52014DC0122

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2013. aastal liikmesriikidelt saadud fiskaalandmete kvaliteedi kohta

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2013. aastal liikmesriikidelt saadud fiskaalandmete kvaliteedi kohta................................................................................................. 3

1........... Taust............................................................................................................................. 4

2........... 2013. aastal valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla suuruse kohta esitatud aruannete peamised järeldused...................................................................................................................... 4

2.1........ Ajakohasus, usaldusväärsus ja täielikkus...................................................................... 4

2.1.1..... Ajakohasus.................................................................................................................... 4

2.1.2..... Usaldusväärsus............................................................................................................. 5

2.1.3..... Tabelite ja toetava teabe täielikkus............................................................................... 5

2.1.4..... Lisatabelid finantskriisi kohta....................................................................................... 7

2.1.5..... Küsimustik valitsustevaheliste laenude kohta.............................................................. 7

2.2........ Vastavus arvepidamiseeskirjadele ja statistiliste andmete järjepidevus........................ 7

2.2.1..... Teabevahetus ja selgitused............................................................................................ 7

2.2.2..... Dialoogkülastused ja metodoloogilised külastused...................................................... 8

2.2.3..... Eurostati konkreetsed juhised....................................................................................... 9

2.2.4..... Aktuaalsed metodoloogilised küsimused..................................................................... 9

2.2.5..... Kooskõla valitsemissektori arvepidamise andmetega................................................. 10

2.3........ Avaldamine................................................................................................................. 11

2.3.1..... Statistika ja üksikasjalike aruandetabelite avaldamine............................................... 11

2.3.2..... Reservatsioonid andmete kvaliteedi suhtes................................................................ 12

2.3.3..... Esitatud andmete muutmine....................................................................................... 12

2.3.4..... Metaandmete avaldamine (loetelud).......................................................................... 12

3........... Järeldused................................................................................................................... 12

1.           Taust

Nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta)[1] (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2010) artikli 8 lõikes 3 nähakse ette, et komisjon (Eurostat) (edaspidi „Eurostat”) esitab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid liikmesriikide esitatud tegelike andmete kvaliteedi kohta. Aastaaruandes esitatakse üldine hinnang selle kohta, kas andmed on ajakohased, usaldusväärsed, täielikud, arvepidamiseeskirjadega vastavuses ja järjepidevad. Eelmise aruande (2012. aasta teadete kohta) võttis komisjon vastu 20. veebruaril 2013[2].

Eurostat hindab korrapäraselt liikmesriikide esitatud tegelike andmete ja ka nende aluseks olevate nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 95)) kohaselt esitatud valitsemissektori arvepidamisaruannete üldist kvaliteeti[3]. Hindamisel keskendutakse teguritele, mis selgitavad valitsuse üldeelarve puudujääki / ülejääki ning muutusi valituse üldises võlakoormas. Liikmesriigid saadavad sellekohase teabe Eurostatile kaks korda aastas. See teave sisaldab ka täiendavaid andmeid, nagu näiteks vastuseid küsimustikule ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelite kohta, täiendavat tabelit finantskriisi kohta ning liikmesriikide selgitusi. Eurostat peab püsivat dialoogi liikmesriikidega, korraldades ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames korrapäraselt dialoogkülastusi.

Käesoleva aruande aluseks on 2013. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse peamised järeldused ja tulemused ning keskendutakse kõige hilisemale (2013. aasta oktoobri) aruandlusele. Vajaduse korral esitatakse võrdluseks 2013. aasta aprilli aruannete tulemusi, samuti 2012. aasta omi.

2.           2013. aastal valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla suuruse kohta esitatud aruannete peamised järeldused

2.1.        Ajakohasus, usaldusväärsus ja täielikkus

2.1.1.     Ajakohasus

Liikmesriigid peavad kaks korda aastas, enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit,[4] esitama Eurostatile tegelikud ja kavandatud andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. 2013. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud aruanded hõlmasid aastaid 2009–2013. 2013. aasta andmed on riigiasutuste kavandatud näitajad, 2009.–2012. aasta andmed on tegelikud andmed (st lõplikud, lõplikult kinnitamata, esialgsed või hinnangulised). Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 8 lõikega 1 hindab Eurostat liikmesriikide esitatud tegelikke andmeid, mitte aga kavandatud andmeid.

