SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Ettepaneku üldine taust ja põhjused

Liikmesriikide kaubamärgialaseid õigusakte ühtlustati eelkõige nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/104/EMÜ, kodifitseeritud direktiivina 2008/95/EÜ (edaspidi „direktiiv”). Paralleelselt siseriiklike kaubamärgisüsteemidega loodi nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta), kodifitseeritud määrusena (EÜ) nr 207/2009 (edaspidi „määrus”), eraldiseisev süsteem ühtsete õiguste registreerimiseks, millel on kogu ELis samaväärne mõju. Sellega seoses loodi Siseturu Ühtlustamise Amet, kes vastutab ühenduse kaubamärkide registreerimise ja haldamise eest.

Kaubamärke kasutatakse äriühingute kaupade ja teenuste eristamiseks. Kaubamärgi abil üritavad ettevõtjad saavutada ja säilitada klientide lojaalsust, luua väärtust ning edendada kasvu. Kaubamärk toimib sel juhul innovatsiooni tõukejõuna: vajadus hoida märki asjakohasena sunnib investeerima teadus- ja arendustegevusse, mis omakorda tagab toodete pideva täiustamise ja arendamise. Sellel dünaamilisel protsessil on soodne mõju ka tööhõivele. Järjest konkurentsitihedamas keskkonnas ei ole pidevalt suurenenud mitte ainult kaubamärkide olulisus edu tagamisel turul, vaid ka nende kaubanduslik väärtus ja arv. 2012. aastal esitati rekordarv ühenduse kaubamärgi taotlusi (üle 107 900, võrreldes 98 217 taotlusega 2010. aastal ja 49 503 taotlusega kümme aastat varem). Alates tegevuse alustamisest 1996. aastal ületas Siseturu Ühtlustamise Ametile esitatud taotluste arv 2011. aastal ühe miljoni piiri. Sellega seoses on suurenenud sidusrühmade huvi tõhusamate ja kvaliteetsete kaubamärkide registreerimise süsteemide järele, mis oleksid ühtsemad, üldsusele kättesaadavad ja tehnoloogiliselt ajakohased.

Siseturu Ühtlustamise Ameti finantsperspektiive käsitledes rõhutas nõukogu[1] 2007. aastal, et Siseturu Ühtlustamise Ameti loomine oli õige samm, mis aitas märkimisväärselt tugevdada ELi konkurentsivõimet. Nõukogu tuletas meelde, et ühenduse kaubamärgisüsteem töötati välja nii, et see toimiks kooskõlas siseriiklike kaubamärgisüsteemidega, mida oli jätkuvalt vaja ettevõtete jaoks, kes ei soovinud kaitsta oma kaubamärke ELi tasandil. Lisaks rõhutas nõukogu liikmesriikide kaubamärgiametite täiendava rolli olulisust ja kutsus Siseturu Ühtlustamise Ametit üles laiendama nendega koostööd ühenduse kaubamärgisüsteemi üldise toimimise huvides. Lõpetuseks märgiti, et ühenduse kaubamärgi loomisest on möödunud üle kümne aasta, ja rõhutati vajadust üldiselt hinnata ühenduse kaubamärgisüsteemi toimimist. Nõukogu kutsus komisjoni üles viima läbi vastava uuringu, et eelkõige tugevdada ja laiendada olemasolevaid Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kaubamärgiametite vahelise koostöö vahendeid.

Komisjon lubas 2008. aasta Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”[2] muuta ühenduse kaubamärgisüsteemi VKEdele kättesaadavamaks. Lisaks rõhutas komisjon 2008. aasta teatises „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”[3] oma kohustust tagada tulemuslik ja tõhus kaubamärgi kaitse ning kõrgekvaliteediline kaubamärgisüsteem. Teatises jõuti järeldusele, et tuleb läbi viia üldine hindamine, mille alusel oleks võimalik tulevikus vaadata läbi Euroopa kaubamärgisüsteem ning veelgi parandada Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kaubamärgiametite vahelist koostööd. Komisjon võttis 2010. aasta teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit””[4] kohustuse ajakohastada kaubamärgiraamistikku, et parandada ettevõtjate uuendustegevuse raamtingimusi. Lisaks on komisjoni 2011. aasta Euroopa intellektuaalomandi õiguste strateegiaga[5] ette nähtud Euroopa kaubamärgisüsteemi läbivaatamine, et ajakohastada süsteemi nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, muutes selle üldiselt tulemuslikumaks, tõhusamaks ja ühtsemaks.

1.2.        Ettepaneku eesmärk

Käesoleva algatuse ja direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku (mis koos moodustavad ühtse meetmepaketi) peamine ühine eesmärk on edendada innovatsiooni ja majanduskasvu, muutes kaubamärgi registreerimise süsteemid kogu Euroopas ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks ja tõhusamaks nii väiksemate kulude ja keerukuse, suurema kiiruse kui ka parema prognoositavuse ja õiguskindluse seisukohast. Need muudatused tuleb teha kooskõlas eesmärgiga tagada liidu ja liikmesriikide kaubamärgisüsteemide koostoimimine ja vastastikune täiendavus.

Seoses määruse läbivaatamiseks tehtava käesoleva algatusega ei kavanda komisjon uut süsteemi, vaid näeb ette kehtivate sätete sihipärase ajakohastamise, mille peamised eesmärgid on järgmised:

· kohandada terminoloogiat vastavalt Lissaboni lepingule ja sätteid vastavalt detsentraliseeritud asutusi käsitlevale ühisele lähenemisviisile (vt punkt 5.1);

· lihtsustada Euroopa kaubamärgi taotlemise ja registreerimise korda (vt punkt 5.2);

· suurendada õiguskindlust sätete täpsustamise ja ebaselguse kõrvaldamise teel (vt punkt 5.3);

· kehtestada asjakohane Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kaubamärgiametite vahelise koostöö raamistik, et ühtlustada tavasid ja arendada ühiseid vahendeid (vt punkt 5.4);

· viia raamistik kooskõlla ELi toimimise lepingu artikliga 290 (vt punkt 5.5).

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Üldsusega konsulteerimine

Käesolev algatus põhineb Euroopa kaubamärgisüsteemi üldise toimimise hindamisel ja kõigi peamiste sidusrühmadega peetud laiaulatuslikel konsultatsioonidel.

Peamiselt põhines hindamine uuringul, mille komisjon tellis Max Plancki intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse instituudilt. Uuring viidi läbi 2009. aasta novembrist 2011. aasta veebruarini[6]. Lisaks eksperdianalüüsile hõlmas uuring konsultatsioone eri sidusrühmadega. See hõlmas ühenduse kaubamärgisüsteemi kasutajate hulgas läbi viidud küsitlust, teavet organisatsioonidelt, kes esindavad kaubamärkide kasutajaid liikmesriigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, ning 2010. aasta juunis peetud arutelu kõnealuste organisatsioonidega. Lisaks konsulteeris instituut kõigi liikmesriikide kaubamärgiametite ja Siseturu Ühtlustamise Ametiga.

Lõpparuandes jõuti järeldusele, et Euroopa kaubamärgisüsteemi põhiraamistik on tugev. Üldiselt vastab Siseturu Ühtlustamise Ameti kohaldatav kord ettevõtjate vajadustele ja ootustele. Lisaks oldi üksmeelel, et ühenduse ja liikmesriikide kaubamärgiõiguste koostoimimine on esmatähtis ja oluline sellise kaubamärgisüsteemi tõhusaks toimimiseks, mis vastab eri suurusega, eri turgudel tegutsevate ja eri geograafiliste vajadustega äriühingute nõuetele. Siiski märgiti aruandes, et kaubamärgiseadusi ja -tavasid tuleks ELis veelgi ühtlustada. Aruandes kinnitati, et ühenduse kehtiva kaubamärgisüsteemi paljud aspektid toimivad hästi, ja esitati palju parandusettepanekuid. Samuti toodi esile teatavad valdkonnad, kus Siseturu Ühtlustamise Amet ja liikmesriikide kaubamärgiametid võiksid koostööd tõhustada.

Uuringu vahetulemuste põhjal võttis nõukogu 25. mail 2010 vastu järeldused[7]. Järeldustes kiideti heaks Siseturu Ühtlustamise Ameti juhtorganite (haldusnõukogu ja eelarvekomitee) poolt 2008. aasta septembris sõlmitud kokkulepe eelarvemeetmete kohta, mille eesmärk on tulevikus paremini tasakaalustada Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarvet. Nõukogu nõustus, et need eelarvemeetmed aitasid kaasa ka Euroopa kaubamärgisüsteemi kui terviku ajakohastamisele, lihtsustamisele, ühtlustamisele ja tugevdamisele. Nõukogu kutsus komisjoni üles kehtestama määruse läbivaatamisel erisätted, millega määratakse kindlaks Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kaubamärgiametite koostööraamistik. Sellega tuleks sõnaselgelt näha ette, et ELi kaubamärgiametid peaksid jätkama tavade ühtlustamist ja et Siseturu Ühtlustamise Amet peaks sellele kaasa aitama. Samuti kutsuti üles sätestama õiguslikku alust, mille kohaselt jaotataks 50 % Siseturu Ühtlustamise Ameti kogutavatest pikendamislõivudest liikmesriikide kaubamärgiametitele kaubamärkide kaitseks, edendamiseks ja/või tugevdamiseks.

Uuringu järel korraldasid komisjoni talitused 26. mail 2011 arutelu kasutajaühendustega. Tulemused kujundasid ja kinnitasid komisjoni esialgset analüüsi.

2.2.        Mõju hindamine

Mõju hindamisel tehti kindlaks üks oluline probleem, mis tuleb määruse läbivaatamisel lahendada: puudulik koostöö Euroopa kaubamärgiametite vahel. Mõjuhinnangu kohaselt on ühenduse kaubamärgisüsteemi ja liikmesriikide kaubamärgisüsteemide vahel palju seoseid, mis otseselt mõjutavad nii kaubamärkide kasutajaid kui ka intellektuaalomandiasutusi. Sellega seoses peavad kõnealused kaks süsteemi teineteist teataval määral täiendama. Selleks peaksid Siseturu Ühtlustamise Amet ja liikmesriikide kaubamärgiametid tegema tihedat koostööd.

Euroopa kaubamärgiametite tõhusat ja tulemuslikku koostööd takistavad praegu mitmed tõkked:

· puudub selge õiguslik alus koostööks ELi kaubamärgiõiguse valdkonnas;

· liikmesriikide kaubamärgiametitel puuduvad tehnilised vahendid;

· puudub jätkusuutlik rahastamine keskpikas ja pikaajalises perspektiivis.

Kõnealuste probleemide lahendamiseks ja vastava kolme eesmärgi saavutamiseks kaaluti järgmisi võimalusi.

1.           Kehtestada koostööks asjakohane õiguslik alus:

(a) valikuvõimalus 1: ei nähta ette konkreetset õiguslikku alust intellektuaalomandiasutuste vaheliseks koostööks;

(b) valikuvõimalus 2: õiguslik alus, mille kohaselt saavad liikmesriikide kaubamärgiametid ja Siseturu Ühtlustamise Amet teha koostööd (vabatahtlik koostöö);

(c) valikuvõimalus 3: õiguslik alus, mille kohaselt peavad liikmesriikide kaubamärgiametid ja Siseturu Ühtlustamise Amet tegema koostööd (kohustuslik koostöö).

2.           Tagada liikmesriikide kaubamärgiametites tehnilised vahendid:

(a) valikuvõimalus 1: iga asutus hangib ja töötab ise välja vajalikud vahendid;

(b) valikuvõimalus 2: vabatahtlik juurdepääs vahenditele: nõutavad vahendid on intellektuaalomandiasutustele kättesaadavad vabatahtliku koostööraamistiku kaudu;

(c) valikuvõimalus 3: kohustuslik juurdepääs vahenditele: nõutavad vahendid on kättesaadavad kohustusliku koostööraamistiku kaudu. See võimalus kattub eespool esitatud valikuvõimalusega 3 seoses asjakohase õigusliku alusega ja allpool esitatud valikuvõimalusega 3 koostöömeetmete pikaajalise rahastamise kohta.

3.           Tagada koostöömeetmete pikaajaline rahastamine:

(a) valikuvõimalus 1: rahastamine liikmesriikide poolt;

(b) valikuvõimalus 2: rahastamine ELi eelarvest;

(c) valikuvõimalus 3: rahastamine Siseturu Ühtlustamise Ameti eelarvest.

Mõju hindamisel jõuti järeldusele, et valikuvõimalus 3 oleks kõigil juhtudel proportsionaalne ja kõige sobivam seatud eesmärkide saavutamiseks.

3.           ÕIGUSLIK ALUS JA SUBSIDIAARSUS

ELi toimimise lepingu artikli 118 lõikega 1 on ette nähtud, et siseturu rajamise ja toimimise raames luuakse Euroopa intellektuaalomandi õigused, mis tagaksid nende õiguste ühetaolise kaitse kogu liidus, sealhulgas kehtestatakse kogu liitu hõlmav tsentraliseeritud loa andmise, koordineerimise ja järelevalve kord.

Ühenduse kaubamärk on ELi määrusega loodud iseseisev ELi intellektuaalomandi õigus. Mõju hindamise raames tehtud analüüs osutab, et määruse teatavaid osasid tuleb muuta, et parandada ja ühtlustada ühenduse kaubamärgisüsteemi. Ainult liidu seadusandjal on pädevus vajalike muudatuste tegemiseks.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet ning seepärast ei ole sellele lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artikliga 31 ette nähtud finantsselgitust.

5.           ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS

Määruses kavandatud muudatused on esitatud vastavalt punktis 1.2 sätestatud eesmärkidele.

5.1.        Terminoloogia kohandamine ja ühine lähenemisviis liidu detsentraliseeritud asutustele

Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega ajakohastatakse määruse terminoloogiat. See tähendab, et mõiste „ühenduse kaubamärk” asendatakse mõistega „Euroopa kaubamärk”.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2012. aasta juulis kokku lepitud ühise lähenemisviisiga liidu detsentraliseeritud asutustele on ette nähtud mitmed meetmed olemasolevate ja loodavate asutuste juhtimise ja tõhususe parandamiseks. Määrust tuleb kohandada, et võtta Siseturu Ühtlustamise Ametit käsitlevate sätete puhul arvesse ühist lähenemisviisi. Seoses ameti nimega pannakse ette nimetada amet Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametiks (edaspidi „amet”), et laiendada selle haldusnõukogu funktsioone, ühtlustada kõrgemate ametnike valimise korda ning näha ette iga-aastased ja mitmeaastased tööprogrammid ja korrapärased hindamised.

