SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Vastavalt nõukogu antud volitustele alustas Euroopa Komisjon Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle. Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 24. juulil 2013 uue protokolli. Uus protokoll hõlmab nelja aasta pikkust ajavahemikku alates selle jõustumiskuupäevast.

Lepingu protokolli peamine eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Maroko Kuningriigi vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires. Komisjon võttis muu hulgas aluseks sõltumatute välisekspertide koostatud järelhindamise tulemused.

Partnerluslepingu üldine eesmärk on tõhustada koostööd Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Maroko kalapüügipiirkonnas.

Eelkõige on protokolliga ette nähtud kalapüügivõimalused järgmiste kategooriate puhul:

– väikesemahuline pelaagiline püük põhjaosas: 20 seinerit,

– väikesemahuline kalapüük põhjaosas: 35 põhjaõngejadalaeva,

– väikesemahuline kalapüük lõunaosas: 10 laeva (veoõngelaevad ja ritvõngelaevad),

– põhjalähedane püük: 16 laeva (põhjaõngejadalaevad ja põhjatraalid),

– tuunipüük: 27 ritvõngelaeva,

– tööstuslik pelaagiline kalapüük: 80 000 püügitonni, 18 laeva.

Eelmine protokoll, mida kohaldati ajutiselt alates 28. veebruarist 2011, ei saanud heakskiitu parlamendilt, kes pidas protokolli kulude ja tulude suhet liiga madalaks. Samuti ei olnud tagatud püütavate kalavarude jätkusuutlikkus ega võetud arvesse rahvusvahelist õigust, kuna ei olnud tõendatud, et kohalik elanikkond saaks kõnealuse protokolli kohaldamisest majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Parlamendi tõstatatud küsimustele leiti lahendus, eelkõige:

- parandati oluliselt uue protokolli kulude ja tulude suhet, suurendades uues protokollis kalapüügivõimalusi võrreldes eelmise protokolliga, samas kui Euroopa Liidu rahalist toetust vähendati;

- rõhutati kavandatud tegevuse olulise tingimusena jätkusuutlikkuse põhimõtet, mis rajaneks teadustööl ja mida korrati tekstis sageli;

- kohustati Marokot esitama korrapäraselt üksikasjalikud aruanded valdkondlikuks toetuseks ettenähtud rahalise toetuse kasutamise kohta, märkides nende majandusliku ja sotsiaalse mõju geograafilise ulatuse, ning nähti ette protokolli peatamise mehhanism, sealhulgas inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete rikkumiste korral.

Sellest lähtuvalt teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi nõusolekul vastu otsus lepingu sõlmimiseks.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Huvitatud isikutega konsulteeriti ajavahemikku 2007–2011 hõlmanud protokolli hindamise raames. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Maroko Kuningriigi kalandusprotokolli jätkumise vastu.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolevat menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust protokolli enda sõlmimise kohta ja nõukogu määrust, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist ELi liikmesriikide vahel.

4.           MÕJU EELARVELE

Protokollis sätestatud 30 000 000 euro suurune aastane rahaline toetus jaguneb järgmiselt: a) 16 000 000 euro suurune summa juurdepääsu eest kalavarudele ja b) 14 000 000 euro suurune eritoetus Maroko Kuningriigi kalandussektori poliitika arendamiseks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele ja eelkõige Maroko Kuningriigi vajadustele võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu.

2013/0315 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelises kehtivas kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[1]

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu võttis 22. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist[2].

(2)       Euroopa Ühendus ja Maroko Kuningriik on teineteisele 28. veebruaril 2007. aastal vastavalt teatanud Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu jõustamiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest[3].

(3)       Liit on pidanud Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi uue protokolli üle, milles sätestatakse Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Maroko Kuningriigi jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(4)       Otsusega nr …/2013/EL[4] andis nõukogu loa kõnealune protokoll allkirjastada, ilma et see piiraks selle hilisemat sõlmimist.

(5)       ELi huvides on kohaldada Maroko Kuningriigiga sõlmitud kalandussektori partnerluslepingut protokolli abil, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja vastav rahaline toetus ning kehtestatakse vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamise tingimused Maroko kalapüügipiirkonnas. Seega tuleks kõnealune protokoll liidu nimel heaks kiita.

(6)       Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu artikliga 10 on asutatud ühiskomitee, kelle ülesanne on lepingu kohaldamise kontrollimine ja vajaduse korral protokolli muudatuste vastuvõtmine. Kõnealuste muudatuste vastuvõtmiseks tuleks anda komisjonile volitused need lihtsustatud korras heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel sõlmitakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud esitama liidu nimel teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda.

Artikkel 3

Kooskõlas Euroopa Liidu ja Maroko Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu artikliga 10 on Euroopa Komisjon volitatud kiitma heaks protokolli need muudatused, mille on vastu võtnud ühiskomisjon.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

PROTOKOLL

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Üldpõhimõtted

Protokoll ja lisa koos liidetega on Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel 28. veebruaril 2007. aastal sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „kalandusleping”) lahutamatud osad. Kõnealune leping kuulub 26. veebruaril 1996. aastal sõlmitud Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, edaspidi „assotsieerimisleping”) raamistikku. Protokolli eesmärk on aidata saavutada assotsieerimislepingu üldeesmärgid ja tagada kalavarude jätkusuutlikkus keskkonna, majanduse ja sotsiaalsest seisukohast.

Protokolli rakendatakse kooskõlas assotsieerimislepingu artikliga 1 dialoogi ja koostöö arendamise valdkonnas ning kooskõlas kõnealuse lepingu artikliga 2 seoses demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisega.

Artikkel 2

Kohaldamisaeg, kestus ja kalapüügivõimalused

Kalanduslepingu artikli 5 kohaselt alates protokolli kohaldamisest neljaks aastaks antavad kalapüügivõimalused on määratud kindlaks käesolevale protokollile lisatud tabelis.

Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4 ja 5 esitatud tingimustel.

Kalanduslepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisas esitatud tingimustel väljaantud kalapüügiluba.

Artikkel 3

Rahaline toetus

1.           Protokolliga ettenähtud aastane hinnanguline koguväärtus artiklis 2 osutatud ajavahemikul on 40 000 000 eurot. Sellest kogusummast:

(a) 30 000 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 7 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)          16 000 000 euro suurune rahaline toetus on ette nähtud kalavarudele juurdepääsuks;

ii)         14 000 000 euro suurune eritoetus Maroko kalanduspoliitikale.

(b) 10 000 000 eurot on ette nähtud laevaomanike makstavate hinnanguliste tasude jaoks kalapüügilubade eest, mis on välja antud kalanduslepingu artikli 6 kohaselt ja käesoleva protokolli lisa I peatüki D ja E jaoga ettenähtud korras.

2.           Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 8 kohaselt.

3.           Artikli 6 lõike 9 kohaselt maksab Euroopa Liit lõike 1 punktis a osutatud rahalise toetuse esimesel aastal hiljemalt kolm kuud pärast protokolli kohaldamiskuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeval.

4.           Lõike 1 punktis a osutatud rahaline toetus kantakse kuningriigi ülemlaekuri (Trésorier Générale du Royaume) nimele kuningriigi riigikassas avatud arvelduskontole, mille andmed Maroko ametiasutused teatavad.

5.           Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt on selle toetuse kasutamine Maroko ametiasutuste ainupädevuses.

Artikkel 4

Teadusvaldkonna korraldus ja katsepüük

1.           Vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 kohustuvad lepinguosalised korraldama korrapäraselt ja vajaduse korral teaduskohtumisi, et arutada käesoleva protokolli haldamiseks ja tehniliseks jälgimiseks loodud ühiskomitees tõstatatud teadusküsimusi. Kõnealuste teaduskohtumiste volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab kalanduslepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitee.

2.           Lepinguosalised kohustuvad edendama Maroko kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kala püüdvate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

3.           Kalanduslepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad lepinguosalised kalanduslepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees nõu teaduskomitee kohtumiste järelduste üle ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel vastu meetmed kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

4.           Teadusuuringute eesmärgil ja teaduse edasiarendamiseks võib katsepüük Maroko kalapüügipiirkonnas toimuda ühiskomitee taotluse korral. Katsepüügi rakendamise üksikasjad otsustatakse käesoleva protokolli lisa IV peatüki sätete kohaselt.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1.           Ühiskomitee võib vastastikusel kokkuleppel vaadata läbi artiklis 2 osutatud kalapüügivõimalused, tingimusel et see ei kahjustata Maroko kalavarude jätkusuutlikkust.

2.           Kalapüügivõimaluste suurendamise korral suurendatakse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud rahalist toetust proportsionaalselt kalapüügivõimalustele ja pro rata temporis põhimõttel. Sellise suurendamise korral ei tohi ELi makstav rahaline toetus siiski ületada rohkem kui kahekordselt artikli 3 lõike 1 punktis a alapunktis i osutatud summat. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 2 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt kalapüügivõimalustele ja pro rata temporis põhimõttel.

3.           Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et tagatakse nende kalavarude jätkusuutlikkus, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

Artikkel 6

Eritoetus Maroko kalanduspoliitikale

1.           Käesoleva protokolli artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud rahaline toetus on ette nähtud Maroko kalanduspoliitika väljaarendamisele ja elluviimisele vastavalt kalandussektori arengustrateegiale „Halieutis”.

2.           Selle toetuse kasutamine ja suunamine Maroko poolt põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ühiskomitees kindlaks määratud eesmärkidel ning nende saavutamiseks kavandatud ühe- ja mitmeaastaste programmidel vastavalt strateegiale „Halieutis” ning lähtuvalt rakendatavate projektide oodatava mõju hinnangust.

3.           Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Maroko ELile lõikes 1 sätestatud toetuse kasutamisest kohe pärast suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmist ühiskomitees. Iga järgmise aasta toetuse kasutamisest teatab Maroko enne eelneva aasta 30. septembrit.

4.           Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

5.           Maroko esitab käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse raames rakendatud projektide eduaruande ühiskomiteele läbivaatamiseks.

6.           Sõltuvalt projektide laadist ja nende rakendamise kestusest esitab Maroko ühiskomiteele aruande käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse raames lõpuleviidud projektide kohta, märkides nende eeldatava majandusliku ja sotsiaalse mõju, eelkõige võetud meetmete mõju tööhõivele ja investeeringutele ning mis tahes muu mõõdetava mõju, samuti toetuse geograafilise jaotumise. Kõnealune teave koostatakse näitajate põhjal, mille ühiskomitee üksikasjalikult kindlaks määrab.

