SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liit annab Euroopa Investeerimispangale (EIP) eelarvetagatise, mis katab liidu välispoliitika eesmärkide toetuseks väljaspool liitu tehtud finantstehingutega seotud riigiriski ja poliitilised riskid. EIP välistehingutele antav ELi tagatis on tõhus vahend, et välistegevuse tagatisfondist rahastamise kaudu ühendada ELi eelarvelised vahendid EIP enda vahenditega. Peale selle rahastab EIP omal riisikol väljaspool liitu toimuvaid investeerimisjärgu tehinguid, samuti tegevust erivolituste alusel, näiteks AKV riikides.

EIP välistehingutele ELi eelarvetagatise andmise vajadus tuleneb panga põhikirjas sätestatud kohustusest tagada kõigile oma laenutehingutele piisav tagatis ning üldisemalt tuleneb see vajadusest kaitsta EIP krediidivõimelisust ja mitte seada ohtu panga ülesannet toetada ELi liikmesriikide pidevat arengut. ELi tagatis on olnud peamine vahend, mille abil tagada kooskõla EIP finantsstruktuuri – mis on muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste struktuuridest oluliselt suuremal määral võimendatud – ja kolmandatele riikidele laenamisega kaasneva oluliselt suurema riski vahel, võttes arvesse vajadust hoida ära panga reitingu langemine allapoole taset AAA, samal ajal piirates EIP kapitali sidumise vajadust. Kuigi EIP kapitali suurendamine, mis hiljuti heaks kiideti, võimaldaks suurendada EIP laenamist ELis, ei tohiks see mõjutada EIP välistegevust.

EIP välistehingutele antava ELi tagatise üldine ulatus ja üldtingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustes. Kõige hiljutisem otsus, mis käsitleb EIP finantstehinguid väljaspool liitu ajavahemikul 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1080/2011/EL[1] (edaspidi „kehtiv otsus”). Kehtiva otsuse artikli 16 kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ELi tagatise kehtestamiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel.

Sellega seoses nähakse kehtiva otsuse põhjenduses 40 ette järgmised konkreetsed nõuded: „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel ELi tagatise andmist käsitleva ettepaneku esitamisel tuleks komisjonil paluda eelkõige analüüsida tihedas koostöös EIPga ning võttes arvesse mõju tagatisfondi rahastamisele järgmist: ELi tagatisega kaetud ülemmäärad, potentsiaalselt rahastamiskõlblike riikide loetelu ning EIP võimalused rahastada mikrokrediiti ja muud liiki vahendeid. Komisjon ja EIP peaksid samuti analüüsima IPA, ENPI, DCI, EIDHRi ja stabiliseerimisvahendi kaudu rahastamise ja EIP tulevase välisvolituse vahelise koostoime suurendamise võimalusi.”

Kavandatud uus otsus hõlmab ELi tagatise andmist EIP välisfinantstehingutele ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjon viis läbi mõju hindamise,[2] mis on lisatud käesolevale ettepanekule. Kaaluti järgmisi poliitikavalikuid.

· Uus ELi eelarvetagatis ei laiene ühelegi uuele EIP tehingule väljaspool liitu (poliitikavalik nr 0).

· Baasstsenaarium, mille korral ei muudeta kehtivat ELi tagatist, mida kohaldataks sellisena ka järgmise volituse kehtivuse ajal, s.t kuni 31. detsembrini 2020 (poliitikavalik nr 1).

· Olemasoleva volituse kohandamine uuele poliitilisele taustale vastavate muudatustega. Kindlaks on määratud kolm alamvalikut:

– alamvalikuga nr 2.1 (CLOSE) muudetakse volituse geograafilist ulatust, nii et ELi tagatis oleks keskendatud liidu lähinaabruspiirkondadele, jättes geograafilisest ulatusest välja Aasia, Ladina-Ameerika ja Lõuna-Aafrika, laiendatakse tagatist igat liiki mikrofinantseerimisele, suurendatakse olulisel määral kliimamuutuste alast rahastamispaketti ning nähakse ette iga-aastaste riiki käsitlevate strateegiadokumentide koostamine;

– alamvaliku nr 2.2 (MICRO) kohaselt säilitatakse kehtiv geograafiline ulatus, seatakse sisse mikrofinantseerimise volitus, millele antakse ELi täielik tagatis, kehtestatakse sihtsummad kliimamuutusi käsitlevate meetmete rahastamiseks piirkondlike rahastamisvahendite raames ning ajakohastatakse piirkondlikke tehnilisi tegevussuuniseid kooskõlas ELi välisfinantsinstrumentide mitmeaastase sihtprogrammiga;

– alamvaliku nr 2.3 (FOCUS) puhul keskendutakse sellistele finantseeringu saajatele, kelle krediidivõimelisus on väiksem, ja mikrofinantseerimise tehingutele, mis sõnaselgelt ei vasta tagatise saamise tingimustele, kehtestatakse üldine võlakohustuste sihtmäär koos jälgimissüsteemiga, mis võimaldab kontrollida kasvuhoonegaaside heitkoguste absoluutset ja suhtelist vähendamist volituse alusel toetatavate kõigi EIP projektide raames, ning ajakohastatakse piirkondlikke tehnilisi tegevussuuniseid kooskõlas ELi välisfinantsinstrumentide mitmeaastase sihtprogrammiga.

· Tagatis antakse teistele Euroopa finantseerimisasutustele, kes on kõlblikud tagatise saamiseks erinevate ühendatud rahastamisvahendite alusel (poliitikavalik nr 3).

Kindlaks on tehtud järgmine peamine mõju.

Poliitikavaliku nr 0 tulemus oleks EIP tagasitõmbumine mitmest riigist ja neis riikides algatatud investeerimisprojektide rahastamise kulude märkimisväärne kasv. Seda ei peeta poliitiliselt soovitavaks, seda eelkõige ülemaailmse majanduskriisi kontekstis, mille tulemusena on ilmnenud suur vajadus investeeringute järele. Väljaspool liitu asuvatesse riikidesse piisava investeeringute voo jätkuv säilitamine näib oluline.

Poliitikavalik nr 1 ei oleks kooskõlas uue poliitilise taustaga.

Leiti, et alamvalikul nr 2.3 (FOCUS) oleks suurem positiivne mõju ning see sai muudest analüüsitud alamvalikutest MICRO ja CLOSE parema hinnangu, kui võtta eelkõige arvesse mõju eelarvele ning sidusust ja vastastikust täiendavust liidu poliitikate ja vahenditega.

Poliitikavalik nr 3 annaks ka muudele institutsioonidele võimaluse saada ELi tagatist, mistõttu väheneks EIP antavate tagatisega laenude osakaal. Sellel võib olla negatiivne mõju ELi meetmete nähtavusele, võttes arvesse EIP institutsionaalset positsiooni ELis. Peale selle jääks ELi eelarve kanda täiendavad tingimuslikud kohustused seoses finantstehingutega, mille on sõlminud sellised muud finantseerimisasutused, mis ei kuulu rangelt võttes ELi institutsionaalsesse süsteemi ja millel ei ole samad aktsionärid. Lisaks on teistel institutsioonidel oma strateegiad, milles on kokku leppinud nende vastavad juhtorganid ja millega võidakse piirata mõju, mida liit avaldab tagatise andmisega.

Sellest tulenevalt eelistatakse alamvalikut nr 2.3 (FOCUS).

Mõju hindamisel tugineti peamiste väliste sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide ja peamiste asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide esindajatega peetud mitteametlikele arvamustevahetustele, mis toimusid kohtumiste ja seminaride vormis 2012. aasta juunis ja oktoobris eesmärgiga teha kokkuvõte vastavate mõttevahetuste seisust. Eelkõige käsitleti arvamuste vahetamise käigus mõju hindamise aruandes kindlaksmääratud probleeme, samuti nende probleemide lahendamiseks välja pakutud valikuid. Mõju hindamise aruanne põhines ka peamiste sidusrühmadega (käesolevast otsusest mõjutatud sidusrühmad, otsuse rakendamisel osalevad sidusrühmad ja seadusandjad) toimunud laiaulatuslikel konsultatsioonidel, mis toimusid seoses ajavahemikku 2007–2013 hõlmava volituse läbivaatamisega ja viidi lõpule 2011. aasta lõpus. Kõik need konsultatsioonid ja mitteametlikud arvamustevahetused olid piisavad selleks, et saada ülevaade väliste sidusrühmade seisukohtadest.

Üksikasjalik teave nimetatud konsultatsioonide peamiste tulemuste kohta on esitatud mõju hindamise aruandes.

Pärast esimest taotlust aruande uuesti esitamiseks esitas mõjuhindamiskomitee 29. jaanuaril 2013. aastal oma positiivse arvamuse mõju hindamise aruande kohta. Mõjuhindamiskomitee palus esitada täiendavaid selgitusi vahearuandes tehtud soovituste rakendamise seisu kohta ja selle kohta, milline on EIP roll ELi-poolses välistegevuse rahastamises ja tema tegevuse kooskõla teiste osalejate tegevusega, palus täiendada mõjuhinnangut ja poliitikavalikute võrdlust ning tutvustada üksikasjalikumalt sidusrühmade seisukohti. Aruannet täiendati sellele vastavalt.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolev ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus põhineb kahel õiguslikul alusel – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 209 ja 212. Eelkõige sätestatakse artikli 209 lõikes 3 koostoimes artikliga 208, et EIP aitab oma põhikirjas esitatud tingimuste kohaselt kaasa liidu arengukoostöö poliitika eesmärkide edendamiseks vajalike meetmete rakendamisele.

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ELi tagatis on osutunud tõhusaks vahendiks, mille abil katta liidu välispoliitikat toetavate EIP välistehingutega seotud poliitilisi riske ja riigiriski. Aastateks 2014–2020 ette nähtud uus ELi tagatise andmise volitus võimaldab jätkata praegust tõhusat ja majanduslikult põhjendatud tegevust.

Võimaluse korral ja kui see on asjakohane, sisaldab seadusandlik ettepanek institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus kokku lepitud ja otsuses nr 1080/2011/EL kasutatud sõnastust.

4.           MÕJU EELARVELE

Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta)[3] loodud välistegevuse tagatisfond (edaspidi „tagatisfond”) tagab liidu eelarve jaoks likviidsuspuhvri EIP finantstehingutest ja muust liidu välistegevusest, s.t makromajanduslikust finantsabist ja Euratomi laenudest tuleneda võiva kahjumi vastu. EIP volitus moodustab üle 90 % tagatisfondi kaetud portfellist.

Tagatisfondi rahastatakse ELi eelarvest tehtava ühe iga-aastase maksega. Tagatisfondi rahastamise mehhanismi eesmärk on säilitada fondi maht tasemel, mis moodustab 9 % tagasimaksmata laenusummast, ning sellega kehtestatakse de facto ülempiir ELi eelarvetagatisega hõlmatud EIP välistehingute suurusele. 2010. aastal jõuti tagatisfondi toimimise välishindamisel järeldusele, et kõnealune 9 %-ne rahastamismäär on asjakohane.

Kavandatud ülempiir on kooskõlas summaga, mille Euroopa Komisjon pakkus välja oma 27. märtsi 2013. aasta tehnilises panuses läbirääkimisse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rakendamist käsitlevate individuaalsete programmide üle (1,193 miljardit eurot jooksevhindades ajavahemikku 2014–2020 hõlmava finantsraamistiku jaoks). See summa põhineb tagatisega laenude eeldatavate välja- ja tagasimaksete prognoosil.

Ettepanekuga nähakse ajavahemikuks 2014–2020 ELi tagatisega EIP finantstehingute ülemmääraks ette 28 miljardit eurot. See ülemmäär jagatakse kaheks osaks: i) kindlaksmääratud 25 miljardi euro suurune ülemmäär ja ii) fakultatiivne 3 miljardi euro suurune lisasumma. Nimetatud lisasumma ja selle piirkondliku jaotuse täielik või osaline aktiveerimine otsustatakse pärast vahehindamist seadusandliku tavamenetluse korras.

