25.6.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/33

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

2013/C 179/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„SELLES-SUR-CHER”

EÜ nr: FR-PDO-0117-0976-26.01.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—		Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Riiklikud nõuded
—		Muu (täpsustada)

2.   Muudatus(t)e liik

—		Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—	☒	Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed)

3.1.   Peatükk 2. Toote kirjeldus

—	Lisaaineid käsitlevate eeskirjade täiendamise tulemusel on mõiste „taimne tuhk” asendatud mõistega „taimne süsi”.

—	Muudetud on juustu suurust: täpsustatud on juustu kuju (ligikaudu 10–9 cm), selle mõõdud on vastavusse viidud juustuvormi mõõtudega.

Täiendatud on juustu kirjeldust. Juust on enam-vähem ühtlase valdavalt tuhkhalli värvusega. Juustumass on seevastu elevandiluu värvusega, matt, ühtlaselt sileda tekstuuri ning õhukese ja ühtlase koorikuga. Värske kitsejuustu lõhn omandab laagerdumisel seene- ja kitselõhna nüansi. Juustu tekstuur on värske ja sulav. Maitse on üheaegselt nii soolane, hapukas kui ka mõrkjas. Toote kirjeldusest on kustutatud mõiste „pehme juust”, kuna see ei iseloomusta kitsejuustu (tegemist on juustuga, mida toodetakse piimhappe baasil). Kustutatud on ka kirjeldus „enam-vähem sinist tooni pindhallitus”, sest see iseloomustab pigem talujuustu, mille laagerdamisel ei peeta ette nähtud ajanõuetest kinni ning mis kujutab endast tööstuse marginaalsemat osa.

Täpsustatud on kuivaine kaalu, milleks on 55 grammi juustu kohta.

3.2.   Peatükk 4. Üksikasjad, mis tõendavad toote päritolu geograafilisest piirkonnast

—	Jälgitavus: selleks et tagada toote päritolu, peavad ettevõtjad deklareerima kogu tootmismahu ning varustama tooted märgistusega, mis võimaldab neid jälgida tootmisest kuni turustamiseni.

3.3.   Peatükk 5. Tootmismeetod

Et siduda toode tootmispiirkonnaga, on muudetud mitut spetsifikaadi punkti.

5.1:   Piima tootmine

—	et vältida terviseriske ning soodustada keskkonnaspetsiifiliste geneetiliste omaduste teket, kasvatatakse 80 % aretuskarja emaskitsedest geograafilises piirkonnas;

—	tegemist on Alpi ja Saaneni tõuga või siis nende kahe tõu ristanditega, kuna kõnealuseid tõuge on piirkonnas pikka aega peetud ja need on siinsete oludega kohandunud;

—	kariloomade paaritamine väljaspool tavapärast paaritusperioodi võimaldab toote kvaliteeti kahjustamata laiendada tootmisperioodi ulatust;

—	iga kitse kohta on aedikus ette nähtud vähemalt 1,5 m2;

—	vähemalt 75 % söödast peab olema pärit geograafilisest piirkonnast, mis teeb keskmiselt kokku vähemalt 825 kg kuivainet aastas;

—	söödaratsiooni kuivainesisaldusest moodustab vähemalt 550 kg koresööt. Kõnealuse ratsiooni tagamiseks peab iga kitse kohta olema ette nähtud vähemalt 1 000 m2 söödamaad;

—	et täpsustada, millist sööta võib kasutada, on spetsifikaati lisatud geograafilisest piirkonnast pärit lubatud söödamaterjali loend;

—	pallisilo aastane kogus kitse kohta peab jääma alla 350 kg ning selle kuivainesisaldus ei tohi olla suurem kui 50 %;

—	rohu- ning maisisilo on lubatud kasutada kuni 31. detsembrini 2014;

—	täpsemini on esitatud täiendsööt;

—	geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on keelatud.

