This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0030
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on the implementation of the Recommendation of the European Parliament and of the Council of 18 June 2009 on the establishment of a European Quality Assurance Reference Framework for Vocational Education and Training
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) rakendamise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) rakendamise kohta
/* COM/2014/030 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) rakendamise kohta /* COM/2014/030 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009.
aasta soovituse (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta
kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) rakendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) SISUKORD 1........... Sissejuhatus................................................................................................................... 3 2........... Saavutused kutsehariduse ja
-koolituse kvaliteedi tagamisel....................................... 4 2.1........ Kvaliteedi tagamise mehhanismid
kutsehariduse ja -koolituse süsteemi tasandil........ 4 2.2........ Kvaliteedi tagamise mehhanismid
kutsehariduse ja -koolituse pakkujate tasandil....... 5 3........... Eesseisvad ülesanded................................................................................................... 7 3.1........ EQAVETi panus kutsehariduse ja
-koolituse läbipaistvusse........................................ 7 3.2........ Juhtimine....................................................................................................................... 8 4........... Järeldused ja edasised sammud.................................................................................... 9 4.1........ Hindamise järeldused................................................................................................... 9 4.2........ EQAVETi täiendamine................................................................................................ 9 4.3........ EQAVETist kaugemale.............................................................................................. 11 1. Sissejuhatus Selleks et väljuda majanduskriisist, vajab
Euroopa arukat majanduskasvu,[1]
mis nõuab paremate oskustega inimesi. Cedefopi prognoosid kinnitavad, et
nõudlus väheste oskustega töötajate järele kahaneb, suuremate oskustega
töötajate järele aga kasvab ja kõige suurem on nõudlus keskmiste oskustega
töötajate järele[2]. Selles kontekstis on väga oluline roll
kutseharidusel ja -koolitusel, nagu on rõhutatud komisjoni mitmes hiljutises
strateegiadokumendis. Hoolimata kutseharidusele ja -koolitusele pööratud
suurest poliitilisest tähelepanust on meie ees seisvad ülesanded endiselt
märkimisväärsed: suurendada kutsehariduse ja -koolituse ligitõmbavust, lõimida
paremini töökohapõhine kutseõpe, suurendada tööturu tähtsust, arendada välja
tugevam karjääri ja hariduse alane juhendamine, rakendada õpetajate ja
koolitajate ametialast arengut ning suurendada kutsehariduse ja -koolituse
õpitulemuste tunnustamist ja läbipaistvust riikide ja eri õppevormide üleselt. Nende ülesannete täitmisel on oluline roll
kvaliteedi tagamisel, millega eelkõige lahendatakse oskuste mittevastavuse
probleem ning parandatakse noorte tööalast konkurentsivõimet, nii et lõpuks
saaks tekkida ühine arusaam tipptasemel kutseharidusest ja -koolitusest, mis
hõlbustab eri riikides omandatud hariduse vastastikust tunnustamist,
võimaldades seega rohkem liikuda ning leida majanduslikele ja sotsiaalsetele
probleemidele paremaid lahendusi. Käesolev aruanne on esimene aruanne edusammude
kohta kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamisel Euroopa Liidus. See on
koostatud pärast seda, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni
2009. aasta soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta
kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas[3]
(edaspidi „EQAVETi soovitus”). Selles võetakse kokku saadud kogemused ja
esitatakse komisjoni soovitused edaspidiseks. EQAVETi soovitusega luuakse võrdlusvahend, mis
aitab liikmesriikidel edendada ja jälgida kutsehariduse ja -koolituse
süsteemide pidevat täiustamist. Kõnealuse raamistiku eesmärk on aidata
parandada kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ning suurendada kutseharidus-
ja -koolituspoliitika arengu läbipaistvust ja selle kooskõla liikmesriikide
vahel, edendades niiviisi vastastikust usaldust, töötajate ja õppurite
liikuvust ning elukestvat õpet. Raamistik koosneb tsüklist, millel on neli
etappi (kavandamine, rakendamine, hindamine ja läbivaatamine), mida toetavad
kutsehariduse ja -koolituse süsteemi, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate
ning kvalifikatsiooni andmise tasandil kohaldatavad kvaliteedikriteeriumid ja
näidiskirjeldused[4].
Raamistikuga nähakse ette süsteemne kvaliteedikäsitlus ning pannakse suurt
rõhku kvaliteedi seirele ja parandamisele, milleks ühendatakse sise- ja
välishindamine, kontrollimine ja muud täiustamise eesmärgil tehtavad toimingud,
mida toetatakse mõõtmise ja kvalitatiivse analüüsiga. Raamistikku tuleks käsitada kui vahendite
paketti, millest eri kasutajad võivad valida need elemendid, mis on nende
hinnangul nende konkreetse süsteemi seisukohast kõige asjakohasemad.
Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi paranemise mõõtmiseks kavandatud
näitajad hõlmavad selliseid andmeid nagu investeeringud õpetajate ja
koolitajate koolitamisse, kutsehariduse ja -koolituse programmides osalemise ja
nende täitmise määr ning tööleasumise määr pärast kutsehariduse ja -koolituse
programmi läbimist, omandatud oskuste kasutamine töökohal, töötuse määr,
haavatavate elanikkonnarühmade osalemine, tööturu koolitusvajaduste
väljaselgitamise mehhanismid ning kutseharidusele ja -koolitusele juurdepääsu
parandamise skeemid. Soovituses kutsutakse liikmesriike üles
töötama välja riiklik lähenemisviis, mille eesmärk on parandada kvaliteedi
tagamise süsteeme liikmesriigi tasandil, looma riiklik kvaliteedi tagamise
tugikeskus ja osalema Euroopa võrdlusraamistikus (EQAVET). 2. Saavutused kutsehariduse ja
-koolituse kvaliteedi tagamisel 2.1. Kvaliteedi tagamise
mehhanismid kutsehariduse ja -koolituse süsteemi tasandil Kutsehariduse ja -koolituse tipptase süsteemi
tasandil eeldab oskuste pideva arendamise strateegiat, mille puhul võetakse
sihikule kvaliteetsed õpitulemused, liikuvus, vastastikune tunnustamine ja
üleminek, nagu ka süsteemi tõhusust ja tulemuslikkust parandavate
tõenduspõhiste strateegiate paikapanek. See eeldab ka koostööd ja
kaasinvesteeringuid ning kutsehariduse ja -koolituse lõimimist üldisesse
haridus- ja koolitussüsteemi[5]. Vastavalt EQAVETi sekretariaadi korraldatud
uuringu[6]
ja välishindamise[7]
tulemustele on oma lähenemisviisi kvaliteedi tagamisele konsolideerinud üle 20
riigi ja EQAVET on aidanud otseselt kujundada riiklikku süsteemi 14 riigis (BG,
CZ, EL, HU, HR, MT, RO, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ning BE fr, ES,
IT, LV, LT, SI, kus reformid on käimas). Enamik lähenemisviise hõlmab nii
kutsehariduse ja -koolituse alusõpet[8]
kui ka täiendõpet,[9]
mida rahastatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest ja pakutakse
institutsiooni tasandil. Mõnel riigil oli juba EQAVETiga kokkusobiv
lähenemisviis ja seepärast ei pidanud nad seda märkimisväärselt kohandama. Praeguse seisuga on enamikus ELi riiklikes
haridus- ja koolitussüsteemides kehtestatud kutsehariduse ja -koolituse
pakkujatele[10]
kvaliteedistandardid, mida kasutatakse peamiselt rahastamise ning akrediteerimise
tingimusena ja/või mida nõutakse õigusaktide osana. Peaaegu kõik liikmesriigid koguvad andmeid, et
parandada oma süsteemide tõhusust ja tulemuslikkust ning nad on töötanud selle
jaoks välja asjakohased andmete kogumise metoodikad, näiteks küsimustikud ja
näitajad/mõõdustikud. See ei tähenda siiski automaatselt protsesside
korrapärast kontrollimist ja muudatuste tegemiseks tegevuskavade koostamist –
uuringust nähtub, et vaid umbes kolmandik riikidest kontrollib protsesse
korrapäraselt ja koostab tegevuskavu. Enamasti avaldavad liikmesriigid teavet
olemasolevate hindamiste tulemuste kohta[11]. Mis puudutab näitajate kasutamist, siis tavad
on liikmesriigiti üsna erinevad. Kui mõnda näitajat (nt kutsehariduse ja
-koolituse programmides osalemise ja nende täitmise määra) tundub kasutavat
enamik liikmesriike, siis teisi olulisi tulemusele suunatud näitajaid – näiteks
„oskuste kasutamine töökohal” või „tööleasunute osakaal kindlaksmääratud aja
jooksul pärast koolitust” – kasutatakse vähem, ehkki nende abil saaks olulisi
tõendeid selle kohta, kuidas tagada parem kooskõla tööturu vajadustega.
