SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ELis on integreeritud piirihalduse valdkonnas uue tehnoloogia pakutavat potentsiaali põhjalikult kaalutud alates 2008. aastast, mil komisjon avaldas teatise „Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine”[1]. Komisjon tegi teatises ettepaneku luua registreeritud reisijate programm kolmandate riikide kodanikest sagedastele reisijatele, kes on eelkontrolli läbinud, et võimaldada neil lihtsustatud piiriületust.

Registreeritud reisijate programm kinnitati 2009. aasta detsembris Euroopa Ülemkogul heakskiidetud Stockholmi programmi[2] raames.

2011. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul kutsuti üles „viima kiiresti edasi tööd nn arukate piiridega”. Esimese vastusena nimetatud üleskutsele avaldas komisjon 25. oktoobril 2011 teatise, mis käsitles riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi rakendamisvõimalusi[3].

Käesolev ettepanek esitatakse koos ettepanekuga luua riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning ettepanekuga muuta kahe uue süsteemi toimimise võimaldamiseks välispiiril asuvates piiripunktides kontrollimist ja välispiiril järelevalvet reguleerivaid ühenduse eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)[4]. Mõlema süsteemi kohta esitatakse mõjuhinnang.

Käesolev ettepanek ei mõjuta tollikontrolli, st kaupade kontrollimist.

· Üldine taust

Selleks et kehtestada välispiiril asuvates piiripunktides toimuvat kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad tingimused, kriteeriumid ja üksikasjalikud eeskirjad, võeti 15. märtsil 2006 vastu Schengeni piirieeskirjad. Vastavalt artiklile 7 kontrollitakse välispiiridel kõiki isikuid.

Põhjalikke kontrolle teostatakse tavaliselt kolmandate riikide kodanike suhtes ning minimaalseid kontrolle ELi kodanike ja vaba liikumise õigust omavate isikute suhtes[5]. Kolmandate riikide kodanikke käsitlevaid kehtivaid eeskirju võib kirjeldada ka kui kõigi suhtes võrdselt kohaldatavat lahendust, kuna samasugust kontrolli kohaldatakse erinevatest reisijatest või nende reiside sagedusest tulenevatest erinevatest ohtudest sõltumata. Seda seetõttu, et kehtivad õigusaktid ei võimalda põhjaliku piirikontrolli põhimõttest erandite tegemist, erandid on võimalikud vaid kolmandate riikide kodanike kategooriate puhul, mis on Schengeni piirieeskirjades või kohaliku piiriliikluse määruses[6] konkreetselt ära märgitud. Sellisteks kategooriateks on näiteks riigipead, piiriülesed töötajad ja piirialal elavad isikud.

Eespool nimetatud erandeid kohaldatakse ainult väga väheste välispiiri ületavate isikute suhtes: ligikaudu kahe miljoni isiku suhtes (0,2 % reisijate koguvoost). Kõnealune arv jääb arvatavasti suures osas muutumatuks, seda võib marginaalselt suurendada kohaliku piiriliikluse korra senisest tihedam kohaldamine. Liikmesriigid olid 2010. aasta lõpuks väljastanud 110 000 kohaliku piiriliikluse luba.

Schengeni piirieeskirjade tingimuste täitmiseks peab piirivalveametnik tuvastama, et kolmanda riigi kodanik täidab igal sisenemisel kõik ELi sisenemise tingimused (ELis viibimise eesmärk, piisavate elatusvahendite omamine ning kavatsus naasta päritoluriiki). Seda tehakse reisijaga vestlemise ja vajalike dokumentide nagu majutuse ja tagasilennu /praami- või rongipileti broneeringu kinnituse kontrollimise kaudu. Piirivalveametnik jälgib ka Schengeni alal lubatud viibimise aega, mis praegu arvutatakse reisidokumenti löödud templite põhjal.

Võttes arvesse reisijatevoogude ennustatavat suurenemist välispiiridel, tuleks kolmandate riikide kodanikest sagedastele reisijatele pakkuda alternatiivse piirikontrollimenetluse võimalust, minnes järk-järgult üle „riigipõhiselt” lähenemiselt „isikupõhisele” lähenemisel.

Praktikas toimiks registreeritud reisijate programm piiril järgmiselt: registreeritud reisijale väljastataks masinloetava kaardi vormis läbipääsuluba, mis sisaldaks ainult kordumatut tunnust (st taotluse number). Kõnealust kaarti kasutatakse piiril riiki saabumisel ja sealt lahkumisel automaatvärava läbimisel. Väravas loetaks reisija läbipääsuluba, reisidokumenti (ning vajaduse korral viisakleebise numbrit) ja sõrmejälgi, mida võrreldaks keskses teabehoidlas ja muudes andmebaasides (sealhulgas viisaomanike viisainfosüsteemis) salvestatud andmetega. Juhul kui kõik kontrollid on edukad, lastakse reisija automaatväravast läbi. Probleemide korral abistab reisijat piirivalveametnik.

Piiriületuse lihtsustamine toimuks ka manuaalse piirikontrolli ajal, kuna piirivalveametnik ei peaks registreeritud reisijatelt küsima „täiendavaid” küsimusi näiteks reisi sihtkoha ja piisavate elatusvahendite olemasolu kohta.

Biomeetrilisi andmeid hõlmava või mitte hõlmava riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomine, mis salvestaks välispiiril kolmandate riikide kodanike lühiajaliste külastuste käigus riiki sisenemisi ja riigist lahkumisi, oleks eeltingimuseks, mis võimaldaks automatiseerida registreeritud reisijate piirikontrolle vastavalt eespool kirjeldatule. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem võimaldaks kaotada Schengeni piirieeskirjades ettenähtud reisidokumendi tembeldamise kohustuse, kuna käsitsi tembeldamine asendataks automaatse salvestamise ja riigisviibimise välja arvutamisega. Tembeldamise kohustuse kaotamise järel muutuks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamine välispiiril kohustuslikuks tagamaks, et kolmanda riigi kodanikud ei ületaks seaduslikku Schengeni alal viibimise aega. Kontrollimine võiks toimuda automaatselt, kasutades reisidokumendi masinloetavat ala või sõrmejälgi.