Kehtiva otsusega võrreldes väiksem kindlaksmääratud ülemmäär on tingitud eelarvepiirangutest, mida on kohaldatud tagatisfondi rahastamiseks ettenähtud maksete eelarverea suhtes järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. See ei ole seotud praeguse tagatisfondi tulemuste või tõhususega ega finantseeringute kasutamise suutlikkusega.

Eelarvemõjud seoses tagatisfondi rahastamisega, sealhulgas aluseks olevate eeldustega, ning ELi tagatise haldamisega seotud personali- ja haldusressurssidega on esitatud seadusandlikule ettepanekule lisatud finantsselgituses.

5.           MUU TEAVE

Mõju hindamise tulemustele tuginedes püütakse ettepanekuga tagada EIP välisfinantstehingutele antud ELi tagatise jätkumine järgmiste aastateks 2014–2020 koostatud finantsperspektiivide ajal, tehes samal ajal mõningad muudatused:

•           volituse geograafilise ulatuse keskendamine vähem krediidivõimelistele finantseeringu saajatele, kelle puhul annaks tagatise kasutamine suurimat lisaväärtust;

•           volituse kliimamuutusi käsitleva mõõtme tugevdamine, et intensiivistada EIP tegevust selles olulises liidu välistegevuse valdkonnas, kehtestades üldise võlakohustuste sihtmäära koos jälgimissüsteemiga, mis võimaldab kontrollida kasvuhoonegaaside heitkoguste absoluutset ja suhtelist vähendamist volituse alusel toetatavate kõigi EIP projektide raames;

•           EIP finantseeringute viimine suuremasse vastavusse liidu poliitikaga ning ELi instrumentidega suurema sidususe ja vastastikuse täiendavuse saavutamine, et võtta asjakohasemalt ja õigeaegselt arvesse poliitika arengut, ajakohastades piirkondlikke tehnilisi tegevussuuniseid kooskõlas ELi välisfinantsinstrumentide mitmeaastase sihtprogrammiga.

Ettepaneku põhielementide üksikasjalik selgitus

Artikliga 1 pikendatakse ELi tagatist järgmise aastateks 2014–2020 koostatud finantsperspektiivi ajaks, nähes ette võimaluse pikendada seda veel kuus kuud, et tagada EIP finantstehingute järjepidevus. ELi tagatis on piiratud 65 %-ga EIP väljamakstud kogusummast, mida ei ole tagasi makstud, millele on lisatud kõik sellega seotud summad (nt intress, vahendustasud ja muud võimalikud tasud, mida tagatise saanud võlgnik peab laenu- või tagatislepingu kohaselt EIP-le maksma) kooskõlas kehtiva otsusega. Artiklis rõhutatakse, et EIP kasutab ELi tagatisega kaetud laenude andmisel oma eeskirju ja menetlusi, kuid samuti seatakse tagatise andmise tingimuseks, et EIP rahastamistegevusega toetatakse liidu välispoliitika eesmärke. Kehtiva otsusega võrreldes selgitatakse ettepanekus sõnaselgelt, et ELi eelarvetagatisega kaetakse investeerimisprojektidele antud laenud, laenutagatised ja võlakapitalituru instrumendid.

Artiklis 2 sätestatakse ELi tagatisega EIP rahastamistegevuse ülemmäärad (kindlaksmääratud ja fakultatiivsed ülemmäärad). Kindlaksmääratud ülemmäärade raames kehtestatud piirkondlikud ülemmäärad on esitatud kavandatud otsuse I lisas.

Artiklis 3 esitatakse üldeesmärgid ja -põhimõtted, mille täitmiseks või elluviimiseks kasutatakse ELi tagatisega kaetud EIP finantstehinguid. Need üldeesmärgid hõlmavad kohaliku erasektori (eelkõige VKEde) arendamist, sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku infrastruktuuri arendamist ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist. Uue otsusega hõlmatud ajavahemikul peaksid kliimamuutuste eesmärkidega seotud tehingud moodustama vähemalt 25 % kõigist EIP finantstehingutest. Koostöös komisjoniga ja pärast avalikke konsultatsioone ajakohastab EIP vastavalt oma kliimamuutuste strateegiat. Kogu EIP rahastamistegevuse põhieesmärk on piirkondlik integratsioon. Peale selle aitab EIP rahastamistegevus kaudselt kaasa liidu arengueesmärkide täitmisele.

Artiklis 4 käsitletakse ettepanekuga hõlmatud riikide loetelu ning nende riikide potentsiaalset ja tegelikku rahastamiskõlblikkust. Nagu on sätestatud ka kehtivas otsuses, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et aktiveerida või peatada potentsiaalselt rahastamiskõlblike riikide tegelik kõlblikkus ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks, kuid potentsiaalselt rahastamiskõlblike riikide loetelu muutmiseks on vaja seadusandja eraldi otsust. Artikliga 4 nähakse ka ette võimalus olemasolevate täieliku tagatisega kaetud EIP finantstehingutega seotud väljamaksete peatamiseks, juhul kui rahastamiskõlblikkus peatatakse. Võrreldes kehtiva otsusega tunnistatakse Birma/Myanmar kõlblikuks ELi tagatisega kaetud EIP finantseeringu saamiseks. See näitab, milliseid edusamme on tehtud liidu suhetes selle riigiga. ELi tagatise laiendamist Birmale/Myanmarile suunatud EIP rahastamistegevusele on üksikasjalikumalt põhjendatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhindamise lisas. Selles võetakse arvesse riigi poliitilist olukorda ja kahepoolseid suhteid liiduga, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste olukorda ning samuti makromajanduslikku olukorda ja investeeringute vajadust riigis.

Artiklis 8 kirjeldatakse EIP sõlmitud finantstehingutega kaasnevaid poliitilisi riske või kaasnevat riigiriski katva ELi tagatise laadi. Selles nõutakse samuti, et ELi tagatis oleks asjakohast meetodit kasutades keskendatud EIP finantstehingutele, mille puhul ELi tagatis annaks olulist finantskasu. Sellise meetodi eesmärk on tagada, et ELi tagatist kasutatakse finantseeringu saajatele maksimaalse kasu toomiseks, nt sellistes riikides ja selliste tehingute puhul, mille jaoks on keeruline saada kapitaliturgudelt vahendeid vastuvõetavatel tingimustel, samal ajal kui investeerimisjärgu reitinguga riikidel või laenusaajatel võib olla juurdepääs EIP omal riisikol põhinevatele vahenditele.

Artiklis 18 sätestatakse, et 31. detsembriks 2017 tuleb esitada volituse rakendamise vahearuanne, mis põhineb välishindamisel.

I lisas esitatakse kindlaksmääratud ülemmäära raames piirkondlikud ülemmäärad.

II lisas esitatakse potentsiaalselt rahastamiskõlblike piirkondade ja riikide loetelu.

III lisas esitatakse rahastamiskõlblike piirkondade ja riikide loetelu.

IV lisas esitatakse regionaalpoliitika raamistik, milles EIP tegutseb väljaspool liitu.

2013/0152 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantstehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 209 ja 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Lisaks oma põhiülesandele rahastada investeeringuid liidus teeb Euroopa Investeerimispank (EIP) finantstehinguid ka väljaspool liitu, et toetada liidu välispoliitikat. See võimaldab kasutada EIP finantsjõudu, et võimendada liiduvälistele piirkondadele kättesaadavaid liidu eelarvevahendeid finantseeringut saavate kolmandate riikide kasuks. Selliste finantstehingute tegemisega aitab EIP kaasa liidu üldpõhimõtete elluviimisele ning poliitikaeesmärkide täitmisele.

(2)       Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 209 lõikes 3 – koostoimes lepingu artikliga 208 – sätestatakse, et EIP aitab oma põhikirjas esitatud tingimuste kohaselt kaasa liidu arengukoostöö poliitika eesmärkide edendamiseks vajalike meetmete rakendamisele.

(3)       Eesmärgiga toetada liidu välistegevust ja selleks, et võimaldada EIP-l oma krediidireitingut mõjutamata rahastada investeeringuid väljaspool liitu, on enamikule EIP liiduvälistele tehingutele antud ELi eelarvetagatis (edaspidi „ELi tagatis”), mida haldab komisjon.

(4)       Viimatine ELi tagatis, mis katab EIP finantstehinguid, mis on sõlmitud ajavahemikul 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsusega nr 1080/2011/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ[4]. Liidu poliitika toetuseks väljaspool liitu tehtavatele EIP finantstehingutele tuleks anda ELi tagatis mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2014–2020.

(5)       Tuleks koostada ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks potentsiaalselt kõlblike riikide loetelu. Samuti on asjakohane koostada ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks kõlblike riikide loetelu.

(6)       Mõlemasse loetelusse tuleks lisada Birma/Myanmar, et võtta arvesse hiljutisi arenguid, mis võimaldasid liidul avada uue peatüki suhetes nimetatud riigiga, ning eesmärgiga toetada riigis käimasolevaid poliitilisi ja majandusreforme.

(7)       Oluliste poliitiliste arengute kajastamiseks tuleks ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks kõlblike riikide loetelu vajaduse korral läbi vaadata ning komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva otsuse III lisa muutmiseks. On eriti tähtis, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(8)       Selleks et võtta arvesse tagatisfondi tegelike vajaduste võimalikke muutusi kooskõlas nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta,[5] tuleks ELi tagatise ülemmäär jagada kindlaksmääratud 25 miljardi euro suuruseks ülemmääraks ja fakultatiivseks 3 miljardi euro suuruseks lisasummaks.

(9)       Summad, mida ELi tagatis katab igas piirkonnas, peaksid jätkuvalt vastama ELi tagatisega EIP rahastamistegevuse ülemmääradele, mitte EIP jaoks kohustuslikele sihtsummadele. Käesoleva otsuse rakendamise vahehindamise käigus tuleks hinnata ka ülemmäärasid.

(10)     Selleks et suurendada EIP välisfinantstehingute sidusust ja parandada nende keskendamist liidu poliitika toetamisele ning eesmärgiga tagada finantseeringu saajatele maksimaalne kasu, sätestati otsuses nr 1080/2011/EL kõigis rahastamiskõlblikes piirkondades ja riikides tehtavate EIP finantstehingute jaoks üldeesmärgid, s.t kohaliku erasektori arendamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamiseks, sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri arendamine ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, tuginedes EIP suhtelisele tugevusele valdkondades, kus ta on häid tulemusi saavutanud. Need eesmärgid tuleks sätestada ka käesolevas otsuses.

(11)     VKEde, sealhulgas käesoleva otsusega hõlmatud piirkondadesse investeerivate liidu VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele võib olla väga olulise tähtsusega majandusarengu soodustamisel ja tööpuuduse vastu võitlemisel. Et EIP suudaks tõhusalt VKEsid aidata, peaks EIP tegema koostööd rahastamiskõlblike riikide kohalike finantsvahendusasutustega, eelkõige eesmärgiga tagada, et osa rahalisest kasust antakse edasi nende klientidele, ja pakkuda lisaväärtust võrreldes muude rahastamisallikatega.

(12)     ELi tagatis, millega on kaetud vaid riigirisk ja poliitilist laadi riskid, ei ole iseenesest piisav tagama EIP tulemuslikku tegevust mikrofinantseerimise toetamisel. Sellepärast peaks selline tegevus toimuma vajaduse korral muude instrumentide kaudu kättesaadavate eelarvevahendite toel.

(13)     EIP peaks jätkama investeerimisprojektide rahastamist sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku infrastruktuuri valdkondades ning kaaluma oma tegevuse laiendamist tervishoiu ja hariduse infrastruktuuri toetamisel, kui see annab selget lisaväärtust.

