52014DC0030

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) rakendamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SISUKORD

1........... Sissejuhatus................................................................................................................... 3

2........... Saavutused kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamisel....................................... 4

2.1........ Kvaliteedi tagamise mehhanismid kutsehariduse ja -koolituse süsteemi tasandil........ 4

2.2........ Kvaliteedi tagamise mehhanismid kutsehariduse ja -koolituse pakkujate tasandil....... 5

3........... Eesseisvad ülesanded................................................................................................... 7

3.1........ EQAVETi panus kutsehariduse ja -koolituse läbipaistvusse........................................ 7

3.2........ Juhtimine....................................................................................................................... 8

4........... Järeldused ja edasised sammud.................................................................................... 9

4.1........ Hindamise järeldused................................................................................................... 9

4.2........ EQAVETi täiendamine................................................................................................ 9

4.3........ EQAVETist kaugemale.............................................................................................. 11

1.           Sissejuhatus

Selleks et väljuda majanduskriisist, vajab Euroopa arukat majanduskasvu,[1] mis nõuab paremate oskustega inimesi. Cedefopi prognoosid kinnitavad, et nõudlus väheste oskustega töötajate järele kahaneb, suuremate oskustega töötajate järele aga kasvab ja kõige suurem on nõudlus keskmiste oskustega töötajate järele[2].

Selles kontekstis on väga oluline roll kutseharidusel ja -koolitusel, nagu on rõhutatud komisjoni mitmes hiljutises strateegiadokumendis. Hoolimata kutseharidusele ja -koolitusele pööratud suurest poliitilisest tähelepanust on meie ees seisvad ülesanded endiselt märkimisväärsed: suurendada kutsehariduse ja -koolituse ligitõmbavust, lõimida paremini töökohapõhine kutseõpe, suurendada tööturu tähtsust, arendada välja tugevam karjääri ja hariduse alane juhendamine, rakendada õpetajate ja koolitajate ametialast arengut ning suurendada kutsehariduse ja -koolituse õpitulemuste tunnustamist ja läbipaistvust riikide ja eri õppevormide üleselt.

Nende ülesannete täitmisel on oluline roll kvaliteedi tagamisel, millega eelkõige lahendatakse oskuste mittevastavuse probleem ning parandatakse noorte tööalast konkurentsivõimet, nii et lõpuks saaks tekkida ühine arusaam tipptasemel kutseharidusest ja -koolitusest, mis hõlbustab eri riikides omandatud hariduse vastastikust tunnustamist, võimaldades seega rohkem liikuda ning leida majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele paremaid lahendusi.

Käesolev aruanne on esimene aruanne edusammude kohta kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamisel Euroopa Liidus. See on koostatud pärast seda, kui võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas[3] (edaspidi „EQAVETi soovitus”). Selles võetakse kokku saadud kogemused ja esitatakse komisjoni soovitused edaspidiseks.

EQAVETi soovitusega luuakse võrdlusvahend, mis aitab liikmesriikidel edendada ja jälgida kutsehariduse ja -koolituse süsteemide pidevat täiustamist. Kõnealuse raamistiku eesmärk on aidata parandada kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ning suurendada kutseharidus- ja -koolituspoliitika arengu läbipaistvust ja selle kooskõla liikmesriikide vahel, edendades niiviisi vastastikust usaldust, töötajate ja õppurite liikuvust ning elukestvat õpet.

Raamistik koosneb tsüklist, millel on neli etappi (kavandamine, rakendamine, hindamine ja läbivaatamine), mida toetavad kutsehariduse ja -koolituse süsteemi, kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ning kvalifikatsiooni andmise tasandil kohaldatavad kvaliteedikriteeriumid ja näidiskirjeldused[4]. Raamistikuga nähakse ette süsteemne kvaliteedikäsitlus ning pannakse suurt rõhku kvaliteedi seirele ja parandamisele, milleks ühendatakse sise- ja välishindamine, kontrollimine ja muud täiustamise eesmärgil tehtavad toimingud, mida toetatakse mõõtmise ja kvalitatiivse analüüsiga.

Raamistikku tuleks käsitada kui vahendite paketti, millest eri kasutajad võivad valida need elemendid, mis on nende hinnangul nende konkreetse süsteemi seisukohast kõige asjakohasemad. Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi paranemise mõõtmiseks kavandatud näitajad hõlmavad selliseid andmeid nagu investeeringud õpetajate ja koolitajate koolitamisse, kutsehariduse ja -koolituse programmides osalemise ja nende täitmise määr ning tööleasumise määr pärast kutsehariduse ja -koolituse programmi läbimist, omandatud oskuste kasutamine töökohal, töötuse määr, haavatavate elanikkonnarühmade osalemine, tööturu koolitusvajaduste väljaselgitamise mehhanismid ning kutseharidusele ja -koolitusele juurdepääsu parandamise skeemid.