7.           Lisaks esitab Maroko enne protokolli kehtivuse lõppemist käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse rakendamise lõpparuande, lisades sellesse eelnevates lõigetes osutatud elemendid.

8.           Lepinguosalised jätkavad valdkondliku toetuse rakendamist vajaduse korral ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist, samuti vajaduse korral protokolli katkestamise korral vastavalt käesoleva protokolliga ettenähtud korrale.

9.           Käesoleva protokolli artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga ii ette nähtud rahaline eritoetus makstakse osamaksetena, võttes arvesse valdkondliku toetuse rakendamise tulemusi ja kavandamisetapis kindlaksmääratud vajadusi.

10.         Rakendamise raamistik määratakse kindlaks ühiskomitees.

Artikkel 7

ELi ettevõtjate majanduslik integreerumine Maroko kalandussektoriga

Kooskõlas kehtivate õigusnormidega kohustuvad lepinguosalised edendama kontakte ja soodustama koostööd ettevõtjate vahel järgmistes valdkondades:

– kalandusega seotud tööstuse arendamine, eelkõige laevaehitus ja -remont ning püügivahendite tootmine;

– erialateadmiste vahetamine ja juhtide koolitamine merekalandussektoris;

– kalandustoodete müük;

– turustamine;

– vesiviljelus.

Artikkel 8

Protokolli kohaldamise peatamine tõlgendamise või kohaldamisega seotud erimeelsuste tõttu

1.           Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu kalanduslepingu artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajaduse korral kokku erakorraliselt.

2.           Käesoleva protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel kokkuleppele ei jõuta.

3.           Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4.           Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised nõupidamisi, et leida neid lahutavale vaidlusele kokkuleppeline lahendus.. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist. Rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokollist tulenevate tehniliste kohustuste täitmata jätmine

Käesoleva protokolli sätete ja kehtivate õigusaktide kohaselt on Marokol käesoleva protokolli kohaldamisest tulenevate sätete ja kohustuste rikkumise korral õigus kohaldada lisadega ettenähtud karistusi.

Artikkel 10

Elektrooniline teabevahetus

Maroko ja Euroopa Liit kohustuvad rakendama võimalikult kiiresti teabesüsteeme, mis on vajalikud käesoleva lepingu tehnilise haldamisega seotud kogu teabe ja kõigi sellekohaste dokumentide (nt püügiandmed, laeva asukoht VMSi kohaselt, kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine) edastamiseks elektroonilisel teel.

Artikkel 11

Kohaldatavad riiklikud õigusaktid

Käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes kohaldatakse Marokos kehtivaid õigus- ja haldusnorme.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev kokkulepe ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.

Kalapüügivõimalused

Väikesemahuline püük || Põhjalähedane püük || Tööstuslik pelaagiline kalapüük || Tööstuslik pelaagiline kalapüük (värske kala)

Pelaagiline püük põhjaosas: noodad || Väikesemahuline püük lõunaosas: veoõnged ja ritvõnged || Väikesemahuline püük põhjaosas: põhjaõngejadad || Väikesemahuline tuunipüük: ritvõnged || Põhjaõngejadalaevad ja põhjatraalid || Pelaagilised või poolpelaagilised traalerid || Pelaagilised või poolpelaagilised traalerid

|| || || || || C varud Kvoot 80 000 tonni

20 laeva || 10 laeva || 35 laeva || 27 laeva || 16 laeva || 18 laeva

PROTOKOLLI LISA

Euroopa Liidu laevade püügitegevuse tingimused Maroko kalapüügipiirkonnas

I peatükk

Kalapüügilubade taotlemisel ja väljaandmisel kohaldatavad sätted

A. Püügiloa taotlus

1.           Püügiluba kala püüdmiseks Maroko kalapüügipiirkonnas antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2.           Laev on nõuetekohane, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud Marokos kalapüügikeeldu ning laev ei ole kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

3.           Laevadel ei tohi olla vastuolusid Maroko ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Maroko ja ELi vahelistest kalandusalastest lepingutest tulenevad kohustused.

4.           Euroopa Liidu pädevad ametiasutused (edaspidi „komisjon”) esitavad põllumajanduse ja merekalapüügi ministeeriumi merekalapüügi osakonnale (edaspidi „osakond”) nende laevade nimekirja, kes soovivad tegelda kalapüügiga protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes määratud piirides, vähemalt 20 päeva enne taotletavate püügilubade kehtivuse alguskuupäeva. Need nimekirjad edastatakse elektroonilisel teel osakonnas kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis.

5.           Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide ja püügipiirkondade kaupa esitatud laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad, rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa ning taotletava perioodi jooksul kasutatav(ad) püügivahend(id).

6.           Tööstusliku pelaagilise kalapüügi puhul näidatakse nimekirjas iga laeva kohta taotletav püügikvoot tonnides igakuise kavandatava püügikoguse kaupa. Kui asjaomase kuu jooksul ulatub püük enne asjaomase kuu lõppu laeva kavandatud igakuise püügikvoodini, võib laevaomanik komisjoni kaudu edastada osakonnale igakuise kavandatud püügikoguse kohanduse ja taotleda kõnealuse kavandatud igakuise püügikvoodi suurendamist.

7.           Kui asjaomase kuu jooksul on püük väiksem kui kavandatud igakuine püügikvoot, krediteeritakse kvoodi või tasu vastav osa järgmisesse kuusse.

8.           Kalapüügilubade üksiktaotlused püügiliikide kaupa esitatakse osakonnale koos lõigetes 4 ja 5 osutatud nimekirjadega liites 1 esitatud näidisvormil.

9.           Koos püügiloa taotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid:

– lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirja koopia;

– hiljutine kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal. Foto mõõtmed peavad olema vähemalt 10x15 cm;

– kinnitus kalapüügiloa tasu, lõivude ja vaatlejatasude maksmise kohta. Tööstusliku pelaagilise kalapüügi puhul tuleb kinnitus tasude maksmise kohta esitada enne selle kuu 1. kuupäeva, milleks tegevus lubatud kalapüügipiirkonnas on kavandatud, nagu on märgitud vastaval kalapüügi teabelehel;

– muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide puhul.

10.         Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse igal aastal kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes kinnitus püügiloa tasu, lõivude ja vaatlejatasude maksmise kohta.

11.         Püügiloa taotluse vormid ja kõik lõikes 6 nimetatud dokumendid koos kalapüügilubade koostamiseks vajaliku teabega võib edastada elektroonilisel teel osakonnas kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis.

B. Kalapüügiloa väljaandmine

1.           Osakond väljastab kõigi laevade kalapüügiload komisjonile Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu Marokos (edaspidi „delegatsioon”) 15 päeva jooksul alates punktis 6 sätestatud dokumentide kättesaamise kuupäevast. Vajaduse korral teatab osakond komisjonile kalapüügiloa andmisest keeldumise põhjused.

2.           Kalapüügiload koostatakse vastavalt protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedele, märkides eelkõige ära kalapüügi piirkonna, kauguse kaldast, andmed seoses satelliitsidet kasutava pidevalt toimiva positsioneerimis- ja laevaseiresüsteemiga (VMSi transponderi seerianumber), lubatud püügivahendid, peamised liigid, võrgu lubatud silmasuuruse, lubatud kaaspüügi mahu ning tööstusliku pelaagilise kalapüügi puhul laeva lubatud kavandatud igakuised püügikvoodid. Laeva kavandatud igakuist püügikvooti võib suurendada vastava teabelehega ettenähtud püügipiirangute ulatuses.

3.           Kalapüügiloa võib välja anda üksnes kõik selleks ettenähtud haldusformaalsused täitnud laevadele.

4.           Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügiloasüsteemi rakendamise edendamises.

C. Kalapüügilubade kehtivusaeg ja kasutamine

1.           Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks kalendriaasta, välja arvatud esimene ajavahemik, mis algab protokolli kohaldamiskuupäeval ja lõpeb 31. detsembril, ning viimane ajavahemik, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb protokolli kehtivuse lõppemise kuupäeval.

2.           Kalapüügiload kehtivad üksnes tasudega hõlmatud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse loaga kindlaksmääratud kalapüügipiirkonnas, püügivahendite ja kalapüügiliigi suhtes.

3.           Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks ning mida lipuriigi pädevad asutused nõuetekohaselt kinnitavad, võib ELi taotluse korral laeva kalapüügiloa siiski võimalikult kiiresti asendada püügiloaga mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale, mille tonnaaž ei ületa avarii teinud laeva tonnaaži.

4.           Avarii teinud laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud püügiloa delegatsiooni vahendusel osakonnale.

5.           Püügiluba peab olema kalapüügiõigusega laeva pardal ja see esitatakse inspekteerimisorganile igal kontrollimisel.

6.           Kalapüügiloa kehtivusaeg on üks kalendriaasta, poolaasta või kvartal. Üks poolaasta koosneb kuue kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. jaanuaril või 1. juulil, välja arvatud protokolli esimene ja viimane ajavahemik. Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil või 1. oktoobril, välja arvatud protokolli esimene ja viimane ajavahemik.

D. Loatasud ja lõivud

1.           Kalapüügilubade aastatasud kehtestatakse Maroko õigusaktidega.

2.           Loatasud hõlmavad kalendriaastat, mille jooksul kalapüügiluba välja antakse, ja need makstakse jooksva aasta lubade esmakordse taotlemise korral. Loatasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

3.           Loatasud ja lõivud arvutatakse iga laeva kohta protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes kindlaks määratud määrade põhjal.

4.           Lõivud arvutatakse lähtuvalt kalapüügiloa tegelikust kehtivusajast, võttes arvesse võimalikku bioloogilise taastumise aega.

5.           Kõigist muudatustest kalapüügiluba käsitlevates õigusaktides teatatakse komisjonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

E. Makseviisid

Loatasud, lõivud ja vaatlejatasud makstakse põllumajanduse ja merekalapüügi ministeeriumi ülemlaekurile enne püügiloa väljastamist Marokos asuva Bank Al Maghribis avatud kontole nr 0018100078000 20110750201.

Tasude maksmine tööstusliku pelaagiliste kalapüügi traaleritele antud kvootide eest toimub järgmiselt:

– laevaomaniku taotletud kavandatud igakuisele püügikvoodile vastav tasu makstakse enne püügitegevuse algust või iga kuu 1. kuupäevaks.

