Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52013TA0110(05)

Aruanne ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõtte eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

ELT C 6, 10.1.2013, p. 36–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

10.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 6/36

ARUANNE

ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõtte eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

2013/C 6/05

SISSEJUHATUS

1.

ITERi (1) ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte loodi märtsis 2007 (2) 35 aasta pikkuseks perioodiks. Kuigi peamised tuumasünteesirajatised hakkavad paiknema Prantsusmaal Cadarache’is, on ühisettevõtte peakorter Barcelonas.

2.

Ühisettevõtte ülesanded on järgmised (3):

a)

anda Euratomi panus ITERi Rahvusvahelisse Termotuumaenergeetika Organisatsiooni (4);

b)

anda Euratomi panus Jaapaniga elluviidavatesse laiema lähenemisviisi meetmetesse (täiendavad ühised tuumasünteesi teadusuuringud) tuumasünteesienergeetika kiireks kasutuselevõtuks;

c)

valmistada ette ja koordineerida tegevusprogrammi tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise ehituse ettevalmistamiseks.

3.

Ühisettevõtte liikmeteks on Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), mida esindab Euroopa Komisjon, Euratomi liikmesriigid ja teised riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal ning kes on avaldanud soovi liikmeks saada (seisuga 31. detsember 2011: Šveits).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

4.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute kontrollimisest ühisettevõtte tasandil ning järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet.

KINNITAV AVALDUS

5.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 sätetele auditeeris kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (5) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (6) ja eelarve täitmise aruandest (7); samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

6.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (8) artikli 185 lõikega 2.

Juhtkonna kohustused

7.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantsmääruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (9). Direktor kehtestab (10) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (11) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Audiitori kohustused

8.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

9.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi ja ISSAI rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega (12). Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetika- ja kutsenõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

10.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse riskihindamisel arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

11.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

12.

Kontrollikoja hinnangul kajastab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

13.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

14.

Kommentaarid punktides 15–32 ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

15.

Kasutatavate kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 99,7 % ja 85,7 %. Põhitegevuseks kasutada olevatest kulukohustuste assigneeringutest summas 611 miljonit eurot rakendati 42 % otseste individuaalsete ning ülejäänud 58 % üldiste kulukohustuste kaudu.

KOMMENTAARID ÜHISETTEVÕTTE JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE PEAMISTE KONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

16.

Kontrollikoda on varem märkinud, et ühisettevõtte sisekontrollisüsteemid ei olnud veel täielikult kehtestatud ja neid ei rakendatud veel vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele (13). Ühisettevõtte siseaudiitor esitas 31. mail 2010 aruande, milles tõstatati küsimus raha liikumisest ja ülesannete lahususest.

17.

Juunis 2010 võttis juhatus sellest tulenevalt vastu juhtimise parandamise kava ning oktoobris ettepaneku muuta organisatsiooni struktuuri ning parandada raha liikumist. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele (14) on mitmed parandusmeetmed veel ellu viimata:

—

eelarve-, finants-, ja põhitegevusealast alast teavet haldavat integreeritud rakendust pole veel kasutusele võetud;

—

projektide elluviimist ja eelarve täitmist jälgiv juhtimissüsteem peaks saama juurutatud 2012. aasta kolmandaks kvartaliks;

—

peaarvepidaja ei ole alussüsteeme veel lõplikult kinnitanud ning protsess peab 2012. aastal jätkuma (15);

—

vastu ei ole võetud toetuste ja tegevuslepingute kontrollimise põhjalikku järelauditite strateegiat (vt punktid 22 ja 23);

—

raha liikumist, toetuste haldamist ja eksperdilepinguid kajastavate siseauditite põhjal ühisettevõtte poolt vastu võetud tegevuskavad on lõplikult ellu viimata (16);

—

organisatsioonitasandi riskijuhtimise uuringut ei ole veel tehtud.

Hanked ja toetused

18.