Aruannete esitamise tähtaegadest peetakse enamasti väga hästi kinni. 2013. aastal esitasid kõik liikmesriigid tegelikud andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse mõlemas teates enne ametlikku tähtaega. Horvaatia esitas esimest korda andmed oktoobris 2013.  Mis puutub kavandatud andmete esitamisse 2013. aasta oktoobris, esitasid mõned liikmesriigid 2013. aasta kavandatud andmed hiljem.

2.1.2.     Usaldusväärsus

2013. aasta aprilli ja 2013. aasta oktoobri teadete avaldamise vahel tehti korrigeerimisi peamiselt algandmete ajakohastamiste ja metoodikamuudatuste, nt teatavate tehingute ümberliigitamise tõttu.   Nagu tavaliselt, korrigeeriti võlga aprilli- ja oktoobrikuu vahel vähem kui puudujääki.

Puudujäägi ulatuslikemad korrigeerimised toimusid Kreekas ja Iirimaal. Kreekas korrigeeriti 2012. aasta puudujääki 2013. aasta aprilli ja oktoobri ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusteadete vahepeal allapoole. Põhjuseks oli auditeeritud andmete kättesaadavus Kreeka Finantsstabiilsuse Fondile (HFSF) tagasimakstavate summade kohta pangakriiside lahendamise juhtumite puhul. Iirimaal oli 2009. aastal puudujäägi vähenemise põhjuseks üksikasjalikuma bilansi kasutuselevõtt valitsussektori tulude/kulude kohta. Iirimaa 2012. aasta puudujäägi suurenemise põhjustas universaalse mobiilsidesüsteemi  (UMTS) litsentsi müügi kajastamise aja muutmine, samuti algandmete ajakohastamine maksude, valitsussektori tulude/kulude ja riikliku tervishoiuteenuse osutaja puhul.

Suurimaid korrigeerimisi riigivõlas tehti aprilli ja oktoobri vahelisel ajal  Tšehhi Vabariigis, Taanis ja Portugalis. Tšehhi Vabariigi võlg suurenes ajavahemikul 2009–2012 välisvaluutas nomineeritud võlainstrumentide  hindamise korrigeerimise tõttu. Taanis korrigeeriti 2012. aasta võlga allapoole kesk- ja kohaliku tasandi valitsussektori ning sotsiaalkindlustusfondide algandmete ajakohastamise tõttu. Portugali võla suurenemise põhjustas ühe üksuse ümberliigitamine üldise valitsemissektori siseselt Madeira piirkonnas ja mõningate avaliku sektori ettevõtte riigile tehtud ettemaksete ümberliigitamine laenudeks.

Aprilli ja oktoobri vahel tehti Eesti SKP suhtes aastate 2009, 2011 ja 2012 kohta märkimisväärseid korrigeerimisi ning Luksemburgi SKP suhtes aastate 2009–2012 kohta.

Mis puutub teatamisperioodil tehtud korrigeerimistesse, muutis enamik liikmesriike oma aruandeid pärast nende esmakordset esitamist 2013. aasta oktoobris. 18 riiki saatis 30 muudetud aruannet, samas kui 2013. aasta aprillis saatis 24 riiki 46 muudetud aruannet. Enamik liikmesriikide muudatustest oli seotud Eurostati kommentaaride, tehniliste küsimuste või märkustega ning need olid seotud puuduvate andmete täielikkusega, pisivigade korrigeerimistega, aruandesiseste ebajärjepidevustega, teadetetabelites või küsimustikes esitatud kohandustega või ebatäpsustega tabelites.

2013. aastal ei muutnud teatamisperioodil muudetud aruanded oluliselt liikmesriikide esitatud eelarvepuudujääkide ja võlgade suurust, välja arvatud oktoobrikuu aruandluses, mille puhul eelarvepuudujäägi näitajat muudeti teatamisperioodil Horvaatia ja Iirimaa puhul rohkem kui +0,2 protsendipunkti võrra SKPst.

