.

julgustab komisjoni välja töötama põllumajandusliku tooraine üldist strateegiat, eriti seoses sordiaretusega; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks poliitilise raamistiku meetmeid, mis toetavad põllumajandusliku tooraine sektorit kui ühte peamistest valdkondadest põllumajandusliku tootmise ja jätkusuutlikkuse arengus;

35.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.