5.2.        Menetluste lihtsustamine

- Taotluse esitamine (artikkel 25)

Liikmesriikide kaubamärgiametitele ei esitata peaaegu üldse enam Euroopa kaubamärgi taotlusi. Peaaegu kõik taotlused (96,3 % 2012. aastal) esitatakse nüüd otse Siseturu Ühtlustamise Ameti taotluste elektroonilise esitamise süsteemi kaudu. Pidades silmas, et taotlusi saab nüüd lihtsasti esitada elektrooniliselt, tuleks kaotada võimalus esitada taotlused liikmesriikide kaubamärgiametitele.

- Taotluse esitamise kuupäev (artikkel 27)

Enamik Euroopa kaubamärgi taotlusi vaadatakse tänapäeval läbi enne sellise ühekuulise perioodi lõppu, mille jooksul peavad taotluse esitajad tasuma taotluse esitamise lõivu. See võimaldab taotlejatel esitada nn „proovitaotlusi”, maksmata lõivu juhul, kui amet leiab taotluses puudusi või lükkab selle tagasi. Kui taotluse esitaja seda soovib, võib makse arvelduskonto kaudu teha alles kuu viimasel päeval. Seepärast muudetakse artiklit 27, et tühistada ühekuuline periood ja siduda maksekohustus taotluse esitamisega nii, et taotluse esitajad peavad esitama tõendid selle kohta, et nad on taotluse esitamisel makse teinud või andnud loa selle tegemiseks.

- Otsingud (artiklid 38 ja 155)

Praegune otsingukord ei taga usaldusväärset kaubamärkide kättesaadavuse kontrolli ega registri terviklikku seiret. Liikmesriikide ja ELi otsingute puudused on aja jooksul süvenenud, samas kui IT areng annab kasutajatele juurdepääsu parematele, kiirematele ja odavamatele alternatiividele. Taotlejatel ei ole suurt huvi kasutada vabatahtlikus süsteemis osalevate riiklike kaubamärgiametite riigipõhiseid otsingutulemusi. Amet on koos liikmesriikide kaubamärgiametitega välja töötamas mitmeid paljulubavaid vahendeid, mille abil on palju parem teha prioriteetotsinguid ja kontrollida registrit, et teha kindlaks võimalikud rikkumised. Seepärast tühistatakse kehtiv otsingukord.

- Taotluse avaldamine (artikkel 39)

Otsingusüsteemi kaotamine võimaldab tühistada ka kehtiva ühekuulise perioodi, mis jääb ameti poolt taotlejale suunatud otsinguaruande esitamise ja taotluse avaldamise vahele. See kiirendaks registreerimismenetlust.

- Kolmandate isikute vastuväited (artikkel 40)

Selleks et muuta kolmandate isikute jaoks vastuväidete esitamine lihtsamaks, muudetakse artiklit 40, pikendades vastuväidete esitamise tähtaega. Viide avaldamise kuupäevale jäetakse välja, võttes arvesse, et Euroopa kaubamärgi taotlused tehakse üldsusele kättesaadavaks ameti kaubamärgi andmebaasis „CTM-online” juba mõne päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Menetluste lihtsustamiseks antakse kolmandatele isikutele võimalus esitada vastuväiteid kohe pärast taotlusest teada saamist. Vastuväiteid saab esitada kuni vastulause esitamise tähtaja lõpuni või vastulausemenetluse lõpetamiseni vastavalt ameti praegusele tavale.

- Otsuste läbivaatamine inter partes juhtudel (artikkel 62)

Artikkel 62 ei ole osutunud praktikas asjakohaseks. Praeguseks ei ole selle sätte alusel läbi vaadatud ühtegi inter partes otsust. Peamine põhjus on, et teisel osapoolel ei ole huvi anda artikli 62 lõike 2 kohast nõusolekut. Võttes arvesse, et valede inter partes otsuste parandamiseks on piisavalt meetmeid, jäetakse artikkel 62 välja.

- Menetluse jätkamine (artikkel 82)

Artikli 82 kohaldamisega on praktikas teatavaid probleeme ja seetõttu on välja antud ameti juhataja teatis nr 06/05[8]. Artiklit 82 muudetakse, et lihtsustada selle kohaldamist ja võtta arvesse kõnealust teatist. Kuna artikli 25 lõige 3 ja artikkel 62 jäetakse välja, kustutatakse väljajäetud tähtaegade loendist kõik viited nendele. Samuti kustutatakse viide artiklile 42, et kõik vastulausemenetluse tähtajad jääksid kehtima, välja arvatud artikli 41 lõike 1 kohane vastulause esitamise tähtaeg ja artikli 41 lõike 3 kohane vastulause esitamise lõivu tasumise tähtaeg.

- Vastulause esitamise tähtaeg rahvusvaheliste registreerimiste puhul (artikkel 156)

Kuna ei ole vaja säilitada praegu kehtivat kuuekuulist perioodi, muudetakse artiklit 156, et lühendada artikli 152 lõike 1 kohase avaldamise ja rahvusvaheliste registreerimiste puhul kohaldatava vastulause esitamise perioodi alguse vahelist aega ühe kuuni.

5.3.        Õiguskindluse suurendamine

- Euroopa kaubamärgi määratlus (artikkel 4)

Artiklit 4 muudetakse, et jätta välja graafiliselt esitamise nõue. Nõue, et tähist peaks olema võimalik graafiliselt esitada, on aegunud. See vähendab oluliselt õiguskindlust teatavate mittetraditsiooniliste kaubamärkide puhul nagu helid. Sel juhul võib muude vahendite (nt helifail) kasutamine olla asjakohasem kui graafiline esitamine, kui see võimaldab kaubamärki täpsemini kindlaks teha ja seega aitab suurendada õiguskindlust. Kavandatud uus määratlus võimaldab registreerida tähiseid, mida saab esitada tehnoloogiliste vahenditega, mis tagavad rahuldava õiguskindluse. Eesmärk ei ole piiramatult laiendada kaubamärgi esitamiseks lubatavaid viise, vaid võimaldada selles suhtes suuremat paindlikkust, tagades samas suurema õiguskindluse.

- Geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste eritunnuste kaitse (artikkel 7)

Artikli 7 lõike 1 punktidega j ja k ei ole tagatud geograafiliste tähiste kaitse samal tasemel, nagu on ette nähtud järgmiste sätetega:

· 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta)[9] artiklid 13 ja 14;

· 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (muudetud 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 491/2009))[10] artiklid 118l ja 118m;

· 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse kohta)[11] artikkel 16.

Tagamaks, et geograafiliste tähiste kaitset tagavaid ELi õigusakte võetaks täiel määral arvesse Euroopa kaubamärgi registreerimise menetlustes, on asjaomased absoluutsed keeldumispõhjused määruses ühtlustatud ja viidud täielikult kooskõlla geograafiliste tähiste kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega. Järjepidevuse huvides on keeldumispõhjuseid laiendatud, et hõlmata kaitstud traditsioonilised veininimetused ja garanteeritud traditsioonilised tooted.

- Euroopa kaubamärgiga antavad õigused (artiklid 9 ja 9a)

1.         Antavad õigused, mis ei mõjuta varasemaid õigusi

Määruse ega direktiiviga ei ole ette nähtud selgeid sätteid selle kohta, et kaubamärgi omanik ei või edukalt kasutada oma õigusi sellise identse või sarnase tähise kasutamise vastu, mille suhtes kohaldatakse varasemat õigust. Kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu[12] artikli 16 lõikega 1 muudetakse määruse artiklit 9, täpsustamaks, et rikkumisega seotud hagide esitamine ei mõjuta varasemaid õigusi.

2.         Topeltidentiteedijuhud

Direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a (määruse artikli 9 lõike 1 punkt a) kohaste täiendavate kaubamärgifunktsioonide tunnustamine on põhjustanud õiguskindlusetust. Eelkõige on ebaselge suhe topeltidentiteedijuhtude ning direktiivi artikli 5 lõikega 2 (määruse artikli 9 lõike 1 punkt c) ette nähtud sellise laiendatud kaitse vahel, mida kohaldatakse kaubamärkide suhtes, millel on maine[13]. Õiguskindluse ja ühtsuse huvides täpsustatakse, et nii artikli 9 lõike 1 punkti a kohastel topeltidentiteedijuhtudel kui ka artikli 9 lõike 1 punkti b kohastel topeltsarnasusejuhtudel on asjakohane üksnes päritolufunktsioon.

3.         Kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime kasutamine

Euroopa Kohtu[14] kohaselt kohaldatakse direktiivi artikli 5 lõiget 1 juhul, kui üldsuse arvates on äriühingu nime kasutamine seotud (ka) äriühingu pakutavate kaupade või teenustega. Seepärast on asjakohane pidada kaitstud kaubamärgi kasutamist kaubandusliku nimetusena rikkumiseks, kui kaupade või teenuste kasutamise nõuded on täidetud.

4.         Kasutamine võrdlevas reklaamis

12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta)[15] on ette nähtud tingimused, mille kohaselt on lubatud reklaam, mis selgesõnaliselt või kaudselt identifitseerib konkurendi või konkurendi pakutavad kaubad või teenused. Kõnealuse õigusakti ja kaubamärgialaste õigusaktide vastasmõju ei ole täiesti selge. Seepärast on asjakohane täpsustada, et kaubamärgi omanik võib keelata oma kaubamärgi kasutamise võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam ei vasta direktiivi 2006/114/EÜ artikli 4 nõuetele.

5.         Kaupade saatmine kommertstarnijate poolt

Tehakse muudatusettepanek täpsustamaks, et kaupu ei või importida ELi isegi juhul, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil. Seda on vaja tagamaks, et kaubamärgi omanikul on õigus takistada ettevõtjatel (olenemata sellest, kas need asuvad ELis või mitte) importimast väljaspool ELi asuvaid kaupu, mis on müüdud või lähetatud eratarbijatele või mida on neile pakutud või reklaamitud, ning tõkestada võltsitud toodete tellimine ja müük internetis.

6.         Torriterritooriumile toodud kaubad

Philips/Nokia kohtuasjas Euroopa Kohtu tehtud otsuse[16] kohaselt ELi-väliste kaupade sisenemine ELi tolliterritooriumile või selliste kaupade viibimine ja liikumine seal peatamiskorra alusel ei tähenda kehtivate õigusaktide kohaselt selliste intellektuaalomandiõiguste rikkumist, mis on antud liidu ja liikmesriikide materiaalõigusega. Selliseid kaupu saab käsitada võltsinguna ainult juhul, kui on tõendeid selle kohta, et neid kasutatakse ELi tarbijatele suunatud kaubandustegevuses nagu müük, müügipakkumine või reklaam. Philips/Nokia kohtuotsuse mõju on sidusrühmad teravalt kritiseerinud, kuna sellega seatakse õiguste omanikele liiga suur tõendamiskohustus ja seega takistatakse võitlust võltsimise vastu. Ilmselgelt on tungivalt vaja Euroopa õigusraamistikku, mis võimaldab tõhusamalt võidelda kaupade võltsimisega, mis on kiiresti kasvav tegevusvaldkond. Seepärast tehakse ettepanek täita olemasolev lünk, andes õiguste omanikele õiguse takistada kolmandatel isikutel selliste kaupade toomist kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile, mis kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on registreeritud seoses nende kaupadega, olenemata sellest, kas kolmandate isikute toodavad kaubad lastakse vabasse ringlusse.

7.         Ettevalmistav tegevus

Määruse ega direktiiviga ei ole ette nähtud sätteid, mis võimaldaksid esitada hagi seoses selliste märgiste ja pakendite või sarnaste objektide turustamise ja müügiga, mida võidakse seejärel kasutada koos ebaseaduslike toodetega. Mõne siseriikliku õigusaktiga on see reguleeritud. Asjakohane on lisada kõnealused sätted määrusesse ja direktiivi, et anda täiendav praktiline, asjakohane ja tõhus panus võltsimisevastasesse võitlusesse.

- Euroopa kaubamärgi mõju piirangud (artikkel 12)

Artikli 12 lõike 1 punktiga a ette nähtud piirang hõlmab ainult isikunimede kasutamist kooskõlas nõukogu ja komisjoni ühisavaldusega[17]. Ühtsuse huvides on artikli 12 lõike 1 punkti b kohast piirangut laiendatud, et hõlmata eristamatute tähiste ja nimetuste kasutamist. Samuti on asjakohane näha artikli 12 lõike 1 punktiga c ette sõnaselge piirang, mis hõlmab viitavat kasutamist üldiselt. Lisaks täpsustatakse eraldi lõikega tingimused, mille puhul kaubamärgi kasutamist ei peeta ausa äritavaga kooskõlas olevaks.

- Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine (artikkel 28)

Artiklit 28 muudetakse, et sätestada määruses olulised eeskirjad, mis käsitlevad kaupade ja teenuste määramist ja klassifitseerimist. Kõnealused eeskirjad nähakse ette ka direktiiviga. Need järgivad Euroopa Kohtu põhimõtteid,[18] mille kohaselt peab taotluse esitaja piisavalt selgelt ja täpselt identifitseerima kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaitset, et asjaomased asutused ja ettevõtjad saaksid määrata kindlaks kaubamärgi antava kaitse ulatuse. Kaupade või teenuste identifitseerimiseks võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi, kui sellised nimetused on piisavalt selged ja täpsed. Muudatusega täpsustatakse, et üldmõistete kasutamist tuleb tõlgendada nii, nagu see hõlmaks kõiki mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Lisaks võimaldatakse muudatusega selliste Euroopa kaubamärkide omanikel, mille taotlus esitati enne ameti uue klassifitseerimiskorra[19] avaldamise kuupäeva, kohandada oma kaupade ja teenuste kirjeldust vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale, tagamaks, et registri sisu vastab selguse ja täpsuse nõuetele.

- Euroopa sertifitseerimismärgid (artiklid 74b–74k)

Erinevate siseriiklike süsteemidega on ette nähtud sertifitseerimismärkide kaitse, kuid Euroopa kaubamärgisüsteemiga on praegu ette nähtud ainult üksik- ja kollektiivkaubamärkide kaitse. Mõned avaliku sektori ja erasektori üksused, kes ei täida kollektiivkaubamärgi kaitse saamiseks vajalikke tingimusi, vajavad samuti süsteemi sertifitseerimismärkide kaitseks ELi tasandil. Selline süsteem aitaks vähendada praegust siseriiklike süsteemide ja Euroopa kaubamärgisüsteemi vahelist tasakaalustamatust. Tehakse ettepanek lisada määrusesse erieeskirjad, mis käsitlevad Euroopa sertifitseerimismärkide registreerimist.