Registreeritud reisijate programm koos riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga parandab piiril reisivoogude juhtimist ja kontrollimist, tõhustades märkimisväärselt kontrollimist ning kiirendades eelkontrolli läbinud kolmandate riikide kodanikest sagedaste reisijate piiriületusi.

Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituse aluseks on välistöövõtja teostatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja registreeritud reisijate programmi kulusid käsitlev uuring.

Eespool esitatud järelduste alusel on käesoleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku eesmärk:

– kehtestada registreeritud reisijate programmile juurdepääsukord ja tingimused,

– määrata kindlaks juurdepääsuloa[7]/ keskse teabehoidla kui registreeritud reisijate andmete säilitamise süsteemi eesmärk, ülesanded ja vastutus ning

– teha õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ametile[8] (edaspidi „Amet”) ülesandeks arendada ja suunata keskse teabehoidla operatiivjuhtimist ning määrata kindlaks läbipääsuloa tehnilised spetsifikatsioonid.

Käesolev määrus kujutab endast registreeritud reisijate programmi õigusraamistiku peamist õigusakti. Kõnealuse õigusraamistiku täiendamiseks on seoses kolmandate riikide kodanike lihtsustatud piiriületamisega vaja muuta ka Schengeni piirieeskirju ning kõnealused muudatused esitatakse paralleelselt käesoleva ettepanekuga. Lisaks sellele esitatakse samaaegselt ettepanek riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta, millega salvestatakse kolmandate riikide kodanike riiki sisenemised ja sealt lahkumised.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1931/2006, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Huvitatud isikutega konsulteerimist kirjeldatakse lisatud mõjuhinnangus.

· Mõju hindamine

Esimene mõju hindamine[9] toimus 2008. aastal, kui valmistati ette kõnealust teemat käsitlevat komisjoni teatist ning teine mõju hindamine teostati 2013. aastal[10]. Esimese mõju hindamise käigus analüüsiti valikuvõimalusi ning nende võimalikku mõju ja jõuti järeldusele, et luua tuleks kolmandate riikide kodanikele mõeldud registreeritud reisijate programm.

Konsulteerimise ja reisijate eelkontrolli järel analüüsiti teises mõju hindamises peamisi rakendamisvõimalusi.

Valikute ja alamvalikute analüüsi järel selgus, et parim lahendus sujuvate reisijatevoogude tagamiseks välispiiridel, ilma et langeks ELi turvalisuse tase, on eelkontrolli läbinud ning keskses teabehoidlas säilitatavaid andmeid (biomeetrilised andmed, tähtnumbrilised andmed ja kordumatu tunnuse number) ja läbipääsuloal säilitatavat kordumatut tunnust (taotluse number) omavatele kolmandate riikide kodanikest sagedastele reisijatele suunatud tasuline registreeritud reisijate programm. Selle valiku abil minimeeritakse isikuandmete kasutamist ELi IT-süsteemis, kuna piirivalveametnikud ei tee esmase kontrolli käigus isikuandmetest väljavõtteid ning sellega välditakse ainult läbipääsuloal põhineva süsteemiga kaasnevaid peamisi turvaprobleeme. Viisainfosüsteemiga samade andmekaitset käsitlevate sätete kohaldamine ning status quo ja sealhulgas teabe säilitamine maksimaalselt viieks aastaks, oleks vajalik selleks, et tagada eelistatud valiku jaoks pädevate andmekaitse sätete olemasolu. Isikuandmeid (avalduste biomeetrilised ja tähtnumbrilised andmed) ei tohi säilitada keskses teabehoidlas kauem, kui see on vajalik registreeritud reisijate programmi eesmärkide seisukohalt. On asjakohane säilitada andmeid maksimaalselt viis aastat, et võimaldada vastavate registreeritud reisijate programmi taotluste hindamisel eelmistel taotlustel olevate andmete arvesse võtmist, registreeritud reisijate programmi juurdepääsu uuendamist ning teabehoidlas säilitatud sõrmejälgede (59 kuud) taaskasutamise arvesse võtmist. Lisaks sellele võimaldaks viieaastane säilitamise aeg lubada juurdepääsu registreeritud reisijate programmile viieks aastaks ilma uue avalduse esitamiseta. Esialgne juurdepääs registreeritud reisijate programmile tuleks anda üheks aastaks. Juurdepääsu võidakse pikendada kahe aasta võrra, millele järgneb veel kaks aastat ilma uue avalduse esitamiseta. Uus avaldus tuleks esitada juurdepääsu uuendamiseks pärast viieaastase kehtivusaja lõppu. See oleks kooskõlas mitmekordse viisa väljastamisega (maksimaalselt viieks aastaks) reisijatele, kelle andmeid hoitakse viisainfosüsteemis viis aastat.

Selleks et tagada välispiiril asuvas piiripunktis registreeritud reisija isikusamasuse kontrolli täpsus tuleks keskses teabehoidlas säilitada neli sõrmejälge. Nelja sõrme sõrmejälgede salvestamine tagab, et igas olukorras on kasutada piisavalt andmeid, samal ajal hoitakse andmehulk mõistlikul tasemel. Ainult ühe või kahe sõrmejälje salvestamine võib tekitada reisijatele ja välispiiril töötavatele piirivalvuritele probleeme, kuna sõrmejälgi on võimalik tuhmistada, moonutada või killustada. See on eriti asjakohane seoses registreeritud reisijate programmiga, kuna juurdepääsu võib anda viieks aastaks ning samu sõrmejälgi on võimalik kasutada mitu korda (59 kuud), kui registreeritud reisija esitab uue avalduse.