Nagu märgitud 2010. aasta aruandes, (17) peab ühisettevõte rohkem pingutama konkurentsi suurendamise nimel. Põhitegevust puudutavatel hangetel saadud pakkumuste arv oli 2011. aastal endiselt väike (18) – keskmiselt saadi kaks pakkumust hanke kohta ning projektikonkurssidel vaid keskmiselt üks projektipakkumine konkursi kohta.

19.

Ühel juhul ei olnud nõuetekohaselt põhjendatud otsus katkestada avatud menetlus ning kasutada selle asemel läbirääkimistega menetlust. Ühel teisel juhul otsustas ühisettevõte pidada läbirääkimisi kahe ettevõttega, kes olid esitanud pakkumused avatud menetluse raames (kuigi üks neist ei vastanud tehnilistele hanketingimustele). Ühel juhul ei olnud nõuetekohaselt põhjendatud ei otsus kasutada läbirääkimistega menetlust ega hangitavad kogused ja hind.

20.

Kontrollikoja audit kinnitas ühe 2011. aastal hangete kohta tehtud siseauditi leide, eelkõige järgmist:

—

eelteadet ei kasutata selleks, et tulevaste hangete kohta eelinfot jagada (19);

—

puudub süsteem hanketingimustes tehtud muudatuste jälgimiseks ja haldamiseks, mis aitaks märgata ja parandada kõrvalekaldeid kuludes;

—

hangete kestus on tihti liiga pikk ning hankedokumentide ettevalmistamine ei ole efektiivne;

—

hinnangulised kulukalkulatsioonid ei ole hästi dokumenteeritud.

21.

Auditiga selgus samuti, et lepingute ja toetuslepingute raames tehtud maksete puhul kasutatavad eelkontrollide protseduurid ei ole piisavalt dokumenteeritud (20).

Kvaliteeditagamise auditid ning hangete ja toetuste järelauditid

22.

Ühisettevõte kasutab töövõtjate tasandil auditite süsteemi, (21) mille eemärk on kontrollida vastavust kvaliteedi tagamise nõuetele (22). Nimetatud auditite ulatus ei hõlma aga lepingute täitmise finantsaspekte.

23.

2011. aastal hakkas ühisettevõte tegema toetuste kasutamise seaduslikkust ja korrektsust hindavaid järelkontrolle. Vaatamata edusammudele (23) puudub ühisettevõttel järelkontrollide jaoks üldine strateegia. Selline strateegia peaks hõlmama nii toetus- kui hankelepingute täitmist.

MUUD KÜSIMUSED

Intellektuaalomandi õigused ja tootmisharu poliitika

24.

2012. aasta 28. märtsil võttis juhatus vastu ühisettevõtte intellektuaalomandi õiguste ja teabe levitamise poliitika. Hoolimata põhikirjas nõutust (24) ei olnud auditi toimumise ajaks (aprill 2012) veel koostatud selle üksikasjalikke rakenduseeskirju.

25.

Juhatus pole veel vastu võtnud põhikirjas nõutud tootmisharu poliitikat (25).

Liikmete osamaksete hilinemine

26.

12 liiget on hilinenud 2011. aasta osamaksete tegemisega.

Komisjoni siseauditi talitus

27.

25. novembril 2011 võttis juhatus vastu komisjoni siseauditi talituse ametijuhendi ning koordineeritud strateegilise auditikava aastateks 2012–2014. Muudeti ka ühisettevõtte finantsmäärust, et see sisaldaks raamfinantsmäärusest (26) tulenevaid komisjoni siseaudiitori pädevust puudutavaid sätted.

Finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad

28.

2008. aasta 9. oktoobril võttis kontrollikoda tuumasünteesienergeetika arendamise ühisettevõtte finantsmääruse kohta vastu arvamuse nr 4/2008. Arvamus sisaldas 50 soovitust. Ühisettevõtte juhatus oma 2011. aasta 1. juuni koosolekul üldjoontes nõustus kontrollikoja tähelepanekutega (37 soovitusega nõustuti täielikult, 11 soovitusega osaliselt ning kaks lükati tagasi) ning otsustas oma finantsmäärust vastavalt muuta (27).

29.