- Ameti ülesanded (artikkel 123b)

Tervikliku kaetuse, õiguskindluse ja suurema läbipaistvuse tagamiseks määratakse uues artiklis 123b kindlaks kõik ameti ülesanded, sealhulgas need, mis tulenevad muudest õigusaktidest ja ei ole seotud ELi kaubamärgisüsteemiga.

5.4.        Koostööraamistik (artikkel 123c)

Artikliga 123c nähakse ette selge raamistik ameti ja liikmesriikide intellektuaalomandiasutuste vaheliseks kohustuslikuks koostööks, et edendada ühtseid tavasid ja arendada ühiseid vahendeid. Sellega on ette nähtud, et amet ja liikmesriikide asutused peavad tegema koostööd, ja sätestatud peamised koostöövaldkonnad ja liidu huvides olevad teatavad ühisprojektid, mida amet koordineerib. Lisaks nähakse ette rahastamismehhanism, mis võimaldab ametil kõnealuseid ühisprojekte toetuste abil rahastada. Kõnealune rahastamismehhanism on õiguslikult ja rahaliselt teostatav alternatiiv lähenemisviisile, mida soovitas nõukogu oma 2010. aasta mai järeldustes.

5.5.        Kooskõlla viimine ELi toimimise lepingu artikliga 290

Määrusega antakse komisjonile volitused võtta vastu teatavad eeskirjad. Kõnealused eeskirjad on praegu ette nähtud komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta,[20] komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta[21] ning komisjoni 5. veebruari 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 216/96, mis näeb ette siseturu harmoneerimisameti apellatsioonikomisjonide protseduurireeglid[22]. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb määruse kohaselt komisjonile antud volitused viia kooskõlla aluslepingu artikliga 290 (uued artiklid 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a).

2013/0088 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta),[23] mida on 2009. aastal kodifitseeritud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusena (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta,[24] loodi Euroopa Liidu kaubamärgi kaitse süsteem, millega on ette nähtud kaubamärkide kaitse Euroopa Liidu tasandil, paralleelselt kaubamärkide kaitsega liikmesriikide tasandil vastavalt siseriiklikele kaubamärgisüsteemidele, mida on ühtlustatud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[25] mida on kodifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivina 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[26].

(2)       Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleks ajakohastada määruse (EÜ) nr 207/2009 terminoloogiat. Sellega seoses tuleb asendada tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa kaubamärk”. Kooskõlas 2012. aasta juulis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastu võetud ühise lähenemisviisiga liidu detsentraliseeritud asutustele tuleks nimi „Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)” asendada nimega „Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet” (edaspidi „amet”).

(3)       Pärast komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”,[27] hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju.

(4)       Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta[28] komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta.

(5)       Alates ühenduse kaubamärgisüsteemi loomisest saadud kogemused osutavad, et liidu ja kolmandate riikide ettevõtjad on omaks võtnud selle süsteemi, mis pakub edukat ja asjakohast alternatiivi kaubamärkide kaitsele liikmesriikide tasandil.

(6)       Nende ettevõtjate jaoks, kes ei soovi kaubamärgi kaitset liidu tasandil või kellel ei ole võimalik saada ELi-ülest kaitset, kuid kellel puuduvad tõkked kaitse tagamiseks liikmesriigi tasandil, on siseriiklikud kaubamärgid jätkuvalt olulised. Tuleks jätta kaubamärgi kaitset sooviva isiku otsustada, kas taotleda kaitset siseriikliku kaubamärgina ühes või mitmes liikmesriigis või ainult Euroopa kaubamärgina või mõlemal tasandil.

(7)       Kuigi ühenduse kaubamärgisüsteemi üldise toimimise hindamisel leiti, et paljud süsteemi aspektid, sealhulgas süsteemi põhimõtted, on ajaproovile hästi vastu pidanud ning jätkuvalt vastavad ettevõtjate vajadustele ja ootustele, järeldas komisjon 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”,[29] et tuleb ajakohastada kaubamärgisüsteemi liidus, muutes selle tulemuslikumaks, tõhusamaks ja ühtsemaks ning kohandades seda internetiajastule.

(8)       Kooskõlas ühenduse kaubamärgisüsteemi parandamise ja muutmisega tuleks täiendavalt ühtlustada ja viia asjakohasel määral liidu kaubamärgisüsteemiga kooskõlla siseriiklikud kaubamärgialased õigusaktid ja tavad, et tagada võimalikult võrdsed tingimused kaubamärkide registreerimiseks ja kaitseks kogu liidus.

(9)       Selleks et võimaldada suuremat paindlikkust, tagades samas suurema õiguskindluse seoses kaubamärkide esitamisega, tuleks Euroopa kaubamärgi määratlusest välja jätta graafiliselt esitamise nõue. Tähist võib esitada mis tahes asjakohases vormis ja seega mitte ainult graafiliselt, niivõrd kuivõrd esitamine võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel täpselt ja selgelt kindlaks määrata kaitse all oleva objekti.

(10)     Määruse (EÜ) nr 207/2009 kehtivate sätetega ei ole ette nähtud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse samal tasemel nagu muude liidu õigusaktidega. Seetõttu tuleb täpsustada absoluutsed keeldumispõhjused seoses päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega ning tagada täielik kooskõla liidu õigusaktidega, millega on ette nähtud kõnealuste intellektuaalomandiõiguste kaitse. Selleks et tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega, tuleb kõnealuste absoluutsete keeldumispõhjuste ulatust laiendada, et hõlmata ka kaitstud traditsioonilised veininimetused ja garanteeritud traditsioonilised tooted.

(11)     Kaitset ei tuleks tagada kaubamärkidele, mille taotlus on esitatud kirjastiilis või keeles, mis ei ole liidus arusaadav, kui nende registreerimisest oleks keeldutud absoluutsetel keeldumisalustel, kui need oleks tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde.

(12)     Tuleks muuta keerulisemaks kaubamärkide ebaaus omandamine, laiendades võimalusi selliste Euroopa kaubamärgi taotluste tagasilükkamiseks, mis on esitatud pahauskselt.

(13)     Selleks et säilitada liidu tasandil kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste õiguste tugev kaitse, tuleb täpsustada, et kõnealused õigused võimaldavad esitada vastuväiteid hilisema Euroopa kaubamärgi registreerimise kohta, olenemata sellest, kas need on ka keeldumispõhjused, mida võtab kontrollija arvesse ex officio.

(14)     Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest ülimuslikum, tuleb ette näha, et Euroopa kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne Euroopa kaubamärgi taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu[30] artikli 16 lõikega 1.

(15)     Õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleb täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste puhul, tuleks Euroopa kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse Euroopa kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu.

(16)     Võib tekkida segadus seoses kaupade või teenuste kaubandusliku päritoluga, kui äriühing kasutab ärinimena sama või sarnast tähist viisil, mis loob seose sellist nime kandva äriühingu ning kõnealuse äriühingu kaupade või teenuste vahel. Euroopa kaubamärgi õiguse rikkumisena tuleks seega käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende kaubandusliku päritolu põhjal.

(17)     Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et Euroopa kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta[31].

(18)     Selleks et tugevdada kaubamärkide kaitset ja tõhusamalt võidelda võltsimise vastu, peaks Euroopa kaubamärgi omanikul olema õigus takistada kolmandatel isikutel kaupade toomist kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile ilma vabasse ringlusse laskmiseta, kui sellised kaubad tuuakse kolmandatest riikidest ja need kannavad ilma loata kaubamärki, mis on sisuliselt identne Euroopa kaubamärgiga, mis on registreeritud seoses nende kaupadega.

(19)     Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva kauba sisenemist, eelkõige internetimüügi raames, peaks kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.

(20)     Selleks et Euroopa kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kandmisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.

(21)     Euroopa kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed tingimused konfliktide korral seoses sellega, et ärinimedele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, peaks selline kasutamine hõlmama üksnes enda isikliku nime kasutamist. Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või eristumatute tähiste või märkide kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks Euroopa omanikul olema õigust takistada kaubamärgi üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks.

(22)     Selleks et tagada õiguskindlus ja kaitsta seaduspäraselt omandatud kaubamärgiõigusi, on ilma et see piiraks põhimõtet, mille kohaselt hiljem registreeritud kaubamärki ei saa jõustada varem registreeritud kaubamärgi vastu, asjakohane ja vajalik ette näha, et Euroopa kaubamärgi omanikul ei peaks olema õigust takistada hilisema kaubamärgi kasutamist, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki ei olnud võimalik hilisema kaubamärgi vastu kasutada.

(23)     Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks Euroopa kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust, olema piisav antud õiguste säilitamiseks, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud.

(24)     Määrusega (EÜ) nr 207/2009 on antud komisjonile volitused võtta vastu kõnealuse määruse rakenduseeskirjad. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb viia määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt komisjonile antud volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

(25)     Esmatähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(26)     Selleks et tagada selliste õigusaktide tõhus registreerimine, mis käsitlevad Euroopa kaubamärki omandiõiguse objektina, ja Euroopa kaubamärkide registri täielik läbipaistvus, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks taotleja konkreetsed kohustused seoses konkreetsete kaubamärkidega, Euroopa kaubamärkide üleandmise kord, asjaõiguse tekkimine ja üleandmine, sundtäitmine, osalemine maksejõuetusmenetluses, litsentsi andmise või üleandmise kandmine registrisse ning asjakohaste kannete kehtetuks tunnistamine või muutmine.

(27)     Pidades silmas, et liikmesriikide intellektuaalomandi õiguskaitse keskametitele (edaspidi „liikmesriikide ametid”) esitatavate ühenduse kaubamärgi taotluste arv on väike ja see on järk-järgult vähenenud, tuleks ette näha, et Euroopa kaubamärgi taotlused esitatakse ainult ametile.

(28)     Euroopa kaubamärgi kaitse antakse seoses teatavate kaupade või teenustega, mille olemus ja arv määravad kaubamärgi omanikule antava kaitse ulatuse. Seepärast on esmatähtis kehtestada määruses (EÜ) nr 207/2009 kaupade ja teenuste määramise ja klassifitseerimise eeskirjad ning tagada õiguskindlus ja usaldusväärne haldamine, nähes ette, et taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult taotluse alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid. Selliste Euroopa kaubamärkide omanikele, mis tulenevalt ameti varasemast tavast on registreeritud Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, tuleks anda võimalus kohandada oma kaupade ja teenuste kirjeldust, tagamaks, et registri sisu vastab selguse ja täpsuse nõuetele vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale.

(29)     Selleks et näha ette tulemuslik ja tõhus kord Euroopa kaubamärgi taotluste, sealhulgas prioriteedinõuete ja vanemusnõuete esitamiseks, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa kaubamärgi taotluse esitamise vahendid ja üksikasjad, Euroopa kaubamärgi taotluse vorminõuete üksikasjad, kõnealuse taotluse sisu, taotluse esitamise lõiv, samuti samaväärsuse kontrollimise, varasema taotluse prioriteedi, näituseprioriteedi ja siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmise kord.

(30)     Praegused Euroopa kaubamärgi ja siseriiklikud otsingusüsteemid ei ole usaldusväärsed ega tõhusad. Seepärast tuleks need ameti ja liikmesriikide ametite vahelises koostöös asendada kõikehõlmavate, kiirete ja võimsate otsingumootoritega, mis on üldsusele tasuta kasutamiseks.

(31)     Selleks et amet saaks läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult, tõhusalt ja kiirelt läbi vaadata ja registreerida Euroopa kaubamärgi taotlusi, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks taotluse esitamise kuupäeva käsitlevate nõuete ja taotluse vorminõuete täitmise kontrolli kord, klassiga seotud lõivude tasumise kontrolli ja absoluutsete keeldumispõhjuste läbivaatamise kord, taotluse avaldamisega seotud üksikasjad, taotluse avaldamisel tehtud vigade või eksimuste parandamise kord, kolmandate isikute vastuväidetega seotud korra üksikasjad, vaidlustamiskorra üksikasjad, vastulausete esitamise ja menetlemise korra ning taotluste muutmise ja osadeks jagamise korra üksikasjad, Euroopa kaubamärgi registreerimisel registrisse kantavad andmed, registreerimise avaldamist käsitlevad üksikasjad ning registreerimistunnistuse sisu ja kõnealuse tunnistuse väljastamise üksikasjad.

(32)     Selleks et võimaldada Euroopa kaubamärke tulemuslikult ja tõhusalt uuendada ning ilma õiguskindlust vähendamata turvaliselt tegelikkuses kohaldada Euroopa kaubamärgi muutmist ja jagamist käsitlevaid sätteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa kaubamärgi uuendamise üksikasjad ning Euroopa kaubamärgi muutmise ja jagamise kord.

(33)     Selleks et võimaldada Euroopa kaubamärgi omanikul Euroopa kaubamärgist hõlpsasti loobuda, järgides samas kolmandate isikute õigusi, mis on kantud registrisse seoses kõnealuse märgiga, ja tagada, et Euroopa kaubamärki saab läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult ja tõhusalt tühistada või kehtetuks tunnistada, ja võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa kaubamärgist loobumise kord, samuti tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord.

(34)     Selleks et võimaldada apellatsioonikodadel läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt, mille puhul võetakse arvesse määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud põhimõtteid, tulemuslikult, tõhusalt ja põhjalikult läbi vaadata ameti otsuseid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kaebuse esitamist käsitleva teate sisu, kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord, apellatsioonikoja otsuste sisu ja vorm ning kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmise kord.

(35)     Lisaks kehtivatele ühenduse kaubamärki käsitlevate sätetele ning siseriiklike süsteemide ja Euroopa kaubamärgisüsteemi vahelise praeguse tasakaalustamatuse vähendamiseks tuleb Euroopa sertifitseerimismärkide kaitseks lisada erisätted, mis võimaldavad sertifitseerival asutusel või organisatsioonil lubada sertifitseerimissüsteemi osalistel kasutada märki selliste kaupade või teenuste tähisena, mis vastavad sertifitseerimisnõuetele.

(36)     Selleks et tagada Euroopa kollektiivkaubamärkide ja sertifitseerimismärkide tulemuslik ja tõhus kasutamine, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kõnealuste märkide kasutamist käsitlevate õigusaktide esitamise tähtaeg ja sisu.