2.1.3.     Tabelite ja toetava teabe täielikkus

Aruandetabelite täitmine on juriidiline kohustus ning vajalik selleks, et Eurostat saaks korralikult kontrollida andmete kvaliteeti. Määruse (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama Eurostatile asjakohase statistilise teabe, mis „eelkõige tähendab (…):

(a)     rahvamajanduse arvepidamise andmeid;

(b)     loetelusid;

(c)      ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabeleid;

(d)     teadetega seotud lisaküsimustikke ja selgitusi.”

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabeleid on neli. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse (EDP) tabelite 1–3 saatmine on juriidiline kohustus, samas kui tabeli 4 esitamises leppisid kokku liikmesriigid[5]. Tabelid 1 ja 2A (keskvalitsus) on aastate 2009–2013 kohta, ülejäänud tabelid on aastate 2009–2012 kohta[6].

Enamik liikmesriike on täitnud kõik ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelid[7]. 2013. aasta oktoobri aruandluses esitasid kõik liikmesriigid eelarvepuudujäägi menetluse tabelis 2 andmeid seose kohta jooksevsaldo ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ülejäägi/puudujäägi näitajate vahel kõigi alasektorite puhul. Ühendkuningriigis on jooksevsaldo ESA95 aluseks. Seepärast kajastatakse väga vähe korrigeerimisi jooksevsaldo puudujäägiks/ülejäägiks muutmisest kooskõlas ESAga. Lisaks on veel riike, kes kajastavad vaid piiratud arvu üleminekukirjeid.

Tabelis 3 ei täitnud kõik liikmesriigid kõiki lahtreid. Sageli olid esitamata üksikasjad lahtrites „laenud” ja „omakapital”. Lisaks tavatsevad mõned riigid kajastada, et  statistiline erinevus on null, mis üldjuhul tähendab, et erinevus on ekslikult arvatud kategooria „muud saadavad/makstavad arved” alla.

Vaatamata mõne liikmesriigi tehtud edusammudele on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tabel 4 tihti ebatäielikult täidetud. Täpsemalt ei esita mõned riigid täielikke andmeid kaubanduskrediidi ja ettemaksetega seotud kohustuste koguseisu kohta.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tabelite täielikkust võib veel parandada. Ülejäänud probleemid ei peaks aga andmete kvaliteedile erilist mõju avaldama.

Kõik liikmesriigid esitasid vastused teadete tabelite küsimustikule[8]. Ehkki möödunud aastatega võrreldes oli vastuste täielikkus ja kvaliteet parem, ei esitanud mõned riigid kõiki küsimustikus nõutud üksikasju. See kehtib eelkõige keskvalitsuse nõuete ja võlgade kustutamisega seotud andmete kohta, muude saadavate/makstavate arvete liigendamise, valitsuste tagatiste registreerimise (peamiselt kohaliku omavalitsuse allsektori katmise) ja kapitalisüstide kohta.

2.1.4.     Lisatabelid finantskriisi kohta

Eurostat on finantskriisi käsitlevaid andmeid kogunud kahe lisatabelina alates 15. juulist 2009. Lisatabeli 1. osa on seotud ülekannetega, mis on esitatud valitsussektori tulude/kulude kontol ning mis tegelikult mõjutavad ülemäärast eelarve puudujääki/ülejääki. Lisatabeli 2. osa puudutab andmeid, mis on seotud finantsasutuste toetamisest tulenevate finantsvarade ja -kohustuste jääkidega. Eristatakse tegevusi, mis on tegelikult mõjutanud valitsuse kohustusi (sealhulgas valitsemissektori võlg), ja tegevusi, mis võivad potentsiaalselt mõjutada valitsuse kohustusi tulevikus, kuid praegu peetakse neid sõltuvateks tulevikusündmustest (ei hõlma valitsemissektori võlga). Need tabelid kajastavad riiklikke sekkumisi, mis on otseselt seotud finantsasutuste toetamisega. Muude kui finantsasutuste toetusmeetmeid või üldisi majanduse toetamise meetmeid ei kajastata.

2013. aastal kogutud andmed kajastasid 2007. – 2012. aastat. 2007.–2012. aasta finantskriisi taustal ei teatanud oma valitsuse sekkumistest ainult kaheksa liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Horvaatia, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia). Eurostat avaldas koos ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste pressiteadetega teated, milles neid andmeid analüüsiti[9].

