52013PC0904

2013/0394 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU ARVAMUS

Prantsusmaa majanduspartnerluse programmi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013[1] euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta, eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1)         Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada kogu liidus eelarvedistsipliin ning sellega kehtestatakse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise raamistik. Pakt lähtub eesmärgist tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et kindlustada hindade stabiilsus ning finantsstabiilsusele tugineva tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tingimused, millega toetatakse liidu jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

2)         Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruses (EL) nr 473/2013, euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta, kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitikate jälgimist euroalal ja tagatakse liikmesriikide eelarvete vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolaasta raames välja antud majanduspoliitilistele suunistele. Kuna eelarvemeetmed üksinda ei pruugi olla piisavad, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine, võib olla vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja struktuurireforme. 

(3)       Määruse (EL) nr 473/2013 artiklis 9 on sätestatud majanduspartnerluse programmide üksikasjad, mis euroala liikmesriikidel tuleb esitada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Majanduspartnerluse programmis, milles esitatakse meetmed, millega aidatakse kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikule ja püsivale korrigeerimisele, tuleks üksikasjalikult kirjeldada eelkõige peamisi eelarve- ja struktuurireforme (eriti seoses maksu-, pensioni- ja tervishoiusüsteemidega) ning eelarveraamistikke, mis on olulised ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks püsival viisil.

4)         Nõukogu võttis 27. aprillil 2009 vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikele 6 vastu otsuse, mille kohaselt Prantsusmaa suhtes rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Nõukogu võttis 21. juunil 2013 enne määruse (EL) nr 473/2013 jõustumist algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase muudetud soovituse. Seoses sellega paluti Prantsusmaal esitada majanduspartnerluse programm 1. oktoobriks 2013.

5)         Prantsusmaa esitas 1. oktoobril 2013 ning seega määruse (EL) nr 473/2013 artikli 9 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul komisjonile ja nõukogule majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse eelkõige eelarve- ja struktuurireforme, mille eesmärk on tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelik ja püsiv korrigeerimine. Majanduspartnerluse programm hõlmab meetmeid, mille eesmärk on rakendada nõukogu poolt 9. juulil 2013 Prantsusmaale saadetud riigipõhised soovitused: i) riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine (soovitus 1), lihtsustades samal ajal maksusüsteemi (soovitus 5), ii) konkurentsivõime taastamine tootmiskulude vähendamise meetmete abil (soovitus 2), ärikeskkonna parandamine (soovitus 3) ja konkurentsi tihendamine (soovitus 4) ning iii) võitlus tööpuuduse ja ebavõrdsuse vastu tööturul (soovitus 6).

6)         Majanduspartnerluse programm keskendub meetmetele, mida mõnede väga väheste eranditega on juba rakendatud või mis on vastuvõtmisel. Programm annab piiratud teavet valitsuse strateegia kohta kuni 2015. aastani, mis on ülemäärase puudujäägi korrigeerimise tähtaeg. Prantsusmaa on viinud läbi või kavandab järgmisi eelarve- ja struktuurireforme: i) valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamise meetmed, eelkõige kulude kasvu ohjeldamisele suunatud jõupingutustega, ii) sõltumatu eelarvenõukogu loomine, iii) pensionisüsteemi reform, iv) maksusüsteemi lihtsustamine, v) tööjõukulude vähendamine. Täiendavad struktuurireformid, mis mõjutavad majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning seega kaudselt eelarvepuudujäägi vähendamist, on: i) ettevõtjate innovatsiooni- ja ekspordivõime toetamine, ii) konkurentsi tihendamise ja tõhususe suurendamise meetmed võrgutööstustes ja mõningates reguleeritud sektorites, iii) tööturureform ning iv) noorte tööhõive toetamine.

7)         Riigi rahanduse valdkonnas võetud meetmete eesmärk on saavutada nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituses sätestatud valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärgid, ohjeldades eelkõige kulude, sh tervishoiukulude kasvu.. Selleks on käimasoleva kulude läbivaatamise käigus korraldatud mitu riikliku poliitika hindamist ning nende alusel on tehtud konkreetseid ettepanekuid, kuid oodatud säästu suurust ei ole süsteemselt kindlaks tehtud. Peale selle koosneb osa seni väljakuulutatud meetmetest maksu- ja sotsiaalmaksevabastuste vähendamisest ja/või kaotamisest, mis tegelikult pigem suurendab maksukoormust kui vähendab kulusid. Saab näha, mil määral kulutuste läbivaatamine toob tõesti kaasa suuremaid valitsuse poliitika, avaliku sektori tegevuse ulatuse ja avalike teenuste osutamise viiside reforme. Valitsus on algatanud ka detsentraliseerimisreformi, mille eesmärk on muuta kohalike ametiasutuste ja keskvalitsuse ülesanded selgemaks, et suurendada kohalike omavalitsuste kulutuste tõhusust. Sellegipoolest ei ole praegusel etapil selge, kas see protsess aitab tõepoolest ratsionaliseerida kohaliku tasandi kulusid, ning oodatud säästu suurust ei ole kindlaks tehtud. Majanduspartnerluse programm pakub peale 2014. aasta märkimisväärsete säästueesmärkide vähe teavet tervishoiukulude kulutõhususe suurendamise meetmete kohta keskmises ja pikas perspektiivis, sh farmaatsia valdkonnas, võttes arvesse selle valdkonna kulude kavandatud suurenemist.

