52013PC0527

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

27. septembril 2012 tegi Euroopa Kohus otsuse liidetud kohtuasjades C-113/10, C-147/10 ja C-234/10, Zuckerfabrik Jülich AG vs. Hauptzollamt Aachen, British Sugar plc vs. Rural Payments Agency, Tereos vs. Directeur général des douanes et droits indirects (Jülich-II otsus), millega tühistati komisjoni 3. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1193/2009, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris.

27. septembri 2012. aasta kohtuotsusega täielikult tühistatud määrusega (EÜ) nr 1193/2009 korrigeeriti tagasiulatuvalt turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 kehtinud põhitoodangumakse, mis olid eelnevalt komisjoni poolt kehtestatud pärast määruste (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 tühistamist kohtu poolt 8. mai 2008. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-5/06 ja C-23/06 kuni C-36/06, Zuckerfabrik Jülich ja teised (Jülich I) ning sellele järgnenud 6. oktoobri 2008. aasta korraldusega liidetud kohtuasjades C-175/07 kuni C-184/07, SAFBA ja teised (SAFBA).

Kõnealustel turustusaastatel kehtinud maksud määras algselt kindlaks komisjon vastavalt komisjoni 19. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (edaspidi „alusmäärus”), milles nähti turustusaastateks 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 ette suhkrusektori isefinantseerimise süsteemi paindlike toodangumaksude abil.

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1260/2001 tugineb suhkrusektori turgude ühine korraldus põhimõttele, et tootjad peaksid kandma täielikku finantsvastutust kahjude eest, mis on tekkinud mõnel turustusaastal ühenduse kvoodi alusel toodetud ja ühendusesisest tarbimist ületava toodanguosa müügist, ning ettevõtjatele eraldatud tootmiskvootide alusel diferentseeritud müügihinnatagatiste korrale.

Finantsvastutus peab olema tagatud tootjate kogu A- ja B-suhkru toodangult makstava põhitoodangumaksuga, mis ei tohi ületada 2 % valge suhkru sekkumishinnast, ning B-suhkru toodangult makstava B-maksuga, mis ei tohi ületada 37,5 % kõnealusest hinnast. Kui kõnealused maksud ei võimaldanud muuta suhkrutootmist mõnel turustusaastal täielikult isefinantseeritavaks, nägi alusmäärus ette tootjatele lisamaksu kehtestamist. Alusmääruse artikliga 15 nähti ette maksude arvutamiseks arvesse võetavad tegurid.

Eespool nimetatud otsustes ei seadnud kohus kahtluse alla põhitoodangumaksu süsteemi ega põhimõtet, et suhkrutootjad pidid kandma täielikku finantsvastutust kahjude eest, mis mõnel turustusaastal on tekkinud kvoodi alusel toodetud ja liidusisest tarbimist ületava toodanguosa müügist, ning olid seega kohustatud kvoodi alusel toodetud toodangult tasuma maksu, mille määras kindlaks komisjon, et katta turustusaastate 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 jooksul tekkinud kahjum.

Euroopa Kohus on siiski otsustanud, et komisjon on teinud korduvalt vigu kõnealuseks ajavahemikuks kehtestatud aastamaksude arvutamisel vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1260/2001. Lõpetuseks leidis kohus, et meetod, mida komisjon oma määruses (EÜ) nr 1193/2009 toodangumaksude kehtestamiseks kasutas, oli vale, sest see viis kaetavate kulude ülehindamiseni ja seega suhkrutootjate ülemaksustamiseni.

Määruse (EÜ) nr 1193/2009 kehtetuks tunnistamise tulemusena leidis kohus, et üksikisikutel on seoses kõnealuse ajavahemiku jooksul liikmesriikide kogutud kehtetute toodangumaksudega õigus saada alusetult makstud summade eest hüvitist ja vastavatelt summadelt arvestatud intressimakseid.