Üldjuhul on need näitajad just need, mille kohta on kõige keerulisem andmeid
leida. Ühe EQAVETi riiklike tugikeskuste seas
korraldatud hiljutise uuringu kohaselt leiab 75 % kõnealustest keskustest,
et oleks kasulik suurendada ELis koostööd eesmärgiga töötada ühe või mitme
EQAVETi näitaja kasutamise abil välja võrdlemistingimused[12]. Samas uuringus täheldatakse, et EQAVETi
näidiskirjeldusi kasutatakse kvaliteedijuhtimiseks 22 kutsehariduse ja
-koolituse alusõppe süsteemis. Välishindamises märgitakse, et riiklikke
kvaliteedi tagamise meetmeid on EQAVETi kirjeldustega keeruline võrrelda, sest
kirjeldused on väga üldised ja hõlmavad sageli tahke, mis ei ole hõlmatud
konkreetsete kvaliteedi tagamise meetmetega, vaid esinevad pigem kutsehariduse
ja -koolituse strateegiates ning poliitikakujundamise põhimõtetes[13]. Selline üldine
lähenemisviis aitab aga eemalduda vahendite paketil põhinevast lähenemisviisist
ja liikuda kvaliteedi parandamise kultuuri poole. Kvaliteetne kutsehariduse ja -koolituse
süsteem hõlbustab ka pidevat oskuste arendamist, liikuvust ning üleminekut
kutseharidusest ja -koolitusest kõrgharidusse. Umbes pooled riikidest väidavad,
et nende kutsehariduse ja -koolituse süsteemide raames toimuv kvaliteedi
tagamine aitab saavutada eri mehhanismide kaudu juurdepääsu kõrgharidusele:
kutsehariduse ja -koolituse tagatud kvaliteediga kvalifikatsioone kas
tunnustatakse tavalise kõrgharidussüsteemi sisenemisel nõutava kvalifikatsioonina
(nt IE, NL) või on neil topeltstaatus – hariduslik ja kutsealane (nt PT). See
osutab aga ka asjaolule, et üleminek on paljudes riikides ikka veel vaid
eesmärk ja selle toimumiseks tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi. Suurem osa riike on loonud mehhanismid ja
menetlused, et teha kindlaks koolitusvajadused kutsehariduse ja -koolituse
alusõppe tasandil, ning enamikul neist on sellised mehhanismid ka kutsehariduse
ja -koolituse täiendõppe tarvis[14].
Vaja on siiski põhjalikku analüüsi, et hinnata selliste süsteemide tõhusust ja
nende koostoimet ülevaatega oskuste kohta Euroopa Liidus[15] ning seda, kas
asjaomase kutsevaldkonna (eeskätt kutseorganisatsioonid ja ettevõtted)
kaasamine toimub koostööaltilt/kaalutlevalt,[16]
sest see on osutunud oluliseks, et kujundada kvaliteetsed õpitulemustel
põhinevad kvalifikatsioonid, mis vastavad tööturu vajadustele. 2.2. Kvaliteedi tagamise
mehhanismid kutsehariduse ja -koolituse pakkujate tasandil Kvaliteetne õpiabi, õpetajad ja koolitajad
ning oskusliku koolijuhi tõhus juhtimistegevus on kõik olulised tegurid, ent
kutsehariduse ja -koolituse pakkujatel õnnestub tipptasemel kutsehariduse ja
-koolituse pakkumine paremini ka siis, kui piirkondlikul, riiklikul ja
rahvusvahelisel tasandil on olemas strateegilised seosed ja võrgustikud
laiemate majandusringkondadega[17]. Enamikul riikidel on kutsehariduse ja
-koolituse pakkujate jaoks olemas ühine kvaliteedi tagamise raamistik, mis
sobib kokku Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise
võrdlusraamistikuga, või nad on seda raamistikku välja kujundamas. Peaaegu
kõikides riikides toimub kutsehariduse ja -koolituse pakkujate seadusega ette
nähtud välishindamine, 22 riigis[18]
nõutakse kutsehariduse ja -koolituse pakkujatelt sisemist kvaliteedi tagamise
mehhanismi ja veel kuues riigis (BE fr, BG, FR, IT, LT, SK) on see vabatahtlik,
kuid soovitatav. Kõige sagedasem välise kontrolli vorm on
inspekteerimine. Üldjuhul tegeleb inspekteerimisega kooliinspektsioon ning see
hõlmab nii kutsehariduse ja -koolituse alusõpet kui ka üldharidust. Kasutatakse
ka muid välishindamise vorme, ent peamiselt kutsehariduse ja -koolituse
täiendõppes – kutsehariduse ja -koolituse alusõppes ei ole need nii tavalised.
Näiteks mõnel Saksa liidumaal nõutakse, et kutsehariduse ja koolituse pakkujad
rakendaksid selliseid kvaliteedijuhtimise süsteeme nagu Q2E, EFQM, QZS või
ISO 9001. Maltal nõutakse, et kutsehariduse ja -koolituse pakkujad
läbiksid välisekspertide korraldatud kvaliteediauditeid. Mõnes riigis on
spetsiaalsed kvaliteedi tagamise või hindamisega tegelevad asutused: näiteks
Belgia flaami kogukonna hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamisega tegelev
asutus, mis hõlmab kogu haridus- ja koolitusvaldkonda, välja arvatud
kõrgharidust, Taani hindamisinstituut, mis hõlmab kogu haridussüsteemi, ning
Hispaania riiklik instituut, mis tegeleb hariduse ja koolituse hindamisega. Paljude riikide õigusaktides nõutakse, et
kutsehariduse ja -koolituse pakkujad peavad hindama süstemaatiliselt oma
tegevust ning enda pakutava koolituse kvaliteeti ja tulemuslikkust. Riikides
BG, HR, CZ, DK, EE, HU, RO, SI ja SK kaasneb sellega kohustus koostada
enesehindamisaruanded ja kavad olukorra parandamise kohta, mis annavad teavet
välishindamise korraldajatele. Enesehindamist kasutatakse laialdaselt Austria
kutsehariduse ja -koolituse alusõppe pakkujate seas, ehkki see ei ole
kohustuslik. Kutsehariduse ja -koolituse pakkujate
enesehindamise seisukohast on kõige olulisem kvaliteedi parandamise kultuuri
arenemine haridus- ja koolitusasutuste seas. Samuti on positiivne mõju
kvaliteetsete tulemuste saavutamise eest vastutama pandud kutsehariduse ja
-koolituse pakkujate aruandekohustusel ja juhtimisel. Kuna iga kutsehariduse ja
-koolituse pakkuja taust on erinev, võimaldab enesehindamine igal
organisatsioonil töötada välja raamistiku ja meetmed, mis sobivad tema
konteksti ja olukorda. Liikmesriikides on seoses sisekontrolliga
mitmesuguseid tavasid. Mõnes riigis nõutakse, et kutsehariduse ja -koolituse
pakkujad keskenduksid sisekontrolli käigus konkreetsetele tegevusvaldkondadele.