– Kavandatud igakuise püügikvoodi suurendamisel vastavalt I peatüki A jao punktis 6 peavad Maroko ametiasutused kõnealusele suurendamisele vastava tasu maksma enne püügitegevuse jätkamist.

– Kavandatud igakuise püügikvoodi ületamisel ja selle võimalikul suurendamisel korrutatakse kõnealusele suurendamisele vastav tasu koefitsiendiga 3. Kuubilanss arvutatuna püütud saagi alusel makstakse kahe kuu jooksul pärast seda kalendrikuud, mil kõnealune püük toimus.

II peatükk

Tuunipüügilaevade suhtes kohaldatavad sätted

1.           Loatasu on 35 eurot Maroko kalapüügipiirkonnas püütud tonni kala kohta.

2.           Kalapüügiluba antakse üheks kalendriaastaks pärast 7 000 euro suuruse ettemaksu tasumist laeva kohta.

3.           Ettemaks arvutatakse lähtuvalt püügiloa tegelikust kehtivusajast.

4.           Siirdeliikide püügi loaga laevade kaptenid peavad käesoleva lisa 6. liites esitatud näidise kohast püügipäevikut.

5.           Laevaomanikud edastavad ühe koopia kõnealusest püügipäevikust ka oma pädevatele ametiasutustele hiljemalt 15 päeva pärast saagi lossimist. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia komisjonile, kes edastab selle osakonnale.

6.           Komisjon esitab osakonnale iga laevaomaniku koostatud ning liikmesriikide ja Maroko püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto Português do Mar e da Atmosfera (IPMA) ja Institut National de Recherche Halieutique (INRH)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne 30. aprilli eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

7.           Protokolli viimase kohaldamisaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate loatasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast protokolli kehtivusaja lõppu.

8.           Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates osakonna poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Komisjon edastab laevaomaniku poolt Maroko ülemlaekurile I peatüki E jaos nimetatud kontole eurodes tehtud makse kinnituse osakonnale hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist.

9.           Kui lõpliku arvestuse summa on eespool nimetatud ettemaksust väiksem, siis summade vahet tagasi ei maksta.

10.         Laevaomanikud teevad kõik vajaliku püügipäeviku koopiate saatmiseks ja vajaduse korral punktides 5 ja 8 sätestatud tähtaja jooksul täiendavate maksete tegemiseks.

11.         Punktides 5 ja 8 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

III peatükk

Kalapüügi piirkonnad

Enne protokolli kohaldamist edastab Maroko Euroopa Liidule oma kalapüügipiirkonna ja kõigi selle piires asuvate kalapüügiks keelatud piirkondade lähtejoonte geograafilised koordinaadid. Käesolev protokoll ei hõlma Maroko Vahemere vööndit, mis asub punktist 35°47’18’’N – 5°55’33’’W (Cap Spartel) idas.

Kalapüügi piirkonnad iga püügiliigi jaoks Maroko Atlandi ookeani piirkonnas määratakse kindlaks kalapüügi teabelehtedes (2. liide).

IV peatükk

Katsepüügi rakendamise üksikasjad

Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks i) katsepüügiga tegelevad Euroopa ettevõtjad, ii) kõige sobivama ajavahemiku ning iii) kohaldatavad tingimused. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab osakond olemasolevat teadusinfot ja muud põhiteavet. Lepinguosalised lepivad kokku teadusprotokollis, millest katsepüügi puhul lähtutakse ning mis edastatakse asjaomastele ettevõtjatele.

Maroko kalandussektor osaleb selles aktiivselt (katsepüügi kooskõlastamine ja katsepüügi tingimusi käsitlev mõttevahetus).

Püügireisi kestus on vähemalt kolm kuud ja mitte rohkem kui kuus kuud, kui lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel seda ei muuda.

Komisjon edastab Maroko ametiasutustele katsepüügi lubade taotlused. Tehnilises toimikus täpsustatakse:

– laeva tehnilised andmed;

– laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

– ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);

– rahastamisviis.

Vajaduse korral korraldab osakond komisjoni ja asjaomaste laevaomanikega mõttevahetuse tehniliste ja rahaliste küsimuste üle.

Enne katsepüügireisi alustamist peavad Euroopa Liidu laevad sõitma käesoleva lisa IX peatüki punktidega 1.1 ja 1.2 ettenähtud kontrollimiseks Maroko sadamasse.

Enne püügireisi algust esitavad laevaomanikud osakonnale ja komisjonile

– püügiaruande pardal juba oleva saagi kohta;

– püügireisil kasutatavate püügivahendite tehnilised näitajad;

– kinnituse, et nad järgivad Maroko kalanduseeskirju.

Püügireisi ajal peavad kõnealused laevaomanikud

– esitama osakonnale ja komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas püügireisi tehnilised näitajad (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud ja märkused);

– edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna;

– tagama, et pardal viibiks üks Maroko teadusvaatleja või Maroko ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laevaohvitserina ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Maroko ametiasutustega. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul;

– Maroko kalapüügipiirkonnast lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Maroko ametiasutused seda taotlevad;

– pidama kinni Maroko kalandusalastest õigusnormidest.

Teadusliku püügireisi ajal saadud saak, sealhulgas kaaspüük, jääb laevaomaniku omandisse, kui see vastab asjaomastele ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele ja teadusprotokolli sätetele.

Osakond nimetab kontaktisiku, kelle poole võib pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võivad katsepüüki takistada.

V peatükk

käesoleva lepingu alusel maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdvate ELi kalalaevade satelliitseire suhtes kohaldatavad sätted

1.           Üldsätted

1.1.        Käesoleva protokolli raames kohaldatakse Maroko püügipiirkonnas kala püüdvate või püügitegevust kavandavate Euroopa Liidu laevade suhtes positsioneerimis- ja satelliitseireseadmeid käsitlevaid Maroko õigusnorme. Lipuriik tagab, et tema lipu all sõitvad laevad järgivad kõnealuseid õigusnorme.

1.2.        Satelliitseire teostamiseks edastavad Maroko pädevad ametiasutused Euroopa lepinguosalisele Maroko kalapüügipiirkonna ning kõigi kalastamise keelualade koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid).

(1) Osakond edastab kõnealuse teabe komisjonile enne protokolli kohaldamiskuupäeva.

(2) Kõnealused andmed edastatakse elektrooniliselt, väljendatuna kümnendarvuna N/S DD.ddd (WGS84).

(3) Kõnealuste koordinaatide igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

1.3.        Lipuriik ja Maroko määravad kumbki ühe VMSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

(1) Enne protokolli kohaldamist edastavad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused teineteisele oma VMSi korrespondendi andmed (nimed, aadress, telefon, teleks, e-post).

(2) VMSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

2.           Lavaseiresüsteemi andmed

2.1.        Seire asukohaviga on kuni 100 meetrit ja usaldusvahemik 99 %.

2.2.        Kui lepingu alusel kala püüdev laev, mida käesoleva protokolli kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Maroko kalapüügipiirkonda, edastatakse asukohateated viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja Maroko kalapüügiseirekeskusele. Kõnealused teated edastatakse järgmiselt:

(1) elektroonilisel kujul turvaprotokolli kaudu;

(2) vähemalt iga kahe tunni tagant;

(3) 3. liites osutatud vormingus;

(4) asukohateadetena.

2.3.        Lisaks märgistatakse VMSi kohased asukohad järgmiselt:

(1) esimene Maroko kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”;

(2) kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS”,

(3) esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Maroko kalapüügipiirkonnast väljumist, märgistatakse koodiga „EXI”;

(4) punkti 13 kohaselt käsitsi edastatud asukohad märgistatakse koodiga „MAN”.

2.4.        Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema:

(1) usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad;

(2) täielikult automatiseeritud ja kogu aeg töökorras sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest.

2.5.        Pardal olevat andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat satelliitseiresüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

2.6.        Laevakaptenid tagavad igal ajal, et:

(1) andmeid ei muudeta;

(2) satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata;

(3) satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata;

(4) satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

2.7.        Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel andma teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet veendumaks, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks, samuti selleks et püügiandmete edastamist võimaldavate funktsioonide integreerimise korral saaks luua vajaliku failiedastusprotokolli.

3.           Laeva pardal asuva seireseadme tehniline tõrge või rike

3.1.        Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline tõrge või rike, mis mõjutab seadme tööd, peab lipuriik viivitamata teavitama osakonda ja komisjoni.

3.2.        Rikkis seade tuleb vahetada välja kümne päeva jooksul pärast rikkest teatamist. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Maroko kalapüügipiirkonnast lahkuma või sisenema remondiks mõnesse Maroko sadamasse.

3.3.        Seni kuni seade ei ole välja vahetatud, edastab laeva kapten üldise asukohateate iga nelja tunni järel käsitsi elektroonilisel teel või raadio või faksi abil, lisades laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele registreeritud asukohateated.

3.4.        Käsitsi edastatavad teated edastatakse liikmesriigi kalapüügiseirekeskusele, kes edastab need viivitamata Marko kalapüügiseirekeskusele.

4.           Maroko kalapüügiseirekeskus ei saa VMSi andmeid kätte

4.1.        Kui Maroko kalapüügiseirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktiga 5 ettenähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja asjaomast lipuriiki.

4.2.        Nõuet rikkunud lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja/või Maroko kalapüügiseirekeskus peavad viivitamata teavitama igast tehnilisest kõrvalekaldest seoses teabe edastamisega ja asukohateadete vastuvõtmisega kalapüügiseirekeskuste vahel, et leida võimalikult kiiresti tehniline lahendus. Komisjoni tuleb teavitada mõlema kalapüügiseirekeskuse leitud lahendusest.

4.3.        Kõik teated, mida ei saadud rikke ajal edastada, tuleb edastada uuesti kohe, kui side asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Maroko kalapüügiseirekeskuse vahel on taastatud.

4.4.        Enne käesoleva protokolli jõustumist lepivad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida kalapüügiseirekeskused peavad kasutama rikete puhul VMSi andmete edastamiseks, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

4.5.        Maroko ja ELi lipuriigi kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei tohi mõjutada laevade tavapärast püügitegevust. Punkti 4.4 kohast edastamisviisi tuleb kasutada viivitamata.

4.6.        Maroko teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei riku VMSi andmeid edastamata jättes seadust, vaid et tegemist on kalapüügiseirekeskuse rikkega ning teate edastamine toimub vastavalt punkti 4.4 kohaselt tehtud otsusele.

