52013PC0708

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Pärast ELi ja IMFi ühist keskmise tähtajaga rahalise abi programmi Rumeeniale ajavahemikus kevadest 2009 kuni kevadeni 2011, mille kestel eraldas Euroopa Liit 5 miljardit eurot ja IMF 12,9 miljardit eurot, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 12. mail 2011 vastu otsuse ennetava jätkuprogrammi kohta, millega võimaldati Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga rahalist abi kuni 1,4 miljardi euro ulatuses[1]. Teises programmis, mis oli samuti ELi ja Euroopa Liidu ühisprogramm, ei teinud Euroopa Liit ega IMF programmi ennetavat iseloomu arvestades väljamakseid.

4. juulil 2013 taotlesid Rumeenia ametiasutused maksebilanssi endiselt ähvardavaid riske arvestades kolmandat ELi keskmise tähtajaga rahalise abi programmi, seegi kord koos IMFi tugilaenuga. ELi ja IMFi abi käsitatakse eeldatavalt ennetavana ja ilma reaalsete väljamakseteta. 9. juulil rahuldas majandus- ja rahanduskomitee selle taotluse ning volitas komisjoni pidama läbirääkimisi ELi ja IMFi uue ühise ennetava programmi üle.

17. juulist kuni 31. juulini 2013. aastal külastasid komisjoni talituste ja Rahvusvahelise Valuutafondi ametnikud läbirääkimiste pidamiseks ühiselt Bukaresti. Läbirääkimiste käigus jõuti ametnike tasandil kokkuleppele uue programmi korralduse ja sisu asjus. Uus programm toetab jätkuvalt valitsuse majandusprogrammi, mille eesmärk on muu hulgas makromajandusliku, fiskaalse ja finantsstabiilsuse tugevdamine, majanduse vastupanuvõime ja kasvupotentsiaali suurendamine, haldussuutlikkuse suurendamine, maksuhalduse reformimine ning avaliku sektori finantsjuhtimise ja kontrolli parandamine. Uue programmi kestus on 24 kuud ning see hõlmab Euroopa Liidu ennetavat abi 2 miljardi euro väärtuses ja IMFi ennetavat abi tugilaenuna 1,75 miljardi SDRi (ligikaudu 2 miljardi euro) väärtuses. Lisaks jätkab Maailmapank varasematest kohustustest tuleneva 891 miljoni euro suuruse toetuse andmist, millest 514 miljonit eurot on veel välja maksmata.

2. Makromajanduslik areng ja väljavaade

Rumeenias on majanduskasv olnud positiivne alates 2011. aastast. Viimase aja sündmused viitavad sellele, et 2013. aasta majanduskasv ulatub ligikaudu 2 %-ni, mis on veidi enam kui komisjoni kevadprognoosis märgitud 1,6 %. Kasvu peamised tõukejõud on hiilgavad eksporditulemused (peamiselt autotööstuse ja -teeninduse arvelt) ning hea saak. Neid positiivseid suundumusi varjutas aga vähene sisenõudlus koos loiu tarbimise ja kahanevate investeeringutega 2013. aasta esimesel poolel.

Tulevikku vaadates on oodata majanduskasvu järkjärgulist suurenemist seoses struktuurireformide tulemuste avaldumise, ELi vahendite kasutuse paranemise ning jätkuvalt võimsa ekspordiga Euroopa majanduse taastumise taustal. Eeldusel, et saak tuleb keskmine, on 2014. aasta prognoositav kasv pisut üle 2 %. Kasvu peamist tõukejõudu loodetakse sisenõudlusest, mida mõjutavad investeerimine ja eratarbimine, samal ajal kui on oodata kerget netoekspordi pidurdumist, sest tugevneva sisenõudluse tulemusena hoogustub 2014. aastal import.

Inflatsioon püsis Rumeenias aastatel 2009-2011 THHI järgi mõõdetuna kõrge, 6 % ümber, kuid langes 2012. aastal keskmiselt 3,4 % tasemele. Hinnatõusu surve muutus aga 2012. aasta lõpus ja 2013. aasta esimesel poolel taas tugevamaks. Inflatsioon peaks 2013. aasta teisel poolel nõrgenema tänu järsule langusele toiduainete hindades ja baasefektide pöördumisele ning langema 2013. aasta lõpuks allapoole 3,5 % taset, jäädes nii keskpanga seatud sihtvahemikku (2,5 % ±1 protsendipunkt). 2014. aastal on oodata täiendavat aeglustumist.