Soovituses kutsutakse liikmesriike üles töötama välja riiklik lähenemisviis, mille eesmärk on parandada kvaliteedi tagamise süsteeme liikmesriigi tasandil, looma riiklik kvaliteedi tagamise tugikeskus ja osalema Euroopa võrdlusraamistikus (EQAVET).

2.           Saavutused kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamisel

2.1.        Kvaliteedi tagamise mehhanismid kutsehariduse ja -koolituse süsteemi tasandil

Kutsehariduse ja -koolituse tipptase süsteemi tasandil eeldab oskuste pideva arendamise strateegiat, mille puhul võetakse sihikule kvaliteetsed õpitulemused, liikuvus, vastastikune tunnustamine ja üleminek, nagu ka süsteemi tõhusust ja tulemuslikkust parandavate tõenduspõhiste strateegiate paikapanek. See eeldab ka koostööd ja kaasinvesteeringuid ning kutsehariduse ja -koolituse lõimimist üldisesse haridus- ja koolitussüsteemi[5].

Vastavalt EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuringu[6] ja välishindamise[7] tulemustele on oma lähenemisviisi kvaliteedi tagamisele konsolideerinud üle 20 riigi ja EQAVET on aidanud otseselt kujundada riiklikku süsteemi 14 riigis (BG, CZ, EL, HU, HR, MT, RO, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ning BE fr, ES, IT, LV, LT, SI, kus reformid on käimas). Enamik lähenemisviise hõlmab nii kutsehariduse ja -koolituse alusõpet[8] kui ka täiendõpet,[9] mida rahastatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest ja pakutakse institutsiooni tasandil. Mõnel riigil oli juba EQAVETiga kokkusobiv lähenemisviis ja seepärast ei pidanud nad seda märkimisväärselt kohandama.

Praeguse seisuga on enamikus ELi riiklikes haridus- ja koolitussüsteemides kehtestatud kutsehariduse ja -koolituse pakkujatele[10] kvaliteedistandardid, mida kasutatakse peamiselt rahastamise ning akrediteerimise tingimusena ja/või mida nõutakse õigusaktide osana.

Peaaegu kõik liikmesriigid koguvad andmeid, et parandada oma süsteemide tõhusust ja tulemuslikkust ning nad on töötanud selle jaoks välja asjakohased andmete kogumise metoodikad, näiteks küsimustikud ja näitajad/mõõdustikud. See ei tähenda siiski automaatselt protsesside korrapärast kontrollimist ja muudatuste tegemiseks tegevuskavade koostamist – uuringust nähtub, et vaid umbes kolmandik riikidest kontrollib protsesse korrapäraselt ja koostab tegevuskavu. Enamasti avaldavad liikmesriigid teavet olemasolevate hindamiste tulemuste kohta[11].

Mis puudutab näitajate kasutamist, siis tavad on liikmesriigiti üsna erinevad. Kui mõnda näitajat (nt kutsehariduse ja -koolituse programmides osalemise ja nende täitmise määra) tundub kasutavat enamik liikmesriike, siis teisi olulisi tulemusele suunatud näitajaid – näiteks „oskuste kasutamine töökohal” või „tööleasunute osakaal kindlaksmääratud aja jooksul pärast koolitust” – kasutatakse vähem, ehkki nende abil saaks olulisi tõendeid selle kohta, kuidas tagada parem kooskõla tööturu vajadustega. Üldjuhul on need näitajad just need, mille kohta on kõige keerulisem andmeid leida.

Ühe EQAVETi riiklike tugikeskuste seas korraldatud hiljutise uuringu kohaselt leiab 75 % kõnealustest keskustest, et oleks kasulik suurendada ELis koostööd eesmärgiga töötada ühe või mitme EQAVETi näitaja kasutamise abil välja võrdlemistingimused[12].

Samas uuringus täheldatakse, et EQAVETi näidiskirjeldusi kasutatakse kvaliteedijuhtimiseks 22 kutsehariduse ja -koolituse alusõppe süsteemis. Välishindamises märgitakse, et riiklikke kvaliteedi tagamise meetmeid on EQAVETi kirjeldustega keeruline võrrelda, sest kirjeldused on väga üldised ja hõlmavad sageli tahke, mis ei ole hõlmatud konkreetsete kvaliteedi tagamise meetmetega, vaid esinevad pigem kutsehariduse ja -koolituse strateegiates ning poliitikakujundamise põhimõtetes[13]. Selline üldine lähenemisviis aitab aga eemalduda vahendite paketil põhinevast lähenemisviisist ja liikuda kvaliteedi parandamise kultuuri poole.