8)         Riigi rahanduse juhtimist on karmistatud, eelkõige riigi rahanduse kõrgema nõukogu loomise teel. Kõrgem nõukogu kui seadusjärgselt sõltumatu ametiasutus esitab seisukoha eelarveprojektide ja stabiilsusprogrammide aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohta ning iga-aastaste eelarve-eesmärkide ja mitmeaastase eelarvestrateegia kooskõla kohta. Seoses sellega esitas kõnealune nõukogu seisukoha Prantsusmaa poolt 30. aprillil 2013 esitatud stabiilsusprogrammi ja eelarvekava kohta.

9)         Kavandatavalt pensionireformilt võib oodata pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamist. Kuni 2020. aastani võetavad meetmed keskenduvad tulupoolele, eelkõige nii töötajate kui ka tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete suurendamisele, ehkki nõukogu on hoiatanud seda meedet võtmast. Valitsus on võtnud kohustuse kompenseerima kavandatava pensionireformi mõju tööjõukuludele 2014. aastal, vähendades makseid peretoetuste fondi. Aastatel 2020–2035 pikendatakse täispensioni saamiseks vajalikku maksete perioodi järk-järgult 43 aastani. Kavandatav reform ei täida nõukogu soovitust täielikult, sest kavandatud meetmed vähendavad pensionisüsteemi rahastamislõhet aastani 2020 eeldatavasti ainult poole võrra. Seoses sellega ei ole läbi vaadatud avaliku sektori töötajate pensionikavade ulatust ja erieeskirju. Lisaks võib pensionisüsteemi rahastamislõhe aastal 2020 osutuda eeldatust suuremaks, kui reformi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium osutub ülemäära optimistlikuks, mida ei saa praeguste majanduslike suundumuste alusel täielikult välistada. Töö pingelisuse paremaks arvessevõtmiseks kavandatavate meetmete eelarvekulud on äärmiselt ebakindlad ja seega veel üheks ohuks pensionisüsteemi finantsiliste väljavaadete jaoks.

10)       On tehtud täiendavaid jõupingutusi maksusüsteemi lihtsustamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks maksukulude täiendava vähendamise teel ja ettepanekutega suurendada keskkonna maksustamist. Teisest küljest ei ole eelarvekavas kavandatud mingeid meetmeid peale selle, mis on juba võetud 2013. aastal ja mille mõju suureneb 2014. aastal, et vähendada veelgi võlguoleku soodustamist äriühingute maksustamises. Muudatused eelarvekavas pärast selle esitamist komisjonile ja nõukogule põhjustavad de facto suurte äriühingute kõrgema seadusjärgse tulumaksumäära, mis on vastuolus nõukogu soovitusega vähendada seadusjärgseid määrasid, laiendades samal ajal maksubaasi. Peale selle, samal ajal kui 2012. aasta detsembri otsuse kohaselt muutuvad 2014. aasta jaanuarist käibemaksumäärad, ei hõlma majanduspartnerluse programm teavet täiendavate meetmete kohta vähendatud määrade lähendamiseks standardmäärale, nagu soovitas nõukogu. Raskeveokite keskkonnamaksu peatamine, mille valitsus kuulutas välja 29. oktoobril, paistab olevat vastuolus majanduspartnerluse programmis esitletud keskkonna maksustamise suurendamise jõupingutustega.

11)       Võib eeldada, et meetmed, mille valitsus on võtnud kulude konkurentsivõime suurendamiseks, leevendavad tööjõukulude suurenemist, mis on seotud alates 2010. aastast võetud eelarve konsolideerimise meetmetega. Eelkõige vähendab 2012. aasta detsembris konkurentsivõime ja tööhõive nimel kehtestatud maksusoodustusoluliselt tööjõukulusid palkade puhul, mis on väiksemad kui 2,5 kordne miinimumpalk. Peale kohustuse kompenseerida kavandatud pensionireformi mõju 2014. aastal, kuulutas valitsus välja tulevase sotsiaalkindlustuse rahastamise reformi, mille eesmärk on mitmekesistada tulusid ja vähendada mõju tööjõukuludele. Siiski on praegusel etapil vähe teavet selle reformi üksikasjade kohta.