(14)     EIP peaks jätkama ka investeerimisprojektide rahastamist kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise toetamiseks eesmärgiga veelgi edendada liidu kliimaeesmärke ülemaailmsel tasandil.

(15)     Üldeesmärkidega hõlmatud valdkondades peaks EIP finantstehingute põhieesmärk olema riikide piirkondlik integratsioon, eelkõige majanduslik integratsioon ühinemiseks valmistuvate riikide, naabruspoliitikas osalevate riikide ja liidu vahel. Eespool nimetatud valdkondades peaks EIP suutma toetada partnerriike selliste liidu äriühingute välismaiste otseinvesteeringute kaudu, kes aitavad kaasa tehnoloogia- ja teadmussiirde edendamisele, eeldusel, et investeerimisprojektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise kontrollimise ajal on nõuetekohaselt kaalutud kõiki tegureid eesmärgiga minimeerida riske, et EIP finantstehingud mõjuvad kahjulikult tööhõive olukorrale liidus. EIPd tuleks samuti julgustada toetama liidu äriühingute omal riisikol tehtavaid välismaiseid otseinvesteeringuid partnerriikidesse.

(16)     Praktilised meetmed ELi tagatise üldeesmärkide ja nende rakendamise sidumiseks tuleb sätestada piirkondlikes tehnilistes tegevussuunistes. Sellised suunised peaksid olema kooskõlas liidu laiema regionaalpoliitika raamistikuga. Piirkondlikud tehnilised tegevussuunised tuleks läbi vaadata ja neid tuleks täiendavalt ajakohastada pärast käesoleva otsuse läbivaatamist, eesmärgiga kohandada neid liidu välispoliitika ja prioriteetide arengutega.

(17)     Vastavalt EIP põhikirja artiklile 19 tuleb taotlused, mis on esitatud otse EIP-le käesoleva otsuse alusel tehtavate EIP finantstehingute kohta, esitada komisjonile arvamuse saamiseks vastavuse kohta asjaomaste ELi õigusaktide ja poliitikatega. EIP finantstehingule ei anta ELi tagatist, kui komisjon esitab artikli 19 kohase menetluse tulemusena selle finantstehingu kohta negatiivse arvamuse.

(18)     Kuigi EIP tugevus peitub investeerimispangaks olemises, peaksid EIP finantstehingud toetama liidu välistegevuse üldpõhimõtteid, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) artiklis 21 ja milleks on demokraatia ja õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja tugevdamine, ning aitama rakendada rahvusvahelisi keskkonnalepinguid, mille osaline liit on. Eelkõige tuleks EIP finantstehingutega toetada arenguriikide ja eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate arenguriikide jätkusuutlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, nende sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, võitlust vaesuse vastu ning selliste eesmärkide järgimist, mille liit on ÜRO ja muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide raames heaks kiitnud. Samal ajal kui EIP aitab rakendada meetmeid, mis on vajalikud liidu arengukoostöö poliitika eesmärkide edendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 209 lõikele 3, peaks EIP püüdma kaudselt toetada ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aastaks kõikides piirkondades, kus ta tegutseb.

(19)     Käesoleva otsuse kohase EIP tegevusega tuleks toetada komisjoni esitatud muutuste kava ning see tegevus peaks olema kooskõlas asjakohaste Euroopa arengukonsensuse põhimõtetega ja abi tõhususe põhimõtetega, mis on esitatud 2005. aasta Pariisi deklaratsioonis, 2008. aasta Accra tegevuskavas ja 2011. aasta Busani partnerluslepingus. Peale selle peaks see olema kooskõlas ELi strateegilise raamistiku ning inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga, mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal, ning rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepetega, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse valdkonna kohustustega. Tegevus tuleks ellu viia mitme konkreetse meetme kaudu, eelkõige tugevdades EIP suutlikkust hinnata investeerimisprojektide keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja arenguaspekte, sealhulgas inimõiguste ja konfliktidega seotud riske, ning toetades ametiasutuste ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimist kohalikul tasandil. Sellega seoses peaks EIP rakendama ja edasi arendama oma tulemuste mõõtmise raamistikku, mis sisaldab üksikasjalikke tulemuslikkuse näitajaid, mille abil mõõdetakse EIP finantstehingute majanduslikku, keskkonna-, sotsiaal- ja arengumõju aluseks oleva investeeringu kogu elutsükli jooksul. Käesoleva otsuse rakendamise vahehindamise käigus tuleks hinnata ka tulemuste mõõtmise raamistiku rakendamist. Hoolsuskohustuse täitmise kontrollimisel seoses investeerimisprojektiga peaks EIP vajaduse korral ja kooskõlas liidu sotsiaalsete ja keskkonnaalaste põhimõtetega nõudma, et projekti läbiviija korraldaks kohalikke konsultatsioone ja teeks nende tulemused avalikkusele teatavaks. Riikliku osalusega EIP finantseerimislepingud peaksid sõnaselgelt sisaldama võimalust peatada väljamaksed, juhul kui riik, kus investeerimisprojekti ellu viiakse, ei ole käesoleva otsuse alusel enam rahastamiskõlblik.

(20)     Kõikidel tasanditel alates strateegilisest kavandamisest kuni investeerimisprojekti väljatöötamiseni tuleks tagada, et EIP finantstehingud on kooskõlas liidu välispoliitika ja käesolevas otsuses sätestatud üldeesmärkidega ning toetavad seda poliitikat ja neid eesmärke. Pidades silmas vajadust suurendada liidu välistegevuse sidusust, tuleks komisjoni ja EIP vahel ja Euroopa välisteenistuse osalusel täiendavalt tugevdada dialoogi poliitika ja strateegia teemal. Jätkuvalt tuleks kohaldada vastastikuse mõistmise memorandumit, mis vaadatakse läbi 2013. aastal eesmärgiga parandada koostööd ja varajast vastastikust teabevahetust komisjoni ja EIP vahel tegevustasandil. Eriti oluline on, et komisjon ja EIP – samuti Euroopa välisteenistus – vahetaksid vajaduse korral arvamusi programmidokumentide koostamise varajases etapis, et tagada maksimaalne sünergia oma tegevuse vahel. Samuti tuleks tõhustada koostööd inimõiguste austamise ja konfliktide ennetamise küsimustes.

(21)     Liidu välissuhteid tuleks alates 2014. aastast toetada uute õigusaktidega, sealhulgas nn katusmäärusega, millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused[6]. Pidades silmas vajadust parandada liidu üldise toetuse sidusust asjaomastes piirkondades, tuleks vajaduse korral ja seal, kus see on asjakohane, otsida võimalusi, et kombineerida EIP rahastamist liidu eelarvevahenditega, tehes seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[7] VIII jaotises sätestatud rahastamisvahendite vormis ning projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel antava tehnilise abina vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendile (IPA II),[8] Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile (ENI),[9] arengukoostöö rahastamisvahendile,[10] partnerluse rahastamisvahendile koostööks kolmandate riikidega,[11] rahastamisvahendile demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas,[12] stabiliseerimise rahastamisvahendile[13] ja tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendile[14]. Pärast otsust nr 1080/2011/EL lõi komisjon ELi platvormi väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamiseks eesmärgiga optimeerida toetuste ja laenude ühendamiseks ettenähtud mehhanismide toimimist väljaspool liitu.

(22)     Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvate liiduväliste finantstehingute puhul peaks EIP püüdma veelgi parandada koordineerimist ja koostööd Euroopa finantseerimisasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, eelkõige nendega, kes osalevad väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamiseks ette nähtud ELi platvormi töös. Selline koostöö hõlmab vajaduse korral koostööd sektoripõhiste tingimuste täitmisel ja menetluste vastastikust usaldamist, koostööd kaasrahastamise kasutamisel ja osalemisel ülemaailmsetes algatustes, näiteks abi koordineerimist ja tõhusust edendavates algatustes. Sellise koordineerimise ja koostöö abil tuleks püüda minimeerida võimalikke topeltkulusid ja tegevuse tarbetut dubleerimist. Eesmärgiga hõlmata EBRD geograafilise ulatuse laienemine Vahemere piirkonnale, ajakohastati 2012. aastal komisjoni, EIP grupi ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) vahelist kolmepoolset vastastikuse mõistmise memorandumit, mis käsitleb koostööd väljaspool liitu ning võimaldab EIP grupil ja EBRD-l tegutseda teineteist vastastikku täiendavalt, tuginedes oma vastavatele suhtelistele eelistele. Seda memorandumit tuleks jätkuvalt kohaldada. Käesolevas otsuses sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada ka siis, kui EIP rahastamist rakendatakse muude Euroopa finantseerimisasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega sõlmitud koostöökokkulepete kaudu.

(23)     EIPd tuleks innustada suurendama oma tehingute mahtu ja mitmekesistama oma tegevust väljaspool liitu ilma ELi tagatist kasutamata, et keskendada ELi tagatise andmine sellistele riikidele ja investeerimisprojektidele, millel on halb juurdepääs turule, võttes arvesse võla jätkusuutlikkusega seotud kaalutlusi, ja mille puhul annab ELi tagatis seega suuremat lisaväärtust. Sellest tulenevalt ja seades alati sihiks liidu välispoliitika eesmärkide toetamise, tuleks EIPd innustada omal riisikol laenama – sealhulgas liidu majandushuvide toetamiseks – sellistele riikidele ja selliste investeerimisprojektide jaoks, millel on EIP hinnangul piisav krediidivõimelisus, võttes arvesse EIP enda riskitaluvusvõimet.

(24)     EIP peaks laiendama pakutavate innovatiivsete rahastamisvahendite valikut, sealhulgas keskendudes rohkem tagatisvahendite arendamisele. Peale selle peaks EIP aktiivselt püüdma osaleda riskijagamisvahendites ning stabiilset ja prognoositavat rahavoogu tekitavate projektide rahastamises võlakapitaliturgude abil. Eelkõige peaks EIP kaaluma selliste võlakapitalituru instrumentide toetamist, mis on antud rahastamiskõlblikes riikides teostatavatele investeerimisprojektidele. Peale selle peaks EIP suurendama kohalikus vääringus antavate laenude mahtu ja emiteerima võlakirju kohalikel turgudel, tingimusel et finantseeringut saavad riigid rakendavad eelkõige finantssektoris EIP tegevuse hõlbustamiseks vajalikke struktuurireforme ning muid meetmeid.

(25)     Liidu välispoliitikat toetavaid EIP finantstehinguid tuleks ka edaspidi teha usaldusväärse pangandustava põhimõtete kohaselt. Neid tehinguid tuleks jätkuvalt teha EIP kehtestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt, sealhulgas rakendades asjakohaseid kontrollimeetmeid ja järgides EIP avaldust sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta, samuti kooskõlas kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vastavate eeskirjade ja menetlustega. Oma finantstehingute puhul peaks EIP nõuetekohaselt rakendama oma poliitikat nõrgalt reguleeritud või koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, et aidata kaasa rahvusvahelisele maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastasele võitlusele.

(26)     EIP peaks võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et kui finantstehingule on antud ELi tagatis, on Euroopa Liidu finantshuvid kaitstud pettuste, korruptsiooni ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastaste ennetavate meetmetega ning et OLAFil on õigus teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi finantseeringu saajate valdustes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 ELi tagatis

1.           Euroopa Liit annab Euroopa Investeerimispangale (EIP) väljaspool liitu tehtavate finantstehingute jaoks eelarvetagatise (edaspidi „ELi tagatis”). ELi tagatis antakse üldtagatisena EIP-l saada olevate laekumata maksete katmiseks seoses lõike 2 kohaselt kõlblike EIP investeerimisprojektide teostamiseks antud laenude, laenutagatiste ja võlakapitalituru instrumentidega.

