52013SC0289

1. Sissejuhatus

Turvalised, tõhusad, konkurentsivõimelised ja innovaatilised elektronmaksed on väga tähtsad, et tarbijad, kaubandusettevõtjad ja muud ettevõtjad saaksid täielikult kasutada ühtse turu hüvesid ning kohanduda ülemaailmse suundumusega traditsiooniliselt kaubanduselt e-kaubanduse suunas. Jaemaksete puhul on olulised edusammud ja integratsioon toimunud ELis tänu makseid käsitlevale kehtivale õigustikule. Siiski on maksete turu olulised segmendid – kaardi-, interneti- ja mobiilimaksed – ikka veel killustatud riigipiiride alusel. Hiljutine areng neil turgudel on välja toonud ka teatavad regulatiivsed lüngad ja vastuolud praeguses maksete õigusraamistikus.

2. Probleemi kirjeldus

2.1. Probleemid

Makseteenuste direktiiviga 2007/64/EÜ[1] kehtestatud õigusraamistiku abil on juba tehtud olulisi edusamme seoses Euroopa jaemaksete turu üldise integratsiooniga. Kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete valdkonnas on siiski jätkuvalt mitu konkreetset ja selgesti määratletud probleemi. Nende probleemide põhjused saab jagada kahte kategooriasse. Esiteks ei toimi turg mitmes valdkonnas optimaalselt. Teiseks on olemasolevates õigusnormides lünki ja puudusi.

2.1.1. Turu killustatus

Võrgupõhises maksete keskkonnas on määrava tähtsusega tehniline standardimine ja koostalitusvõime. Selleks et suurendada kontakte maksjate, makse saajate ja nende makseteenuse pakkujate vahel, on vaja tagada eri süsteemide vaheline koostalitusvõime ühtsete standardite alusel. Siiski kannatavad nii kaardi-, interneti- kui ka mobiilimaksed eri aspektide puhul ja eri ulatuses standardimise ja erinevate lahenduste koostalitusvõime puudumise tõttu, seda eelkõige piiriüleste maksete puhul. Kõnealuseid probleeme, mis piiravad ka konkurentsi, süvendab Euroopa jaemaksete turu nõrk juhtimiskord.

2.1.2. Ebapiisav konkurents

Maksekaartide valdkonnas on mitu piiravat äritegevuse eeskirja ja tava, mis põhjustavad konkurentsimoonutusi.

Esiteks on maksekaardisüsteemides maksekaarti välja andvate ja vastuvõtvate pankade vahel kollektiivlepingud seoses pankadevaheliste tasudega (nn vahendustasudega) ning see põhjustab konkurentsi ja turgude integreerimisega seotud probleeme. Vahendustasudega kaasneb vastupidine konkurents, mille tulemusena on surve pigem kaubandusettevõtjatelt ja tarbijatelt küsitavate hindade tõstmisele kui langetamisele. Lisaks takistab turgude integreerimist asjaolu, et eri liikmesriikides on vahendustasude tase väga erinev, ning viis, kuidas vahendustasusid eri riikides kohaldatakse, sest see võtab kaubandusettevõtjatelt stiimuli kasutada piiriüleste teenusepakkujate teenuseid.

Lisaks piiravad teatavad kaardisüsteemide eeskirjad kaubandusettevõtjate valikuvõimalusi ja võimalust keelduda kulukatest makseviisidest või suunata tarbijaid kasutama odavamaid makseviise.

2.1.3. Erinevad tasude võtmise tavad liikmesriikides

Lisatasud (tasud erimakseviisi kasutamise eest) töötati algselt välja kui mehhanismid, mille abil kaubandusettevõtjad saaksid suunata tarbijaid kasutama odavamaid või tõhusamaid makseviise. Sellega ei ole kavandatud tulemust siiski saavutatud. Lisatasude kehtestamine on praegu lubatud pooltes ELi liikmesriikides, samal ajal ülejäänud liikmesriikides on see keelatud. See põhjustab e-kaubanduses olulist segadust ja kahjustab tarbijaid.