3. Riigi rahandus

Rumeenia on suutnud viimastel aastatel edukalt oma riigi rahandust konsolideerida, langetades eelarvepuudujäägi 9 %-lt SKPst 2009. aastal veidi allapoole 3 % taset 2012. aastal. See saavutus võimaldas nõukogul tühistada 21. juunil 2013 Rumeenia ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse. Uue programmi abil toetatakse valitsuse edasist eelarve konsolideerimist eesmärgiga jõuda Rumeenia keskpika perioodi eesmärgini, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 1 % SKPst aastaks 2015. Ametiasutused jätkavad tööd selles suunas, et eelmise programmi ESA-kohane eelarvepuudujääk oleks 2013. aastal 2,4 %. 2014. aastaks kavandatakse täiendavat konsolideerimist kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Praeguste näitajate põhjal saavutab Rumeenia 2 % ESA-kohase eelarvepuudujäägi kooskõlas lähenemisprogrammi 2013. aasta ajakohastusega.

Juulikuistel läbirääkimistel lepiti kokku poolaasta eelarveparandustes, milles arvestati teatavate kõikumistega tuludes ja kuludes, kuid säilitati samal ajal 2013. aasta üldine puudujäägieesmärk 2,3 % rahalises väärtuses ning 2,4 % ESA-kohaselt. Eelarveparandustes on võetud arvesse väiksemaid tulusid ja kohaliku kapitali investeeringuid, vähendatud ELi vahenditega seotud korrektsioonideks ette nähtud eraldisi ning piiratud ülekandeid teistele riiklikele haldusüksustele. Mis puutub 2014. aasta eelarvesse, siis otsivad ametiasutused võimalusi tulude suurendamiseks, peamiselt maksubaasi laiendamise teel. Kulude poolel on tähtis ülesanne esimese programmi järgi kokku lepitud palkade ühtlustamise seaduse rakendamine.

Olles saavutanud suurema osa vajalikust eelarve konsolideerimisest, keskendutakse uues programmis eelarvehalduse parandamisele. Programmi eesmärk on täiustada eelarveraamistikku, et kooskõlastada see fiskaalkokkuleppe nõuetega, ning teha rida muid parandusi eelarvestrateegia sisu ja eelarve koostamise läbipaistvuse aspektist. See eeldab kapitalimahutuste eelarvestamise täiustamist aasta ja keskpika perioodi lõikes, kohustuste kontrollimise süsteemi lõplikku valmimist (uute võlgnevuste ärahoidmiseks) ning täiustusi tõhusamale maksukogumisele suunatud maksuhalduses.

4. Finantsturud ja pangandussektori areng

Finantsturu tingimused on alates suvest 2012 märgatavalt paranenud seoses üldise õhkkonna paranemisega maailmaturul ning kohaliku poliitilise olukorra stabiliseerumisega aasta lõpul. Turutingimused on arenenud üldjoontes paralleelselt teiste piirkonna riikidega ning jäänud suhteliselt soodsateks ka 2013. aasta esimesel poolel. Rumeenia viieaastaste krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalid on langenud ligi 500-lt baaspunktilt mais 2012 alla 200 baaspunkti jaanuaris 2013 ning on alates 2013. aasta juuni lõpust püsinud veidi üle 200 baaspunkti. Pärast järske langusi mais 2012 suutis aktsiaindeks BET 2012. aasta lõpuks taastuda; sestsaadik on indeks olnud kõikuv, kuid tõusnud 2013. aasta septembri alguseks ligikaudu 10 %.