Kvaliteetne kutsehariduse ja -koolituse süsteem hõlbustab ka pidevat oskuste arendamist, liikuvust ning üleminekut kutseharidusest ja -koolitusest kõrgharidusse. Umbes pooled riikidest väidavad, et nende kutsehariduse ja -koolituse süsteemide raames toimuv kvaliteedi tagamine aitab saavutada eri mehhanismide kaudu juurdepääsu kõrgharidusele: kutsehariduse ja -koolituse tagatud kvaliteediga kvalifikatsioone kas tunnustatakse tavalise kõrgharidussüsteemi sisenemisel nõutava kvalifikatsioonina (nt IE, NL) või on neil topeltstaatus – hariduslik ja kutsealane (nt PT). See osutab aga ka asjaolule, et üleminek on paljudes riikides ikka veel vaid eesmärk ja selle toimumiseks tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi.

Suurem osa riike on loonud mehhanismid ja menetlused, et teha kindlaks koolitusvajadused kutsehariduse ja -koolituse alusõppe tasandil, ning enamikul neist on sellised mehhanismid ka kutsehariduse ja -koolituse täiendõppe tarvis[14]. Vaja on siiski põhjalikku analüüsi, et hinnata selliste süsteemide tõhusust ja nende koostoimet ülevaatega oskuste kohta Euroopa Liidus[15] ning seda, kas asjaomase kutsevaldkonna (eeskätt kutseorganisatsioonid ja ettevõtted) kaasamine toimub koostööaltilt/kaalutlevalt,[16] sest see on osutunud oluliseks, et kujundada kvaliteetsed õpitulemustel põhinevad kvalifikatsioonid, mis vastavad tööturu vajadustele.

2.2.        Kvaliteedi tagamise mehhanismid kutsehariduse ja -koolituse pakkujate tasandil

Kvaliteetne õpiabi, õpetajad ja koolitajad ning oskusliku koolijuhi tõhus juhtimistegevus on kõik olulised tegurid, ent kutsehariduse ja -koolituse pakkujatel õnnestub tipptasemel kutsehariduse ja -koolituse pakkumine paremini ka siis, kui piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on olemas strateegilised seosed ja võrgustikud laiemate majandusringkondadega[17].

Enamikul riikidel on kutsehariduse ja -koolituse pakkujate jaoks olemas ühine kvaliteedi tagamise raamistik, mis sobib kokku Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise võrdlusraamistikuga, või nad on seda raamistikku välja kujundamas. Peaaegu kõikides riikides toimub kutsehariduse ja -koolituse pakkujate seadusega ette nähtud välishindamine, 22 riigis[18] nõutakse kutsehariduse ja -koolituse pakkujatelt sisemist kvaliteedi tagamise mehhanismi ja veel kuues riigis (BE fr, BG, FR, IT, LT, SK) on see vabatahtlik, kuid soovitatav.

Kõige sagedasem välise kontrolli vorm on inspekteerimine. Üldjuhul tegeleb inspekteerimisega kooliinspektsioon ning see hõlmab nii kutsehariduse ja -koolituse alusõpet kui ka üldharidust. Kasutatakse ka muid välishindamise vorme, ent peamiselt kutsehariduse ja -koolituse täiendõppes – kutsehariduse ja -koolituse alusõppes ei ole need nii tavalised. Näiteks mõnel Saksa liidumaal nõutakse, et kutsehariduse ja koolituse pakkujad rakendaksid selliseid kvaliteedijuhtimise süsteeme nagu Q2E, EFQM, QZS või ISO 9001. Maltal nõutakse, et kutsehariduse ja -koolituse pakkujad läbiksid välisekspertide korraldatud kvaliteediauditeid. Mõnes riigis on spetsiaalsed kvaliteedi tagamise või hindamisega tegelevad asutused: näiteks Belgia flaami kogukonna hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamisega tegelev asutus, mis hõlmab kogu haridus- ja koolitusvaldkonda, välja arvatud kõrgharidust, Taani hindamisinstituut, mis hõlmab kogu haridussüsteemi, ning Hispaania riiklik instituut, mis tegeleb hariduse ja koolituse hindamisega.

Paljude riikide õigusaktides nõutakse, et kutsehariduse ja -koolituse pakkujad peavad hindama süstemaatiliselt oma tegevust ning enda pakutava koolituse kvaliteeti ja tulemuslikkust. Riikides BG, HR, CZ, DK, EE, HU, RO, SI ja SK kaasneb sellega kohustus koostada enesehindamisaruanded ja kavad olukorra parandamise kohta, mis annavad teavet välishindamise korraldajatele. Enesehindamist kasutatakse laialdaselt Austria kutsehariduse ja -koolituse alusõppe pakkujate seas, ehkki see ei ole kohustuslik.