2.1.5.     Küsimustik valitsustevaheliste laenude kohta

Liikmesriigid esitavad tavaliselt programmide raames ka andmeid valitsustevaheliste laenude kohta. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse uudiskirjas sisaldub kõnealune teave ning samuti teave valitsustevahelise laenamise kohta Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raames, mis võimaldab analüüsida laene, mida liikmesriigid annavad teistele liikmesriikidele nende tegevuse toetamiseks (2012. aastal peamiselt Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetamiseks).

Selline valitsustevaheline laenamine ja valitsustevaheline laenamine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raames kasvas finantskriisi ajal märkimisväärselt.  See tuleb lahutada EL28 ja euroala koondandmetest Maastrichti võlakriteeriumi kohta,[10] sest need mõlemad kajastatakse konsolideeritult. Konsolideerimise tõttu ei ole EL28 ja euroala koondandmed võrdsed liikmesriikide võla aritmeetilise summaga (st eespool mainitud valitsustevahelist laenamist ei hõlmata, et vältida topeltarvestust).

Seega hõlmavad liikmesriikide 2011. ja 2012. aasta andmed ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) seotud summasid.

2.2.        Vastavus arvepidamiseeskirjadele ja statistiliste andmete järjepidevus

2.2.1.     Teabevahetus ja selgitused

Teatamisaja jooksul (alates aruannete esitamise tähtajast 1. oktoobrist kuni andmete avaldamiseni 21. oktoobril 2013) võttis Eurostat ühendust iga liikmesriigi riikliku statistikaametiga, et küsida lisateavet ja selgitada arvepidamiseeskirjade kohaldamist konkreetsete tehingute puhul. See tähendas tihedat kirjavahetust Eurostati ja riikide ametiasutuste vahel. Esimene selgitusnõue saadeti kõikidele riikidele enne 4. oktoobrit. Teist korda nõuti selgitusi 23 riigilt ja kolmandat korda üheteistkümnelt riigilt. Neljandat korda nõuti selgitusi neljalt liikmesriigilt. Mõnel riigil palus Eurostat teha muudatusi teadete tabelites[11].

2.2.2.     Dialoogkülastused ja metodoloogilised külastused

Määruses (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) on ette nähtud dialoog- ja metodoloogilised külastused. Dialoogkülastusi, sealhulgas ka nn ettevalmistavaid dialoogkülastusi liikmesriikidesse[12] teostatakse korrapäraselt eesmärgiga kontrollida esitatud andmeid, uurida metodoloogilisi küsimusi, arutleda statistiliste allikate ja protsesside üle ning hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele, nt valitsemissektori piiritlemise, kirjendamisaja ning valitsemissektori tehingute ja võlakohustuste liigituse osas.

Kui seoses liikmesriigiga kerkib esile konkreetne tähtis küsimus, mida ei saa lahendada teisiti kui asjaomaste ametiasutustega kohtumise käigus, korraldatakse liikmesriiki erakorraline lühiajaline külastus.

2013. aastal tegi Eurostat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames järgmised dialoogkülastused: Hispaania (24.-25. jaanuar), Ühendkuningriik (24.-25. jaanuar), Itaalia (4.-5. veebruar), Eesti (27.-28. veebruar), Poola (6.-8. märts, ettevalmistav dialoogkülastus), Kreeka (20.-21. märts), Luksemburg (15. mai), Rootsi (4.-5. juuni), Saksamaa (18.-21. juuni ja 22.-25. oktoober, ettevalmistavad dialoogkülastused), Rumeenia (19.-20. juuni), Poola (8.-9. juuli), Rumeenia (28.-30. august, ettevalmistav dialoogkülastus - järelmeetmed), Sloveenia (12.-13. september), Kreeka (24.-25. september), Soome (18.-19. november), Madalmaad (26. november), Sloveenia (27.-29. november, ettevalmistav dialoogkülastus) ja Slovakkia (28.-29. november). Lisaks tehti 2013. aastal erakorralisi külastusi Horvaatiasse 14.–15. märtsil, Hispaaniasse 20.–21. märtsil ja 26.–27. septembril. 2013. aastal korraldas Eurostat euro käibelevõtmisele eelneva külastuse Lätti 8.–9. aprillil ja ühinemiseelse külastuse Horvaatiasse 26.–27. juunil.