(37)     Ühenduse kehtiva kaubamärgisüsteemi kohaldamisel saadud kogemused osutasid, et süsteemi teatavaid aspekte saab parandada. Seega tuleks võtta teatavaid meetmeid, et vajaduse korral lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust.

(38)     Euroopa kaubamärgisüsteemi sujuva, tulemusliku ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks otsuste vorminõuded, suulise menetluse üksikasjad ja tõendite kogumise üksikasjad, teatamise üksikasjad, õiguste kaotamisest teatamise kord, menetlusosaliste kasutatavad teated ja vormid, tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevad eeskirjad, otsuse tühistamise, registri kande tühistamise, otsuses olevate ilmsete eksimuste ja ameti vigade parandamise kord, menetluse katkestamise üksikasjad, kulude jaotamise ja kindlaksmääramise menetlus ja kord, registrisse kantavad andmed, toimikutega tutvumise ja toimikute pidamise üksikasjad, Euroopa kaubamärgibülletäänis ja ameti teatajas avaldamise üksikasjad, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise halduskoostöö üksikasjad ning ametiga suhtlemisel esindamise üksikasjad.

(39)     Õiguskindluse ja suurema läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane määrata selgelt kindlaks kõik ameti ülesanded, sealhulgas need, mis ei ole seotud ELi kaubamärgisüsteemi juhtimisega.

(40)     Tavade ühtlustamiseks ja ühiste vahendite arendamiseks tuleb ette näha asjakohane ameti ja liikmesriikide ametite vahelise koostöö raamistik, millega määratakse selgelt kindlaks koostöövaldkonnad ning võimaldatakse ametil koordineerida asjakohaseid liidu huvides olevaid ühisprojekte ja rahastada kõnealuseid ühisprojekte toetuste abil teatava maksimumsumma piires. Kõnealune koostöö peaks kasu tooma ettevõtjatele, kes kasutavad kaubamärgisüsteeme Euroopas. Käesoleva määrusega ette nähtud liidu korra kasutajatele peaksid ühisprojektid, eelkõige otsingute tegemiseks ja konsulteerimiseks kasutatavad andmebaasid, tagama täiendavad, kaasavad, tõhusad ja tasuta vahendid, mille abil täita Euroopa kaubamärgi ühtsuse põhimõttest tulenevaid erinõudeid.

(41)     Teatavad ameti juhtimist käsitlevad põhimõtted tuleks viia kooskõlla liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku 2012. aasta juulis.

(42)     Suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides tuleb ajakohastada teatavaid sätteid, mis käsitlevad ameti ülesehitust ja toimimist.

(43)     Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks vältida märkimisväärse eelarveülejäägi teket. See ei tohiks mõjutada ameti kohustust säilitada rahareserv, mis kataks ühe aasta tegevuskulud, et tagada tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevus.

(44)     Selleks et võimaldada tulemuslikult ja tõhusalt muuta Euroopa kaubamärgi taotlus või registreerimine siseriikliku kaubamärgi taotluseks, tagades samas asjaomaste nõuete täitmise põhjaliku kontrolli, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks vorminõuded, millele muutmisavaldus peab vastama, ning selle läbivaatamise ja avaldamise üksikasjad.

(45)     Selleks et tagada tulemuslik ja tõhus meetod vaidluste lahendamiseks, kooskõla määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud keelekasutuskorraga, lihtsa sisuga otsuste kiire tegemine, apellatsioonikodade tulemuslik ja tõhus töökorraldus ning asjakohaste ja mõistlikul tasemel lõivude nõudmine ameti poolt, järgides samas määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaseid eelarvepõhimõtteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks ametiga suhtlemisel kasutatavad keeled, juhud, mil vastulause ja tühistamise otsuseid võib teha üks liige, apellatsioonikodade töökorralduse üksikasjad, ametile makstavad lõivud ja nende maksmise üksikasjad.

(46)     Selleks et tagada rahvusvaheliste kaubamärkide tulemuslik ja tõhus registreerimine täielikus kooskõlas märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli eeskirjadega, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise korra üksikasjad.

(47)     Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 207/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 207/2009 muudetakse järgmiselt:

(1) Pealkirjas asendatakse tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa kaubamärk”.

(2) Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa kaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(3) Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kaubamärkide kohus” tekstiga „Euroopa kaubamärkide kohus” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(4) Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kollektiivkaubamärk” tekstiga „Euroopa kollektiivkaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(5) Kogu määruses, välja arvatud punktides 2, 3 ja 4 osutatud juhtudel, asendatakse tekst „ühendus”, „Euroopa Ühendus” ja „Euroopa ühendused” sõnaga „liit” ning tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(6) Kogu määruses asendatakse sõna „amet”, niivõrd kuivõrd see osutab määruse artikliga 2 loodud Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), sõnaga „amet” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(7) Kogu määruses asendatakse sõna „juhataja” sõnaga „tegevdirektor” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(8) Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2 Amet

1. Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet (edaspidi „amet”).

2. Kõiki viiteid liidu õigusaktides Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) käsitatakse viidetena Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametile.”

(9) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4 Tähised, millest Euroopa kaubamärk võib koosneda

Euroopa kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või nende pakendi kuju või helid, kui:

a) selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest;

b) selliseid tähiseid on võimalik esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti.”

(10) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 1 punktid j ja k asendatakse järgmisega:

„j) kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele ja mille kasutamist ei tohi jätkata vastavalt liidu õigusele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

k) kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele vastavalt liidu õigusele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse;

l) kaubamärke, mis sisaldavad varasemaid sordinimesid või koosnevad varasematest sordinimedest, mis on registreeritud vastavalt nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta seoses sama liiki tootega.”;

(b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad:

a) ainult teatavas liidu osas;

b) ainult juhul, kui võõrkeeles või võõras kirjastiilis olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde.

(11) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita kaubamärki, kui:

a) kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku loata, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada;

b) kaubamärgi võib segi ajada varasema kaubamärgiga, mis on kaitstud väljaspool liitu, kui taotluse esitamise kuupäeval kaubamärki endiselt tegelikult kasutati ja taotluse esitaja tegutses pahauskselt;”

(b) lõike 4 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„4. Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubandustegevuses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagavate liidu õigusaktidega või kõnealuse tähise suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:”;

(c) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kui varasema Euroopa kaubamärgi olemasolu korral on sellel liidus maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolu korral on sellel maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.”

(12) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9 Euroopa kaubamärgiga antavad õigused

1. Registreeritud Euroopa kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse.

2. Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne Euroopa kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:

(a) tähis on identne Euroopa kaubamärgiga ja seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed nendega, mille jaoks Euroopa kaubamärk on registreeritud, ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada Euroopa kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu;

(b) tähis on identne või sarnane Euroopa kaubamärgiga ja seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed või sarnased kaupade või teenustega, mille jaoks Euroopa kaubamärk on registreeritud, kui on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;

(c) tähis on identne või sarnane Euroopa kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks Euroopa kaubamärk on registreeritud, kui Euroopa kaubamärgil on liidus maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks Euroopa kaubamärgi eristusvõime või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.

3. Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

(a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

(b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

(c) kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;

(d) tähise kasutamine ärinimena või äriühingu nimena või ärinime või äriühingu nime osana;

(e) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis;

(f) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.

4. Samuti on Euroopa kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punktis c osutatud kaupade importi, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.

5. Euroopa kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandatel isikutel kaupade toomist äritegevuse raames liidu tolliterritooriumile ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne Euroopa kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest Euroopa kaubamärgist eristada.”

(13) Lisatakse järgmised artiklid 9a ja 9b:

„Artikkel 9a Omaniku õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel

Kui on tõenäoline, et kujundust, pakendit või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, kasutatakse kaupade ja teenuste puhul, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral rikutakse artikli 9 lõigete 2 ja 3 kohaseid omaniku õigusi, on Euroopa kaubamärgi omanikul õigus keelata järgmine:

(a) Euroopa kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda;

(b) kujunduse, pakendi või muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.

Artikkel 9b Kuupäev, mil jõustuvad õigused kolmandate isikute suhtes

1. Euroopa kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse teave kaubamärgi registreerimise kohta.

2. Mõistlikku kompensatsiooni võib nõuda seoses toimingutega, mis leiavad aset pärast Euroopa kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva, kui need toimingud oleksid pärast kaubamärgi registreerimise avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud.

3. Juhtumiga tegelev kohus ei või teha sisulist otsust enne, kui registreerimine avaldatakse.”

(14) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12 Euroopa kaubamärgi mõju piirangud

1. Euroopa kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus:

(a) oma isiklikku nime ja aadressi,

(b) tähiseid või märke, mis ei ole eristavad või mis tähistavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

(c) kaubamärki kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või nendele osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks, eelkõige lisaseadme või varuosa puhul.

Esimest lõiku kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.

2. Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:

(a) kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;

(b) kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaausalt ära või kahjustab Euroopa kaubamärgi eristusvõimet või mainet.”

(15) Artikli 13 lõikes 1 asendatakse tekst „ühenduse” tekstiga „Euroopa Majanduspiirkonna”.

(16) Lisatakse artikkel 13a:

„Artikkel 13a Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1. Rikkumismenetluses ei ole Euroopa kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt artikli 53 lõigetele 3 ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 57 lõikele 2.

2. Rikkumismenetluses ei ole Euroopa kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud siseriikliku kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hiljem registreeritud siseriiklikku kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt direktiivi [xxx] artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 48 lõikele 3.

3. Kui Euroopa kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata asjaomase varasema Euroopa kaubamärgi kasutamist.”

(17) Artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kasutamisena esimese lõigu tähenduses käsitatakse ka järgmist:

(a) Euroopa kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud;

(b) Euroopa kaubamärgi kandmine kaupadele või nende pakendile liidus ainult ekspordi otstarbel.”

(18) Artikli 16 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„1. Kui artiklites 17–24 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse Euroopa kaubamärki kui omandiõiguse objekti tervikuna ning kogu liidu territooriumil siseriikliku kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus Euroopa kaubamärkide registri (edaspidi „register”) kohaselt:”

(19) Artikli 17 lõige 4 jäetakse välja.

(20) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18 Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleandmine

1. Kui Euroopa kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma omaniku loata, on omanikul õigus nõuda Euroopa kaubamärgi loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.

2. Omanik võib esitada lõike 1 kohase loovutamise taotluse:

(a) ametile artikli 53 lõike 1 punkti b kohase kehtetuks tunnistamise taotluse asemel;

(b) artiklis 95 osutatud Euroopa kaubamärgi kohtule artikli 100 lõike 1 kohase kehtetuks tunnistamise vastuhagi asemel.”

(21) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühe poole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused või kõnealuste õiguste üleandmine registrisse ja avaldatakse.”;

(b) lisatakse lõige 3:

„3. Lõike 2 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

(22) Artiklile 20 lisatakse lõige 4:

„4. Lõike 3 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

(23) Artiklile 22 lisatakse lõige 6:

„6. Lõike 5 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

(24) II jaotisele lisatakse 5. jagu:

„5. JAGU Volituste delegeerimine

Artikkel 24a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) taotleja kohustus esitada vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile b tõlge või transkriptsioon taotluse keeles;

(b) artikli 17 lõike 5 kohase üleandmine registrisse kandmise kord;

(c) artikli 19 lõike 2 kohase asjaõiguste andmise või üleandmise registrisse kandmise kord;

(d) artikli 20 lõike 3 kohase sundtäitmise registrisse kandmise kord;

(e) artikli 21 lõike 3 kohase maksejõuetusmenetluses osalemise registrisse kandmise kord;

(f) artikli 22 lõike 5 kohase litsentsi andmise või üleandmise registrisse kandmise kord;

(g) vastavalt artikli 19 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 22 lõikes 6 osutatud asjaõigust, sundtäitmist ja litsentsi käsitleva registrikande tühistamise või muutmise kord.”

(25) Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25 Taotluse esitamine

Euroopa kaubamärgi taotlus esitatakse ametile.”

(26) Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) kaubamärgi esitamine viisil, mis vastab artikli 4 punkti b nõuetele.”;

(b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele peab Euroopa kaubamärgi taotlus vastama artikli 35a punktiga b kehtestatud vorminõuetele. Kui kõnealuste vorminõuetega on ette nähtud, et kaubamärk esitatakse elektrooniliselt, võib ameti tegevdirektor määrata kindlaks sellise elektroonilise faili vormingu ja maksimumsuuruse.”

(27) Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27 Taotluse esitamise kuupäev

Euroopa kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab ametile dokumendid artikli 26 lõikes 1 sätestatud teabega, tingimusel et tasutakse taotluse esitamise lõiv, milleks antakse hiljemalt sel kuupäeval maksekorraldus.”

(28) Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28 Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1. Kaubad ja teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”).

2. Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte Nizza klassifikatsiooni klassi.

3. Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.

4. Amet lükkab taotluse tagasi seoses ebaselgete või ebatäpsete nimetuste või mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust ameti poolt selleks kehtestatud tähtajaks.

5. Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, nagu see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6. Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja rühmad esitatakse klasside järjekorras.

7. Kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

8. Selliste Euroopa kaubamärkide omanikud, mis on taotletud enne 22. juunit 2012 ja mis on registreeritud ainult seoses Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, võivad deklareerida, et nende kavatsus taotluse esitamise kuupäeval oli taotleda kaitset seoses kaupade või teenustega, mis ei ole hõlmatud kõnealuse klassi päise sõnasõnalise tähendusega, kui nii määratud kaubad ja teenused kuuluvad Nizza klassifikatsiooni sellise redaktsiooni kõnealuse klassi tähestikulisse loetellu, mis kehtis taotluse esitamise kuupäeval.

Avaldus esitatakse ametile nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning selles märgitakse selgelt, täpselt ja konkreetselt omaniku algse kavatsusega hõlmatud kaubad ja teenused, mis ei ole selgelt hõlmatud klassipäises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, et muuta registrit vastavalt. See võimalus ei piira artikli 15, artikli 42 lõike 2, artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 57 lõike 2 kohaldamist.

Euroopa kaubamärgid, mille kohta ei ole teises lõigus osutatud tähtaja jooksul avaldust esitatud, hõlmavad alates kõnealuse tähtaja lõpust ainult neid kaupu ja teenuseid, mis on selgelt hõlmatud asjaomase klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega.”

