52014DC0551

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1210/2010 (euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta)[1] artikli 12 lõikele 5

1. Sissejuhatus

Komisjoni esitab 30. juuniks 2014 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1210/2010 (euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta; edaspidi „määrus”) artikli 12 lõikele 5 aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Käesolev aruanne sisaldab ülevaadet määruse sätete rakendamise hinnangust, mis põhineb liikmesriikide aastaaruannetel, mille nad on esitanud selleks, et hinnata määruse toimimist ja mõju.

2. Määruse (EL) nr 1210/2010 eesmärk

2.1 Üldtingimused

Selleks et parandada euro kaitset võltsimise eest, peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001[2] kohaselt krediidiasutused ja niivõrd kui nad tegelevad maksetega ka muud makseteenuse pakkujad, samuti kõik teised pangatähtede ja müntide käsitlemisel ja jaotamisel osalevad asutused (edaspidi „asutused”) tagama nende euro pangatähtede ja müntide ehtsuse, mis nad on saanud ja mida nad kavatsevad ringlusse tagasi saata, ning hoolitsema avastatud võltsingute ringlusest kõrvaldamise eest.

Müntide puhul on nimetatud kohustust kirjeldatud üksikasjalikumalt määruses (EL) nr 1210/2010[3]. Määruse eesmärk on tagada kogu euroalal euromüntide tõhus ja ühtne autentimine, kehtestades siduvad eeskirjad ringluses olevate euromüntide ühiste autentimismeetmete ja nende kontrollimise mehhanismide rakendamiseks riiklike asutuste poolt. Autentimismeetmete eesmärk on kontrollida, et euromündid oleksid ehtsad ja ringlusse kõlblikud.

Määruses on sätestatud, et autentimiskohustust täidetakse mündikäsitlusmasinate ja koolitatud personali abil. Autentimismeetmete järel saadetakse kõik arvatavalt võltsitud mündid ja ringlusse kõlbmatud mündid siseriiklikule mündianalüüsikeskusele[4] või muule liikmesriigi määratud asutusele. Määrusega on kehtestatud mündikäsitlusmasinate katsetamise nõuded, ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise eeskirjad ning liikmesriikide poolt kehtestatavad kontrollimehhanismid selle tagamiseks, et asutused täidavad oma autentimiskohustust.

Peale selle sisaldab määrus sobimatute müntide ringlusest kõrvaldamise kohustust käsitlevaid eeskirju.

Komisjoni otsusega 2005/37/EÜ[5] asutatud Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (ETTK) koostab määruse rakendusjuhendi (edaspidi „ETTK juhend”), et tagada ühtne tehniline rakendamine kooskõlas määruse artikliga 7.

2.2 Määrusega (EL) nr 1210/2010 ettenähtud aruanded

Liikmesriik esitab komisjonile igal aastal euromüntide autentimist käsitleva aruande vastavalt artikli 12 lõikele 1. Aruanne sisaldab järgmist teavet: tehtud kontrollide arv, liikmesriikide poolt kontrollitud mündikäsitlusmasinate arv, katse tulemused, kõnealuste masinate käsitletud müntide hulk, analüüsitud arvatavalt võltsitud müntide arv ning selliste ringlusse kõlbmatute euromüntide arv, mille eest maksti hüvitist, samuti määruse alusel liikmesriikide rakendatud erandite üksikasjad.

Komisjon esitab vastavalt artikli 12 lõikele 4 pärast liikmesriikidelt saadud aruannete analüüsimist majandus-ja rahanduskomiteele aastaaruande euromüntide autentimist ja ringlusse kõlbmatuid euromünte käsitlevate suundumuste ja tulemuste kohta. 2014. aasta juunis esitas komisjon (OLAF) majandus-ja rahanduskomiteele esimese aastaaruande 2012. aasta kohta[6].

