EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0422
Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION on Poland’s 2014 national reform programme and delivering a Council opinion on Poland’s 2014 convergence programme
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Poola 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Poola 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta
/* COM/2014/0422 final */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Poola 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta /* COM/2014/0422 final - 2014/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Poola 2014. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148
lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997.
aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning
majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle
artikli 9 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[3], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee
arvamust, võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust, võttes arvesse majanduspoliitika komitee
arvamust ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks
komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia
„Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning
keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa
jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks. (2)
Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni
ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika
üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse
liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3)
Riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012
vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette
sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning
võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad
tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades
eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja
rakendada riigipõhised soovitused. (4)
Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse Poola
2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Poola ajakohastatud
lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta. (5)
13. novembril 2013 võttis komisjon vastu
iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[4]
mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust.
Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu
häiremehhanismi aruande,[5]
milles ei nimetatud Poolat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult
analüüsida. (6)
Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013
heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning
majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata
diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist,
taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada
majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (7)
2014. aasta 24. aprillil esitas Poola oma 2014.
aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2014. aasta lähenemisprogrammi.
Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati
neid ühel ja samal ajal. (8)
2014. aasta lähenemisprogrammis kirjeldatud
eelarvestrateegia eesmärk on viia eelarvepuudujääk 2015. aastaks alla
aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse, milleks on 3 % SKP-st, ning
saavutada 2018. aastaks keskpika perioodi eesmärk. Keskpika perioodi eesmärk (–1 %
SKP-st struktuurse eelarvepositsiooni mõistes) on stabiilsuse ja kasvu paktis
kehtestatust rangem. 2014. aasta lähenemisprogrammis valitsemissektori
nominaalse eelarvepuudujäägi osas seatud eesmärgid on kooskõlas eesmärgiga
kõrvaldada tähtaegselt ülemäärane eelarvepuudujääk. Kuigi 2014. aasta struktuuriline
kohandamine (ümberarvutatud) on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetluse kohase nõukogu soovitusega, on see 2015. aastal nõutust väiksem.
Aastatel pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kavandatud korrigeerimist on
kavandatud (ümberarvutatud) iga-aastane edasiminek keskpika perioodi eesmärgi
suunas stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatust aeglasem. Seepärast vastavad
programmieesmärgid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele osaliselt. Prognoosi
kohaselt jääb valitsemissektori võlg programmiperioodil alla 60 % SKP-st.
Poola ametiasutuste prognoosi kohaselt langeb see järsult 57,1 %-lt SKP-st
2013. aastal 49,5 %-le SKP-st 2014. aastal suures osas tänu ulatuslikule
pensionivahendite ühekordsele ülekandmisele ja jääb 2015. aastal sellele
tasemele püsima. Programmis 2014. aasta eelarveprognoosi aluseks olev
makromajanduslik stsenaarium on 2014. aasta jaoks usutav ja 2015. aasta jaoks
optimistlik, prognoosides SKP reaalkasvuks komisjoni 2014. aasta
kevadprognoosis pakutud 3,4 % kasvuga võrreldes suuremat, 3,8 %
kasvu. Lähtudes nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasest programmile antud
hinnangust ja komisjoni prognoosist, leiab nõukogu, et kuigi Poola ei ületa
tõenäoliselt nõukogu 2014. aastaks soovitatud valitsemissektori nominaalse
eelarvepuudujäägi ülemmäära, on olemas oht, et 2015. aastal ei suudeta
ülemäärast eelarvepuudujääki püsivalt korrigeerida ega seeläbi vajalikku
kohandamist keskpika eesmärgi saavutamise suunas teha. (9)
Selleks et eelarve konsolideerimise strateegia
oleks edukas, on oluline eelarve konsolideerimist toetada laiaulatuslike
struktuurireformidega. Majanduskasvu soodustavate kulutuste (haridus,
teadustegevus ja innovatsioon) väike osakaal halvendab pikaajalisi
kasvuperspektiive. Vananevast ühiskonnast tingituna on keskpikas kuni pikas perspektiivis
oodata tervishoiukulude märkimisväärset kasvu. Koormust riigi rahandusele
annaks vähendada ja juurdepääsu ravile parandada, kui tõhustataks esmatasandi
arstiabi ja eriarstile suunamise süsteeme ning kasutataks ära haiglaravi
kulutõhususe suurendamise potentsiaal. Vähene maksukuulekus on endiselt
probleemiks, eelkõige maksuhalduse tõhususe ja maksumaksjate halduskoormuse
seisukohast. Poolas on kasutusel laiaulatuslik vähendatud käibemaksumäärade
süsteem, mis tekitab suurima käibemaksualasest poliitikast tuleneva lõhe ELis.