Külastuste ajal korduvalt esile kerkinud küsimuste seas olid näiteks üksuste liigitus valitsemissektori sees või väljaspool seda (nt ühistransport, avalik-õiguslikud äriühingud, televisioon ja raadio, haiglad ja kõrgkoolid), kapitalisüstid, avaliku ja erasektori koostöö, toetused ELi eelarvest, tagatiste registreerimine ning lähteandmevoogude kvaliteedi parem juhtimine. Iga dialoogi pidamiseks korraldatud külastuse lõplikud tulemused, sealhulgas kokkulepitud tegevuspunktide kirjeldus ja ülevaade, saadetakse majandus- ja rahanduskomiteele ning avaldatakse Eurostati veebisaidil. Nende tegevuspunktide rakendamine aitab aja jooksul parandada andmete kvaliteeti.

Metodoloogilisi külastusi tehakse ainult siis, kui Eurostat on tuvastanud andmete kvaliteediga seoses olulise ohu või probleemi, eelkõige kasutatud meetodite, põhimõtete ja liigitussüsteemide osas. 2013. aastal ei tehtud ühtegi metodoloogilist külastust.

2.2.3.     Eurostati konkreetsed juhised

Liikmesriigid konsulteerivad Eurostatiga regulaarselt mitmesugustes raamatupidamisküsimustes, mis on seotud juba tehtud või tulevaste tegevustega. Eurostat annab nõu vastavalt kehtivatele suunistele. Määruse (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) läbipaistvuse sätte täitmiseks avaldab Eurostat oma nõuanded,[13] kui asjaomased liikmesriigid vastuväiteid ei esita. 2013. aastal avaldas Eurostat järgmised nõuandmised: Bank of England Asset Purchase Facility Fund'i (BEAPFF) finantsarvestus ning vood Inglise Panga ja Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi (HM Treasury) vahel , kontsessioonimüügi statistiline kajastamine enne erastamist Portugalis, Dexia kontserni rekapitaliseerimine Belgias, ühingu Sociedad de activos de Restructuracion (SAREB) klassifitseerimine Hispaanias, ELi vahenditega seotud finantskorrektsioonide kajastamine Rumeenias kooskõlas määruse 1083/2006 artikli100 lõikega 1, mobiiltelefonide teatud sagedustele 15aastase litsentsi andmise statistiline käsitlus Ungaris, LAK Invest'i kinnisvaratehing Belgias Flaami  piirkonnas,  IABF'i garantiitasu kajastamine Madalmaades,  maksutagastuste, karistusmaksete ja vahemaksete käsitlemine maksujuhtumis Her Majesty's Revenue and Customs' (HMRC) Ühendkuningriigis, CFR Cai Ferate poolt Rumeenias elektrienergia eratarbijatele makstavate tasude ja trahvidega seonduvate kohustuste tühistamise kajastamine ja  MyCSP Ltd. statistiline klassifitseerimine Ühendkuningriigis.

2.2.4.     Aktuaalsed metodoloogilised küsimused

Tavapäraselt hindas Eurostat ESA 95 eeskirjade nõuetekohast rakendamist, võttes eelkõige arvesse Eurostati viimaseid otsuseid kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 10 lõikega 2. Need otsused on lisatud valitsemissektori eelarve puudujääki ja võlga käsitlevasse käsiraamatusse (Manual on Government Deficit and Debt - MGDD). Viimane väljaanne sellest käsiraamatust avaldati 2013. aasta veebruaris[14]. Viimane väljaanne sisaldab kolme uut peatükki, mille üle konsulteeriti monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega (CMFB): Euroopa üksused, mis on seotud euroala riigivõlakriisiga (EFSF ja ESM), madala intressimääraga laenud ja valitsuse madala intressimääraga laenude müük kolmandatele osapooltele, samuti  saastekvootidega kauplemise load.  MGDD teistesse peatükkidesse lisati samuti väikeseid selgitusi.

