SISUKORD

SELETUSKIRI.......................................................................................................................... 6

1........... ETTEPANEKU TAUST.............................................................................................. 6

1.1........ Üldine taust.................................................................................................................. 6

1.2........ Raudteetranspordi valdkonnas ühisettevõtte loomise põhjendused ja eesmärgid........ 6

2........... HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED 8

2.1........ Konsulteerimine huvitatud isikutega ja eksperdiarvamuste kasutamine....................... 8

2.2........ Mõju hindamine............................................................................................................ 8

3........... ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG........................................................................... 9

3.1........ Ettepaneku sisu............................................................................................................. 9

3.2........ Õiguslik alus................................................................................................................. 9

3.3........ Subsidiaarsus ja proportsionaalsus................................................................................ 9

4........... MÕJU EELARVELE.................................................................................................. 9

NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail Error! Bookmark not defined.

FINANTSSELGITUS.............................................................................................................. 24

1........... ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK............................................................ 24

1.1........ Ettepaneku/algatuse nimetus...................................................................................... 24

1.2........ Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile.................................................................................................................. 24

1.3........ Ettepaneku/algatuse liik.............................................................................................. 24

1.4........ Eesmärgid................................................................................................................... 24

1.5........ Ettepaneku/algatuse põhjendus.................................................................................. 24

1.6........ Meetme kestus ja finantsmõju.................................................................................... 24

1.7........ Ettenähtud eelarve täitmise viisid............................................................................... 24

2........... HALDUSMEETMED................................................................................................ 24

2.1........ Järelevalve ja aruandluse eeskirjad............................................................................. 24

2.2........ Haldus- ja kontrollisüsteemid..................................................................................... 24

2.3........ Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed.................................................. 24

3........... ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU..................... 24

3.1........ Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 24

3.2........ Hinnanguline mõju kuludele....................................................................................... 24

3.2.1..... Üldine hinnanguline mõju kuludele............................................................................ 24

3.2.2..... Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele............................................................. 24

3.2.3..... Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele............................................................... 24

3.2.4..... Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.................................................. 24

3.2.5..... Kolmandate isikute rahaline osalus............................................................................. 24

3.3........ Hinnanguline mõju tuludele........................................................................................ 24

1........... ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK............................................................ 25

1.1........ Ettepaneku/algatuse nimetus...................................................................................... 25

1.2........ Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile.................................................................................................................. 25

1.3........ Ettepaneku/algatuse liik.............................................................................................. 25

1.4........ Eesmärgid................................................................................................................... 25

1.4.1..... Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse   25

1.4.2..... Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile.................................................................................................................................... 25

1.4.3..... Oodatavad tulemused ja mõju.................................................................................... 26

1.4.4..... Tulemus- ja mõjunäitajad............................................................................................ 26

1.5........ Programmi tasandi järelevalve ja aruandlus, mis põhineb projekti ja tööpaketi andmetel ning hõlmab ka tulemuste kvaliteedi hindamist teatavate vastavusnõuete põhjal; projektijuhtimise järelevalve selle üldise kvaliteedi ning strateegilisele tööprogrammile vastavuse kontrollimiseks. Ettepaneku/algatuse põhjendus.................................................................................................................................... 26

1.5.1..... Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused.......................................... 26

1.5.2..... ELi meetme lisandväärtus........................................................................................... 26

1.5.3..... Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid....................................................... 27

1.5.4..... Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega.............................. 27

1.6........ Meetme kestus ja finantsmõju.................................................................................... 28

1.7........ Kavandatud eelarve täitmise viisid............................................................................. 28

2........... HALDUSMEETMED................................................................................................ 29

2.1........ Järelevalve ja aruandluse eeskirjad............................................................................. 29

2.2........ Haldus- ja kontrollisüsteemid..................................................................................... 29

2.2.1..... Välja selgitatud ohud.................................................................................................. 29

2.2.2..... Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta.................................................................. 29

2.2.3..... Kontrolliga kaasnevad kulud ja sellest saadav kasu................................................... 29

2.2.4..... Veariski taseme prognoos........................................................................................... 30

2.3........ Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed.................................................. 30

3........... ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU..................... 31

3.1........ Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 31

3.2........ Hinnanguline mõju kuludele....................................................................................... 32

3.2.1..... Üldine hinnanguline mõju kuludele............................................................................ 32

3.2.2..... Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele............................................................. 34

3.2.3..... Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele............................................................... 35

3.2.3.1.. Ülevaade..................................................................................................................... 35

3.2.3.2.. Hinnanguline personalivajadus................................................................................... 37

3.2.4..... Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.................................................. 40

3.2.5..... Kolmandate isikute rahaline osalus............................................................................. 40

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Üldine taust

Kliimamuutuste, energiavarustuse ja keskkonnaga seotud kõrgetest ELi eesmärkidest tulenevalt peab raudteesektor järgmistel kümnenditel rahuldama märkimisväärse osa üha suurenevast nõudlusest transpordi järele. Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava käsitlevas 2011. aasta valges raamatus[1] rõhutas komisjon vajadust luua ühtne Euroopa raudteepiirkond konkurentsivõimelisema ja ressursitõhusama transpordisüsteemi rajamiseks. Sellest lähtuvalt võttis komisjon vastu neljanda raudteepaketi ettepanekud,[2] mille eesmärk on kõrvaldada halduslikud, tehnilised ja regulatiivsed takistused, mis piiravad raudteesektoris turu avatust ja koostalitlusvõimet. Siiski on paratamatu, et raudteeteenuste siseturu loomise ja raudteetööstuse tõhusamaks ja tarbijakesksemaks muutmise üldeesmärgi saavutamiseks hakatakse raudteesektori kogu väärtusahelas, st ärimudelite, teenuste ja toodete puhul kasutama innovatiivseid lähenemisviise, mis omakorda nõuab hoopis suuremat teadus- ja innovatsioonitööd.

Üks programmi Horisont 2020 ehk teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi peamisi eesmärke on tugevdada Euroopa tööstust meetmete abil, mis toetavad teadusuuringuid ja innovatsiooni paljudes põhilistes tööstussektorites. Eelkõige nähakse programmis ette avaliku ja erasektori partnerluse loomine kõnealuste sektorite toetuseks ja nii mõnegi Euroopa põhiprobleemi lahendamiseks. Komisjon tegi 2013. aasta juulis esildatud innovatsiooniinvesteeringute paketis[3] mitu seadusandlikku ettepanekut, et luua raamprogrammi Horisont 2020 alusel ühisettevõtete kujul avaliku ja erasektori partnerlused, mille abil rakendada eri tööstussektorites ühiseid tehnoloogiaalgatusi. Käesolev ettepanek on täielikus kooskõlas innovatsiooniinvesteeringute paketi ühise tehnoloogiaalgatuse ühisettevõtete puhul järgitava lähenemisviisiga.

1.2.        Raudteetranspordi valdkonnas ühisettevõtte loomise põhjendused ja eesmärgid

ELi transpordipoliitika üks põhieesmärk on süstida uut elu Euroopa raudteedesse, et raudteesektor saaks muude transpordiliikidega edukalt konkureerida. Uute tehnoloogialahenduste abil saab Euroopa raudteid ajakohastada ning ühtlasi vähendada tegevus- ja taristukulusid ja luua Euroopa raudteetööstusele uusi ärivõimalusi. Viimastel aastakümnetel on märkimisväärsed investeeringud ELi raudteealasesse teadustöösse ja innovatsiooni aidanud Euroopa raudteetööstusel püsida maailmas juhtpositsioonil, eriti kiirrongide, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi, automatiseeritud metroosüsteemide jms arendamisel. Hiljutises komisjoni uuringus[4] raudteetööstuse konkurentsivõime kohta on aga näidatud, et Aasia on Euroopa asemel saamas suurimaks raudteetööstusturuks tänu järsult suurenenud teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutele sellistes riikides nagu näiteks Hiina ja Lõuna-Korea.

Samas avaldavad raudteealasele teadustööle ja innovatsioonile negatiivset mõju järgmised avaliku sektori sekkumist õigustavad olulised turutõrked ja süsteemsed puudused:

· sagedane toodete kohandamine riiklike standardite mitmekesisuse ja tegevusraamistike erinevuse tõttu;

· puudub kogu süsteemi hõlmav lähenemisviis innovatsioonile raudteesektori kogu väärtusahela osalejate piiratud või kooskõlastamata osaluse ning raudtee allsüsteemide vaheliste kokkupuutepunktide keerukuse tõttu;

· vähesed erainvesteeringud teadusse ja innovatsiooni ning uuenduslike lahenduste vähene kasutuselevõtt, sest tegevusmarginaalid on väikesed ja kogu innovatsioonitsükli ulatuses esineb rahastamislünki;

· suured finantsriskid investeeringute kapitalimahukuse ja toodete pika olelusringi tõttu.

Neid probleeme arvestades tehakse ettepanek hallata ELis raudteesektoriga seotud teadus- ja innovatsioonitööd kooskõlastatult ühisettevõtte loomise kaudu, et toetada ühtse Euroopa raudteepiirkonna lõpuleviimist ja muuta ELi raudteesektor muude transpordiliikide hulgas ja väliskonkurentsi arvestades konkurentsivõimelisemaks.

Kavandatud raudteesektori ühisettevõtte üldeesmärgid on järgmised:

· hõlbustada ühiste seisukohtade väljakujundamist ja strateegiliste tegevuskavade kehtestamist;

· töötada välja programmipõhine lähenemisviis Euroopa teadusuuringutele ja innovatsioonile, et tagada laiapõhjalisus ja kõigi võimalike partnerite kaasamine;

· luua kriitiline mass vajaliku haarde tagamiseks;

· tagada avaliku ja erasektori vahendite tõhus kasutus.

Arendades, lõimides, tutvustades ja valideerides innovatiivseid veeremi, taristu ja liikluskorraldussüsteemide tehnoloogiaid ja lahendusi aitab ühisettevõte kiirendada ja hõlbustada selliste murranguliste tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu, mida on võimalik hinnata järgmiste mõõdetavate tulemusnäitajate alusel:

· olelusringi kulud ja konkurentsivõime, st raudteetranspordi üldkulude vähenemine, mille tulemusel vähenevad kasutajate ja tänu riigipoolsete toetuste vähenemisele ka maksumaksjate kulud;

· läbilaskevõime ja kasutajapoolne nõudlus, st teataval marsruudil sõitvate rongide/metroorongide/trammide sagedus tunnis ning täituvus reisija- ja kaubaveo puhul;

· teenuste usaldusväärsus ja kvaliteet, st rongide õigeaegsem saabumine, mis rahuldab raudteekasutajate vajadust täpsemate teenuste järele; see mõjutab ka uutesse rongidesse investeerimise vajadust, sest vaja on vähem sõiduvahendeid, kuid need peavad olema usaldusväärsed.

Selliste murranguliste lahenduste abil saab lisaks kõrvaldada raudteesektori koostalitlusvõimet ja tõhusust piiravaid tehnilisi takistusi ning vähendada raudteetranspordiga seotud negatiivseid välistegureid.

Raudteetööstust käsitlevate uuringute kohaselt aitaks kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonitöö, mida on rahastatud 800 miljoni kuni 1 miljardi euroga ja mis toimuks täpselt määratletud avaliku ja erasektori partnerluse vormis, vähendada olelusringi üldkulusid raudteeturu eri osades kuni 50 % ning suurendada üldist läbilaskevõimet kuni 100 % ja üldist töökindlust kuni 50 %.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine huvitatud isikutega ja eksperdiarvamuste kasutamine

Sidusrühmadega konsulteeriti põhjalikult. 28. juunil 2013 kuulutati välja veebipõhine avalik konsultatsioon, mis kestis 12 nädalat – kuni 19. septembrini 2013. Konsultatsiooni käigus said kõik huvitatud sidusrühmad esitada oma seisukohti. Laekus 372 vastust, neist 152 üksikisikutelt ja 220 organisatsioonide või asutuste esindajatelt. Vastused laekusid 24st ELi liikmesriigist ja esindavad seega kogu ELi. 60 % vastustest oli pärit neist viiest riigist (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa ja Ühendkuningriik), kes saavad praegu lõviosa ELi rahalisest toetusest raudteealaste teadusuuringute jaoks.

Valdav osa vastajatest olid eraettevõtjad (42 %), järgnesid teadusasutused ja ülikoolid (21,8 %), ettevõtjate ühendused ja kaubanduskojad (11,5 %), VKEd (10 %) ja avaliku sektori asutused (5,5 %). Ülejäänud vastajad olid vabaühendused, füüsilisest isikust ettevõtjad või muud. Enamik vastajaid esindas raudteetööstust (veerem, sõiduvahendiosad, ehitus) ning vaid 5 % vastajatest olid taristuettevõtjad ja 4 % raudtee-ettevõtjad.

Lisaks veebipõhisele konsultatsioonile korraldati eraldi kohtumised sektori esindajatega.