Olenemata langenud väärtusega varade suurenemise tendentsist (viivislaenude osakaal küündis 2013. aasta juunis 20,3 %-ni) püsis pangandussektori kapitaliseeritus usaldusväärsel tasemel (omavahendite suhtarv oli juunis 14,7 %). Viivislaenude osakaalu tõusuga seotud ohtusid on leevendanud ettevaatlik laenukahjude reservi strateegia, ehkki reservid koormavad kasumlikkust (omakapitali investeeringute tulusus ulatus pärast kolmeaastast kahjumiperioodi 2013. aasta esimesel poolaastal 6 %-ni). Keskpank jälgib jätkuva hoolega piisava kapitalipuhvriga pankasid, mille emapangad asuvad euroala piiririikides. Küprose kriisi järelmõjud on saanud leevendust kokkuleppest viia Küprose Panga Rumeenia filiaali kohalik hoiusebaas üle Laiki Groupi tütarettevõttesse Marfin Bank, kuid välispankade finantsvõimenduse vähendamine ning emapanga finantseerimise vähenemine (-14,6 % alates detsembrist 2012), mis langesid küll kokku sündmustega ülejäänud piirkonnas ja toimusid üldjoontes nõuetekohaselt, vajavad järelevalveasutuste jätkuvat tähelepanu.

5. Maksebilanss ja välisrahastamise vajadus

Oodatakse, et Rumeenial säilib ka edaspidi täielik juurdepääs avaliku sektori võlakirjaturgudele programmis ettenähtud perioodi (24 kuu) vältel, kui ei esine ebasoodsaid välismõjusid. Krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalid on langenud madalaimale tasemele alates 2010. aastast. Jooksevkonto puudujääki oodatakse kahanevat ligikaudu 4 %-lt SKP-st 2012. aastal ligikaudu 2 %-ni SKP-st 2013. aastal, peamiselt tänu kaubavahetuse puudujäägi vähenemisele.

Lähtestsenaariumi kohaselt ei tohiks järgmise kahe aasta jooksul tekkida ühtki riikliku või välisrahastamise puudujääki. Rumeenia on siiski endiselt haavatav vahetuskursi ja rahvusvaheliste kapitalivoogude volatiilsuse suhtes. Negatiivse stsenaariumi kohaselt võib jooksevkonto rahastamine muutuda keerukaks ning avaliku sektori võlakirjaturule tulekul võib esineda takistusi. Viimatinimetatud juhul oleks esimene kaitsevahend riigikassa rahapuhver (mis katab ligikaudu kuue kuu rahastamisvajadused) ning vähemal määral ka Rumeenia Riigipanga rahvusvahelised reservid. Kui Rumeenial peaks tekkima pikemaajalisi ja suuri finantsraskusi, on võimalik käivitada ennetav programm, mille kaudu kättesaadavaks tehtud vahendid (Euroopa Liidu 2 miljardit eurot 1 miljardi euro suuruste osamaksetena ja lisaks 2 miljardit eurot IMFi tugilaenu kaudu) võimaldaksid täita avaliku sektori finants- ja eelarvekohustused. Uus programm annaks ühtlasi finantsturgudele kindlustunde, et Rumeenia suudab oma ulatusliku majandusreformide kava ellu viia.

6. ELi abi maksebilansi toetamise mehhanismi raames on osa rahvusvahelisest paketist

Rumeenia maksebilansi endiselt ähvardavaid kitsaskohti ja riske silmas pidades ja tingimusel, et Rumeenia ametiasutused võtavad kohustuse rakendada eelarve-, finants- ja struktuuripoliitikat hõlmavat kohandamiskava, soovitab komisjon pärast 3. oktoobri 2013. aasta nõupidamist majandus- ja rahanduskomiteega nõukogul võtta vastu otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 143 ettenähtud täiendava vastastikuse abi andmise kohta Rumeeniale. Rumeenia valitsus viib ellu oma majandusprogrammi ülejäänud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja maksebilansi jätkusuutlikkust ähvardavate endiselt ähvardavate ohtude leevendamiseks ning arendab välja vajaliku suutlikkuse majandusstrateegiate väljatöötamiseks ja elluviimiseks ilma rahvusvahelise abita.

Peale selle teeb komisjon pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi kuni 2 miljardi euro väärtuses Rumeenia maksebilansi jätkusuutlikkuse toetamiseks. Liidu ennetava finantsabi käivitamist ja väljamakseid võib taotleda kuni 30. septembrini 2015.