Pärast töörühma viimast (neljandat) kohtumist 2013. aasta juulis, mis oli pühendatud praeguse MGDD kohandamisele uue ESA 2010 nõuetega, vormistati ESA 2010 metoodikaga vastavusse viidud  MGDD projekt lõplikult ja see esitati liikmesriikidele 2013. aasta augustis.

2013. aasta jaanuaris avaldas Eurostat otsuse madala intressimääraga laenude statistilise kajastamise kohta[15] ja pärast seda, kui ESMi põhimõtted olid teada, otsuse Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi statistilise liigituse kohta[16].

2013. aasta märtsis avaldas Eurostat oma otsuse e valitsuse poolt pankadesse tehtavate kapitalisüstide kajastamise kriteeriumide selgitamise kohta  (Clarification of the criteria for the recording of government capital injections into banks)[17] mis tehti pärast seda, kui tekkis vajadus täiendavalt selgitada kriteeriume, mis on seotud pankadesse tehtavate kapitalisüstide klassifitseerimisega, eriti üksuste turult väljumise korral.

2013. aasta juulis avaldas Eurostat otsuse tingimuslikke kohustusi ja potentsiaalseid kohustusi käsitleva lisa kehtestamise kohta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse küsimustiku juurde (Supplement on contingent liabilities and potential obligations to the EDP related questionnaire)[18].  Uus küsimustik sisaldab tabeleid tagatiste, bilansiväliste avaliku ja erasektori partnerluste ning viivislaenude kohta ning see kehtestati nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL (liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta)[19] kontekstis.  Eurostat avaldab esimesed andmed 2015. aasta jaanuaris koos andmetega väljapoole valitsemissektorit liigitatavate valituse kontrolli alla kuuluvate üksuste kohustuste kogusumma kohta.

Pärast monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega (CMFB) sel teemal peetud konsultatsioone novembris 2013 avaldas Eurostat otsuse pensionikohustuste tasakaalustamatu ülekandmise kohta valitsemissektorile kooskõlas ESA 2010 metoodikaga (Unbalanced transfers of pension obligations to the government under ESA 2010).

Alates 2013. aasta jaanuarist paneb Eurostat oma veebisaidile üles  ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste loetelu (Inventory of EDP processes). Selle dokumendi eesmärk on kirjeldada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete kontrollimisel Eurostatis kasutatavaid menetlusi ja põhimõtteid.

2.2.5.     Kooskõla valitsemissektori arvepidamise andmetega

Määrusega (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) kehtestati uued andmete esitamise tähtajad – 1. aprill ja 1. oktoober, et tagada kooskõla andmete aluseks olevatele valitsemissektori aasta- ja kvartaliaruannetega, mis edastatakse Eurostatile mitmetes ESA 95 andmeedastustabelites. Eurostat analüüsib süstemaatiliselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatistes esitatud andmete vastavust nende aluseks olevatele valitsemissektori arvepidamisaruannetele. Näiteks peavad valitsuse eelarve kogukulu ja -tulu vastama esitatud eelarvepuudujäägi näitajatele.

Viimastel aastatel on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus esitatud andmete vastavus esitatud ESA 95 süsteemi kohaste valitsemissektori arvepidamise andmetele muutunud aina paremaks, kuigi muude andmete vallas on see parem kui finantsandmete vallas. 2013. aasta oktoobri aruandluse käigus oli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete ja ESA tabelite 2–25 (aasta ja kvartalite lõikes) vaheline kooskõla muude kui finantsandmete ja kvartaalse valitsemissektori võla osas täielik (ESA tabel 28). Kuid liikmesriigid peavad jätkuvalt tegema jõupingutusi, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete ja ESA tabelite vaheline kooskõla ka finantsandmete osas. Märkimisväärsed ebakõlad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete ja kvartaalsete finantsaruannete vahel ilmnesid 2013. aasta oktoobri aruandluses kuue liikmesriigi puhul ning ESA raamatupidamisaastaaruannete ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete vahel kaubanduskrediidi ja ettemaksetega seotud kohustuste koguseisu kohta üle kolmandiku puhul liikmesriikidest.