Kontrollikoda on siiski seisukohal, et ühisettevõtte finantsmääruse rakenduseeskirjade mõningad sätted (28) kalduvad piisava põhjenduseta kõrvale ELi üldfinantsmääruse rakenduseeskirjadest.

ELi toetus ITERi ehitusetapile

30.

2010. aasta juulis (29) kiitis nõukogu heaks muudetud eelarveprojekti, mis sisaldab ühisettevõtte toetust ehitusetapile summas 6,6 miljardit eurot (2008. aasta väärtuses). Summa on algse eelarveprojektiga võrreldes kaks korda suurenenud. Siseaudiitor leidis (30), et ühisettevõttel puudub veel süsteem kuluprognooside õigsuse regulaarseks hindamiseks ja võimalikest kõrvalekalletest teatamiseks.

Varasemate tähelepanekute põhjal võetud meetmed

ITERi projekti rahastamise olukord perioodil 2012–2013

31.

2011. aasta 1. detsembril sõlmisid nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon kokkuleppe ITERi projekti täiendavate kulude rahastamise kohta aastatel 2012–2013 summas 1,3 miljardit eurot (31).

Asukohariigi leping

32.

Hispaania Kuningriigiga 28. juunil 2007 sõlmitud asukohariigi lepingu kohaselt oleks ühisettevõte pidanud oma alalised ruumid kätte saama juuniks 2010. Auditi tegemise ajaks (aprill 2012) ei olnud see aga veel toimunud.

Kontrollikoda võttis käesoleva aruande vastu 15. novembri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  ITER: International Thermonuclear Experimental Reactor – rahvusvaheline katsetermotuumareaktor.

(2)  Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

(3)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ühisettevõtte pädevusest, tegevusest ja vahenditest.

(4)  ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsioon loodi oktoobris 2007 esialgseks 35-aastaseks perioodiks, et viia ellu projekt ITER, mille eesmärk on tõestada, et termotuumasünteesi kasutamine elektrienergia tootmisel on teaduslikult ja tehniliselt teostatav. Liikmed on Euratom, Hiina Rahvavabariik, India Vabariik, Jaapan, Korea Vabariik, Venemaa Föderatsioon ja Ameerika Ühendriigid.

(5)  Kontrollikoda sai esialgse raamatupidamise aastaaruande kätte 1. märtsil 2012. Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määra kohta.

(6)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(7)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(8)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.

(10)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(11)  ELi asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. ja 2. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte finantsmäärusse integreeritud.

(12)  Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(13)  2009. aasta aruande punktis 21 viidatakse ühisettevõtte osakondade struktuuri ümberkorraldamisele, mis kontrollikoja arvates tekitab probleeme finants- ja põhitegevuse kohustuste lahus hoidmisel.

(14)  2011. aastal valiti ja nimetati ametisse ITERi osakonnajuhataja, haldusjuht ning eelarve- ja finantsüksuse juht. 2012. aasta aprilliks oli peaaegu lõpule viidud projektimeeskondade juhtide ametisse nimetamine ja ABAC Contracts tarkvara rakendamine; lõpetatud oli ka raha liikumise eeskirjade ning haldus- ja finantskäsiraamatu ettevalmistamine.

(15)  Alussüsteemide peaarvepidaja poolne kinnitamine peaks sisaldama teavet ühisettevõtte peamiste kontrollimehhanismide tehingute valimi otsese kontrollimise kohta.

(16)  Raha liikumist, toetuste haldamist ja eksperdilepinguid kajastavate siseauditite põhjal koostatud tegevuskavad võttis ühisettevõte vastu vastavalt 30. juunil 2010, 14. veebruaril 2011 ning 19. novembril 2011.

(17)  Kontrollikoja 2010. aasta aastaaruande punktis 20 märgiti vähest konkurentsi hangete ja toetuste vallas.

(18)  Ühisettevõte kasutas ka suurel määral läbirääkimistega menetlust (umbes kaks kolmandikku 2011. aastal allkirjastatud põhitegevuse lepingutest, v.a raamlepingud).