12. septembril 2013 toimus sidusrühmade kohtumine, milles osales 85 sidusrühmade esindajat. Konsulteerimise üksikasjad on esitatud mõjuhinnangu V lisas.

2.2.        Mõju hindamine

Komisjon on hinnanud kavandatava määruse mõju ja mõjuhinnang on lisatud käesolevale ettepanekule. Mõju hindamisel analüüsiti erinevaid tulevase raudteealase teadus- ja innovatsioonitöö võimalusi, sh teaduskoostöö jätkamine, lepingulise avaliku ja erasektori partnerluse loomine, institutsioonilise avaliku ja erasektori partnerluse loomine ühisettevõtte kujul või teadus- ja innovatsioonitöö kooskõlastamine Euroopa Raudteeagentuuri poolt. Mõju hindamise tulemusel järeldati ühisettevõtetest varem saadud kogemuste põhjal, et kuigi ühisettevõtte loomine on muude võimalustega võrreldes aeganõudvam, tagab see tulevase raudteealase teadus- ja innovatsioonitöö jaoks kõige asjakohasema juhtimisstruktuuri.

Ühisettevõtte peamised eelised seisnevad selles, et raudteealase teadus- ja innovatsioonitöö kooskõlastamise, kavandamise ja elluviimise eest vastutab üks sihtotstarbeline haldusstruktuur, mis tagab teadusuuringute ja innovatsiooni suurema järjepidevuse ja ühtsuse. Strateegilise pikaajalise kava ja üksikasjalike tööprogrammide väljatöötamisega tihedas koostöös kõigi turuosalistega tagatakse, et tulevased teadus- ja innovatsiooniprojektid on raudteesektori konkurentsivõime toetamiseks kvaliteetsed ja asjakohased. Tänu sellele, et komisjon on juhtrollis, tagatakse ka teadus- ja innovatsioonistrateegia kooskõla ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisega seotud eesmärkidega. Tänu ühisettevõtte püsivale laadile ning ELi ja tööstusharu partnerite kindlatele õiguslikult siduvatele kohustustele on tagatud suurem võimendav mõju kui muude võimaluste puhul. Samuti tagab ühisettevõte tänu liikmesustingimuste ja nõuandvate rollide paindlikule ja läbipaistvale haldamisele sidusrühmade laialdase ja tasakaalustatud osaluse.

Ka üldsusega konsulteerimise tulemused näitasid, et ühisettevõte on eelistatuim variant. Ühisettevõtet peetakse peaaegu kaks korda tõhusamaks kui mis tahes muud varianti – neli viiendikku vastajatest leidsid, et see aitaks kindlakstehtud probleeme lahendada tõhusalt või väga tõhusalt.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Ettepaneku sisu

Käesolev ettepanek käsitleb ühisettevõtte Shift2Rail (ehk ühisettevõte S2R) loomist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel. Ühisettevõtte S2R puhul kehtivad ühise tehnoloogiaalgatuse viit ühisettevõtet käsitlevate 2013. aasta juulis esitatud ettepanekute standardsätted. Ühisettevõttes S2R on aga avaliku sektori asutustel eeldatavasti suurem roll kui ühise tehnoloogiaalgatuse ühisettevõtetes, arvestades selle põhieesmärki aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond; seepärast on ühisettevõtte S2R juhtimisstruktuur teistsugune.

Ühisettevõte S2R tuleks asutada ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. Ühisettevõtte asutavad liit, keda esindab Euroopa Komisjon, ja käesoleva määruse II lisas loetletud muud asutajaliikmed kui liit. Ühisettevõtte S2R tegevust rahastavad ühiselt liit ja ühisettevõtte S2R muud liikmed kui liit.

3.2.        Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 187. Järgitakse programmi Horisont 2020 osalemis- ja levitamiseeskirju.

3.3.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada riiklike programmide abil, kuna probleemi mastaap ületab mis tahes liikmesriigi üksinda tegutsemise suutlikkuse. Riiklike programmide vahel on märkimisväärseid erinevusi. Nende killustatus ja kohatine kattumine tähendab, et ELi tasandil tuleb tõhusamalt tegutseda. Teadus- ja innovatsioonitööd ELi tasandil ühendades ja kooskõlastades on edu võimalus suurem, arvestades arendatava taristu ja tehnoloogia riikidevahelist olemust, aga ka vajadust saavutada piisav hulk ressursse. ELi osalus aitab ratsionaliseerida teadusprogramme ning tagada arendatavate süsteemide koostalitlusvõime mitte ainult tavapärase normide kehtestamisele eelneva uurimistöö kaudu standardite loomisel, vaid ka tegeliku standardimise teel, mis tuleneb tihedast teaduskoostööst ja riikidevahelistest tutvustamisprojektidest. Standardimine avab laiema turu ja suurendab konkurentsivõimet. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

4.           MÕJU EELARVELE

Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 miljonit eurot,[5] mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide panust, ning see makstakse liidu üldeelarvest raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest. See toetus pärineb ühiskonnaprobleemide samba aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi valdkonna jaoks eraldatud vahenditest[6]. Nimetatud summa hõlmab 52 miljonit eurot, mis on eraldatud programmi Horisont 2020 transpordialase 2014.–2015. aasta töökava raames koostööna käsitatavate raudteealaste teadusmeetmete rahastamiseks kuni ühisettevõte S2R loomiseni. See teadusuuringute alane koostöö on ühisettevõtte S2R poolt rahastatavate teadus- ja innovatsioonimeetmete eelkäijaks. Koostööl põhinevate teadusmeetmete ja vastava eelarve ning pärast projektikonkursse kulukohustustega sidumata jäetud summade haldamise võib üle võtta ühisettevõtte S2R, kui ta on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse. Tööstusharu lisab vähemalt sama suure summa kui liidu poolt tegevuskuludeks eraldatud vahendid.

Ühisettevõtte S2R halduskulud ettevõtte tegevuse ajal ei ületa 27 miljonit eurot. Need kulud kaetakse rahaliste maksetega, mis jagatakse võrdselt liidu ja ühisettevõtte S2R muude liikmete kui liit vahel[7].

2013/0445 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[8],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[9]

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa 2020. aasta strateegias[10] rõhutatakse vajadust arendada soodsaid tingimusi teadmistesse ja innovatsiooni (sh ökoinnovatsiooni) investeerimiseks, et saavutada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(2)       Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava käsitlevas valges raamatus, mis võeti vastu 28. märtsil 2011 (edaspidi „2011. aasta valge raamat”),[11] on rõhutatud vajadust luua ühtne Euroopa raudteepiirkond konkurentsivõimelisema ja ressursitõhusama transpordisüsteemi rajamiseks ning tegeleda selliste tähtsate ühiskonnaprobleemidega nagu nõudluse suurenemine transporditeenuste järele, liiklusummikud, energiavarustuse kindlus ja kliimamuutused. Dokumendi kohaselt on selle strateegia jaoks väga tähtis innovatsioon ning ELi teadusuuringud peavad hõlmama kogu tsüklit, s.t teadusuuringuid, innovatsiooni ja kasutuselevõtmist ning seda tuleb teha integreeritult, keskendudes kõige paljutõotavamatele tehnoloogialahendustele ja kaasates töösse kõik osalised.

(3)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määruse (EL) nr .../2013 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 aastateks 2014–2020, edaspidi „raamprogramm Horisont 2020”)[12] eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suuremat mõju, viies ELi ja erasektori rahalised vahendid kokku selliseid valdkondi hõlmavas avaliku ja erasektori partnerluses, milles teadusuuringud ja innovatsioon saavad aidata saavutada liidu üldisemaid konkurentsivõimega seotud eesmärke ning lahendada ühiskonnaprobleeme. Liit võib osaleda sellises partnerluses rahaliste toetuste või aluslepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtete kaudu.

(4)       Kooskõlas nõukogu ... 2013. aasta otsusega (EL) nr .../2013, millega kehtestatakse raamprogrammi Horisont 2020 (2014–2020) rakendamise eriprogramm,[13] võib toetust raamprogrammi Horisont 2020 all asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.

(5)       Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Avaliku ja erasektori partnerlus programmi Horisont 2020 raames kui võimas vahend innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks Euroopas”[14] on määratud kindlaks konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sh ühise tehnoloogiaalgatuse alla kuuluvad viis ühisettevõtet ja ühisettevõte SESAR (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem). Lisaks on selles kutsutud üles looma raudteesektori ühisettevõtte, arvestades ELi raudteetehnoloogiaalase juhtpositsiooni saavutamiseks vajaliku teadus- ja innovatsioonitöö ulatust ja poliitilist vajadust viia lõpule ühtne Euroopa raudteepiirkond.

(6)       Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Neljas raudteepakett – Euroopa ühtse raudteepiirkonna lõpuleviimine Euroopa konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamiseks”[15] on märgitud, et raudteesektori ühisettevõte aitaks kaasa raudtee kui transpordivahendi arendamisele, edendades täiesti uuenduslikke lahendusi reisijaveoveeremi, kaubaveo, liikluskorraldussüsteemi ja raudteetaristu jaoks. Dokumendis on rõhutatud, kui tähtis on ühtse turu loomisest tulenevalt avaliku sektori nappe vahendeid raudteesektoris otstarbekamalt kasutada ning esitatud üleskutse järgida Euroopakesksemat raudteestrateegiat, et kannustada üleminekut maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile.

(7)       Ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi „ühisettevõte S2R”) peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on soodustada ja paremini kooskõlastada liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid raudteesektoris, et kiirendada ja hõlbustada ELis lõimituma, tõhusama, säästvama ja atraktiivsema raudteeturu loomist kooskõlas raudteesektori ärivajadustega ja üldeesmärgiga luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. Eeskätt peaks ühisettevõte S2R aitama saavutada 2011. aasta valges raamatus ja neljandas raudteepaketis kindlaks määratud erieesmärke, sh raudteesektori tõhustamine riigikassa huvides, raudteevõrgu läbilaskevõime märkimisväärne suurendamine või ajakohastamine nii, et raudtee suudaks pakkuda tõhusat konkurentsi ning haaraks endale märgatavalt suurema osa reisija- ja kaubavedudest, raudteeteenuste kvaliteedi parandamine vastavalt rongireisijate ja ekspediitorite vajadustele, sektori koostalitlusvõimet piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine ning raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite vähendamine. Ühisettevõtte S2R edusamme nende eesmärkide saavutamisel tuleks hinnata tulemuslikkuse põhinäitajate alusel.

(8)       Ühisettevõtte S2R töökorralduse ja tegevuse põhimõtted tuleks sätestada ühisettevõtte S2R põhikirjas, mis on käesoleva määruse osa.

(9)       Ühisettevõtte S2R asutajaliikmed peaksid olema liit, keda esindab komisjon, ja muud asutajaliikmed kui liit, kes on loetletud II lisas ja kes kiidavad heaks käesoleva määruse I lisas toodud põhikirja. Need muud asutajaliikmed kui liit on rahaliselt usaldusväärsed iseseisvad juriidilised isikud, kelle finantssuutlikkus võimaldab anda suure rahalise panuse teadusuuringute tegemiseks ühisettevõtte S2R valdkonnas avaliku ja erasektori partnerluse laadile hästi kohandatud struktuuris ning kes on sidusrühmadega peetud intensiivsete konsultatsioonide tulemusel kirjalikult väljendanud oma nõusolekut kõnealuse rahalise panuse andmiseks.

(10)     Algatuse S2R oluline element on tööstusharu märkimisväärne osalus. Seepärast on väga tähtis, et tööstusharu panus oleks vähemalt sama suur kui avaliku sektori eelarves algatuse S2R jaoks ette nähtud summa. Seega võivad liikmeks saada muud avaliku või erasektori üksused, kes on nõus panustama ühisettevõtte S2R valdkonnas teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks vajalikke vahendeid.

(11)     Ühisettevõtte S2R eesmärk on juhtida algatuse S2R teadus-, arendus- ja valideerimistegevust, kombineerides liikmete panustatud avaliku ja erasektori vahendeid ning kasutades ära sisemisi ja väliseid tehnilisi vahendeid. Ühisettevõttes luuakse uusi konkurentsieeskirjadele vastavaid koostöövorme raudteesektori kogu väärtusahela sidusrühmade ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade vahel, ning kasutatakse ära Euroopa Raudteeagentuuri kogemusi ja eksperditeadmisi koostalitlusvõime ja ohutusega seotud küsimustes.

(12)     Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte S2R pakkuma rahalist tuge, eelkõige liikmete rahalise toetamise ja kõige asjakohasemate meetmete, nagu riigihanke või projektikonkursside põhjal toetuse määramise kaudu.

(13)     Ühisettevõte S2R peaks tegutsema läbipaistvalt ja edastama kogu asjakohase saadaoleva teabe oma asjakohastele organitele ning propageerima sellele vastavalt oma tegevust.