2.3.        Avaldamine

2.3.1.     Statistika ja üksikasjalike aruandetabelite avaldamine

Määruse (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) artikli 14 lõikes 1 on sätestatud: „Komisjon (Eurostat) esitab tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamiseks kolme nädala jooksul pärast aruannete esitamise tähtpäevi […]. Andmete esitamiseks avaldatakse need.”

Valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed avaldati 22. aprillil[20] ja 21. oktoobril 2013[21] koos kõigi aruandetabelitega, mis liikmesriigid olid esitanud. Alates 2012. aasta veebruarist avaldab Eurostat kvartaalse valitsemissektori võla (Maastrichti võla) kohta pressiteate. Avaldamise ajakava on umbes T+115 päeva. Alates 2012. aasta veebruarist avaldab Eurostat väljaandes „Statistics in Focus“ kvartaalse üldise valitsemissektori puudujäägi.

Eurostat avaldab oma veebisaidil ka valitsemissektori finantsaasta ja kvartali statistika, mis kinnitab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmeid, koos võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitajaga[22]. Lisaks avaldab Eurostat liikmesriikidelt saadud teabe valitsuste sekkumiste kohta seoses finantskriisiga[23] ja andmed valitsustevaheliste laenude kohta. Eurostat avaldab ka teate kaubanduskrediidi ja ettemaksetega seotud kohustuste koguseisust[24].

Määruse (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) kohaselt peavad liikmesriigid avaldama tegelikud andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla kohta. Kõik liikmesriigid avaldavad riiklikul tasandil andmed eelarvepuudujäägi ja võlaseisu kohta. Enamik liikmesriike teatas Eurostatile, et neil on tavaks avaldada kõik aruandetabelid. Viis liikmesriiki avaldab vaid mõned aruandetabelid ja üks liikmesriik (Prantsusmaa) ei avalda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tabeleid riiklikul tasandil.

2.3.2.     Reservatsioonid andmete kvaliteedi suhtes

Eurostat esitas reservatsiooni andmete kohta, mille üks liikmesriik esitas 2013. aasta oktoobris avaldatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teates.

Austria: Eurostat väljendab kahtlust Austria esitatud andmete kvaliteedi suhtes seoses ebakindlusega, mis tuleneb föderaalse finantskontrolli 9. oktoobril 2013 avaldatud aruandes Salzburgi liidumaa kohta esitatud järelduste statistilisest mõjust. Aruandes toodi esile puudujäägid seoses Salzburgi liidumaa finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse terviklikkusega. Austria statistikaamet analüüsib koostöös Eurostatiga praegu auditi statistilist mõju ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmetele, et teha kindlaks täpne mõju 2012. aasta ja varasemate aastate andmetele. Praegu kättesaadava teabe põhjal võidakse seetõttu korrigeerida valitsemissektori võlataset ülespoole poole protsendipunkti võrra SKPst, kusjuures valitsemissektori eelarvepuudujääki võidakse korrigeerida vähem.

2.3.3.     Esitatud andmete muutmine

Eurostat ei parandanud andmeid, mille liikmesriigid esitasid 2013. aasta aprillis ja oktoobris avaldatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadetes.

2.3.4.     Metaandmete avaldamine (loetelud[25])

Määrusega (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) on ette nähtud, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse loetelud kuuluvad nende statistiliste andmete hulka, mida liikmesriigid peavad esitama, et Eurostat saaks kontrollida vastavust ESA 95 eeskirjadele. Lisaks on nimetatud määruses sätestatud, et liikmesriigid peavad kõnealused loetelud avaldama. Eurostat on avaldanud need loetelud kõigi liikmesriikide kohta, välja arvatud Horvaatia kohta, kes ühines EL-iga 1. juulil 2013.  Kõik liikmesriigid, välja arvatud Luksemburg ja Madalmaad, teatasid, et on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse loetelud riigi tasandil avaldanud.

Eurostat võttis aastal 2012 kasutusele uue ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete esitamise vormi, mis sisaldas struktuurseid muutusi ja nõudis üksikasjalikumat teavet (nt seoses koostamise, valitsemissektori piiritlemise, spetsiifiliste tehingute, kvaliteedijuhtimise ja lähteandmeallikatega jne). Eurostat avaldab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse uued loetelud 2013. aasta lõpuks.