Kohtuotsus on seoses turustusaastate 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 maksude täpse summaga jätnud õigusliku lünga. Seepärast tuleb kohtuotsuse täitmiseks asendada kõnealuste turustusaastate kohta kehtivad maksud uutega, mis arvutatakse vastavalt kohtu kinnitatud meetodile ja on olemuselt tagasiulatuva mõjuga.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjon on esitanud liikmesriikidele suhkru korrigeeritud põhitoodangumaksude kindlaksmääramise ja 27. septembri 2012. aasta kohtu otsuse järelmeetmetega seotud erinevad töödokumendid. Kõnealused dokumendid esitati põllumajandusturgude ühise korralduse komiteele 6. ja 20. detsembril 2012, 24. jaanuaril 2013 ja konsolideeritud versioonina 28. veebruaril 2013.

Mitmed liikmesriigid (DE, BE, LV, IT, FR, NL, UK, CZ) kutsusid komisjoni üles koostama makse korrigeerivat õigusakti, mis peaks sisaldama nõuet hüvitada asjaomastel aastatel ülemääraseid makse maksnud suhkrutootjatele asjaomaste liikmesriikide poolt tehtud või tehtavate tagasimaksete intress liidu eelarvest. Samuti tegid mõned delegatsioonid ettepaneku intressi arvutamiseks üleeuroopalise ühtse määraga.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 266 „nõutakse institutsioonilt, organilt või asutuselt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks [---] Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist”. Seega tuleb määruse (EÜ) nr 1193/2009 tühistamise järel kehtestada kõnealuse ajavahemiku kohta uued maksud.

Kuna alates 2006/2007. turustusaastast tunnistati määrus (EÜ) nr 1260/2001 kehtetuks ja asendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta ning seejärel määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), ei saa nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2001 enam olla maksude korrigeerimise õiguslikuks aluseks. Seega ei ole komisjonil volitusi võtta vastu otsuse rakendamiseks vajalikku parandavat õigusakti.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 „võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed [---] koguseliste piirangute kehtestamise [---] kohta”. Võttes arvesse kavandatud määruse olemust, näib artikli 43 lõige 3 olevat sobiv õiguslik alus, et määrata kindlaks korrigeeritud suhkrumaksud kõnealuste turustusaastate kohta.

Kuigi kohus ei tunnistanud kehtetuks määrust (EÜ) nr 1837/2002, millega määratakse kindlaks 2001/2002. turustusaastal kehtivad põhitoodangumaksud, siis võttes arvesse, et kohus on 2001/2002. turustusaasta põhitoodangumaksude kehtetuks tunnistamiseks kasutanud sama meetodit, loetakse kõnealuseks turustusaastaks kehtestatud põhitoodangumaksud samuti ebaõigeks. Seega määratakse kõnealuse turustusaasta kohta uued maksud ja need lisatakse parandavasse õigusakti.

Eespool nimetatud otsustes on kohus selgitanud välja kõik tegurid, mida tuleb arvesse võtta keskmise kahjumi arvutamisel alusmääruse artikli 15 tähenduses, mida tuleb kasutada põhitoodangumaksudega kaetava kogukahjumi hindamiseks. Täpsemalt jagatakse keskmise kahjumi arvutamiseks tegelik makstud toetuste summa (väiksem kui komisjoni poolt määruses (EÜ) nr 1193/2009 arvutatud summa) eksporditud üldkogustega, olenemata sellest, kas need eksporditi toetusega või mitte. Eksporditav ülejääk arvutatakse samuti kogu eksporti kasutades, olenemata sellest, kas toetust on makstud või mitte. Kohtu osutatud uue meetodi kohaldamine vähendab kõnealuse ajavahemiku kohta kehtestatud põhitoodangumaksudega kaetavat keskmist kahjumit ja kogukahjumit märkimisväärselt.

Seega kehtestatakse kavandatud määrusega turustusaastateks 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 suhkru toodangumaksud, mis arvutatakse ümber Euroopa Kohtu poolt täpsustatud metoodika põhjal. See võimaldab liikmesriikidel arvutada kõnealuses ajavahemikus tasutud ülemääraste maksude tõttu suhkrutootjale tagastatava summa.