2.           ELi tagatise saamiseks on kõlblikud rahastamiskõlblikes riikides teostatavatele investeerimisprojektidele antud EIP laenud, laenutagatised ja võlakapitalituru instrumendid, mis on antud kooskõlas EIP kehtestatud eeskirjade ja menetlustega ning asjakohaste liidu välispoliitika eesmärkide toetamiseks, kui EIP finantseering on antud allkirjastatud lepingu alusel, mis ei ole aegunud ja mida ei ole tühistatud (edaspidi „EIP finantstehingud”).

3.           ELi tagatis on piiratud 65 %-ga EIP finantstehingute kohaselt välja makstud ja garanteeritud kogusummast, millest on maha arvatud tagasimakstud summad ja millele on lisatud kõik seotud summad.

4.           ELi tagatis katab ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 sõlmitud EIP finantstehinguid.

5.           Kui lõikes 4 osutatud ajavahemiku möödumisel ei ole Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud vastu otsust, millega antakse EIP-le uus ELi tagatis liiduvälistest finantstehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks, pikendatakse kõnealust ajavahemikku automaatselt kuue kuu võrra.

Artikkel 2 ELi tagatisega EIP finantstehingute ülemmäärad

1.           Ajavahemikul 2014–2020 on ELi tagatisega EIP finantstehingute maksimaalne ülemmäär 28 000 000 000 eurot. Ülemmäära järgimisel ei võeta arvesse tühistatud summasid.

Nimetatud ülemmäär jaotatakse kaheks osaks:

a) kindlaksmääratud 25 000 000 000 euro suurune ülemmäär;

b) fakultatiivne 3 000 000 000 euro suurune lisasumma.

Punktis b osutatud summa ja selle piirkondliku jaotuse täielik või osaline aktiveerimine otsustatakse pärast artikli 18 kohast vahehindamist.

2.           Lõike 1 punktis a osutatud ülemmäär jaotatakse piirkondlikeks ülemmääradeks ja vaheülemmääradeks, nagu on sätestatud I lisas. Piirkondlike ülemmäärade piires tagab EIP järk-järgult ELi tagatisega hõlmatud piirkondades riikide kaupa tasakaalustatud jaotuse.

Artikkel 3 Üldeesmärgid ja -põhimõtted

1.           ELi tagatis antakse ainult sellistele EIP finantstehingutele, millega toetatakse mis tahes järgmist üldeesmärki:

a)      kohaliku erasektori arendamine, eelkõige VKEde toetamine;

b)      sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku infrastruktuuri arendamine;

c)      kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.

2.           Käesoleva otsuse kohased EIP finantstehingud aitavad järgida liidu välistegevuse aluseks olevaid üldpõhimõtteid, millele on osutatud ELi lepingu artiklis 21, ning aitavad rakendada rahvusvahelisi keskkonnalepinguid, mille osaline liit on.

3.           Lõikes 1 määratletud üldeesmärkidega hõlmatud valdkondades on EIP finantstehingute põhieesmärk toetada riikide piirkondlikku integratsiooni, sealhulgas majanduslikku integratsiooni ühinemiseks valmistuvate riikide, naabruspoliitikas osalevate riikide ja liidu vahel.

4.           Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud ametliku arenguabi saajate loetelusse kantud arenguriikides aitavad EIP finantstehingud kaudselt kaasa liidu arengukoostöö poliitika eesmärkide saavutamisele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208.

5.           Lõike 1 punktis a sätestatud eesmärke toetavad EIP finantstehingud võivad hõlmata toetust liidu VKEde investeerimisprojektidele.

6.           Lõike 1 punktis b sätestatud eesmärke toetavate EIP finantstehingutega toetatakse investeerimisprojekte transpordi, energia, sealhulgas taastuvenergia, vähem CO2-mahukatele tehnoloogiatele ja kütustele üleminekut võimaldava energiasüsteemide ümberkujundamise, energiavarustuse kindluse ja energiataristu, sealhulgas gaasi tootmise ja ELi energiaturule transportimise taristu, keskkonnataristu, sealhulgas vee ja kanalisatsiooni ning rohelise taristu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sealhulgas telekommunikatsiooni ja lairibavõrgu taristu, ning tervishoiu ja hariduse valdkonnas.

7.           Lõike 1 punktis c sätestatud eesmärke toetavate EIP finantstehingutega toetatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas teostatavaid investeerimisprojekte, millega aidatakse kaasa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni üldiste eesmärkide saavutamisele, eelkõige vältides kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkimist või vähendades neid taastuvenergia, energiatõhususe ja säästva transpordi valdkonnas või suurendades haavatavate riikide, sektorite ja kogukondade vastupanuvõimet kliimamuutuste negatiivsele mõjule. Otsusega hõlmatud ajavahemikul peaks nende tehingute maht moodustama vähemalt 25 % kõigist EIP finantstehingutest.

8.           Kooskõlas liidu ja rahvusvaheliste kliimamuutusi käsitlevate eesmärkidega peab EIP koostöös komisjoniga ja pärast avalikke konsultatsioone ajakohastama oma kliimamuutuste strateegiat seoses EIP finantstehingutega enne 2016. aasta lõppu.

Artikkel 4 Hõlmatud riigid

1.           ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks potentsiaalselt kõlblike riikide loetelu on esitatud II lisas. ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks kõlblike riikide loetelu on esitatud III lisas ja see ei sisalda muid riike peale II lisas loetletud riikide.

2.           Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks. Komisjoni otsused tuginevad üldisele majanduslikule ja poliitilisele hinnangule, sealhulgas selliste aspektide hindamisele, mis on seotud demokraatia, inimõiguste ja põhivabadustega, ning lisaks ka asjakohastele Euroopa Parlamendi resolutsioonidele ning nõukogu otsustele ja järeldustele.

3.           III lisa muutmiseks vastu võetud delegeeritud õigusaktid ei mõjuta nendele EIP finantstehingutele antud ELi tagatisi, mis on allkirjastatud enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide jõustumist, võttes arvesse lõiget 4.

4.           Artikli 8 lõikes 1 osutatud täieliku tagatisega kaetud EIP finantstehingutega seotud väljamakseid ei tehta III lisas loetlemata riikides.

5.           ELi tagatis katab ainult selliseid EIP finantstehinguid, mida tehakse nendes rahastamiskõlblikes riikides, kes on sõlminud EIPga raamlepingu, milles on sätestatud selliste tehingute õiguslikud tingimused.

6.           ELi tagatis ei kata EIP finantstehinguid konkreetses riigis, kellega on selliseid tehinguid käsitlev leping allkirjastatud pärast asjaomase riigi ühinemist liiduga.

Artikkel 5 EIP finantstehingute panus liidu poliitikasse

1.           Komisjon koostöös EIPga ajakohastab ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist EIP finantstehingute jaoks ette nähtud kehtivaid piirkondlikke tehnilisi tegevussuuniseid.

Piirkondlikud tehnilised tegevussuunised peavad olema kooskõlas liidu laiema regionaalpoliitika raamistikuga, mis on esitatud IV lisas. Piirkondlike tehniliste tegevussuunistega tagatakse eelkõige, et käesoleva otsuse kohane EIP rahastamine täiendab vastavaid eri piirkondades rakendatavaid liidu abi andmise põhimõtteid, abiprogramme ja abi rahastamisvahendeid.

Kõnealuste tegevussuuniste ajakohastamisel võtavad komisjon ja EIP arvesse asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone ning nõukogu otsuseid ja järeldusi. Poliitikaküsimustes konsulteeritakse vajaduse korral ka Euroopa välisteenistusega.

Komisjon edastab ajakohastatud suunised Euroopa Parlamendile ja nõukogule niipea, kui suunised on välja töötatud.

EIP määratleb piirkondlikes tehnilistes tegevussuunistes sätestatud raamistiku piires asjakohased rahastamisstrateegiad ja tagab nende rakendamise.

Piirkondlikud tehnilised tegevussuunised vaadatakse läbi pärast artiklis 18 osutatud vahehindamist.

2.           EIP finantstehingule ei anta ELi tagatist, kui komisjon esitab EIP põhikirja artikli 19 kohase menetluse tulemusena selle finantstehingu kohta negatiivse arvamuse.

Artikkel 6 Koostöö komisjoni ja Euroopa välisteenistusega

1.           EIP finantstehingute ja liidu eelarvevahendite koosmõju maksimeerimiseks tugevdatakse veelgi EIP välistegevuse kooskõla liidu välispoliitiliste eesmärkidega, eelkõige ajakohastades artiklis 5 osutatud piirkondlikke tehnilisi tegevussuuniseid ning pidades ka korrapärast ja süstemaatilist dialoogi ning tagades varajase teabevahetuse järgmistes küsimustes:

a)      komisjoni ja/või vajaduse korral Euroopa välisteenistuse koostatavad strateegiadokumendid, näiteks riiki ja piirkonda käsitlevad strateegiadokumendid, näidisprogrammid, tegevuskavad ja ühinemiseelsed dokumendid;

b)      EIP strateegilise planeerimise dokumendid ja investeerimisprojektide kavad;

c)      muud poliitilised ja tegevusega seotud asjaolud.

2.           Koostöö toimub üksikute piirkondade kaupa, sealhulgas ELi delegatsiooni tasandil, võttes arvesse EIP rolli ja ka liidu poliitikat igas piirkonnas.

Artikkel 7 Koostöö muude Euroopa finantseerimisasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega

1.           EIP finantstehinguid tehakse vajaduse korral koostöös muude Euroopa finantseerimisasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, eesmärgiga maksimeerida koostoimet, koostööd ja tõhusust, ühiselt arendada innovatiivseid rahastamisvahendeid, tagada usaldusväärne ja mõistlik riskide jagamine ning ühtsed tingimused investeerimisprojektidele ja sektoritele, samuti selleks, et minimeerida võimalikke topeltkulusid ja tegevuse tarbetut kattumist.

2.           Lõikes 1 osutatud koostööd hõlbustab komisjoni, EIP ning peamiste eri piirkondades tegutsevate Euroopa finantseerimisasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tegevuse koordineerimine, mis toimub vajaduse korral vastastikuse mõistmise memorandumite või liidu muude piirkondlike koostööraamistike alusel.

Artikkel 8 ELi tagatise ulatus ja tingimused

1.           Riigiga sõlmitud või riigi tagatisega EIP finantstehingute ja muude EIP finantstehingute puhul, mis on sõlmitud piirkondlike või kohalike omavalitsustega või riigi omanduses ja/või kontrolli all olevate ettevõtjate või asutustega, kui selliste muude EIP finantstehingute puhul on EIP asjaomase riigi krediidiriski arvesse võttes viinud läbi asjakohase krediidiriski hindamise, katab ELi tagatis kõik EIP-l saada olevad laekumata maksed (edaspidi „täielik tagatis”).

2.           Lõike 1 kohaldamisel esindab Palestiina omavalitsus ning Kosovot[15] Kosovo valitsus.

3.           Muude kui lõikes 1 osutatud EIP finantstehingute puhul ning võlakapitalituru instrumente hõlmavate EIP finantstehingute puhul katab ELi tagatis kõiki EIP-l saada olevaid laekumata makseid, kui mittelaekumise tingis ühest järgmisest poliitilisest riskist tulenev olukord (edaspidi „poliitilise riski tagatis”):

a)      riigi rahaülekannete peatamine;

b)      sundvõõrandamine;

c)      sõda või rahvarahutused;

d)      kohtuliku kaitse puudumine lepingu rikkumise korral.

4.           EIP finantstehingud on keskendatud investeerimisprojektidele, mille puhul annab ELi tagatis EIP läbi viidud krediidiriski hindamise kohaselt olulist rahalist lisaväärtust.