Kutsehariduse ja -koolituse pakkujate enesehindamise seisukohast on kõige olulisem kvaliteedi parandamise kultuuri arenemine haridus- ja koolitusasutuste seas. Samuti on positiivne mõju kvaliteetsete tulemuste saavutamise eest vastutama pandud kutsehariduse ja -koolituse pakkujate aruandekohustusel ja juhtimisel. Kuna iga kutsehariduse ja -koolituse pakkuja taust on erinev, võimaldab enesehindamine igal organisatsioonil töötada välja raamistiku ja meetmed, mis sobivad tema konteksti ja olukorda.

Liikmesriikides on seoses sisekontrolliga mitmesuguseid tavasid. Mõnes riigis nõutakse, et kutsehariduse ja -koolituse pakkujad keskenduksid sisekontrolli käigus konkreetsetele tegevusvaldkondadele. Mõnes riigis ei anta mingeid juhiseid selle kohta, kuidas peaks kvaliteedi tagamine toimuma, samal ajal kui mitmes teises on selle protsessi toetamiseks välja töötatud käsiraamatud, metoodikad või veebisaidid[19]. Mõnes riigis toimub kutsehariduse ja -koolituse pakkujate seas omamoodi vastastikune hindamine/õppimine, mis enamikul juhtudel põhineb Leonardo da Vinci projekti raames välja töötatud Euroopa metoodikal[20].

Kutsehariduse ja -koolituse pakkujad kasutavad üldjuhul kirjeldusi vähem, kui on otstarbekohane süsteemi tasandil[21]. Kutsehariduse ja -koolituse pakkujad läbivad sageli akrediteerimise[22] ja välis- või sisekontrolli, ent EQAVETi tsükli laialdane kasutamine ei ole levinud. See näitab, et kutsehariduse ja -koolituse pakkujate tasandile jõudmisel – eelkõige võimendajate kaudu – on veel arenguruumi. Selles mõttes võiksid EQAVETi projektid olla näide headest tavadest. Näiteks Malta kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise projekti raames koostati kutseharidus- ja -koolitusasutustele suunised näitajate kohaldamise kohta. Hollandi projekti raames töötati koostöös kutsehariduse ja -koolituse pakkujatega välja alt üles lähenemisviis kvaliteedi tagamisele ja edendati kvaliteedi tagamise kultuuri[23].

Üks tähtis lahendamist vajav ülesanne kvaliteedi tagamise puhul on töökohapõhise kutseõppe mõõde. Koolitajate koolitamine ei ole sageli tagatud ja vastavast korraldusest on sageli vilets ülevaade.

EQAVETi kriteeriumide, kirjelduste ja näitajatega ei anta konkreetseid suuniseid töökohapõhise kutseõppe kvaliteedi tagamise kohta. Seda suhtelist nõrkust on käsitletud poliitilisel tasandil Brugge kommünikees, milles kutsutakse osalevaid riike üles töötama 2015. aastaks kutsehariduse ja -koolituse pakkujate jaoks välja ühine kvaliteedi tagamise raamistik, mida kohaldatakse ka töökohal õppimise suhtes ja mis sobib kokku EQAVETiga[24]. EQAVETi võrgustikus on moodustatud töörühm ja praegu tegeletakse selle kohta suuniste väljatöötamisega.

3.           Eesseisvad ülesanded

EQAVETi kohta koostatud uuringu ja välishindamise põhjal selgub, et mõned EQAVETi tunnusjooned on liikmesriikide kvaliteedi tagamise tavadesse kenasti lõimunud. Ometi on veel märkimisväärset arenguruumi, et jõuda ühisele arusaamisele, mis hõlbustaks oluliselt kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ja suurendaks liikuvust.

3.1.        EQAVETi panus kutsehariduse ja -koolituse läbipaistvusse

Seda, et EQAVETi potentsiaali vastastikuse usalduse, riikidevahelise liikuvuse ja elukestva õppe toetamisel ei ole läbipaistvuse eesmärgil veel täielikult rakendatud, on näha vähesest koostoimest nende Euroopa vahenditega, mille abil keskendutakse spetsiaalselt kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse tagamisele: Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF),[25] Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET)[26] ning Europassi raamistik,[27] mille puhul keskendutakse õppeprotsessi tulemustele – sellele, mida inimesed teavad ja mida nad oskavad teha. Ehkki tulemuste kvaliteet on õppimisvõimaluse kvaliteedi üle otsustamisel lõppkriteerium, ei ole sellele aspektile EQAVETis tegelikult keskendutud, kuivõrd selles ei käsitleta konkreetselt kvaliteedi tagamist kvalifikatsiooni kujundamisel, hindamisel ja sertifitseerimisel, kuigi soovituses on öeldud, et raamistikku tuleks kohaldada ka kvalifikatsiooni andmise tasandil. See osutab vajadusele luua tihedam seos riigi ja Euroopa tasandi kvalifikatsiooniraamistikega.

Vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks on astutud samme kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (rahvusvaheline sertifitseerimine teatud ametite puhul) ning kõrghariduse valdkonnas (võrgustikud ENIC/NARIC). On siiski selge, et seejuures ei ole veel saavutatud täit küpsust. Teine võimalik arenguvaldkond oleks EQAVETi ja ECVETi vaheliste seoste tugevdamine. On tõsi, et EQAVETi üks algseid eesmärke oli toetada ECVETi loomist. Kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi on siiski välja töötanud vaid üksikud riigid (FI, IE, UK, EE, SE, SL ning kutsehariduse ja -koolituse alusõppe valdkonnas LU, IT)[28] ning ECVET on enamikus riikides ikka veel arenemisjärgus[29].

Väga tähtis on hariduse allsektorite vahelise liikuvuse küsimus. Üleminek kõrgharidusse on kutsehariduse ja -koolituse ligitõmbavuse ning tipptasemel kutsehariduse ja -koolituse poole püüdlemise seisukohast väga oluline element. Praeguse seisuga on ses suhtes ikka veel arenguruumi. Euroopa standardid ja suunised kvaliteedi tagamiseks Euroopa kõrghariduse valdkonnas[30] sisaldavad ühiseid põhimõtteid, kuid võimaldavad erinevaid operatiivseid lähenemisviise ja vahendite puhul nõutakse väga vähest kooskõlastamist. Sellegipoolest on dialoog ja koostöö viimasel ajal mitme ühise ettevõtmise korraldamisega suurenenud. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 3. lisaga nähakse ette ühised kvaliteedi tagamise põhimõtted nii kõrghariduse kui ka kutsehariduse ja -koolituse jaoks, kuid selles ei viidata selgelt ei Euroopa standarditele ja suunistele ega EQAVETile[31].

Euroopa töörühm, mis tegeleb täiskasvanuhariduse kvaliteediga (seega ka kutsehariduse ja -koolituse täiendõppe valdkonnas), soovitab EQAVETi mudelit asjakohaselt arendada, keskendudes võimaluse korral rohkem õpitulemuste kvaliteedile, et kujundada pikemas perspektiivis välja üldine lähenemisviis elukestva õppe kvaliteedi tagamisele[32].

3.2.        Juhtimine

Kui EQAVETi käsitlevas soovituses kutsutakse üles kaasama kogu kvaliteedi tagamise tsüklisse kõiki sidusrühmi, siis Euroopa tasandi juhtimisstruktuur tundub koosnevat peamiselt kutsehariduse ja -koolituse alusõppe sektori esindajatest. Riiklike juhtimisstruktuuride puhul ilmneb EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuringu põhjal vajadus tagada teatud sidusrühmade, eeskätt õppijate, kõrgharidussektori, tööandjate ja tööturu osalejate ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suurem ja pikaajalisem kaasamine.

Kuivõrd EQAVET on aidanud tagada parema kvaliteedi liikmesriikide kutsehariduse ja -koolituse süsteemides, on see hõlbustanud ka nende süsteemide vahelist suhtlust ja teabevahetust, toetades riikides kutsehariduse ja -koolituse arengu ühtsust. See aitab teatud määral saavutada üldeesmärki, st parandada liikmesriikide kutseharidus- ja -koolituspoliitika arengu läbipaistvust ja ühtsust.

See ei ole siiski kaasa toonud riiklike kvaliteedi tagamise meetmete hõlpsasti võrreldavaid kirjeldusi, kuivõrd neid meetmeid sageli ei kirjeldata põhjalikes dokumentides ja nende puhul ei kohaldata ilmtingimata EQAVETi struktuuri. Riigid viitavad oma kvaliteedi tagamise süsteemide kirjeldamisel peamiselt kutsehariduse ja -koolituse pakkujate sise- ja välishindamisele, poliitika väljakujundamise otstarbel süsteemi tasandil toimuvale hindamisele ning kvalifikatsiooni kujundamise ja andmise kvaliteedile.

See on mõnevõrra tingitud EQAVETi käsitleva soovituse paindlikust lähenemisviisist, mille kohaselt lubatakse riikidel ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujatel teha valik mitmesuguste vahendite ja elementide seast ning neid kohandada. Ühelt poolt on see osutunud tõhusaks, suurendades selliste vahendite kasutamist, ent teiselt poolt ei ole sellega kaasnenud kvaliteedi tagamise meetmete ning kutsehariduse ja -koolituse arengu kirjeldamiseks ühise lähenemisviisi riikideülest kasutuselevõttu.

EQAVETi otsene kasutamine võrdlusalusena riiklike meetmete kirjeldamisel võib osutuda keeruliseks ka seepärast, et EQAVETis nähakse kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujate tasandi kvaliteedi puhul ette erinev terminoloogia[33]. See ei sobi kokku tavadega riigi tasandil, kus sellise klassikalise meetme raames nagu inspektsioonid võidakse käsitleda nii süsteemi kui ka üksikut kutsehariduse ja -koolituse pakkujat.

