8.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/1

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riigi poolt antav abi on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teavitada komisjoni. Siiski võib nõukogu aluslepingu artikli 109 kohaselt määrata abi liigid, mis on kõnealusest teavitamiskohustusest vabastatud. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Määrusega (EÜ) nr 994/98 on nõukogu kehtestanud, et kooskõlas aluslepingu artikliga 109 võiks vähese tähtsusega abi olla üks sellise abi liikidest. Seega ei käsitata vähese tähtsusega abi, mida antakse ühele ettevõtjale teataval ajavahemikul ja mis ei ületa teatavat kindlat summat, aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava abina ja selle suhtes ei kohaldata teavitamiskohustust.

(2)

Komisjon on mitmes otsuses selgitanud aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud abi mõistet. Komisjon on samuti esitanud oma tegevuspõhimõtted seoses vähese tähtsusega abi ülemmääraga, millest väiksema abi puhul artikli 107 lõiget 1 ei kohaldata. Need põhimõtted esitati esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja käsitlevas teatises, (3) seejärel aga komisjoni määrustes (EÜ) nr 69/2001 (4) ja (EÜ) nr 1998/2006 (5). Määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaldamisel saadud kogemuste põhjal näib asjakohane vaadata läbi teatavad kõnealuses määruses sätestatud tingimused ja määrus asendada.

(3)

On asjakohane säilitada liikmesriigilt ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmäärana 200 000 eurot. Nimetatud ülemmäär on jätkuvalt vajalik tagamaks, et ükski käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluv meede ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ja/või ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi.

(4)

Aluslepingu konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist (6). Euroopa Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitada ühe ettevõtjana (7). Õiguskindluse huvides ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks käesolevas määruses esitada põhjalik loetelu selgetest kriteeriumidest, millega määrata kindlaks, millal käsitatakse kahte või enamat üksust ühe ettevõtjana. Komisjon on valinud kindlate kriteeriumide hulgast, mille alusel määratletakse määruse (EÜ) nr 800/2008 (8) VKEde määratlust käsitlevas I lisas „seotud ettevõtted”, need, mis on käesoleva määruse kohaldamisel asjakohased. Kõnealused kriteeriumid on ametiasutustele juba tuttavad ja neid tuleks käesoleva määruse reguleerimisala arvestades kohaldada nii VKEde kui ka suurettevõtjate suhtes.

(5)

Kauba maanteevedude sektoris tegutsevate ettevõtjate väikese keskmise suuruse arvessevõtmiseks on asjakohane määrata rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele antava abi ülemmääraks 100 000 eurot. Transporditeenusena ei tuleks käsitada integreeritud teenust, nagu kolimisteenused, posti- või kulleriteenused või jäätmete kogumine ja käitlemine, millest transport moodustab vaid ühe osa. Pidades silmas kaupade maanteevedude sektori ülemahutavust ning transpordipoliitika eesmärke liiklusummikute ja kaubavedude valdkonnas, tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast jätta välja abi, mida antakse rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Arvestades reisijate maanteeveosektori arengut, ei ole enam asjakohane kohaldada nimetatud sektori suhtes madalamat ülemmäära.

(6)

Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise alal kehtivaid erieeskirju ning ohtu, et kõnealustes valdkondades võivad isegi käesolevas määruses sätestatud ülemmäärast väiksemad summad vastata aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada nimetatud valdkondade suhtes.

(7)

Võttes arvesse sarnasusi põllumajandustoodete ja mittepõllumajanduslike toodete töötlemise ja turustamise vahel, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes, kui on täidetud teatavad tingimused. Sellest tulenevalt ei tohiks töötlemise ega turustamisena käsitada toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale. Euroopa Kohus on otsustanud, (9) et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes selliste meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud toodete koguse või hinna alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise abi suhtes, mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega.

(8)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada ekspordiabi või abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel. Eeskätt ei tohiks seda määrust kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(9)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada raskustes olevate ettevõtjate suhtes, kuna ei ole asjakohane anda rahalist abi raskustes olevatele ettevõtjatele ilma ümberkorraldamiskavata. Lisaks on keeruline määrata kindlaks nimetatud tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalent. Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane sätestada selged kriteeriumid, mis ei eelda ettevõtja olukorra kõigi eripärade hindamist otsustamaks, kas ettevõtja on raskustes käesoleva määruse tähenduses.

(10)

Käesoleva määruse kohaldamisel arvessevõetav kolmeaastane ajavahemik peaks olema liikuv, mis tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha asjaomase eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma.