5.           VMSi andmete kaitse

5.1.        Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmeid kasutavad Maroko ametiasutused üksnes käesoleva lepingu alusel kala püüdvate Euroopa laevade kontrolliks ja järelevalveks, samuti Marokos tehtavateks teadusuuringuteks kalanduse juhtimise ja arendamise raames.

5.2.        Kõnealuseid andmeid ei tohi olenemata põhjusest mingil juhul edastada kolmandatele isikutele.

5.3.        Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitees, kes teeb vastava otsuse.

5.4.        Lepinguosalised nõustuvad vajaduse korral neid sätteid lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitees läbi vaatama.

VI peatükk

Püügiaruanded

1.           Püügipäevik

1.1.        Laeva kaptenil on kohustus kasutada spetsiaalselt Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsemiseks sisseseatud püügipäevikut, mille näidisvorm on esitatud lisa 7. liites, ja täita seda päevikut nimetatud püügipäeviku selgitavates märkustes toodud nõuete kohaselt.

1.2.        Laevaomanikud edastavad ühe koopia kõnealusest püügipäevikust oma pädevatele ametiasutustele hiljemalt 15 päeva pärast saagi lossimist. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia komisjonile, kes edastab selle osakonnale.

1.3.        Kui laevaomanik ei täida eespool lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peatatakse püügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Komisjoni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

2.           Kvartali kaupa esitatavad püügiaruanded

2.1.        Komisjon teatab osakonnale enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu eelmise kvartali jooksul kõigi ELi laevade püütud kogused vastavalt käesoleva lisa 8. ja 9. liites esitatud näidisvormile.

2.2.        Andmed esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ning püügipäevikus nimetatud bioloogiliste liikide kaupa.

2.3.        Need andmed edastatakse osakonda ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis arvutifailina.

3.           Andmete usaldusväärsus

Eespool punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida varude arengut.

4.           Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised määravad kindlaks elektroonilise edastuse protokolli, et edastada 11. liites sätestatud püügitegevuse ja -aruannetega seotud andmed (edaspidi „ERSi andmed”) elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”) kaudu . Mõlemad lepinguosalised näevad ette kõnealuse elektroonilise süsteemi rakendamise ning asendavad paberkandjal esitatud püügiaruande ERSi andmetega, niipea kui Maroko on seadnud sisse vajalikud seadmed ja vajaliku tarkvara.

5.           Lossimised väljaspool Marokot

Laevaomanikud on kohustatud edastama oma pädevatele ametiasutustele käesoleva protokolli raames püütud saagi lossimisaruanded hiljemalt 15 päeva pärast lossimist. Kõnealused ametiasutused edastavad koopiad viivitamata delegatsioonile, kes tagab nende edastamise.

VII peatükk

Maroko meremeeste pardalevõtmine

1.           Käesoleva lepingu kohaseid püügilube omavad laevaomanikud võtavad kogu Maroko kalapüügipiirkonnas viibimise aja jooksul Maroko meremehi pardale, nagu on ette nähtud 2. liites esitatud teabelehtedega.

2.           Laevaomanikud valivad oma laevade pardale võetavad meremehed merekooli edukalt lõpetanud kandidaatide ametlikust nimekirjast, mille osakond on komisjonile edastanud ning mille komisjon on edastanud asjaomastele lipuriikidele. Nimekirja ajakohastatakse iga aasta 1. veebruaril. Laevaomanikud valivad ise nimekirjast parimate teadmiste ja piisava kogemusega kandidaadid.

3.           Maroko meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Maroko pädevate ametiasutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

4.           Laevaomanik või tema esindaja peab lepingu koopia edastama delegatsiooni kaudu osakonnale niipea, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on kõnealuse lepingu heaks kiitnud.

5.           Laevaomanik või tema esindaja edastab delegatsiooni kaudu osakonnale igale laevale tööle võetud Maroko meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

6.           Delegatsioon saadab osakonnale 1. veebruaril ja 1. augustil poolaasta kokkuvõtte ELi laevadele tööle võetud Maroko meremeeste kohta koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse.

7.           ELi kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

8.           Maroko meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse kindlaks enne kalapüügilubade väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Maroko meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Maroko meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Maroko laevaperede omad, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

9.           Kui üks või mitu tööle võetud meremeest laeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevaid ametiasutusi meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Kõnealused ametiasutused teavitavad sellest osakonda.

10.         Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesoleva lepinguga ettenähtud arv meremehi.

11.         Kui Maroko meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased Euroopa Liidu laevaomanikud kohustatud kuni kolme kuu jooksul iga Maroko kalapüügipiirkonnas püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot iga pardale võtmata Maroko meremehe kohta.

12.         Seda summat kasutatakse Maroko kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse Marokos asuva Bank Al Maghribis avatud kontole nr 0018100078000 20110750201.

13.         Kui laevaomanik rikub korduvalt kohustust võtta tööle ettenähtud arvul Maroko meremehi (välja arvatud punktis 9 sätestatud juhud), peatatakse laeva püügiluba automaatselt, kuni kohustus on täidetud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

VIII peatükk

Kalapüügi seire ja jälgimine

Kalapüügi jälgimine

1.           Laevad, millel lubatakse käesoleva protokolli alusel Maroko kalapüügipiirkonnas kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Maroko poolt määratud vaatlejad.

1.1.        Kvartalis võtavad vaatleja pardale 25 % püügiõigusega laevadest, mille tonnaaž ületab 100 GT.

1.2.        Tööstusliku pelaagilise kalapüügi laevad võtavad pardale ühe teadusvaatleja kogu Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsemise ajaks.

1.3.        Liidu kalalaevu, mille tonnaaž on kuni 100 GT, vaadeldakse maksimaalselt kümne püügi jooksul aastas ja püügiliikide lõikes.

1.4.        Osakond koostab nimekirja laevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Need nimekirjad edastatakse kohe pärast koostamist delegatsioonile.

1.5.        Osakond teatab kalapüügiloa väljaandmisel või hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardale võtmiseks ettenähtud päeva asjaomastele laevaomanikele delegatsiooni kaudu laeva pardale määratud vaatleja nime.

2.           Pelaagiliste traalerite pardal peab vaatleja olema alaliselt. Muude kalapüügiliikide puhul peab vaatleja pardal olema ühel püügireisil iga laeva kohta.

3.           Laevaomanik või tema esindaja ja Maroko ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4.           Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Maroko kalapüügipiirkonnas toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5.           Asjaomased laevaomanikud teatavad hiljemalt kaks nädalat enne vaatlejate ettenähtud pardalevõtmist kuupäevad ja Maroko sadamad vaatlejate pardalevõtmiseks.

6.           Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub Maroko kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Marokosse laevaomaniku kulul.

7.           Laevaomaniku kohustuste täitmata jätmise tõttu vaatleja asjatu lähetamise korral kannab laevaomanik reisikulud ning maksab vaatleja tegevusetult viibitud päevade eest päevaraha samal ametiastmel Maroko riigi ametnikele ettenähtud ulatuses. Laevaomanik maksab vaatlejale eespool kirjeldatud päevaraha ka laevaomaniku süül väljasõiduga viibimise korral.

8.           Kõigist päevaraha käsitlevatest õigusaktide muudatustest teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

9.           Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

10.         Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

10.1.      jälgib laevade püügitegevust;

10.2.      kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

10.3.      võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

10.4.      märgib üles kasutatavad püügivahendid;

10.5.      kontrollib Maroko kalapüügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

10.6.      kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalaliikide, koorikloomade ja peajalgsete liikide koguseid;

10.7.      edastab raadio teel kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

11.         Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

12.         Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, sealhulgas püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

13.         Pardal olles peab vaatleja:

13.1.      võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

13.2.      hoolitsema pardavarustuse ja -seadmete eest ning kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsuse eest.

14.         Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Maroko pädevatele ametiasutustele ja saadab koopia delegatsioonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel aruandele alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

15.         Iga laev tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

16.         Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Maroko pädevad ametiasutused.

17.         Et hüvitada Marokole vaatlejate laeva pardal viibimisega seotud kulud, nähakse lisaks laevaomanike tasu maksmise kohustusele ette „vaatlejate tasu” maksmine 5,5 euro ulatuses GT kohta kvartalis iga Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdva laeva kohta.

18.         Need tasud makstakse vastavalt käesoleva lisa I peatüki E jaoga ettenähtud maksetingimustele.

19.         Punktis 4 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

Ühine kalapüügiseire süsteem

1.           Et tõhustada kontrolli käesoleva protokolli sätete järgimise kindlustamiseks, seavad lepinguosalised sisse ühise kaldal toimuva lossimise seire ja jälgimise süsteemi.

2.           Lepinguosalised töötavad välja ühise seire iga-aastase kava, mis hõlmab kõiki käesoleva protokolliga ettenähtud püügiliike.

3.           Selleks määravad mõlema lepinguosalise pädevad ametiasutused oma esindaja, kes osaleb lossimise kontrollimisel ja jälgib kontrolli korraldust, ning teatavad tema nime teisele lepinguosalisele.

4.           Maroko ametiasutuse esindaja osaleb vaatlejana liikmesriikide teenistuste läbiviidaval Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsenud laevade lossimise kontrollimisel.

5.           Esindaja saadab liikmesriigi kontrolliametnikke sadamate, laevade, dokkide, esmamüügi, kalasaaduste hulgiladude, kaubaladude, külmhoonete ja teiste enne esmamüüki kala lossimise ja ladustamisega seotud kohtade külastamisel ning võib tutvuda nende kontrollide esemeks olevate dokumentidega.

6.           Maroko ametiasutuse esindaja koostab ja esitab aruande kontrollkäikude kohta, kus ta osales. Aruande koopia edastatakse delegatsioonile.

7.           Osakond teatab delegatsioonile lossimissadamatesse kavandatud kontrollkäikudest kuu aega ette.

8.           Komisjoni taotluse korral võivad Euroopa Liidu kalandusinspektorid osaleda vaatlejana Maroko ametiasutuste poolt Maroko sadamates läbiviidavatel Euroopa Liidu laevade lossimistegevuse kontrollimistel.

9.           Kõnealuse tegevuse praktiline kord määratakse kindlaks lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel.

IX peatükk

Kontroll

1.           Tehniline kontroll

1.1.        Kord aastas, samuti pärast tehniliste näitajate muutmist või muude püügivahendite kasutamist hõlmava püügiliigi muutmise taotluse esitamist, peavad käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad Euroopa Liidu laevad sõitma kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimiseks Maroko sadamasse. Kõnealune kontroll peab toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

1.2.        Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab püügiloa kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul kalapüügiluba uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

1.3.        Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite nõuetekohasust, pardal olevate positsioneerimis- ja satelliitseireseadmete toimimist ning Maroko meremehi käsitlevate sätete täitmist.