5.           Komisjon ja EIP näevad artiklis 13 osutatud lepingus ette meetodi, mis võimaldab EIP-l oma välistegevuse raames määrata kindlaks käesoleva otsuse alusel rahastatavad tehingud ning EIP omal riisikol rahastatavad tehingud. See meetod põhineb EIP finantstehingute krediidivõimelisusel, nagu seda on hinnanud EIP, I lisas kindlaks määratud piirkondadel ja ülemmääradel, vastaspoole laadil (suveräänne üksus / riik, lõikes 1 osutatud riigi tasandist allpool asuv üksus või eraõiguslik isik), EIP enda riskitaluvusvõimel ja muudel asjakohastel kriteeriumidel, sealhulgas ELi tagatise pakutaval lisaväärtusel.

6.           ELi tagatise kasutamise korral antakse liidule kõik asjakohased panga õigused seoses EIP finantstehingutest tulenevate kohustustega kooskõlas artiklis 13 osutatud lepinguga.

Artikkel 9 EIP läbiviidav investeerimisprojektide hindamine ja kontroll

1.           EIP kontrollib põhjalikult hoolsuskohustuse täitmist ning, kui see on asjakohane ja kooskõlas liidu sotsiaalsete ja keskkonnaalaste põhimõtetega, taotleb asjakohast avalikku konsulteerimist kohalikul tasandil ELi tagatisega investeerimisprojektide arengualaste aspektide teemal.

Vajaduse korral hinnatakse esimese lõigu kohase analüüsi raames ka seda, kuidas projekti olelustsükli jooksul suurendada EIP finantseeringu saajate suutlikkust tehnilise abi kaudu.

EIP kehtestatud eeskirjad ja menetlused peavad sisaldama vajalikke sätteid investeerimisprojektide keskkonna- ja sotsiaalmõju ning inimõiguste ja konfliktide ennetamisega seotud aspektide hindamise kohta eesmärgiga tagada, et käesoleva otsuse alusel toetatakse üksnes majanduslikult, rahaliselt, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikke investeerimisprojekte.

2.           Lisaks arenguga seotud aspektide eelhindamisele kontrollib EIP ka finantstehingute rakendamist. Eelkõige nõuab EIP projekti läbiviijatelt, et nad kontrolliksid projekti rakendamise ajal kuni selle lõpuleviimiseni muu hulgas põhjalikult investeerimisprojekti mõju arengule, keskkonnale ja inimõigustele. EIP kontrollib projekti läbiviijate esitatud teavet.

3.           EIP kontroll hõlmab ka vahendatud tehingute rakendamist ja finantsvahendajate tegevust VKEde toetamisel.

4.           EIP seab sisse põhjaliku süsteemi kasvuhoonegaaside heitkoguste suhtelise ja absoluutse vähendamise jälgimiseks oluliste EIP finantstehingute ajal, kui heitkogused on märkimisväärsed ja andmed on kättesaadavad.

Artikkel 10 Iga-aastane aruandlus ja raamatupidamine

1.           Komisjon esitab kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva otsuse kohaselt tehtud EIP finantstehingute kohta. Aruanne sisaldab järgmist:

(a) hinnang EIP finantstehingute kohta projekti, sektori, riigi ja piirkonna tasandil;

(b) hinnang artikli 8 lõikes 5 osutatud meetodi kohaldamise kohta;

(c) koondhinnang EIP finantstehingute lisaväärtuse ja arengumõju kohta ning selle kohta, milline on nende panus liidu välispoliitika ja strateegiliste eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse artiklis 5 osutatud piirkondlikke tehnilisi tegevussuuniseid;

(d) koondhinnang EIP finantseeringu saajatele üle kantud rahalise kasu kohta;

(e) hinnang EIP finantstehingute kvaliteedi kohta, eelkõige selle kohta, mil määral EIP on hoolsuskohustuse täitmise ja rahastatud investeerimisprojektide kontrollimisel võtnud arvesse keskkonnaalast ja sotsiaalset jätkusuutlikkust;

(f) ELi tagatise kasutamine;

(g) teave kliimamuutusi ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate meetmete käesoleva otsuse kohase rahastamise mahtude kohta, kõigi artiklis 3 osutatud EIP kliimamuutuste strateegias kindlaks määratud oluliste investeeringute koondmõju kasvuhoonegaaside heitkoguste absoluutsele ja suhtelisele vähendamisele ning kliimamuutuste riskiga seoses hinnatud projektide arv;

(h) komisjoni ning teiste Euroopa finantseerimisasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahelise koostöö, sealhulgas kaasrahastamise kirjeldus. Eelkõige esitatakse aruandes selliste liidu ning muude Euroopa finantseerimisasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste rahaliste vahendite jaotus, mida kasutatakse koos EIP rahastamisega; sellega antakse ülevaade käesoleva otsuse alusel tehtud EIP finantstehingutega toetatud üldistest investeeringutest. Aruandesse märgitakse ka selliste uute vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimine EIP ja teiste Euroopa finantseerimisasutuste või rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahel, mis mõjutavad käesoleva otsuse kohaseid EIP finantstehinguid;

(i) teave EIP ja Euroopa Ombudsmani vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi toimimise järelhindamise kohta, niivõrd kui asjaomane memorandum käsitleb käesoleva otsusega hõlmatud EIP finantstehinguid.

2.           Lõikes 1 osutatud komisjoni aruande koostamise eesmärgil esitab EIP komisjonile iga-aastaseid aruandeid käesoleva otsuse kohaselt tehtud EIP finantstehingute kohta, käsitledes kõiki elemente, mis on vajalikud selleks, et komisjonil oleks võimalik esitada aruanne vastavalt lõikele 1. EIP võib komisjonile anda ka lisateavet, mis on asjakohane, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid EIP välistegevusest igakülgse ülevaate.

3.           Komisjoni aruandekohustuse täitmiseks või kontrollikoja taotluste rahuldamiseks esitab EIP komisjonile iga EIP finantstehingu kohta statistilised, finants- ja raamatupidamisandmed ning mis tahes täiendava teabe, samuti audiitori otsuse EIP finantstehingute jäägi kohta. EIP esitab komisjonile ka mis tahes muud asjakohased dokumendid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[16].

4.           Komisjoni raamatupidamisarvestuse tarvis ja ELi tagatisega kaetud riskidest teatamiseks esitab EIP komisjonile enda finantstehinguid käsitleva EIP riskihinnangu ja reitingualase teabe.

5.           EIP esitab komisjonile vähemalt korra aastas mitmeaastase soovitusliku kava EIP finantstehingutega seotud võlakohustuste planeeritava mahu kohta, et tagada EIP prognoositud rahastamise vastavus käesolevas otsuses sätestatud ülemmääradele ning et komisjon saaks koostada asjakohase eelarve tagatisfondi eraldiste kohta[17]. Komisjon võtab seda prognoosi arvesse eelarveprojekti koostamisel.

6.           EIP esitab ka edaspidi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile kõik oma sõltumatud hindamisaruanded, milles hinnatakse EIP käesoleva otsuse kohase konkreetse tegevusega ja muude välisvolituste raames saavutatud praktilisi tulemusi.

7.           EIP esitab lõigetes 2–6 osutatud teabe omal kulul.

Artikkel 11 Teabe avalikustamine

1.           Kooskõlas oma läbipaistvust käsitleva poliitikaga teeb EIP oma veebisaidil kättesaadavaks järgmise teabe:

(a) kõik käesoleva otsuse kohaselt tehtud EIP finantstehingud, näidates eelkõige, kas investeerimisprojekt on kaetud ELi tagatisega;

(b) mis tahes vastastikuse mõistmise memorandumid EIP ja teiste Euroopa finantseerimisasutuste või rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahel, mis mõjutavad käesoleva otsuse kohaseid EIP finantstehinguid, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid.

2.           Komisjon teeb oma veebisaidil avalikult kättesaadavaks teabe kõigi artiklis 14 osutatud lepingu kohaste sissenõudmise juhtude kohta, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid.

Artikkel 12 Koostööst keelduvad jurisdiktsioonid

EIP on oma finantstehingutes sallimatu igasuguse ebaseaduslikul eesmärgil toimuva tegevuse, sealhulgas rahapesu, terrorismi rahastamise, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni ning ELi finantshuve kahjustava pettuse suhtes. Eelkõige ei osale EIP üheski finantstehingus, mida tehakse rahastamiskõlblikus riigis sellise välisriigi kaudu, mis on OECD, rahapesuvastase töökonna või teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt määratletud koostööst keelduva jurisdiktsioonina.

Artikkel 13 Tagatisleping

Komisjon ja EIP allkirjastavad tagatislepingu, milles sätestatakse ELi tagatise andmise üksikasjalikud tingimused ja menetlused vastavalt artiklile 8, ning teavitavad sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Artikkel 14 Komisjoni tehtud maksete sissenõudmine

1.           Kui komisjon teeb makse ELi tagatise alusel, tegeleb EIP makstud summade sissenõudmisega komisjoni nimel ja komisjoni eest.

2.           Hiljemalt artiklis 13 osutatud tagatislepingu allkirjastamise kuupäeval allkirjastavad komisjon ja EIP eraldi lepingu, milles sätestatakse maksete sissenõudmisega seotud üksikasjalikud tingimused ja menetlused.

Artikkel 15 Kontrollikoja tehtav audit

Kontrollikoda auditeerib ELi tagatist ja selle alusel liidu üldeelarvest tehtud makseid ja liidu üldeelarvesse laekunud maksete sissenõudmisi.

Artikkel 16 Pettustevastased meetmed

1.           Kui EIP tuvastab ELi tagatisega hõlmatud projektide ettevalmistamise, rakendamise või lõpetamise mis tahes etapis potentsiaalse pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse, mis võib kahjustada ELi finantshuve, teatab ta sellest viivitamatult OLAFile.

2.           OLAF võib läbi viia juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruste (EÜ) nr 1073/1999, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EÜ, Euratom) nr 2988/95 sätetele ja menetlustele, et kaitsta Euroopa Liidu finantshuve eesmärgiga teha kindlaks, kas finantstehinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või toimunud mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

Artikkel 17 Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Artiklis 4 osutatud õigus delegeeritakse komisjonile määramata ajaks.

3.           Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 4 osutatud delegeeritud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teatab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artikli 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 18 Rakendamise vahehindamine

Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande käesoleva otsuse esimeste rakendusaastate kohta ning vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks. Aruanne koostatakse välishindamise ja EIP panuse alusel.

Artikkel 19 Lõpparuanne

Komisjon esitab käesoleva otsuse kohaldamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõpparuande 31. detsembriks 2021.

Artikkel 20 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

I LISA

PIIRKONDLIKUD ÜLEMMÄÄRAD

A.           Ühinemiseks valmistuvad riigid: 8 400 000 000 eurot.

B.           Naabruspoliitikaga hõlmatud ja partnerlusriigid: 12 400 000 000 eurot, mis on jagatud järgmisteks soovituslikeks vaheülemmääradeks:

i)       Vahemere piirkonna riigid: 8 400 000 000 eurot;

ii)       Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa: 4 000 000 000 eurot.

C.           Aasia ja Ladina-Ameerika: 3 600 000 000 eurot, mis on jagatud järgmisteks soovituslikeks vaheülemmääradeks:

i)       Ladina-Ameerika: 2 150 000 000 eurot;

ii)       Aasia: 1 200 000 000 eurot;

iii)      Kesk-Aasia: 250 000 000 eurot.

D.           Lõuna-Aafrika: 600 000 000 eurot.

EIP taotleb vajaduse korral, et komisjon nõustuks üldise kindlaksmääratud ülemmäära piires kuni 20 % vaheülemmäärade summast ning kuni 10 % piirkondlike ülemmäärade summast piirkondade vahel ümber jagama.