(29) Artikli 29 lõikele 5 lisatakse järgmine lause:

„Vajaduse korral palub ameti tegevdirektor komisjonil kaaluda võimalust uurida, kas riik näeb esimese lause tähenduses ette sellise samaväärse kohtlemise.”

(30) Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30 Prioriteedinõude esitamine

1. Prioriteedinõuded esitatakse koos Euroopa kaubamärgi taotlusega ja need sisaldavad varasema taotluse kuupäeva, numbrit ja riiki.

2. Ameti tegevdirektor võib ette näha, et täiendav teave ja dokumendid, mille taotleja esitab koos prioriteedinõuetega, võivad sisaldada vähem, kui on ette nähtud artikli 35a punkti d kohaselt vastu võetud eeskirjadega, tingimusel et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.”

(31) Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

(a) lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Prioriteedinõue esitatakse koos Euroopa kaubamärgi taotlusega.”;

(b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti lõike 1 kohaselt, esitab tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all.”

(32) Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa kaubamärgile nõutud vanemus aegub, kui varasem kaubamärk, mille vanemust nõutakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatuks. Kui varasem kaubamärk tühistatakse, vanemus aegub, kui tühistamine jõustub enne Euroopa kaubamärgi esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.”

(33) III jaotisele lisatakse 5. jagu:

„5. JAGU Volituste delegeerimine

Artikkel 35a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) vahendid ja üksikasjad Euroopa kaubamärgi taotluse esitamiseks vastavalt artiklile 25;

(b) üksikasjad seoses artikli 26 lõikes 1 osutatud Euroopa kaubamärgi taotluse sisuga, artikli 26 lõike 2 kohaste taotluse esitamisel tasutavate lõivudega (sealhulgas kõnealuste lõivudega hõlmatud kaupade ja teenuste klasside arv) ja artikli 26 lõike 3 kohaste taotluse vorminõuetega;

(c) menetlused samaväärsuse kontrollimiseks vastavalt artikli 29 lõikele 5;

(d) kord ning eeskirjad teabe ja dokumentide kohta seoses varasema taotluse prioriteedi nõudmisega vastavalt artiklile 30;

(e) kord ning eeskirjad tõendite kohta näituseprioriteedi nõudmiseks vastavalt artikli 33 lõikele 1;

(f) kord siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmiseks vastavalt artikli 34 lõikele 1 ja artikli 35 lõikele 1.”

(34) Artikli 36 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

„b) Euroopa kaubamärgi taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja artikli 26 lõikes 3 osutatud vorminõuetele.”

(35) Artikli 37 lõige 2 jäetakse välja.

(36) IV jaotises jäetakse välja 2. jagu.

(37) Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui Euroopa kaubamärgi taotluse tingimused on täidetud, avaldatakse taotlus artikli 42 kohaldamisel sel määral, kui seda ei ole artikli 37 kohaselt tagasi lükatud. Taotluse avaldamine ei piira teavet, mis on juba tehtud üldsusele kättesaadavaks muul viisil vastavalt käesolevale määrusele või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.”;

(b) lisatakse lõige 3:

„3. Amet parandab taotluse avaldamisel tehtud mis tahes vead või eksimused.”

(38) Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 40 Kolmandate isikute vastuväited

1. Iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, võib esitada ametile kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 5 ja 7 kohastel põhjustel ei registreerita kaubamärki ex officio.

Nad ei osale ameti menetlustes.

2. Kolmandate isikute vastuväited esitatakse enne vastulause esitamise perioodi lõppu või juhul, kui on esitatud vastulause kaubamärgi vastu, enne vastulause kohta lõppotsuse tegemist.

3. Lõikes 1 osutatud esitamine ei piira ameti õigust uurida omal algatusel mis tahes ajal enne registreerimist vajaduse korral uuesti absoluutseid põhjusi.

4. Lõikes 1 osutatud vastuväited edastatakse taotluse esitajale, kes võib esitada nende kohta märkusi.”

(39) Artikli 41 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Vastulause esitatakse kirjalikult ja see peab olema põhjendatud. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.

4. Ameti määratud aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja argumente.”

(40) Artikli 42 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekst „viie aasta jooksul enne ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist” tekstiga „viie aasta jooksul enne esitamis- või prioriteedikuupäeva”.

(41) Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) enne artikli 27 kohase esitamiskuupäeva kinnitamist ameti poolt ja artikli 41 lõikega 1 ette nähtud vastulause esitamise perioodi jooksul.”;

(b) lõige 3 jäetakse välja.

(42) Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45 Registreerimine

1. Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui vastulause on lõppotsusega tagasi lükatud, registreeritakse kaubamärk Euroopa kaubamärgina. Registreerimine avaldatakse.

2. Amet väljastab registreerimistunnistuse. Registreerimistunnistuse võib väljastada elektrooniliselt.

3. Ainult registreerimise kehtivuse ajal on registreeritud Euroopa kaubamärgi omanikul õigus kasutada seoses registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenustega vahetult kaubamärgi kõrval tähist, mis tõendab, et kaubamärk on registreeritud liidus. Kõnealuse tähise täpse esituse määrab kindlaks ameti tegevdirektor.

4. Registreeritud kaubamärgi tähist ei kasuta peale kaubamärgi omaniku ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta ükski isik. Kaubamärgi omanik ei kasuta kaubamärgi tähist enne kaubamärgi registreerimist ega pärast kaubamärgi tühistamist, kehtetuks tunnistamist, kehtivusaja lõppemist või kaubamärgist loobumist.”

(43) IV jaotisele lisatakse 7. jagu:

„7. JAGU Volituste delegeerimine

Artikkel 45a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud esitamiskuupäeva nõuete ja artikli 26 lõikes 3 osutatud vorminõuete täitmise kontrolli kord ning artikli 36 lõike 1 punkti c kohane klassiga seotud lõivude tasumise kontrolli kord;

(b) artiklis 37 osutatud absoluutsete keeldumispõhjuste läbivaatamise kord;

(c) üksikasjad, mida artikli 39 lõike 1 kohane taotluse avaldamine peab sisaldama;

(d) artikli 39 lõike 3 kohaste Euroopa kaubamärgi taotluse avaldamisel tehtud vigade või eksimuste parandamise kord;

(e) artikli 40 kohaste kolmandate isikute vastuväidete esitamise kord;

(f) artiklite 41 ja 42 kohase vastulausete esitamise ja menetlemise korra üksikasjad;

(g) artikli 43 lõike 2 kohase taotluste muutmise ja artikli 44 kohase taotluste osadeks jagamise kord;

(h) Euroopa kaubamärgi registreerimisel registrisse kantavad üksikasjad, artikli 45 lõike 1 kohase registreerimise avaldamise üksikasjad ning artikli 45 lõike 2 kohase registreerimistunnistuse sisu ja kõnealuse tunnistuse väljastamise kord.”

(44) Artikli 49 lõige 3 jäetakse välja.

(45) Lisatakse artikkel 49a:

„Artikkel 49a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) artikli 47 kohase Euroopa kaubamärkide kehtivuse pikendamise kord, sealhulgas makstavad lõivud;

(b) artikli 48 lõike 2 kohase Euroopa kaubamärkide registreerimise muutmise kord;

(c) artikli 49 kohase Euroopa kaubamärkide osadeks jagamise kord.”

(46) Artikli 50 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Kaubamärgi omanik teatab loobumisest ametile kirjalikult. Loobumine jõustub registrisse kandmisel. Sellise Euroopa kaubamärgist loobumise kehtivus, millest on ametile teatatud pärast kõnealuse kaubamärgi tühistamise taotluse esitamist artikli 56 lõike 1 kohaselt, sõltub tühistamise taotluse lõplikust tagasilükkamisest või selle tagasivõtmisest.”;

„3. Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui kaubamärgi omanik tõendab, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud; kõnealune kanne tehakse pärast artikli 57a punktiga a ette nähtud tähtaja möödumist.”

(47) Artikli 53 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud tingimused on täidetud Euroopa kaubamärgi esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.”

(48) Artikli 54 lõigetes 1 ja 2 jäetakse välja tekst „ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist”.

(49) Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 1 punktis c asendatakse tekst „asjaomase liikmesriigi õiguste kohaselt” tekstiga „liidu või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt”;

(b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust ei võeta vastu, kui amet või artiklis 95 osutatud Euroopa kaubamärkide kohus on samas küsimuses, sama hagi alusega ja samade poolte vahelises vaidluses juba otsuse teinud ning see ameti otsus või kohtuotsus on jõustunud.”

(50) Artikli 57 lõike 2 teises lauses asendatakse tekst „avaldamise kuupäevaks ” tekstiga „esitamise kuupäevaks või Euroopa kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks”.

(51) VI jaotisele lisatakse 6. jagu:

„6. JAGU Volituste delegeerimine

Artikkel 57a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) artikli 50 kohase Euroopa kaubamärgist loobumise kord, sealhulgas kõnealuse artikli lõikes 3 osutatud tähtaeg;

(b) artiklite 56 ja 57 kohase Euroopa kaubamärkide tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord.”

(52) Artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kaebuse võib esitada ameti kõigi selliste otsuseid tegevate üksuste otsuste peale, kes on loetletud artikli 130 punktides a–d. Nii artikli 60 kohane kaebuse esitamise tähtaeg kui ka kaebuse esitamine peatavad otsuse täitmise.”

(53) Artikkel 62 jäetakse välja.

(54) Artikli 64 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 65 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Üldkohtusse, alates kõnealuse edasikaebuse või sellise mis tahes kaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast, mis esitatakse Euroopa Kohtule Üldkohtu otsuse kohta.

(55) Artiklit 65 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.”;

(b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Üldkohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või seda muutma.”;

(c) lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

„5. Kaebus esitatakse Üldkohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist.

6. Amet võtab vajalikud meetmed Üldkohtu otsuse täitmiseks või, kui Euroopa Kohtule esitatakse kõnealuse otsuse kohta apellatsioonikaebus, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.”

(56) Lisatakse artikkel 65a:

„Artikkel 65a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) artikli 60 kohase kaebuse esitamist käsitleva teate sisu ning kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord;

(b) artikli 64 kohaste apellatsioonikoja otsuste sisu ja vorm;

(c) artiklis 60 osutatud kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmine.”

(57) VIII jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

„EUROOPA KOLLEKTIIVKAUBAMÄRKE JA SERTIFITSEERIMISMÄRKE KÄSITLEVAD ERISÄTTED”.

(58) VIII jaotise pealkirja ja artikli 66 vahele lisatakse järgmine pealkiri:

„1. JAGU Euroopa kollektiivkaubamärgid”.

(59) Artikli 66 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse Euroopa kollektiivkaubamärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.”

(60) Artikli 67 lõikes 1 asendatakse tekst „ettenähtud tähtaja jooksul” tekstiga „artikli 74a kohaselt ette nähtud tähtaja jooksul”.

(61) Artikkel 69 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 69 Kolmandate isikute vastuväited

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud vastuväited Euroopa kollektiivkaubamärgi kohta, võivad kõnealused vastuväited põhineda ka konkreetsetel põhjustel, mille alusel Euroopa kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi artikli 68 kohaselt.”

(62) Lisatakse artikkel 74a:

„Artikkel 74a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse artikli 67 lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul tuleb ametile esitada Euroopa kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad, ja artikli 67 lõike 2 kohane kõnealuste eeskirjade sisu.”

(63) VIII jaotisele lisatakse 2. jagu:

„2. JAGU Euroopa sertifitseerimismärgid

Artikkel 74b Euroopa sertifitseerimismärgid

1. Euroopa sertifitseerimismärk on Euroopa kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest.

2. Kõik juriidilised isikud, sealhulgas avalik-õiguslikud institutsioonid, asutused ja organid, võivad taotleda Euroopa sertifitseerimismärki, tingimusel et:

(a) juriidilise isiku tegevus ei hõlma sertifitseeritud kaupade tarnimist või teenuste osutamist;

(b) juriidiline isik on pädev sertifitseerima kaupu või teenuseid, mille puhul kaubamärk registreeritakse.

3. Erandina artikli 7 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla Euroopa sertifitseerimismärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. Sertifitseerimismärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Sertifitseerimismärgi kasutamist ei tohi keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

4. I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse Euroopa sertifitseerimismärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 74c Märgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1. Euroopa sertifitseerimismärgi taotleja esitab sertifitseerimismärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad artikliga 74k ette nähtud tähtaja jooksul.

2. Kasutamist reguleerivate eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, märgiga sertifitseeritud tunnused, kuidas sertifitseerimisorgan neid tunnuseid testib ja märgi kasutamist kontrollib, samuti kaubamärgi kasutamise tingimused ja sanktsioonid.

Artikkel 74d Taotluse tagasilükkamine

1. Lisaks Euroopa kaubamärgi taotluse artiklites 36 ja 37 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus tagasi, kui artiklite 74b ja 74c sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2. Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada märgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui sertifitseerimismärgiks.

3. Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 74e Kolmandate isikute vastuväited

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud vastuväited Euroopa sertifitseerimismärgi kohta, võivad kõnealused vastuväited põhineda ka konkreetsetel põhjustel, mille alusel Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi artikli 74d kohaselt.

Artikkel 74f Märgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1. Euroopa sertifitseerimismärgi omanik peab esitama ametile kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2. Muudatust ei kajastata registris, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 74c nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 74d osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3. Artiklit 74e kohaldatakse kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 74g Üleandmine

Erandina artikli 17 lõikest 1 võib Euroopa sertifitseerimismärki üle anda ainult juriidilisele isikule, kes täidab artikli 74b lõike 2 nõudeid.

Artikkel 74h Isikud, kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi

1. Rikkumise suhtes on õigus esitada hagi ainult Euroopa sertifitseerimismärgi omanikul või tema poolt selleks konkreetselt volitatud isikul.

2. Euroopa sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 74i Tühistamise põhjused

Lisaks artikli 51 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse Euroopa sertifitseerimismärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

(a) omanik ei täida enam artikli 74b lõike 2 nõudeid;

(b) omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks märgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris kajastatud;

(c) omanik on kasutanud märki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 74d lõikes 2 osutatud viisil;

(d) märgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 74f lõikega 2, välja arvatud juhul, kui märgi omanik kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga ette nähtud nõudeid.

Artikkel 74j Kehtetuks tunnistamise põhjused

Lisaks artiklite 52 ja 53 kohastele kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 74d sätete vastaselt registreeritud Euroopa sertifitseerimismärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, välja arvatud juhul, kui märgi omanik kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes täidab artikliga 74d ette nähtud nõudeid.