Keskses teabehoidlas säilitatavad andmed on piirivalveametnikele kättesaadavad ainult taotluse hindamisel, registreeritud reisijate programmi juurdepääsu tühistamisel/pikendamisel, juhul kui läbipääsuluba on kadunud või varastatud, või kui registreeritud reisija piiriületamisel ilmneb mis tahes probleeme. Piirikontrolli ajal saab piirivalveametnik kesksest teabehoidlast ainult kokkulangevust või kokkulangevuse puudumist tõendava teabe. Seetõttu võimaldab eelistatud valik turvalisuse, lihtsustamise ja andmekaitse vahel proportsionaalse tasakaalu saavutamist.

Registreeritud reisijate programmile lihtsa juurdepääsu tagamiseks peaksid kolmandate riikide kodanikud esitama registreeritud reisijate programmi taotluse mis tahes liikmesriigi konsulaadis või välispiiril asuvas piiriületuspunktis. See tagaks, et programmis osaleb rohkem inimesi ning seega aitaks liikmesriikidel juhtida välispiiril asuvates piiriületuspunktides reisijatevooge. Taotlused tuleks läbi vaadata samade kriteeriumide alusel kui mitmekordsete viisade väljastamisel. ELi kodanike perekonnaliikmete esitatud avalduste läbivaatamine aga toimub samade kriteeriumide alusel kui sissesõiduviisade taotluste puhul. Liikmesriigid võivad otsustada, kas paigaldada välispiiril asuvatesse piiripunktidesse automaatne piirikontrollisüsteem ja seda seal kasutada. On selge, et mitmekordsete viisadega samade eelkontrolli kriteeriumide täisautomaatse piirikontrolliga kombineerimise kogumõju mõjutab kõige rohkem registreeritud reisijate piiriületuse lihtsustamist. Lisaks sellele tagatakse nii turvalisuse kõrge tase kui ka järgitakse põhiõigusi. Tegemist on ka kõige vähem kulukama lähenemisviisiga, kui võtta arvesse rangema eelkontrolli ja poolautomaatse piirikontrolliga kaasnevad kulud. Täisautomatiseeritud piirikontroll oleks kulutõhus vahend eelkõige kõige rahvarohkemates piiripunktides, kus suutlikkus ja järjekorrad on probleemiks juba praegu. Iga liikmesriik peab siiski ise hindama igat eraldi piiripunkti, kas automaatse piirikontrollisüsteemi kasutamine lisaks seal piiripunkti läbilaskevõimele lisaväärtust ning vähendaks seega reisijate piiriületusaega, vabastaks inimressursse ning annaks liikmesriigile vahendi, millega juhtida üha suurenevaid reisijatevooge. Sõltumata sellest, kas automaatset piirikontrollisüsteemi kasutatakse või mitte, peaks piiriületamise lihtsustamist kohaldatama kõigis välispiiril asuvates piiripunktides registreeritud reisijate programmi juurdepääsu saanud kolmandate riikide kodanike suhtes. Taotlejate isikusamasuse kontrolli usaldusväärsuse tagamiseks on vajalik töödelda keskses teabehoidlas salvestatud biomeetrilisi andmeid (sõrmejäljed) ning kontrollida välispiiril asuvates piiripunktides biomeetrilisi andmeid[11].

Mõju hindamise komitee vaatas läbi esialgse mõjuhinnangu ning esitas oma arvamuse 14. märtsil 2012. Parandusettepanekud esitati aruande lõppversioonis. Eelkõige tehti järgmised muudatused: süvendati ja selgitati lähtestsenaariumit; probleemi määratlust laiendati hõlmama muude suuremahuliste IT-süsteemide arendamise käigus saadud kogemusi ning automaatse piirikontrollisüsteemi ja riiklike registreeritud reisijate programmide rakendamisest liikmesriikides ja ELi mitte kuuluvates riikides saadud kogemusi; parandati seoseid lisade ja 2008. aasta mõju hindamisega; sidusrühmade seisukohti esitati võimalikult laiaulatuslikult, võttes arvesse, et kõnealused seisukohad olid üpris üldised; laiendati kulude arvutamisel kasutatud meetodi seletust ning erinevate sidusrühmade eeldatavad kulud ja saadud kasu esitati senisest rangemalt; selgitati piirivalveametnike uuesti suunamist, võttes arvesse reisivoogude eeldatavat suurenemist ; ning lõpuks lisati selge ülevaade Euroopa andmekaitseinspektori seisukohtadest.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Määratleda tuleb registreeritud reisijate programmi, sealhulgas läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemi eesmärk ja funktsioonid ning nende vastutusala. Lisaks sellele tuleb ametile anda volitused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, et välja töötada, luua ja operatiivselt juhtida keskset teabehoidlat ning määratleda ärinõuete eelneva määratluse alusel läbipääsuloa tehnilised spetsifikatsioonid. Kehtestatakse registreeritud reisijate programmi taotluste kontrollimise ning registreeritud reisijate andmete salvestamise menetlused ja tingimused. Ettepaneku üksikasjalik selgitus artiklite kaupa on esitatud eraldi komisjoni talituste töödokumendis.

· Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 74 ning artikli 77 lõike 2 punktid b ja d. Artikli 77 lõike 2 punktides b ja d sätestatakse asjaomane õiguslik alus, et täpsustada liikmesriikide välispiiride ületamisega seotud meetmeid ning töötada välja normid ja kord, mida liikmesriigid järgivad isikute kontrollimisel välispiiridel. Artiklis 74 sätestatakse registreeritud reisijate programmi koostamise ja käigus hoidmise ning liikmesriikidevahelise teabevahetuse korra asjaomane õiguslik alus, tagades nii koostöö liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel ning samuti nende ametiasutuste ja komisjoni vahel aluslepingu V jaotises käsitletud valdkondades.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 74 ning artikli 77 lõike 2 punktide b ja d kohaselt on ELil õigus võtta isikute kontrollimise ja liikmesriikide välispiiri ületamise tõhusa järelevalvega seotud meetmeid. Muuta tuleb liikmesriikide välispiiride ületamist käsitlevaid kehtivaid ELi sätteid, et need võtaksid arvesse suurenevaid reisijatevooge ning uue tehnoloogia pakutavaid võimalusi. Ühtset korda on vaja selleks, et kehtestada registreeritud reisijate piiriületamise lihtsustamist käsitlevad ühtlustatud eeskirjad, et lihtsustamist kohaldataks kõigis Schengeni piiripunktides ilma eraldi eelkontrolli ja turvalisuse taseme langetamiseta.

Seepärast ei suuda liikmesriigid üksi ettepaneku eesmärke piisavalt saavutada.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 on sätestatud, et ükski liidu meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva ELi meetme jaoks valitud vorm peab võimaldama ettepanekuga saavutada soovitud eesmärki ja meetme võimalikult tõhusat rakendamist. Tehtud ettepanek kujutab endast Schengeni acquis´ edasiarendamist, et tagada ühiste eeskirjade ühesugune kohaldamine kõigi liikmesriikide välispiiridel. Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

· Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el:

Käesolevas ettepanekus sätestatakse välispiiridel teostatavat piirikontrolli käsitlevad eeskirjad, mis on ühtsed kõigis liikmesriikides. Seega saab õigusaktiks valida vaid määruse.

· Põhiõigused

Kavandatud määrus võib mõjutada põhiõigusi, eelkõige isikuandmete kaitset (ELi põhiõiguste harta artikkel 8) ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artikkel 47).

Ettepanek sisaldab kaitsemeetmeid, mis artiklites 15 ja 16 käsitlevad eelkõige juhtumeid, kus registreeritud reisijate programmile ei võimaldata juurdepääsu või on see tühistatud, kõnealustes artiklites sätestatakse õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Artiklid 48 ja 49 käsitlevad õigust tutvuda määruse eesmärkidel kasutatud teabega, õigust sellele juurdepääsule ning õigust neid andmeid parandada või kustutada, artiklis 51 sätestatakse õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.

4.           MÕJU EELARVELE

Komisjoni ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta soovitatakse eraldada ajavahemikuks 2014–2020 Sisejulgeolekufondile 4,6 miljardit eurot. Ettepanekus nähakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja registreeritud reisijate programmi arendamise jaoks soovituslikult ette 1,1 miljardit eurot, eeldades et väljatöötamist alustatakse alles 2015. aastal[12].

Kõnealune rahaline toetus ei kataks ainult kogu mitmeaastase finantsraamistiku põhikomponentide kulusid (ELi tasand, nii arendus- kui ka tegevuskulud), vaid olemasolevate vahendite ulatuses ka riiklike liikmesriikide ja kõnealuse kahe süsteemi arenduskulusid. Siseriiklikele arenduskuludele rahalise toetuse andmine tagaks, et raske majanduslik olukord siseriiklikul tasandil ei ohusta või viivita projektide teostumist. See hõlmab 145 miljonit eurot siseriikliku tasandi kulusid, mis on seotud IT-süsteemide majutuse, lõppkasutaja seadmete majutusruumi ja majutajate kontoriruumidega. Samuti hõlmab see 341 miljonit eurot siseriikliku tasandi kulusid, mis on seotud hooldusega, näiteks tarkvara- ja riistvaralitsentsidega.

Pärast uute süsteemide käivitumist võib liikmesriikide tulevasi tegevuskulusid toetada siseriiklikest programmidest. Ettepaneku kohaselt võivad liikmesriigid kasutada 50 % siseriiklike programmide assigneeringutest liidu välispiiril rändevoogude juhtimisel kasutatud IT-süsteemide tegevuskulude toetamiseks. Kõnealused kulud hõlmavad viisainfosüsteemi, Schengeni infosüsteemi ja mitmeaastase finantsraamistiku ajavahemikus käivitatud uute süsteemide juhtimiskulusid, personalikulusid, teeninduskulusid, turvaliste ruumide renti jne. Seega tagaks tulevane vahend vajadusel rahastamise jätkuvust.

Automatiseerimisega seotud kulud erinevad oluliselt sõltuvalt kasutatavate automaatväravate arvust.

5.           TÄIENDAV TEAVE

· Osalemine

Käesolev ettepanek toetub Schengeni acquis´le, kuna käsitleb välispiiri ületamist. Seepärast tuleb arvesse võtta järgmisi assotsieerunud riikidega sõlmitud eri protokollidega ja lepingutega seotud tagajärgi.

Taani:

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 Taani seisukoha kohta artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani nõukogus Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaste meetmete võtmisel.

Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse kohta, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

Ühendkuningriik ja Iirimaa.

Vastavalt Schengeni acquis' Euroopa Liidu raamistikku integreerimise protokolli artiklitele 4 ja 5 ja nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta, ning vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa registreeritud reisijate programmi käsitleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole määrus nende suhtes siduv ega kohaldatav.

Island ja Norra:

Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud assotsieerimislepingus, mis käsitleb nende riikide kaasamist Schengeni acquis' rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse, sätestatud menetlused on kohaldatavad, kuna käesolev ettepanek põhineb kõnealuse lepingu A lisa kohaselt Schengeni acquis'l[13].

Šveits:

Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allakirjutatud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses[14].

Liechtenstein:

Käesolev määrus kujutab endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses[15].

Küpros

Käesolev määrus kujutab endast Schengeni acquis'l põhinevat või sellega muul viisil seotud akti vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikele 2.

Bulgaaria ja Rumeenia

Käesolev määrus kujutab endast Schengeni acquis'l põhinevat või sellega muul viisil seotud akti vastavalt 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikele 2.