Vastavalt artikli 12 lõikele 5 esitatakse see aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selles keskendutakse määruse toimimisele ja mõjule ning vajaduse korral lisatakse sellele seadusandlikke ettepanekuid.

3. Määruse (EL) nr 1210/2010 toimimine ja mõju 3.1 Hindamismeetod

Komisjon (OLAF) on koostanud käesoleva aruande järgmise teabe alusel:

liikmesriikidelt 2012. ja 2013. aasta kohta saadud aastaaruanded; komisjoni 2012. aasta aruanne majandus-ja rahanduskomiteele; liikmesriikidele saadetud küsimustik määruse rakendamise taseme selgitamiseks[7].

Autentimist käsitleva määruse põhilised sätted kehtivad 1. jaanuarist 2012. Võttes arvesse piiratud kogemusi määruse rakendamisel, arvab komisjon, et käesolev aruanne on esialgne hinnang aastaaruannete ja küsimustiku kontekstis.

Hinnangu peamised aspektid on võetud kokku järgmises osas.

3.2  Liikmesriikide esitatud teabe analüüs

Enamik liikmesriike on rakendanud määrust alates selle jõustumisest 2012. aasta jaanuaris, ehkki Soome, Luksemburg ja Iirimaa ei ole määrust veel täielikult rakendanud. Itaalia teatas, et rakendatud on vaid määruse III peatükk, kusjuures ettevalmistamisel on määruse täielikku rakendamist võimaldav riiklik õigusakt.

Tuginedes komisjoni 2012. aasta aruandele majandus-ja rahanduskomiteele ja liikmesriikide esitatud teabele 2013. aasta kohta, võib märgata järgmisi suundumusi.

Autenditavate müntide arv kasvab (2013. aastal autenditi üle 10 miljardi mündi[8]). Kolme suurima nimiväärtusega müntide käsitlemine suurenes 2013. aastal 6 %[9].  Suurenes liikmesriikide poolt tehtud kontrollide ja kontrollitud mündikäsitlusmasinate arv[10]. Peale selle suurenes ka nõuetele vastavaks tunnistatud masinate (mis on edukalt läbinud artikli 4 lõikes 1 osutatud tuvastamiskatse) arv, seega on vähenenud nõuetele mittevastavate masinate arv.

3.2.1 Artikkel 3: Euromüntide autentimine

Artikkel 3 sisaldab asutuste põhikohustust autentida kas mündikäsitlusmasinate või vastavalt koolitatud personali abil.

Enamik liikmesriike teatas, et asutused kasutavad enamasti mündikäsitlusmasinaid ja vähemal määral koolitatud personali. Slovakkias, Madalmaadel, Portugalis, Maltal, Iirimaal ja Austrias toimub see täielikult mündikäsitlusmasinate abil[11]. Enamik liikmesriike kinnitas, et võltsimiskahtlusega mündid on saadetud siseriiklikesse mündianalüüsikeskustesse.

3.2.2 Artiklid 4 ja 5: Nõuded mündikäsitlusmasinate katsetele ja mündikäsitlusmasinate seadistamine

Artiklis 4 on sätestatud autentimiseks kasutatavate mündikäitlemismasinate katsetamise nõuded.

ETTK[12] mängib olulist rolli tagades, et euroalal võiks kasutada autentimiseks üksnes neid mündikäsitlusmasinaid, mis suudavad tuvastada võltsitud euromündid.

ETTK avaldab tuvastamiskatse läbinud masinate nimekirja määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud komisjoni (OLAFi) veebisaidil. Komisjoni (OLAFi) veebisaidil on nimetatud kõigi liikmesriikide, v.a Kreeka[13] asutuste poolt kasutavad masinad.

Vastavalt artiklile 5 peavad mündikäsitlemismasinaid katsetama määratud riiklikud asutused.