(19)  Ühisettevõtte rakenduseeskirjade artiklis 107 sätestatakse, et eelteade on teade, millega ühisettevõte teeb suunavalt teatavaks eelarveaasta jooksul (piiratud menetlust või võistlevat dialoogi kasutades) sõlmitavate lepingute ja raamlepingute hinnangulise kogumaksumuse teenusekategooriate või tooterühmade kaupa ja ehitustöölepingute olulised omadused.

(20)  Näiteks ei ole dokumenteeritud finantskontrolli tegeva ametniku töö, mis puudutab tehnilise heakskiidu aruannete kontrollimist.

(21)  2011. aastal tehtud kvaliteediaudititest lõpetati 15 auditit 2012. aasta mais. Auditites esitati vaid märkus ühe projekti teostamise kohta, nimetades seda ebapiisavaks. Lisaks leiti seitse nõuetele mittevastavuse olukorda ning 139 parandamist vajavat valdkonda.

(22)  Auditite ulatus hõlmab kvaliteedikava, mittevastavusi, hangete kontrolli ning allhangete haldamist, dokumentatsiooni ja andmete haldamist, muutuste ja kõrvalekallete haldamist, ehitustööde kvaliteedikontrolli plaani, projektide üksikasjalikku ajakava, lepingute riskijuhtimist ning tehniliste tööde kvaliteedikontrolli plaani.

(23)  Novembris 2011 nimetati sisekontrolli meeskonda uus liige, kellele anti ülesanne luua protseduur hangete ja toetuste üle järelkontrollide tegemiseks. F4E järgib ka komisjoni järelauditite tegemise raamlepingut.

(24)  Otsusele 2007/198/Euratom lisatud põhikirja artikli 8 lõikes 4 sätestatakse, et „direktor koostab intellektuaalomandi õiguste, tootmisharu poliitika ning teabe levitamise eeskirjad”.

(25)  Otsusele 2007/198/Euratom lisatud põhikirja artikli 6 lõikes 3 sätestatakse, et „juhatus võtab kokkuleppel komisjoniga vastu tootmisharu poliitika, intellektuaalomandi õiguste ja teabe levitamise eeskirjad”.

(26)  Määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002.

(27)  Tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte finantsmääruse teine muutmine 25. novembril 2011.

(28)  Artiklites 80 ja 100 sätestatud piirmäärad, artiklis 96 sätestatud võistlev dialoog ning artiklites 119 ja 120 sätestatud avamiskomiteede koosseis.

(29)  Nõukogu järeldus ITERi staatuse kohta, 7. juuli 2010 (ref.11902/10).

(30)  Siseaudiitori aruanne hangetele eelnevate protseduuride kohta, 13. jaanuar 2012.

(31)  ELT L 4, 7.1.2012, lk 12.

LISA

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (Barcelona)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Väljavõtted Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklitest 45 ja 49.)

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu 5. peatükk, ja eelkõige:

Artikkel 45:

„Ühenduses tuumatööstuse arengu seisukohast eriti tähtsaid ettevõtteid võib asutada ühisettevõtetena käesoleva lepingu tähenduses kooskõlas järgmiste artiklitega.”

Artikkel 49:

„Ühisettevõtted luuakse nõukogu otsusega. Iga ühisettevõte on juriidiline isik.”

Ühisettevõtte pädevus

(Nõukogu otsus nr 2007/198/Euratom)

Eesmärgid

—

Anda Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratomi) panus ITERi Rahvusvahelisse Tuumasünteesienergeetika Organisatsiooni;

—

anda Euratomi panus koos Jaapaniga läbiviidavate laiema lähenemisviisi tegevustesse termotuumaenergia kiiremaks kasutuselevõtuks;

—

valmistada ette ja koordineerida tegevusprogrammi tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise ehituse ettevalmistamiseks.