Lisaks mõjutab turustusaastatel 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 kehtinud põhitoodangumaksude läbivaatamine täiendavat hinda, mida suhkrutootjad pidid suhkrupeedikasvatajatele maksma vastavalt A- ja B-maksude maksimumsumma ning turustusaastate 2002/2003, 2003/2004 ja 2005/2006 eest tegelikult tasutud kõnealuste maksude vahele.

Vastavalt 2006. aastani kehtinud suhkrusektori turgude ühisele korraldusele maksid põhitoodangumakse suhkrutootjad, kuid nad said 60 % vastavast maksukulust tagasi suhkrupeedikasvatajate arvel, makstes suhkrupeedi eest madalamat hinda. Kui maksusummad on kehtestatud allpool A- ja B-maksu piirmäära (st vastavalt 2 % ja 37,5 % valge suhkru sekkumishinnast), peavad suhkrutootjad alusmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt maksma suhkrupeedimüüjatele 60 % kõnealuse maksu maksimumsumma ning tegelikult tasutud põhimaksu või B-maksu summa vahest.

Seepärast kehtestatakse käesoleva parandava õigusaktiga täiendavad läbivaadatud hinnad, mille alusel teevad suhkrutootjad suhkrupeedimüüjatele tagasimakseid. Suhkrupeedimüüjatele tuleb hüvitada üksnes vanade ja uute täiendavate hindade vahe.

Suhkrumaksude tagasimaksmine kujutab endast algselt ELi omavahenditesse makstud suhkrumaksude korrigeerimist. Liikmesriigid peavad kehtestama uutel maksudel põhinevad uued suhkru põhitoodangumaksu õigused nelja kuu jooksul alates käesoleva õigusakti jõustumisest.

4.           MÕJU EELARVELE

Turustusaastatel 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 kehtinud suhkru põhitoodangumaksude läbivaatamine toob kaasa 295 541 212 euro suuruse negatiivse korrektsiooni, mis kaetakse ELi eelarve omavahenditest. Lisaks kõnealusele summale võivad liikmesriigid komisjonilt nõuda nende poolt vastavalt siseriiklikule õigusele tegelikult tasutud intressi tagasimakset asjaomaste aastate jooksul kogutud ülemääraste maksude eest. Viimati nimetatud kulud tuleb asjaomastel liikmesriikidel vastava maksekinnituse esitamise alusel eraldi kanda ELi eelarvesse.

5.           TÄIENDAV TEAVE

Komisjon avaldab koos käesoleva nõukogu määruse ettepanekuga deklaratsiooni, et selgitada teatavaid põhisumma ja intressi tagasimaksmise, suhkrupeedimüüjatele tagasimaksmise, raamatupidamisarvestuse korra ja tagasimaksmise jälgimisega seotud tegureid.

2013/0252 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse suhkrusektori toodangumaksud turustusaastateks 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006, turustusaastate 2001/2002 ja 2004/2005 suhtes kehtestatava lisamaksu arvutamiseks vajalik koefitsient ning suhkrutootjate poolt suhkrupeedimüüjatele maksude maksimumsumma ja nende maksude vahe tõttu turustusaastate 2002/2003, 2003/2004 ja 2005/2006 eest makstav summa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta,[1] eriti selle artikli 15 lõike 8 esimene taane ning artikli 16 lõige 5 ja artikli 18 lõige 5 andsid komisjonile volitused võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad kogutavate maksusummade, lisasummade koefitsiendi ja suhkrupeedimüüjatele tehtavate tagasimaksete kohta.

(2)       Komisjon määras kindlaks toodangumaksud turustusaastateks 2001/2002,[2] 2002/2003,[3] 2003/2004,[4] 2004/2005[5] ja 2005/2006[6].

(3)       Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 18 lõige 2 nägi ette, et kui põhitoodangumaksu summa on väiksem kui artikli 15 lõikes 3 osutatud maksimumsumma või kui B-maks on väiksem kui kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 4 osutatud maksimumsumma, mida vajaduse korral on muudetud kõnealuse artikli lõike 5 kohaselt, peavad suhkrutootjad maksma suhkrupeedimüüjatele 60 % kõnealuse maksu maksimumsumma ja tasutava maksu summa vahest.