7. Uue programmi peamine sisu

Uus ennetav finantsabi toetab valitsuse majandusprogrammi, mille eesmärk on muu hulgas makromajandusliku, eelarve- ja finantsstabiilsuse tugevdamine, majanduse vastupanuvõime ja kasvupotentsiaali suurendamine, haldussuutlikkuse suurendamine, maksuhalduse reformimine ning avaliku sektori finantsjuhtimise ja kontrolli parandamine. Konkreetsed majanduspoliitilised tingimused määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis, mis sõlmitakse komisjoni ja Rumeenia ametiasutuste vahel. Memorandum aitab säilitada kahe eelneva programmi saavutusi ning võtab üle teise programmi seni täitmata tingimused.

A: Eelarve konsolideerimine

Ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimise järel oodatakse Rumeenialt struktuurse eelarvepuudujäägi vähendamist kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, kuni Rumeenia on saavutanud oma keskpika eesmärgi ehk struktuurse eelarvepuudujäägi 1 % SKPst aastaks 2015, ning selle eesmärgi edasist säilitamist. Lisaks sellele jätkatakse programmi kohaselt jõupingutuste tegemist, et ära hoida valitsuse võlgnevuste kuhjumist nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Avaliku sektori palgakulud peavad olema jätkusuutlikud ja piirama nii palkade tõusu kui ka avaliku sektori tööhõive taset.

B: Eelarve haldamine ja struktuursed eelarvereformid

Eelarve konsolideerimise kindlustamiseks hõlmab programm eelarveraamistiku edasist tugevdamist. Fiskaalkokkuleppe rakendamine on selles suhtes esmatähtis ning mitmeaastase eelarvekavandamise täiustamine tagab jätkusuutlikuma eelarvepoliitika.

IMF ja Maailmapank osutavad valitsusele ulatuslikku tehnilist abi avaliku sektori finantsjuhtimise ja kontrolli valdkonnas. Kohustuste kontrollimise süsteemi rakendamine, mis toimub mitmes järgus, aitab kaasa võlgnevuste vähendamisele ja ohjamisele. Tervishoiusektoris tugevdatakse eelarvekontrolli mehhanisme paremate aruandlus- ja järelevalvesüsteemide kaudu, eriti haigla- ja ravimikulude valdkonnas, et vältida maksuvõlgade uut kuhjumist. Avaliku sektori investeeringute prioriseerimist tõhustatakse, et parandada riigi kasvupotentsiaali.

C: Valitsemissektori võla haldamine

Ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid, et parandada valitsemissektori võlgade haldamist, vähendades sellega valitsemissektori võlgade rahastamiskulusid ja riske ning pikendades nende keskmist maksetähtaega.

D: Finantssektori reguleerimine ja järelevalve

Finantssektoris jätkavad ametiasutused pangakriisi lahendamise raamistiku ja hoiuste tagamise fondi käsitlevate õigusaktide täpsustamist, muutes valitsuse määrust nr 39/1996 ja valitsuse erakorralist määrust nr 99/2006. Selleks et kiirendada bilansi puhastamise käiku, on Rumeenia Riigipank kooskõlastanud laenude kustutamise kohta kehtivad sätted Rumeenia Pangaliiduga ning koostab laiapõhjalise analüüsi vara kvaliteedi kohta pangandussektoris. Selleks et arendada edasi kapitaliturgu ning mitmekesistada pankade rahastamisallikaid, teevad ametiasutused vajalikud muudatused võlakirjade õigusaktides. Krediididistsipliini säilitamine ja moraalse ohu vältimine võlgnike seas aitab märkimisväärselt tõhustada finantsstabiilsust. Seepärast on valitsus peatanud õigusaktiettepanekute (nt üksikisiku maksejõuetust käsitlev seadus) tegemise ning selliste võlanõudeõiguse sätete väljatöötamise, mis kahjustaksid krediididistsipliini. Ametiasutused konsulteerivad põhjalikult kõigi asjaomaste sidusrühmadega, võttes seejuures arvesse Rumeenia Riigipanga koostatud mõjuhinnangut uute sätete kohta mis käsitlevad tsiviilmenetluse seadustiku rakendusseaduses sisalduvaid ebaõiglaseid punkte, tagavad nende punktidega seotud kohtuasjade menetlemise kõrgema astme kohtutes või ühtses erikohtus ning võtavad kõik muud vajalikud meetmed, et tagada nimetatud sätete järjekindel rakendamine. Selleks et tugevdada järelevalvet pangandusvälise finantsturu üle ning soodustada tarbijakaitset, tagavad ametiasutused finantsjärelevalveametit kui integreeritud pangandusvälist finantsreguleerijat käsitlevate õigusaktide parandamise, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste heade tavadega.