Ülesanded

—

Jälgida ITERi projekti ehituskoha ettevalmistamist;

—

varustada ITERi organisatsiooni komponentide, seadmete, materjalide ja muude vahenditega;

—

hallata hankekorraldust seoses ITERi organisatsiooniga ja eelkõige sellega kaasnevaid kvaliteedi tagamise menetlusi;

—

valmistada ette ja koordineerida Euratomi osalust ITERi projekti teaduslikus ja tehnilises kasutussevõtmises;

—

koordineerida teadus- ja tehnikaalast teadus- ja arendustegevust, millega toetada Euratomi panust ITERi organisatsiooni;

—

anda Euratomi rahaline panus ITERi organisatsiooni;

—

korraldada ITERi organisatsioonile personali leidmine;

—

tegutseda koos ITERi organisatsiooniga ja viia ellu kõiki teisi ITERi lepingut edendavaid tegevusi.

Juhtimine

Juhatus

Juhatus vastutab ühisettevõtte järelevalve eest eesmärkide täitmisel ning tagab oma tegevuses tiheda koostöö ühisettevõtte ja selle liikmete vahel.

Büroo

Büroo on tuumasünteesienergeetika arendamise ühisettevõtte allorgan, mis pakub tuge ühisettevõtte juhatuse, komiteede ja juhtkonna vahelises kommunikatsioonis ja koordineerimises.

Haldus- ja finantskomitee

Haldus- ja finantskomitee abistab juhatust ITERiga seotud haldus- ja finantsküsimustes, ulatuslikuma lähenemisviisi teemal ning tuumasünteesi näidisreaktori ettevalmistamise alal.

Auditikomitee

Auditikomitee on juhatust nõustav komitee, mis omab ülevaadet finantsaruandluse ja arvestuse juhtimisest, sisekontrollist ja riskijuhtimisest ning välis- ja siseauditist.

Täitevkomitee

Täitevkomitee abistab juhatust selle otsuste ettevalmistamisel ja täidab mis tahes muid ülesandeid, mida juhatus võib talle delegeerida.

Tehniline nõuandekomitee

Tehniline nõuandekomitee annab vajaduse korral juhatusele ja direktorile nõu projektikava ja tööprogrammide vastuvõtmise ja rakendamise kohta.

Direktor

Direktor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja.

Välisaudit

Kontrollikoda.

Siseaudit

Loodud 1. juulil 2009.

Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2011. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Eelarve

263,57 miljonit eurot, millest ühenduse osalus 93 %.

Personali suurus 31. detsembril 2011

239 ametikohta ametikohtade loetelus, millest 211 oli täidetud.

Muu personal:

—

Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 5

—

Lepingulised töötajad: 99

—

Kohalikud töötajad: andmed puuduvad

Personal kokku: 315

Personali jaotus tegevuste kaupa (ligikaudne arv):

—

Põhitegevus: 160

—

Haldusülesanded: 115

—

Mitmesugused ülesanded: 40

2011. aasta tegevus ja osutatud teenused

—

Tegevusalased lepingud: 38 lepingut summas 163,556 miljonit eurot

—

Halduslepingud: 17 lepingut (k.a 7 ühist hanget) kogusummas 5,162 miljonit eurot

—

Toetused: 22 toetust kogusummas 13,061 miljonit eurot

—

Eelarve täitmine:

—

kulukohustuste assigneeringud 99,7 % (99,7 % põhitegevus ja 98,7 % haldusülesanded)

—

maksete assigneeringud 85,7 % (86,6 % põhitegevus ja 79,6 % haldusülesanded)

—

Hanked:

—

2 ITERi projektile eraldatud 31,79 kIUAd (vastab 50135 miljonile eurole) kokku Euroopa mitterahalisteks sissemakseteks eraldatud 1 135,9 kIUAst;

—

10 ulatuslikuma lähenemisviisiga lepingutele eraldatud 62,67 kBAUAd (vastab 42490 miljonile eurole) ELi osamakseteks kokku ette nähtud 236,4 kBAUAst.

—

ITERi krediit: 35551 kIUAd (vastab 56,066 miljonile eurole)

Allikas: ühisettevõtte edastatud teave.

ITERi JA TUUMASÜNTEESIENERGEETIKA ARENDAMISE EUROOPA ÜHISETTEVÕTTE VASTUS

16.