5.2:   Töötlemine

—	enne piima laabiga kalgendamist on lubatud piima laagerdada. Sel viisil võimalik parandada juustu valmistamiseks kasutatava piima kvaliteeti ning ära kasutada selle täispotentsiaali;

—	et tagada kalgendi piimhappeline olemus, lastakse piimal kalgenduda 18 kuni 48 tundi temperatuuril, mis jääb alla 25 °C;

—	kalgendit on lubatud lõigata;

—	vadak eraldatakse kas käsitsi või siis pumpamise teel (eelnõrutamine läbi sõela on keelatud);

—	täpsustatud on külmutatud kalgendi kalgendile lisamise tingimusi;

—	lubatud on kasutada järgnevaid koostisosi: laapi, taimset sütt, kaltsiumkloriidi, soola;

—	juust võetakse vormist välja 18 kuni 48 tundi pärast selle vormi panekut;

—	vormi suuruse määratluses on täpsustatud vormi mõõtmeid ja nurki (vormi ennast muudetud ei ole);

—	juustu kalgendamise ja vormist välja võtmise vaheline aeg on 44 kuni 72 tundi;

—	kui piima töödeldakse vähemalt 24 tundi pärast esimest lüpsi ning kasutatud ei ole külmutatud kalgendit, siis võib kasutada märgistust, mis viitab juustu pärinemisele talust;

—	laagerdamise eest vastutav ettevõtja peab juustu transportima temperatuuril, mis jääb alla 10 °C;

3.4.   Peatükk 6. Üksikasjad, mis tõendavad seost geograafilise päritoluga

Selleks et esitada tekst kolmes osas, on üle vaadatud osa „Seos piirkonnaga” sõnastus.

Peatükk 6.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Seda punkti on täiendatud eesmärgiga kehtestada või kinnitada järgmised üksikasjad:

—	kitsekasvatuse edukas arendamine põllumajanduslikult kesises keskkonnas;

—	mitmekesine piirkond, mis võimaldab toota mitmekülgset sööta;

—	piimatöötlemise tehnoloogia ajalooline taust;

—	laagerdamise eest vastutavate ettevõtjate roll juustu mõõtmete välja kujundamisel.

Peatükk 6.2.   Toote iseärasused

Kindlaks on määratud juustu „Selles-sur-Cher” põhiomadused.

Peatükk 6.3.   Piirkonna ning toote iseloomulike omaduste vaheline seos

Kõnealuses punktis on välja toodud piirkonna looduslike tegurite ning juustu päritolu vaheline seos.

3.5.   Peatükk 7. Viited kontrollorganile

INAO reformist lähtudes on käesolevat peatükki ajakohastatud. Kõnealuse reformi raames valis ettevõtjate rühm välja sertifitseerimisasutuse Qualisud.

3.6.   Peatükk 8. Märgistus

Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis on toote märgistusel kohustuslik.

3.7.   Peatükk 9. Riiklikud nõuded

Käesolev peatükk sisaldab tabelit peamiste üksikasjadega, mis moodustavad kvaliteedikontrolli kava.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (3)

„SELLES-SUR-CHER”

EÜ nr: FR-PDO-0117-0976-26.01.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus

„Selles-sur-Cher”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kettakujuline, kaldus külgedega kergelt koonusjas lame juust on 9 cm läbimõõduga ja 3 cm paksune. Piima piimahappebakteritega kalgendamise teel valmistatud juustu pinda katab pulbristatud taimne süsi.

Juustukoorik on enam-vähem ühtlase valdavalt tuhkhalli värvusega. Juustu lahtilõikamisel paljastub elevandiluu värvusega, matt, sile, ühtlane tahke sisu, mis on õhukese koorikuga kaetud. Juustu valmimisel on kõigepealt tuntav värske kitsejuustu lõhn, mis laagerdudes omandab seene- ja kitselõhna nüansi. Juustu tekstuur on kerge, õhuline ning kergelt pastat meenutav. Maitse on üheaegselt nii soolane kui ka mõrkjas.