E: Struktuurireformid

Struktuurireformide eesmärk on parandada turu toimimist, suurendada vastupanuvõimet välistele vapustustele ning tugevdada Rumeenia pikaajalist kasvupotentsiaali. Kõnealuse programmi struktuursete reformide kava on osa Rumeenia riiklikus reformikavas sisalduvast laiemast tegevuskavast ning seda käsitlevad Euroopa poolaasta raames Rumeeniale esitatud riigipõhised soovitused.

Riigiettevõtete restruktureerimist, kaasa arvatud erastamist, kiirendatakse, et vähendada ohtusid valitsemissektori eelarvele, mida põhjustavad kuhjunud võlgnevused ja tegevuskahjumid, ning suurendada samal ajal finantssuutlikkust suurema osa nimetatud ettevõtete tegevuses. Ametiasutused võtavad meetmeid selleks, et parandada riigiettevõtete üldjuhtimist, kaasa arvatud finantssektoris.

Energiasektoris rakendatakse kahe eelneva programmi alusel kokku lepitud, kuid seni rakendamata meetmeid, mille seas on gaasi- ja elektrituru liberaliseerimise tegevuskavade käivitamine.

Ettevõtluskeskkonna parandamine ning rahastamisvõimaluste lihtsustamine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) on veel üks tähtis punkt programmi struktuurireformide kavas. Programmi eesmärk on vähendada VKEde halduskoormust, lihtsustada nende juurdepääsu pankade ja omakapitalile ning vähendada õiguslikku ebakindlust maa ja kinnisvara registreerimise täiustamise ja VKEde piiriülese tegevuse toetamise teel. Peale selle toetab programm intellektuaalomandi õiguste raamistiku reformi, eriti seoses patentidega, eesmärgiga meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid teadus- ja innovatsioonitegevusse.

Tööturu valdkonnas toetatakse programmiga 2010. aasta pensionireformi lõpuleviimist meeste ja naiste pensioniea võrdsustamise teel.

Lisaks eespool nimetatud laiadele meetmevaldkondadele avaliku halduse tõhustamiseks programmi elluviimise seisukohast kriitilistes valdkondades kutsutakse Rumeenia ametiasutusi üles esitama iga kuue kuu järel aruandeid majandus- ja rahanduskomiteele ning majanduspoliitika komiteele selles valdkonnas tehtud edusammude kohta.

F: Rahapoliitika

Rahapoliitikas jääb suund hindade stabiliseerimisele ning inflatsiooni hoidmisele Rumeenia Riigipanga kehtestatud sihtvahemikus (2,5 % ±1 protsendipunkt).

2013/0338 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat rahastamisabi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem,[2] eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse soovitust, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)       Otsusega 2013/XXX/EL[3] on nõukogu otsustanud anda Rumeeniale vastastikust abi.

(2)       Liikmesriikidele mõeldud maksebilansi tasakaalustamise mehhanismi raames Rumeeniale antav keskmise tähtajaga ennetav finantsabi on kohane, arvestades praeguseid olusid, kus kaplitalivoogude volatiilsus mõjutab eelkõige uusi tekkivaid turge, makromajandusliku stsenaariumi suhtes esinevad ohud ning pangandussektoris on veel kitsaskohti. Ehkki praeguses turuolukorras ei kavatse Rumeenia taotleda kõikide osamaksete välja maksmist, võib eeldada, et ennetav abi toetab Rumeenia makromajandusliku, eelarve ja finantsstabiilsuse konsolideerimist ning struktuurireformide elluviimise abil Rumeenia majanduse vastupanuvõime ja kasvupotentsiaali suurendamist.

(3)       Kui negatiivsed ohud peaksid ilmnema, ei pruugi Rumeenia suuta katta kogu oma välist rahastamisvajadust olemasolevatest rahastamisvahenditest. Need ohud on muuseas seotud oluliste välisvõlgade ja finantssektori laenude pikendamistega, kõrge negatiivse netoinvesteerimispositsiooniga ning mõjudega, mida avaldavad euroalal toimuvad negatiivsed muutused. Sellise pingelise stsenaariumi puhul tuleb järelejäänud rahastamisvajaduste katmiseks käivitada ELi ennetav rahalise abi programm.

