5.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 64/5

1.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166;

2.

strateegiat „Euroopa 2020” ning eelkõige 2012. ja 2013. aasta majanduskasvu analüüsi ja 2012. aasta riigipõhiseid soovitusi;

3.

nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal kuni 2020. aastani (ET 2020) (1) ja mille peamine eesmärk on toetada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide täiendavat arendamist, mille sihiks on tagada kõikide kodanike isiklik, ühiskondlik ja ametialane eneseteostus ning püsiv majanduslik heaolu ja tööalane konkurentsivõime, edendades samas demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset ühtekuuluvust, loovust ja innovatsiooni, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist dialoogi;

4.

nõukogu ja komisjoni 2012. aasta veebruari ühisaruannet Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta, (2) milles sätestatakse meetmed ET 2020 protsessi mobiliseerimiseks toetamaks strateegia „Euroopa 2020” eesmärke majanduskasvu ja töökohtade loomise vallas ning määratakse kindlaks mitmed Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö prioriteetsed valdkonnad ajavahemikul 2012–2014;

5.

pikaajalist majanduskriisi, mida on rõhutatud hiljutistes komisjoni prognoosides, mis ennustavad 2013. aastaks oodatust aeglasemat majanduse taastumist ja töötuse määra kasvu ligikaudu 11 %ni, (3) seejuures 60 % kõrgemat töötuse määra madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul (4);

6.

vajadust takistada noorte töötuse kasvu Euroopas, mis on praegu keskmiselt ligi 23 % ja kerkib mitmes liikmesriigis üle 50 % taseme (5);

7.

üha rohkemaid tõendeid selle kohta, et oskused ei vasta tööturu vajadustele, kuna Euroopas on praegu täitmata üle kahe miljoni vaba töökoha (6);

8.

vajadust panna riigirahanduse kitsastes oludes alus tulevasele majanduskasvule ja konkurentsivõimele tõhusamate investeeringute abil haridus- ja koolitussüsteemidesse, ning niisuguste investeeringute vaieldamatut sotsiaalset ja majanduslikku kasu;

9.

nõukogu 26. novembri 2012. aasta järeldusi hariduse ja koolituse rolli kohta strateegias „Euroopa 2020” – hariduse ja koolituse panus majanduse elavdamisse, majanduskasvu ja töökohtade loomisesse, (7) milles lepiti kokku, et haridus- ja koolitussektor, sealhulgas ministeeriumide tasandil, peaks täitma olulisemat rolli nii hariduse ja koolitusega seotud ühiste lähenemisviiside ja eesmärkide kindlaksmääramisel kui ka strateegia „Euroopa 2020” Euroopa poolaasta haridus- ja koolitusaspektide rakendamisel;

10.

Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. detsembri 2012. aasta järeldusi, (8) milles:

11.

seose loomist tulevase struktuurifondide programmitöö perioodi 2014–2020 investeerimisprioriteetide ja sekkumiste valiku ning riigipõhistes soovitustes ja liikmesriikide riiklikes reformikavades esile toodud poliitiliste väljakutsete vahel, mis sõltub mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 üle peetavate läbirääkimiste tulemusest;

1.

keskset rolli, mis on omistatud haridusele ja koolitusele kui majanduskasvu ja konkurentsivõime peamisele edasiviivale jõule 2013. aasta majanduskasvu analüüsis, sealhulgas viidet inimkapitali tehtavate investeeringute võtmerollile töötusega võitlemisel ja selle vältimisel ning töövõimalusterohke majanduse taastumise ettevalmistamisel;

2.

2013. aasta majanduskasvu analüüsis esitatud seisukohta eelarve diferentseeritud konsolideerimise suhtes, millega kutsutakse liikmesriike üles säilitama tulevase majanduskasvu potentsiaali, seades prioriteediks investeeringud haridusse ja koolitusse ning võimaluse korral neid suurendades;

3.