(11)

Kui ettevõtjad tegutsevad nii käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud sektorites kui ka muudes sektorites või tegevusvaldkondades, tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste muude sektorite või tegevusvaldkondade suhtes, tingimusel et liikmesriigid tagavad asjakohaseid meetmeid (tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine) võttes, et reguleerimisalast välja arvatud valdkonda kuuluvale tegevusele ei anta vähese tähtsusega abi. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka siis, kui ettevõtjad tegutsevad sektorites, mille suhtes kohaldatakse madalamaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Kui ei ole võimalik tagada, et madalamate vähese tähtsusega abi ülemmääradega sektorite tegevustele on antud vähese tähtsusega abi üksnes nimetatud madalamate ülemmääradeni, tuleks ettevõtja kõikide tegevuste suhtes kohaldada kõige madalamat ülemmäära.

(12)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha eeskirjad, millega välditakse teatavates määrustes või komisjoni otsustes sätestatud abi ülemmääradest möödahiilimist. Ühtlasi tuleks määruses sätestada selged ja hõlpsasti kohaldatavad kumuleerimiseeskirjad.

(13)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et meedet ei käsitata riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses muudel kui käesolevas määruses sätestatud põhjustel, näiteks seetõttu, et meede vastab turumajanduse tingimustes tegutseva isiku põhimõttele, või kuna meede ei hõlma riigi vahendite ülekandmist.

(14)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata (edaspidi „läbipaistev abi”). Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste, ülemmääraga maksusoodustuste või muude sellise ülemmääraga vahendite suhtes, millega tagatakse kohaldatava künnise piiresse jäämine. Ülemmäära sätestamine tähendab, et nii kaua kui täpne abisumma ei ole (veel) teada, peab liikmesriik eeldama, et summa võrdub ülemmääraga, tagamaks, et eri abimeetmed kokku ei ületaks käesolevas määruses sätestatud ülemmäära, ja selleks, et kohaldada kumuleerimiseeskirju.

(15)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama sama arvutusmeetodit. Kõnealuse arvutamise hõlbustamiseks on asjakohane, et abisummad, mida ei anta rahas, arvestatakse ümber nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb brutotoetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turumäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumääradena viitemäärasid, mis on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (10).

(16)

Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud turu intressimääradele. Lühiajaliste väikelaenude käsitlemise lihtsustamiseks tuleks käesoleva määrusega ette näha selge eeskiri, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii laenu suurust kui ka kestust. Komisjoni kogemuste põhjal saab laene, mille tagatis katab vähemalt 50 % laenust ja mille summa ei ületa 1 000 000 eurot ja kestus viit aastat või mille summa ei ületa 500 000 eurot ja kestus kümmet aastat, käsitada laenuna, mille brutotoetusekvivalent on võrdne vähese tähtsusega abi ülemmääraga.

(17)

Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute vormis vastavalt (riskikapitali käsitlevad uued suunised), tohib pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase meetme raames ei anta ühelegi sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära.

(18)

Tagatistena antavat abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud asjaomaseid ettevõtjaid käsitlevas komisjoni teatises. Näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul esitatakse komisjoni teatises EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (11) aastase garantiipreemia tasemed, millest alates ei käsitata riigigarantiid abina. Selliste lühiajaliste tagatiste käsitlemise lihtsustamiseks, millega tagatakse kuni 80 % suhteliselt väikesest laenust, tuleks käesoleva määrusega ette näha selge eeskiri, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii tagatise aluseks oleva laenu suurust kui ka tagatise kestust. Nimetatud eeskirja ei tuleks kohaldada juhul, kui tegemist on tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Selliseid tagatisi, mis ei ületa 80 % tagatise aluseks olevast laenust, millega tagatud summa ei ole suurem kui 1 500 000 eurot ja mille kestus ei ületa viit aastat, saab käsitada tagatisena, mille brutotoetusekvivalent on võrdne vähese tähtsusega abi ülemmääraga. Sama kehtib juhul, kui tagatis ei ületa 80 % tagatise aluseks olevast laenust, tagatud summa ei ole suurem kui 750 000 eurot ja tagatise kestus ei ületa kümmet aastat.

(19)

Kui laen või tagatis hõlmavad põhjendustes 16 ja 18 sätestatust väiksemat summat või lühemat kestust, tuleks brutotoetusekvivalendi arvutamiseks korrutada tegeliku summa ja põhjendustes 16 ja 18 osutatud maksimumsumma suhe tegeliku kestuse ja viieaastase kestuse suhte ning 200 000 euroga. Seega oleks näiteks 2,5 aastaks antud 500 000-eurose laenu brutotoetusekvivalent hinnanguliselt 50 000 eurot.