12)       Majanduspartnerluse programmis esitatakse rida struktuurireforme majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks ja võitluseks tööpuuduse vastu. Valitsus on võtnud konkurentsivõime suurendamiseks meetmeid, et muuta rahastamine innovaatiliste projektide jaoks kättesaadavamaks ja toetada eksportivaid äriühinguid. On käivitatud algatusi äriühingute ja ametiasutuste vahelise suhtlemise lihtsustamiseks. Peale selle nimetatakse majanduspartnerluse programmis sihtmeetmeid konkurentsi suurendamiseks teatavates reguleeritud sektorites (nt notarid, raamatupidajad), kuid nendest meetmetest ei piisa, et täita riigipõhiseid soovitusi, milles nõuti teenustesektori ulatuslikku reformimist. Majanduspartnerluse programmis kirjeldatakse ka raudteesüsteemi reformi. Ehkki sellega püütakse süsteemi tõhustada, ei nähta selles ette siseriikliku reisijateveo avamist konkurentsile, nagu riigipõhistes soovitustes nõuti. Majanduspartnerluse programmis osutatakse ka märkimisväärsetele meetmetele, mis on võetud võitluseks tööpuuduse vastu, ehkki enamik neist olid teada juba siis, kui nõukogu soovitused tegi. 14. juuni 2013. aasta seadus töökohtade tagamiseks, erimeetmed noorte ja eakamate tööhõive toetamiseks ning tulevane kutseõppe ja praktika reform on positiivsed sammud tööjõuturu toimimise parandamiseks ja seega Prantsusmaa majanduskasvu potentsiaali suurendamiseks. Läbirääkimised töötustoetuste süsteemi üle on seevastu edasi lükatud 2014. aastasse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

Prantsusmaa majanduspartnerluse programm, mis esitati komisjonile ja nõukogule 1. oktoobril 2013, sisaldab eelarve- ja struktuurireformide kogumit, mis toetab osaliselt ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikku ja püsivat korrigeerimist. Majanduspartnerluse programmiga nähakse ette enne nõukogu 9. juuli soovitust võetud meetmete igakülgne läbivaatamine. Samuti sisaldab see teavet täiendavate reformide kohta, mis olid käivitatud majanduspartnerluse programmi esitamise ajaks. Kuid need on ebapiisavad eelarve ja struktuurilise tasakaalutuse kõrvaldamiseks, samuti on esitatud vähe üksikasju soovituste täitmiseks kavandatavate reformide kohta. Pensionireformi käsitleva valitsuse ettepanekuga vähendatakse pensionisüsteemi puudujääki, kuid sellest ei piisa kogu puudujäägi likvideerimiseks 2020. aastaks; keskvalitsuse ametnike ja mitmete riigi kontrolli all olevate ettevõtete töötajate pensionifondid on selleks ajahetkeks arvatavasti veel märkimisväärses puudujäägis ning reformi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium paistab liiga optimistlik. Käimasolev kulude läbivaatamine on andnud siiani piiratud tulemusi ning ei ole veel teada, kui suure kokkuhoiu see kaasa toob. Samuti on ebaselge, kas kavandatud detsentraliseerimise reform parandab kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi vahelist koordineerimist ning toob keskvalitsuse jaoks kaasa märkimisväärset kokkuhoidu. Majanduspartnerluse programm annab vähe teavet meetmete kohta, millega ohjata tervishoiule tehtavate riiklike kulutuste prognoositavat kasvu keskmises ja pikas perspektiivis. Lisaks sellele tundub, et valitsuse hiljutised otsused maksustamise valdkonnas ei ole kooskõlas nõukogu soovitusega ning need tekitavad ebakindlust valitsuse strateegia suhtes. Lisaks sellele tuleb täiendavalt täpsustada meetmeid, mis on aluseks valitsuse kohustusele vähendada tööjõukulusid. Kuigi juba seaduse jõu saanud reformid on positiivsed sammud, on eelarvelise ja struktuurse tasakaalustamatuse vähendamiseks vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tõhusalt toetada ülemäärase eelarvepuudujäägi kestvat korrigeerimist ja riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Seepärast kutsutakse Prantsusmaad üles esitama tulevases riiklikus reformikavas ja stabiilsusprogrammis täiendavat teavet püüdluste kohta suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust kõigis keskvalitsuse allsektorites, ja eelkõige saavutada keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuse tasemete vahel parem koordineerimine ja täiendav sääst. Täiendavat teavet oleks vaja esitada meetmete kohta, mille eesmärk on suurendada tervishoiukulude tõhusust ja vältida avaliku sektori töötajate pensioniskeemide prognoositavate puudujääkide survet keskvalitsusele. Samuti on vaja rohkem teavet nende meetmete kohta, mis on kavandatud tööjõukulude täiendavaks vähendamiseks, ja üldisemalt edasiste struktuurireformide kohta, mis on mõeldud majanduse kohandumisvõime ja majanduskasvu potentsiaali suurendamiseks. Komisjon ja nõukogu jälgivad reformide rakendamist Euroopa poolaasta raames.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]       ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.