Enamik liikmesriike on määranud tuvastamiskatsete tegemiseks siseriiklikud mündianalüüsikeskused. Uute võltsinguliikide tuvastamiseks tuleb masinaid seadistada. Seepärast vaatab ETTK koostöös asjaomaste sidusrühmadega katsepaketid masinate tuvastamisvõime säilitamiseks regulaarselt läbi.

3.2.3 Artikkel 6: Liikmesriigi korraldatavad kontrollid

Artiklis 6 nõutakse liikmesriikidelt iga-aastaseid kohapealseid kontrolle asutustes ja täpsustatakse, kuidas neid tuleks läbi viia.

Enamik liikmesriike teatas, et kohapealseid kontrolle viiakse läbi kooskõlas määruse artikliga 6, samal ajal kui Itaalia, Luksemburg, Kreeka, Malta ja Soome[14] teatasid, et nad ei ole veel ühtki kontrolli läbi viinud. Saadud teabe alusel paistab kontrollitavate mündikäsitlemismasinate osatähtsus, nagu on määratletud artikli 6 lõikes 3, olevat liikmesriikide jaoks teostatav. Kohapealsete kontrollimiste alusel on enamik liikmesriike vastanud, et määruse nõuete mittejärgimise üks peamisi põhjuseid on tuvastamiskatse ebaõnnestumine[15]. Näiteks on juhtunud, et mündikäsitlemismasinad ei eemalda teadaolevat liiki võltsitud euromünte või ringlusse kõlbmatuid euromünte. Muude nõuete täitmatajätmise põhjuste hulka, mida liikmesriigid nimetasid, kuulub sisekontrollimenetluste[16] ja koolitatud personali[17] puudumine.

3.2.4 Artikkel 8: Ringlusse kõlbmatute euromüntide ringlusest kõrvaldamine ja hüvitamine

Määruse artiklis 8 nõutakse ringlusse kõlbmatute euromüntide ringlusest kõrvaldamist ja hävitamist neile füüsilise püsiva moonutuse tekitamise teel.

Kõik liikmesriigid teatasid, et tuvastatud võltsmündid on kooskõlas artikli 8 lõikega 1 ringlusest kõrvaldatud ja vastavalt artikli 8 lõikele 2 hüvitatud. Enamik liikmesriike, v.a Sloveenia ja Eesti[18], on teatanud, et ringlusse kõlbmatud mündid on hävitatud. 

Komisjon palus rahapajade juhatajate töörühmal (MDWG)[19] viia läbi ringlusse kõlbmatute müntide demonetariseerimise parimate tavade uuring[20], et aidata liikmesriikidel tõhusalt jõustada ringlusse kõlbmatute müntide hävitamist käsitleva määruse sätteid.

3.2.5 Artikkel 9: Käitlustasu ja artikkel 10: Ringlusse kõlbmatute euromüntide pakendamine

Määruse artiklis 9 nähakse ette ringlusse kõlbmatute euromüntide hüvitamise ja asendamisega seotud käsitlemistasude paindlik süsteem.

Enamik liikmesriike ei võta ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamise või asendamise eest mingit käsitlemistasu, samal ajal kui ülejäänud peavad ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamisel kinni käsitlemistasu kooskõlas artikli 9 lõikega 1[21].

Artikli 10 lõikes 1 on sätestatud hüvitamiseks või asendamiseks üleantavate ringlusse kõlbmatute müntide pakendamise nõuded.

Enamik liikmesriike teatasid, et ringlusse kõlbmatute müntide üleandmisel kasutatakse standarditud pakendamisnõudeid[22]. Mõned liikmesriigid teatasid, et kohaldavad artikli 10 lõikes 2 osutatud erandit, kasutades erinevat, siseriiklikele eeskirjadele vastavat pakendit[23].

3.2.6 Artikkel 11: Ringlusse kõlbmatute euromüntide kontrollimine

Artiklis 11 on sätestatud ringlusse kõlbmatute euromüntide kontrollimise juhised ning liikmesriikidele on antud võimalus võtta täiendavaid meetmeid.