2013/0059 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse registreeritud reisijate programm

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74 ja artikli 77 lõike 2 punkte b ja d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[16],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[17],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[18],

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Kontroll piiril peab tagama turvalisuse kõrge taseme, muutes samal ajal ooteaja võimalikult lühikeseks. Reisijatevoogude suurenemine välispiiridel aitab kaasa uute lahenduste otsimisele, et saavutada kõnealused eesmärgid. Piiril toimuva kontrolli ulatuslikum eristamine võimaldab liikmesriikidel kasutada madala riskiastmega kolmandate riikide kodanike puhul lihtsustatud kontrolli.

(2) Automaatset piirikontrollisüsteemi võivad kasutada ELi kodanikud ning kõnealune süsteem on tõestanud oma tõhusust piiril toimuva kontrolli kiirendamisel. Süsteemi kasutamine tuleks teha võimalikuks ka kolmandate riikide kodanikele, et aidata kaasa ooteaja lühendamisele, tagades samal ajal turvalisuse kõrge taseme.

(3) Komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatises „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine”[19] rõhutati registreeritud reisijate programmi loomise vajadust kolmandate riikide kodanikest sagedaste reisijate jaoks ning automaatse piirikontrolli kasutusele võttu, et lihtsustada osana Euroopa integreeritud piirihalduse strateegiast välispiiri ületamist.

(4) Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2008. aasta kohtumisel rõhutati vajadust jätkata ELi integreeritud piirihalduse strateegia arendamist, sealhulgas moodsate tehnoloogiate paremat kasutamist, et parandada välispiiride haldamist.

(5) Komisjoni 10. juuni 2009. aasta teatises „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses”[20] rõhutati vajadust luua registreeritud reisijate programm, et tagada sujuv sisenemine ELi.

(6) 23. ja 24. juuni 2011. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsuti üles tegema jõupingutusi „arukate piiride” kiireks kasutuselevõtuks. Esimese vastusena sellele üleskutsele avaldas komisjon 25. oktoobril 2011 teatise „Arukad piirid – valikud ja edasised sammud”.

(7) Registreeritud reisijate programmi eesmärk peaks olema liidu välispiiri ületamise lihtsustamine eelkontrolli läbinud kolmandate riikide kodanikest sagedaste reisijate jaoks.

(8) Võimaldamaks registreeritud reisijate lihtsustatud kontrolli kõigi liikmesriikide välispiiridel asuvates piiripunktides ilma eraldi eelkontrolli läbimiseta igas liikmesriigis, peaksid registreeritud reisijate programmi sätted olema ühtsed kõigile liikmesriikidele.

(9) On vaja kindlaks määrata registreeritud reisijate programmi eesmärgid ja tehniline struktuur, sätestada eeskirjad, mis on seotud selle toimimise, kasutamise ja süsteemiga seotud vastutusega, süsteemi sisestatavate andmeliikidega, andmete sisestamise eesmärkidega, sisestamiskriteeriumidega, juurdepääsuõigust omavate ametiasutustega, andmetöötluse täiendavate eeskirjade ja isikuandmete kaitsega.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks[21] (edaspidi „amet”), loodud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise amet peaks vastutama keskse süsteemi arendamise ja operatiivjuhtimise eest; kõnealune süsteem koosneb kesksest teabehoidlast, tagavara kesksest teabehoidlast, ühtsetest liidestest igas liikmesriigis, võrgu sisestuspunktidest ning keskse teabehoidla ja võrgu sisestuspunktide vahelisest sideinfrastruktuurist. Lisaks sellele peaks amet vastutama läbipääsuloa tehniliste spetsifikatsioonide kindlaksmääramise eest, et tagada registreeritud reisijate programmi koostoimimisvõime kogu ELis. Liikmesriigid peaksid vastutama enda riiklike süsteemide arendamise ja operatiivjuhtimise eest.

(11) Võimaldamaks liikmesriikide pädevatel ametiasutustel registreeritud reisijate programmi avaldustega seotud andmete töötlemist, peaks keskne teabehoidla olema ühendatud liikmesriikide riiklike süsteemidega.

(12) Selleks et tagada registreeritud reisija isikusamasuse usaldusväärne kontroll, on vaja keskses teabehoidlas säilitada kordumatut tunnust (taotluse number), biomeetrilisi andmeid (sõrmejäljed) ja taotlusest võetud tähtnumbrilisi andmeid ning läbipääsuloal tuleb säilitada kordumatut tunnust ja välispiiril tuleb kontrollida biomeetrilisi andmeid. Tähtnumbrilisi andmeid ja sõrmejälgi tuleks säilitada keskse teabehoidla eraldiseisvates osades ning need ei tohiks omavahel seotud olla. Tähtnumbriliste andmete ja sõrmejälgede vaheline seoses tuleks luua ainult kordumatu tunnuse abil.

(13) Registreeritud reisijate programmis osaleda soovivate kolmandate riikide kodanikud peaksid tõendama vajadust või põhjendama kavatsust reisida sagedasti või korrapäraselt, eelkõige oma ametialase või perekondliku seisundi tõttu, nagu näiteks ärimehed, riigiteenistujad, kes osalevad liikmesriikide ja ELi institutsioonide regulaarsetes ametlikes kontaktides, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise eesmärgil või uurija, kes osaleb majandustegevuses, liidu kodanike perekonnaliikmed, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmed.

(14) Vähemalt üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat või D-liiki viisat omavatele kolmandate riikide kodanikele või liikmesriigi väljastatud elamisloa omanikele tuleks reeglina anda juurdepääs registreeritud reisijate programmile, kui nad seda taotlevad.