(4)       Vastavalt komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 314/2002 (milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad)[7] artikli 9 lõikele 1 määrati kindlaks suhkrutootjate poolt suhkrupeedimüüjatele põhitoodangumaksude maksimumsumma ja B-maksu ning nende maksude vahe tõttu turustusaastate 2002/2003,[8] 2003/2004[9] ja 2005/2006[10] eest makstav summa.

(5)       Suhkrusektori ühise turukorralduse reformi raames on nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta[11] tunnistatud kehtetuks ja asendatud alates 2006/2007. turustusaastast määrusega (EÜ) nr 1260/2001. Määrus (EÜ) nr 318/2006, mis on hiljem kehtetuks tunnistatud ja lisatud nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusesse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus),[12] asendab muutliku suhkrutoodangu isefinantseerimise maksusüsteemi tootmiskvootide abil uue toodangumaksuga, mille eesmärk on aidata kaasa suhkrusektori ühises turukorralduses tekkivate kulude rahastamisele.

(6)       8. mail 2008 tunnistas Euroopa Kohus kehtetuks[13] komisjoni 7. oktoobri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1762/2003, millega määratakse kindlaks turustusaastal 2002/2003 kehtivad põhitoodangumaksud suhkrusektoris,[14] ja komisjoni 14. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1775/2004, millega määratakse kindlaks turustusaastal 2003/2004 kehtivad põhitoodangumaksud suhkrusektoris[15]. Oma otsuses leidis Euroopa Kohus, et tootetonni hinnangulise keskmise kahjumi arvutamisel tuleb arvesse võtta kõiki eksporditud toodangu suhkrukoguseid, olenemata sellest, kas nendega seoses maksti tegelikult toetusi või mitte.

(7)       Samuti tunnistas Euroopa Kohus kehtetuks[16] komisjoni 14. oktoobri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1686/2005, millega määratakse kindlaks turustusaastal 2004/2005 kehtivad põhitoodangumaksud ja lisamaksu koefitsient suhkrusektoris[17].

(8)       Selleks et täita Euroopa Kohtu otsuseid, võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 1193/2009, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006[18] kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris.

(9)       29. septembril 2011 tegi Üldkohus kohtuasjas T-4/06 otsuse, milles märgiti, et lisamaksu diferentseeritud koefitsiendiks suhkrusektoris puudub õiguslik alus, ja tühistas määruse (EÜ) nr 1686/2005 artikli 2, mida on muudetud määruse (EÜ) nr 1193/2009 artikliga 3.

(10)     27. septembril 2012 tunnistas Euroopa Kohus kehtetuks määruse (EÜ) nr 1193/2009, täpsustades, et määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõike 1 punkti d tuli tõlgendada nii, et tagasimaksete kogusumma oleks pidanud sisaldama makstud kogusummat, et arvutada hinnanguline keskmine kahjum tootetonni kohta[19].

(11)     Seega tuleb maksud kehtestada sobiva määraga. Keskmine kahjum määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõike 1 punkti d tähenduses tuleb arvutada, jagades ekspordikoguste kohta makstud toetused, olenemata sellest, kas toetust maksti või mitte, vastavalt komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 314/2002 (milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad)[20] artikli 6 lõikes 5 määratletud ekspordiga. Eksporditav ülejääk määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 15 lõike 1 punkti c tähenduses arvutatakse samuti kogueksporti kasutades, olenemata sellest, kas toetust on makstud või mitte.

(12)     Arvestades et kohtu poolt tühistatud sama meetodit kasutati 2001/2002. turustusaasta maksude arvutamiseks, peab ka 2001/2002. turustusaastal kehtinud põhitoodangumakse ja täiendava maksu koefitsienti vastavalt muutma.

(13)     Euroopa Kohtu otsusest tuleneb, et muudetud makse kohaldatakse alates samast kuupäevast, mil maksud on kehtetuks tunnistatud.