Enamik liikmesriike on teatanud, et nad on kehtestanud kooskõlas määruse artikli 11 lõikega 1 siseriikliku ringlusse kõlbmatute euromüntide kontrollimise menetluse[24]. Siiski on mõned liikmesriigid võtnud täiendavaid meetmeid müntide vastuvõtmiseks, millele on osutatud artikli 11 lõikes 3[25], et kaitsta ringlusse kõlbmatute müntide kontrollimisega tegelevate asutuste töötajate tervist.

3.2.7 Artikkel 12: Aruandlus, teavitamine ja hindamine

Artikkel 12 sisaldab aruandluse eeskirju asutustele, liikmesriikidele ja komisjonile.

Liikmesriigid ei täida täielikult määruse artikli 12 lõikes 1 ja ETTK suunistes sätestatud aruandluskohustust.

Komisjon järeldas oma 2012. aasta aruandes majandus-ja rahanduskomiteele, et liikmesriikide aruandluskohustust tuleb veelgi täpsustada, et komisjon saaks liikmesriikides kehtestatud autentimismeetmetest tervikliku pildi. Liikmesriikide aruanded ei saabu veel õigeaegselt ega ole need veel piisavalt põhjalikud või ühtsed.

Enamik liikmesriike (v.a Eesti ja Itaalia[26]) teatas, et asutused täidavad artikli 12 lõike 2 nõudeid rahuldavalt. Enamik liikmesriike teatas, et täidavad artikli 12 lõike 3 nõuet, et teave asutuste kohta, kelle ülesandeks on euromüntide hüvitamine või asendamine, oleks kättesaadav asjakohastel veebisaitidel või muudes asjakohastes väljaannetes[27].

3.2.8 Artikkel 13: Karistused

Artiklis 13 nõutakse, et liikmesriigid kehtestaks määruse täitmise tagamiseks vajalikke tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid käsitlevad eeskirjad.

Enamik liikmesriike teatas, et määruse rikkumise eest on kehtestatud halduskaristused, sh trahvid ja muud haldusmeetmed, näiteks müntide käsitlemise litsentsi tagasivõtmine[28]. 

4. Kokkuvõte 4.1 Üldist

Liikmesriikide esitatud teabe kohaselt on enamikus euroala liikmesriikides kehtestatud asjaomaste asutuste poolt läbiviidava autentimise menetlus. Kõik liikmesriigid on määratlenud artikli 2 punktis c ja artikli 3 lõikes 2 osutatud määratud riiklikud ametiasutused. Mündikäsitlemismasinad mängivad autentimisprotsessis olulist rolli ja nende seadistamine toimub määruse sätete kohaselt. Enamik euroala liikmesriike kontrollivad autentimiskohustuse nõuetekohast rakendamist asutuste poolt. Kõik euroala liikmesriigid täidavad ringlusse kõlbmatute müntide ringlusest kõrvaldamise nõuet. Mõningaid parandusi võiks kaaluda seoses ringlusest kõrvaldatud kõlbmatute müntide käitlemisega liikmesriikide poolt.

4.2 Hinnang määruse (EL) nr 1210/2010 võimalikele muudatustele

Võttes arvesse määruse rakendamisel seni omandatud kogemuste piiratust, on praegu veel liiga vara kavandada seadusandlikku ettepanekut[29].

Liikmesriikide aruandluskohustust tuleb veelgi täpsustada, et komisjon saaks liikmesriikides kehtestatud autentimismeetmetest tervikliku pildi.

Seepärast peab komisjon (OLAF) hindama täiendavalt määruse võimaliku muutmise asjakohasust. Mõned liikmesriigid on aga juba avastanud mõned valdkonnad, mida annaks parandada. Need on võetud kokku allpool[30].

Artikkel 3

On tehtud ettepanek muuta määruse artikli 3 lõiget 1, lisades sellesse täiendava masinatekategooria, mida saaks kasutada autentimiskohustuse täitmiseks, lisaks artikli 3 lõike 1 punktidele a ja b[31].