4.           Järeldused ja edasised sammud

4.1.        Hindamise järeldused

Eelmistes jaotistes esitatud tähelepanekud võib kokku võtta järgmiselt:

– EQAVET on aidanud edendada Euroopa riikide kutsehariduses ja -koolituses kvaliteedi tagamise kultuuri ning samuti seda kultuuri praktikas ellu viia, eelkõige kvaliteedi operatiivsete meetmete väljatöötamise abil EQAVETi võrgustikus[34].

– Selliste meetmetega on aga keskendutud institutsioonilisele, koolipõhisele õppele (peamiselt kutsehariduse ja -koolituse alusõpe ning osaliselt kutsehariduse ja -koolituse täiendõpe); mõju töökohapõhisele kutseõppele ja mitteformaalsele õppele (mis moodustab lõviosa kutsehariduse ja -koolituse täiendõppest, ent võib mängida duaalsetes süsteemides olulist rolli ka kutsehariduse ja -koolituse alusõppes) on vähem ilmne.

– EQAVETi paindlik lähenemisviis, mis muudab kättesaadavaks valiku- ja kohandamisvahendid, on muutnud lihtsamaks selle kasutamise, ent on samal ajal vähendanud selle potentsiaali riikideülese ühise keele ja kontseptuaalse raamistikuna.

Seepärast kerkib esile selge vajadus suurendada koostoimet muude Euroopa kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamise vahenditega.

EQAVET rakendab võrdlusraamistikku, mis võimaldab paindlikku kasutust. Võib uurida, kui suures ulatuses on raamistiku mõõde vajalik, et korraldada kvaliteedi kriteeriumeid, kirjeldusi ja näitajaid, kuivõrd nende kasutamine on nagunii paindlik. Arvesse võiks võtta kogemusi, mis on saadud seoses Euroopa kõrghariduse kvaliteedi tagamise standardite ja suunistega, sealhulgas seoses nende ulatusega (kõnealuste standardite ja suunistega toetatakse konkreetselt institutsioonide, mitte süsteemi kvaliteeti), olles samas teadlik nende standardite ja suuniste mõningatest vajakajäämistest.

4.2.        EQAVETi täiendamine

Hariduse ja koolituse valdkonnas rakendatavate kvaliteedimeetmete lõppeesmärk on õppeprotsessi tulemuste kvaliteet, mis tähendab, et kutsehariduse või -koolituse programmi läbijad peaksid omandama head kutsealased ja valdkonnaülesed oskused. Oskuste taseme tähtsust on hiljuti toonitatud ühes täiskasvanute pädevuste hindamise programmi (PIAAC) raames korraldatud uuringu konkreetses järelduses: samal tasemel kvalifikatsiooniga täiskasvanute oskuste tase erines eri riikides märkimisväärselt[35].

Otsesema tähelepanu pööramine kvalifikatsiooni kujundamise ja andmise kvaliteedi tagamisele kooskõlas EQFi, ECVETi ja Europassi sertifikaadilisaga võib anda võimaluse käsitleda EQAVETi raames paremini mitteformaalset ja töökohapõhist kutseõpet, ent samuti tegeleda avatud õppematerjalide või laialt avatud e-õppe esilekerkivate küsimustega ning suurendada võrdlusraamistiku mõju läbipaistvusele ja vastastikusele tunnustamisele, võttes arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta[36].

Komisjonil on kavas võtta koostöös asjakohaste riigiasutuste ja sidusrühmadega EQAVETi ulatuslikumaks rakendamiseks järgmised meetmed.

– Töötada välja kirjeldused, näitajad ja asjakohased suunised, et käsitleda paremini kutsehariduse või -koolituse programmi läbinute õpitulemuste kvaliteeti ja taset. See eeldab kooskõlastamist teiste kvaliteedi tagamise algatuste ja läbipaistvuse tagamise vahenditega ning koostööd asjaomaste asutuste ja võrgustikega.

– Töötada poliitikakujundajate ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujate jaoks välja ja proovida järele suunised koos neid toetavate kontrollnimekirjade, kirjelduste ja näitajatega, mis sobivad kutsehariduse ja -koolituse täiendõppe valdkonnas valitseva olukorra mitmekesisusega ja töökohapõhise kutseõppe eripäradega. See eeldab koostööd mitmesuguste sidusrühmadega ja kooskõlastamist täiskasvanuhariduse kvaliteediga seotud arengusuundadega.