Artikkel 74k Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse artikli 74c lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul tuleb ametile esitada Euroopa sertifitseerimismärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad, ja artikli 74c lõike 2 kohane kõnealuste eeskirjade sisu.”

(64) Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 75 Ameti otsuste ja teadete vorm

1. Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need põhinevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2. Kõigis ameti otsustes, teadetes ja teatistes märgitakse ära vastava küsimuse eest vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed. Otsustel, teadetel ja teatistel peab olema ametniku allkiri või ametnike allkirjad või nende asemel ameti trükitud või pitsatiga löödud pitser. Tegevdirektor võib ette näha, et vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed võib identifitseerida muul viisil või et võib kasutada muid identifitseerimisvahendeid kui pitser, kui ameti otsused, teated või teatised edastatakse faksi või muude tehniliste sidevahendite abil.”

(65) Artikli 76 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Artikli 52 kohastes kehtetuks tunnistamise menetlustes piirdub amet läbivaatamisel poolte esitatud põhjuste ja argumentidega.”

(66) Artiklile 78 lisatakse lõige 5:

„5. Ameti tegevdirektor määrab kindlaks kulud, sealhulgas ettemaksed, mis tuleb katta seoses artikli 93a punktis b osutatud tõendite kogumise kuludega.”

(67) Artikkel 79 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 79 Teatamine

1. Amet teavitab menetluse käigus asjaomaseid isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, mis on tähtaja arvestamise aluseks või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse muude sätete või käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide muude sätete kohaselt või mille on käskinud teatavaks teha ameti tegevdirektor.

2. Tegevdirektor võib määrata kindlaks, millised muud dokumendid lisaks otsustele, mille suhtes kohaldatakse kaebuse esitamise tähtaega, ja kutsetele, tuleb edastada väljastusteatega tähtkirjaga.

3. Teatada võib elektrooniliselt; sellise teatamise üksikasjad määrab kindlaks tegevdirektor.

4. Kui teatatakse avaliku teadaandega, määrab tegevdirektor kindlaks avaliku teadaande avaldamise viisi ja sellise ühekuulise ajavahemiku alguse, mille lõppedes loetakse dokument teatatuks.”

(68) Lisatakse artiklid 79a, 79b, 79c ja 79d:

„Artikkel 79a Õiguste kaotamisest teatamine

Kui amet leiab, et õiguste kaotamine tuleneb käesolevast määrusest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest, ilma et oleks tehtud mingit otsust, teatab ta sellest asjaomasele isikule vastavalt artiklile 79. Asjaomane isik võib nõuda asjakohast otsust. Amet võtab sellise otsuse vastu, kui ta ei nõustu otsuse nõudjaga; vastupidisel juhul muudab amet oma seisukohta ja teatab sellest otsust nõudnud isikule.

Artikkel 79b Ametile esitatavad teated

Ametile võib esitada teateid elektrooniliselt. Tegevdirektor määrab kindlaks, mis määral ja millistel tehnilistel tingimustel võib kõnealuseid teateid esitada elektrooniliselt.

Artikkel 79c Tähtajad

1. Tähtaegade arvutamine ja kestus määratakse kindlaks artikli 93a punkti f kohaselt vastu võetud eeskirjadega.

2. Ameti tegevdirektor määrab enne iga kalendriaasta algust kindlaks päevad, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud või mil ameti asukohas ei kanta laiali harilikku posti.

3. Tegevdirektor määrab kindlaks katkestusperioodi kestuse, kui posti laialikandmine ameti asukohaliikmesriigis on üldiselt katkenud või kui ameti ühendus lubatud elektrooniliste sidevahenditega on tegelikult katkenud.

4. Kui suhtlemine ameti ja poolte vahel on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib tegevdirektor ette näha, et kõiki tema poolt määratud tähtaegu isikute puhul, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on asjaomases riigis, või nende isikute poolt määratud esindajate puhul, kelle asukoht on kõnealuses riigis, ja mis mööduvad nimetatud sündmuste algamise kuupäeval või pärast seda, pikendatakse tema määratud kuupäevani. Kõnealuse kuupäeva määramisel hindab tegevdirektor, millal erakorraline sündmus võib lõppeda. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab tegevdirektor, et pikendamisotsust kohaldatakse kõikide menetlusosaliste suhtes.

Artikkel 79d Vigade ja ilmsete eksimuste parandamine

Amet parandab mis tahes keelevead, ümberkirjutamisvead ning ilmsed eksimused ameti otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel.”

(69) Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekst „mis sisaldab ilmset ametile omistatavat menetluslikku viga” tekstiga „mis sisaldab ilmset ametile omistatavat viga”;

(b) lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

„Registri kande tühistamine või otsuse kehtetuks tunnistamine toimub ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, olles konsulteerinud menetlusosalistega ning registrisse kantud asjaomase Euroopa kaubamärgi omanikuga.”;

(c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira poolte õigust esitada kaebus artiklite 58 ja 65 kohaselt ega võimalust parandada vigu ja ilmseid eksimusi artikli 79d kohaselt. Kui ameti otsuse kohta, mis sisaldab viga, on esitatud kaebus, langeb kaebuse menetlemine ära, kui amet tühistab oma otsuse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt.”

(70) Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõikes 1, artikli 36 lõikes 2, artikli 41 lõigetes 1 ja 3, artikli 47 lõikes 3, artiklis 60, artiklis 65 lõikes 5, artiklis 81 ja artiklis 112 osutatud tähtaegade ega käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaegade ega sellise tähtaja suhtes, mis on ette nähtud vanemuse nõudmiseks artikli 34 kohaselt pärast taotluse esitamist.”;

(b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtaja täitmata jätmisest tulenevaid tagajärgi mittetoimunutena. Kui otsus tehti mööda lastud tähtaja möödumise ja menetluse jätkamist käsitleva taotluse esitamise vahel, vaatab tegemata jäetud toimingu kohta otsuse tegemiseks pädev osakond otsuse läbi ja teeb uue otsuse juhul, kui tegemata jäetud toimingu teostamine on selleks piisav. Kui algset otsust ei muudeta, kinnitatakse seda kirjalikult.”

(71) Lisatakse artikkel 82a:

„Artikkel 82a Menetluse katkestamine

Menetluse katkestamisel ja jätkamisel järgib amet artikli 93a punkti i kohaselt vastuvõetud üksikasju.”

(72) Artikkel 83 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 83 Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, võtab amet arvesse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.”

(73) Artikli 85 lõikes 1 asendatakse tekst „rakendusmääruses sätestatud tingimustel” tekstiga „artikli 93a punkti j kohaselt sätestatud tingimustel”;

(74) Artikli 86 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriik määrab üheainsa ametiasutuse, kes vastutab otsuse autentsuse kontrolli eest, ja edastab kõnealuse asutuse kontaktandmed ametile, Euroopa Kohtule ja komisjonile. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele kõnealune ametiasutus.”

(75) Artikkel 87 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 87 Euroopa kaubamärkide register

1. Amet peab registrit, mis sisaldab käesoleva määrusega või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ette nähtud registreerimisele või ülestähendamisele kuuluvaid andmeid. Amet ajakohastab registrit.

2. Register on avalik. Seda võib pidada elektrooniliselt.

3. Ametil on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab Euroopa kaubamärkide registreerimise taotluste andmeid ja registrisse tehtud kandeid. Kõnealuse andmebaasi sisu võib olla kättesaadav üldsusele. Tegevdirektor määrab kindlaks andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas andmebaasi sisu võib teha kättesaadavaks masinloetaval kujul, sealhulgas vastavad tasud.”

(76) Artiklit 88 muudetakse järgmiselt:

(a) pealkiri „Toimikutega tutvumine” asendatakse pealkirjaga „Toimikutega tutvumine ja toimikute pidamine”;

(b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui toimikutega tutvutakse lõike 2 või 3 kohaselt, võib toimiku mõningaid dokumente tutvumiseks siiski mitte anda. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.

5. Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud Euroopa kaubamärgi taotlusega või Euroopa kaubamärgi registreerimisega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis kõnealuseid toimikuid peetakse. Kui toimikuid peetakse elektrooniliselt, kõrvaldatakse selliste elektrooniliste toimikute aluseks olevad originaaldokumendid teatava aja jooksul pärast seda, kui amet need kätte sai; kõnealuse ajavahemiku määrab kindlaks tegevdirektor.”

(77) Artikkel 89 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 89 Perioodilised väljaanded

1. Amet avaldab perioodiliselt:

(a) Euroopa kaubamärgibülletääni, mis sisaldab registrisse tehtud kandeid ning muid andmeid, mille avaldamine on ette nähtud käesoleva määrusega või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

(b) ameti teataja, mis sisaldab ameti tegevdirektori üldisi teadaandeid, samuti muud käesoleva määruse ja selle rakendamisega seotud teavet.

Punktides a ja b osutatud väljaanded võib avaldada elektrooniliselt.

2. Euroopa kaubamärgibülletääni avaldamise viisi ja sageduse määrab kindlaks tegevdirektor.

3. Tegevdirektor võib ette näha, et teatavad andmed avaldatakse ameti teatajas kõigis liidu ametlikes keeltes.”

(78) Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ilma et see piiraks lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu liidus, olema artikli 93 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud Euroopa kaubamärgi taotluse esitamiseks;

Erandina esimesest lõigust ei pea kõnealuses lõigus osutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema ametiga suhtlemisel esindaja juhtudel, mis on ette nähtud vastavalt artikli 93a punktile p.”;

(b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui artikli 93a punkti p kohaselt kehtestatud tingimused on täidetud, määratakse ühine esindaja.”

(79) Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametiga suhtlemisel esindada üksnes:

(a) liikmesriigis kutsenõuetele vastav õigusteenuste osutaja, kelle tegevuskoht on liidus, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks kaubamärgiga seotud küsimustes;

(b) kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet.

Ametiga suhtlevad esindajad esitavad ameti nõudel ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse.”;

(b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ameti tegevdirektor võib teha erandi:

(a) lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil;

(b) lõike 2 punktis a sätestatud nõudest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puhul, kui lõike 2 punktide b ja c nõuded on täidetud.”;

(c) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Tingimused, mille alusel võib isiku kutseliste esindajate nimekirjast välja arvata, nähakse ette vastavalt artikli 93a punktile p.”

(80) IX jaotisele lisatakse 5. jagu:

„5. JAGU Volituste delegeerimine

Artikkel 93a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) artiklis 75 osutatud otsuste vorminõuded;

(b) artiklites 77 ja 78 osutatud suulisi menetlusi ja tõendite kogumist käsitlevad üksikasjad;

(c) artiklis 79 osutatud teatamist käsitlevad üksikasjad;

(d) artikli 79a kohase õiguste kaotamisest teatamise kord;

(e) eeskirjad, mis käsitlevad teateid, sealhulgas artikli 79b kohaseid elektroonilisi teateid, mida menetlusosalised kasutavad ametiga suhtlemisel, ja ameti poolt kättesaadavaks tehtavad vormid;

(f) artikli 79c lõike 1 kohast tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevad eeskirjad;

(g) kord, mille kohaselt parandatakse artikli 79d kohased keelevead, ümberkirjutamisvead ning ilmsed eksimused ameti otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel;

(h) artikli 80 lõike 1 kohase otsuse kehtetuks tunnistamise või registri kande tühistamise kord;

(i) artiklis 82a osutatud ameti menetluse katkestamise ja jätkamise üksikasjad;

(j) artikli 85 lõike 1 kohase kulude jaotamise ja kindlaksmääramise kord;

(k) artikli 87 lõikes 1 osutatud andmed;

(l) artikli 88 kohase toimikutega tutvumise kord, mis hõlmab ka neid toimiku osi, mida tutvumiseks ei anta, ja artikli 88 lõike 5 kohast ameti toimikute pidamist käsitlevad üksikasjad;

(m) artikli 89 lõike 1 punktis a osutatud andmete ja kannete Euroopa kaubamärgibülletäänis avaldamise üksikasjad, sealhulgas teabe liik ning keeled, milles kõnealused andmed ja kanded avaldatakse;

(n) artikli 89 lõike 1 punkti b kohaselt ameti teatajas esitatava teabe avaldamise sagedus, vorm ja selleks kasutatavad keeled;

(o) sätted, mis käsitlevad teabe ja teadete vahetamist ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel ning toimikutega tutvumist kohtutes või liikmesriikide ametiasutustes või kohtute või kõnealuste ametiasutuste kaudu vastavalt artiklile 90;

(p) erandid kohustusest omada esindajat suhtlemisel ametiga vastavalt artikli 92 lõikele 2, tingimused, mille kohaselt määratakse ühine esindaja vastavalt artikli 92 lõikele 4, tingimused, mille kohaselt peavad artikli 92 lõikes 3 osutatud töötajad ja artikli 93 lõikes 1 osutatud kutselised esindajad esitama ametile esindamise õiguse saamiseks allkirjastatud volituse, kõnealuse volituse sisu ning tingimused, mille kohaselt võib isiku välja arvata artikli 93 lõikes 5 osutatud kutseliste esindajate nimekirjast.”

(81) X jaotise 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamine.”

(82) Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

(a) pealkiri asendatakse järgmisega.

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamine.”;

(b) lõikes 1 asendatakse tekst „määrust (EÜ) nr 44/2001” tekstiga „kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu eeskirju”;

(c) lisatakse lõige 3:

„3. Käesoleva määruse viited määrusele (EÜ) nr 44/2001 hõlmavad vajaduse korral Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.”

(83) Artikli 96 punktis c asendatakse tekst „artikli 9 lõike 3 teises lauses” tekstiga „artikli 9b lõikes 2”.

(84) Artikli 99 lõige 3 asendatakse järgmisega:

'3. Artikli 96 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud väide Euroopa kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et Euroopa kaubamärgi omaniku õigused võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumise hagi esitamise ajal.”

(85) Artiklit 100 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa kaubamärkide kohus, kellele on esitatud vastuhagi Euroopa kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ei vaata vastuhagi läbi enne, kui huvitatud isik või kohus on teatanud ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab kõnealuse teabe registrisse. Kui Euroopa kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse käsitlemine on ametis pooleli, teatab amet sellest kohtule, kes peatab menetluse seniks, kuni taotluse kohta tehakse lõppotsus või see võetakse tagasi.”;

(b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui Euroopa kaubamärkide kohus on teinud Euroopa kaubamärgi tühistamist või kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadab kohus või siseriiklike menetluste mis tahes osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või muud huvitatud pooled võivad sellise saatmise kohta teavet nõuda. Amet teeb otsuse kohta registrisse kande ja võtab vajalikud meetmed resolutsiooni täitmiseks.”