(14)     Seoses suhkrumaksude kindlaksmääramisega vastavalt põhjenduses 11 osutatud uuele meetodile tuleb tagasiulatuva mõjuga uuesti kindlaks määrata suhkrutootjate poolt suhkrupeedimüüjatele põhitoodangumaksu maksimumsumma ja nende maksude vahe tõttu turustusaastate 2002/2003, 2003/2004 ja 2005/2006 eest makstav summa.

(15)     Põhjenduses 11 osutatud meetodit järgides arvutatud katmata kogukahjum 2001/2002. turustusaasta kohta on 14 123 937 eurot. Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 16 lõikes 2 osutatud koefitsient tuleb nõuetekohaselt kindlaks määrata ning see peab olema kohaldatav kõnealuse turustusaasta suhtes.

(16)     Põhjenduses 11 osutatud meetodit turustusaasta 2002/2003 suhtes kohaldades on põhimaksu määr 2 % ja B-maksu määr 16,371 %, mis on kõnealuseks turustusaastaks tagasiulatuva jõuga kohaldatav. Ümberarvutatud kogukahjum kaetakse täielikult põhitoodangumaksust ja B-maksust saadud tuludest. Seepärast ei ole vaja kõnealuseks turustusaastaks kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 16 lõikes 2 osutatud täiendavat koefitsienti.

(17)     2002/2003. turustusaastaks kehtestati komisjoni 7. augusti 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1440/2002 (milles vaadatakse läbi B-maksu ülemmäär ja muudetakse B-suhkrupeedi miinimumhinda suhkrusektoris turustusaastaks 2002/2003)[21] B-maksu ülemmäär 37,5 % valge suhkru sekkumishinnast, samal ajal kui põhjenduses 11 osutatud meetodi kohaselt läbi vaadatud B-maks, mida kõnealuse turustusaasta suhtes kohaldatakse, on 16,371 % valge suhkru sekkumishinnast. Sellise vahe tõttu tuleb suhkrutootjate poolt suhkrupeedimüüjatele makstav summa kõnealuseks turustusaastaks kindlaks määrata standardkvaliteediga suhkrupeedi tonni kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 18 lõikele 2.

(18)     Põhjenduses 11 osutatud uut arvutusmeetodit 2003/2004. turustusaasta suhtes kohaldades on põhimaksu määr 2 % ja B-maksu määr 17,259 %. Arvutatud kogukahjum kaetakse täielikult põhitoodangumaksust ja B-maksust saadud tuludest. Seepärast ei ole kõnealuseks turustusaastaks vaja kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 16 lõikes 2 osutatud täiendavat koefitsienti.

(19)     Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1440/2002 kehtestati 2003/2004. turustusaastaks B-maksu ülemmäär 37,5 % valge suhkru sekkumishinnast, samal ajal kui põhjenduses 11 osutatud meetodi kohaselt läbi vaadatud B-maks, mida kõnealuse turustusaasta suhtes kohaldatakse, on 17,259 % valge suhkru sekkumishinnast. Sellise vahe tõttu tuleb suhkrutootjate poolt suhkrupeedimüüjatele makstav summa kõnealuseks turustusaastaks kindlaks määrata standardkvaliteediga suhkrupeedi tonni kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 18 lõikele 2.

(20)     Põhjenduses 11 osutatud meetodi kohaldamine 2004/2005. turustusaasta suhtes ei muuda põhimaksu ja B-maksu. Uue meetodi järgi arvutatud katmata kogukahjum kõnealuse turustusaasta kohta on 57 648 788 eurot. Seega tuleb kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 16 lõikes 2 osutatud koefitsient. Põhjenduses 9 osutatud kohtuotsusest järeldub, et koefitsient peaks olema ühesugune nii 30. aprilli 2004 kui ka 1. mai 2004 seisuga liitu kuulunud liikmesriikidele.