II LISA

POTENTSIAALSELT RAHASTAMISKÕLBLIKUD PIIRKONNAD JA RIIGID

A.           Ühinemiseks valmistuvad riigid

1.      Kandidaatriigid

Island, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia, Türgi

2.      Potentsiaalsed kandidaatriigid

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo

B.           Naabruspoliitikaga hõlmatud ja partnerlusriigid

1.      Vahemere piirkonna riigid

Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina, Süüria, Tuneesia

2.      Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa

Ida-Euroopa: Valgevene, Moldova Vabariik, Ukraina

Lõuna-Kaukaasia: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia

Venemaa

C.           Aasia ja Ladina-Ameerika

1.      Ladina-Ameerika

Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Uruguay, Venezuela

2.      Aasia

Afganistan, Bangladesh, Bhutan, Brunei, Kambodža, Hiina (sealhulgas Hongkongi ja Aomeni erihalduspiirkonnad), India, Indoneesia, Iraak, Laos, Malaisia, Maldiivid, Mongoolia, Birma/Myanmar, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Lõuna-Korea, Sri Lanka, Taiwan, Tai, Vietnam, Jeemen

3.      Kesk-Aasia

Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan

D.           Lõuna-Aafrika

Lõuna-Aafrika Vabariik

III LISA

RAHASTAMISKÕLBLIKUD PIIRKONNAD JA RIIGID

A.           Ühinemiseks valmistuvad riigid

1.      Kandidaatriigid

Island, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia, Türgi

2.      Potentsiaalsed kandidaatriigid

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo

B.           Naabruspoliitikaga hõlmatud ja partnerlusriigid

1.      Vahemere piirkonna riigid

Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina, Tuneesia

2.      Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa

Ida-Euroopa: Moldova Vabariik, Ukraina

Lõuna-Kaukaasia: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia

Venemaa

C.           Aasia ja Ladina-Ameerika

1.      Ladina-Ameerika

Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Uruguay, Venezuela

2.      Aasia

Bangladesh, Brunei, Kambodža, Hiina (sealhulgas Hongkongi ja Aomeni erihalduspiirkonnad), India, Indoneesia, Iraak, Laos, Malaisia, Maldiivid, Mongoolia, Birma/Myanmar, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Lõuna-Korea, Sri Lanka, Tai, Vietnam, Jeemen

3.      Kesk-Aasia

Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan

D.           Lõuna-Aafrika

Lõuna-Aafrika Vabariik

IV LISA

REGIONAALPOLIITIKA RAAMISTIK

EIP tegevus ELiga ühinemiseks valmistumise protsessis osalevates partnerriikides toimub ühinemis- ja Euroopa partnerlus lepingute alusel, milles on sätestatud prioriteedid kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide jaoks, et nad saaksid teha edusamme ühinemise suunas, ja milles on sätestatud liidu abi raamistik. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess on liidu poliitiline raamistik Lääne-Balkani riikide jaoks. Selle aluseks on progressiivne partnerlus, kus liit pakub stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute kaudu kaubanduskontsessioone, majandus- ja finantsabi ning lepingulisi suhteid. Ühinemiseelne finantsabi aitab kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel teha ettevalmistusi liidu liikmeks olemisega kaasnevate kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Kõnealuse abiga toetatakse reformiprotsessi, sealhulgas ettevalmistuste tegemist liidu liikmesriigiks saamiseks. Abi raames keskendutakse institutsioonide väljaarendamisele, õigusaktide kooskõlla viimisele liidu õigustikuga, liidu poliitika rakendamiseks ja vahendite kasutamiseks vajalike ettevalmistuste tegemisele ning majandusliku lähenemise saavutamiseks vajalike meetmete edendamisele.

EIP tegevus naabruspoliitikaga hõlmatud riikides toimub kooskõlas 25. mail 2011. aastal vastu võetud uue Euroopa naabruspoliitikaga „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” ja 20. juunil 2011. aastal vastu võetud nõukogu järeldustega, milles kutsutakse eeskätt üles toetama rohkem neid partnereid, kes on pühendunud demokraatliku ühiskonna ülesehitamisele ja reformide läbiviimisele kooskõlas põhimõttega „suurem toetus suuremate saavutuste eest” ja vastastikuse vastutuse põhimõttega, ning esitatakse strateegiline poliitikaraamistik ELi suhete jaoks naaberriikidega. Kõnealuse koostöö raames on käesoleva otsuse kohase EIP finantseerimise eesmärk ka poliitika, millega edendatakse sotsiaalsele stabiilsusele kaasa aitavat kaasavat majanduskasvu ja töökohtade loomist kooskõlas liidu välispoliitilisi, sealhulgas rändeküsimustega seotud eesmärke toetava stiimulitepõhise lähenemisviisiga.

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks rakendavad liit ja tema partnerid ühiselt kokku lepitud kahepoolseid tegevuskavu, milles on määratletud prioriteedid muu hulgas poliitilistes ja julgeolekuküsimustes, kaubandus- ja majandusasjades, keskkonna- ja sotsiaalprobleemide ning transpordi- ja energiavõrkude integratsiooni valdkonnas.

Vahemere Liit, idapartnerlus, Musta mere sünergia, ELi Doonau piirkonna strateegia ja ELi strateegia Läänemere piirkonna kohta on mitmepoolsed ja piirkondlikud algatused, mille eesmärk on edendada koostööd liidu ja vastava naabruses asuvate partnerriikide rühma vahel, kes seisavad silmitsi sarnaste probleemidega ja/või paiknevad samas geograafilises piirkonnas. Vahemere Liidu eesmärk on taaskäivitada Euroopa – Vahemere piirkonna integratsiooniprotsess, toetades vastastikust majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut mõlemal pool Vahemerd, ning sellega toetatakse suuremat sotsiaalmajanduslikku arengut, solidaarsust, piirkondlikku integratsiooni, säästvat arengut ja teadmiste kogumist, rõhutades vajadust suurendada finantskoostööd, et toetada piirkondlikke ja riikidevahelisi projekte. Vahemere Liit toetab eelkõige mere- ja maismaamagistraalide rajamist, Vahemere saastest puhastamist, Vahemere päikeseenergia kava, Vahemere piirkonna ettevõtluse arendamise algatuse ja kodanikukaitse algatuste elluviimist ning Euroopa – Vahemere piirkonna ülikooli loomist. Liidu strateegia Läänemere piirkonna kohta toetab Läänemere piirkonnas säästvat keskkonda ning optimaalset majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Liidu Doonau piirkonna strateegiaga toetatakse eelkõige transpordi, energiaühenduste ja -julgeoleku arengut ning säästvat keskkonda ja sotsiaalmajanduslikku arengut Doonau piirkonnas. Idapartnerluse eesmärk on luua vajalikud tingimused, et kiirendada poliitilist assotsieerimist ning edendada majanduslikku integratsiooni liidu ja idapoolsete partnerriikide vahel. Venemaa Föderatsioonil ja liidul on ulatuslik strateegiline partnerlus, mis on Euroopa naabruspoliitikast erinev ning mida iseloomustavad ühised ruumid ja ühised tegevuskavad. Neid täiendatakse mitmepoolsel tasandil põhjamõõtmega, mis on liidu, Venemaa, Norra ja Islandi vaheline koostööraamistik (Valgevene, Kanada ja USA on põhjamõõtme juures vaatleja staatuses).

EIP tegevus Ladina-Ameerikas toimub liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide strateegilise partnerluse raames. Nagu rõhutati 2009. aasta septembris esitatud komisjoni teatises „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil”, on liidu prioriteedid Ladina-Ameerikaga tehtava koostöö valdkonnas piirkondliku integratsiooni edendamine ning vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamine, et edendada jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Neid poliitikaeesmärke edendatakse, võttes arvesse Ladina-Ameerika riikide erinevat arengutaset. Kahepoolset dialoogi ja koostööd arendatakse mõlemale piirkonnale ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas keskkonna, kliimamuutuste, katastroofiohu vähendamise ja energia, teaduse, teadusuuringute, kõrghariduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas.

EIPd innustatakse tegutsema Aasias, eelkõige vähem jõukates riikides. Selles mitmepalgelises piirkonnas süvendab liit oma strateegilist partnerlust Hiina ja Indiaga ning peab jätkuvalt läbirääkimisi uute partnerlus- ja vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Kagu-Aasia riikidega. Samal ajal on arengukoostöö endiselt väga olulisel kohal ELi Aasia tegevuskavas; Aasia piirkonnale suunatud liidu arengustrateegia eesmärk on kaotada vaesus, toetades laiapõhjalist jätkusuutlikku majanduskasvu, edendades piirkonnas kaubanduse ja integratsiooni jaoks soodsat keskkonda ja soodsaid tingimusi, parandades valitsemist, suurendades poliitilist ja sotsiaalset stabiilsust ning toetades aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aastaks. Töötatakse välja põhimõtted, et ühiselt tegeleda selliste üldiste probleemidega nagu kliimamuutused, säästev areng, turvalisus ja stabiilsus, valitsemine ja inimõigused ning loodus- ja humanitaarkatastroofide ennetamine ja neile reageerimine.

Uut Kesk-Aasia partnerlust käsitlev liidu strateegia, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2007. aasta juunis, on tugevdanud piirkondlikku ja kahepoolset dialoogi ning liidu koostööd Kesk-Aasia riikidega piirkonna jaoks olulistes küsimustes, näiteks vaesuse vähendamine, säästev areng ja stabiilsus. Strateegia rakendamise tulemusena on tehtud olulisi edusamme sellistes poliitikavaldkondades nagu inimõigused, õigusriik, hea valitsemistava ja demokraatia, haridus, majandusareng, kaubandus ja investeeringud, energia ja transport ning keskkond.

EIP tegevus Lõuna-Aafrikas toimub ELi ühise Lõuna-Aafrika riigistrateegia dokumendi alusel. Kõnealuses strateegiadokumendis kindlaksmääratud peamised valdkonnad on töökohtade loomine ja teenuste osutamiseks vajaliku suutlikkuse suurendamine ning sotsiaalne ühtekuuluvus. EIP tegevus Lõuna-Aafrikas on toimunud suures kooskõlas ELi arengukoostöö programmiga, nimelt EIP tegevuse keskendamisega erasektori toetamisele ning investeeringute tegemisele infrastruktuuri ja sotsiaalteenuste (elamumajandus, elektrienergia, joogivee puhastamine ja omavalitsuste infrastruktuur) arendamiseks. ELi Lõuna-Aafrika riigistrateegia dokumendi vahehindamises, mis viidi läbi aastatel 2009–2010, soovitatakse tegutseda jõulisemalt kliimamuutustega seotud valdkonnas keskkonnahoidlike töökohtade loomist toetavate meetmete kaudu. Aastatel 2014–2020 tuleks EIP tegevusega toetada ELi väliskoostöö poliitikat, programme ja rahastamisvahendeid kooskõlastatud viisil, pöörates jätkuvalt tähelepanu ELi–Lõuna-Aafrika prioriteetidele, eesmärgiga edendada õiglast ja jätkusuutlikku majanduskasvu, aidata kaasa töökohtade loomisele ja suutlikkuse suurendamisele ning toetada põhitaristu ja põhiteenuste jätkusuutlikku tagamist ja õiglast juurdepääsu sellele taristule ja neile teenustele.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantstehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[18]) struktuurile

Poliitikavaldkond: Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

Tegevuspõhine eelarvestamine: rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[19]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Välisvolituse alusel toimuva EIP liiduvälise tegevuse üldeesmärk on toetada liidu välispoliitikat asjakohaste investeerimisprojektide rahastamisega partnerriikides, ühendades ELi eelarvetagatise ja EIP enda vahendid.

Oma liiduväliste ja ELi tagatisega hõlmatud finantstehingutega peaks EIP toetama liidu partnerriikide jätkusuutlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning nende riikide partnerlust liiduga.