– Proovida järele võimalus muuta liikmesriikide kvaliteedi tagamise meetmed Euroopa korra abil kõikides riikides läbipaistvamaks. Selle raames võidakse välja töötada teabelisa, et hõlbustada ühise arusaamise tekkimist kutsehariduse ja -koolituse pakkujate riiklikest akrediteerimisprotsessidest, edendada ühiseid suuniseid selle kohta, kuidas kirjeldada EQAVETiga kokkusobivaid kvaliteedi tagamise menetlusi, või liikuda kutsehariduse ja -koolituse pakkujate akrediteerimise tarvis ühise vormi kasutuselevõtu poole, tuginedes sealjuures kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registriga (EQAR)[37] seoses saadud kogemustele ja liikmesriikide aruannetele EQFile viitamise kohta[38].

Programmi „Erasmus+” kaudu tagab EL:

· toetuse piiriüleseks koostööks kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise valdkonnas, võttes abiks strateegilised partnerlussuhted ja valdkondlike oskuste ühendused, mis toetavad kõikvõimalike sidusrühmade läbimõeldud kaasamist, ning kvaliteedi tagamise teemalise tõhustatud valdkonnaülese dialoogi kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse esindajatega;

· toetuse, et jätkata Euroopa tasandil dialoogi:

– EQAVETi võrgustiku kaudu sel teemal, kuidas arendada kvaliteedi tagamise kultuuri, toetades töörühmi, seminare ja vastastikust õppimist, millega kaasatakse kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamisse huvitatud sidusrühmad;

– selliste toetavate materjalide nagu IT-vahendid ja käsiraamatud väljatöötamise kaudu;

– uuenduslike projektide kaudu, et suurendada kutsehariduse ja -koolituse täiustamise toetamiseks kvaliteedi tagamise alast suutlikkust.

Programmi „Horisont 2020” kaudu suurendab EL:

· teadmisi kutsehariduse ja -koolituse täiendõpet ning muid täiskasvanuhariduse vorme (sh kvaliteedi tagamise aspekte) käsitlevate riiklike strateegiate tulemuslikkuse kohta ELis ning nende vastastikust täiendavust eraõiguslike turgude dünaamikaga.

Lõpetuseks märgib komisjon, et teatud arv riike on seadnud sihiks kasutada osa Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide vahenditest kutsehariduse ja -koolituse süsteemide reformide rahastamiseks. On oluline, et nende algatuste edasiviimisel on keskne roll kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise tugevdamisel.

4.3.        EQAVETist kaugemale

Kodanikud liiguvad üha enam eri süsteemide vahel – nii traditsioonilise formaalhariduse valdkonnas kui ka selleks, et uuendada ja avardada oma oskusi ja teadmisi kogu elu jooksul. Üha enam on selliseid õppimisvõimalusi, mis ei sobitu enam tavapärasesse liigitusse. Õppijatele pakutakse üha enam – ja õigustatult – võimalust teha oma haridustee kujundamisel valik eri allsüsteemide ja õppevormide pakutavatest võimalustest, sealhulgas IKT-põhiste õppevahendite kaudu, ning neil peab olema võimalik usaldada pakutava kvaliteeti.

Tagatud kvaliteediga kvalifikatsiooniraamistike tekkimine elukestva õppe puhul, mida toetatakse jõuliselt EQFi raames, annab põhjust kaaluda sektoripõhist lähenemisviisi kvaliteedi tagamisele ja mõtiskleda selle üle, kas on võimalik kindlaks teha mõned aluspõhimõtted ja suunised, mis kehtiksid kõikides sektorites ja kõikide kvalifikatsioonide puhul. Selliste probleemide käsitlemisel oleks väärt mõte arutleda EQAVETi üle kõikide läbipaistvuse ja kvaliteedi tagamise vahendite ulatuslikus kontekstis. Komisjon uurib võimalust kooskõlastada tihedamalt kõiki Euroopa läbipaistvuse ja kvaliteedi tagamise vahendeid kui viisi, kuidas saavutada terviklik Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala[39].

Selles valguses kavatseb komisjon võtta elukestva õppe kvaliteedi tagamise alase koostöö parandamiseks Euroopas järgmised meetmed:

– konsulteerida sidusrühmadega peatse avaliku arutelu raames, mille eesmärk on liikuda Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala poole, käesoleva aruande järelduste teemal ning vajaduse üle suurendada hariduse eri allsektorites toimuva kvaliteedi tagamise sidusust, samuti selle üle, kas selle sidususe suurendamine on teostatav, püüeldes ELi läbipaistvuse tagamise ja tunnustamise vahendite täiendava koostoime ja ühtlustamise poole;

– uurida, kuidas on võimalik saavutada EQAVETi eesmärke tervikliku lähenemisviisiga elukestva õppe kvaliteedi tagamisele;

– uurida kooskõlas muude kvaliteedi tagamise algatuste ja läbipaistvuse tagamise vahenditega praktilisi nõudeid, mis on seotud elukestva õppe kvaliteedi tagamise valdkonnaüleste põhimõtete ja suuniste arenguga, ning allsüsteemide või liikmesriikide olukorra eripärade kaitsmise tingimusi.