Mõnes riigis ei anta mingeid juhiseid selle kohta, kuidas peaks kvaliteedi
tagamine toimuma, samal ajal kui mitmes teises on selle protsessi toetamiseks
välja töötatud käsiraamatud, metoodikad või veebisaidid[19]. Mõnes riigis toimub
kutsehariduse ja -koolituse pakkujate seas omamoodi vastastikune
hindamine/õppimine, mis enamikul juhtudel põhineb Leonardo da Vinci projekti
raames välja töötatud Euroopa metoodikal[20]. Kutsehariduse ja -koolituse pakkujad kasutavad
üldjuhul kirjeldusi vähem, kui on otstarbekohane süsteemi tasandil[21]. Kutsehariduse ja
-koolituse pakkujad läbivad sageli akrediteerimise[22] ja välis- või
sisekontrolli, ent EQAVETi tsükli laialdane kasutamine ei ole levinud. See
näitab, et kutsehariduse ja -koolituse pakkujate tasandile jõudmisel – eelkõige
võimendajate kaudu – on veel arenguruumi. Selles mõttes võiksid EQAVETi
projektid olla näide headest tavadest. Näiteks Malta kutsehariduse ja
-koolituse kvaliteedi tagamise projekti raames koostati kutseharidus- ja
-koolitusasutustele suunised näitajate kohaldamise kohta. Hollandi projekti
raames töötati koostöös kutsehariduse ja -koolituse pakkujatega välja alt üles
lähenemisviis kvaliteedi tagamisele ja edendati kvaliteedi tagamise kultuuri[23]. Üks tähtis lahendamist vajav ülesanne
kvaliteedi tagamise puhul on töökohapõhise kutseõppe mõõde. Koolitajate
koolitamine ei ole sageli tagatud ja vastavast korraldusest on sageli vilets
ülevaade. EQAVETi kriteeriumide, kirjelduste ja
näitajatega ei anta konkreetseid suuniseid töökohapõhise kutseõppe kvaliteedi
tagamise kohta. Seda suhtelist nõrkust on käsitletud poliitilisel tasandil
Brugge kommünikees, milles kutsutakse osalevaid riike üles töötama
2015. aastaks kutsehariduse ja -koolituse pakkujate jaoks välja ühine
kvaliteedi tagamise raamistik, mida kohaldatakse ka töökohal õppimise suhtes ja
mis sobib kokku EQAVETiga[24].
EQAVETi võrgustikus on moodustatud töörühm ja praegu tegeletakse selle kohta
suuniste väljatöötamisega. 3. Eesseisvad ülesanded EQAVETi kohta koostatud uuringu ja
välishindamise põhjal selgub, et mõned EQAVETi tunnusjooned on liikmesriikide
kvaliteedi tagamise tavadesse kenasti lõimunud. Ometi on veel märkimisväärset
arenguruumi, et jõuda ühisele arusaamisele, mis hõlbustaks oluliselt
kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ja suurendaks liikuvust. 3.1. EQAVETi panus kutsehariduse
ja -koolituse läbipaistvusse Seda, et EQAVETi potentsiaali vastastikuse
usalduse, riikidevahelise liikuvuse ja elukestva õppe toetamisel ei ole
läbipaistvuse eesmärgil veel täielikult rakendatud, on näha vähesest
koostoimest nende Euroopa vahenditega, mille abil keskendutakse spetsiaalselt
kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse tagamisele: Euroopa
kvalifikatsiooniraamistik (EQF),[25]
Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET)[26] ning Europassi
raamistik,[27]
mille puhul keskendutakse õppeprotsessi tulemustele – sellele, mida inimesed
teavad ja mida nad oskavad teha. Ehkki tulemuste kvaliteet on õppimisvõimaluse
kvaliteedi üle otsustamisel lõppkriteerium, ei ole sellele aspektile EQAVETis
tegelikult keskendutud, kuivõrd selles ei käsitleta konkreetselt kvaliteedi
tagamist kvalifikatsiooni kujundamisel, hindamisel ja sertifitseerimisel, kuigi
soovituses on öeldud, et raamistikku tuleks kohaldada ka kvalifikatsiooni
andmise tasandil. See osutab vajadusele luua tihedam seos riigi ja Euroopa
tasandi kvalifikatsiooniraamistikega. Vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks on
astutud samme kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (rahvusvaheline
sertifitseerimine teatud ametite puhul) ning kõrghariduse valdkonnas (võrgustikud
ENIC/NARIC). On siiski selge, et seejuures ei ole veel saavutatud täit küpsust.