Seetõttu jääb saamata tulu, samuti suurendab see maksukogumiskulusid. Energia
on suhteliselt madalalt maksustatud. Lähiminevikus on astutud samme, et
parandada Poola eelarveraamistikku. Siiski oleks kasu, kui loodaks täieõiguslik
sõltumatu eelarvenõukogu, kes teeks eelarve-eeskirjade täitmise üle
eelkontrolli, hindaks makromajanduslikke ja eelarveprognoose, analüüsiks riigi
rahanduse jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ja teeks
eelarve-eeskirjade täitmise üle järelkontrolli. (10)
Noorte töötus on viimasel aastal järk-järgult
kasvanud, mis on osaliselt tingitud sellest, et hariduses pakutav ja tööturu
vajadused ei kattu, ning sellest, et järjest kasvab mittetöötavate ja
mitteõppivate noorte osakaal. Hoolimata jõupingutustest reformida kutseharidus-
ja koolitussüsteemi, on vaja veelgi parandada võimalusi saada kvaliteetset
õpipoisiõpet ja väljaõpet töökohal, parandada koostööd koolide ja tööandjate
vahel ning jõuda noorteni, kes ei ole end töötuna arvele võtnud, kooskõlas noortegarantii
eesmärkidega. Oskuste kohandamine tööturu vajadustele on eriti oluline ka
elukestva õppe puhul, kus osalemismäär on väga madal ja seda eelkõige eakate
töötajate hulgas, kelle oskused ei käi sageli ajaga kaasas. Tööturg on
jätkuvalt killustunud: ulatuslikult kasutatakse tähtajalisi töölepinguid,
sealhulgas tsiviilõiguslikke lepinguid. Tähtajalisi töölepinguid kasutatakse
eriti palju noorte värbamisel. Sageli põhjendatakse tähtajaliste töölepingute
kasutamist sellega, et nende abil saavad töötud siseneda tööturule ja hiljem
minna üle tähtajatule lepingule, kuid enamiku Poola töötajate puhul ei ole seda
näha, kui vaadata tähtajalistelt lepingutelt tähtajatutele lepingutele
ülemineku madalat määra, millel on negatiivne mõju inimkapitali kvaliteedile ja
tootlikkusele. (11)
Naised osalevad tööturul jätkuvalt vähe. Poola on
võtnud naiste tööturul osalemise suurendamiseks mitmeid meetmeid, sealhulgas
parandanud laste(sõime)teenuste kättesaadavust ja suurendanud lasteaedade
riiklikku rahastamist, et julgustada lapsevanemaid panema oma lapsi eelkooli.
Ometi on lastesõimeteenuste kättesaadavus halb, eelkõige maapiirkondades, ja
juurdepääs eelkooliharidusele ei ole kõikjal ühesugune. Eakad osalevad Poola
tööturul jätkuvalt tagasihoidlikult. Ennetähtaegselt pensionile jäämise
võimalusi on oluliselt kärbitud, kuid rohkem tuleb pingutada selle nimel, et
suurendada eakate töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tööelu tegelikku
kestust. Kaevurite ja põllumajandustootjate eripensionisüsteemi reform on
endiselt problemaatiline. Põllumajandustootjate süsteem (KRUS) loob
väiketootjatele stiimuli jääda põllumajandussektorisse, mis tekitab
maapiirkondades varjatud tööpuuduse ja stimuleerib mitteametlikku majandust.