(4)       On kohane anda Rumeeniale ennetavalt ELi abi kuni 2 miljardit eurot rahastamisvahendist, millest antakse liidu keskmise tähtajaga rahalist abi liikmesriikide maksebilansi toetamiseks ja mis loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 332/2002. Abi tuleb anda koos 1 751,34 SDRi suuruse (ligikaudu 2 miljardit eurot, 170 % Rumeenia IMFi kvoodist) IMFi abilaenuga, mis kiideti heaks 27. septembril 2013 ja mida ametiasutused hakkavad samuti käsitlema ennetava abina. Maailmapank on andnud 1 miljardi euro suuruse arenguabipoliitika laenu, mille väljamaksmist on võimalik edasi lükata kuni 2015. aasta juuni lõpuni. Lisaks jätkab Maailmapank varasematest kohustustest tuleneva 891 miljoni euro suuruse toetuse andmist, millest 514 miljonit eurot on veel välja maksmata.

(5)       Abi peaks haldama komisjon, kes pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega lepib Rumeenia ametiasutustega kokku ennetava rahalise abiga seotud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused. Need tingimused tuleb kehtestada vastastikuse mõistmise memorandumis.

(6)       Pidades silmas abi ennetavat loomust, ei taotle Rumeenia osamaksete väljamaksmist liidu laenust enne, kui ilmnevad raskused seoses maksebilansiga või kapitalivoogudega. Kui Rumeenia esitab komisjonile rahastamistaotluse, teeb viimane pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega otsuse programmi käivitamise ning osamaksete suuruse ja ajakava kohta. Võimalike väljamaksetega seotud üksikasjalikud rahastamistingimused kehtestatakse ennetavas laenulepingus.

(7)       Ennetav rahaline abi antakse eesmärgiga aidata edukalt rakendada valitsuse majanduspoliitilist programmi ning sel moel toetada Rumeenia maksebilansi jätkusuutlikkust,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.           Euroopa Liit annab Rumeeniale keskmise tähtajaga rahalist abi kuni 2 miljardit eurot. Juhul kui rahalise abi programm käivitatakse ja nähakse ette väljamaksed, antakse abi laenudega, mille keskmise maksetähtaja ülempiir on kaheksa aastat.

2.           Liidu ennetava rahalise abi programmi käivitamist ja väljamakseid võib taotleda kuni 30. septembrini 2015.

Artikkel 2

1.           Abi haldab komisjon viisil, mis on kooskõlas Rumeenia kohustustega ja nõukogu soovitustega, eriti seoses riikliku reformikava rakendamise ning Rumeenia lähenemisprogrammi iga-aastase täiendamisega.

2.           Pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist lepib komisjon Rumeenia ametiasutustega kokku ennetava rahalise abiga seotud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused, nagu need on loetletud artikli 3 lõikes 3. Need tingimused kehtestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis on kooskõlas lõikes 1 osutatud kohustuste ja soovitustega. Üksikasjalikud rahastamistingimused kehtestab komisjon ennetavas laenulepingus.

3.           Koostöös majandus- ja rahanduskomiteega kontrollib komisjon regulaarselt abiga seotud majanduspoliitiliste tingimuste täitmist.

Artikkel 3

1.           Komisjon analüüsib liidu ennetava rahalise abi programmi käivitamist pärast seda, kui Rumeenia on komisjonile esitanud kirjaliku taotluse. Komisjon otsustab pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega, kas programmi käivitamine ja taotlus väljamaksete tegemiseks on põhjendatud ning määrab kindlaks osamaksete suuruse ja ajakava. Juhul kui rahalise abi programm käivitatakse, võib vahendid välja maksta kuni kahe osamaksena. Iga osamakse võib välja maksta ühe või mitme osana.

2.           Rahalise abi programmi käivitamisel otsustab komisjon liidu laenu täieliku või osalise väljamaksmise üle pärast seda, kui on saanud arvamuse majandus- ja rahanduskomiteest.