Volituse alusel teostatavate EIP finantstehingutega taotletavad üldised eesmärgid on järgmised:

a)       kohaliku erasektori arendamine, eelkõige VKEde toetamine;

b)       sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku infrastruktuuri arendamine;

c)       kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.

1.4.2.     Tegevuspõhise juhtimise erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Tegevuspõhise juhtimise erieesmärk nr 2: „parandada ELi profiili, välisesindatust ja sidemeid EIP ja EBRDga ning teiste rahvusvaheliste finantsasutuste ja asjakohaste majandusfoorumite raames, et ühtlustada strateegiat ja tegevust ning edendada ELi välistegevuse prioriteete”.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Jaotis 01.03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Käesoleva ettepanekuga seoses on läbi viidud mõju hindamine. Ettepaneku peamist mõju on hinnatud mõju hindamise aruandes.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

EIP on välja töötanud raamistiku EIP tehingute tulemuste ja mõju mõõtmiseks näitajate kogumi operatiivse jälgimise abil. Tulemuste mõõtmise raamistik[20] aitab parandada oodatavate projektitulemuste eelhindamist ning suurendab EIP suutlikkust anda aru tegelikult saavutatud tulemuste kohta. Tulemuste mõõtmise raamistiku eesmärk on näidata, kuidas EIP laenud suurendavad toodangut, mis annab tulemusi ja avaldab aja jooksul mõju, mis on kooskõlas pangale antud volituse eesmärkidega.

Peale selle jälgitakse ettepaneku eri- ja tegevuseesmärkide täitmise suunas edusammude tegemist põhinäitajate abil, mis on esitatud punktis 2.1.

Seoses kliimameetmete edendamise projektide rahastamisega selgitatakse kliimamuutusi käsitleva finantseeringu saamise kõlblikkus välja kokkulepitud kriteeriumide alusel, tuginedes olemasolevatele EIP määratlustele – ja karmistades vajaduse korral neid määratlusi – kliimamuutusi käsitlevate kulutuste jälgimiseks (nt kehtestades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud võrdlusnäitajad, parandades vajaduse korral energiatõhususe ja kliimamuutustega kohanemise määratlusi), mida kasutataks ka Rio näitajate või komisjoni poolt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel ELi eelarve jälgimiseks välja pakutud muu samaväärse süsteemi rakendamisega seotud jälgimisetapis.

Paralleelselt peaks EIP arendama edasi metoodikaid kliimamuutuste riski hindamiseks eesmärgiga suurendada kõigi asjaomaste tehingute vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud riskidele ning integreerima CO2 hinnastamise majandusliku tasuvuse analüüsi. Samuti tuleks asjaomastes sektoripoliitikates parandada CO2-mahukate projektide piiratud rahastamiskõlblikkust ja -kriteeriume.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Otsuse nr 1080/2011/EL artiklis 16 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ELi tagatise kehtestamiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1080/2011/EL kohaselt katab ELi tagatis EIP finantstehinguid, mis on sõlmitud ajavahemikul 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Sellepärast tuleks uus otsus võtta vastu seadusandliku tavamenetluse alusel enne kehtiva volituse lõppu[21].

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Liiduvälised EIP finantstehingud on väga nähtav ja tõhus vahend liidu välistegevuse toetamiseks. Peamised eelised, mida annab EIP sekkumine sellistes riikides, hõlmavad peale rahalise toetuse muu hulgas ka eksperditeadmiste edasiandmist projekti läbiviijatele ning ELi keskkonna-, sotsiaalsete ja hankestandardite kohaldamist rahastatavate investeerimisprojektide suhtes. Lisaks eespool nimetatud eelistele saavad lõplikud abisaajad konkurentsivõimeliste intressimäärade kaudu EIP abil täielikult osa ELi tagatise rahalistest eelistest ja EIP soodsatest rahastamistingimustest.

ELi tagatisega volitus tagab vajaliku poliitilise ja rahalise toetuse liidult neile riikidele ja investeerimisprojektidele, mis kõrgendatud riski tõttu ei vastaks tavapäraselt EIP üldistele suunistele ja kriteeriumidele.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Käesoleva otsuse kohta koostatud mõju hindamine põhineb varasemate volituste rakendamisel saadud kogemustel. Uue seadusandliku ettepaneku eesmärk on käsitleda mõju hindamise aruandes kindlaksmääratud probleeme.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

EIP finantstehingud täiendavad välisabi rahastamisvahendite kaudu toimuvat tegevust. Liidu välispoliitika suuremaks toetamiseks igas konkreetses piirkonnas tugevdatakse seost EIP prioriteetide ja liidu poliitika vahel. See saavutatakse piirkondlike tehniliste tegevussuuniste kehtestamise ja vahepealse ajakohastamisega. Suunised moodustavad tugevama raamistiku dialoogi pidamiseks ja koostöö tegemiseks EIP ja komisjoni vahel. Vajaduse korral võib EIP finantstehinguid siduda tulemuslikult ELi eelarveliste vahenditega kaasrahastamise toetuste, riskikapitali ja riskijagamise kujul või tehnilise abina projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel või õigusraamistiku täiustamisel.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– x   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

EIP finantstehinguid võib EIP sõlmida alates 2014. aastast kuni 2020. aastani. Seda ajavahemikku võib pikendada kuue kuu võrra, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole 2020. aasta lõpuks vastu võtnud otsust, millega antakse liiduvälistele EIP finantstehingutele uus ELi tagatis.

– x   Finantsmõju avaldub alates 2014. aastast

Meetme ja selle finantsmõju kogukestuse määrab EIP sõlmitud finantstehingute tähtaeg. Lõplik mõju sõltub tagatise potentsiaalse kasutamise mahust ja tagasisaadud summadest (vt ka punkt 3.2.2).

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[22]

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

Märkused

Kooskõlas kehtivate õigusnormidega on ettepanekuga ette nähtud, et EIP rahastab investeerimisprojekte kehtestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt. Komisjon vastutab ELi tagatise vahetu haldamise eest. EIP ja komisjon sõlmivad tagatis- ja sissenõudmislepingud, milles on sätestatud kavandatud otsuse rakendamisega seotud üksikasjalikud tingimused ja menetlused.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

EIP teeb ELi tagatisega kaetud EIP finantstehinguid EIP kehtestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt, rakendades ka asjakohaseid auditeerimis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid.

Peale selle, EIP direktorite nõukogu, kus komisjoni esindab üks direktor liikmena ja üks direktor asendusliikmena, kinnitab iga EIP finantstehingu ning jälgib, et EIP juhtimine toimuks vastavalt põhikirjale ja kooskõlas juhatajate nõukogu kehtestatud üldjuhistega.

Praegu kehtivas komisjoni, kontrollikoja ja EIP vahelises kolmepoolses kokkuleppes, mis sõlmiti 2003. aasta oktoobris (ja mida nõustuti pikendama neljaks aastaks 2007. aastal ja uuesti 2011. aastal), on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad, mille kohaselt peab kontrollikoda kontrollima ELi tagatisega EIP finantstehinguid.

Ettepanekuga nähakse ette korrapäraste aruannete esitamine, nagu on sätestatud ka otsuses nr 1080/2011/EL. Komisjon annab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru selle kohta, kuidas EIP on volitust rakendanud.

Saavutatud tulemuste kohta antakse aru asjakohaste koondnäitajate alusel, mis hõlmavad konkreetset sektorit või võimaluse korral kogu portfelli. Neid näitajaid mõõdetakse projekti kogu olelustsükli jooksul hindamise tasandil ning kontrollimise ajal kuni projekti täieliku rakendamiseni ja esimeste mõõdetavate arengutulemuste ilmnemiseni – tavaliselt kolm aastat pärast projekti lõpuleviimist. Võimaluste piires kasutatakse neid ka järelhindamiseks. Need näitajad peaksid hõlmama järgmiseid valdkondi: i) piirkonnale lepinguga antud summa; ii) piirkonnale välja makstud summa; iii) edusammud, mida on tehtud tegevuse tasakaalustatud jaotamisel riikide lõikes; iv) tegevuse jaotus eri eesmärkide vahel; v) kliimamuutustega seotud laenude maht võrreldes finantseerimise sihtsummadega ning mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste absoluutsele ja suhtelisele vähendamisele; vi) kliimamuutuste riskiga seoses hinnatud projektide arv; vii) ELi toetustega ühendatud tehingute arv ja summa; ning viii) muude rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kaasrahastatud tehingute arv ja summa.

Peale selle esitab EIP komisjoni aruandekohustuse täitmiseks või Euroopa Kontrollikoja taotluste rahuldamiseks komisjonile iga ELi tagatisega kaetud finantstehingu kohta statistilised, finants- ja raamatupidamisandmed ning audiitori otsuse EIP finantstehingute jäägi kohta.

Kolm aastat pärast volituse kehtivuse algust viiakse läbi vahehindamine.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

ELi eelarvet ohustav risk on seotud eelarvetagatisega, mille liit annab EIP-le kolmandates riikides tehtavate tehingute jaoks. Tagatisega garanteeritakse täielikult kõik maksed, mis jäävad EIP-l saamata riike ja riigi tasandist allpool asuvaid avalik-õiguslikke üksuseid hõlmavate tehingute alusel, ning muud tehingud, mis hõlmavad riskide jagamist liidu ja EIP vahel, on tagatud üksnes poliitilise riski vastu. Igal juhul on ELi tagatise ülemmäär 65 % kõigi antud laenude ja tagatiste kogusummast, millest arvatakse maha tagastatud summad ning millele lisanduvad kõik seonduvad summad.

Kolmandatele riikidele antavaid EIP laene katvat eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet (märkega „p.m.”) rakendatakse ainult tagatise sellise kasutamise korral EIP poolt, mida ei saa täielikult katta tagatisfondi vahenditest. Kuigi eelarve selline kasutamine (s.t summas, mis ületab tagatisfondi, mille maht 31. detsembril 2012. aastal oli 2002 miljonit eurot) on väga vähe tõenäoline, kajastavad eelarvereaga seonduvad märkused rahastamisvajadusi, mis võivad tekkida, kui EIP esitab maksetaotluse, mis on seotud ELi tagatisega kaetud kohustuste täitmata jätmisega.

2012. aastal ja 2013. aasta alguses kasutati tagatisfondi Süüriale antud laenust tulenevate kohustuste täitmatajätmisega seotud võlgnevuste katmiseks. Iga-aastastes aruannetes, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldeelarvest kaetud tagatiste kohta, analüüsitakse riigiriski näitajaid ning esitatakse andmed kohustuste täitmata jätmise riski arenemise kohta. Aruandes esitatakse teave ELi eelarveriski kvantitatiivsete aspektide kohta. Riskide kvaliteet sõltub siiski tehingu liigist ja laenajate seisundist. Aruandes esitatud riskihinnang põhineb majandusliku ja finantsolukorra kohta saadud teabel, reitingutel ja muudel asjaoludel, mis on teada tagatud laenu saanud riikide kohta.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Komisjon vastutab ELi tagatise haldamise eest. Kavandatud otsuse kohased EIP finantstehingud tehakse kooskõlas EIP tavapärase töökorra ja usaldusväärse pangandustava põhimõtetega. EIP ja komisjon sõlmivad lepingu, milles on sätestatud kavandatud otsuse rakendamise üksikasjalikud tingimused ja üksikasjalik kord. Vt ka punkt 2.1.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

EIP-l lasub peamine vastutus pettustevastaste meetmete võtmise eest, eelkõige kohaldades finantstehingute suhtes praegu läbivaatamisel olevat dokumenti „EIP poliitikameetmed, millega välditakse ja takistatakse korruptsiooni, pettust, salakokkuleppeid, sundi, rahapesu ja terrorismi rahastamist Euroopa Investeerimispanga tegevuses”. EIP võttis 2010. aasta detsembris vastu poliitika nõrgalt reguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes.