Kaevurid naudivad jätkuvalt pensioniõiguste ja nõutava miinimumtööstaaži osas
privileege. Mõlemad pensionisüsteemid takistavad nii valdkondlikku kui ka
territoriaalset tööjõu liikumist. (12)
Poola teadus- ja arendustegevuse kulutused on ühed
väiksematest ELi riikides ja tema tulemused laiemate innovatsiooninäitajate
osas on ühed viletsamad liidus. Erasektori kulutused teadus- ja
arendustegevusele on eriti väiksed. Väikestele teadus- ja arendustegevuse
kulutustele tuleb lisada äriühingute vähene teadus- ja innovatsioonitegevus
ning ettevõtluskeskkond, mis ei ole piisavalt innovatsioonisõbralik.
Innovatsiooni toetamise süsteem Poolas ei julgusta võtma riske, sest põhineb
peamiselt grantidel, toetades tehnoloogia kasutamist ja tehnosiiret, ilma
seejuures oluliselt mõjutamata sisuliselt uut innovatsiooni. Olemasolevad
maksusoodustused teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks ei ole erasektori
teadus- ja arendustegevuse edendamiseks tõhusad ja neid kasutavad ainult suured
äriühingud. Poola ettevõtjad on peamiselt toetunud tehnoloogia kasutamisele.
See on küll taganud tootlikkuse ja majanduskasvu, kuid Poola peab nüüd minema
üle mudelile, mis põhineb rohkem kohalikul innovatsioonil. Töötada tuleb selle
nimel, et suurendada Poola äriühingute innovatsioonisuutlikkust, parandada
sidemeid teaduse ja tööstuse vahel ja töötada välja sellised sihipärased
vahendid, millega toetatakse kogu innovatsioonitsüklit. (13)
Energiatõhususe parandamises peitub jätkuvalt väga
suur kasvupotentsiaal Poola majanduse kõigi sektorite jaoks ja selle kasvu abil
oleks võimalik toetada majanduskasvu, parandada konkurentsivõimet ja aidata
kaasa Poola energiasõltuvuse vähendamisele. Poola enda energiatootmise võimsus
vananeb ja elektrivõrk on endiselt ülekoormatud, kuid projektid, mille eesmärk
on suurendada naaberliikmesriikidevahelist ülekandevõimsust, edenevad. Põhiprobleem
maagaasiturul on jätkuvalt seotud sellega, et puudub mitmekesisus ja
konkurents. (14)
Poola vähearenenud transpordi- ja lairibataristu kujutab endast jätkuvalt
majanduskasvu suurimat kitsaskohta. Eelkõige on vaja oluliselt investeerida
vananenud raudteevõrku, et suurendada raudteesektori konkurentsivõimet ja
saavutada parem tasakaal maantee- ja raudteetranspordi vahel. Kokku on
raudteeliine kasutuses ligikaudu 20 000 km ulatuses. Nendest vaid
kolmandiku tehniline seisukord on hea. Jätkuvad ka probleemid raudteeprojektide
õigeaegse elluviimisega. Ressursitõhusust saaks parandada jäätmekäitluse
parandamise teel. (15)
Lepingute täitmine Poolas on pikaldane ja menetlus
ehituslubade saamiseks pikk ja koormav. Maksukogumiskulud on suured ja
ettevõtluskeskkonna peamine probleem. Poola on teinud märkimisväärseid edusamme
ulatusliku reformi elluviimisel, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu
reguleeritud kutsealadele. (16)
Komisjon on Euroopa poolaasta raames Poola
majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud. Ta on hinnanud lähenemisprogrammi
ja riiklikku reformikava. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide
asjakohasust Poola eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse
seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas
vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse
riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud
komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6. (17)
Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu
Poola lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[6] selle kohta kajastub
eelkõige soovituses 1, SOOVITAB Poolal võtta ajavahemikus 2014–2015