1.4.        Kontrollimise kulud kannavad laevaomanikud ja need määratakse kindlaks Maroko õigusaktides sätestatud tariifide alusel. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

1.5.        Punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügiluba automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

2.           Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

2.1.        Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad Euroopa Liidu laevad, kellel on kavas siseneda Maroko kalapüügipiirkonda või sealt lahkuda, teatavad sellest osakonnale vähemalt kuus tundi ette. Samuti esitavad nad järgmise teabe:

2.1.1.     teate edastamise kuupäev ja kellaaeg;

2.1.2.     laeva asukoht vastavalt V peatüki punktile 5;

2.1.3.     pardal oleva saagi kaal kilogrammides liikide kaupa, identifitseeritud kolmetähelise koodiga;

2.1.4.     teate liik nagu „saak sisenemisel” (COE) ja „saak väljumisel” (COX).

2.2.        Teave edastatakse faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio teel (10. liite sätete kohaselt).

2.3.        Tööstusliku pelaagilise kalapüügiga tegelevate laevade puhul on Maroko püügipiirkonnast lõplikuks väljumiseks vaja osakonna eelnevat luba. Kõnealune luba antakse 24 tunni jooksul pärast laeva kapteni või tema esindaja taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud enne nädalalõppu; sel juhul antakse luba nädalavahetusele järgneval esmaspäeval. Loa andmisest keeldumise korral teatab osakond viivitamata laevakaptenile ja Euroopa Komisjonile keeldumise põhjused.

2.4.        Laeva, mis tabatakse kala püüdmast ilma osakonda eelnevalt teavitamata, käsitatakse püügiloata laevana.

2.5.        Laevaomanik märgib kalapüügiloa taotlusele laeva telefoni- ja faksinumbri ning laevakapteni e-posti aadressi.

3.           Kontrollimenetlused

3.1.        Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad ja Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa Liidu laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Maroko ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

3.2.        Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

3.3.        Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

4.           Laeva peatamine

4.1.        Osakond teavitab delegatsiooni võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul Euroopa Liidu kalalaeva peatamisest Maroko kalapüügipiirkonnas ja laeva suhtes sanktsioonide kohaldamisest.

4.2.        Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

5.           Peatamise protokoll

5.1.        Laeva kapten allkirjastab Maroko kontrolliasutuse koostatud protokolli.

5.2.        Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

5.3.        Kapten juhib laeva Maroko kontrolliasutuse osutatud sadamasse. Maroko kalapüügieeskirju rikkunud laeva peetakse sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni.

5.4.        Rikkumise menetlemine. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

5.5.        Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvi suurus Maroko kalandusalaste õigusaktide alusel.

5.6.        Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, peab laevaomanik pädevate Maroko ametiasutuste osutatud pangas tasuma pangatagatise, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

5.7.        Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Maroko pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa.

5.8.        Laeval lubatakse sadamast lahkuda:

– kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

– enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 5.6 osutatud pangatagatise ja Maroko pädevad ametiasutused on selle heaks kiitnud.

6.           Ümberlaadimised

6.1.        Maroko kalapüügipiirkonnas on keelatud igasugune saagi merel ümberlaadimine. Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavad Euroopa Liidu tööstusliku pelaagilise püügi traalerid, mis soovivad saaki Maroko kalapüügipiirkonnas ümber laadida, teevad seda Maroko sadamas või muus Maroko pädevate ametiasutuste määratud kohas ning pärast osakonnalt loa saamist. Selline ümberlaadimine toimub vaatleja või osakonna esindaja ja kontrolliasutuste järelevalve all. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad Maroko õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

6.2.        Vähemalt 24 tundi enne iga ümberlaadimist peavad asjaomaste laevade omanikud teatama osakonnale järgmised andmed:

– ümberlaadivate kalalaevade nimed;

– kaubalaeva nimi, lipuriik, registreerimisnumber ja kutsung;

– ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

– saagi sihtkoht;

– ümberlaadimise kuupäev ja päev.

6.3.        Marokole jääb õigus keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kas Maroko kalapüügipiirkonnas või väljaspool seda.

6.4.        Ümberlaadimist käsitletakse lahkumisena Maroko kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama osakonnale püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Maroko kalapüügipiirkonnast lahkuda.

6.5.        Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavate ja Maroko sadamas ümberlaadivate või lossivate Euroopa Liidu tööstusliku pelaagilise püügi traalerite kaptenid võimaldavad Maroko inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

X peatükk

Saagi lossimine

Lepinguosalised, olles teadlikud tihedama integratsiooni vajalikkusest nende kalandussektorite ühise arengu huvides, on leppinud kokku järgmistes sätetes, mis käsitlevad käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade poolt Maroko kalapüügipiirkonnas püütud saagi ühe osa lossimist Maroko sadamates.

Kohustuslik lossimine toimub käesolevale protokollile lisatud kalapüügi teabelehtede kohaselt.

Rahaline soodustus

1.           Lossimine

1.1.        Käesoleva protokolli kohaselt kalapüügiluba omavatel Euroopa Liidu tuunipüügilaevadel (pelaagiliste väikeliikide C varud), mis lossivad Maroko sadamates üle 25 % kalapüügi teabelehes nr 5 ja 6 sätestatud kohustuslikust püügikogusest, vähendatakse üle kõnealuse kohustusliku künnise lossitud tonni eest makstavat tasu 5 %.

2.           Kohaldamiseeskirjad

2.1.        Lossimiste korral koostab kalahall kaalumislehe, mida kasutatakse toodete jälgitavuse alusena.

2.2.        Toodete müügi kohta kalahallis koostatakse müügi ja maksevähenduste tõend.

2.3.        Nimetatud kaalumislehtede ja tõendite koopiad edastatakse lossimissadamas merekalapüügi osakonnale. Pärast osakonna heakskiidu saamist teavitatakse asjaomaseid laevaomanikke neile tagastatavate summade suurusest. Need summad arvatakse maha järgmiste püügilubade taotlemisel nõutavatest tasudest.

3.           Hindamine

3.1.        Rahaliste soodustuste tase määratakse kindlaks ühiskomitees, arvestades toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikku mõju.

4.           Karistused lossimiskohustuste täitmata jätmise korral

4.1.        Lossimiskohustust omavad laevad, kes ei täida kõnealust kohustust, nagu on ette nähtud vastavate kalapüügi teabelehtedega, peavad järgmise tasu eest maksma 5 % rohkem. Korduva rikkumise puhul vaatab ühiskomitee kõnealused karistused läbi.

Liited

(1) Kalapüügiloa taotlusvorm

(2) Kalapüügi teabelehed

(3) VMS teadete edastamine Marokole, asukohateade

(4) Kalapüügi piirkonna koordinaadid

(5) Maroko kalapüügiseirekeskuse andmed

(6) ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon) tuunipüügipäevik

(7) Püügipäevik (muu püügitegevus)

(8) Püügiaruande vorm (tööstuslik pelaagiline kalapüük)

(9) Püügiaruande vorm (muu kui tööstuslik pelaagiline kalapüük ja tuunipüük)

(10) Maroko merekalanduse osakonna raadiojaama andmed

(11) ERSi protokoll

1. liide

MAROKO – EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING

KALAPÜÜGILOA TAOTLUS

KALAPÜÜGILIIGI NUMBER ….

I TAOTLEJA

1.             Laevaomaniku nimi: ...............................................................................................................................................

2.             Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi: ............................................................................................

3.             Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress: .......................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

4.             Telefon:...........................................          Faks: ................................... E-post: ……………………………………………..

5.             Kapteni nimi: .............................. Riikkondsus: ............................. E-post: …………………………..…

II LAEV JA TEMA TUNNUSANDMED

1.             Laeva nimi: ...........................................................................................................................................................

2.             Lipuriik: ...............................................................................................................................................

3.             Pardatähis: ..................................................................................................................................

4.             Registreerimissadam: ……………………. MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number: ……………. IMO number:……………………………

5.             Mis ajast sõidab praeguse lipu all: ....................... Varasem lipuriik (vajaduse korral): …………………………

6.             Ehitusaasta ja -koht: ................................... Raadiokutsung: .................................................................

7.             Raadiokutsungi sagedus: …………………............ Satelliittelefoni number: ……….…………………………

8.             Laevakere materjal:          Teras ¨            Puit ¨              Polüester ¨                  Muu ¨

III LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

1.             Kogupikkus: ..................................................             Laius: ....................................................................................

2.             Brutotonnaaž (GT): ...............                Netotonnaaž:……………………………

3.             Peamasina võimsus (KW): ................ Mark: .............................. Tüüp: ..........................................

4.             Laeva tüüp: .................................................. Püügiliik: …................................................................

5.             Püügivahendid: .......................................................................................................................................................

6.             Kalapüügi piirkond: ……………………………………..     Püügiliigid: ………………………………………..

7.             Pardal olevate meeskonnaliikmete koguarv: ..............................................................................................................

8.             Püügi säilitusviis laeva pardal:            Värske ¨         Jahutatud ¨                  Sega ¨                 Külmutatud ¨

9.             Sügavkülmutusvõimsus (tonnides 24 tunni kohta): ..................................................................................................

10.           Lasti mahtuvus: ....................................................................         Arv: ................................................................

11.           VMSi transponder:

                Tootja: Mudel: ………………………………….. ……………………. Seerianumber: ………………………

                Tarkvara versioon: ..................................................... Satelliidioperaator: ………………………..…………..…

                                                                            …………………………[koht] …………………………..[kuupäev]

                                                                            Taotleja allkiri ……………………………………………………….

 2. liide

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne kalapüügilubade väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 1

Väikesemahuline kalapüük põhjaosas: pelaagilised liigid

Lubatud laevade arv || 20

Lubatud püügivahend || Noot Maksimaalsed lubatud mõõtmed vastavad kalapüügi piirkonnas valitsevatele tingimustele, maksimaalselt 500 m x 90 m. Avamerenootadega püügi keeld.

Laeva tüüp: || < 100 GT

Tasu || 75 eurot GT ja kvartali kohta

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas || Koordinaadist 34°18’00’’ põhja pool. Lubatud laiendada kuni laiuskraadini 33°25’00’’ korraga kuni 5 laeva puhul, mis tegutsevad rotatsioonisüsteemi alusel ja osalevad teadusvaatlustes. Üle 2 meremiili kaugusel kaldast

Sihtliigid || Sardiin, anšoovis ja teised pelaagilised väikeliigid

Lossimiskohustus Marokos || 30 % deklareeritud saagist

Bioloogilise taastumise aeg || Kaks kuud: veebruar ja märts.