Pärast täielikku kuivatamist sisaldab juust 100 grammi kohta vähemalt 45 grammi rasva. Juust peab sisaldama vähemalt 55 grammi kuivainet.

Juustul lastakse pärast kalgendamist laagerduda vähemalt kümme päeva.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Selles-sur-Cher” valmistatakse üksnes Alpi ja Saaneni või nende kahe tõu ristamisel saadud kitsede toorest täispiimast. Vähemalt 80 % aretuskarja emaskitsedest on pärit geograafilisest piirkonnast.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Et tagada otsene seos piirkonna ja toote vahel, peab lüpsikitsedele andma geograafilisest piirkonnast pärit sööta, mis moodustab aastasest keskmisest söödaratsioonist 75 % ning mille kuivainesisaldus on vähemalt 825 kg.

Kitse söödaratsiooni aastasest kuivainesisaldusest peab vähemalt 550 kg moodustama koresööt. Lubatud söödamaterjal on esitatud positiivses loetelus.

Iga lüpsikitse kohta on ette nähtud vähemalt 1 000 m2 söödamaad. Kõnealune söödamaa on põllumajandusmaa ja/või maa-ala, kust sööta sisse ostetakse.

Pallisilo kasutamine on lubatud üksnes tingimusel, et see ei ületa 350 kg lüpsikitse aastasest kuivainekogusest. Selle kuivainesisaldus peab olema üle 50 %.

Täiendavalt antav sööt – kontsentreeritud (energia- ning/või lämmastikurikas) sööt ja/või kuivsööt – moodustab lüpsikitse aastasest kuivainekogusest maksimaalselt 550 kg. Vähemalt 275 kg täiendsöödast on pärit punktis 4 määratletud geograafilisest piirkonnast. Lubatud täiendsööt on kirjas positiivses loetelus.

Söödana on keelatud kasutada põhu kontsentraate ning rohu- ja maisisilo.

Rohu- ja maisisilo on lubatud kasutada kuni 31. detsembrini 2014.

Transgeensete kultuuride kasvatamine on keelatud kõikidel põllumajandusettevõtte aladel, kus toodetakse piima, millest valmistatakse päritolunimetusega juustu „Selles-sur-Cher”. Loomade söödas on lubatud üksnes taimed ja täiendsööt, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima töödeldakse ning juustu toodetakse ja laagerdatakse punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Puuduvad.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Juustu „Selles-sur-Cher” peab turustama märgistusega. Märgistusel peab päritolunimetus „Selles-sur-Cher” olema esitatud tähtedega, mille suurus moodustab märgistusel olevate suurimate tähemärkide suurusest vähemalt kaks kolmandikku. Märgistusel peab olema esitatud ka Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafilise piirkonna alla kuuluvad järgmised kantonid.

Cher (18): Graçay, Lury-sur-Arnon, Vierzon II (kommuunid: Massay, Méry-sur-Cher, Saint-Hilaire-de-Court, Thénioux, Vignoux-sur-Barangeon).

Indre (36): Valançay, Issoudin Nord, Saint-Christophe-en-Bazelle, Vatan.

Loir-et-Cher (41): Contres, Montrichard, Saint-Aignan, Mennetou-sur-Cher, Romorantin-Lanthenay Nord, Romorantin-Lanthenay Sud, Selles-sur-Cher.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Juustu „Selles-sur-Cher” geograafiline tootmispiirkond asub suurel platool, mis jääb Sologne'i metsamassiivist lääne poole Touraine'i, Berry ja Sologne'i ristumisteele ning mille Cheri org lõikab ida-lääne suunal justkui kaheks.

Cheri jõe lõunakaldale jääb Boischaut' piirkond, põhjakaldale Gâtine tourangelle'i lõunaosa.