Ühisettevõtte tegevus toimub kahes eraldi kontrollikeskkonnas: a) ELi sisekontrollistandardid ja b) ITERi-ülesed kvaliteedinõuded, mis on kavandatud, et tagada ITERi projekti õnnestumine ja vastavus Prantsusmaa tuumaenergia ohutuse ameti nõuetele. Ühisettevõtte eesmärk on täita neid standardeid ja nõudeid ühisettevõtte haldamise ühtse süsteemi abil, mis hõlmab muu hulgas poliitikat, protsesse ja menetlusi. 2010. aasta teisel poolel kehtestas ühisettevõtte direktor halduse parandamise kava, milles keskenduti projektihaldusele ja muudele võtmeprotsessidele.

Projektihaldussüsteemi parandamiseks on juba võetud olulisi meetmeid, kasutades tööstus- ja projektihaldusspetsialistide sisseostetud teenuseid. Need parandusmeetmed võimaldavad eelarve paremat prognoosimist, kõrvalekallete ja erandite suuremat tuvastamist ning ennetus- ja parandusmeetmete võtmist, et optimeerida eelarve täitmist ja kontrollida ITERi ehitamisele eraldatud Euroopa Liidu assigneeringuid. Täielik rakendamine on kavandatud 2012. aasta lõpuks.

Ühisettevõtte juhtkond on ka pidevalt täitnud ühisettevõtte siseaudiitori soovitusi ja kontrollikoja soovitusi. Uues eelarve- ja finantstalituses struktureeriti ümber finantstegevus, sealhulgas kontrollikeskkonna funktsioonid (sh järelaudit, finantsaudit, järelevalve), ja neid tugevdati. Jooksevtegevus eraldati finantstegevusest. Kõik keskastme ja tippjuhtide ametikohad täideti 2011. aastal ning eelarve- ja finantstalitust tugevdati muu kogenud personaliga, eelkõige ELi kogemuse ja pädevusega kõrgelt kvalifitseeritud kontrolliametnikega.

Mis puudutab raharingluse auditit, siis tuleb märkida, et eelarve- ja finantstalitus tegi 2012. aasta esimesel veerandil enesehinnangu seoses raharingluse auditi tegevuskava rakendamise määraga. Hinnangu põhjal rakendatakse kava ligikaudu 86 % ulatuses.

17.

Ühisettevõtte uus organisatsiooni struktuur on nüüd kehtiv. See on projektipõhisem, suunatud rohkem finantsteenustele ja tugevdab kogu ühisettevõtte juhtimist pärast vastavate volitustega keskastme juhtide tasandi loomist ning uute juhtide töölevõtmist (haldusosakonna juhataja, ITERi osakonna juhataja ning eelarve- ja finantstalituse juht). Lisaks võeti järgmised meetmed.

—

Koostatakse korrapäraselt mitmesuguseid tähtsaid aruandeid, nt ulatuslike hangete ja eelarve täitmise kohta.

—

Peaarvepidaja valideeris esialgselt 2011. eelarveaasta põhisüsteemid. Organisatsiooni struktuuri muutmise ja 2012. aastal jätkuva kontrollikeskkonna tugevdamise valguses on kavas jätkuvalt valideerida 2012. aasta arvestussüsteeme, sealhulgas täielik auditi testimine.

—

Ühisettevõte loob praegu järelauditistrateegiat, mille osana laiendatakse kvaliteediauditi ulatust, et kontrollida lepingute finants- ja muid tingimusi. Sellega seoses viiakse enne 2012. aasta lõppu ellu katseprojekt.

—

Projekti riskijuhtimine on sätestatud ITERi projektikavas ja laiema lähenemise tegevustes ning ühisettevõte ja tema partnerid haldavad seda korrapäraselt, pidades silmas ühisettevõtte riski organisatsiooni tasandil. Seda tegevust alustati 2012. aasta alguses ja juhatus arutas esimesi tulemusi juunis. Praeguseks on ühisettevõte selle tegevuse lõpetanud ja koostab juhatuse aruannet ettevõtte riskide ja leevendusmeetmete kohta, mida arutatakse korrapäraselt haldusnõukogu koosolekutel.

18.