(21)     Põhjenduses 11 osutatud arvutusmeetodit turustusaasta 2005/2006 suhtes kohaldades on põhimaksu määr 1,2335 %, ilma et oleks vaja B-maksu. Arvutatud kogukahjum kaetakse täielikult põhitoodangumaksust saadud tuludest ning määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 16 lõikes 2 osutatud täiendavat koefitsienti ei ole kõnealuseks turustusaastaks vaja kindlaks määrata.

(22)     2005/2006. turustusaastaks kehtestati komisjoni 5. augusti 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1296/2005 (milles vaadatakse läbi B-maksu ülemmäär ja muudetakse B-suhkrupeedi miinimumhinda suhkrusektoris turustusaastaks 2005/2006)[22] B-maksu ülemmäär 37,5 % valge suhkru sekkumishinnast. Kuna põhjenduses 11 osutatud meetodi kohaselt kõnealuse turustusaasta suhtes kohaldatav põhimaks on 1,2335 % valge suhkru sekkumishinnast, ei ole vajadust kehtestada B-maksu. Kõnealuste erinevuste tõttu tuleb suhkrutootjate poolt suhkrupeedimüüjatele makstavad summad kõnealuseks turustusaastaks kindlaks määrata standardkvaliteediga suhkrupeedi tonni kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 18 lõikele 2.

(23)     Õiguskindluse ja eri liikmesriikide asjaomaste ettevõtjate ühetaolise kohtlemise huvides on vaja kindlaks määrata käesoleva määrusega kehtestatavate maksude kindlaksmääramise ühine kuupäev nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436//EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta)[23] artikli 2 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.           Turustusaastate 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 eest tasutavad toodangumaksud suhkrusektoris on kindlaks määratud lisa punktis 1.

2.           Turustusaastate 2001/2002 ja 2004/2005 eest tasutava lisamaksu arvutamiseks vajalikud koefitsiendid on kindlaks määratud lisa punktis 2.

3.           Suhkrutootjate poolt suhkrupeedimüüjatele seoses A- ja B-maksudega turustusaastate 2002/2003, 2003/2004 ja 2005/2006 eest tasumisele kuuluvad summad on kindlaks määratud lisa punktis 3.

Artikkel 2

Käesoleva määrusega kehtestatud maksude kindlaksmääramise kuupäev, millele on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 2 lõike 2 teises lõigus, on hiljemalt käesoleva määruse jõustumise päevale järgneva neljanda kuu viimane päev.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 1 kohaldatakse alates:

– 2002. aasta 16. oktoobrist 2001/2002. turustusaasta puhul;

– 2003. aasta 8. oktoobrist 2002/2003. turustusaasta puhul;

– 2003. aasta 15. oktoobrist 2003/2004. turustusaasta puhul;

– 2005. aasta 18. oktoobrist 2004/2005. turustusaasta puhul ja

– 2007. aasta 23. veebruarist 2005/2006. turustusaasta puhul.

Artikli 1 lõiget 2 kohaldatakse alates:

– 2002. aasta 16. oktoobrist 2001/2002. turustusaasta puhul ja

– 2005. aasta 18. oktoobrist 2004/2005. turustusaasta puhul.

Artikli 1 lõiget 3 kohaldatakse alates:

– 2003. aasta 8. oktoobrist 2002/2003. turustusaasta puhul;

– 2003. aasta 15. oktoobrist 2003/2004. turustusaasta puhul ja

– 2007. aasta 23. veebruarist 2005/2006. turustusaasta puhul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

1) Artikli 1 lõikes 1 osutatud toodangumaksud suhkrusektoris

|| 2001/2002 || 2002/2003 || 2003/2004 || 2004/2005 || 2005/2006

a) eurot valge suhkru tonni kohta A- ja B-suhkru põhitoodangumaksuna || 12 638 || 12 638 || 12 638 || 12 638 || 7 794

b) eurot valge suhkru tonni kohta B-suhkru B-põhitoodangumaksuna || 236 963 || 103 447 || 109 061 || 236 963 || -

c) eurot valge kuivaine tonni kohta A- ja B-isoglükoosi põhitoodangumaksuna || 5 330 || 5 330 || 5 330 || 5 330 || 3 394