2.1.4. Õiguslik tühimik teatavate internetimakseteenuste pakkujate puhul

Pärast makseteenuste direktiivi vastuvõtmist 2007. aastal on internetimaksete valdkonnas tekkinud uusi teenuseid, näiteks kolmandast isikust teenuseosutajaid, kes pakuvad internetipangapõhist maksetehingu algatamist. Sellised teenused on toimivad alternatiivid kaartidele internetimaksete puhul, sest need on tavaliselt kaubandusettevõtjatele odavamad ning kättesaadavad neile paljudele tarbijatele, kellel ei ole krediitkaarti. Siiski on tekitanud küsitavusi kolmandate isikute juurdepääs tarbija internetipanganduse volitustele ja asjaolu, et need uued teenused ei ole kaetud olemasoleva õigusraamistikuga.

2.1.5. Lüngad makseteenuste direktiivi reguleerimisalas ja direktiivi ebaühtlane kohaldamine

Makseteenuste direktiivi teatavad erandid põhjustavad kõnealuse õigusnormi lahknevat tõlgendamist ja kohaldamist eri liikmesriikides. Makseteenuste direktiivi erandite tegemise kriteeriumid näivad olevat liiga üldised või aegunud, arvestades turu arengut, ning liikmesriigid tõlgendavad neid erinevalt. See on nii eelkõige makseteenuste direktiivi erandite puhul seoses kaubandusagentide, piiratud võrkude, telekommunikatsiooniseadme abil algatatud maksetehingute ning pankadest sõltumatute pangaautomaatide käitajatega. Lüngad makseteenuste direktiivi reguleerimisalas on ka seoses maksetega, mille puhul maksetehingu üks osapool asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda ning maksetega, mis tehakse muudes kui ELi riikide vääringutes.

2.2. Tagajärjed

Kindlaks tehtud probleemidega kaasnevad tagajärjed tarbijatele, kaubandusettevõtjatele, uutele makseteenuste pakkujatele ning turule tervikuna.

2.2.1. Eri teenuseosutajate/makseasutuste ebavõrdsed võimalused

Turgu valitsevatel turuosalistel – eelkõige pankadel ja kaardisüsteemidel – on huvi suurendada (või vähemalt kaitsta) kaardimaksetelt saadavat tulu ja eelkõige vahendustasudest saadavat tulu. Seepärast on väga raske siseneda turule teenusepakkujatel, kes pakuvad madalama vahendustasuga või ilma vahendustasuta makselahendusi.

Lisaks takistavad puudulik standardimine ja koostalitusvõime konkurentsi turgu valitsevate turuosaliste vahel ning uute ja innovaatiliste makseteenuse pakkujate turule sisenemist.

2.2.2. Negatiivne mõju makseteenuse kasutajatele (tarbijad, kaubandusettevõtjad)

Pangad meelitavad tarbijaid kasutama kalleid kaarte, nagu näiteks premium-kaardid. Kui kaubandusettevõtjad ei saa selliste kaartide vastuvõtmisest keelduda või ei saa võtta tarbijatelt nende kaartide kasutamise eest tasu otse, kannavad kaubandusettevõtjad need kulud üle kõigile tarbijatele kaupade ja teenuste kõrgemate hindade näol. See on ühiskonnale kahjulik. Teiselt poolt võivad väikesed kaubandusettevõtjad olla sunnitud kaardimaksetest keelduma kõrgete tasude tõttu, mida neilt võtavad kaartide vastuvõtjad (ja mille peamine komponent on vahendustasu).

2.2.3. Tagasihoidlik piiriülene tegevus

Koostalitusvõime puudumise tõttu, eelkõige deebetkaartide ja internetipanganduse põhiste maksete puhul, saavad tarbijad teisest riigist interneti kaudu ostmisel enamasti kasutada ainult kulukaid krediitkaarte. See tõenäoliselt aitas kaasa olukorra tekkimisele, kus 2011. aastal 34 % tarbijatest ELis tellis kaupu ja teenuseid internetist riigisiseselt ning neist vaid 10 % tellis kaupu ja teenuseid piiriüleselt[2].

Kaubandusettevõtjate jaoks piirdub vastuvõtva makseteenuse pakkuja valik sageli vaid riigisiseste turgu valitsevate ettevõtjatega. Isegi suurtel Euroopa jaemüügiettevõtjatel on keeruline kasutada teises liikmesriigis asuvate vastuvõtjate teenuseid. Seetõttu võib jääda kasutamata võimalus mastaabisäästuks ja kaubandusettevõtjate jaoks toimingute ühtlustamiseks.