Teine võimalik arenguvaldkond oleks EQAVETi ja ECVETi vaheliste seoste
tugevdamine. On tõsi, et EQAVETi üks algseid eesmärke oli toetada ECVETi
loomist. Kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi on siiski välja
töötanud vaid üksikud riigid (FI, IE, UK, EE, SE, SL ning kutsehariduse ja
-koolituse alusõppe valdkonnas LU, IT)[28]
ning ECVET on enamikus riikides ikka veel arenemisjärgus[29]. Väga tähtis on hariduse allsektorite vahelise
liikuvuse küsimus. Üleminek kõrgharidusse on kutsehariduse ja -koolituse
ligitõmbavuse ning tipptasemel kutsehariduse ja -koolituse poole püüdlemise
seisukohast väga oluline element. Praeguse seisuga on ses suhtes ikka veel
arenguruumi. Euroopa standardid ja suunised kvaliteedi tagamiseks Euroopa
kõrghariduse valdkonnas[30]
sisaldavad ühiseid põhimõtteid, kuid võimaldavad erinevaid operatiivseid
lähenemisviise ja vahendite puhul nõutakse väga vähest kooskõlastamist.
Sellegipoolest on dialoog ja koostöö viimasel ajal mitme ühise ettevõtmise
korraldamisega suurenenud. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 3. lisaga nähakse
ette ühised kvaliteedi tagamise põhimõtted nii kõrghariduse kui ka
kutsehariduse ja -koolituse jaoks, kuid selles ei viidata selgelt ei Euroopa
standarditele ja suunistele ega EQAVETile[31]. Euroopa töörühm, mis
tegeleb täiskasvanuhariduse kvaliteediga (seega ka kutsehariduse ja -koolituse
täiendõppe valdkonnas), soovitab EQAVETi mudelit asjakohaselt arendada,
keskendudes võimaluse korral rohkem õpitulemuste kvaliteedile, et kujundada
pikemas perspektiivis välja üldine lähenemisviis elukestva õppe kvaliteedi
tagamisele[32]. 3.2. Juhtimine Kui EQAVETi käsitlevas soovituses kutsutakse
üles kaasama kogu kvaliteedi tagamise tsüklisse kõiki sidusrühmi, siis Euroopa
tasandi juhtimisstruktuur tundub koosnevat peamiselt kutsehariduse ja
-koolituse alusõppe sektori esindajatest. Riiklike juhtimisstruktuuride puhul
ilmneb EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuringu põhjal vajadus tagada teatud
sidusrühmade, eeskätt õppijate, kõrgharidussektori, tööandjate ja tööturu
osalejate ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suurem ja pikaajalisem
kaasamine. Kuivõrd EQAVET on aidanud tagada parema
kvaliteedi liikmesriikide kutsehariduse ja -koolituse süsteemides, on see
hõlbustanud ka nende süsteemide vahelist suhtlust ja teabevahetust, toetades
riikides kutsehariduse ja -koolituse arengu ühtsust. See aitab teatud määral
saavutada üldeesmärki, st parandada liikmesriikide kutseharidus- ja
-koolituspoliitika arengu läbipaistvust ja ühtsust. See ei ole siiski kaasa toonud riiklike
kvaliteedi tagamise meetmete hõlpsasti võrreldavaid kirjeldusi, kuivõrd neid
meetmeid sageli ei kirjeldata põhjalikes dokumentides ja nende puhul ei
kohaldata ilmtingimata EQAVETi struktuuri. Riigid viitavad oma kvaliteedi
tagamise süsteemide kirjeldamisel peamiselt kutsehariduse ja -koolituse
pakkujate sise- ja välishindamisele, poliitika väljakujundamise otstarbel
süsteemi tasandil toimuvale hindamisele ning kvalifikatsiooni kujundamise ja
andmise kvaliteedile. See on mõnevõrra tingitud EQAVETi käsitleva
soovituse paindlikust lähenemisviisist, mille kohaselt lubatakse riikidel ning
kutsehariduse ja -koolituse pakkujatel teha valik mitmesuguste vahendite ja
elementide seast ning neid kohandada. Ühelt poolt on see osutunud tõhusaks,
suurendades selliste vahendite kasutamist, ent teiselt poolt ei ole sellega
kaasnenud kvaliteedi tagamise meetmete ning kutsehariduse ja -koolituse arengu
kirjeldamiseks ühise lähenemisviisi riikideülest kasutuselevõttu. EQAVETi otsene kasutamine võrdlusalusena
riiklike meetmete kirjeldamisel võib osutuda keeruliseks ka seepärast, et