d) eurot valge kuivaine tonni kohta B-isoglükoosi B-põhitoodangumaksuna || 99 424 || 46 017 || 48 261 || 99 424 || -

e) 12 638 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina väljendatud kuivaine tonni kohta A- ja B-inuliinisiirupi põhitoodangumaksuna || 12 638 || 12 638 || 12 638 || 12 638 || 7 794

f) 236 963 eurot suhkru või isoglükoosi ekvivalendina väljendatud kuivaine tonni kohta B-inuliinisiirupi B-põhitoodangumaksuna || 236 963 || 103 447 || 109 061 || 236 963 || -

2) Artikli 1 lõikes 2 osutatud koefitsiendid lisamaksude arvutamiseks

Turustusaasta 2001/2002:         0,01839

Turustusaasta 2004/2005:         0,07294

3) Artikli 1 lõikes 3 osutatud summad, mida suhkrutootjad peavad suhkrupeedimüüjatele seoses A- ja B-maksudega maksma

|| 2002/2003 || 2003/2004 || 2005/2006

A-suhkrupeedi täiendav hind* || || || 0,378

B-suhkrupeedi täiendav hind* || 10 414 || 9 976 || 18 258

* Täiendav hind A- või B-maksu standardkvaliteediga suhkrupeedi tonni kohta (eurodes).

FINANTSSELGITUS || FS/13/367494

6.2.2013.1

|| KUUPÄEV 15.4.2013

1. || EELARVERUBRIIK Vt eelarveprognoos. Artikli 1 lõige 1 (suhkrusektori turgude ühise korralduse alusel ette nähtud maksud ja tollimaksud) 05 07 02 (vaidluste lahendamine) || ASSIGNEERINGUD 123,4 miljonit eurot 53,4 miljonit eurot

2. || PEALKIRI NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse suhkrusektori põhitoodangumaksud turustusaastateks 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006 ning suhkrutootjate poolt suhkrupeedimüüjatele maksude maksimumsumma ja nende maksude vahe tõttu turustusaastate 2002/2003, 2003/2004 ja 2005/2006 eest makstav summa.

3. || ÕIGUSLIK ALUS Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

4. || EESMÄRGID 27. septembril 2012 tegi Euroopa Kohus otsuse liidetud kohtuasjades C-113/10, C-147/10 ja C-234/10 (Jülich-II otsus), millega tühistati komisjoni 3. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1193/2009. Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada turustusaastateks 2001/2002–2005/2006 tagasiulatuvalt suhkru põhitoodangumaksud, mis arvutatakse ümber Euroopa Kohtu poolt täpsustatud metoodika põhjal.

5. || FINANTSMÕJU || 12-KUULINE PERIOOD (miljonit eurot) || JOOKSEV EELARVEAASTA 2013 (miljonit eurot) || JÄRGMINE EELARVEAASTA 2014 (miljonit eurot)

5.0 || KULUD - ELi EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED) - RIIGIASUTUSED - MUUD || 53,4 miljonit eurot || 53,4 miljonit eurot || ei kohaldata

5.1 || TULUD - ELi OMAVAHENDID (LÕIVUD/TOLLIMAKSUD) - vt märkused - SISERIIKLIKUD || -214,1 miljonit eurot || -214,1 miljonit eurot || ei kohaldata