(14)     Ühisettevõtte S2R tegevus hõlmab peamiselt teadus- ja innovatsioonitööd. Seepärast tuleks liidu rahalist toetust maksta raamprogrammi Horisont 2020 alusel. Suurima mõju saavutamiseks peaks ühisettevõte S2R arendama tihedat sünergiat liidu muude programmide ja rahastamisvahenditega, nt Euroopa ühendamise rahastuga, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega ning riskijagamise rahastamise vahendiga.

(15)     Muude liikmete kui liidu toetused tuleks määratleda ühisettevõttega S2R sõlmitavas liikmelepingus. Need toetused ei tohiks piirduda ainult ühisettevõtte S2R halduskuludega ning ühisettevõttest S2R toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks nõutava kaasrahastamisega. Kõnealused toetused peaksid olema seotud ka liikmete lisategevusega, et tagada suur võimendav mõju. Seda lisategevust tuleks käsitleda kui panust laiemasse S2R-algatusse.

(16)     Ühisettevõtte S2R rahastatud kaudsetes meetmetes osalemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määrusega (EL) nr .../2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2014–2020) Horisont 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad[16].

(17)     Liidu rahalist panust ühisettevõttesse S2R tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarve kaudse täitmise asjakohaste eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012[17] ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012[18].

(18)     Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha vähendatud halduskoormusega kooskõlas määrusega (EL) nr .../2013 [raamprogramm Horisont 2020].

(19)     Liidu ja ühisettevõtte S2R teiste liikmete finantshuve tuleks kaitsta kogu kulutuste tegemise tsükli vältel proportsionaalsete meetmete abil, mille hulgas on rikkumiste ennetamine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(20)     Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte S2R suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(21)     Kooskõlas aluslepingu artikli 287 lõikega 1 võib liidu loodud organi või asutuse asutamisakt välistada organi või asutuse kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontode kontrolli kontrollikoja poolt. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 5 kontrollib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 209 kohaselt asutatud organite raamatupidamist sõltumatu auditeerimisasutus, kes peab esitama arvamuse muu hulgas raamatupidamise usaldusväärsuse ning selle aluseks olnud tehingute seaduslikkuse ja nõuetekohasuse kohta. Raamatupidamise kontrolli dubleerimise vältimine õigustab seda, et ühisettevõtte S2R raamatupidamist ei peaks kontrollikoda kontrollima.

(22)     Ühisettevõtte S2R asutamise hõlbustamiseks peaks komisjon vastutama selle ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõte S2R on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

(23)     Kuna ühisettevõtte S2R eesmärke tööstuse valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamisel kogu liidus saab paremini saavutada liidu kui liikmesriikide tasandil, vältides seega dubleerimist, säilitades kriitilist massi ning tagades avalike vahendite optimaalse kasutamise, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 – Asutamine

1.           Et kooskõlastada ja hallata liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid Euroopa raudteesektoris, asutatakse ühisettevõte aluslepingu artikli 187 tähenduses (edaspidi „ühisettevõte Shift2Rail” ehk „ühisettevõte S2R”) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024.

2.           Ühisettevõte S2R on asutus, kelle ülesanne on rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012[19] artikli 209 kohast avaliku ja erasektori partnerlust.

3.           Ühisettevõte S2R on juriidiline isik. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Ta võib omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

4.           Ühisettevõtte S2R asukoht on Belgias Brüsselis.

5.           Ühisettevõtte S2R põhikiri on esitatud I lisas.

Artikkel 2 – Eesmärgid

1.           Ühisettevõtte S2R eesmärgid on järgmised:

(a) aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu … 2013. aasta määrust (EL) nr .../2013, millega luuakse raamprogramm Horisont 2020, ning eelkõige täita nõukogu ... 2013. aasta otsuse nr .../2013/EL (millega luuakse eriprogramm Horisont 2020) ühiskonnaprobleemide samba raames aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordivaldkonna ülesandeid.

(b) aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, samuti aidata minna kiiremini ja odavamalt üle atraktiivsemale, konkurentsivõimelisemale, tõhusamale ja säästvamale raudteesüsteemile Euroopas ning maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile, rakendades terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi, milles käsitletakse raudteesüsteemi ja selle kasutajate teadustöö- ja innovatsioonivajadusi. Kõnealuse lähenemisviisi raames käsitletakse kaubaveo ning pikamaa, piirkondliku, kohaliku ja linnaliinidel toimuva reisijaveo veeremi, taristu ja liikluskorralduse, samuti raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste valdkondi, et pakkuda kasutajatele nende raudteereisi ja -transpordivajadustele vastavat integreeritud terviklahendust alates tehinguabist kuni reisiabini;

(c) koostada strateegiline üldkava (edaspidi „S2Ri üldkava”) vastavalt I lisas esitatud põhikirja punkti 1 lõikele 4 ning tagada selle tulemuslik ja tõhus rakendamine;

(d) toimida liidu tasandil rahastatavate raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmete keskusena, kes tagab projektide kooskõla ja annab kõigile sidusrühmadele asjakohast teavet;

(e) edendada aktiivselt kõigi asjakohaste raudteesektori kogu väärtusahelasse kuuluvate ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade, eelkõige raudteeseadmete (raudteeliikluse juhtimise süsteemide ja veeremi) tootjate ja nende tarneahela, taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (reisija- ja kaubaveod), raudteesõiduvahendite liisimisega tegelevate äriühingute, sertifitseerimisasutuste, kutseühingute, kasutajaühingute (reisija- ja kaubaveod) ning asjakohaste teadusasutuste või -ringkondade osalemist ja tihedat kaasamist. Soodustatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ[20] määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist.

2.           Täpsemalt on ühisettevõtte S2R eesmärk arendada, lõimida, tutvustada ja valideerida innovatiivseid tehnoloogiaid ja lahendusi, mis vastavad rangeimaile ohutusstandarditele ja mille väärtust on võimalik hinnata muu hulgas järgmiste tulemuslikkuse põhinäitajate alusel:

(a) raudteetranspordisüsteemi kogu olelusringi kulude vähendamine 50 % võrra tänu taristu ja veeremi arendamise, hooldamise, käitamise ja uuendamise kulude vähendamisele ning suuremale energiatõhususele;

(b) raudteetranspordisüsteemi läbilaskevõime 100 %-line suurendamine, et rahuldada suurenenud nõudlust reisija- ja kaubaveoteenuste järele raudteel;

(c) raudteeteenuste usaldusväärsuse suurendamine ja täpsuse parandamine 50 % võrra;

(d) raudteesektori koostalitlusvõimet ja tõhusust piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine, eelkõige püüdes lahendada küsimusi, mis on tehnilistes koostalitlusnõuetes tehnoloogialahenduste puudumise tõttu veel lahtised, ning tagades kõigi ühisettevõtte S2R arendatud süsteemide ja lahenduste täieliku koostalitlusvõime;

(e) raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite, eeskätt müra, vibratsiooni, heite ja muu keskkonnamõju vähendamine.

Artikkel 3 – Liidu rahaline toetus

1.           Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 miljonit eurot, mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide panust, ning see makstakse liidu üldeelarvest raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklite 60 ja 61 asjakohaste sätetega kõnealuse määruse artiklis 209 viidatud asutuste kohta. See summa hõlmab järgmist:

(a) maksimaalne toetus ühisettevõttele S2R summas 398 miljonit eurot haldus- ja tegevuskulude katmiseks. Maksimaalne liidu toetus halduskuludeks on 13,5 miljonit eurot;

(b) lisasumma kuni 52 miljonit eurot, mis on eraldatud programmi Horisont 2020 transpordialase 2014.–2015. aasta töökava raames. Selle lisatoetuse haldamise võib ühisettevõte S2R üle võtta, kui ta on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

2.           Lõikes 1 osutatud toetust võib täiendada lisasummadega muudest liidu vahenditest, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R kasutusvalmis tulemusi.

3.           Liidu toetuse eraldamise kord kehtestatakse delegeerimislepinguga ja iga-aastaste vahendite ülekandmise lepingutega, mis sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja ühisettevõtte S2R vahel.

4.           Lõikes 3 osutatud delegeerimislepingus käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3, artiklites 60 ja 61 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 käsitletud aspekte ning muu hulgas järgmist:

(a) ühisettevõtte S2R toetusele esitatavad nõuded seoses otsuse .../EL [raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm] II lisas osutatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

(b) ühisettevõtte S2R toetusele esitatavad nõuded, mis on seotud otsuse .../EL [raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm] III lisas osutatud järelevalvega;

(c) ühisettevõtte S2R toimimisega seotud konkreetsed tulemusnäitajad;

(d) nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil koostada oma teadus- ja innovatsioonipoliitika ning täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi;

(e) inimressursside kasutamine ja muudatused, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria järgi värbamine, ümberklassifitseerimine ja töötajate arvu muutmine.

Artikkel 4 – Muude liikmete kui liidu toetused

1.           Kõik ühisettevõtte S2R muud liikmed kui liit annavad või lasevad endaga seotud üksustel anda oma toetust. Kõigi muude liikmete kui liidu kogutoetus artiklis 1 kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul on vähemalt 470 miljonit eurot.

2.           Lõikes 1 osutatud toetus koosneb järgmisest:

(a) I lisas esitatud põhikirja punkti 15 lõike 2 ja lõike 3 alapunkti b kohased toetused ühisettevõttele S2R summas 350 miljonit eurot, sh vähemalt 200 miljonit eurot muudelt asutajaliikmetelt kui liit ja nendega seotud üksustelt ning vähemalt 150 miljonit eurot assotsieerunud liikmetelt ja nendega seotud üksustelt;

(b) vähemalt 120 miljoni euro ulatuses mitterahalisi toetusi, millest vähemalt 70 miljonit eurot panustavad muud asutajaliikmed kui liit ja nendega seotud üksused ja vähemalt 50 miljonit eurot panustavad assotsieerunud liikmed ja nendega seotud üksused, ning mis vastavad kuludele, mis neil on tekkinud väljaspool ühisettevõtte S2R töökava seoses sellise tegevusega, mis täiendab seda tegevuskava ja aitab kaasa S2Ri üldkava eesmärkide saavutamisele. Neid kulusid võib toetada muudest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega. Sellisel juhul ei asenda liidu rahastamine muude liikmete kui liidu või nendega seotud üksuste mitterahalisi toetusi.

Punktis b osutatud kulude jaoks ei anta ühisettevõtte S2R poolset rahalist toetust. Vastav tegevus määratakse kindlaks I lisas esitatud põhikirja punkti 3 lõike 2 kohases liikmelepingus, milles märgitakse kõnealuste toetuste hinnanguline väärtus.

3.           Ühisettevõtte S2R muud liikmed kui liit annavad iga aasta 31. jaanuariks ühisettevõtte S2R juhatusele aru igal eelneval eelarveaastal lõike 2 kohaselt antud toetuse väärtusest.

4.           Lõike 2 punktis b ning I lisas sätestatud põhikirja punkti 15 lõike 3 alapunktis b osutatud mitterahalise toetuse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, järgides asjaomaste üksuste tavapäraseid kuluarvestustavasid, üksuse asukohariigis kohaldatavaid raamatupidamisstandardeid ning kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid / rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte S2R kontrollib toetuse väärtuse hindamist. Kahtluse korral võib ühisettevõte S2R hindamist auditeerida vastavalt põhikirja punktile 20.

5.           Ühisettevõtte S2R iga muu liige kui liit, kes ei ole täitnud oma kohustusi seoses lõike 2 kohaste toetustega kuue kuu jooksul pärast tema liikmelepingus sätestatud tähtaega, kaotab juhatuses hääleõiguse kuni oma kohustuste täitmiseni. Kui liige ei ole kuuekuulise ajavahemiku möödudes neid kohustusi täitnud, lõpetatakse tema liikmesus.

6.           Lisaks lõikes 5 sätestatule võib komisjon lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele S2R, seda toetust proportsionaalselt vähendada või algatada I lisas sätestatud põhikirja punkti 23 lõike 2 kohase lõpetamismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused ei anna lõike 2 kohast toetust või annavad seda ainult osaliselt või liiga hilja.

Artikkel 5 – Finantseeskirjad

Ühisettevõte S2R võtab vastu oma eriotstarbelised finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ja määrusega (EL) nr … [delegeeritud määrus finantsmääruse artiklis 209 osutatud asutustele mõeldud näidisfinantsmääruse kohta].

Artikkel 6 – Töötajad

1.           Ühisettevõtte S2R töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68[21] kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning kõnealuste personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirju.

2.           Juhatus kasutab ühisettevõtte S2R töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele ning muude teenistujate teenistustingimustes teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saab kõnealust volituste delegeerimist peatada. Tegevdirektor on volitatud kõnealuseid volitusi edasi delegeerima.