(86) Artikli 102 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa kaubamärkide kohus võib samuti kohaldada asjaomase õiguse kohaseid meetmeid või otsuseid, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul asjakohaseks.”

(87) Artikkel 108 jäetakse välja.

(88) Artikli 113 lõikes 3 asendatakse tekst „ning rakendusmääruses sätestatud vorminõuetele” tekstiga „artikli 114a punkti i kohaselt sätestatud vorminõuetele”.

(89) Artikli 114 lõikes 2 asendatakse tekst „rakendusmääruses” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides”.

(90) Lisatakse artikkel 114a:

„Artikkel 114a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse vorminõuded, millele Euroopa kaubamärgi taotluse muutmise taotlus peab vastama, ning selle läbivaatamise ja avaldamise üksikasjad”.

(91) Artikli 116 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib amet kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.”

(92) Artiklis 117 asendatakse tekst „Ameti” tekstiga „Ameti ja selle töötajate”.

(93) Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 6 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Tõlge tuleb esitada artikli 144a punktiga b ette nähtud aja jooksul.”;

(b) lisatakse lõige 8:

„8. Tegevdirektor määrab tõlgete kinnitamise viisi.”

(94) Artikli 120 lõikes 1 asendatakse tekst „rakendusmäärusega” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega”.

(95) Artikkel 122 jäetakse välja.

(96) Artikkel 123 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 123 Läbipaistvus

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (*).

2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vastu üksikasjalikud eeskirjad.

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaste ameti otsuste kohta võib aluslepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

4. Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (**).

(*) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(**) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”

(97) Lisatakse artikkel 123a:

„Artikkel 123a Turvaeeskirjad salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta

Amet kohaldab turvapõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas (*). Kõnealuste turvapõhimõtete kohaldamine hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

(*) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.”

(98) XII jaotisele lisatakse 1a jagu:

„1a JAGU Ameti ülesanded ja koostöö ühtlustamise edendamiseks

Artikkel 123b Ameti ülesanded

1. Ametil on järgmised ülesanded:

(a) hallata ja edendada käesoleva määrusega kehtestatud Euroopa kaubamärgisüsteemi;

(b) hallata ja edendada nõukogu määrusega (EÜ) nr 6/2002 kehtestatud Euroopa disainilahendustesüsteemi (*);

(c) edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas koostöös tööstusomandi õiguskaitse keskametitega, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi bürooga;

(d) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 386/2012 osutatud ülesandeid (**).

2. Amet teeb seoses lõikes 1 sätestatud ülesannetega koostööd institutsioonide, ametiasutuste, organite, tööstusomandi õiguskaitse ametite ja valitsusväliste organisatsioonidega.

3. Amet võib osutada vabatahtlikke vahendusteenuseid, et aidata osapooltel jõuda rahuldava lahenduseni.

Artikkel 123c Koostöö tavade ja vahendite ühtlustamise edendamiseks

1. Amet, liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teevad omavahel koostööd, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas.

See koostöö hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi:

(a) ühiste kontrollistandardite väljatöötamine;

(b) ühiste või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine kogu liitu hõlmava konsulteerimise, otsingute tegemise ja klassifitseerimise eesmärgil;

(c) pidev andmete ja teabe esitamine ja vahetamine, sealhulgas punktis b osutatud andmebaasidesse ja portaalidesse andmete sisestamine;

(d) ühtsete standardite ja tavade kehtestamine, et tagada menetluste ja süsteemide koostalitlusvõime kogu liidus, ning nende ühtsuse, tõhususe ja tulemuslikkuse edendamine;

(e) tööstusomandi õigusi ja menetlusi käsitleva teabe vahetamine, sealhulgas vastastikune toetus kasutajatugedele ja teabekeskustele;

(f) tehnilise oskusteabe vahetamine ja abi seoses punktides a–e osutatud valdkondadega.

2. Amet määrab kindlaks, töötab välja ja koordineerib liidu huvides olevaid ühisprojekte seoses lõikes 1 osutatud valdkondadega. Projekti määratlus sisaldab liikmesriikide iga osaleva tööstusomandi õiguskaitse ameti ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo erikohustusi ja -ülesandeid.

3. Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo osalevad tulemuslikult lõikes 2 osutatud ühisprojektides, et tagada nende arendamine, toimimine, koostalitlusvõime ja ajakohastamine.

4. Amet toetab lõike 2 kohaseid liidu huvides olevaid ühisprojekte rahaliselt määral, mis on vajalik, et tagada liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo tulemuslik osalemine projektides lõike 3 tähenduses. Kõnealust rahalist toetust võib anda toetustena. Rahastamise kogumaht ei ületa 10 % ameti aastatuludest. Toetusesaajad on liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo. Toetust võidakse anda ilma projektikonkursita vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele ja toetuste andmise korra põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsmääruses (EL) nr 966/2012 (***) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (****).

(*) EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1.

(**) ELT L 129, 16.5.2012, lk 1.

(***) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(****) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.”

(99) XII jaotise 2. ja 3. jagu asendatakse järgmisega:

„2. JAGU Haldusnõukogu

Artikkel 124 Haldusnõukogu ülesanded

1. Ilma et see piiraks 5. jaos eelarvekomiteele antud ülesandeid, on haldusnõukogul järgmised ülesanded:

(a) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile c, võtab haldusnõukogu vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust, ning edastab vastuvõetud iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(b) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile d, ja võttes arvesse komisjoni arvamust, võtab haldusnõukogu pärast arvamuste vahetamist tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi asjaomase komitee vahel vastu ameti mitmeaastase strateegilise programmi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning edastab vastuvõetud mitmeaastase strateegilise programmi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(c) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile f, võtab haldusnõukogu vastu aastaaruande ja edastab vastuvõetud aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(d) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile g, võtab haldusnõukogu vastu mitmeaastase personalipoliitikakava,

(e) haldusnõukogu võtab vastu eeskirjad huvide konfliktide ärahoidmiseks ja haldamiseks ametis;

(f) kooskõlas lõikega 2 kasutab haldusnõukogu ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava asutuse volitused”);

(g) haldusnõukogu võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;

(h) haldusnõukogu nimetab ametisse ja võib ametikohalt tagandada tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja või asetäitjad vastavalt artiklile 129 ning nimetab ametisse apellatsioonikodade eesistuja, esimehed ja liikmed vastavalt artiklile 136;

(i) haldusnõukogu tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad artikli 165a kohastest sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;

(j) haldusnõukoguga konsulteeritakse enne ametis kontrollimist käsitlevate suuniste vastuvõtmist ja muudes käesoleva määrusega ette nähtud küsimustes;

(k) haldusnõukogu võib esitada tegevdirektorile või komisjonile arvamusi ning nõuda neilt teavet, kui ta peab seda vajalikuks.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 142 vastu otsuse, mis põhineb ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada.

Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor.

Artikkel 125 Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat ning nende asendusliikmed.

2. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

3. Ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

Artikkel 126 Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi valida ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 127 Koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. Tegevdirektor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti.

3. Haldusnõukogu korraline koosolek toimub kord aastas. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel.

4. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

5. Haldusnõukogu teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Liikmete kahekolmandikulist häälteenamust on siiski vaja otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 124 lõike 1 punktide a ja b, artikli 126 lõike 1 ning artikli 129 lõigete 2 ja 4 kohaselt. Mõlemal juhul on igal liikmel on üks hääl.

6. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

7. Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

2a. JAGU Juhatus

Artikkel 127a Asutamine

Haldusnõukogu võib asutada juhatuse.

Artikkel 127b Ülesanded ja struktuur

1. Juhatus abistab haldusnõukogu.

2. Juhatusel on järgmised ülesanded:

(a) valmistada ette haldusnõukogus vastu võetavaid otsuseid;

(b) tagada koos haldusnõukoguga asjakohaste järelmeetmete võtmine vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;

(c) ilma et see piiraks tegevdirektori ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 128 ning milleks on abistada ja nõustada tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise järelevalvet.

3. Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise kohta.

4. Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja kolm muud liiget, kelle määrab haldusnõukogu oma liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ka juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

5. Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb siis, kui lõpeb nende liikmesus haldusnõukogus.

6. Juhatuse korraline koosolek toimub vähemalt kord kolme kuu jooksul. Lisaks tuleb juhatus kokku juhatuse esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

7. Juhatus järgib haldusnõukogu sätestatud töökorda.

3. JAGU Tegevdirektor

Artikkel 128 Tegevdirektori ülesanded

1. Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2. Ilma ei see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja eelarvekomitee volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4. Tegevdirektoril on eelkõige järgmised ülesanded:

(a) võtab kõik ameti toimimise tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

(b) rakendab haldusnõukogus vastu võetud otsuseid;

(c) koostab iga-aastase tööprogrammi kavandi, milles määratakse hinnanguliselt kindlaks igaks tegevuseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

(d) koostab mitmeaastase strateegilise programmi kavandi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning esitab selle pärast konsulteerimist komisjoniga ja arvamuste vahetamist Euroopa Parlamendi asjaomase komiteega haldusnõukogule;

(e) rakendab iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmi ning annab nende rakendamise kohta aru haldusnõukogule;

(f) koostab aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(g) koostab mitmeaastase personalipoliitikakava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

(h) koostab tegevuskava järelmeetmete võtmiseks vastavalt järeldustele, mis tulenevad sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest, ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja haldusnõukogule aruande tehtud edusammude kohta;

(i) kaitseb liidu finantshuve ning kohaldab selleks ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teostab tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldab tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

(j) töötab välja ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle eelarvekomiteele heakskiitmiseks;

(k) määruse ühtse kohaldamise tagamiseks võib suunata õigusküsimuse lahendamiseks laiendatud apellatsioonikojale, eelkõige juhul, kui apellatsioonikojad on teinud selles küsimuses lahknevaid otsuseid;

(l) koostab ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni ning vastutab ameti eelarve täitmise eest;

(m) rakendab volitusi, mille on talle töötajate suhtes andnud haldusnõukogu artikli 124 lõike 1 punkti f kohaselt;

(n) rakendab vastavalt käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele volitusi, mis on antud talle artikli 26 lõike 3, artikli 29 lõike 5, artikli 30 lõike 2, artikli 45 lõike 3, artikli 75 lõike 2, artikli 78 lõike 5, artiklite 79, 79b, 79c, artikli 87 lõike 3, artiklite 88 ja 89, artikli 93 lõike 4, artikli 119 lõike 8 ja artikli 144 kohaselt;

(o) võib oma ülesandeid delegeerida.

5. Tegevdirektorit abistab üks või mitu tegevdirektori asetäitjat. Kui tegevdirektor ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras tegevdirektori asetäitja või üks tegevdirektori asetäitjatest.

Artikkel 129 Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist tagandamine ning tema ametiaja pikendamine

1. Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast avatud ja läbipaistva valikumenetlusega. Haldusnõukogu valitud kandidaadi võib enne ametisse nimetamist kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon tegevdirektori tegevust, võttes arvesse ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

4. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

6. Tegevdirektori asetäitja või asetäitjad nimetatakse ametisse või tagandatakse ametist lõike 2 kohaselt pärast konsulteerimist tegevdirektoriga ja vajaduse korral valitud tegevdirektoriga, kelle ametiaeg ei ole veel alanud. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Kooskõlas lõikega 4 võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pärast konsulteerimist tegevdirektoriga pikendada tegevdirektori asetäitja ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.”

(100) Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

(a) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) registri pidamise eest vastutav osakond;”;

(b) lisatakse punkt f:

„f) tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes üksus või isik.”

(101) Artikli 132 lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Teatavatel artikli 144a punktiga a ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.”

(102) Artikkel 133 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 133 Registri pidamise eest vastutav osakond

1. Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab registrikannete kohta otsuste tegemise eest.

2. Lisaks sellele vastutab ta artikli 93 lõikes 2 osutatud kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.

3. Osakonna otsuse teeb üks selle liige.”

(103) Artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Tühistamisosakond vastutab otsuste tegemise eest seoses järgmisega:

(a) Euroopa kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus;

(b) artikli 18 kohane Euroopa kaubamärgi loovutamise taotlus.”;

(b) lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Teatavatel artikli 144a punktiga a ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.”

(104) Lisatakse artikkel 134a:

„Artikkel 134a Üldpädevus

Käesoleva määrusega ette nähtud otsused, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna, tühistamisosakonna või registri pidamise eest vastutava osakonna pädevusse, teeb tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes ametnik või üksus.”

(105) Artiklit 135 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Apellatsioonikodade pädevusse kuulub artiklite 131–134a kohaselt tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine.”;

(b) lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) artikli 136 lõike 4 punktis a osutatud apellatsioonikodade juhtorgan või”;

(c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lisaks kuulub laiendatud apellatsioonikoja pädevusse põhjendatud arvamuse esitamine õigusküsimustes, mille on suunanud laiendatud apellatsioonikojale tegevdirektor vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile k.”;

(d) lõike 5 viimane lause jäetakse välja.

(106) Artikkel 136 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 136 Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

1. Apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 129 sätestatud tegevdirektori ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse aja jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Kohus ei tee neid ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust.

2. Apellatsioonikodade eesistuja ametiaega võib pikendada üks kord täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast tema tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult.

3. Apellatsioonikodade esimeeste ametiaega võib pikendada täiendavate viie aastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

4. Apellatsioonikodade eesistujal on järgmised juhtimise ja töö korraldamisega seotud ülesanded:

(a) juhtida apellatsioonikodade juhtorganit, kes vastutab eeskirjade sätestamise kodade töö korraldamise eest;

(b) tagada juhtorgani otsuste rakendamine;

(c) suunata kojale juhtumid apellatsioonkodade juhtorgani määratud objektiivsete kriteeriumide alusel;

(d) edastada kodade tegevdirektorile rahavajadused kulukalkulatsioonide koostamise eesmärgil.

Apellatsioonikodade eesistuja juhib laiendatud koda.

5. Haldusnõukogu määrab apellatsioonikodade liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavate viie aastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

6. Apellatsioonikodade liikmeid võib ametist tagasi kutsuda üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsioonikodade eesistuja soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu sellise koja esimehega, millesse asjaomane liige kuulub.