3.           Järeldused

Eurostat tunnistab, et esitatud andmete täielikkus ja kooskõla on üldiselt paranenud. Mõned probleemid aga on siiski lahendamata ja liikmesriigid peaksid rohkem pingutama, et esitatud kaubanduskrediitide katvust ja kvaliteeti ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tasandi andmete täielikkust parandada. See kehtib eriti Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Malta, Madalmaade, Austria ja Ühendkuningriigi kohta.

2013. aasta esitas Eurostat reservatsiooni andmete kohta, mille Austria esitas 2013. aasta oktoobris avaldatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teates.

Üldiselt leiab Eurostat, et eelarveandmete kvaliteet on 2013. aastal veelgi paremaks muutunud. Liikmesriigid on esitanud korrektsemaid andmeid nii ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatise tabelites kui ka muudes asjakohastes statistikat käsitlevates vastustes.

[1]               ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

[2]               COM(2013) 88 (final).

[3]               EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[4]               Määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõiked 1 ja 3 (muudetud kujul).

[5]               Vt nõukogu 22. novembri 1993. aasta protokolli kantud avaldused: https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/gfs/images/e/e7/Statements_9817.en93.pdf 

[6]               Muude ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelite kui 1 ja 2A puhul ei ole kavandatud andmete esitamine nõukogu määrusega (EÜ) nr 479/2009 (selle muudetud kujul) otseselt nõutavaks tehtud.

[7]               Liikmesriikide esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelid on kättesaadavad Eurostati veebisaidil. Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/excessive_deficit/edp_notification_tables

[8]               See küsimustik koosneb kolmeteistkümnest osast, kus küsitakse kvantitatiivset ja mõnikord kvalitatiivset teavet mitme valdkonna kohta, näiteks maksud, sotsiaalkindlustusmaksed ja ELiga seotud tehingud, sõjalise varustuse omandamine, valitsuse tagatised, võlgade kustutamine, valitsuse tehtud kapitalisüstid riiklikesse äriühingutesse, avaliku ja erasektori koostöö jne.

[9]               Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/Background_note_fin_crisis_Oct_2013_final.pdf

[10]             Vastavalt asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollile tähendab valitsussektori võlg kogu üldise valitsussektori konsolideeritud koguvõlga, mis on maksmata aasta lõpu seisuga (nominaalväärtuses).    Vastavalt määrusele 479/2009 (muudetud kujul), hõlmab see järgmisi kategooriaid: sularaha ja hoiused (AF.2), väärtpaberid peale aktsiate (AF.3), välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.34) ja laenud (AF.4).

[11]             Vt punkt 2.1.

[12]             Kui dialoogkülastuste eesmärk on vaadata läbi tegelikud andmed ja allikad, et uurida metodoloogilisi küsimusi ja hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele,  on ettevalmistavate dialoogkülastuste eesmärk kontrollida  avaliku sektori peamiste raamatupidamisandmete ja aruandluse kvaliteeti. 

[13]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/methodology/advice_member_states

[14]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/product_details/publication?p_product_code=KS-RA-13-001

[15]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/ESTAT-decision-low_inter_rate_loans-annex_2013-01-16.pdf

[16]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/Eurostat_Decision_on_ESM.pdf

[17]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/ESTAT-decision-Criteria_for_classif_of_gov_capital_injec.pdf

[18]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/ESTAT_decision-Suppl_on_conting_liab_EDP_Q.pdf

[19]             ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.

[20]             Vaata:http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-22042013-AP/EN/2-22042013-AP-EN.PDF

[21]             Vaata:http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-21102013-AP/EN/2-21102013-AP-EN.PDF

[22]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/product_details/publication?p_product_code=STOCK_FLOW_2013_OCT  

[23]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/Background_note_fin_crisis_Oct_2013_final.pdf

[24]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/Note_on_AF.71L-Oct_2013.pdf

[25]             Nende meetodite, menetluste ja allikate loetelud, mida kasutatakse tegelike andmete kogumiseks valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning nende andmete aluseks olevad valitsemissektori arvepidamisaruanded.