2013. aasta majanduskasvu analüüsis esitatud üleskutset viia ellu reforme, et tõsta haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust ning oskuste üldist taset, sidudes tihedamalt töö- ja hariduselu, tunnistades samal ajal, et ei ole olemas kõigi jaoks sobivat reformikava ning et mõne reformi mõju võib ilmneda märkimisväärselt pika aja jooksul;

4.

tähtsust, mida omistatakse oskustele, haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele tööalase konkurentsivõime suurendamisel ning eelkõige noorte töötuse probleemi lahendamisel ja selle ärahoidmisel, tegeledes selle algpõhjustega, millest paljusid käsitletakse hiljutises komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel”;

1.

tagama, et alal hoitaks hariduse ja koolituse sotsiaalseid aspekte ning et kindlustatud oleksid võrdsed võimalused juurdepääsuks kvaliteetsele haridusele, nii et haridus- ja koolitussüsteemid saaksid jätkuvalt aidata kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse, säästva arengu, kodanikuaktiivsuse ja eneseteostuse soodustamisele Euroopa ühiskondades;

2.

suurendama hariduse ja koolituse rolli strateegias „Euroopa 2020”, võttes arvesse hariduse ümbermõtestamist käsitlevat teatist, hariduse ja koolitusega seotud aspekte iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigipõhiseid soovitusi ning keskendudes kooskõlas riiklike ja ET 2020 prioriteetidega ning olemasolevatele ressurssidele tuginedes järgmistele valdkondadele:

1.

toetada – austades seejuures subsidiaarsuse põhimõtet ja riikide vastutust hariduse ja koolituse valdkonnas, samuti hariduse pakkujate institutsionaalset autonoomiat – liikmesriike haridus- ja koolitussüsteemide reformimise alastes jõupingutustes, kasutades selleks täiel määral ELi hariduse ja koolituse alaseid programme ja vahendeid ning kasutades täiendatud tõendibaasi, üksikasjalikku kulude ja tulude analüüsi ja suuremat läbipaistvust, sealhulgas:

2.

toetada algatusi, näiteks kavandamisel olevat ELi tasandi õpipoisiõppe liitu, mille eesmärk on parandada tööpõhist õppimist ning kaasata tugevaid partnerlusi haridus- ja tööhõivesektori vahel, eelkõige tööturu osapoolte, ettevõtjate ning kutsehariduse ja -koolituse pakkujate vahel, kooskõlas Kopenhaageni protsessiga;

3.

analüüsida ELi tasandil tööturu osapooltega võimalusi täiskasvanutele hariduse ja koolituse pakkumise taseme ja kvaliteedi suurendamiseks, eesmärgiga pakkuda tööjõule ümber- ja täiendõpet;

4.

hinnata tihedas koostööd liikmesriikidega ja asjaomaste sidusrühmadega Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala võimaliku loomise mõju, et suurendada ELi ja riikide läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite ühtsust, mis võimaldab tunnustada oskusi ja kvalifikatsioone hõlpsasti ka piiriüleselt;

5.

käivitada liikmesriikide kõnealuse valdkonna mis tahes algatustega koordineerides uus algatus „Hariduse avanemine”, analüüsides ELi toetuse andmise mõju kvaliteetsetele avatud õpikeskkondadele ja IKT-le juurdepääsu ja nende kasutamise suurendamisele;

6.

kehtestada meetmed, millega edendatakse ettevõtlusharidust, eelkõige esitades poliitikasuunised ja raamistiku, et innustada ettevõtlusharidust institutsioonilisel tasandil;

7.

analüüsida hariduse ja koolituse valdkonnas tehtud avaliku sektori kulutuste tõhusust ja algatada asjaomaste sidusrühmadega ELi tasandil arutelu erinevatesse haridus- ja koolitussektoritesse tehtavate investeeringute kasu kohta;

1.

tihendama Euroopa poolaasta raames ja avatud koordinatsiooni meetodi kaudu kindlaks tehtud peamiste strateegiliste poliitiliste väljakutsete vahelist seost ning arendama vastavalt vajadusele riigipõhist mõõdet, et aidata üksikuid liikmesriike ja liikmesriikide rühmi riigipõhistele soovitustele järelmeetmete võtmisel;

2.

kasutama täielikult ära avatud koordinatsiooni meetodi raames paremate töömeetodite abil loodud koostöö ja vastastikuse õppimise potentsiaali, mis hõlmab vastavalt asjakohasusele järgmist:

3.

stimuleerima riigipõhiste soovituste järelmeetmete võtmise konstruktiivset protsessi, jagades asjakohaste poliitikakomiteedega (st majanduspoliitika komitee ja tööhõivekomiteega) korrapäraselt eespool nimetatud avatud koordinatsiooni meetodi koostöömehhanismide tulemusi.