2.2.4. Hajutatud ja takistatud innovatsioon

Tulenevalt eri riiklike makseformaatide ja infrastruktuuride tehnilistest erinevustest on uutele turule sisenejatele või olemasolevatele makseteenuste pakkujatele, kes sooviksid hakata pakkuma innovaatilisi teenuseid, nende ärimudel piiratud riigisisese turuga. See piirab mastaabisäästu potentsiaali nii kulude vähendamise kui ka võimalike tulude seisukohalt ning seega ei soodusta investeerimist idufirmadesse. Kokkuvõttes võib riigipiiride alusel killustatud keskkond põhjustada innovatsiooni mahajäämust Euroopas võrreldes muude piirkondadega, näiteks Ameerika Ühendriikide või Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnaga.

3. ELi tegevuse vajalikkus

Elektrooniliste jaemaksete integreeritud ELi turg aitab kaasa Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud siseturu eesmärgi saavutamisele. Turgude integreerimisest saadav kasu hõlmab suuremat konkurentsi makseteenuse pakkujate vahel ning suuremat valikut, innovatsiooni ja turvalisust makseteenuse kasutajatele, eelkõige tarbijatele.

Oma olemuselt eeldab riigipiire ületavatel võrgustikel põhinev integreeritud makseturg kogu ühendust hõlmavat lähenemisviisi, sest kohaldatavad põhimõtted, eeskirjad, protsessid ja standardid peavad olema järjepidevad kõigis liikmesriikides, et saavutada õiguskindlus ja võrdsed tingimused kõigi turuosaliste jaoks. Seega on võimalik sekkumine ELi tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

4. Poliitikaeesmärgid

Kindlaks tehtud probleemsed valdkonnad on hõlmatud kahe üldise eesmärgiga. Esimene on luua võrdsed tingimused kõigile makseteenuse pakkujate kategooriatele, mis omakorda suurendab jaemaksete valikut, tõhusust, läbipaistvust ja turvalisust. Teine eesmärk on hõlbustada innovatiivsete kaardi-, interneti- ja mobiilimakseteenuste pakkumist piiriüleselt, tagades kõigi jaemaksete ühtse turu. Sellest tulenevalt on kuus konkreetset eesmärki:

- kõrvaldada standardimise ja koostalitusvõime lüngad kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete puhul;

- kõrvaldada konkurentsi takistavad asjaolud, eelkõige kaardi- ja internetimaksete puhul;

- viia makseteenuste puhul tasude võtmise ja tarbijate suunamise tavad kogu ELis kooskõlla;

- tagada, et uued tekkivad makseteenuste liigid on õigusraamistikuga hõlmatud;

- tagada õigusraamistiku (makseteenuste direktiivi) järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides;

- kaitsta tarbijate huve, laiendades regulatiivset kaitset uutele maksekanalitele ja innovaatilistele makseteenustele.

5. Poliitikavalikud

Kindlaks on tehtud mitmed tegutsemisvõimalused. Allolevas tabelis esitatakse need võimalused kokkuvõtlikult (eelistatud poliitikavalikud on märgitud poolpaksus kirjas). Muid võimalikke meetmeid, mis on kas suunatud vähemoluliste probleemide lahendamiseks või millega tagatakse peamiste poliitikavalikute tulemuslikkus, ilma et neil endil oleks olulist mõju (kõrval- ja lisameetmed), on üksikasjalikumalt kirjeldatud mõjuhinnangus.