Erandlike asjaolude korral võib juhatus teha otsuse ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt edasi delegeeritud volitused ning täita neid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele ühisettevõtte S2R töötajale, v.a tegevdirektor.

3.           Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased personalieeskirjade ning muude teenistujate teenistustingimuste rakendamise eeskirjad.

4.           Töötajate koosseis määratakse kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega kindlaks ühisettevõtte S2R ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides.

5.           Ühisettevõtte S2R personal koosneb ajutistest töötajatest ja lepingulistest töötajatest.

6.           Kõik personalikulud kannab ühisettevõte S2R.

Artikkel 7 – Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1.           Ühisettevõte S2R võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole ühisettevõte. Riikide lähetatud ekspertide arv täistööaja ekvivalentides väljendatuna lisatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 kohasele teabele töötajate kohta kooskõlas aastaeelarvega.

2.           Juhatus võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse S2R lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8 – Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõtte S2R ja selle töötajate suhtes kohaldatakse liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 9 – Ühisettevõtte S2R vastutus

1.           Ühisettevõtte S2R lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning asjaomaste kokkulepete, otsuste ja lepingute suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

2.           Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte S2R kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3.           Kõiki ühisettevõtte S2R makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte S2R kuludena ning need kaetakse ühisettevõtte vahenditest.

4.           Ühisettevõte S2R kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 10 – Euroopa Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1.           Euroopa Kohtul on pädevus vastavalt aluslepingus sätestatud tingimustele ja samuti järgmistel juhtudel:

(a) käesoleva määruse reguleerimisesemega seotud vaidluste lahendamine liikmete vahel;

(b) tulenevalt ühisettevõtte S2R kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

(c) ühisettevõtte S2R töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine;

(d) mis tahes vaidlustes ühisettevõtte S2R ja tema teenistujate vahel, lähtudes ametnike personalieeskirjades ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud tingimustest.

2.           Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte S2R asukohariigi õigust.

Artikkel 11 – Hindamine

1.           Komisjon teeb 31. detsembriks 2017 ühisettevõtte S2R vahehindamise. Komisjon saadab hindamise järeldused ja oma tähelepanekud 30. juuniks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.           Lõikes 1 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda artikli 4 lõike 5 kohaselt või võtta muid asjakohaseid samme.

3.           Komisjon teeb kuue kuu jooksul pärast ühisettevõtte S2R likvideerimist, kuid igal juhul mitte hiljem kui kaks aastat pärast I lisas sätestatud põhikirja punktis 23 osutatud likvideerimismenetluse algatamist ühisettevõtte S2R lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12 – Eelarve täitmise heakskiitmine

1.           Eelarve täitmise heakskiitmine seoses liidu toetusega ühisettevõttele S2R on osa Euroopa Parlamendi poolt nõukogu soovituse põhjal antavast heakskiidust komisjoni tegevusele eelarve täitmisel, järgides aluslepingu artiklis 319 sätestatud menetlust.

2.           Ühisettevõte S2R teeb institutsioonidega eelarve täitmise heakskiitmise menetluse käigus täielikku koostööd ning annab kogu vajaliku lisateabe. Seoses sellega võidakse ühisettevõttelt paluda, et ta saadaks asjakohaste institutsioonide või asutustega peetavatele kohtumistele oma esindaja ning et ta abistaks komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajat.

Artikkel 13 – Järelauditid

1.           Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid teeb ühisettevõte S2R kooskõlas määruse (EL) nr ... [raamprogramm Horisont 2020] artikliga 23 osana raamprogrammi Horisont 2020 kaudsetest meetmetest.

2.           Ühtluse tagamiseks võib lõikes 1 osutatud auditeid teha komisjon.

Artikkel 14 – Liikmete finantshuvide kaitse

1.           Ilma et see piiraks I lisas sätestatud põhikirja punkti 19 lõike 4 kohaldamist, võimaldab ühisettevõte S2R komisjoni töötajatele ja teistele ühisettevõtte S2R või komisjoni poolt volitatud isikutele ning kontrollikojale juurdepääsu oma valdustele ja kogu teabele, sh elektroonilisele teabele, mida on vaja nende auditite tegemiseks.

2.           Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha uurimisi, sh kohapealseid kontrolle ja ülevaatusi kooskõlas sätete ja menetlustega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013[22] ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96,[23] et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel rahastatavate kokkulepete, otsuste või lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

3.           Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud, kokkulepped ja otsused hõlmama sätteid, mis annavad komisjonile, ühisettevõttele S2R, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge volituse nende vastavate pädevuste kohaselt selliseid auditeid ja uurimisi teha.

4.           Ühisettevõte S2R tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

5.           Ühisettevõte S2R ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta[24]. Ühisettevõte S2R võtab vastu OLAFi tehtavate sisejuurdluste hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 15 – Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab ühisettevõte S2R sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võiks kahjustada ühisettevõtte S2R liikmete või selle tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16 – Läbipaistvus

1.           Ühisettevõtte S2R valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[25].

2.           Ühisettevõte S2R võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3.           Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, võib aluslepingu artiklis 228 sätestatud tingimustel esitada ühisettevõtte S2R poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta ombudsmanile kaebuse.

4.           Ühisettevõte S2R võtab vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes)[26] rakendamise korra.

Artikkel 17 – Osalemis- ja levitamiseeskirjad

Ühisettevõtte S2R rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr ... [raamprogrammi Horisont 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad]. Nimetatud määruse kohaselt käsitatakse ühisettevõtet S2R rahastava asutusena ning asutusena, kes toetab rahaliselt kaudseid meetmeid kooskõlas I lisas sätestatud põhikirja punktiga 2.

Artikkel 18 – Asukohariigi toetus

Ühisettevõte S2R ja tema asukohariik võivad sõlmida halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt ühisettevõttele S2R antavat muud toetust.

Artikkel 19 – Esialgsed meetmed

1.           Komisjon vastutab ühisettevõtte S2R asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõte S2R on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse. Komisjon teeb kooskõlas liidu õigusega kõik vajalikud toimingud, tehes koostööd teiste liikmetega ning kaasates ühisettevõtte S2R pädevaid organeid.

2.           Selleks

(a) võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast seda, kui juhatus on ta I lisa punkti 9 kohaselt ametisse nimetanud, määrata ajutise tegevdirektorina tegutsema ja tegevdirektorile seatud ülesandeid täitma komisjoni ametniku, keda võib abistada piiratud arv komisjoni ametnikke;

(b) teostab ametisse nimetava asutuse volitusi erandina käesoleva määruse artikli 6 lõikest 2 ajutine direktor;

(c) võib komisjon ajutiselt ametisse nimetada piiratud arvu oma ametnikke.

3.           Ajutine tegevdirektor võib lubada kõikide ühisettevõtte S2R aastaeelarves ettenähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida kokkuleppeid ja lepinguid (sh töölepinguid) ja teha otsuseid pärast ühisettevõtte S2R ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

4.           Ajutine tegevdirektor määrab ühisel kokkuleppel ühisettevõtte S2R tegevdirektoriga ning juhatuse heakskiidul kuupäeva, millest alates ühisettevõte S2R on suutlik oma eelarvet täitma. Alates sellest päevast ei võta komisjon ühisettevõtte S2R tegevusega seotud kohustusi ega tee sellega seotud makseid.

Artikkel 20 – Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek nõukogu määruse kohta, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[27]

Poliitikavaldkond: jaotis 6 – Transport

Tegevus: peatükk 06 03: „Horisont 2020 – transpordiga seotud teadustegevus ja innovatsioon”

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[28]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Kavandatud algatuse üldeesmärk on viia ELis raudteealane teadus- ja innovatsioonitöö suuremasse kooskõlla, et toetada ühtse Euroopa raudteepiirkonna lõpuleviimist ja ühtlasi kiirendada innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu, suurendades seega ELi raudteesektori konkurentsivõimet.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr

(1) Edendada sihipärast, kooskõlastatud ja pikaajalist investeerimist ELi raudteealasesse teadustöösse ja innovatsiooni.

(2) Suurendada raudteealase teadustöö ja innovatsiooni ELi poolse rahastamise mõju.

(3) Luua püsivad võrgustikud ja panna alus teadmiste jagamisele eri sidusrühmade vahel.

(4) Leevendada innovatsiooniga seotud riske.

(5) Parandada raudteealase teadustöö ja innovatsiooni toimimist ja tõhusust.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

06.03.03.01, Euroopa ressursitõhusa, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva transpordisüsteemi väljaarendamine

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Algatus peaks kiirendama selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste levikut, mis aitavad luua ELis tõeliselt lõimitud ja koostalitlusvõimelise raudteeturu, ning muutma seega ELi raudteesektori muude transpordiliikide hulgas ja väliskonkurentsi arvestades konkurentsivõimelisemaks. See omakorda aitab parandada ELi raudteeteenuste kvaliteeti, usaldusväärsust ja kulutõhusust.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Ühisettevõttes S2R koostatakse üksikasjalik järelevalve- ja hindamisraamistik; protsess hõlmab igal juhul korrapärast (igas kvartalis toimuvat) järelevalvet ja aruandlust projektide ja tööpakettide tasandil, lähtudes täpsetest ja usaldusväärsetest tulemuslikkuse põhinäitajatest.

1.5.        Programmi tasandi järelevalve ja aruandlus, mis põhineb projekti ja tööpaketi andmetel ning hõlmab ka tulemuste kvaliteedi hindamist teatavate vastavusnõuete põhjal; projektijuhtimise järelevalve selle üldise kvaliteedi ning strateegilisele tööprogrammile vastavuse kontrollimiseks. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Luua ühisettevõte kui komisjoni ja tööstusharu vaheline uus avaliku ja erasektori partnerluse struktuur teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks.

Määrata strateegilises üldkavas kindlaks ühisettevõtte eesmärkide täitmiseks vajalik esmatähtis teadus- ja innovatsioonitegevus, sh ulatuslik tutvustamistegevus.

Mobiliseerida avaliku ja erasektori vahendid strateegilises üldkavas kindlaksmääratud tegevuse rahastamiseks.

Korraldada konkurentsivõimelisi projektikonkursse ning hinnata ja valida projekte.

Teha järelevalvet ja rakendada järelmeetmeid projektide rahaliste ja teaduslike aspektide suhtes.

Kehtestada ja rakendada kõik ühisettevõtte S2R menetlused, sh finantsaudit.

Korraldada ühisettevõttega S2R seotud muud tegevust.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Raudteealasesse teadustöösse ja innovatsiooni on varasematel aegadel vähe investeeritud ning tehtud investeeringud on eri riikide programmide ja raudteesüsteemide suurte erinevuste tõttu killustatud ja ebatõhusad. Teadus- ja innovatsioonitööd ELi tasandil ühendades ja kooskõlastades on edu võimalus suurem, arvestades ühtse Euroopa raudteepiirkonna toetuseks arendatava taristu ja tehnoloogia riikidevahelist olemust, aga ka vajadust saavutada piisav hulk ressursse. ELi tasandi tegevus aitab teadusprogramme ratsionaliseerida ja tagada arendatud süsteemide koostalitusvõime. Standardimine avab laiema turu ja suurendab konkurentsivõimet.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Varasemate ELi jõupingutustega raudteealase teadustöö ja innovatsiooni vallas ei ole õnnestunud toetada uusi tehnoloogialahendusi, mis võimaldaksid eri riikide raudteesüsteeme ja nende allsüsteeme paremini lõimida. ELis varasemate raamprogrammide alusel elluviidud teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemuste kasutuselevõtt ja mõju on olnud väike ja aeglane.

ELi uues teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont 2020 on rõhutatud vajadust muuta ELi rahastamine tulemuslikumaks, koondades avaliku ja erasektori partnerluse kaudu olemasolevat teadus- ja innovatsioonitööd ning eksperditeadmisi. ELi tasandil loodi teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevad avaliku ja erasektori partnerlused esimest korda seitsmenda raamprogrammi alusel, seda ühisettevõtete kujul, mis loodi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel.

Nende kogemuste järjestikune hindamine on näidanud, kui soodsalt mõjub Euroopa majandusele ja ühiskonnale teaduse ja innovatsiooni ELi poolse rahastamise parem kooskõlastamine.

Olemasolevate ühisettevõtete hindamisest on selgunud, et tööstusharu partneritel peavad olema siduvamad kohustused (kusjuures neid kohustusi ja nende võimendavat mõju peab saama selgemalt mõõta) ja selged eesmärgid ning et uute osalejate suhtes tuleb olla avatum.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Võimalik on sünergia Horisont 2020 raames meetmete rahastamise ning liikmesriikide ja piirkondade vahendite vahel. Ühisettevõtte püsiv laad annab võimalikele välispartneritele kindlustunnet ja aitab seega ligi meelitada rahalisi vahendeid muudest allikatest.