EQAVETis nähakse kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ning kutsehariduse ja
-koolituse pakkujate tasandi kvaliteedi puhul ette erinev terminoloogia[33]. See ei sobi kokku
tavadega riigi tasandil, kus sellise klassikalise meetme raames nagu
inspektsioonid võidakse käsitleda nii süsteemi kui ka üksikut kutsehariduse ja
-koolituse pakkujat. 4. Järeldused ja edasised
sammud 4.1. Hindamise järeldused Eelmistes jaotistes esitatud tähelepanekud
võib kokku võtta järgmiselt: –
EQAVET on aidanud edendada Euroopa riikide
kutsehariduses ja -koolituses kvaliteedi tagamise kultuuri ning samuti seda
kultuuri praktikas ellu viia, eelkõige kvaliteedi operatiivsete meetmete
väljatöötamise abil EQAVETi võrgustikus[34]. –
Selliste meetmetega on aga keskendutud
institutsioonilisele, koolipõhisele õppele (peamiselt kutsehariduse ja
-koolituse alusõpe ning osaliselt kutsehariduse ja -koolituse täiendõpe); mõju
töökohapõhisele kutseõppele ja mitteformaalsele õppele (mis moodustab lõviosa
kutsehariduse ja -koolituse täiendõppest, ent võib mängida duaalsetes
süsteemides olulist rolli ka kutsehariduse ja -koolituse alusõppes) on vähem
ilmne. –
EQAVETi paindlik lähenemisviis, mis muudab
kättesaadavaks valiku- ja kohandamisvahendid, on muutnud lihtsamaks selle
kasutamise, ent on samal ajal vähendanud selle potentsiaali riikideülese ühise
keele ja kontseptuaalse raamistikuna. Seepärast kerkib esile selge vajadus
suurendada koostoimet muude Euroopa kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamise
vahenditega. EQAVET rakendab võrdlusraamistikku, mis
võimaldab paindlikku kasutust. Võib uurida, kui suures ulatuses on raamistiku
mõõde vajalik, et korraldada kvaliteedi kriteeriumeid, kirjeldusi ja näitajaid,
kuivõrd nende kasutamine on nagunii paindlik. Arvesse võiks võtta kogemusi, mis
on saadud seoses Euroopa kõrghariduse kvaliteedi tagamise standardite ja
suunistega, sealhulgas seoses nende ulatusega (kõnealuste standardite ja
suunistega toetatakse konkreetselt institutsioonide, mitte süsteemi
kvaliteeti), olles samas teadlik nende standardite ja suuniste mõningatest
vajakajäämistest. 4.2. EQAVETi täiendamine Hariduse ja koolituse valdkonnas rakendatavate
kvaliteedimeetmete lõppeesmärk on õppeprotsessi tulemuste kvaliteet, mis
tähendab, et kutsehariduse või -koolituse programmi läbijad peaksid omandama
head kutsealased ja valdkonnaülesed oskused. Oskuste taseme tähtsust on hiljuti
toonitatud ühes täiskasvanute pädevuste hindamise programmi (PIAAC) raames
korraldatud uuringu konkreetses järelduses: samal tasemel kvalifikatsiooniga
täiskasvanute oskuste tase erines eri riikides märkimisväärselt[35]. Otsesema tähelepanu pööramine kvalifikatsiooni
kujundamise ja andmise kvaliteedi tagamisele kooskõlas EQFi, ECVETi ja
Europassi sertifikaadilisaga võib anda võimaluse käsitleda EQAVETi raames
paremini mitteformaalset ja töökohapõhist kutseõpet, ent samuti tegeleda avatud
õppematerjalide või laialt avatud e-õppe esilekerkivate küsimustega ning
suurendada võrdlusraamistiku mõju läbipaistvusele ja vastastikusele
tunnustamisele, võttes arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu
soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta[36]. Komisjonil on kavas võtta koostöös asjakohaste
riigiasutuste ja sidusrühmadega EQAVETi ulatuslikumaks rakendamiseks järgmised
meetmed. –
Töötada välja kirjeldused, näitajad ja asjakohased
suunised, et käsitleda paremini kutsehariduse või -koolituse programmi läbinute
õpitulemuste kvaliteeti ja taset. See eeldab kooskõlastamist teiste kvaliteedi
tagamise algatuste ja läbipaistvuse tagamise vahenditega ning koostööd
asjaomaste asutuste ja võrgustikega. –
Töötada poliitikakujundajate ning kutsehariduse ja