|| || 2015 || 2016 || 2017 || 2018

5.0.1 || KAVANDATUD KULUD || || || ||

5.1.1 || KAVANDATUD TULUD || || || ||

5.2 || ARVUTUSMEETOD Vt märkused

6.0 || KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? || Ei

6.1 || KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? || Jah

6.2 || KAS ON VAJA LISAEELARVET? || Ei

6.3 || KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? || Vt märkused

MÄRKUSED 27. septembril 2012 tegi Euroopa Kohus otsuse liidetud kohtuasjades C-113/10, C-147/10 ja C-234/10 (Jülich-II otsus), millega tühistati komisjoni 3. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1193/2009. Euroopa Kohus otsustas, et komisjon on teinud korduvalt vigu kõnealuseks ajavahemikuks kehtestatud aastamaksude arvutamisel. Kohus leidis, et üksikisikutel on seoses kõnealuse ajavahemiku jooksul liikmesriikide kogutud ja ELi eelarvesse lisandunud kehtetute toodangumaksudega õigus saada hüvitist alusetult väljamakstud summadelt. Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada turustusaastateks 2001/2002–2005/2006 tagasiulatuvalt suhkru toodangumaksud, mis arvutatakse ümber Euroopa Kohtu poolt täpsustatud metoodika põhjal. Kohtuotsuse järgi peab tagasimakse ettevõtjatele sisaldama intressi (siseriiklike õigusnormide alusel ja vastavalt alusetu rikastumise vältimise põhimõttele peab EL liikmesriikidele hüvitama makstud tasandusintressi). Liikmesriikidele hüvitatav kogusumma on järgmine. Omavahendid: põhisumma 295,5 miljonit eurot - 10,0 miljonit eurot (tagasi makstud juba 2009. aastal) * 75 % = 214,1 miljonit eurot makse pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist. Tasandusintress Taotletav tasandusintress ei ole lisatud omavahendite summa hulka. Eespool esitatud hinnanguline summa arvutatakse 100 % ulatuses vanade ja uute maksude vahe põhjal. Intressimäär määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktide alusel, seega ei saa lõplikku summat praegu määrata. 53,4 miljoni euro suuruse finantsmõju hindamiseks kasutatavad intressimäärad on avaldatud järgmistes määrustes: ELi määrus nr 2012/2001; ELi määrus nr 1852/2002; ELi määrus nr 1842/2003; ELi määrus nr 1751/2004; ELi määrus nr 956/2005; ELi määrus nr 1119/2005; ELi määrus nr 1668/2005; ELi määrus nr 1489/2006; ELi määrus nr 981/2007; ELi määrus nr 1190/2007; ELi määrus nr 999/2008; ELi määrus nr 1012/2009; ELi määrus nr 974/2010; ELi määrus nr 1036/2011; ELi määrus nr 938/2012. Summa makstakse eelarverubriigi 05 07 02 alt. Juhul kui määrust ei võeta vastu õigel ajal, et maksed saaks toimuda 2013. eelarveaastal, tuleb summa lisada 2014. aasta eelarve kirjalikku muutmisettepanekusse.

[1]               EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1.

[2]               EÜT L 278, 16.10.2002, lk 13.

[3]               ELT L 254, 8.10.2003, lk 4.

[4]               ELT L 316, 15.10.2004, lk 64.

[5]               ELT L 271, 15.10.2005, lk 12.

[6]               ELT L 51, 20.2.2007, lk 17.

[7]               EÜT L 50, 21.2.2002, lk 40.

[8]               ELT L 254, 8.10.2003, lk 5.

[9]               ELT L 316, 15.10.2004, lk 65.

[10]             ELT L 51, 20.2.2007, lk 16.

[11]             ELT L 58, 20.2.2006, lk 1.

[12]             ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

[13]             Liidetud kohtuasjad C-5/06 ja C-23/06 kuni C-36/06, ECR 2008, I-03231.

[14]             Vt viide 3. joonealuses märkuses.

[15]             Vt viide 4. joonealuses märkuses.

[16]             6. oktoobri 2008. aasta otsused liidetud kohtuasjades C-175/07 kuni C-184/07, ECR 2008, I-00142, samuti kohtuasjades C-466/06, ECR 2008, I-00140 ja C-200/06, ECR 2008, I-00137.

[17]             Vt viide 5. joonealuses märkuses.

[18]             ELT L 321, 8.12.2009, lk 1.

[19]             Liidetud kohtuasjad C-113/10, C-147/10 ja C-234/10, avaldamata.

[20]             EÜT L 50, 21.2.2002, lk 40.

[21]             EÜT L 212, 8.8.2002, lk 3.

[22]             ELT L 205, 6.8.2005, lk 20.

[23]             EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.