Gâtine tourangelle'i laugmadalikud kujutavad endast Beauce'i lubjakivirikkale aluspinnale moodustunud üüratuid mudavälju. Avamaastikud vahelduvad hekkidega piiratud aladega, kus karjakasvatus on igapäevane tegevus.

Kivimitest on Cheri orule iseloomulik Touraine'i kollane tuff. Oru nõlvadel ning piirkonna teistes orgudes on põllumajandustegevusest levinud eelkõige viinamarjakasvatus.

Boischaut' piirkond asub lubja- ning ränikivipinnasel, mida katavad mudaväljad. Siinne põllumajandustegevus on orienteeritud segapõllumajandusele ja karjakasvatusele.

Kõnealuste erinevate piirkondade vaesel ning nõudlikul pinnasel hakati kitsekasvatusega tegelema juba väga ammu. Tänapäeval on see ainus võimalus võtta kasutusele maa-ala, mis seab piirangud viinamarja- ja teraviljakasvatusele.

Kitsekasvatuse arengule mõjus soodsalt ka Cheri oru asuoht, mis on inimeste ida-lääne suunalisel liikumisel (tavade ja juustu valmistamise alase oskusteabe levikul) ning kaubandustegevusel (Nantes'i-Lyoni kaubandustelg) alati olnud väga oluliseks kanaliks.

Tootmispiirkonnale on omane vahelduv ookeaniline kliima, mille kontinentaalne mõju tugevneb järk-järgult lääne-ida suunal. Keskmine sademetehulk jääb 650 ja 750 mm vahele ning jaotub aasta peale ühtlaselt. Kliima on üsna mõõdukas, kuid sellele on talvel ning suvel iseloomulikud üsna märkimisväärsed temperatuurikõikumised (jaanuari keskmine temperatuur on 4,8 °C, juuli keskmine 18,9 °C). Mahedad talved ning vaid haruharva põuased suved võimaldavad kasvatada laias valikus kitsede söödaks vajalikku teravilja ja söödataimi.

Inimtegur

Juustu „Selles-sur-Cher” valmistasid perekonna tarbeks algselt peamiselt naised, kes võtsid kasutusele paindliku ajaga piima kalgendamise tehnoloogia, mida sai hõlpsalt siduda teiste talumajapidamise kohustustega.

Juustu laagerdati toa keldris, mis reeglina asus talumajapidamise põhjaküljel. Juustu hea kvaliteedi tagas laagerdumisel tuha, hiljem soolaga segatud pulbristatud puutuha kasutamine.

XIX sajandil tegid erinevate toodete kogujad, tuntud kui coquetier'd, taludes regulaarseid ringkäike, et korjata müügiks kokku kõik munad, kodulinnud ning sealhulgas ka juustud. Mõned neist pühendusid sellele tegevusele täielikult ning kogusid kokku ka veel lõplikult valmimata juustud, et neid siis veel enne turustamist laagerdada ning tuhaga katta.

Juustude kogumine ning müük leidis aset põhiliselt Selles-sur-Cheri linnas. Linna, s.t laagerdumiskoha järgi sai juust endale ka nime.

XX sajandi alguses kitsejuustu tootmine järk-järgult intensiivistus, juustu hakati tarnima tööstuslinnadesse: Toursi, Blois'sse, Vierzoni, Châteauroux'sse, Pariisi, Lyoni ja teistesse linnadesse. Kitsejuustu tootmise intensiivistumine käis käsikäes loomakasvatusmeetodite (vabapidamise, lüpsimasinate, kohalike liinide täiustamiseks Alpi ja Saaneni tõugu loomade aretamisega) ning profülaktiliste ja veterinaarvahendite (parasiitide vastaste ainete, antibiootikumide) arenguga, mis omakorda viis välja kiire kitsepiima- ning põllumajandustootjate spetsialiseerumiseni (otseturustajad ning laagerdamise eest vastutavatele ettevõtjatele tarnijad) ja piimatootmise ühisettevõtete loomiseni.