Kaalumisele võivad tulla ka sünergiad muude ELi tasandi vahenditega, nt Euroopa ühendamise rahastuga.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–1.1.2024.

– X  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2020 kulukohustuste assigneeringutele ning ajavahemikul 2014–2024 maksete assigneeringutele.

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[29]

¨ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– ¨oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– ¨rakendusametite kaudu;

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

X Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

– ¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– X finantsmääruse artiklis 209 nimetatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Märkusi ei ole.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Ühisettevõte S2R üle tehakse järelevalvet vahekontaktisikute kaudu ning põhikirja punktis 19 sätestatud viisil.

Finantsmääruse artikli 209 kohase ELi avaliku ja erasektori partnerlusena tegutseb ühisettevõte S2R rangete järelevalveeeskirjade alusel. Järelevalvet tehakse:

- juhatuse poolse järelevalve abil;

- välisekspertide poolsete vahe- ja lõpphindamiste abil (iga 3 aasta järel ja programmi lõpus, komisjoni juhendamisel).

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud

Riskihindamine tehti mõju hindamise aruandes. Komisjoni talituste töödokumendi tabelis 8 on antud ülevaade eri ohtudest ja neile antud hinnangutest (lk 39–40).

2.2.2.     Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Komisjon tagab edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja abil, et ühisettevõtte S2R suhtes kohaldatavad eeskirjad on täielikus kooskõlas finantsmääruse artiklitega 60 ja 61.

Ühisettevõtte S2R sisekontrolli raamistiku aluseks on:

- selliste sisekontrollistandardite rakendamine, mis pakuvad vähemalt komisjoni pakutava garantiiga võrdväärset garantiid;

- menetlused parimate projektide väljavalimiseks sõltumatu hindamise kaudu ja nende viimiseks õigusaktide kujule;

- projektide ja lepingute haldamine iga projekti kestuse jooksul;

- kõikide nõuete eelkontroll, sh kontrollitõendite kättesaamine ja kuluarvestusmetoodika eelkontroll;

- nõuete valimi järelauditid osana Horisont 2020 järelaudititest;

- projekti tulemuste teaduslik hindamine.

2.2.3.     Kontrolliga kaasnevad kulud ja sellest saadav kasu

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused, nagu tal on komisjoni suhtes. Peale selle võib juhatus vastavalt vajadusele korraldada ühisettevõttes siseauditisuutlikkuse loomise.

Ühisettevõtte S2R tegevdirektor on eelarvevahendite käsutajana kohustatud kehtestama kulutõhusa sisekontrolli- ja juhtimissüsteemi. Ta peab vastuvõetud sisekontrolliraamistikust komisjoni teavitama.

Komisjon jälgib nõuetele mittevastavuse riski aruandlussüsteemi kaudu, mille ta välja töötab, ning jälgides ühisettevõttest S2R ELi vahendite saajate järelkontrollimise tulemusi osana kogu Horisont 2020 hõlmavatest järelkontrollidest.

Kehtestatavas kontrollisüsteemis tuleb võtta arvesse ELi vahendite saajate ning seadusandliku võimu seas levinud kindlat arvamust, et 2 % suuruse veapiiri saavutamiseks vajalik kontrollikoormus on liiga suur. Sellega kaasneb risk vähendada liidu teadusuuringute programmi ligitõmbavust ning avaldada seeläbi kahjulikku mõju liidu teadusuuringutele ja innovatsioonile.

2.2.4.     Veariski taseme prognoos

Kuna ühisettevõttes S2R osalemise eeskirjad on põhimõtteliselt samad kui need, mida kasutab komisjon, ning abisaajate hulgal on komisjoniga samalaadne riskiprofiil, võib eeldada, et veamäär tuleb sarnane sellega, mille komisjon kehtestas Horisont 2020 jaoks, st et tagatakse põhjendatud kindlustunne, et mitmeaastase kuluperioodi jooksul on veariski määr aastas vahemikus 2–5 %, ning et lõppeesmärk on pärast kõikide auditite ning parandus- ja tagasinõudmismeetmete finantsmõju arvessevõtmist saavutada mitmeaastaste programmide kehtivusaja lõpuks jääkviga, mis on võimalikult 2 % lähedal.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon tagab asjakohaste meetmete kehtestamise tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve, võttes ennetavaid pettuse-, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastaseid meetmeid, tehes tõhusaid kontrolle ning nõudes valesti makstud vahendid rikkumiste avastamise korral tagasi ja rakendades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja heidutavaid karistusi.

Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia (KOM(2011) 376 (lõplik)) punkti 2.2.1 kohaselt arendab komisjon ELi institutsioonide, sealhulgas ühisettevõtetega tihedat koostööd ning sünergiat ja edendab ka nimetatud pettustevastase võitluse strateegias esitatud asjaomaseid standardeid.

Ühisettevõte S2R teeb komisjoni talitustega koostööd pettuste ja rikkumistega seotud küsimustes. Ühisettevõte S2R võtab vastu pettusevastase võitluse strateegia, mis on proportsionaalne pettuse ohuga ja milles võetakse arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust. Lisaks on kontrollikojal õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on programmi alusel liidu vahenditest rahastatud.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha kohapealseid kontrolle sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtetes kooskõlas määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud menetlustega, et teha kindlaks, kas liidu rahastamisega seotud toetuskokkulepete, -otsuste või lepingutega seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Nr 1A [Rubriik: Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1A || 06.03.07.33 – Ühisettevõte Shift2Rail (S2R) – Toetuskulud 06.03.07.34 – Ühisettevõte Shift2Rail (S2R) || Liigendatud || JAH || JAH || JAH || JAH

Nende eelarveridade toetus pärineb eeldatavasti järgmistelt eelarveridadelt:

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (eelarveread 06.03 03 01 ja 06.01.05.03): 70 %

Teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat (eelarveread 08.02.03.04 ja 08.01.05.03): 30 %

Aastased rahalised maksed eelarverea kohta on näidatud järgmises tabelis*.

Eelarverida || 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || KOKKU

06.03.03.01 || 36,000 || 31,000 || 31,000 || 36,400 || 49,000 || 58,800 || 65,834** || 308,034

06.01.05.03[30] || 0,336 || 0,947 || 1,137 || 1,136 || 1,137 || 1,136 || 1,137 || 6,966

08.02.03.04 || 16,000 || 13,000 || 13,000 || 15,600 || 21,000 || 25,200 || 28,215** || 132,015

08.01.05.03 || 0,144 || 0,406 || 0,487 || 0,487 || 0,487 || 0,487 || 0,487 || 2,985

KOKKU || 52,480 || 45,353 || 45,623 || 53,624 || 71,624 || 85,623 || 95,673 || 450,000

*Tabel hõlmab summat 52 miljonit eurot (millest 70 % rahastab liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ning 30 % teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat), mis eraldatakse 2014. aastal programmi Horisont 2020 transpordialase 2014.–2015. aasta töökava raames koostööna käsitatavate raudteealaste teadusmeetmete rahastamiseks kuni ühisettevõte S2R loomiseni. Koostööl põhinevate teadusmeetmete ja vastava eelarve ning pärast projektikonkursse kulukohustustega sidumata jäetud summade haldamise võib üle võtta ühisettevõtte S2R, kui ta on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

**Sh 2,484 miljonit eurot eelarvereal 06.03.03.01 ja 1,065 miljonit eurot eelarvereal 08.01.05.03, kokku 3,594 miljonit eurot, mis eraldatakse 2020. aastal ette 2021.–2024. aasta halduskulude katmiseks.

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1A || Rubriik 1A – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

|| || || || || || || || || || || || || ||

Ühisettevõte S2R || || 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || 2021. aasta || 2022. aasta || 2023. aasta || 2024. aasta || KOKKU

Jaotis 1 – Personalikulud || Kulukohustused || (1) || 0,080 || 0,453 || 0,524 || 0,523 || 0,524 || 0,523 || 1,527 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 4,154

Maksed || (2) || 0,080 || 0,453 || 0,524 || 0,523 || 0,524 || 0,523 || 0,524 || 0,430 || 0,305 || 0,179 || 0,089 || 4,154

Jaotis 2 – Taristu- ja tegevuskulud || Kulukohustused || (1a) || 0,400 || 0,900 || 1,100 || 1,100 || 1,100 || 1,100 || 3,646 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 9,346

Maksed || (2a) || 0,400 || 0,900 || 1,100 || 1,100 || 1,100 || 1,100 || 1,100 || 0,900 || 0,700 || 0,500 || 0,446 || 9,346

Jaotis 3 – Tegevuskulud || Kulukohustused || (3a) || 52,000 || 44,000 || 44,000 || 52,000 || 70,000 || 84,000 || 90,500 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 436,500

Maksed || (3b) || 0,000 || 50,000 || 58,000 || 58,000 || 58,000 || 58,000 || 58,000 || 44,000 || 30,000 || 16,000 || 6,500 || 436,500

Ühisettevõtte S2R assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1+1a +3a || 52,480 || 45,353 || 45,624 || 53,623 || 71,624 || 85,623 || 95,673 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 450,000

Maksed || 2+2a+3b || 0,480 || 51,353 || 59,624 || 59,623 || 59,624 || 59,623 || 59,624 || 45,330 || 31,005 || 16,679 || 7,035 || 450,000

|| || || || || || || || || || || || || ||

Ühisettevõte S2R põhineb kulude jagamisel ettevõtjatega. Eespool esitatud tabelis märgitud kulud on seotud üksnes liidu toetusega ühisettevõttele S2R.

Euroopa Raudteeagentuur on vaatlejastaatuses. Seda ülesannet täidetakse olemasolevate vahendite abil. Nende ülesannete jaoks ei taotleta lisapersonali ega -assigneeringuid.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1A || Komisjoni halduskulud

|| || || || || || || || || ||

|| 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || 2021. aasta ja pärast seda || KOKKU

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat

Ÿ Personalikulud || 0,419 || 0,326 || 0,326 || 0,326 || 0,326 || 0,326 || 0,326 || p.m. || 2,376

Ÿ Muud halduskulud || || || || 0,07 || || || 0,07 || || 0,14

Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,419 || 0,326 || 0,326 || 0,396 || 0,326 || 0,326 || 0,396 || p.m. || 2,516

Teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat

Ÿ Personalikulud || 0,179 || 0,140 || 0,140 || 0,140 || 0,140 || 0,140 || 0,140 || p.m. || 1,018

Ÿ Muud halduskulud || || || || 0,03 || || || 0,03 || || 0,06

Teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,179 || 0,140 || 0,140 || 0,170 || 0,140 || 0,140 || 0,170 || p.m. || 1,078

Teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat ning Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,598 || 0,466 || 0,466 || 0,566 || 0,466 || 0,466 || 0,566 || p.m. || 3,594

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,598 || 0,466 || 0,466 || 0,566 || 0,466 || 0,466 || 0,566 || p.m. || 3,594 || || || ||

Liidu toetusest ühisettevõttele rahastab 70 % liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ning 30 % teaduse ja innovatsiooni peadirektoraat.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || 2021. aasta ja pärast seda || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || 53,078 || 45,819 || 46,090 || 54,189 || 72,090 || 86,089 || 96,239 || 0,000 || 453,594

Maksed || || 1,078 || 51,819 || 60,090 || 60,189 || 60,090 || 60,089 || 60,190 || 100,049 || 453,594

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid || 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || 2021. aasta || 2022. aasta || 2023. aasta || 2024. aasta || Kokku

Erieesmärk: Kogu asjakohase raudteealase teadus- ja innovatsioonitöö kooskõlastamine ELis kooskõlas S2Ri üldkavaga. || 52,000 || 44,000 || 44,000 || 52,000 || 70,000 || 84,000 || 90,500 || 0 || 0 || 0 || 0 || 436,500

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Töötajate arv (inimesi täistööaja ekvivalentides)

|| 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || 2021. aasta || 2022. aasta || 2023. aasta || 2024. aasta || KOKKU

Ajutisi töötajaid kokku || 0,5 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 3 || 2 || 1 || 34,5

Kellest AD palgaastmetel || 0,5 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 3 || 2 || 1 || 34,5

Kellest AST palgaastmetel || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Lepingulised töötajad || 2 || 10 || 13 || 13 || 13 || 13 || 13 || 9 || 6 || 3 || 1,5 || 96,5

Riikide lähetatud eksperdid || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 2,5 || 14 || 17 || 17 || 17 || 17 || 17 || 13 || 9 || 5 || 2,5 || 131