3.           Kõik väljamaksed tehakse tingimusel, et lähenemisprogrammis ja riiklikus reformikavas esitatud Rumeenia valitsuse majandusprogrammi on rakendatud rahuldavalt. Vastastikuse mõistmise memorandumis kehtestatud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused sisaldavad muu hulgas järgmist:

(a) eelarvete vastuvõtmine ja meetmete rakendamine kooskõlas eelarve konsolideerimisega, mis tuleneb stabiilsuse- ja kasvu paketi kohastest Rumeenia kohustustest täita 2015. aastaks Rumeenia keskpikk eelarve-eesmärk, ning saavutatud olukorra säilitamine seejärel;

(b) kahe eelneva programmi raames kokkulepitud meetmete täielik säilitamine ning veel täitmata tingimuste rakendamine;

(c) eelarvejuhtimisraamistiku täiendav tugevdamine, sealhulgas majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (fiskaalkokkulepe) artikli 3 rakendamise abil, et kindlustada eelarve konsolideerimine. Eriti tuleb tähelepanu pöörata mitmeaastase eelarvekavandamise tugevdamisele, tõhusa kohustuste kontrollimise süsteemi rakendamisele, maksukogumise ning kapitalimahutuste eelarvestamise parandamisele;

(d) nende tegevuskavade rakendamine, mis võeti õigeaegselt vastu pärast Maailmapanga poolt 2010–2011 tehtud toimimisläbivaatuste tulemuste avaldamist, ning keskse planeerimisüksuse loomine, et parandada poliitika prioriseerimist kogu valitsuses;

(e) võlgnevuste tasumine ning eelarve kontrollimehhanismide tugevdamine tervishoiusektoris parema aruandluse ja järelevalveraamistike abil;

(f) tervishoiusüsteemi strateegilise tegevuskava elluviimine, et optimeerida haiglastruktuuri ja tõsta esmaabi osutamise suutlikkust eesmärgiga parandada tervisealaseid tulemusi;

(g) riigivõla haldamise parandamine eesmärgiga vähendada ohte ning konsolideerida ja korrigeerida riigi võlakohustuse intressikõverat;

(h) pangakriiside lahendamise raamistiku, keskpanga situatsiooniplaneerimise ja Hoiuste Tagamise Fondi üldjuhtimise täiendav tugevdamine ning samuti meetmete rakendamine, et kiirendada pankade bilansi puhastamise käiku, ning pangandussektori krediididistsipliini säilitamine;

(i) finantsjärelevalveasutuse tegevust käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine rahvusvaheliste heade tavadega, et tugevdada järelevalvet pangandusvälise finantsturu üle;

(j) riigiettevõtete ümberstruktureerimine, sealhulgas nendes ettevõtetes riigi osaluse müümine, ning riigiettevõtete üldjuhtimise tugevdamine;

(k) ettevõtluskeskkonna parandamise meetmete täiendav rakendamine, sealhulgas VKEde halduskoormuse vähendamine ning meetmed, millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu rahastamisele;

4.           Kui see on vajalik laenu rahastamiseks, on lubatud intressimäära vahetustehingute arukas sõlmimine kõrgeima krediidikvaliteedi astmega osapooltega. Komisjon teavitab majandus- ja rahanduskomiteed laenude võimalikust refinantseerimisest või rahastamise tingimuste ümberkorraldamisest.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle teatavaks tegemise päeval.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

SELGITUS EELARVEMÕJU KOHTA

(vrd sise-eeskirjade artikkel 16)

POLIITIKAVALDKOND: JAOTIS 01 – MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND

TEGEVUSALA: FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID

1.           ETTEPANEKU NIMETUS, ASJAOMANE EELARVERIDA JA JAOTIS

Ettepanek nõukogu otsuse kohta, millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi, koostoimes soovitusega nõukogu otsuse kohta, millega antakse Rumeeniale vastastikust abi.

01 04 01 01 – Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

2.           ÕIGUSLIK ALUS:

ELi toimimise lepingu artiklid 143 ja 352; nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002.

3.           EELARVEAASTA ÜLDANDMED (EURODES)

Sellesse punkti kantakse Euroopa Liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmist juhul, kui võlgnik (Rumeenia) jätab täitmata oma lepingulised kohustused.