7. Apellatsioonikodade eesistuja, esimehed ja liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

8. Laiendatud apellatsioonikoja otsused kaebuste kohta või arvamused õigusküsimustes, mille on suunanud laiendatud apellatsioonikojale tegevdirektor vastavalt artiklile 135, on artikli 130 kohaste ameti otsuseid tegevate üksuste jaoks siduvad.

9. Apellatsioonikodade eesistuja ega kodade esimehed ja liikmed ei või olla vastulausete osakondade, registri pidamise eest vastutavate osakondade ega tühistamisosakondade kontrollijad ega või liikmed.”

(107) Artikkel 138 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 138 Eelarvekomitee

1. Eelarvekomiteel on käesoleva jaoga ette nähtud ülesanded.

2. Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 125, artiklit 126, artikli 127 lõikeid 1–4, 6 ja 7.

3. Eelarvekomitee teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 140 lõike 3 ja artikli 143 kohaselt, on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmel on üks hääl.”

(108) Artiklile 139 lisatakse lõige 4:

„4. Amet esitab kaks korda aastas komisjonile aruande oma finantsseisundi kohta. Kõnealuse aruande põhjal vaatab komisjon läbi ameti finantsseisundi.”

(109) Lisatakse artikkel 141a:

„Artikkel 141a Võitlus pettuste vastu

1. Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb amet 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses ameti antud toetuse või tema rahastatud lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selgesõnaliselt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

5. Võttes arvesse rakendatavate meetmete kulutasuvust, võtab eelarvekomitee vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettusohuga.”

(110) Artikkel 144 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 144 Lõivud

1. Lisaks artikli 26 lõikega 2, artikli 36 lõike 1 punktiga c, artikli 41 lõikega 3, artikli 44 lõikega 4, artikli 47 lõigetega 1 ja 3, artikli 49 lõikega 4, artikli 56 lõikega 2, artikliga 60, artikli 81 lõikega 3, artikli 82 lõikega 1, artikli 113 lõikega 1 ja artikli 147 lõikega 5 ette nähtud lõivudele nõutakse lõive järgmistel juhtudel:

(a) registreerimistunnistuse ärakirjade väljastamine;

(b) litsentsi või Euroopa kaubamärgiga seotud muu õiguse registreerimine;

(c) litsentsi või Euroopa kaubamärgi taotlusega seotud muu õiguse registreerimine;

(d) litsentsi või muu õiguse registrist kustutamine;

(e) registreeritud Euroopa kaubamärgi muutmine;

(f) registriväljavõtte väljastamine;

(g) toimikutega tutvumine;

(h) toimiku dokumentide ärakirjade väljastamine;

(i) taotluse tõestatud ärakirjade väljastamine;

(j) toimikus sisalduva teabe edastamine;

(k) tagastatavate menetluskulude määramise läbivaatamine.

2. Lõikes 1 osutatud lõivude määr määratakse kindlaks sellisel tasemel, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks, vältides samas märkimisväärse ülejäägi teket. Ilma et see piiraks artikli 139 lõike 4 kohaldamist, vaatab komisjon lõivude määra läbi, kui tulude märkimisväärne ülejääk on pidev. Kui hoolimata läbivaatamise tulemusel vähendatud või muudetud lõivude määrast tekib jätkuvalt tulude märkimisväärne ülejääk, kantakse pärast läbivaatamist kogunenud ülejääk liidu eelarvesse.

3. Tegevdirektor määrab kindlaks lõivude määra ameti osutatavate mis tahes muude kui lõikes 1 osutatud teenuste puhul ja ameti väljastatavate väljaannete puhul vastavalt artikli 144a punkti d kohases delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele. Lõivu määr ei ületa summat, mida on vaja ameti osutatava konkreetse teenuse kulude katmiseks.

4. Kooskõlas artikli 144a punkti d kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidega võib tegevdirektor võtta järgmisi meetmeid:

(a) näha ette, milliseid muid kui artikli 144a punkti d kohaselt sätestatud makseviise võib kasutada, eelkõige ameti arvelduskontol hoitavat hoiust;

(b) määrata kindlaks alammäära, millest väiksemat lõivu või tasu puhul makstud ülemäärast summat ei maksta tagasi;

(c) loobuda mis tahes maksmata summa sundkorras sissenõudmisest, kui sissenõutav summa on väga väike või kui selline sissenõudmine on liiga ebakindel.

Muude kui punktis a osutatud makseviiside lubamise korral määrab tegevdirektor kindlaks kuupäeva, mil sellised maksed ametile loetakse tehtuks.”

(111) Lisatakse 6. jagu:

„6. JAGU Volituste delegeerimine

Artikkel 144a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) artiklis 119 osutatud keelte kasutamise erikriteeriumid;

(b) juhud, mil vastulause ja tühistamise otsused teeb üks liige artikli 132 lõike 2 ja artikli 134 lõike 2 kohaselt;

(c) apellatsioonikodade töökorralduse üksikasjad, sealhulgas artikli 135 lõike 3 punktis a osutatud apellatsioonikodade juhtorgani asutamine ja roll, laiendatud apellatsioonikoja koosseis ja talle arutamiseks küsimuse suunamise eeskirjad kooskõlas artikli 135 lõikega 4 ning tingimused, mille alusel teeb otsused üks liige vastavalt artikli 135 lõigetele 2 ja 5;

(d) artikli 144 kohaselt ametile makstavate lõivude ja tasude süsteem, sealhulgas lõivude määr, makseviisid, vääringud, lõivude ja tasude tasumise tähtaeg, kuupäev, mil lõivud ja tasud loetakse tasutuks, mittemaksmise või hiljem maksmise ning vähem- ja enammaksmise tagajärjed, teenused, mida võidakse osutada tasuta, ja kriteeriumid, mille alusel võib tegevdirektor rakendada artikli 144 lõigetes 3 ja 4 sätestatud volitusi.”

(112) Artiklis 145 asendatakse tekst „rakendusmäärusi” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte”.

(113) Artiklis 147 asendatakse lõiked 4, 5 ja 6 järgmisega:

„4. Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb Euroopa kaubamärgil pärast selle registreerimist, tuleb lõiv tasuda Euroopa kaubamärgi registreerimise kuupäevaks. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

5. Rahvusvaheline taotlus vastab artikli 161a punkti a kohaselt kehtestatud vorminõuetele.

6. Amet kontrollib, kas rahvusvaheline taotlus vastab artiklis 146 ning käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.

7. Amet saadab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole võimalikult kiiresti.”

(114) Lisatakse artikkel 148a:

„Artikkel 148a Teavitamine põhitaotluse või -registreerimise kehtetuks tunnistamisest

Viie aasta jooksul pärast rahvusvahelise registreerimise kuupäeva teavitab amet rahvusvahelist bürood asjaoludest ja otsustest, mis mõjutavad sellise Euroopa kaubamärgi taotluse või Euroopa kaubamärgi registreerimise kehtivust, millel rahvusvaheline registreerimine põhines.”

(115) artiklile 149 lisatakse järgmine lause:

„Taotlus vastab artikli 161a punkti c kohaselt kehtestatud vorminõuetele.”

(116) Artikli 154 lõige 4 jäetakse välja.

(117) Lisatakse artikkel 154a:

„Artikkel 154a Kollektiivkaubamärgid ja sertifitseerimismärgid

Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb kollektiivkaubamärgiga, sertifitseerimismärgiga või garantiimärgiga seotud põhitaotlusel või -registreerimisel, järgib amet korda, mis on ette nähtud artikli 161a punkti f kohaselt.”

(118) Artikkel 155 jäetakse välja.

(119) Artiklit 156 muudetakse järgmiselt:

(a) lõikes 2 asendatakse tekst „kuue kuu” tekstiga „ühe kuu”;

(b) lõige 4 jäetakse välja.

(120) Lisatakse artiklid 158a, 158b ja 158c:

„Artikkel 158a Üleandmise registreerimise õiguslik mõju

Rahvusvahelise registreerimise omandiõiguse muutmise kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artikli 17 kohase kande tegemisel registrisse üleandmise kohta.

Artikkel 158b Litsentside ja muude õiguste registreerimise õiguslik mõju

Litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangu kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artiklite 19, 20, 21 ja 22 kohase kande tegemisel registrisse litsentsi, asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetusmenetluse kohta.

Artikkel 158c Üleandmiste, litsentside või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluste kontrollimine

Amet edastab omandiõiguse muutmise, litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluse, samuti litsentsi muutmise või kehtetuks tunnistamise või omaniku käsutusõiguse esitatud piirangute tühistamise registreerimise taotluse rahvusvahelisele büroole artikli 161a punkti h kohaselt kindlaks määratud juhtudel.”

(121) Artiklit 159 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli alusel. Kohaldatakse artikleid 112, 113 ja 114.”;

(b) lõikes 2 jäetakse välja tekst „või Madridi kokkuleppe”.

(122) XIII jaotisele lisatakse 4. jagu:

„4. JAGU Volituste delegeerimine

Artikkel 161a Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

(a) artikli 147 lõike 5 kohased rahvusvahelise taotluse vorminõuded, artikli 147 lõike 6 kohase rahvusvahelise taotluse kontrollimise kord ja artikli 147 lõike 4 kohaselt rahvusvahelisele büroole rahvusvahelise taotluse edastamise üksikasjad;

(b) artiklis 148a osutatud teatamist käsitlevad üksikasjad;

(c) artikli 149 lõike 2 kohase territoriaalse kaitse laiendamise taotluse vorminõuded, kõnealuste nõuete kontrollimise kord ja territoriaalse kaitse laiendamise taotluse rahvusvahelisele büroole edastamise üksikasjad;

(d) artikli 153 kohase vanemusnõude esitamise kord;

(e) artikli 154 kohase absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimise kord ning artikli 156 kohase vastuväidete esitamise ja kontrollimise kord, sealhulgas teated, mis tuleb esitada rahvusvahelisele büroole;

(f) artiklis 154a osutatud rahvusvahelise registreerimisega seotud kord;

(g) juhud, mil amet teavitab rahvusvahelist bürood artikli 158 kohasest rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamisest, ja teave, mida sellisel teavitamisel esitatakse;

(h) artikli 158c kohast taotluse edastamist rahvusvahelisele büroole käsitlevad üksikasjad;

(i) tingimused, millele artikli 159 lõike 1 kohane muutmise taotlus peab vastama;

(j) artiklis 161 osutatud muutmise taotluse vorminõuded ja sellise muutmise kord;

(k) ameti ja rahvusvahelise büroo vahel esitatavaid teateid, sealhulgas artikli 147 lõike 4, artikli 148a, artikli 153 lõike 2 ja artikli 158c kohaseid teateid käsitlevad üksikasjad.”

(123) Artikkel 162 jäetakse välja.

(124) Artikkel 163 jäetakse välja.

(125) Lisatakse artikkel 163a:

„Artikkel 163a Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a osutatud delegeeritud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra pikendada.”

(126) Artikkel 164 jäetakse välja.

(127) Lisatakse artikkel 165a:

„Artikkel 165a Hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon tellib 2019. aastaks ja pärast seda iga viie aasta järel hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta.

2. Hindamisel vaadatakse läbi liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ning ameti vahelise koostöö õigusraamistik, pöörates erilist tähelepanu rahastamismehhanismile. Lisaks hinnatakse ameti ja selle töökorra mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Eelkõige käsitletakse hindamisel vajadust muuta ameti volitusi ja võimalike muudatuste finantsmõju.

3. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

4. Iga teise hindamise käigus hinnatakse ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolev määrus kehtetuks tunnistada.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub [üheksakümmend päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas].

Artikli 1 punkti 9, punkti 10 alapunkti b, punkte 21, 22, 23, 25, 26, 27, 29, 30, 31, 34, 37, 38, 41, 44, 46, 57, 58, 59, 60, 61, 63, 64, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 75, 76, 77, 78, 79, 88, 89, 93, 94, 99, niivõrd kuivõrd see on seotud punkti 128 lõike 4 punktiga n, punkti 101, punkti 103 alapunkti b, punkti 105 alapunkti d, punkte 112, 113, 114, 115, 117, 120, 123, ja 124 kohaldatakse alates [esimese sellise kuu esimesest päevast, mis on 18 kuud pärast esimeses lõigus kindlaks määratud kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               Konkurentsivõime nõukogu järeldused, 21. ja 22. mai 2007, nõukogu dokument 9427/07.

[2]               Komisjoni teatis: „Kõigepealt mõtle väikestele – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act””, 25. juuni 2008, (KOM(2008) 394 (lõplik).

[3]               KOM(2008) 465 (lõplik), 16. juuli 2008.

[4]               KOM(2010) 546 (lõplik), 6. oktoober 2010.

[5]               Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused, KOM(2011) 287.

[6]               Vt lõplik Max Plancki Instituudi uuring, sealhulgas lisad, aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/tm/index_en.htm.

[7]               Konkurentsivõime nõukogu järeldused, 25. mai 2010, Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta, ELT C 140, 29.5.2010, lk 22.

[8]               Siseturu Ühtlustamise Ameti teataja 2005, lk 1402.

[9]               ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

[10]             ELT L 154, 17.6.2009, lk 1.

[11]             ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

[12]             Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, EÜT L 336, 23.12.1994, lk 213.

[13]             Kohtujuristi Jääskinen arvamus kohtuasjas C-323/09, Interflora, punkt 9.

[14]             11. septembri 2007. aasta kohtuotsus, kohtuasi C-17/06, Céline, ECR I-07041.

[15]             EÜT L 376, 27.12.2006, lk 21.

[16]             1. detsembri 2011. aasta kohtuotsus, kohtuasjad C-446/09 Philips ja C-495/09 Nokia.

[17]             Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni ühisavaldus, mis on kantud nõukogu istungi protokolli esimese nõukogu direktiivi (millega ühtlustatakse liikmesriikide kaubamärgialaseid õigusakte) vastuvõtmisel 21. detsembril 1988.

[18]             19. juuni 2012. aasta kohtuotsus, kohtuasi C-307/10, „IP Translator”.

[19]             Ameti juhataja teatis nr 2/12, Siseturu Ühtlustamise Ameti teataja 7/2012.

[20]             EÜT L 303, 15.12.1995, lk 1.

[21]             EÜT L 303, 15.12.1995, lk 33.

[22]             EÜT L 28, 6.2.1996, lk 11.

[23]               ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 79.

[24]               ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

[25]               EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1.

[26]               ELT L 299, 8.11.2008, lk 25.

[27]               KOM (2008) 465.

[28]               ELT C 140, 29.5.2010, lk 22.

[29]               KOM (2011) 287.

[30]               EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214.

[31]               ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.