[1]               Komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatis „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks”, COM(2012) 582 (final).

[2]               Cedefop, Roads to recovery: three skill and labour market scenarios for 2025, juuni 2013.

[3]               ELT C 155, 8.7.2009, lk 1.

[4]               Nt süsteemi tasandi kavandamisetapi puhul nähakse esitatavate tunnustena ette sellised verstapostid nagu kutsehariduse ja -koolituse süsteemi pikaajaliste ja keskpikkade eesmärkide kirjeldamine sidusrühmadega konsulteerides, järelevalvega seotud eesmärkide ja näitajate kindlaksmääramine, koolitusvajaduste väljaselgitamine.

[5]               Komisjoni talituste töödokument, SWD(2012) 375, 20.11.2012, lk 38.

[6]               EQAVET, Supporting the implementation of the European quality assurance reference framework: Results of the EQAVET Secretariat Survey, 2012, lk 20. Kättesaadav EQAVETi sekretariaadi veebisaidil aadressil http://www.eqavet.eu/gns/what-we-do/annual-forum.aspx.

[7]               ICF GHK, Evaluation of implementation of EQAVET Final report (edaspidi „välishindamine”), 2013, lk 51.

[8]               „Kutseharidus ja -koolitus, mida pakutakse formaalharidussüsteemis, tavaliselt enne tööelu alustamist” – määratluse sõnastamisel on lähtutud Cedefopi väljaandest Terminology of European education and training policy, Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2008.

[9]               „Haridus või koolitus, mis järgneb alusharidusele ja -koolitusele või mida omandatakse või läbitakse pärast tööelu alustamist [...]” – Cedefop, sama.

[10]             Eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuring, lk 29.

[11]             Samas, lk 68: BE (nl), BG, DK, DE, EE, IE, ES, LV, LT, NL, AT, PL, RO, SK, FI, SE, UK, HR.

[12]             Eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuring, 5. peatükk.

[13]             Eespool nimetatud välishindamine, lk 32.

[14]             Eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuring, lk 61 ja 72.

[15]             Vt http://euskillspanorama.ec.europa.eu/default.aspx.

[16]             Kutsehariduse ja -koolituse täiendõpet ning täiskasvanuharidust on käsitletud mitmes seitsmenda raamprogrammi teadusprojektis. Vt Adult and continuing education in Europe. Using public policy to secure a growth in skills, Euroopa Komisjon 2013.

[17]             SWD(2012)375, lk 38.

[18]             AT, BE nl, CY, CZ, DK, EE, FI, HU, IE, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, UK, HR, IC ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik – eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuring, lk 24.

[19]             Eespool nimetatud välishindamine, lk 25.

[20]             http://www.peer-review-education.net/index.php?language=EN.

[21]             Eespool nimetatud EQAVETi sekretariaadi korraldatud uuring, lk 104.

[22]         Mõistet „akrediteerimine” tuleb käesolevas dokumendis mõista haridusalase akrediteerimisena, mitte tähenduses, mida kasutatakse määruses (EÜ) nr 765/2008.

[23]             Vt http://eqavetprojects.eu/.

[24]             Vt Brugge kommünikee Euroopa tõhustatud koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, 7.12.2010, strateegiline eesmärk 2b.

[25]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus, ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

[26]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitus, ELT C 155, 8.7.2009, lk 11.

[27]             Otsus 2241/2004/EÜ, ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

[28]             EQAVET, Serban Iosifescu, Quality assurance procedures in the processes of certification, curricula setting, accreditation and training of trainers in European VET systems, 2011.

[29]             Cedefop, Trends in VET policy in Europe 2010-12, 2012, lk 59.

[30]             ENQA, European Standards and Guidelines for Quality Assurance in the European Higher Education Area, 2005.

[31]             Ehkki EQAVETi kui sellist veel ei olnud, oli ühine kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise raamistik juba olemas.

[32]             Final report of the Thematic Working Group on quality in adult learning. Vt paralleelne uuring täiskasvanuhariduse kvaliteedi kohta http://ec.europa.eu/education/adult/doc/qualityannex_en.pdf

[33]             Selles seisneb EQAVETi ning Euroopa kõrghariduse kvaliteedi tagamise standardite ja suuniste oluline erinevus – viimati nimetatutega on hõlmatud vaid institutsiooniline tasand.

[34]             http://www.eqavet.eu – vt eelkõige „Quality cycle IT tool”.

[35]             OECD, Skills Outlook 2013, eelkõige lk 204.

[36]             Nõukogu soovitus, ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

[37]             Vt http://www.eqar.eu/.

[38]             Vt http://ec.europa.eu/eqf/documentation_en.htm.

[39]             Komisjoni teatis „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel”, COM(2012) 669 (final), 2012.