(15) Kui kolmanda riigi kodanik taotleb mitmekordset viisat ning juurdepääsu registreeritud reisijate programmile, võib pädev ametiasutus kontrollida mõlemat taotlust ja teha nende kohta otsuse samaaegselt, võttes aluseks sama vestluse ja samad tõendavad dokumendid.

(16) ELi kodanike perekonnaliikmetele tuleks reeglina anda juurdepääs registreeritud reisijate programmile. ELi kodanike perekonnaliikmetel peaks olema võimalik registreeritud reisijate programmi kasutada isegi siis, kui nad ei ela ELi territooriumil, kuid reisivad sageli teatavasse liikmesriiki, et saata asjaomast ELi kodanikku või temaga kohtuda. Välispiiri ületavate ELi kodanike perekonnaliikmete kontrollimine peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil[22].

(17) ELi kodanike perekonnaliikmete esitatud taotluste läbivaatamine peaks toimuma samade kriteeriumide alusel, mida kohaldatakse ELi kodanike perekonnaliikmete esitatud sissesõiduviisade taotluste suhtes. See oleks kooskõlas kehtiva piirihalduspoliitikaga.

(18) On vaja kindlaks määrata liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses tagatud kooskõlas käesoleva määrusega juurdepääs registreeritud reisijate programmile, et sisestada, muuta, kustutada või kontrollida andmeid või teha neis päringuid.

(19) Igasugune keskses teabehoidlas säilitatavate registreeritud reisijate programmi andmete töötlemine peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega ja vajalik pädevate ametiasutuste ülesannete täitmiseks. Registreeritud reisijate programmi kasutamise korral peaksid pädevad asutused tagama nende isikute, kelle kohta andmeid soovitakse, inimväärikuse ja puutumatuse austamise ning ei tohiks diskrimineerida isikuid soolise, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(20) Koostada tuleks hädaolukorra lahendamise plaanid ning nimetatud plaane tuleks selgitada reisijatele, lennuettevõtjatele/vedajatele ning kõigile piiripunktis töötavatele ametiasutustele. Kui registreeritud reisija ei ole mistahes põhjusel näiteks võimeline kasutama automaatset piirikontrollisüsteemi ning ta suunatakse manuaalsesse piirikontrolli, tuleb piisavat tähelepanu pöörata sellele, et kõik järgnevad menetlused on põhiõigustega täielikult kooskõlas.

(21) Isikuandmeid (biomeetrilised ja tähtnumbrilised andmed) ei tohiks säilitada keskses teabehoidlas kauem, kui see on registreeritud reisijate programmi eesmärkide seisukohalt vajalik. On asjakohane säilitada andmeid maksimaalselt viis aastat, et võimaldada korduvate registreeritud reisijate programmi taotluste hindamisel võtta arvesse eelmistel taotlustel olevaid tähtnumbrilisi andmeid ning teabehoidlas säilitatavate sõrmejälgede (59 kuud) taaskasutamist. Lühem tähtaeg ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks piisav. Andmed tuleks kustutada viie aasta möödumisel, välja arvatud juhul, kui neid on põhjust kustutada varem. Registreeritud reisijate programmile juurdepääsu maksimaalne kehtivusaeg peaks olema viis aastat.

(22) Iga korduvtaotluse läbivaatamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik kopeerida sõrmejälgi 59 kuu jooksul alates esmakordsest sisestamisest kesksesse teabehoidlasse. Kui see ajavahemik on möödunud, tuleks sõrmejäljed uuesti koguda.

(23) Taotluse esitamise menetluse lihtsustamiseks peaks taotlejal olema võimalik esitada registreeritud reisijate programmi taotlus mistahes liikmesriigi konsulaadis või välispiiril asuvas piiripunktis. Mistahes liikmesriik peaks suutma taotlust kontrollida ja teha selle kohta otsuse vastavalt ühtsele taotlusvormile ning ühtsetele kõlblikkuseeskirjadele ja -kriteeriumidele. Reeglina tuleks korraldada vestlus.

(24) Biomeetriliste andmete kesksesse teabehoidlasse registreerimise tõttu peaks taotleja isikliku kohaleilmumise nõue – vähemalt esimese taotluse korral – olema üks registreeritud reisijate programmile juurdepääsu taotluse kontrollimise ja sellega seotud otsuse põhinõudeid.

(25) Automaatse piirikontrolli käigus peaks isikusamasuse kontroll välispiiril toimuma keskses teabehoidlas säilitatavate biomeetriliste andmete alusel. Isikusamasuse kontroll peaks olema võimalik ainult läbipääsuloa ja sõrmejälgede samaaegsel füüsilisel esitamisel. Automaatse ja manuaalse piirikontrolli käigus tuleks juurdepääsukontroll teostada keskses teabehoidlas säilitatavate tähtnumbriliste andmete alusel, esitades läbipääsuloa piiril füüsiliselt. Isikusamasuse kontroll ja saadud juurdepääs peaks esmast kontrolli teostavale piirivalveametnikule andma ainult kokkulangevust või kokkulangevuse puudumist tõendava tulemuse.

(26) Käesoleva määruse kohaldamise üle järelevalve tegemiseks ja selle hindamiseks tuleks kehtestada asjakohased meetmed. Et järelevalve käesoleva määruse kohaldamise üle oleks tõhus, tuleb seda korrapäraste ajavahemike järel hinnata.

(27) Statistilised andmed on üks oluline vahend piirikontrollimenetluste jälgimisel ja neid võib kasutada tõhusa juhtimisvahendina. Seetõttu tuleks selliseid andmeid ühtses vormis korrapäraselt koguda.

(28) Käesoleva määruse kohaldamisel rakendavad liikmesriigid isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[23]. Siiski tuleks üksikasjalikumalt selgitada teatavaid isikuandmete töötlemise seaduslikkuse ning andmete töötlemise, andmesubjektide õiguste kaitsmise ja andmekaitse üle teostatava järelevalvega seonduva vastutuse aspekte.