Pardale võtmise kohustus || 3 Maroko meremeest laeva kohta

Märkused || Viie seineri püügitegevuse laiendamist koordinaadist 34°18’00’’ N lõuna poole tuleb hinnata pärast aastast kohaldamist, et mõõta võimalikku koosmõju Maroko laevastikuga ja kalavarudele avalduvat mõju.

Kalapüügi teabeleht nr 2

Väikesemahuline kalapüük põhjas

Lubatud laevade arv || 35

Lubatud püügivahend || Põhjaõngejada: kat a) < 40 GT - maksimaalne konksude arv jadas: 10 000 konksu jadas, ühendatud ja kasutusvalmis, kuni 5 põhjaõngejada; kat b) ≥ 40 GT ja < 150 GT - 15 000 konksu jadas, ühendatud ja kasutusvalmis, kuni 8 põhjaõngejada.

Laeva tüüp: || a) < 40 GT: 32 püügiluba b) ≥ 40 GT ja < 150 GT: 3 püügiluba

Tasu || 67 eurot GT ja kvartali kohta

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas || Koordinaadist 34°18’00’’N põhja pool. Lubatud laiendada kuni laiuskraadini 33°25’00’’ korraga kuni 4 laeva puhul,[5] mis tegutsevad rotatsioonisüsteemi alusel ja osalevad teadusvaatlustes. Üle 6 meremiili kaugusel kaldast

Sihtliigid || Lintsabad, merikogerlased ja muud põhjalähedased liigid

Lossimiskohustus Marokos || Vabatahtlik lossimine

Bioloogilise taastumise aeg || 15. märtsist kuni 15. maini

Kaaspüük || 0 % mõõkkalu ja pelaagilisi hailiike

Pardale võtmise kohustus || < 100 GT: vabatahtlik ≥ 100 GT: 1 Maroko meremees

Märkused || Nelja õngejadalaeva püügitegevuse laiendamist koordinaadist 34°18’00’’ N lõuna poole tuleb hinnata pärast aastast kohaldamist, et mõõta võimalikku koosmõju Maroko laevastikuga ja kalavarudele avalduvat mõju.

Kalapüügi teabeleht nr 3

Väikesemahuline kalapüük lõunas

Lubatud laevade arv || 10

Lubatud püügivahendid || Veoõnged ja ritvõnged

Laeva tüüp: || < 80 GT

Tasu || 67 eurot GT ja kvartali kohta

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas || Koordinaadist 30°40’00’’ N lõuna pool Üle 3 meremiili kaugusel kaldast

Sihtliigid || Kotkaskala ja merikogerlased

Lossimiskohustus Marokos || Vabatahtlik lossimine

Bioloogilise taastumise aeg || -

Elussööda püügiks lubatud noot || Elussööda püügi korral on võrgu silmasuurus 8 mm Üle 3 meremiili kaugusel kaldast kasutatav noot

Kaaspüük || 0 % peajalgseid ja vähke 5 % teisi põhjalähedasi liike

Pardale võtmise kohustus || 2 Maroko meremeest laeva kohta

Kalapüügi teabeleht nr 4

Põhjalähedane püük

Lubatud laevade arv || 16 laeva: 5 traalerit ja 11 õngejadalaeva

Lubatud püügivahend || - Traalerite jaoks: § põhjatraal o võrgusilma suurus 70 mm; o kahekordne traalipära on keelatud; o kahekordsest lõngast traalipära on keelatud. - Õngejadalaevade jaoks: § põhjaõngejada: o maksimaalne konksude arv on 20 000 laeva kohta

Laeva tüüp: || Traalerid: § maksimaalne tonnaaž 600 GT laeva kohta. Õngejadalaevad: § maksimaalne tonnaaž 150 GT laeva kohta.

Tasu || 60 eurot GT ja kvartali kohta

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas || Koordinaadist 29°N lõuna pool Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone; õngejadalaevad: üle 12 meremiili kaugusel kaldast.

Sihtliigid || Merluus Merluccius senegalensis, lintsabad, bonito/pelamiid

Lossimiskohustus Marokos || 30 % saagist püügireisi kohta

Bioloogilise taastumise aeg || -

Kaaspüük || 0 % peajalgseid ja vähke ning 5 % süvamere haisid.

Pardale võtmise kohustus || 4 Maroko meremeest õngejadalaevade puhul 7 Maroko meremeest traalerite puhul

Kalapüügi teabeleht nr 5

Tuunipüük

Lubatud laevade arv || 27

Lubatud püügivahendid || Ritvõng ja veoõng

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas || Üle 3 miili Kogu Maroko Atlandi ookeani piirkond, välja arvatud punkte 33°30’ N/7°35’ W ja 35°48’ N/6°20’ W ühendavast joonest ida pool asuv kaitsevöönd.

Sihtliik || Tuunid

Lossimiskohustus Marokos || 25 % deklareeritud saagist, mis koosneb vööttuunist (Katsuwonus pelamis), atlandi pelamiidist (Sarda sarda) ja makrelltuunist (Auxis thazard) püügireisi kohta.

Bioloogilise taastumise aeg || -

Elussööda püügiks lubatud noot || Elussööda püügiks üle 3 meremiili kaugusel kaldast kasutatav noot, mille silma suurus on 8 mm.

Tasu || 35 eurot püütud tonni kohta

Ettemaks || 7 000 euro suurune ettemaks aastase kalapüügiloa taotlemisel

Pardale võtmise kohustus || 3 Maroko meremeest laeva kohta

Kalapüügi teabeleht nr 6

Tööstuslik pelaagiline kalapüük

Lubatud laevade arv || 18

Lubatud püügivahendid || Pelaagilised või poolpelaagilised traalerid

Lubatud kvoot || 80 000 tonni aastas § kuni 10 000 tonni kuus kogu laevastiku kohta; § välja arvatud ajavahemik augustist oktoobrini, mil aastane püügi ülemmäär on 15 000 tonni.

Laeva tüüp: || Tööstusliku pelaagilise püügi traaler

Lubatud laevade arv || Laevad, millel on lubatud kala püüda: § 10 laeva, mille tonnaaž on üle 3000 GT; § 3 laeva, mille tonnaaž on vahemikus 150–3000 GT; § 5 laeva, mille tonnaaž on kuni 150 GT

Laeva maksimaalne lubatud tonnaaž || 7 765 GT, võttes arvesse Euroopa liidu kalalaevastiku struktuuri.

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas || Koordinaadist 29°N lõuna pool § Külmutustraalerid: üle 15 meremiili kaugusel kaldast. § RSW-mahutiga varustatud traalerid: üle 8 meremiili kaugusel kaldast.

Sihtliigid || Sardiinid, sardinellad, makrellid, hobumakrellid ja anšoovised.

Saagi koostis (liikide rühmade kaupa) || § hobumakrellid/makrellid/anšoovised: 65 %; § sardiinid/sardinellad: 33 %; § kaaspüük: 2 % Kõnealuse saagi koostise võib ühiskomitee läbi vaadata.

Lossimiskohustus Marokos || 25 % saagist püügireisi kohta

Bioloogilise taastumise aeg || Laevad peavad järgima kõiki osakonna poolt lubatud kalapüügipiirkonnas kehtestatud bioloogilise taastumise aegu ja katkestama seal kalapüügi[6].

Lubatud võrgud || Pelaagilise või poolpelaagilise traali minimaalne venitatud silma suurus on 40 mm. Pelaagilist või poolpelaagilist traali võib kaitsta võrkkattega mille venitatud silma suurus on vähemalt 400 mm ja kaitserõngastega, mille vahe on vähemalt 1,5 meetrit , välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel traali avast. Traali tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul sattuda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

Kaaspüük || Kuni 2 % teisi liike. Nimekiri kaaspüügil lubatud liikidest määratakse kindlaks Maroko õigusaktidega pelaagiliste väikeliikide püügi kohta Atlandi ookeani lõunaosas.

Tööstuslik töötlemine || Saagi tööstuslik töötlemine kalajahuks ja/või õliks on rangelt keelatud. Kahjustatud või vigastatud kalu, samuti saagi käitlemisel tekkinud jäätmeid võib siiski jahuks või õliks ümber töödelda, kui need ei ületa 5 % kogu lubatud püügikogusest.

Tasu || Tööstusliku pelaagilise püügi külmutustraalerite puhul: § 100 eurot tonni kohta; igakuine ettemaks. Tööstusliku pelaagilise püügi traalerite puhul (värske kala): § 35 eurot tonni kohta; igakuine ettemaks. Lubatud püügi ületamisel korrutatakse tasu koefitsiendiga 3.

Pardale võtmise kohustus || Laeva tonnaaž < 150 GT: § 2 Maroko meremeest 150 GT ≤ laeva tonnaaž <1 500 GT: § 4 Maroko meremeest 1 500 GT ≤ laeva tonnaaž < 5 000 GT: § 8 Maroko meremeest 5 000 GT ≤ laeva tonnaaž < 7 765 GT: § 16 Maroko meremeest

3. liide

VMS TEATE EDASTAMINE MAROKOLE

ASUKOHATEADE

Andmed || Kood || Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V) || Sisu

Registreerimise algus || SR || O || Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust

Saaja || AD || O || Sõnumiga seotud andmed – saaja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Saatja || FR || O || Sõnumiga seotud andmed – saatja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Lipuriik || FS || O || Sõnumiga seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Sõnumi liik || TM || O || Sõnumiga seotud andmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI)

Raadiokutsung (IRCS) || RC || O || Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber || IR || F || Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)

Pardatähis || XR || O || Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)

Laiuskraad || LT || O || Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Pikkuskraad || LG || O || Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Kurss || CO || O || Laeva sõidusuund 360° skaalal

Kiirus || SP || O || Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kuupäev || DA || O || Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)

Kellaaeg || TI || O || Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)

Registreerimise lõpp || ER || O || Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Edastamise ajal tuleb esitada järgmine teave, et Maroko kalapüügiseirekeskus saaks teadet saatva kalapüügiseirekeskuse identifitseerida.