* Finantsmääruse artikli 209 kohaste avaliku ja erasektori partnerlusasutuste puhul on sellel tabelil teavitav otstarve. Ühisettevõtete mõju töötajaskonnale on arvestatud mitmeaastase finantsraamistiku kohaste uute eelarve täitmise viisidega seotud vahendeid käsitlevate otsuste kontekstis. Tulemusega tagatakse eelarve neutraalsus võrreldes raamprogrammi Horisont 2020 rakendamiseks ettenähtud halduskulude suurusega. Töötajate arv on arvutatud olemasolevate ühisettevõtete võrdlusaluse põhjal. Töötajate arv suureneb aastatel 2014–2016 järk-järgult ja jääb siis kuni 2020. aastani samaks. Alates 2021. aastast, kui algab ühisettevõtte S2R tegevuse lõpetamise ja jäävate meetmete haldamise etapp, vähendatakse töötajate arvu järk-järgult. Kui aga otsustatakse ühisettevõtte S2R tegevust pikendada, jääb töötajate arv aastatel 2021–2024 samaks kui 2020. aastal. Täiskoormusega töötamise korral hõlmab töötajaskond tõenäoliselt järgmist: · tegevdirektor ja nõuandja/assistent è2 töötajat täisööaja ekvivalentides; · üks üksuse juhataja ja üks sekretär ühe finants- ja haldusüksuse ja ühe programmiüksuse jaoks è4 töötajat täistööaja ekvivalentides; · finants- ja haldusüksuse töötajad, sh vähemalt üks finants- ja raamatupidamisametnik, üks personali ja üldhaldusametnik, üks teabevahetuse ja sidusrühmadega suhtlemise eest vastutav ametnik, üks IT-ametnik ning üks õigus- ja lepinguküsimuste eest vastutav ametnik è5 töötajat täistööaja ekvivalentides; · programmiüksuse töötajad, sh vähemalt üks projektijuht igale innovatsiooniprogrammile (kokku viis programmi) ja üks ristuvate küsimustega tegelev projektijuht è6 töötajat täistööaja ekvivalentides. Hinnanguliselt on 2014. aastal kuus töötajat (sh tegevdirektor, üks üksuse juhataja (AD palgaastme ajutine töötaja) ja neli lepingulist töötajat), kes võetakse tööle juunis–oktoobris 2014; kokku vastab see 2,5 töötajale täistööaja ekvivalentides. Täistööajale taandatud töötajate arv 2024. aastal arvutatakse ka eeldusel, et mõned töötajad ei pruugi töötada tervet aastat, kui ühisettevõtte tegevus lõpetatakse.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Miljonites eurodes || 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || 2021. aasta || 2022. aasta || 2023. aasta || 2024. aasta || KOKKU

Ajutisi töötajaid kokku || 0,066 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,327 || 0,218 || 0,109 || 3,772

Kellest AD palgaastmetel || 0,066 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,436 || 0,327 || 0,218 || 0,109 || 3,772

Kellest AST palgaastmetel || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000

Lepingulised töötajad || 0,094 || 0,470 || 0,611 || 0,611 || 0,611 || 0,611 || 0,611 || 0,423 || 0,282 || 0,141 || 0,071 || 4,536

Riikide lähetatud eksperdid || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000

KOKKU || 0,160 || 0,906 || 1,047 || 1,047 || 1,047 || 1,047 || 1,047 || 0,859 || 0,609 || 0,359 || 0,180 || 8,308

Personalikulud põhinevad eelarve peadirektoraadi arvutatud keskmistel personalikuludel, millest on lahutatud üldised personalikulud; seega on ajutiste töötajatega seotud otsesed personalikulud 109 000 eurot ja lepinguliste töötajatega seotud otsesed personalikulud 47 000 eurot, v.a 2014. aastal, mille puhul on aluseks võetud AD palgaastme ametniku täiskulu (132 000 eurot), arvestades nende töökohtade kõrgemaid palgaastmeid.

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisaja ekvivalendina

Asjaomane peadirektoraat || 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta ||

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || || || || ||

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || ||

08 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 1,5 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 ||

06 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 2,5 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad [1] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || ||

XX 01 04 aa[2] || peakorteris[3] || || || || || || || ||

delegatsioonides || || || || || || || ||

06 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || ||

KOKKU || 5* || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 ||

*Komisjoni töötajate arv on 2014. aastal suurem kui edasistel aastatel, sest komisjon peab asutama ühisettevõtte S2R ja haldama transpordialase 2014.–2015. aasta töökava raames koostööna rakendatavaid teadusprojekte, mille ühisettevõte hiljem üle võtab.

Aastatel 2015–2020 on vaja nelja täistööajale taandatud töötajat, sh kolm AD palgaastme ametnikku ja üks lepinguline töötaja. Töötajate arv 2020. aasta järgseks ajaks otsustatakse hiljem.

Ühisettevõte S2R || 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || 2021. aasta || 2022. aasta || 2023. aasta || 2024. aasta

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

Ajutised töötajad (AD palgaastmed) || 0,5 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 3 || 2 || 1

Ajutised töötajad (AST palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) [1]

Lepingulised töötajad || 2 || 10 || 13 || 13 || 13 || 13 || 13 || 9 || 6 || 3 || 1,5

Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || || || ||

Renditud tööjõud || || || || || || || || || || ||

KOKKU || 2,5 || 14 || 17 || 17 || 17 || 17 || 17 || 13 || 9 || 5 || 2,5

Finantsmääruse artikli 209 kohaste avaliku ja erasektori partnerlusasutuste puhul on sellel tabelil teavitav otstarve.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Nagu kirjeldatud ühisettevõte S2R põhikirjas

Koosseisuvälised töötajad || Nagu kirjeldatud ühisettevõte S2R põhikirjas

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[31].

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014. aasta || 2015. aasta || 2016. aasta || 2017. aasta || 2018. aasta || 2019. aasta || 2020. aasta || 2021. aasta ja pärast seda || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus – rahaline panus halduskuludesse || 0,480 || 1,353 || 1,624 || 1,623 || 1,624 || 1,623 || 1,624 || 3,549 || 13,500

Täpsustage kaasrahastav asutus – mitterahaline panus tegevuskuludesse* || 0,000 || 41,000 || 41,000 || 41,000 || 41,000 || 41,000 || 41,000 || 90,500 || 336,500

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0,480 || 42,353 || 42,624 || 42,623 || 42,624 || 42,623 || 42,624 || 94,049 || 350,000

Lisategevus || 0,000 || 10,000 || 12,000 || 12,000 || 12,000 || 12,000 || 12,000 || 50,000 || 120,000

Kolmandate isikute kulukohustused kokku || 0,480 || 52,353 || 54,624 || 54,623 || 54,624 || 54,623 || 54,624 || 144,049 || 470,000

Hinnanguline mõju tuludele

– x   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

[1]               Valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, KOM(2011) 144 (lõplik).

[2]               Neljas raudteepakett – Euroopa ühtse raudteepiirkonna lõpuleviimine Euroopa konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamiseks, COM(2013) 25 (final).

[3]               COM(2013) 494 (final).

[4]               EC, Sector Overview and Competitiveness Survey of the Railway Supply Industry, mai 2012, lk 100.

[5]               Kavandatav summa jooksevhindades. Summa suurus sõltub sellest, milline on liikuvuse ja transpordi peadirektoraadile ning teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadile aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi jaoks eraldatav lõppsumma, mille finantsselgituse lõpliku versiooni eelarvepädevad asutused heaks kiidavad.

[6]               Välja arvatud liidu toetus halduskulude katteks.

[7]               Liidu panus ühisettevõtte S2R halduskuludesse paigutatakse ümber programmi Horisont 2020 halduskulude eelarveridadelt.

[8]               ELT C ..., ..., lk …

[9]               ELT C ..., ..., lk …

[10]             KOM(2010) 2020 lõplik.

[11]             Valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, KOM(2011) 144 (lõplik).

[12]             ELT ... [H2020 RP].

[13]             ELT ... [H2020 EP].

[14]             COM(2013) 494 (final).

[15]             COM(2013) 25 (final).

[16]             ELT ... [H2020 rPE].

[17]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

[18]             ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

[19]             ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[20]             Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

[21]             EÜT 56, 4.3.1968, lk 1.

[22]             ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.

[23]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2–5.

[24]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[25]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[26]             ELT L 264, 25.9.2006, lk 13–19.

[27]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[28]             Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[29]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[30]             Kui eelarvereal 06 01 05 03 ei ole piisavalt vahendeid, kasutatakse rahastamiseks eelarveridu 06 01 05 01 ja 06 01 05 02.

[31]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta).

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu määrus

millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail

I LISA – ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI

1 – Mõisted

1. „Assotsieerunud liige” – liikmesriigis või raamprogrammiga Horisont 2020 liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium, mis on välja valitud punkti 4 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, mis vastab punkti 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele ning mis on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud;

2. „muud asutajaliikmed kui liit” – lisas II loetletud osalejad, kes on võtnud individuaalse kohustuse anda ühisettevõtte S2R tegutsemisaja jooksul ühisettevõttesse vähemalt 30 miljoni euro suurune panus ning on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud;

3. „innovatsiooniprogrammid” – teemavaldkonnad, millele tuginedes on üles ehitatud lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava. Innovatsiooniprogrammide väljavalimisel lähtutakse sellest, kas neil on potentsiaali suurendada ühe või enama töökeskkonna tulemuslikkust ning kas nad vastavad raudteesüsteemis kohaldatavale lähenemisviisile. Olenemata juhatuse otsusest kõnealust ülesehitust muuta, peaks S2Ri üldkavaga olema ette nähtud vähemalt viie innovatsiooniprogrammi loomine:

(a) kulutõhusad ja usaldusväärsed suure mahutavusega rongid;

(b) täiustatud liiklusjuhtimis- ja liikluskorraldussüsteemid;

(c) kulutõhus ja usaldusväärne suure läbilaskevõimega taristu;

(d) atraktiivsete raudteeteenuste IT-lahendused;

(e) tehnoloogiad, mille abil tagatakse Euroopa kaubaveo jätkusuutlikkus ja atraktiivsus.

4. „S2Ri üldkava” – ühine, tulevikku suunatud strateegiline tegevuskava, mille töötab välja ühisettevõte S2R konsulteerides Euroopa Raudteeagentuuriga ja Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu (ERRAC) tehnoloogiaplatvormiga, et edendada pikas perspektiivis innovatsiooni raudteesektoris. Üldkavas määratakse kindlaks peamised prioriteedid ning vajalikud tegevuslikud ja tehnoloogilised uuendused, mida nõutakse kõikidelt sidusrühmadelt, et saavutada ühisettevõtte S2R eesmärgid, mida on kirjeldatud artiklis 2. Üldkava peab olema suunatud tulemuslikkusele ning põhinema piiratud arvul olulistel teemavaldkondadel ehk innovatsiooniprogrammidel, millele on osutatud lõikes 3. Kui ühisettevõtte S2R juhatus on üldkava heaks kiitnud, peab nõukogu selle komisjoni ettepaneku põhjal kinnitama ning üldkava tuleb Euroopa Parlamendile teatavaks teha.

2 – Ülesanded

Ühisettevõte S2R ülesanded on järgmised:

(a) määratleda punkti 1 lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava, esmatähtis teadus- ja innovatsioonitegevus, sealhulgas ulatuslik tutvustamistegevus, millega kiirendatakse ühtse Euroopa raudteepiirkonna toetamiseks ja raudteesüsteemi kõrge töökvaliteedi saavutamiseks vajalike lõimitud, koostalitlusvõimeliste ning standarditega kooskõlla viidud innovatiivsete tehnoloogialahenduste levikut, suurendatakse samas läbilaskevõimet ja töökindlust ning vähendatakse raudteetranspordiga seotud kulusid;

(b) mobiliseerida avaliku ja erasektori vahendid iga S2Ri üldkavas kindlaks määratud innovatsiooniprogrammi toimingute rahastamiseks;

(c) koostada S2Ri üldkava põhjal üksikasjalikud, tulemustele suunatud aasta töökavad koos üksikasjalike investeerimiskavadega, mis tagavad järjepidevuse, sünkroonsuse ja pikaajalised investeeringud;

(d) tagada S2Ri üldkavas nõuetekohaselt määratletud ühiste toodete arendusega seotud tegevuse järelevalve;

(e) toetada rahaliselt kaudseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid eelkõige liikmetele ja osalejatele kõige asjakohasemate meetmete, näiteks riigihanke või projektikonkursside põhjal toetuse määramise kaudu, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas määrusega (EL) nr [….], millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad;

(f) korraldada tehnilist teadus- ja arendustegevust, hindamist ja uuringuid, mida saab viia ellu ühisettevõtte raames, vältides eelnimetatud tegevuse killustatust;

(g) tagada raudteealase teadus- ja innovatsioonitöö tulemuslikkus ja tõhusus ning jälgida ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme nõuetekohaste järelevalve- ja hindamisprotsesside kaudu;

(h) ühendada kasutajate vajadused ja määratleda koostalitlusvõime standardid, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni;