21. aprilli 1975 määrusega registreeriti juust „Selles-sur-Cher” kui kontrollitud päritolunimetusega toode.

5.2.   Toote eripära

Juust „Selles-sur-Cher” on kitse toorest täispiimast valmistatud juust, mis saadakse piima kalgendamisel piimhappebakterite abil ning piimale laabi lisamisel.

Juustu pealispind on soolatud ning pulbristatud taimse söega kaetud. Juustul tuleb pärast kalgendamist lasta laagerduda vähemalt kümme päeva.

Toodet „Selles-sur-Cher” iseloomustab:

omapärane kergelt koonusjas kuju;

elevandiluu värvusega, matt, sile ning ühtlane konsistents;

piimhappeline olemus, mis laagerdumise käigus muutub järk-järgult vähem tuntavaks;

juustu katmine pulbristatud söega annab koorikule tooni, mis võib sõltuvalt laagerdumisastmest varieeruda tuhahallist kuni sinakashallini. Juustukoorik koosneb peamiselt hallitusest (Geotrichum) ja pärmist.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Erinevates madala põllumajandusliku potentsiaaliga sektorites hakati kitse kui nn vaeste lehma kasvatusega tegelema juba üsna varakult. Sel viisil leiti rakendus muidu põllumajanduseks kõlbmatule maale.

Ida-Sologne'i ja Cheri oru liivased ning saviliivmullad ning piirkonnale iseloomulik kliima on tinginud iseäraliku söödatraditsiooni, mille tõttu on kitsede söödaratsiooni aluseks kohalikult toodetud kuivsööt. Kuna vajadus kuivsööda järele on niivõrd suur, siis on kasutusele võetud põllumajanduse seisukohalt vähe huvi pakkuvad rohumaad (nt Fouzoni niisked tasandikud) ning sel viisil on juurutatud dünaamilist kitsekasvatuse traditsiooni piirkondades, mis ei soosi teisi tootmisalasid. Ka tänapäeval toimub kitsekasvatussaaduste tootmine neis sektorites, mis ei ahvatle teisi valdkondi nagu näiteks viinamarja- ja teraviljakasvatust.

Spetsifikaadis kehtestatud nõudmised loomasöödale juurutavad veelgi taimesaadustel põhineva sööda kasutamise traditsiooni. Kitsekasvatajad, kes valivad välja keskkonna ja söötmistingimustega kohanenud head lüpsikitsed, võimaldavad juustumeistritel ära kasutada kõik juustu omadused, mille on tinginud kitsedele antav sööt ning piima mikrofloora. See tähendab ka seda, et söödaga varustatus, söödaratsiooni kiudainete miinimumsisaldusest kinnipidamine (tselluloosi määr) ning emaskitsede kasvatamine (geneetiline kontroll) geograafilises piirkonnas tagavad oskusteabe alalhoiu ja selle edasikandumise.

Juustu „Selles-sur-Cher” suurus tuleneb koostööst juustu laagerdamise eest vastutavate ettevõtjatega. See on ühe piimhappelise juustu kohta üsna suuremõõduline. Juustutootmisel traditsiooniliselt kasutusel olev vorm (põhjaga vorm), piima kalgendamiseks vajaminev aeg (18 kuni 48 tundi temperatuuril alla 25 °C) ning juustu nõrutamine vormides tagavad, et juust oleks valmimisel üsna niiske.

Kui juustu katmine tuhaga aitas omal ajal juustu esialgu keldris, seejärel laagerdumislaos säilitada, siis tänapäeval moodustavad taimne süsi ja sool koos juustukooriku mikroflooraga koosluse, mis omandab iseloomulikud tunnused vastastikuses koostoimes laagerdumislaoga, mille temperatuur on püsivalt üsna kõrge. Selline tehnika aitab kaasa juustu tekstuuri ja lõhnaomaduste välja kujunemisele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCSelles-sur-Cher.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4)  Vt joonealust märkust 3.

---