(29) Isikuandmete kaitsmisel kohaldatakse ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuse suhtes, mis on seotud läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemi operatiivjuhtimise ülesannete täitmisega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[24]. Siiski tuleks üksikasjalikumalt selgitada teatavaid isikuandmete töötlemise seaduslikkuse ning andmete töötlemise ja andmekaitse üle teostatava järelevalvega seonduva vastutuse aspekte.

(30) Kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikliga 28 loodud järelevalveasutused peaksid jälgima, et liikmesriigid töötleksid isikuandmeid õiguspäraselt, ning määrusega (EÜ) nr 45/2001 ametisse määratud Euroopa andmekaitseinspektor peaks jälgima ELi institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, võttes arvesse ELi institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid andmete valdkonnas.

(31) Euroopa andmekaitseinspektor ja järelevalveasutused peaksid registreeritud reisijate programmi koordineeritud järelevalve tagamiseks tegema aktiivset koostööd.

(32) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise.

(33) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[25].

(34) Selleks et võtta vastu lisade tehnilisi muudatusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte lisade tehniliste muudatuste vastuvõtmise kohta vastavalt artiklile 58. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

(35) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, , nimelt isikuandmete kaitset (ELi põhiõiguste harta artikkel 8) ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (käesoleva määruse artikkel 51) ning seda tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(36) Kuna liikmesriigid ei suuda üksi piisavalt saavutada ühtse registreeritud reisijate programmi kehtestamist ning registreeritud reisijate andmete salvestamist käsitlevate ühiste kohustuste, tingimuste ja korra loomist, ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(37) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse kohta otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(38) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes).[26] Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(39) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[27]. Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(40) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[28] tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ[29] artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(41) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[30] tähenduses, mis kuuluvad 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ[31] artikliga 3.

(42) Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[32] tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL[33] artikliga 3.

(43) Küprose puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(44) Käesolev määrus on akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(45) Kuna registreeritud reisijate suhtes kohaldatakse kõiki vajalikke kontrolle ja Schengeni acquis´d täielikult rakendavate liikmesriikide eelkontrollid ning need ei kujuta Bulgaaria, Rumeenia ja Küprose jaoks mingit ohtu, võivad nimetatud liikmesriigid ühepoolselt tunnustada registreeritud reisijate osalemist registreeritud reisijate programmis, et saada kasu piirikontrolli lihtsustamisest oma välispiiril,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse menetlused ja tingimused registreeritud reisijate programmile juurdepääsuks ning määratletakse läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemi kui registreeritud reisijate andmete säilitamise süsteemi eesmärk, funktsioonid ja vastutusala registreeritud reisijate programmi raames.

Artikkel 2

Registreeritud reisijate programmi ülesehitus

1. Registreeritud reisijate programmi aluseks on registreeritud reisijate andmete säilitamise süsteem, mis koosneb ühelt poolt igale reisijale antud läbipääsuloast ning teiselt poolt kesksest teabehoidlast, mis on keskse asukohaga registreeritud reisijate programmi andmete füüsiline ladustamiskoht, millele osutatakse kui „läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemile”.

2. Läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemi tehniline struktuur määratakse kindlaks artiklis 21.

3. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ametile (edaspidi „amet”) antakse keskse teabehoidla, tagavara keskse teabehoidla, igas liikmesriigis asuvate ühtsete liideste, võrgu sisestuspunktide ning keskse teabehoidla ja võrgu sisestuspunktide vahelise sideinfrastruktuuri arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesanded. Amet vastutab ka läbipääsuloa tehniliste spetsifikatsioonide kindlaksmääramise eest.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „registreeritud reisijate programm” – programm, mis võimaldab eelkontrolli läbinud ja registreeritud reisijate programmile juurdepääsu saanud kolmandate riikide kodanikel liidu välispiiril lihtsustatult piirikontrolli läbida;

(2) „registreeritud reisija” – kolmanda riigi kodanik, kellele on kooskõlas käesoleva määrusega antud juurdepääs registreeritud reisijate programmile;

(3) „amet” – määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks;

(4) „keskne teabehoidla” – keskse asukohaga registreeritud reisijate programmi andmete füüsiline ladustamiskoht;

(5) „läbipääsuluba” – seade, mille abil salvestatakse registreeritud reisijale antud kordumatu tunnus. Kordumatu tunnus seob reisijat ja kesksesse teabehoidlasse sisestatud andmeid.

(6) „operatiivjuhtimine” – kõik suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikud ülesanded, kaasa arvatud vastutus nende kasutatava sideinfrastruktuuri eest;

(7) „arendamine” – kõik suuremahulise IT-süsteemi, kaasa arvatud selle kasutatava sideinfrastruktuuri loomiseks vajalikud ülesanded;

(8) „pädevad ametiasutused” – viisa- ja piirivalveasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008[34] artikli 4 lõike 3 tähenduses ning siseriiklike õigusaktide alusel määratud ametiasutused, kes teostavad isikute kontrolli piiripunktides välispiiril vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 562/2006[35].

(9) „kolmanda riigi kodanik” või „kolmanda riigi kodanikust reisija” – isik, kes ei ole ELi kodanik aluslepingu artikli 20 tähenduses, või kolmanda riigi kodanik, kellel on vastavalt ühelt poolt ELi ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt nende kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutele samaväärne vaba liikumise õigus kui liidu kodanikel.