Turu killustatus

Nõrk juhtimiskord

1: Poliitikat ei muudeta

2: Turuosaliste loodav isereguleeriv organ

3: Ametlik organ, mis luuakse kaasseadusandjate õigusakti alusel

Lüngad standardimises ja koostalitusvõimes

1: Poliitikat ei muudeta

2: Standardimise edendamine maksete juhtimisraamistiku kaudu (kaardimaksed)

3: Volituse andmine Euroopa standardiorganisatsioonile (mobiilimaksed)

4: Kohustusliku tehnilise standardi kehtestamine õigusakti abil

Mittetulemuslik konkurents kaardi- ja internetimaksete teatavates valdkondades

Vahendustasud

1: Poliitikat ei muudeta

2: Lubada piiriülene vastuvõtmine ja reguleerida piirüleste vahendustasude suurus

3: Volitada liikmesriike kehtestama siseriiklikud vahendustasud ühtse metoodika alusel

4: Kehtestada kogu ELis ühtne vahendustasude tase, mis põhineb ülemmääral

5: Jätta välja ärikliendi kaardid ja kolme osapoolega süsteemi väljaantud kaardid

6: Reguleerida kaubandusettevõtja teenustasusid

Piiravad äritegevuseeskirjad

1: Poliitikat ei muudeta

2: Kõigi maksekaartide tunnustamise reegli vabatahtlik kaotamine kaardisüsteemide poolt

3: Keelata (osaliselt) kõigi maksekaartide tunnustamise reegel

Erinevad tasude võtmise tavad liikmesriikides

1: Poliitikat ei muudeta

2: Keelata lisatasude kehtestamine kõigis liikmesriikides

3: Lubada lisatasude kehtestamine kõigis liikmesriikides

4: Kohustada kaubandusettevõtjaid pakkuma alati vähemalt ühte laialdaselt kasutatavat makseviisi ilma mis tahes lisatasuta

5: Keelata lisatasude kehtestamine reguleeritud vahendustasuga makseviiside puhul

Õiguslik tühimik teatavate makseteenuste pakkujate puhul

Uute kaardisüsteemide ja muude kolmandast isikust teenusepakkujate juurdepääs rahaliste vahendite olemasolu käsitlevale teabele

1: Poliitikat ei muudeta

2: Määratleda juurdepääsu tingimused, määratleda kolmandast isikust teenusepakkujate õigused ja kohustused, täpsustada vastutuse jagamine

3: Võimaldada kolmandast isikust teenusepakkujatele teabele juurdepääs kontot haldava pangaga sõlmitud lepingulise kokkuleppe alusel

Lüngad makseteenuste direktiivi reguleerimisalas ja direktiivi ebaühtlane kohaldamine

Makseteenuste direktiiviga reguleerimata tegevused

1: Poliitikat ei muudeta

2: Ajakohastada ja täpsustada makseteenuste direktiivi reguleerimisalast väljajäävad erandid (kaubandusagendid ja piiratud võrgud)

3: Erandite väljajätmine (telekommunikatsiooni seadmete abil algatatud tehingud ja pankadest sõltumatud pangaautomaadid)

4: Nõuda makseteenuse pakkujatelt, et nad kasutaksid erandeid pädevatelt asutustelt loa taotlemiseks

Tehingud, mille puhul üks makseteenuse pakkuja asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda ning maksed, mis tehakse muudes kui ELi riikide vääringutes

1: Poliitikat ei muudeta

2: Direktiivi reguleerimisala laiendamine kõigile tehingutele, mille puhul üks makseteenuse pakkuja asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ja kõigile vääringutele

3: Makseteenuste direktiivi teatavate eeskirjade valikuline laiendamine tehingutele, mille puhul üks makseteenuse pakkuja asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ja kõigile vääringutele

Sidusrühmad on üksmeelel järgmises: 1) kasu, mida võiks saada tehnilise standardimise asjakohase taseme saavutamisest, ning seega koostalitusvõimest kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete valdkonnas; 2) vajadus selgete mitmepoolsete vahendustasude eeskirjade ja muude äritegevuseeskirjade järgi, et tagada kaartide turul õiguslik selgus ja võrdsed tingimused[3]; 3) selle olulisus, et kolmandast isikust teenusepakkujate pakutavad makse algatamise teenused on õigusraamistikuga hõlmatud; 4) vajadus ühtlustada tarbijate suunamise tavad, eelkõige lisatasude võtmine; 5) makseteenuste direktiivi reguleerimisala laiendamine ja täpsustamine.