Kalapüügiseirekeskuse serveri IP-aadress ja/või DNS viide

SSL sertifikaat (sertifitseerimisasutuse täielik andmekanal)

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

4. liide

KALAPÜÜGI PIIRKONNA KOORDINAADID

Teabeleht || Liik || Kalapüügi piirkond (laiuskraad) || Kaugus kaldast

1 || Väikesemahuline kalapüük põhjas: pelaagiline || 34o18’00”N – 35o48’00”N (laiendamine kuni 33°25’00”N vastavalt kalapüügi teabelehega nr 1 ettenähtud tingimustele) || Üle 2 miili

2 || Väikesemahuline kalapüük põhjas: õngejada || 34o18’00”N – 35o48’00”N (laiendamine kuni 33°25’00”N vastavalt kalapüügi teabelehega nr 2 ettenähtud tingimustele) || Üle 6 miili

3 || Väikesemahuline püük lõunaosas || Koordinaadist 30°40’00” lõunas || Üle 3 miili

4 || Põhjalähedane püük || Koordinaadist 29°00’00” lõunas || Õngejadalaevad: Üle 12 miili

|| || || Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone

5 || Tuunipüük || Kogu Atlandi ookean, välja arvatud järgmine piirkond: 35°48’N; 6°20’W/33°30’N; 7°35’W || Üle 3 miili ja sööda puhul üle 3 miili

6 || Tööstuslik pelaagiline kalapüük || Koordinaadist 29°00’00”N lõunas || Üle 15 miili (külmutuslaevad) Üle 8 miili (RSW-mahutitega laevad)

Enne protokolli jõustumist teatab osakond komisjonile Maroko piirkondade lähtejoonte, Maroko kalapüügipiirkondade ning navigeerimiseks ja kalapüügiks keelatud piirkondade geograafilised koordinaadid. Samuti teatab osakond vähemalt kuu aega ette kõnealuste piiride mis tahes muudatustest.

5. liide

Maroko KALAPÜÜGIseirekeskuse andmed

MAROKO KALAPÜÜGISEIREKESKUSE NIMI: CNSNP (Centre National de Surveillance des Navires de Pêche)

Tel: +212 5 37 68 81 45/46

Faks: +212 537 68 83 29/ 82

E-posti aadress:

cnsnp@mpm.gov.ma

cnsnp.radio@mpm.gov.ma

Raadiojaama andmed:

Raadiokutsung: CNM

1. Sagedusriba || 2. Laeva saatesagedus || 3. Laeva vastuvõtusagedus

4. 8 || 5. 8285 kHz || 6. 8809 kHz

7. 12 || 8. 12245 kHz || 9. 13092 kHz

10. 16 || 11. 16393 kHz || 12. 17275 kHz

VMSi andmete edastamise protokolli eest vastutavate isikute e-posti aadressid:

boukhanfra@mpm.gov.ma

belhad@mpm.gov.ma

abida@mpm.gov.ma

           

6. liide ICCATi TUUNIPÜÜGIPÄEVIK ||

|| || Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot (Muu) ||

||

|| || || || || || || || || || ||

Laeva nimi: ……………………………………………………………………. || Brutotonnaaž:  …………………………………………………............................. || Laev VÄLJUS: Laev SAABUS: || Kuu || Päev || Aasta || Sadam || || ||

Lipuriik: ……………………………………………………………………........................... || Mahutavus (tonnides): ……………………………………………........ || || || || || || ||

||

Registreerimisnumber: ………………………………………………………………................................... || Kapten: ……………………………………………………….... || || || ||

Laevaomanik: ………………………………………………………….......................... || Meeskonnaliikmete arv:         ….…………………………………………………........................ || || || || || || || ||

Aadress: ………………………………………………………………………….... || Aruande esitamise kuupäev: ………………………………………………...... || || ||

|| (Aruande esitaja):                  ………………………………………………................................. || Merel oldud päevade arv: || || Püügipäevade arv: Püügikordade arv: || || Püügireisi nr: || ||

||

||

|| ||

Kuupäev || Sektor || Pinnavee temperatuur (ºC) || Püügikoormus Kasutatud konksude arv || Capturas (Püük) || Isco usado na pesca (Kasutatud sööt) ||

Kuu || Päev || Laiuskraad N/S || Pikkuskraad O/W || Harilik tuun Thunnus thynnus või maccoyi || Kulduim-tuun Thunnus albacares || Suursilm-tuun hunnus obesus || Pikkuim-tuun Thunnus alalunga || Mõõkkala Xiphias gladius || Vöödiline odanina, valge odanina Tetraptunus audax või albidus || Must marliin Makaira indica || Purikala Istiophorus albicane või platypterus || Vööttuun Katsuwonus pelamis || (Segasaak) || Päevas kokku (kaal üksnes kilodes) || Makrellhauglased || Kalmaar || Elussööt || Muud ||

|| || || || || || Arv || Kaal kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

LOSSITUD KOGUS (kg) || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Märkused || || || || ||

1 – Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta. || || 3 – „Päeva” all mõeldakse päeva, millal õngejada vette lastakse. || 5 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõppemist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal. || ||

2 – Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATile aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid,. Hispaania. || || 4 – Kalapüügi piirkond märgib laeva asukohta. Ümardage minutid ja registreerige laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkige N/S ja O/W. || || 6 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. || || ||

7. liide PÜÜGIPÄEVIK (V.A TUUNIPÜÜK)

Muu kui tuunipüügi puhul kasutatava püügipäeviku vorming määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel enne käesoleva protokolli jõustumist.

R U B R I I K nr°1 || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || Päev || || Kuu || || Aasta || Kellaaeg || ||

Laeva nimi (1) …………………………….. || Lahkus (4)………………….…. || || Kuupäev (6) || || || || || || || || || || || || || ||

Raadiokutsung (2)…………………….…. || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Laevakapteni nimi (3) ………………………….. || Saabus (5)……………….... || || Kuupäev (6) || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Püügivahend (7)                              Püügivahendi kood (8) || || || Võrgusilm (9) || || || || Püügivahendi mõõtmed (10) || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || Kapteni allkiri (11) || ||

               

RUBRIIK nr 2 || RUBRIIK nr 3 Kriipsutada läbi mittekasutatav nimekiri A või B || RUBRIIK nr 4

Kuupäev (12) || Statistiline püügipiirkond (13) || Püügi- kordade arv (14) || Püügi aeg (tund) (15) || Hinnanguline püügikogus liikide kaupa (kilogrammides) (16) (või märkused püügi katkestamise kohta) || Välja Püügi kogumass (kg) (17) || Kalade kogumass (kg) (18) || Kalajahu kogumass (kg) (19)

Hobumakrellid A || Sardiinid || Sardinellad || Anšoovised || Makrellid || Lintsabad || Tuunid || Merluusid || Roosad merikogerlased || Kalmaarid || Seepiad || Kaheksajalad || Krevetid || Langustid || Muud kalad

Languste B || Süvameregarneel || Roosa süvahännak || Punakas aristiid || Muud krevetid || Pikkuimtuun || Roosa Langust || Muud koorikloomad || Kareraid || Merluusid || Muud kalad || Erinevad peajalgsed || Erinevad karploomad || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

10. liide

MEREKALAPÜÜGI OSAKONNA RAADIOJAAMA ANDMED

MMSI: || 242 069 000

Kutsung: || CNM

Asukoht: || Rabat

Sagedusvahemik: || 1,6 kuni 30 mHz

Saateklass: || SSB-AIA-J2B

Kiirgusvõimsus: || 800 W

Töösagedused

Sagedusriba || Kanal || Saatesagedus || Vastuvõtusagedus

Sagedusriba 8 || 831 || 8 285 kHz || 8 809 kHz

Sagedusriba 12 || 1206 || 12 245 kHz || 13 092 kHz

Sagedusriba 16 || 1612 || 16 393 kHz || 17 275 kHz

Jaama tööaeg

Ajavahemik || Kellaajad

Tööpäevad || 8.30–16.30

Laupäev, pühapäev ja pühad || 9.30–14.00

VHF: || Kanal 16 || Kanal 70 ASN

Raadioteleks: || ||

|| Tüüp: || DP-5

|| Saateklass: || ARQ-FEC

|| Number: || 31356

Faks: || ||

|| Numbrid || 212 5 37 68 8329

11. liide

KALAPÜÜGIANDMETE ELEKTROONILISE ARUANDLUSSÜSTEEMI (ERS) KASUTAMIST JA RAKENDAMIST KÄSITLEV PROTOKOLL

Üldsätted

1.           Iga ELi kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (edaspidi „ERS”, Electronic Reporting System), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Maroko kalapüügipiirkonnas.

2.           Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Maroko kalapüügipiirkonda siseneda.

3.           ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi menetlustele lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

4.           Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab laevalt saadetud kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata Maroko kalapüügiseirekeskusele. Igapäevased püügiaruanded (FAR) tehakse Maroko kalapüügiseirekeskusele automaatselt ja viivitamata kättesaadavaks.

5.           Lipuriik ja Maroko tagavad, et mõlema riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaraga, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil, ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme aasta jooksul.

6.           Vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada rakendamisest kuue kuu möödumisel.

7.           ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway).

8.           Lipuriik ja Maroko määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

9.           ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

10.         Pärast süsteemi toimima hakkamist teatavad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post). ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

Laev ja ERSi andmete edastamine

11.         ELi kalalaev peab:

(a) edastama iga päev iga Maroko kalapüügipiirkonnas viibitud päeva ERSi andmed;

(b) registreerima iga nooda, traali või õngejadaga püütud ja pardal olevad püügikogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

(c) registreerima iga Maroko väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

(d) identifitseerima iga liigi vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

(e) esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

(f) registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

(g) registreerima iga Maroko kalapüügipiirkonda sisenemise (COE) ja sellest lahkumise (COX) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Maroko väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal püügipiirkonda sisenemise või püügipiirkonnast lahkumise hetkel;

(h) edastama elektroonilisel teel iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 4 osutatud XML-vormingus.

12.         Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

13.         Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Maroko kalapüügiseirekeskusele, lõikes 5 osutatud XML-vormingus.

14.         Maroko kalapüügiseirekeskus peab kinnitama kõigi ERSi andmete kättesaamist kinnitusteatega (RET).

15.         Maroko kalapüügiseirekeskus käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

16.         Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

17.         Lipuriik teavitab Marokot avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

18.         Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise 10 tööpäeva jooksul. Kui laev peatub selle 10 tööpäeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Maroko kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Maroko väljastatud eriloa puhul.

19.         Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

(i) kui kõnealune süsteem on lipuriigi vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

(j) kui ta saab lipuriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Marokot oma otsusest enne laeva lahkumist.