Artikkel 6

On tehtud ettepanekuid, et artikli 6 lõikes 3 osutatud 25 % nõude täitmise hindamisel võetaks arvesse münte, mida riiklikud asutused käsitlevad keskpankades, mida ei loeta asjaomasteks asutusteks. Samuti on soovitatud, et nõude iga-aastane täitmine tuleks siduda pigem kontrollitavate asutuste arvuga kui kontrollitavate mündikäsitlemismasinate arvuga[32]. Teisest küljest on tehtud ettepanek lihtsustada iga-aastaste kohapealsete kontrollimiste kavandamise ja läbiviimise eeskirju.

Artikkel 8

On tehtud ettepanek, võttes arvesse eri riikide erinevaid tavasid, uurida määruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamise tingimuste ühtlustamise võimalusi. 

4.3 Edasine tegevus

Võttes arvesse eeltoodut, viib komisjon (OLAF) läbi täiendava hindamise. Selle hindamise alusel arutab ta oma sidusrühmadega edasist tegevust. Olemasolevad võimalused võiksid hõlmata määruse muutmist või ETTK suuniste selgemaks muutmist. Selle hindamise aluseks saavad arutelud näiteks komisjoni võltsitud müntide ekspertgrupi[33] raames. Vastavalt artikli 12 lõikele 4 kasutab komisjon saavutatud edust teavitamiseks tulevasi aastaaruandeid.

[1]ELT L 339, 22.12.2010, lk 5.

[2]EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6.

[3]Eurorahatähtede kohta on seda aga üksikasjalikumalt kirjeldatud Euroopa Keskpanga otsuses EKP/2010/14 (ELT L 267, 9.10.2010, lk 1).

[4]Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 5 lõikele 1 asutavad või määravad siseriiklikud mündianalüüsikeskused liikmesriigid.

[5]Komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (ETTK) ja nähakse ette tehniliste meetmete kooskõlastamine euromüntide kaitsmiseks võltsimise eest (ELT L 19 21.1.2005, lk 73).

[6]COM (2014) 277.

[7]I lisa.

[8]II lisa – joonis 1.

[9]Sellegipoolest vähenes liikmesriikide poolt kontrollitud mündikäsitlusmasinatega käsitletud müntide maht, mida saab seletada, kohaldades otsustamisel, milliseid masinaid tuleks kontrollida, artikli 6 lõikes 3 osutatud rotatsioonipõhimõtet.

[10] II lisa – joonis 2.

[11]Tuginedes liikmesriikide vastustele küsimustikule. Itaalia, Prantsusmaa ja Soome ei esitanud konkreetse punkti kohta mingit tagasisidet.

[12]ETTK on asutatud komisjoni raames OLAFi juurde Brüsselis (komisjoni otsuse 2005/37/EÜ artikkel 1; ELT L 19, 21.1.2005, lk 73).

[13]Kreeka teatas, et ükski nende kasutatav masin ei ole komisjoni (OLAFi) veebisaidil nimetatud, sest neile on tehtud erand vastavalt artikli 4 lõikele 2.

[14]Soome ei esitanud aruannet 2012. aasta kohta, nagu nõutakse artikli 12 lõikes 1.

[15]DE, CY, EE, NL, PT, BE, FR ja IE.

[16]NL, FR, SP ja IE.

[17]CY.

[18]Sloveenia ja Eesti vastasid küsimustikule, et nad säilitavad ringlusse kõlbmatud mündid. Seda tehakse seepärast, et ringlusse kõlbmatute müntide hulk neis riikides on suhteliselt väike.

[19]Rahapajade juhatajate töörühm (MDWG) on ELi liikmesriikide mündivermijate mitteametlik ühendus, mis töötab euromüntide allkomiteelt (kuulub majandus- ja rahanduskomitee koosseisu) saadud volituste alusel.