Ühisettevõte märgib, et kontrollikoja meetod, mille abil arvutatakse saadud pakkumuste keskmine arv, välistab raamlepingud ja vähendab seetõttu keskmise näitaja 6,8-lt 2,4-le.

Ühisettevõte tuletab meelde, et pakkumiskutsele saabunud pakkumuste keskmine arv on seotud asjaomase turu äärmise keerukusega ja viitab täiendavate selgituste saamiseks vastusele, mille andis punktile 29.

20.

Tuleb rõhutada, et hangete auditeerimisele anti rahuldav hinnang ja et soovituste tulemusel koostati tegevuskava, mis hõlmab 40 tegevust, mida praegu rakendatakse.

21.

Integreeritud haldussüsteemi 2012. aasta tegevuse osana võetakse järelevalve- ja kontrollisüsteemide parandamise meetmeid, mis hõlmavad tugevamaid eelkontrollivahendeid.

22.

Osana ühisettevõtte praegu loodavast järelauditistrateegiast laiendatakse kvaliteediauditi ulatust, et hõlmata lepingute finants- ja muude tingimuste kontroll. Sellega seoses viiakse enne 2012. aasta lõppu ellu katseprojekt.

23.

Kogemus, mis saadi finantsjärelevalve külastustest 2011. aastal, aitab ühisettevõttel määratleda hangete ja toetuste finantskontrolli strateegia. Võttes arvesse toetuste väiksemat finantsulatust võrreldes tavapäraste ja jooksevtegevuse hangetega, siis finantskontrolli strateegias keskendutakse põhiliselt hangete järelkontrollile.

Need kaks järelkontrolli liiki (kvaliteedi- ja finantskontroll) lisatakse ulatuslikku tervikliku juhtimise raamistikku, milles ühendatakse tööstuse kontrollikeskkond, näiteks ISO standardid, ja halduslikumad ELi keskkonna sisekontrolli standardid. Ühisettevõtte-üleses terviklikus haldusraamistikus lisatakse kvaliteediauditid üldisesse auditistrateegiasse, et tagada hangete täiendav kontrollitasand.

24.

Poliitika rakendamise üksikasjalikud eeskirjad on näidiskokkuleppe intellektuaalomandi sätetes. Ühisettevõte tutvustas neid sätteid täitevkomiteele 14. mail 2012. Täitevkomitee arutas ühisettevõtte intellektuaalomandi eeskirjade rakendamiseks kavandatud sätteid ja soovitas juhatusel need vastu võtta tingimusel, et võetakse arvesse komitee märkusi. Juhatus võttis eeskirjade lõpliku versiooni vastu oma 28. ja 29. juuni 2012. aasta koosolekul.

25.

Ühisettevõtte juhatuse töörühm koostas tööstuspoliitika kava, mida juhatus arutas oma 2012. aasta juuni koosolekul. Kava koostamine on praegu lõppjärgus. Et täita eesmärk võtta see juhatuses vastu enne 2012. aasta lõppu, tuleb vastavalt ühisettevõtte põhikirja artikli 6 lõike 3 punktile p saada komisjoni eelnev heakskiit.

26.

Ühisettevõte lõi 2011. aastal liikmemaksude kogumise uue raamistiku, võttes arvesse kontrollikoja järgmisi tähelepanekuid:

—

25. novembril 2011 kiitis juhatus heaks ühisettevõtte ettepaneku kohaldada ühisettevõtte finantsmääruse artikli 56 lõiget 3 vajalike muudatustega, et võimaldada nõuda intressi nendelt liikmetelt, kes ei pea liikmemaksu tasumisel kinni deebetteates toodud tähtajast. Nagu kontrollikoda ka ühisettevõtte finantsmäärusele viidates täheldas, kohaldati sätet sel ajal üksnes hangetele ja toetuslepingutele;

—

juhatus otsustas ka, et liikmetelt, kes ei tasunud oma 2011. aasta liikmemaksu oktoobri lõpuks, nõutakse hilinenud maksetelt intressi. Maksetega hilines kolm liiget, kuid nõutav intress jäi alla 200 euro ühe liikme kohta. 2011. aasta hilinenud maksete intressid nõuti sisse 2012. aasta liikmemaksudega ja sellekohane üksikasjalik teave esitati kontrollikojale auditi käigus;