-koolituse pakkujate jaoks välja ja proovida järele suunised koos neid toetavate
kontrollnimekirjade, kirjelduste ja näitajatega, mis sobivad kutsehariduse ja
-koolituse täiendõppe valdkonnas valitseva olukorra mitmekesisusega ja
töökohapõhise kutseõppe eripäradega. See eeldab koostööd mitmesuguste
sidusrühmadega ja kooskõlastamist täiskasvanuhariduse kvaliteediga seotud
arengusuundadega. –
Proovida järele võimalus muuta liikmesriikide
kvaliteedi tagamise meetmed Euroopa korra abil kõikides riikides
läbipaistvamaks. Selle raames võidakse välja töötada teabelisa, et hõlbustada
ühise arusaamise tekkimist kutsehariduse ja -koolituse pakkujate riiklikest
akrediteerimisprotsessidest, edendada ühiseid suuniseid selle kohta, kuidas
kirjeldada EQAVETiga kokkusobivaid kvaliteedi tagamise menetlusi, või liikuda
kutsehariduse ja -koolituse pakkujate akrediteerimise tarvis ühise vormi
kasutuselevõtu poole, tuginedes sealjuures kõrghariduse kvaliteedi tagamise
Euroopa registriga (EQAR)[37]
seoses saadud kogemustele ja liikmesriikide aruannetele EQFile viitamise kohta[38]. Programmi „Erasmus+” kaudu tagab EL: ·
toetuse piiriüleseks koostööks kutsehariduse ja
-koolituse kvaliteedi tagamise valdkonnas, võttes abiks strateegilised
partnerlussuhted ja valdkondlike oskuste ühendused, mis toetavad kõikvõimalike
sidusrühmade läbimõeldud kaasamist, ning kvaliteedi tagamise teemalise
tõhustatud valdkonnaülese dialoogi kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse
esindajatega; ·
toetuse, et jätkata Euroopa tasandil dialoogi: –
EQAVETi võrgustiku kaudu sel teemal, kuidas
arendada kvaliteedi tagamise kultuuri, toetades töörühmi, seminare ja
vastastikust õppimist, millega kaasatakse kutsehariduse ja -koolituse
kvaliteedi tagamisse huvitatud sidusrühmad; –
selliste toetavate materjalide nagu IT-vahendid ja
käsiraamatud väljatöötamise kaudu; –
uuenduslike projektide kaudu, et suurendada kutsehariduse
ja -koolituse täiustamise toetamiseks kvaliteedi tagamise alast suutlikkust. Programmi „Horisont 2020” kaudu suurendab EL: ·
teadmisi kutsehariduse ja -koolituse täiendõpet
ning muid täiskasvanuhariduse vorme (sh kvaliteedi tagamise aspekte) käsitlevate
riiklike strateegiate tulemuslikkuse kohta ELis ning nende vastastikust
täiendavust eraõiguslike turgude dünaamikaga. Lõpetuseks märgib komisjon, et teatud arv
riike on seadnud sihiks kasutada osa Euroopa struktuurifondide ja
investeerimisfondide vahenditest kutsehariduse ja -koolituse süsteemide
reformide rahastamiseks. On oluline, et nende algatuste edasiviimisel on keskne
roll kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise tugevdamisel. 4.3. EQAVETist kaugemale Kodanikud liiguvad üha enam eri süsteemide
vahel – nii traditsioonilise formaalhariduse valdkonnas kui ka selleks, et
uuendada ja avardada oma oskusi ja teadmisi kogu elu jooksul. Üha enam on
selliseid õppimisvõimalusi, mis ei sobitu enam tavapärasesse liigitusse.
Õppijatele pakutakse üha enam – ja õigustatult – võimalust teha oma haridustee
kujundamisel valik eri allsüsteemide ja õppevormide pakutavatest võimalustest,
sealhulgas IKT-põhiste õppevahendite kaudu, ning neil peab olema võimalik
usaldada pakutava kvaliteeti. Tagatud kvaliteediga kvalifikatsiooniraamistike
tekkimine elukestva õppe puhul, mida toetatakse jõuliselt EQFi raames, annab
põhjust kaaluda sektoripõhist lähenemisviisi kvaliteedi tagamisele ja
mõtiskleda selle üle, kas on võimalik kindlaks teha mõned aluspõhimõtted ja
suunised, mis kehtiksid kõikides sektorites ja kõikide kvalifikatsioonide
puhul. Selliste probleemide käsitlemisel oleks väärt mõte arutleda EQAVETi üle
kõikide läbipaistvuse ja kvaliteedi tagamise vahendite ulatuslikus kontekstis.