Peale selle nähakse otsuse artikliga 17 ette pettustevastaste meetmete rakendamine.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants­raamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigenda­tud/ liigenda­mata[23] || EFTA[24] riigid || Kandidaat­riigid[25] || Kolman­dad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

4 || 01 0305 ELi tagatis EIPst kolmandatele riikidele antud laenudele ja laenutagatistele 01 0306 Maksed tagatisfondi || Liigen­datud/ Liigen­damata || EI EI || EI EI || EI EI || EI EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || Rubriik 4

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || 2018–2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr 01 0305 || Kulukohustused || (1) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Maksed || (2) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Eelarverida nr 01 0306 || Kulukohustused || (1a) || 58,482 || 239,759 || 272,664 || 199,039 || 178,055 || 159,750 || 84,820 || 1192,569

Maksed || (2a) || 58,482 || 239,759 || 272,664 || 199,039 || 178,055 || 159,750 || 84,820 || 1192,569

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[26] || || || || || || || ||

Eelarverida nr 01 0306 || || (3) || 0 || 0 || 0,5 || 0. || 0 || 0 || 0 || 0,5

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 58,482 || 239,759 || 273,164 || 199,039 || 178,055 || 159,750 || 84,820 || 1193,069

|| Maksed || =2+2a +3 || 58,482 || 239,759 || 273,164 || 199,039 || 178,055 || 159,750 || 84,820 || 1193,069

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 58,482 || 239,759 || 272,664399 || 199,039 || 178,055 || 159,750 || 84,820 || 1192,569

Maksed || (5) || 58,482 || 239,759 || 272,664 || 199,039 || 178,055 || 159,750 || 84,820 || 1192,569

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 || 0 || 0,5 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0,5

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 58,482 || 239,759 || 273,164 || 199,039 || 178,055 || 159,750 || 84,820 || 1193,069

Maksed || =5+ 6 || 58,482 || 239,759 || 273,164 || 199,039 || 178,055 || 159,750 || 84,820 || 1193,069

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || 2018–2020 || KOKKU

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 6,419

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || ||

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 6,419

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 6,419

miljonites eurodes

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || 2018–2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 59,399 || 240,676 || 274,081 || 199,956 || 178,972 || 160,667 || 85,737 || 1199,488

Maksed || 59,399 || 240,676 || 274,081 || 199,956 || 178,972 || 160,667 || 85,737 || 1199,488

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || 2018–2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[27] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[28]… || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2: „parandada ELi profiili, välisesindatust ja sidemeid EIP ja EBRDga ning muude rahvusvaheliste finantsasutuste ja asjakohaste majandusfoorumite raames, et ühtlustada strateegiat ja tegevust ning edendada ELi välistegevuse prioriteete”. || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || 1 || 58,482 || 1 || 239,759 || 1 || 272,664 || 1 || 199,039 || 1 || 178,055 || 1 || 159,750 || 1 || 84,820 || 7 || 1192,569

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || 58,482 || || 239,759 || || 272,664 || || 199,039 || || 178,055 || || 159,750 || || 84,820 || || 1192,569

Hinnangulise mõju tegevusassigneeringutele võib kokku võtta järgmiselt:

•           01 0305 – ELi tagatis EIPst kolmandatele riikidele antud laenudele ja laenutagatistele

Kolmandatele riikidele antavaid EIP laene katvat eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet (märkega „p.m.”) rakendatakse ainult tagatise sellise kasutamise korral, mida ei saa täielikult katta tagatisfondi vahenditest.

•           01 0306 – Maksed tagatisfondi

Välistegevuse tagatisfondi tuleb rahastada vastavalt tagatisfondi käsitlevale määrusele (nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009). Kooskõlas nimetatud määrusega põhineb laenude rahastamine aasta lõpu seisuga tagasimaksmata laenusummal. Rahastamiseks vajalik summa arvutatakse „n” aasta alguses sihtsumma (9 % kapitalikohustuste kogusummast) ja „n-1” aasta lõpu seisuga fondi netovara vahena. Kõnealune summa sisestatakse „n” aastal „n+1” aasta esialgsesse eelarveprojekti ja makstakse välja „n+1” aasta alguses ühe maksena eelarverealt 01 0306.

Tuleb märkida, et tagatisfondist kaetakse ka makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laene, mis ei kuulu kavandatud otsuse reguleerimisalasse. Sellepärast võetakse eelarvevajaduste prognoosimisel arvesse nimetatud kahe meetme alla kuuluvaid kehtivaid sõlmitud tehinguid ja potentsiaalseid uusi tehinguid. Tagatisfondi rahastamise iga-aastased vajadused ajavahemikul 2014–2020 sõltuvad lõppkokkuvõttes kolme meetme alusel tehingute sõlmimise, väljamaksete tegemise ja laenude tagasimaksmise tegelikust tempost, samuti tagatisfondi varade arengust.

Alltoodud tabelis on esitatud eeldatav välistegevus, mis on kaetud tagatisfondist ajavahemikul 2012–2020 (võlakohustuste ja väljamaksete tegemise maht).

Aastatel 2012–2020 tagatisfondist kaetud välistegevus ja tagatisfondi vahendid (miljonites eurodes)

||   || || || || || || || || || ||

|| || || 2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

|| || || || || || || || || || ||

(A) Sõlmitud EIP finantstehingute kavandatav maht (Uus otsus 2014–2020 – Kindlaksmääratud ülemmäär kokku = 25 000 miljonit eurot) || 3959 || 4450 || 3600 || 3600 || 3600 || 3550 || 3500 || 3550 || 3150

(B) EIP tehingute alusel väljamakstud, kuid tagasimaksmata summad hinnanguliste väljamaksete ja amortisatsiooni alusel (vana ja uus otsus) || 22 526 || 25 826 || 29 098 || 31 685 || 34 024 || 35 600 || 37 187 || 38 274 || 39 533

(C) Muude tehingute alusel väljamakstud, kuid tagasimaksmata summad hinnanguliste väljamaksete ja amortisatsiooni alusel (makromajanduslik finantsabi + Euratom) || 573 || 1310 || 2187 || 2266 || 2336 || 2204 || 1725 || 1230 || 907

(D) = (B) + (C) || Väljamakstud, kuid tagasimaksmata summad kokku hinnanguliste väljamaksete ja amortisatsiooni alusel || 23 099 || 27 136 || 31 285 || 33 951 || 36 360 || 37 804 || 38 912 || 38 504 || 40 440

|| || || || || || || || || || ||

Märkused: || (C) Need näitajad sisaldavad võimalikku uut makromajanduslikku finantsabi ja võimalikke uusi Euratomi laene. || || || || || ||

||

Varasema hea tava kohaselt võib iga-aastast eelarvemenetlust kasutada finantsplaneerimise kohandamiseks tegelikele vajadustele, sest need muutuvad rakendamise käigus. Kuigi laenumahud peaksid olema kooskõlas finantsraamistikus ette nähtud üldise rahastamisega, võivad tagatisfondi rahastamise iga-aastased vajadused olla erinevad, sest need arvutatakse lõppkokkuvõttes aasta „n-2” lõpus tagasimaksmata summade alusel. Kui mõnel tulevasel aastal peaksid aastased vajadused osutuma konkreetseks aastaks ettenähtud rahastamisvajadustest suuremaks, leitakse lisavahendid peamiselt ümberjaotamise kaudu rahastamisvahenditest, mis hõlmavad geograafilist planeerimist, eriti kui on tegemist fakultatiivse lisasumma aktiveerimisega. Võimaliku fakultatiivse lisasumma aktiveerimise mõju eelarvele tuleks arvutada vahehindamise ajal rahastamisvajaduste kohta tehtud ajakohastatud prognooside alusel.

Aastate 2014–2020 vajaduste prognoosimisel võetakse arvesse mõju, mida avaldab tagatisfondi rakendamine Süüria võetud laenukohustuste täitmatajätmise tulemusel 2012. aastal ja 2013. aasta alguses, samuti tagatisfondi tõenäolist täiendavat kasutamist kahe aasta jooksul pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist, kui nende aastate jooksul laenukohustusi endiselt ei täideta. Vajadustes ei ole siiski arvesse võetud erakorralisi eelarvevajadusi, näiteks teiste laenusaajate maksekohustuste võimalikku täiendavat täitmata jätmist või fondi varade väärtuse korrigeerimist. Laenukohustuste täiendavat potentsiaalset täitmata jätmist on tõepoolest keeruline hinnata. Tuleks meelde tuletada, et tagatisfondi asutamise määruse kohaselt on fondi vahendite täiendamise näol tegemist kohustusliku kuluga, mille puhul tuleb ootamatute kohustuste täitmatajätmise korral kasutada rubriigi 4 muid vahendeid.

Aruanded, mille komisjon esitab kord kuue kuu jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldeelarvest kaetud tagatiste kohta, võimaldavad arvesse võtta eelarvest kaetud maksimaalseid riske (vt aruanne [COM(2013) 211 ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument SWD(2013) 130 – Olukord 30. juunil 2012]).

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || 2018–2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 6,419

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 6,419

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[29] välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || 0,500 || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,917 || 0,917 || 1,417 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 6,919

KOKKU || 0,917 || 0,917 || 1,417 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 0,917 || 6,917

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || 2018–2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 || 7

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[30]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy[31] || - peakorteris[32] || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 || 7

Asjaomane poliitikavaldkond või eelarvejaotis on jaotis 01 03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Ettepanekust tulenevad peamised ülesanded on järgmised: - seadusandliku ettepaneku ettevalmistamine; - seadusandliku menetluse järelmeetmed koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga; - suhtlemine ja teabevahetus EIPga, eelkõige aruannete koostamiseks, tagatis- ja sissenõudmislepingute, piirkondlike tegevussuuniste ja ELi tagatise võimaliku kasutamise ettevalmistamiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks; - EIP investeerimisprojektide suhtes järelmeetmete võtmine vastavalt EIP põhikirja artiklile 19; - iga-aastase eelarvemenetluse korraldamine ja tagatisfondi haldamine; - õigusaktides sätestatud aruannete koostamine.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[33]

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– X  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– X          mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneerin­gud || Ettepaneku/algatuse mõju[34]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Kui tagatisfond on sihtsummast suurem, tagastatakse ülejääk üldeelarvesse.

Tuludele avalduva võimaliku mõju arvutusmeetodit kirjeldatakse üksikasjalikult eespool punktis 3.2.2, mis käsitleb tagatisfondi toimimise mehhanismi.

[1]               Otsus, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

[2]               SWD(2013) XX.

[3]               ELT L 145, 10.6.2009, lk 10.

[4]               ELT L 280, 27.10.2011, lk 1.

[5]               ELT L 145, 10.6.2009, lk 10.

[6]               KOM(2011) 842 (lõplik).

[7]               ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[8]               KOM(2011) 838 (lõplik).

[9]               KOM(2011) 839 (lõplik).

[10]             KOM(2011) 840 (lõplik).

[11]             KOM(2011) 843 (lõplik).

[12]             KOM(2011) 844 (lõplik).

[13]             KOM(2011) 845 (lõplik).

[14]             KOM(2011) 841 (lõplik).

[15]             Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

[16]             ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[17]             Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, 25. mai 2009, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

[18]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[19]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[20]             http://www.eib.org/projects/cycle/monitoring/rem.htm.

[21]             Tuleb märkida, et otsuses nr 1080/2011/EL on ette nähtud, et kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole kehtiva volituse tähtaja möödumiseks 31. detsembril 2013 võtnud vastu otsust, millega antakse EIP-le liiduväliste finantstehingute jaoks uus ELi tagatis, siis pikendatakse kõnealust ajavahemikku automaatselt kuue kuu võrra.

[22]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[23]             Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

[24]             EFTA − Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[25]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[26]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[27]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[28]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[29]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[30]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[31]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[32]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF).

[33]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[34]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.