(i) arendada tihedat koostööd ja tagada koordineerimine raudteesektoris Euroopa tasandil, riigisiseselt ja riikidevaheliselt tehtava teadus- ja innovatsioonikoostöö raames, eelkõige eelnevate raamprogrammide ning raamprogrammi Horisont 2020 raames toimuva koostöö puhul, võimaldades ühisettevõttel S2R saada raudteevaldkonnaga seotud ELi tasandil rahastatava teadus- ja innovatsioonitöö keskuseks;

(j) panna alus ja luua arenguvõimalused tihedale ja pikaajalisele koostööle, mis hõlmab liitu, raudteeseadmete tootjaid ja muid huvirühmi, kelle osalus on vajalik, et soodustada innovatsiooniläbimurdeid ning tagada uuenduslike lahenduste jõuline turuleviimine, sealhulgas raudteeveo-ettevõtjaid ja muid raudteega seotud huvirühmi ning osalejad väljastpoolt raudteesektori tavapäraseid piire;

(k) tagada siseriikliku ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitöö seotus raudteetehnika valdkonnas, eelkõige Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu (ERRAC) tehnoloogiaplatvormi kaudu, ning muudes valdkondades, tehes koostööd Euroopa maanteeveouuringute nõuandekoguga (ERTRAC), Euroopa lennundusuuringute ja -innovatsiooni nõuandekoguga (ACARE), Euroopa veetranspordi tehnoloogiaplatvormiga, tuleviku tootmistehnoloogia platvormiga (Manufuture), edasiarenenud ehitusmaterjalide ja tehnoloogia platvormiga (EuMaT) ning muude partneritega;

(l) edendada VKEde kaasamist ühisettevõtte tegevusse kooskõlas raamprogrammi Horisont 2020 eesmärkidega;

(m) püüda ühisettevõtte tegevuses tagada liikmete ja partnerite geograafiliselt tasakaalustatud kaasamine;

(n) tegeleda teavitamis-, suhtlus- ja levitamistoimingutega, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr .../2013 (raamprogramm Horisont 2020) artikli 22 sätteid;

(o) täita mis tahes muid käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

3 – Liikmed

1. Ühisettevõtte liikmeteks saavad:

(a) Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon;

(b) pärast käesoleva põhikirja vastuvõtmist kinnituskirja alusel ühisettevõtte S2R muud asutajaliikmed kui liit, kes on loetletud käesoleva määruse II lisas, ning punkti 4 kohaselt valitud assotsieerunud liikmed. Kõnealuste liikmete kohta kasutatakse ühisnimetust muud liikmed kui liit.

2. Muude liikmete kui liidu roll ja toetused määratletakse ühisettevõttega S2R sõlmitavas liikmelepingus. Kõnealuse lepingu üle peetakse läbirääkimisi tegevdirektoriga ja see edastatakse heakskiitmiseks juhatusele. Lepingus esitatakse kvantitatiivne ja kvalitatiivne kirjeldus, mis käsitleb liikme panust ühisettevõttesse S2R, mis on määratletud artikli 4 lõike 2 punktis a, ning artikli 4 lõike 2 punkti b kohane täiendava tegevuse kava; samuti on lepingus sätestatud liikme esindatus juhatuses.

4 – Liikmestaatuse muutmine

1. Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmeks saamist võib taotleda iga liikmesriigis või raamprogrammiga Horisont 2020 liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium tingimusel, et ta kiidab heaks ühisettevõtte S2R põhikirja ning panustab lõikes 4 osutatud vahenditesse käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks.

2. Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmed valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel. Esimene assotsieerunud liikmete konkurss algab hiljemalt kolme kuu jooksul pärast ühisettevõtte S2R asutamist. Täiendavate konkursside korraldamine sõltub vajadusest tagada oluline suutlikkus S2Ri üldkava rakendamiseks. Kõik konkursikutsed avaldatakse S2Ri veebisaidil ja nendest antakse teada riikide esindajate rühma ja muude kanalite vahendusel, et tagada S2Ri üldkava eesmärkide saavutamise huvides võimalikult suur osavõtt konkursist. Ühisettevõte S2R soodustab VKEde, kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate osalemist.

3. Juhatus võtab assotsieerunud liikmeks saamise taotluste hindamisel muu hulgas arvesse taotleja olulisust ja potentsiaalset lisaväärtust ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamise seisukohast, taotleja rahalist usaldusväärsust ning mis tahes võimalikke huvide konflikte. Seejärel teeb juhatus taotluse kohta otsuse.

4. Minimaalne omaosalus assotsieerunud liikmeks saamiseks on 2,5 % selle innovatsiooniprogrammi kogueelarvest, milles assotsieerunud liige osaleb.

5. Iga liige võib lõpetada oma liikmesuse ühisettevõttes S2R. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte S2R kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist.

6. Ühisettevõtte S2R liikmesust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva ja ühehäälse nõusolekuta.

7. Ühisettevõte S2R avaldab oma veebisaidil kohe pärast käesoleva punkti kohast liikmesuse muutust ühisettevõtte S2R liikmete ajakohastatud nimekirja koos vastava muutuse jõustumise kuupäevaga.

5 – Ühisettevõtte korraldus

1. Ühisettevõtte S2R organid on:

(a) juhatus;

(b) tegevdirektor;

(c) teaduskomitee;

(d) riikide esindajate rühm.

2. Teaduskomitee ja riikide esindajate rühm on ühisettevõtte S2R nõuandvad organid.

6 – Juhatuse koosseis

Juhatusel on kuni 20 liiget, kelle hulka kuuluvad:

(a) kaks komisjoni esindajat;

(b) üks esindaja iga ühisettevõtte S2R muu asutajaliikme kui liidu kohta;

(c) vähemalt üks assotsieerunud liikmete esindaja iga innovatsiooniprogrammi kohta, millele viidatakse punkti 1 lõikes 3. Need esindajad määrab ühisettevõtte S2R juhatus, pidades silmas kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud esindatust.

7 – Juhatuse töö

1. Juhatuse eesistuja on komisjon.

2. Ühisettevõtte S2R iga liikme häälte arv on võrdeline tema osaga ühisettevõtte kapitalis. Olenemata käesoleva lõike esimesest lausest, on komisjonil 50 % hääleõigusest. Komisjoni hääled on jagamatud ning need esindavad juhatuses liidu seisukohti.

3. Esindajad teevad kõik endast oleneva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, siis, olenemata lõikest 4, võetakse juhatuse otsus vastu, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest, kaasa arvatud hääletusel mitte osalevate liikmete hääled, kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

4. Otsuste puhul, mis käsitlevad assotsieerunud liikmete ühinemist ja nende esindatust juhatuses, on komisjonil otsustav hääl, kui ei õnnestu saavutada kahe kolmandiku häälteenamust.

5. Juhatus võtab vastu oma kodukorra, millega tagatakse menetluste sujuv ja tõhus toimimine. Kõnealune kodukord hõlmab konkreetseid menetlusi huvide konflikti avastamiseks ja vältimiseks.

Juhatus tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku juhatuse ühe kolmandiku liikmete taotlusel, kes esindavad vähemalt 30 % häältest, või komisjoni või tegevdirektori taotlusel.

Koosolekud toimuvad üldjuhul ühisettevõtte asukohas.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

Euroopa Raudteeagentuuri esindaja ning riikide esindajate rühma eesistuja või ase-eesistuja osalevad juhatuse koosolekutel vaatlejatena.

Juhatus võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena muid isikuid.

8 – Juhatuse ülesanded

Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte S2R strateegilise suunamise ja toimingute eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse elluviimise üle. Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

(a) võtab vastu S2Ri üldkava ja kiidab heaks ettepanekud selle muutmiseks;

(b) võtab vastu ühisettevõtte S2R aasta töökava ja vastavad kuluprognoosid, mille kohta teeb ettepaneku tegevdirektor, olles konsulteerinud teaduskomiteega ja riikide esindajate rühmaga;

(c) hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi punkti 4 kohaseid liikmeks saamise taotlusi;

(d) võtab vastu otsuse ühisettevõttes S2R oma kohuseid mittetäitva liikme liikmesuse lõpetamise kohta ning liikmesuse lõpetamise tingimuste kohta;

(e) kiidab heaks punkti 3 lõikes 2 osutatud liikmelepingud pärast vajaduse korral ajutise nõuanderühmaga konsulteerimist;

(f) võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 vastu ühisettevõtte finantseeskirjad;

(g) võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu ühisettevõtte S2R aastaeelarve, kaasa arvatud ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

(h) määrab töötajaid ametisse vastavalt talle käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 antud volitustele;

(i) määrab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tulemuslikkust;

(j) kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks organisatsiooni struktuuri;

(k) kiidab heaks raamatupidamise aastaaruande;

(l) kiidab heaks aasta tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulutused;

(m) korraldab vajaduse korral ühisettevõtte S2R siseauditi alase suutlikkuse loomise;

(n) töötab välja menetlused avalike ja läbipaistvate konkursikutsete tagamiseks, kiidab heaks konkursikutsed ja vajaduse korral ka seonduvad eeskirjad osalemise, hindamise, valimise, toetuste määramise ja läbivaatamise menetluste kohta;

(o) kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja;

(p) asutab vajaduse korral lisaks ühisettevõtte S2R organitele punktis 14 osutatud töörühmad;

(q) kehtestab vajaduse korral käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohased rakenduseeskirjad ja eeskirjad riikide ekspertide lähetamise kohta ühisettevõttesse S2R ning praktikantide kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7;

(r) esitab vajaduse korral komisjonile kõik taotlused käesoleva määruse muutmiseks, mille kohta on teinud ettepaneku ühisettevõtte S2R mis tahes liige;

(s) teeb otsused komisjonile esitatavate ühisettevõtte tegevuse jätkamist või ühisettevõtte likvideerimist käsitlevate ettepanekute kohta;

(t) täidab kõiki ühisettevõtte S2R konkreetsele organile määramata ülesandeid, mida ta võib mõnele neist organitest määrata.

9 – Tegevdirektori ametissenimetamine, ametist vabastamine või ametiaja pikendamine

1. Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus, valides sobiva kandidaadi Euroopa Komisjoni esitatud nimekirjast, järgides avalikku ja läbipaistvat valimisprotseduuri.

2. Tegevdirektor on töötaja ning ta võetakse tööle ühisettevõtte S2R ajutise teenistujana liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

3. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet S2R juhatuse eesistuja.

4. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Kõnealuse perioodi lõpus hindab komisjon tegevdirektori tööd, võttes arvesse hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ühisettevõtte S2R edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid probleeme.

5. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib juhatus pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

6. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi edaspidi üldperioodi lõpul sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille juhatus teeb komisjoni ettepaneku alusel.

10 – Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte S2R igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

2. Tegevdirektor on ühisettevõtte S2R seaduslik esindaja. Ta annab aru juhatusele ja täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires.

3. Tegevdirektor vastutab ühisettevõtte S2R eelarve täitmise eest. Ta esitab juhatusele kogu teabe, mida see oma ülesannete täitmiseks vajab.

4. Tegevdirektor täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a) koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse puhul ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

(b) koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks ühisettevõtte aasta töökava ja asjaomaste kulude prognoosi;

(c) esitab juhatusele heakskiitmiseks raamatupidamise aastaaruande;

(d) koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks punkti 19 lõikes 2 osutatud aasta tegevusaruande ning kõik muud aruanded, mida juhatus nõuab;

(e) osaleb teise instantsina innovatsiooniprogrammide siseste vaidluste lahendamises;

(f) osaleb esimese instantsina innovatsiooniprogrammide vaheliste vaidluste lahendamises;

(g) haldab projektikonkursse ning esitab juhatusele vastuvõtmiseks rahastamiseks valitud meetmete loetelu;

(h) allkirjastab üksikuid kokkuleppeid või otsuseid;

(i) allkirjastab hankelepinguid;

(j) tagab ühisettevõtte lepingute ja kokkulepetega võetud kohustuste täitmise;

(k) tagab innovatsiooniprogrammide koordineerimise ning võtab vajalikud meetmed, et hallata kokkupuutepunkte, vältida projektide põhjendamatut kattumist ning soodustada innovatsiooniprogrammide koostoimet;

(l) teeb juhatusele ettepanekuid tehnilise sisu ja eelarveassigneeringute kohandamise kohta innovatsiooniprogrammide vahel;

(m) tagab kavandatud eesmärkide ja ajakavade järgimise, koordineerib innovatsiooniprogrammide kohast tegevust ja võtab järelmeetmeid ning teeb ettepanekuid eesmärkide ja seonduva ajakava asjakohaseks muutmiseks;

(n) jälgib innovatsiooniprogrammide raames eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme;

(o) valmistab ette ja rakendab ühisettevõtte S2R suhtluspõhimõtteid;

(p) esitab juhatusele ettepanekuid organisatsiooni struktuuri kohta;

(q) korraldab ja suunab ühisettevõtte tegevust ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet juhatuse poolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2;

(r) tagab ühisettevõtte tegevuse sõltumatuse ja mis tahes huvide konflikti vältimise;

(s) kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

(t) tagab riskihindamise ja -juhtimise teostamise;

(u) võtab kõik vajalikud meetmed ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks;

(v) korraldab teabevahetust riikide esindajate rühma ja Euroopa Raudteeagentuuriga;

(w) täidab muid ülesandeid, mille juhatus on tegevdirektorile usaldanud või delegeerinud.