20.         Iga rikkis ERSiga Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed mõne muu toimiva elektroonilise sidekanali abil.

21.         Lõikes 11 osutatud ERSi andmed, mida ei ole võimalik Marokole ERSi abil rikke tõttu edastada, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Maroko kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse prioriteediks, arvestades, et tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik kohaldada.

22.         Kui Maroko kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Maroko anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Maroko määratud sadamasse.

Kalapüügiseirekeskuse rike – Maroko kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

23.         Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd seni, kuni probleemile leitakse lahendus

24.         Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Maroko kalapüügiseirekeskus lepivad kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

25.         Kui Maroko kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teatab Maroko kalapüügiseirekeskusele ja ELile 24 tunni jooksul oma analüüsi tulemused ja võetud meetmed.

26.         Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Maroko kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks punktis 24 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

27.         Maroko teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei riku ERSi andmeid edastamata jättes seadust,, vaid et tegemist on kalapüügiseirekeskuse rikkega.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

28.         Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

29.         Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

30.         Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks punktis 24 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

31.         Maroko teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei riku ERSi andmeid edastamata jättes seadust, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

FINANTSSELGITUS

1.         ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

            1.1.      Ettepaneku/algatuse nimetus:

            1.2.      Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

            1.3.      Ettepaneku/algatuse liik

            1.4.      Eesmärk (eesmärgid)

            1.5.      Ettepaneku/algatuse põhjendus

            1.6.      Meetme kestus ja finantsmõju

            1.7.      Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.         HALDUSMEETMED

            2.1.      Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

            2.2.      Haldus- ja kontrollisüsteemid

            2.3.      Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.         ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

            3.1.      Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

            3.2.      Hinnanguline mõju kuludele

            3.2.1.   Üldine hinnanguline mõju kuludele

            3.2.2.   Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

            3.2.3.   Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

            3.2.4.   Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

            3.2.5.   Kolmandate isikute rahaline osalus

            3.3.      Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus:

Nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelises kehtivas kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[7]

11. – Merendus ja kalandus

11.03 – Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[8]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärk (eesmärgid)

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevade juurdepääs kolmandate riikide majandusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist ELi vetest väljaspool.

Kalandusalaste partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustega (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega kalandusalaseid partnerluslepinguid kooskõlas teiste Euroopa poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, rahvusvaheline kalandus ja mereõigus, rahvusvahelised kalanduskokkulepped (eelarverida 11.03 01)

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimine aitab säilitada Euroopa laevade kalapüügivõimalusi Maroko kalapüügipiirkonnas.

Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (aastas kasutatud püügilubade suhe (protsentides) protokolliga pakutud võimalustesse).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs.

Kaasa aitamine ELi tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning ELi turu stabiliseerumisele (muude kalandusalaste partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Uut protokolli hakatakse kohaldama alates selle jõustumisest.

Uus protokoll tagab raamistiku Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks Maroko kalapüügipiirkonnas ja võimaldab laevaomanikel taotleda püügilube kala püüdmiseks Maroko vetes. Peale selle tõhustab uus protokoll ELi ja Maroko Kuningriigi vahelist koostööd eesmärgiga edendada jätkusuutliku kalapüügi arengut. Protokolliga on ette nähtud laevade jälgimine satelliitseiresüsteemi (VMS) abil ja püügiandmete edastamine elektroonilisel teel. Tõhustatud on valdkondlikku toetust, et aidata Maroko Kuningriiki riikliku kalanduspoliitika strateegia „Halieutis” raames, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses.

Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Uue protokolli seisukohast tähendaks ELi mittesekkumine seda, et asemele tuleksid eraõiguslikud lepingud, mis ei taga vähimalgi määral säästvat püüki. Samuti loodab Euroopa Liit, et protokolli abil jätkab Maroko Kuningriik ELiga veelgi tõhusamat koostööd ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse valdkonnas.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Eelmise protokolli raames toimunud püügi analüüsi alusel otsustasid lepinguosalised viitetonnaaži suurendada. Võttes arvesse riikliku kalandusstrateegia prioriteete ning vajadust Maroko kalanduse haldusvõimekuse tõhustamise järele on valdkondlikku abi suurendatud.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalaste partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimiseks. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvaheliste fondide liisinguandjad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.

Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

X         Ettepanek/algatus kehtib kolme aasta jooksul alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

X         Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2017 (4 aastat).

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[9]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt.

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

¨         täitevasutustele

¨         ühenduste asutatud asutustele[10]

¨         riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

¨         isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös Rabatis asuva Euroopa Liidu delegatsiooni kalandusatašeega) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee iga-aastane kohtumine, kus komisjon ja kolmas riik teevad kokkuvõtte lepingu ja selle protokolli elluviimisest ning ajakohastavad vajaduse korral kalapüügivõimalusi ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Välja selgitatud ohud

Kalandusprotokolli koostamisega kaasnevad teatavad ohud, eelkõige seoses valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summadega (puudulik kavandamine). Maroko Kuningriigi puhul kõnealuseid probleeme protokolliperioodil 2007–2011 ei täheldatud.

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ette on nähtud ulatuslik dialoog valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodite osa on ka artiklis 6 osutatud tulemuste ühine analüüs.

Lisaks sellele on protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon kohustub pidama Maroko Kuningriigiga poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada olukorda lepinguga reguleeritavates valdkondades ja tugevdada ELi osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige selgitada täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Asjaomase protokolli puhul on artikli 3 lõikega 4 ette nähtud, et kogu rahaline toetus tuleb tervikuna maksta Maroko riigikassa arveldusarvele.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Osalus

Number [Nimetus…………………………………...] || Liigendatud/ liigendamata ([11]) || EFTA riigid[12] || Kandidaatriigid[13] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2 || 11.0301 Luua raamistik liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalanduse kokkulepped) || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

(ei kohaldata)

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Osalus

Number [Nimetus…………………………………...] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number 2 || Loodusvarade kaitse ja majandamine

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || ||

Eelarverida nr 11.03 01 Luua raamistik liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalanduse kokkulepped) || Kulukohustused || (1) || 30,000 || 30,000 || 30,000 || 30,000 || 120,000

Maksed || (2) || 30,000 || 30,000 || 30,000 || 30,000 || 120,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[14] || || || || ||

Eelarverida nr 11.010401 || || (3) || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,191 || 0,584

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 30,131 || 30,131 || 30,131 || 30,191 || 120,584

Maksed || =2+2a +3 || 30,131 || 30,131 || 30,131 || 30,191 || 120,584

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 30,000 || 30,000 || 30,000 || 30,000 || 120,000

Maksed || (5) || 30,000 || 30,000 || 30,000 || 30,000 || 120,000

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,191 || 0,584

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 30,131 || 30,131 || 30,131 || 30,191 || 120,584

Maksed || =5+ 6 || 30,131 || 30,131 || 30,131 || 30,191 || 120,584

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: (ei kohaldata)

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,164 || 0,164 || 0,164 || 0,164 || 0,656 ||

Ÿ Muud halduskulud || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,024 ||

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,680 ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,680

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 30,301 || 30,301 || 30,301 || 30,301 || 121,204

Maksed || 30,301 || 30,301 || 30,301 || 30,301 || 121,204

Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X         Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU ||

Väljundi liik[15] || Keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRK nr 1[16] || || || || || || || || || || ||

- Kalapüügiload || laevad || || 126 || 16,000 || 126 || 16,000 || 126 || 16,000 || 126 || 16,000 || || 64,000 ||

Püük (pelaagiline) || tonnides || || 80K || || 80K || || 80K || || 80K || || || ||

- Valdkondlik toetus || eurodes || || || 14,000 || || 14,000 || || 14,000 || || 14,000 || || 56,000 ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || 30,000 || || 30,000 || || 30,000 || || 30,000 || || 120,00 ||

KULUD KOKKU || || 30,000 || || 30,000 || || 30,000 || || 30,000 || || 120,00 ||

Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

Ülevaade

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X         Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || ||

Personalikulud || 0,164 || 0,164 || 0,164 || 0,164 || 0,656

Muud halduskulud || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,024

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,680

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[17] || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || KOKKU

Personalikulud || 0,125 || 0,125 || 0,125 || 0,125 || 0,500

Muud halduskulud || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,066 || 0,084

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,191 || 0,584

KOKKU || 0,301 || 0,301 || 0,301 || 0,361 || 1,264

Haldusassigneeringud kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud assigneeringutest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

 Hinnanguline personalivajadus

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

X         Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017

11 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1,25 || 1,25 || 1,25 || 1,25

11 01 01 02 (delegatsioonides) || || || ||

11 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || ||

11 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || ||

11 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || ||

11 01 04 01 [18] || - peakorteris[19] || || || ||

- delegatsioonis || 1,00 || 1,00 || 1,00 || 1,00

11 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || ||

KOKKU || 2,25 || 2,25 || 2,25 || 2,25

11 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Kalandusalase partnerluslepingu (uue) läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva kalandusalase partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve; kalapüügilubade haldamine. 1 merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnik + üksuse juht (üksuse juhi abi + sekretär: üldise hinnangu kohaselt 1,25 inimest aastas. Kulude arvestamine: 1,25 inimest aastas x 131 000 eurot aastas = 163 750 eurot => 0,164 miljonit eurot.

Koosseisuvälised töötajad || Järelevalve valdkondliku toetuse andmise üle – 1 lepinguline töötaja (Rabat): üldise hinnangu kohaselt 1 inimene aastas. Kulude arvestamine: 1 inimene aastas x 125 000 eurot aastas = 125 000 eurot => 0,125 miljonit eurot.

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X         Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

¨         Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

¨         Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[20].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Kolmandate isikute rahaline osalus

X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

¨ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatud assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

Hinnanguline mõju tuludele

X         Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

¨         Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[21]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Artikkel ……….. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT C …

[2]               ELT L 141, 29.5.2006, lk 1.

[3]               ELT L 78, 17.3.2007, lk 31

[4]               ELT C …

[5]               Kui olukord osutub soodsaks võib ühiskomitee nõusolekul pärast aasta möödumist vaadata läbi laiendatud püügipiirkonnas tegutsevate laevade arvu.

[6]               Osakond teatab komisjonile sellisest otsusest ette, täpsustades asjaomased püügikeeluajad ja -alad.

[7]               ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB − tegevuspõhine eelarvestamine.

[8]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[9]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[10]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[11]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[12]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[13]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[14]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[15]             Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[16]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[17]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[18]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[19]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[20]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[21]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.