Komisjon uurib võimalust kooskõlastada tihedamalt kõiki Euroopa läbipaistvuse
ja kvaliteedi tagamise vahendeid kui viisi, kuidas saavutada terviklik Euroopa
oskuste ja kvalifikatsioonide ala[39]. Selles valguses kavatseb komisjon võtta
elukestva õppe kvaliteedi tagamise alase koostöö parandamiseks Euroopas
järgmised meetmed: –
konsulteerida sidusrühmadega peatse avaliku arutelu
raames, mille eesmärk on liikuda Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala
poole, käesoleva aruande järelduste teemal ning vajaduse üle suurendada
hariduse eri allsektorites toimuva kvaliteedi tagamise sidusust, samuti selle
üle, kas selle sidususe suurendamine on teostatav, püüeldes ELi läbipaistvuse
tagamise ja tunnustamise vahendite täiendava koostoime ja ühtlustamise poole; –
uurida, kuidas on võimalik saavutada EQAVETi
eesmärke tervikliku lähenemisviisiga elukestva õppe kvaliteedi tagamisele; –
uurida kooskõlas muude kvaliteedi tagamise
algatuste ja läbipaistvuse tagamise vahenditega praktilisi nõudeid, mis on
seotud elukestva õppe kvaliteedi tagamise valdkonnaüleste põhimõtete ja
suuniste arenguga, ning allsüsteemide või liikmesriikide olukorra eripärade
kaitsmise tingimusi. [1] Komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta
teatis „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks”, COM(2012) 582
(final). [2] Cedefop, Roads to recovery: three skill and labour
market scenarios for 2025, juuni 2013. [3] ELT C 155, 8.7.2009, lk 1. [4] Nt süsteemi tasandi kavandamisetapi puhul nähakse
esitatavate tunnustena ette sellised verstapostid nagu kutsehariduse ja
-koolituse süsteemi pikaajaliste ja keskpikkade eesmärkide kirjeldamine
sidusrühmadega konsulteerides, järelevalvega seotud eesmärkide ja näitajate
kindlaksmääramine, koolitusvajaduste väljaselgitamine. [5] Komisjoni talituste töödokument, SWD(2012) 375,
20.11.2012, lk 38. [6] EQAVET, Supporting the implementation of the European
quality assurance reference framework: Results of the EQAVET Secretariat Survey,
2012, lk 20. Kättesaadav EQAVETi sekretariaadi veebisaidil aadressil http://www.eqavet.eu/gns/what-we-do/annual-forum.aspx. [7] ICF GHK, Evaluation of implementation of EQAVET Final
report (edaspidi „välishindamine”), 2013, lk 51. [8] „Kutseharidus ja -koolitus, mida pakutakse
formaalharidussüsteemis, tavaliselt enne tööelu alustamist” – määratluse
sõnastamisel on lähtutud Cedefopi väljaandest Terminology of European
education and training policy, Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete
Talitus, 2008. [9] „Haridus või koolitus, mis järgneb alusharidusele ja
-koolitusele või mida omandatakse või läbitakse pärast tööelu alustamist [...]”
– Cedefop, sama. [10] Eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud
uuring, lk 29. [11] Samas, lk 68: BE (nl), BG, DK, DE, EE, IE, ES, LV, LT, NL,
AT, PL, RO, SK, FI, SE, UK, HR. [12] Eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud
uuring, 5. peatükk. [13] Eespool nimetatud välishindamine, lk 32. [14] Eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud
uuring, lk 61 ja 72. [15] Vt http://euskillspanorama.ec.europa.eu/default.aspx. [16] Kutsehariduse ja -koolituse täiendõpet ning
täiskasvanuharidust on käsitletud mitmes seitsmenda raamprogrammi
teadusprojektis. Vt Adult and continuing education in Europe. Using public
policy to secure a growth in skills, Euroopa Komisjon 2013. [17] SWD(2012)375, lk 38. [18] AT, BE nl, CY, CZ, DK, EE, FI, HU, IE, LU, LV, MT, NL, PL,
PT, RO, SE, SI, UK, HR, IC ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik – eespool
nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuring, lk 24. [19] Eespool nimetatud välishindamine, lk 25. [20] http://www.peer-review-education.net/index.php?language=EN. [21] Eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud
uuring, lk 104. [22] Mõistet „akrediteerimine” tuleb käesolevas
dokumendis mõista haridusalase akrediteerimisena, mitte tähenduses, mida
kasutatakse määruses (EÜ) nr 765/2008. [23] Vt http://eqavetprojects.eu/. [24] Vt Brugge kommünikee Euroopa tõhustatud koostöö kohta
kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, 7.12.2010, strateegiline eesmärk 2b. [25] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta
soovitus, ELT C 111, 6.5.2008, lk 1. [26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta
soovitus, ELT C 155, 8.7.2009, lk 11. [27] Otsus 2241/2004/EÜ, ELT L 390, 31.12.2004, lk 6. [28] EQAVET, Serban Iosifescu, Quality assurance procedures
in the processes of certification, curricula setting, accreditation and
training of trainers in European VET systems, 2011. [29] Cedefop, Trends in VET policy in Europe 2010-12,
2012, lk 59. [30] ENQA, European Standards and Guidelines for Quality
Assurance in the European Higher Education Area, 2005. [31] Ehkki EQAVETi kui sellist veel ei olnud, oli ühine
kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise raamistik juba olemas. [32] Final report of the Thematic Working Group on quality
in adult learning. Vt paralleelne uuring täiskasvanuhariduse kvaliteedi
kohta http://ec.europa.eu/education/adult/doc/qualityannex_en.pdf [33] Selles seisneb EQAVETi ning Euroopa kõrghariduse
kvaliteedi tagamise standardite ja suuniste oluline erinevus – viimati
nimetatutega on hõlmatud vaid institutsiooniline tasand. [34] http://www.eqavet.eu –
vt eelkõige „Quality cycle IT tool”. [35] OECD, Skills Outlook 2013, eelkõige lk 204. [36] Nõukogu soovitus, ELT C 398, 22.12.2012, lk 1. [37] Vt http://www.eqar.eu/. [38] Vt http://ec.europa.eu/eqf/documentation_en.htm. [39] Komisjoni teatis „Hariduse ümbermõtestamine:
investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel”,
COM(2012) 669 (final), 2012.