järgmisi meetmeid: 1. Tugevdada eelarvestrateegiat,
et kõrvaldada 2015. aastaks püsivalt ülemäärane eelarvepuudujääk ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse kohastes nõukogu soovitustes nõutud struktuurilise
kohandamise kaudu. Seada pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist ja
kuni keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseni sihiks iga-aastane struktuuriline
kohandamine 0,5 % SKP-st. Eelarve püsiv tasakaalustamine nõuab usutavate
struktuurireformide kaugeleulatuvat rakendamist, et suurendada kohandumisvõimet
ning edendada majanduskasvu ja tööhõivet. Sellega seoses tuleb minimeerida
majanduskasvu soodustavate investeeringute kärpeid, muuta sotsiaalpoliitika
sihipärasemaks ja parandada kulutuste kulutasuvust, parandada tervishoiusektori
tõhusust tervikuna, laiendada maksubaasi, tegeledes ulatusliku vähendatud käibemaksumäära süsteemi
probleemiga, ja parandada maksukuulekust, eelkõige
maksuhalduse tõhustamise kaudu. Luua sõltumatu eelarvenõukogu. 2. Tugevdada jõupingutusi noorte
töötuse vähendamiseks, eelkõige parandades veelgi pakutava hariduse vastavust
tööturu vajadustele, suurendades õpipoisiõppe ja töökohal õppimise võimaluste
kättesaadavust, jõudes paremini noorteni, kes ei ole end töötuna arvele võtnud,
ning tõhustades koolide ja tööandjate koostööd kooskõlas noortegarantii
eesmärkidega. Suurendada täiskasvanute osalemist elukestvas õppes, et viia pakutavad
ja nõutavad oskused omavahel vastavusse. Võidelda tööturu killustatusega,
suurendades pingutusi, et üleminek tähtajalistelt töölepingutelt alalistele
töökohtadele oleks parem, ning piirates tsiviilõiguslike lepingute ülemäärast
kasutamist. 3. Jätkata jõupingutusi naiste
tööturul osalemise suurendamiseks, tehes seda eelkõige taskukohase kvaliteetse
lastehoiu ja koolieelse hariduse kättesaadavuse ja stabiilse rahastamise
kindlustamise kaudu. Lülitada põllumajandustootjad üldisesse pensionisüsteemi,
kiirendades süsteemi loomist, et hinnata ja registreerida põllumajandustootjate
sissetulekuid. Kaotada järk-järgult kaevurite eripensionisüsteem, et
integreerida nad üldsüsteemi. Toetada üldist pensionireformi, suurendades
jõupingutusi selle nimel, et parandada eakate töötajate tööalast
konkurentsivõimet, et tõsta tööturult väljumise iga. 4. Parandada maksusoodustuste
tõhusust, edendades teadus- ja arendustegevust erasektoris kui osa püüdlustest
tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstuspoliitika vahelisi seoseid,
ning suunata olemasolevad vahendid täpsemini innovatsioonitsükli eri
etappidele. 5. Uuendada ja laiendada
energiatootmise võimsust ning tõhustada energiaahela tööd tervikuna. Kiirendada
ja laiendada elektrivõrgu arendamist, sealhulgas piiriüleste ühenduste kaudu
naabruses asuvatesse liikmesriikidesse, ja arendada gaasivõrkude ühendamist
Leeduga. Tagada raudtee valdkonna investeerimisprojektide tõhus rakendamine
edasiste viivitusteta ja parandada selle sektori haldussuutlikkust. Tõsta
tempot lairiba leviku laiendamisel. Tõhustada jäätmekäitlust. 6. Astuda täiendavaid samme
selleks, et parandada ettevõtluskeskkonda lepingute täitmise tagamise ja
ehituslubade nõuete lihtsustamise kaudu. Suurendada jõupingutusi, et vähendada
kulusid ja aega, mis kulub äriühingutel maksukohustuse täitmise peale. Viia
lõpule pooleliolev reform, mis on suunatud reguleeritud kutsealadele
juurdepääsu lihtsustamisele. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2014) 422 (final). [3] P7_TA(2014)0128 ja P7_TA(2014)0129. [4] COM(2013) 800 (final). [5] COM(2013) 790 (final). [6] Vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.