6. Mõju

Soovitatavate poliitikavalikute eesmärk on:

- vähendada turu killustatust standardimise ja uue juhtimiskorra abil;

- kõrvaldada konkurentsitõkked kaardimaksete valdkonnas, eelkõige reguleerides vahendustasusid, kõrvaldades piiravad äritegevuseeskirjad ja parandades turulepääsu;

- piirata kaubandusettevõtjate võimalusi kehtestada lisatasud makseviisidele, mis jäävad väljaspoole vahendustasude reguleerimist;

- kehtestada õigusraamistik, mis käsitleb kolmandast isikust teenusepakkuja juurdepääsu rahaliste vahendite olemasolu käsitlevale teabele;

- oluliselt vähendada makseteenuste direktiivis regulatiivseid lünkasid ja vastuolusid.

Tuvastatud probleem || Soovitatud võimalus || Majanduslik mõju ELi tasandil

Juhtimine ja standardimine

Juhtimiskord || Ametliku organi kaudu (Euroopa jaemaksete nõukogu) || Sidusrühmade parem kaasamine. Väikesed kulud.

Kaardimaksete standardimine || Maksete juhtimisraamistiku kaudu (Euroopa jaemaksete raamistiku alusel) || Aitab kaasa täielikult integreeritud maksekaardituru saavutamisele. Hinnanguline kasu on 4 miljardit eurot aastas, eelkõige ettevõtjate ja tarbijate jaoks.

Mobiilimaksete standardimine || Euroopa standardiorganisatsiooni kaudu || Suurendab mobiiltelefoni abil tehtavate maksetehingute arvu. Hinnang: standardimise korral 68 % rohkem tehinguid.

Vahendustasud (kaardipõhiste maksete puhul)

Vahendustasude reguleerimine (1. etapp) || Kehtestada piiriüleste vahendustasude ülemäär (deebet- ja krediitkaardid) ja võimaldada vahendustasude valikut piiriüleste tehingute puhul (piiriülese vastuvõtmise abil, vt allpool) || Suurte kaubandusettevõtjate jaoks tegevuskulude kokkuhoid. Kokkuhoid on hinnanguliselt 3 miljardit eurot aastas.

Vahendustasude reguleerimine (2. etapp) || Määrata kindlaks deebet- ja krediitkaartide vähendustasu ülemmäär tasemel vastavalt 0,2 % ja 0,3 % tehingu väärtusest. || Tegevuskulude kokkuhoid kõigi kaarte aktsepteerivate kaubandusettevõtjate jaoks. Kokkuhoid on hinnanguliselt 6 miljardit eurot aastas. Osa sellest võib kanduda üle tarbijatele.

Vahendustasud – peamised kõrvalmeetmed

Piiriülene vastuvõtmine || Kõrvaldada takistused, mis piiriülesele vastuvõtmisele on kehtestatud kaardisüsteemide ja õigusnormidega || Hinnanguline tegevuskulude kokkuhoid suurte kaubandusettevõtjate jaoks on 3 miljardit eurot aastas (kui seda toetatakse piiriüleste vahendustasude reguleerimisega)

Piiravad äritegevuseeskirjad || Keelustada (osaliselt) kõigi maksekaartide tunnustamise ja mittediskrimineerimise eeskirjad || Tegevuskulude kokkuhoid kõigi kaarte aktsepteerivate kaubandusettevõtjate jaoks. Hinnanguliselt kuni 0,6–1,7 miljardit eurot aastas ning kuni 0,5 miljardit eurot kavandatud piirmäärade kohaselt. Osa sellest võib kanduda üle tarbijatele.

Erinevad tasude võtmise tavad liikmesriikide lõikes || Keelata lisatasude kehtestamine reguleeritud vahendustasuga makseviiside puhul || Kokkuhoid tarbijatele: kuni 731 miljonit eurot aastas

Lüngad makseteenuste direktiivi reguleerimisalas ja direktiivi ebaühtlane kohaldamine

Kolmandast isikust teenusepakkujate juurdepääs rahaliste vahendite olemasolu käsitlevale teabele || Määrata kindlaks tingimused rahaliste vahendite olemasolu käsitlevale teabele juurdepääsuks, määrata kindlaks kolmandast isikust teenusepakkuja õigused ja kohustused, täpsustada vastutuse jagamine || Kokkuhoid kaubandusettevõtjate jaoks on hinnanguliselt 0,9–3,5 miljardit eurot aastas, juhul kui kolmandast isikust teenusepakkujate teenused asendavad krediitkaarte internetipõhistes tehingutes. Madalamad tasud mis tahes uute kaardisüsteemide puhul (15–75 %). Uus internetipõhiste maksete lahendus tarbijatele, sealhulgas neile, kes ei oma krediitkaarte.