5. Tegevdirektor loob haldusosakonna kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Haldusosakond koosneb ühisettevõtte S2R töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a) pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas ühisettevõtte S2R finantseeskirjadega;

(b) haldab aasta töökavas ettenähtud konkursse ning haldab kokkuleppeid või otsuseid, kaasa arvatud nende kooskõlastamist;

(c) pakub ühisettevõtte S2R liikmetele ja teistele organitele kogu asjakohast teavet ja tuge, mida nad vajavad oma ülesannete täitmisel, ning vastab nende konkreetsetele nõudmistele;

(d) toimib ühisettevõtte S2R organite sekretariaadina ning toetab kõiki juhatuse loodud töörühmi.

11 – Euroopa Raudteeagentuur

Euroopa Raudteeagentuuril on juhatuses vaatlejastaatus, ta aitab kaasa S2Ri üldkava kindlaksmääramisele ja rakendamisele ning täidab selleks eelkõige järgmisi nõustamisega seotud ülesandeid:

(a) teeb ettepanekuid S2Ri üldkava ja aasta töökava võimalike muudatuste kohta, eelkõige selleks, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks vajalike teadusuuringute toimumine;

(b) teeb käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti e kohase sidusrühmadega konsulteerimise järel ettepanekuid teadus-, arendus- ja valideerimistegevuse tehniliste standardite kohta, eesmärgiga tagada töö tulemuste koostalitlusvõime ja ohutus;

(c) kontrollib tulevase süsteemi ühist arendamist ning aitab kaasa regulatiivsete nõuete tulemuseesmärkide süsteemi kindlaksmääramisele;

(d) vaatab läbi projektidega seotud toiminguid ja nende tulemusi, et teha kindlaks nende kooskõla käesoleva määruse artikli 2 lõigus 2 sätestatud eesmärkidega ning tagada uurimistulemuste koostalitlusvõime ja ohutus.

12 – Teaduskomitee

1. Teaduskomitee koosneb kuni 12 liikmest. Komitee valib oma liikmete hulgast endale eesistuja.

2. Liikmeskonnas peavad olema võrdväärselt esindatud akadeemiliste ringkondade, tööstussektori, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, vabaühenduste ja regulatiivorganitega seotud ning kogu maailmas tunnustatud teadlased ja insenerid. Teaduskomitee liikmetel peab olema kollektiivselt vajalik teaduslik pädevus ja teadmised, mis hõlmavad tehnilist valdkonda ja mida on vaja teaduspõhiste soovituste tegemiseks ühisettevõttele S2R.

3. Juhatus kehtestab konkreetsed kriteeriumid ja valimismenetluse teaduskomitee koosseisu valimiseks ja nimetab selle liikmed. Juhatus võtab arvesse riikide esindajate rühma, Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu (ERRAC) ja Euroopa Raudteeagentuuri pakutavaid võimalikke kandidaate.

4. Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

(a) annab nõu aasta töökavas käsitletavate teaduslike ja tehnoloogiliste prioriteetide teemal;

(b) annab nõu aasta tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike ja tehnoloogiliste saavutuste teemal;

(c) teeb ettepanekuid võimalike kõrgetasemeliste teadusuuringute valdkondade kohta, mida võiks edasi arendada;

(d) teeb ettepanekuid võimaliku koostoime kohta raudteetehnika alal tehtava siseriikliku ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitöö vallas, Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu (ERRAC) tehnoloogiaplatvormi kaudu, ning muudes valdkondades, mis on loetletud punkti 2 alapunktis k.

5. Teaduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku komitee eesistuja.

6. Teaduskomitee võib eesistuja nõusolekul kutsuda koosolekul osalema muid isikuid.

7. Teaduskomitee võtab vastu oma kodukorra.

13 – Riikide esindajate rühm

1. Riikide esindajate rühmas osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja igast raamprogrammiga Horisont 2020 liitunud riigist. Rühm valib oma liikmete hulgast endale eesistuja ja tema asetäitja.

2. Riikide esindajate rühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma eesistuja. Koosolekutel osalevad tegevdirektor ja juhatuse eesistuja või nende esindajad.

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL[1] artikli 62 kohaselt loodud Euroopa ühtse raudteepiirkonna komitee liikmed või nende esindajad võivad osaleda riikide esindajate rühma koosolekutel.

4. Riikide esindajate rühm annab konsultatsioone ning eelkõige vaatab läbi teabe ja avaldab arvamust järgmistes küsimustes:

(a) strateegilise suunitluse ja S2Ri üldkava ajakohastamine ning selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud;

(b) ühisettevõtte S2R aasta töökavad;

(c) seosed raamprogrammiga Horisont 2020 ning muude ELi ja liikmesriikide rahastamisvahenditega, sealhulgas Euroopa Ühendamise Rahastu ja Euroopa struktuurifondidega;

(d) seosed neljanda raudteepaketiga ja ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomise eesmärgiga;

(e) VKEde ja väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate osaliste kaasamine.

5. Riikide esindajate rühm annab ühisettevõttele S2R teavet ja tegutseb ühisettevõtte kontaktina ka järgmistes küsimustes:

(a) asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtt;

(b) teabeleviüritustega seoses riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad meetmed tehniliste töörühmade korraldamiseks ja kommunikatsioonitegevuseks.

6. Riikide esindajate rühm võib esitada ühisettevõttele S2R omal algatusel soovitusi tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid. Ühisettevõte S2R teavitab riikide esindajate rühma järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele.

7. Riikide esindajate rühm võtab vastu oma kodukorra.

14 – Töörühmad

1. Punktis 2 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõtte S2R juhatus moodustada piiratud arvu töörühmi nendeks toiminguteks, mida juhatus neile delegeerib. Kõnealused töörühmad moodustatakse spetsialistidest ning nende töö vastab läbipaistvuse põhimõttele.

2. Töörühmade töös osalevad eksperdid ei tohi kuuluda ühisettevõtte S2R töötajate hulka.

3. Et tagada ekspertteadmiste võimalikult lai valik, edendab ja hõlbustab ühisettevõte S2R VKEde, teadusasutuste ja väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate osalemist töörühmades.

4. Töörühma juhataja on ühisettevõtte S2R esindaja. Komisjon ja Euroopa Raudteeagentuur osalevad töörühma koosolekutel vaatlejana.

15 – Rahastamisallikad

1. Ühisettevõtet S2R rahastavad ühiselt liit ja muud liikmed kui liit ning nendega seotud üksused osamaksetena makstavate rahaliste toetuste ja nende poolt kaudsete, ühisettevõtte S2R poolt mittehüvitatavate meetmete rakendamisel tehtud kulude vormis.

2. Ühisettevõtte S2R halduskulud ei tohi ületada 27 miljonit eurot ning tuleb katta rahaliste maksetega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning ülejäänud liikmete (muud liikmed kui liit) vahel, välja arvatud teaduskeskused ja ülikoolid. Muude liikmete kui liidu panus määratakse kindlaks proportsionaalselt kõnealuste liikmete eelarvelise kulukohustustega. Kui osa halduskulude katteks tehtud sissemaksest jääb kasutamata, võib teha selle kättesaadavaks ühisettevõtte S2R tegevuskulude katmiseks.

3. Ühisettevõtte S2R tegevuskulud kaetakse järgmistest allikatest:

(a) liidu rahaline toetus;

(b) muude liikmete kui liidu ning nendega seotud üksuste mitterahalised toetused, mis koosnevad nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte poolne toetus ja muud liidu toetused nende kulude katmiseks.

4. Ühisettevõtte S2R eelarvesse kantavad vahendid koosnevad järgmistest panustest:

(a) liikmete rahalised sissemaksed halduskulude katteks;

(b) liidu rahaline sissemakse tegevuskulude katteks;

(c) ühisettevõtte teenitud tulu;

(d) muud rahalised sissemaksed, vahendid ja tulud.

5. Ühisettevõttele S2R tehtud sissemaksetelt saadud intresse käsitatakse ühisettevõtte tuluna.

6. Kõiki ühisettevõtte S2R vahendeid kasutatakse käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

7. Ühisettevõte S2R on kõigi varade omanik, mida ta on loonud ise või mis on talle käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks üle kantud.

8. Ilma et see piiraks puntki 22 lõike 4 kohaldamist, ei tehta ühisettevõtte S2R liikmetele väljamakseid kulusid ületavatest tuludest.

16 – Liidu toetuse eraldamine

1. Ühisettevõtte S2R tegevuskulude katmiseks antav liidu rahaline toetus, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktides a ja b, jaotatakse järgmiselt:

(a) kuni 40 % eraldatakse muudele asutajaliikmetele kui liit ja nendega seotud üksustele;

(b) kuni 30 % eraldatakse assotsieerunud liikmetele ja nendega seotud üksustele;

(c) kuni 30 % eraldatakse projektikonkursside ja hankekonkursside kaudu.

2. Lõike 1 kohased rahalised vahendid eraldatakse pärast seda, kui sõltumatud eksperdid on ettepanekuid hinnanud.

3. Ühisettevõtte S2R finantskohustused ei ületa ühisettevõttele tema liikmete poolt kättesaadavaks tehtud või liikmete poolt ühisettevõtte eelarvesse eraldatud rahaliste vahendite summat.

17 – Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

18 – Tegevuse ja finantsplaanimine

1. Tegevdirektor koostab ja esitab juhatusele kinnitamiseks S2R üldkaval põhineva aasta tööplaani eelnõu, mis sisaldab järgmise aasta teadusuuringute ja arendustegevuse, haldustoimingute ja vastava kulueelarve üksikasjalikku kava. Töökava projekt sisaldab ka punkti 15 lõike 3 alapunkti b kohaselt tehtavate panuste eeldatavat väärtust.

2. Aasta tööplaan tuleb vastu võtta eelneva aasta lõpuks. Aasta tööplaan tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

3. Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

4. Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelmise aasta lõpuks.

5. Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu toetuse summat, mis on sätestatud liidu eelarves.

19 – Tegevus- ja finantsaruandlus

1. Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte S2R juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.

2. Iga aasta 15. veebruariks esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes S2R eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

(a) tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused;

(b) esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;

(c) rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte S2R toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele.

Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, edastatakse see riikide esindajate rühmale ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3. Ühisettevõte S2R esitab igal aastal komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kohase aruande.

4. Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet kontrollib sõltumatu auditeerimisasutus, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5.

Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet ei kontrolli kontrollikoda.

20 – Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte S2R suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

21 – Liikmete vastutus ja kindlustus

1. Liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte S2R võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks tehtud sissemaksega.

2. Ühisettevõte S2R sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja haldab seda.

22 – Huvide konflikt

1. Ühisettevõte S2R, tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses mis tahes huvide konflikti.

2. Juhatus võtab vastu liikmete, organite, töötajate ja lähetatud töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad huvide konfliktide vältimiseks ja haldamiseks. Kõnealustes eeskirjades sätestatakse huvide konfliktide vältimine juhatuses tegutsevate liikmete esindajate puhul.

23 – Likvideerimine

1. Ühisettevõte S2R likvideeritakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

2. Likvideerimismenetlus algab automaatselt, kui komisjon või kõik muud liikmed kui liit lõpetavad oma liikmestaatuse ühisettevõttes S2R.

3. Ühisettevõtte likvideerimismenetluseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4. Kui ühisettevõte likvideeritakse, kasutatakse kõiki selle varasid selle kohustuste ning likvideerimisega seotud kulutuste katmiseks. Mis tahes ülejääk jagatakse proportsionaalselt likvideerimise ajal veel alles olevate liikmete vahel vastavalt nende poolt ühisettevõttesse S2R antud rahalise panuse osatähtsusele. Mis tahes selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

5. Kõigi ühisettevõtte S2R poolt sõlmitud kokkulepete või vastu võetud otsuste, samuti ühisettevõtte S2R kestusest kauem kestvate hankelepingute sobiva haldamise tagamiseks kehtestatakse spetsiaalne menetlus.

II LISA – ÜHISETTEVÕTTE S2R MUUD ASUTAJALIIKMED KUI LIIT

1. ALSTOM TRANSPORT

2. ANSALDO STS

3. BOMBARDIER TRANSPORTATION

4. CONSTRUCCIONES Y AUXILIAR DE FERROCARRILES

5. NETWORK RAIL

6. SIEMENS AKTIENGESELLSCHAFT

7. THALES

8. TRAFIKVERKET

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, 21. november 2012, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).