Eelarvetagatist kajastavat eelarvekannet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise kasutamise korral. Eeldatakse, et tavaliselt eelarvetagatist ei kasutata.

3a – Käesolev eelarveaasta

Ei kohaldata.

|| || Kulukohustuste assigneeringud

Esialgne assigneering eelarveaasta kohta || ||

Ümberpaigutused || ||

Täiendav assigneering || ||

Koguassigneering || ||

Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud || ||

Saldo || ||

Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa || ||

3b – Ülekandmine

Ei kohaldata.

|| || Kulukohustuste assigneeringud

Ülekandmine || ||

Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud || ||

Saldo || ||

Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa || ||

3c – Järgmine eelarveaasta

Ei kohaldata.

|| || Kulukohustuste assigneeringud

Esialgne assigneering eelarveaasta kohta || || p.m.

Ümberpaigutused || ||

Täiendav assigneering || ||

Koguassigneering || ||

Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud || ||

Saldo || ||

Kavandatud meetme jaoks ettenähtud summa || || p.m.

4.           MEETME KIRJELDUS

Keskmise tähtajaga ennetav finantsabi, mida Rumeeniale kavatsetakse anda, hõlmab selle rakendamise korral kuni 2 miljardi euro suurust ELi laenu (mille rahastamiseks EL võtab laenu rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt või finantsasutustelt). Abi antakse rahvusvahelise rahastamispaketi raames, mis hõlmab eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi tugilaenu suurusega 1,75 miljardit SDRi (ligikaudu 2 miljardit eurot). Maailmapank on andnud 1 miljardi euro suuruse arenguabipoliitika laenu, mille väljamaksmist on võimalik edasi lükata. Lisaks jätkab Maailmapank varasematest kohustustest tuleneva 891 miljoni euro suuruse toetuse andmist, millest 514 miljonit eurot on veel välja maksmata. Keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi antakse Rumeeniale selleks, et kõrvaldada tema maksebilansi jätkusuutlikkust endiselt ähvardavad ohud, sest kuigi Rumeenia jooksevkonto puudujääk on selgelt vähenenud, ohustab kapitalivoogude volatiilsus tema võimet end rahastada. Samuti toetatakse finantsabi kaudu jätkuvalt valitsuse majandusprogrammi elluviimist, mille eesmärk on muu hulgas tugevdada makromajanduslikku, eelarve ja finantsstabiilsust, suurendada haldussuutlikkust, reformida maksuhaldust, parandada avaliku sektori finantsjuhtimist ja kontrolli ning suurendada Rumeenia majanduse vastupidavust ja kasvupotentsiaali. Lisaks võimaldab finantsabi, mille haldamisel komisjon konsulteerib majandus- ja rahanduskomiteega, toetada Rumeenia majanduspoliitika kooskõlla viimist riigi kohustustega ELis ja nõukogu soovitustega, eriti seoses riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi rakendamisega.

Laen, mille EL kapitaliturgudelt või finantsasutustelt võtab, kui Rumeenia esitab taotluse finantsabi saamiseks ning kui komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist selle rahuldab, kaetakse ELi tagatisega. Laen võetakse kapitaliturgudelt või finantsasutustelt. Rumeeniale antava laenu põhisumma võib olla kuni 2 miljardit eurot.

ELi antud tagatise struktuur võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmise juhul, kui Rumeenia ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi.

Kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagasimaksmise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta; EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1) artiklit 12.

5.           KASUTATAV ARVUTUSMEETOD

Ei kohaldata.

6.           MAKSEGRAAFIK (EURODES)

Ei kohaldata.

Eelarverida || Assigneeringud || Väljamaksed

|| || || Aasta n || Aasta n+1 || Aasta n+2 || Aasta n+3 || Järgmised eelarveaastad

|| Aasta n || || || || || ||

|| Aasta n+1 || || || || || ||

|| || || || || || ||

|| Aasta n || || || || || ||

|| Aasta n+1 || || || || || ||

|| || || || || || ||

|| Kokku || || || || || ||

[1]               Esimese programmi aluseks oli nõukogu otsus 2009/459/EÜ ja teise programmi aluseks nõukogu otsus 2011/288/EL.

[2]               EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

[3]               Vt Euroopa Liidu Teataja lk xx.