[20]MDWG kiitis uuringu tulemused heaks, sh ka soovitused tuvastatud parimate tavade kohta. 

[21]CY, SK, HR, BE, LU, MT, IE ja AT kohaldavad käsitlemistasu, mis võetakse maha hüvitisest ringlusse kõlbmatute müntide eest.

[22]Välja arvatud FI, DK, SK, EE ja FR.

[23]DE, CY, NL ja SP nimetasid erandeid artikli 10 lõikest 2.

[24]DK, NL, FR, LU ja MT on teatanud, et neil ei ole ringlusse kõlbmatute euromüntide kontrollimise menetlust.

[25]DE, BE, IT ja LU.

[26]Itaalias on ettevalmistamisel siseriiklik õigusakt, millega kehtestatakse asutustele siduvad aruandluse ja teavitamise eeskirjad.

[27]Välja arvatud EE, LV ja FI.

[28]Välja arvatud FI, DK, EE, IE ja LU.

[29]Nagu on sätestatud määruse artikli 12 lõikes 5, võib aruandele vajaduse korral lisada seadusandlikud ettepanekud määruse üksikasjalikumaks rakendamiseks või muutmiseks, eriti seoses artiklitega 6 ja 8.

[30]Need ettepanekud on tehtud siseriiklike mündianalüüsikeskuste esitatud küsimustikes.

[31]Ettepaneku kohaselt tuleks lisada järgmine tekst: „c) müntide vahetamise ja müntide sissemaksu masinaid, mis kõrvaldavad võltsitud, võltsimiskahtlusega ja ringlusse kõlbmatud mündid ega tagasta neid kasutajale.”

[32]Ettepaneku kohane tekst oleks: „igal aastal liikmesriigis kontrollitavate mündikäsitlusmasinate arv peab olema piisavalt suur, et asjaomasel aastal neis kohtades mehaaniliselt käsitletud euromüntide maht moodustaks vähemalt 25 % euromüntide kasutuselevõtu ja kontrollile eelneva aasta lõpu vahelisel ajal kõnealuse liikmesriigi emiteeritud müntide netokogusest; euromüntide maht, mida kasutatakse iga-aastase 25 % nõude täitmise arvutamiseks, võib põhineda eelneva aasta tegelikel andmetel või olla asutuste poolt aasta esimesel poolel deklareeritud andmetel põhinev hinnang”.

[33]Võltsitud müntide ekspertgrupp koguneb tavaliselt kaks korda aastas, et arutada euromüntide võltsimisega seotud tehnilisi küsimusi. Päevakorra muud küsimused on seotud euromüntide võltsimise olukorraga, siseriiklike mündianalüüsikeskuste tegevusega liikmesriikides, medalite ja märkide sarnasusega euromüntidele ning müntide autentimismenetluste rakendamisega.

Joonis 1.

Joonis 2.

Küsimustik Euroopa Parlamendi ja nõukogu

15. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1210/2010 rakendamise kohta.

* tähistatud väljad on kohustuslikud.

Järgneva küsimustiku eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1210/2010 (euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta) rakendamise seire ja hindamine.

Identifitseerimisväljad

Riik*

Organisatsioon*

Kontaktandmed (e-posti aadress ja telefoninumber)*

Küsimustik

Kas teie riigis on määrus (EL) nr 1210/2010 rakendatud?*

   Jah

   Ei

Millal? Nimetage siseriiklik õigusakt (kui see on olemas)*

Kui mitte, siis millal määrus (EL) nr 1210/2010 rakendatakse?*

Kui suur osa autentimisest viiakse läbi mündikäsitlemismasinate ja kui suur osa koolitatud personali abil? (Artikli 3 lõige 1)*

Kas võltsimiskahtlusega mündid saadetakse määratud riiklikele ametiasutustele? (Artikli 3 lõige 2)*