(20)

Liikmesriigi esitatud teate alusel võib komisjon uurida, kas brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, kui meede ei ole toetus, laen, tagatis, kapitalisüst ega riskikapitalimeede omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu vormis. Kui ülemmäära ei ületata, võib abimeetme suhtes kohaldada käesolevat määrust.

(21)

Komisjoni ülesanne on tagada riigiabi eeskirjade järgimine ja Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama, luues mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks üldist lubatud ülemmäära.

(22)

Enne vähese tähtsusega abi andmist peaksid liikmesriigid oma riigi puhul kontrollima, et uue abiga ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära ja et käesolevas määruses sätestatud muud tingimused on täidetud.

(23)

Tagamaks et liikmesriikidel on täpsed, usaldusväärsed ja täielikud andmed, millega kindlustada, et uue vähese tähtsusega abi andmine ei vii asjaomase ettevõtja suhtes kohaldatava ülemmäära ületamiseni, tuleks liikmesriikidelt nõuda sellise vähese tähtsusega abi keskregistri asutamist, milles on teave kogu vähese tähtsusega abi kohta, mis asjaomase liikmesriigi ametiasutused on käesoleva määruse kohaselt andnud. Liikmesriikidel peaks olema vabadus otsustada oma registri kujundamise üle ja valida sobiv viis selle asutamiseks kooskõlas riigi põhiseadusliku ja haldusstruktuuriga, kuid nad peavad tagama, et kõigil liikmesriigi ametiasutustel oleks võimalik kontrollida igale ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi summat. Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega sellise registri asutamiseks.

(24)

Kui liikmesriik ei ole veel loonud kolmeaastast ajavahemikku hõlmavat keskregistrit, peaks ta teavitama asjaomast ettevõtjat antava vähese tähtsusega abi summast ja sellest, et tegemist on vähese tähtsusega abiga, viidates selgesõnaliselt käesolevale määrusele. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama enne sellise abi andmist ettevõtjalt kinnituse käesoleva määruse või muude vähese tähtsusega abi määruste reguleerimisalasse kuuluva vähese tähtsusega abi kohta, mis on saadud asjaomasel eelarveaastal ja sellele eelnenud kahel eelarveaastal.

(25)

Selleks et komisjonil oleks võimalik jälgida käesoleva määruse kohaldamist ja teha kindlaks võimalikud konkurentsimoonutused, tuleks nõuda liikmesriikidelt iga-aastaselt alusandmeid käesoleva määruse alusel antud summade kohta. Kui liikmesriik on teavitanud komisjoni sellest, kus aruannetes nõutav kogu teave on avalikult kättesaadav, ei tuleks temalt nõuda komisjonile aruande esitamist.

(26)

Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, tuleks piirata käesoleva määruse kohaldamisaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, tuleks liikmesriikidele anda kuus kuud kohanemisaega seoses käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abiga,

a)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000; (12)

b)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;

c)

abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega

d)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

f)

abi, mida antakse artikli 2 punktis e määratletud raskustes olevatele ettevõtjatele.

a)

laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laen ei ületa summalt ega kestuselt 1 000 000 eurot (või 500 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja viit aastat või 500 000 eurot (või 250 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja kümmet aastat. Kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast või

b)

brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale.

a)

tagatis ei ületa 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa ei ületa 1 500 000 eurot (või 750 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja tagatise kestus ei ületa viit aastat või tagatud summa ei ületa 750 000 eurot (või 375 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja tagatise kestus ei ületa 10 aastat. Kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast või

b)

brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises (14) või

c)

tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod on enne nimetatud korra rakendamist heaks kiidetud pärast seda, kui meetodist on teatatud komisjonile vastavalt sel hetkel kohaldatavale riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele, ja heakskiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt niisugust liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

a)

asjaomases liikmesriigis kooskõlas käesoleva määrusega eelmisel kalendriaastal antud vähese tähtsusega abi kogusumma, liigitatuna abisaajate majandusvaldkondade ja suuruse (väike, keskmise suurusega või suurettevõtja) kaupa;

b)

asjaomases liikmesriigis kooskõlas käesoleva määrusega eelmisel kalendriaastal vähese tähtsusega abi saanud ettevõtjate koguarv, liigitatuna abisaajate majandusvaldkondade ja suuruse (väike, keskmise suurusega või suurettevõtja) kaupa;

c)

komisjoni nõutav mis tahes muu teave, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamist ja mis on täpsustatud aegsasti enne aruande esitamise tähtaega.