—

juhatuse otsus sõnastati tema 28. juuni 2012. aasta koosolekul järgmise muudatusega ühisettevõtte finantsmääruse rakenduseeskirja: „Iga-aastaste liikmemaksudega seotud mis tahes summalt nõutakse intressi vastavalt lõigetele 2b ja 3, kui ei peeta kinni artikli 45 lõike 3 punktis b toodud tähtajast.”

28.

Ühisettevõtte tegevuse eripära näitavad termotuumasünteesi katsereaktori ehitamiseks disainitud kõrgtehnoloogiliste komponentide hanked. Varem ei ole selliseid katsereaktoreid ehitatud ja neil puudub kaubanduslik väärtus. Ühisettevõte tegutseb ka äärmiselt keerukal, enamjaolt monopoolsel ehk rahaliselt dikteerival turul. Selles kontekstis edukaks tegutsemiseks võttis ühisettevõtte juhatus vastavalt finantsmäärusele ja kokkuleppel Euroopa Komisjoniga vastu oma finantsmääruste ja nende rakenduseeskirjade teatud sätted, millega luuakse üldise finantsmääruse erandid.

Väikese maksumusega lepingute (rakenduseeskirjade artikkel 80), läbirääkimismenetluse kasutamise (rakenduseeskirjade artikkel 100), konkurentidega peetava dialoogi menetluse (rakenduseeskirjade artiklid 93–99) ja avakomiteede koosseisu piirmäärad kohandati selles kontekstis ITERi projekti tehnoloogilistele ja turutingimustele. Algsed piirmäärad olid kavandatud haldustoodete ja -teenuste hangeteks.

29.

Seoses rakenduseeskirjadega, mis vaadati läbi, et võtta arvesse kontrollikoja tähelepanekud (nt laenude suurendamise ja andmise tingimused või mitterahaliste toetuste hindamise eeskirjad), on ühisettevõte arvamusel, et muudetud rakenduseeskirjad juhendavad piisavalt nende tegevuste rakendamist. Mis tahes lisatäpsustus nendesse eeskirjadesse võib muuta need jäigaks ja seeläbi raskesti kohaldatavaks tegelikus elus ette tulevatele olukordadele. Ühisettevõte annab igal juhul kõik nõutud selgitused laenude suurendamise või andmise tingimuste kohta või võimalike mitterahaliste toetuste hindamise kohta minevikus ja tulevikus.

30.

Projekti koguväärtuse prognoos põhineb Toschi aruandel. Ühisettevõte alustas kõikide tekkinud kulude vastavusse viimist 2008. aasta väärtustega, et teha kindlaks võimalikud kõrvalekalded prognoosidest.

Töötati välja terviklik projektiseirevahend, mis võimaldab kulude võimalike kõrvalekallete järelevalvet. Vahendit kasutatakse ühisettevõttes alates 2012. aasta septembrist ja selle abil kantakse projektijuhtimisandmed (nt ajakavad) ja finantsjuhtimine üle uude tööjaotusstruktuuri. Arendatakse edasi ka teenitud väärtuse haldamist ja lähtekulu prognoose lepingute kaupa.

32.

Ühisettevõtte ja Hispaania Kuningriigi vahel 2007. aastal allkirjastatud asukohalepingus sätestatakse, et Hispaania annab ühisettevõttele alalise hoone hiljemalt kolm aastat pärast lepingu allkirjastamist. Lepingus sätestatakse ka, et Hispaania tagab vahepeal ja enne lõpliku hoone kättesaadavaks tegemist ajutise hoone.

Hispaania ei ole veel andnud alalist hoonet ja ühisettevõte tegutseb ajutises tasuta hoones, kusjuures Hispaania maksab hoone kogukulud (hoone üür ja hooldus, nagu on ette nähtud asukohalepingus; ühisettevõte maksab ajutise hoone üürniku osa).
Top