   Jah

   Ei

Kas asutuste poolt kasutatavad masinad on nimetatud artikli 5 lõikes 2 osutatud veebisaidil?  (Artikkel 4)*

   Jah

   Ei

Kui mitte, siis kui suur osa ei ole nimetatud?*

Kui suur osa masinatest ei vasta alates 1.1.2015 nõuetele, sest erand aegub? (Artikli 4 lõige 2)*

Kus toimub tuvastamiskatse mündikäsitlusmasina seadistamisel? (Artikkel 5)*

   Siseriikliku mündianalüüsikeskuse ruumides

   Tootja ruumides

   Mujal

Palun täpsustage.*

Kas teie riigis viiakse läbi kohapealseid kontrollimisi? (Artikkel 6)*

   Jah

   Ei

Kui mitte, siis millised on selle peamised põhjused? (Artikli 6 lõige 2)*

Kas on mingeid küsimusi/probleeme seoses mündikäsitlemismasinate arvuga, mida tuleb kontrollida seoses nende masinatega käsitletavate euromüntide mahuga? (Artikli 6 lõige 3)*

Toetudes kohapealsete kontrollimiste tulemustele, millised on nõuetele mittevastavuse peamised põhjused? (Artikli 6 lõige 6)*

   Puuduvad kirjalikud eeskirjad, millega kehtestatakse kasutamisjuhend

   Ebakohane inimressursi jaotus

   Puuduvad kirjalikud eeskirjad võltsitud/ringlusse kõlbmatute müntide vastuvõtmise kohta

   Puuduvad sisekontrollimenetlused

   Tuvastamiskatse ebaõnnestumine

   Muud põhjused 

Palun täpsustage.*

Kas ringlusse kõlbmatud mündid kõrvaldatakse ringlusest? (Artikkel 8)*

   Jah

   Ei

Kuidas?  Millised menetlused on kehtestatud? (Artikli 8 lõige 2)*

Kui palju ringlusse kõlbmatuid münte kõrvaldati ringlusest 2013. aastal? Palun esitage arvandmed.*

Kas ringlusse kõlbmatute müntide eest makstakse hüvitust?*

   Jah

   Ei

Palun esitage arvandmed.*

Kas ringlusse kõlbmatud mündid hävitatakse?*

   Jah

   Ei

Kirjeldage hävitusprotsessi ja meetodit. (Artikli 8 lõige 3)*

Kas ringlusse kõlbmatute müntide hüvitisest võetakse maha käsitlemistasu? (Artikkel 9)*

   Jah

   Ei

Kuidas see toimub?*

Kas on mingeid erandeid? Palun täpsustage.*

Kui suur on maksimaalne tasu (kui üldse) hüvitamise eest?*

Kas ringlusse kõlbmatute müntide üleandmisel hüvitise saamiseks kohaldatakse standardseid pakendamisnõudeid? (Artikli 10 lõige 1)*

   Jah

   Ei

Millised pakendamismenetlused on kasutusel ringlusse kõlbmatute müntide üleandmisel hüvitise saamiseks? Palun täpsustage.*

Kas on kehtestatud artikli 10 lõike 2 kohaseid erandeid?*

Kas on olemas menetlus ringlusse kõlbmatute müntide kontrollimiseks? (Artikli 11 lõige 1)*

   Jah

   Ei

Millised nõuded on selles sätestatud?*

Kas on vastu võetud meetmed seoses müntide üleandmisega, millele on osutatud artikli 11 lõikes 3?*

Milline ametiasutus vastutab aruannete esitamise eest Euroopa Komisjonile? (Artikkel 12)*

Kas asutused täidavad seda nõuet rahuldavalt? (Artikli 12 lõige 2).

Kas on kehtestatud karistused määruse (EL) nr 1210/2010 nõuete rikkumise eest? (Artikkel 13)*

   Jah

   Ei

Millised asutused vastutavad nende kohaldamise eest?*

Mis liiki karistused on kehtestatud?*