Reguleerimata tegevused (erandid) || Reguleerimisala uuesti kindlaksmääramine kaubandusagentide ja piiratud võrkude puhul; Hõlmata reguleerimisalaga infotehnoloogia/mobiiltelefoni abil algatatud tehingud ning pankadest sõltumatud pangaautomaadid; Nõuda välja jäetud teenuste puhul pädevate asutuste luba || Asjaomaste makseteenuste pakkujate jaoks on kulu 128–193 miljonit eurot (ühekordne). Saadavat kasu ei saa arvuliselt väljendada, kuid see hõlmab tarbijate paremat kaitset, maksete suuremat turvalisust ning võrdseid konkurentsitingimusi.

Reguleerimisala laiendamine (tehingud, mille puhul vaid üks makseteenuse pakkuja asub Euroopa Majanduspiirkonnas ning tehingud, mis tehakse muudes kui ELi riikide vääringutes). || Makseteenuste direktiivi reguleerimisala valikuline laiendamine (III ja IV jaotis) tehingutele, mille puhul vaid üks makseteenuse pakkuja asub Euroopa Majanduspiirkonnas ning tehingud, mis tehakse muudes kui ELi riikide vääringutes. || Väikesed kulud. Makseteenuste direktiivi hüved laienevad maksetehingutele, mille koguväärtus on hinnanguliselt 60 miljardit eurot aastas umbes 32 miljoni makseteenuste kasutaja puhul

Mõju sidusrühmadele

Lisaks eespool kirjeldatud otsesele majanduslikule kasule:

Tarbijad saavad peamiselt kasu makseviiside suuremast valikust, eelkõige kolmandast isikust teenusepakkuja teenuste ja mobiilimaksete kaudu; rangematest tarbijakaitse-eeskirjadest ning suuremast kaasatusest jaemaksete juhtimisel.

Kaubandusettevõtjad saavad valikuvabaduse makseviiside aktsepteerimisel (omades õigust keelduda kulukatest kaartidest); saavad kasu suuremast standardimisest (nt kaardimakse terminalide otstarbekamaks muutmise kaudu) ning võimaluse piiriüleseks/keskseks vastuvõtmiseks.

Uued turuletulijad pakkumise poolel saavad võrdsed tingimused ja turulepääsu (nt kolmandast isikust teenusepakkujad ja uued kaardisüsteemid) ning saavad kasu vahendustasude reguleerimisest.

Olemasolevad makseteenuste pakkujad ja kaardisüsteemid: pankade ja kaardisüsteemide võimalik tulude vähenemine vahendustasude reguleerimise tõttu; uued turuletulijad pakuvad suuremat konkurentsi. Tõenäoliselt nad siiski saavad keskpikas ja pikas perspektiivis kasu tänu suuremale standardimisele ja kaardimaksete suurenenud mahule võrreldes praegusega (kuna rohkem kaubandusettevõtjaid, eelkõige väikesed kaubandusettevõtjad, hakkaksid aktsepteerima maksekaarte).

7. Kavandatud õigusaktid

Mitut kavandatud poliitikameedet saab rakendada makseteenuste direktiivi läbivaatamise abil. See on nii eelkõige valdkondades, mis on juba praegu makseteenuste direktiiviga hõlmatud, nt kolmandast isikust teenusepakkujate turulepääs, lisatasude kehtestamine ja makseasutuste eeskirjad. Muid meetmeid, eelkõige vahendustasude reguleerimist ja kõrvalmeetmeid käsitletaks eraldi vastavas määruses.

Mõnda eespool kirjeldatud meedet saaks võtta muude kui seadusandlike aktide abil, näiteks kaasates Euroopa standardiorganisatsiooni.

[1]           http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:319:0001:0036:ET:PDF

[2]           http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/information_society/data/main_tables

[3]           Eelkõige silmas pidades suurt arvu konkurentsimenetlusi.