(10) „taotlusvorm” – I lisas esitatud ühtne taotlusvorm registreeritud reisijate programmile juurdepääsu saamiseks;

(11) „biomeetrilised andmed” – sõrmejäljed;

(12) „reisidokument” – pass või sellega samaväärne dokument, mis lubab selle kasutajal ületada välispiiri ning kuhu võib kanda viisa;

(13) „isikusamasuse kontroll” – andmekogumite võrdlemise protsess väidetava isikusamasuse kindlakstegemiseks (üks-ühele kontroll);

(14) "tähtnumbrilised andmed" – tähtede, numbrite, erimärkide, tühikute ja kirjavahemärkidena esitatud andmed;

(15) „riiklik süsteem” – riistvara, tarkvara ja riiklik sideinfrastruktuur, millega ühendatakse pädevate ametiasutuste lõppkasutajate seadmeid igas liikmesriigis võrgu sisestuspunktidega vastavalt artikli 23 lõikele 2.

(16) „läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteem” – registreeritud reisijaid käsitlevate andmete säilitussüsteem, mis koosneb kesksest teabehoidlast ja loast;

(17) "vastutav liikmesriik" – liikmesriik, kes on sisestanud andmed kesksesse teabehoidlasse;

(18) „ühine taotluskeskus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009[36] artikli 41 lõikes 2 osutatud keskus;

(19) „järelevalveasutus” – vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28 loodud järelevalveasutus.

II peatükk

Registreeritud reisijate programmile juurdepääsutaotluse esitamise kord ning kohaldatavad tingimused

Artikkel 4

Registreeritud reisijate programmile juurdepääsutaotluste üle otsuste tegemiseks ja kontrollimiseks pädevad ametiasutused ja liikmesriigid

Registreeritud reisijate programmile juurdepääsutaotluste üle otsuste tegemiseks ja kontrollimiseks pädevateks ametiasutusteks on mistahes liikmesriigi viisa- ja piirivalveasutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad.

Artikkel 5

Taotluse esitamine

1. Kolmanda riigi kodanik võib registreeritud reisijate programmile juurdepääsutaotluse esitada mistahes liikmesriigi konsulaadis, ühises taotluskeskuses või välispiiril asuvas piiripunktis. Võimaluse korral võetakse vastu ka elektroonilisi avaldusi.

2. Taotlejatelt võidakse nõuda taotluse esitamiseks kohtumise kokkuleppimist. Kohtumine toimub tavaliselt kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil kohtumist taotleti.

3. Juhul kui taotleja taotleb juurdepääsu registreeritud reisijate programmile esimest korda, siis peab ta sõrmejälgede esitamiseks, vestluseks ja reisidokumendi kontrollimiseks isiklikult kohale ilmuma.

4. Juhul kui taotleja esitab elektroonilise taotluse või kuulub lõike 5 kohaldusalasse, siis kogutakse biomeetrilised andmed, kontrollitakse reisidokumenti ja korraldatakse vestlus võimaluse korral siis, kui tehakse otsus taotluse kohta ning väljastatakse läbipääsuluba.

5. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, võivad pädevad ametiasutused loobuda lõikes 3 osutatud nõudest, kui taotlejal on elamisluba või elanikukaart või kui taotleja on neile tuntud on ausameelsuse ja usaldusväärsuse poolest.

6. Taotluse esitamisel peab taotleja:

(a) olema vähemalt 12-aastane;

(b) esitama artikli 6 kohase taotlusvormi;

(c) esitama artikli 7 kohase reisidokumendi;

(d) võimaldama artikli 8 kohaselt koguda oma sõrmejälgi;

(e) esitama võimaluse korral artikli 9 ja II lisa kohased tõendavad dokumendid;

(f) maksma tasu vastavalt artiklile 10.

7. Taotleja võib taotluse tagasi võtta mistahes ajal enne taotluse kohta otsuse tegemist.

Artikkel 6

Taotlusvorm

1. Iga taotleja esitab täidetud ja allkirjastatud taotluse vormi. Alaealised esitavad taotluse vormi, mille on allkirjastanud vanema hooldusõigust teostav isik või seaduslik eestkostja.

2. Liikmesriigid teevad taotluse vormi taotlejatele laialdaselt ja kergesti ning tasuta kättesaadavaks.

3. Taotluse vorm on kättesaadav vähemalt järgmistes keeltes: asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kolmanda riigi või kolmandate riikide ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus saab taotlust esitada ning vajaduse korral kolmandast riigist naaberriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes).

4. Liikmesriigid teavitab taotlejaid sellest, millist keelt või milliseid keeli võib kasutada taotluse vormi täitmisel.

Artikkel 7

Reisidokument

Taotleja esitab masinloetava reisidokumendi või elektroonilise masinloetava reisidokumendi, mis on kehtiv vähemalt registreeritud reisijate programmile juurdepääsuks taotletud ajavahemiku vältel ning on väljastatud viimase viie aasta jooksul. Reisidokumendile on lisatud nõutav viisa või sellega on kaasas nõutav masinloetav elamisluba või elanikukaart. Võimaluse korral võib taotleja registreeritud reisijate programmile juurdepääsu taotlemisega samaaegselt taotleda ka viisat.

Artikkel 8

Biomeetrilised andmed

1. Juhul kui taotleja ei ole eelnevalt registreeritud reisijate programmile juurdepääsu taotlenud, koguvad liikmesriigid andmeid taotleja biomeetriliste tunnuste kohta, mille hulka kuuluvad neli otsevajutusega ja digitaalselt registreeritud sõrmejälge, mis koguti kooskõlas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetega.

2. Juhul kui nelja sõrmejälje kogumine ei ole võimalik, kogutakse maksimaalne võimalik arv sõrmejälgi. Liikmesriigid tagavad, et juhuks, kui sõrmejälgede võtmine on raskendatud, on olemas sobivad menetlused, millega austatakse taotleja inimväärikust.

3. Taotlejalt varasema taotluse menetlemise käigus kogutud sõrmejäljed kopeeritakse uude taotlusse, kui kõnealused tunnused sisestati esimest korda kesksesse teabehoidlasse vähem kui 59 kuud enne uue taotluse esitamise kuupäeva.

Kui siiski esineb põhjendatud kahtlus taotleja isikusamasuse suhtes või kohe ei ole võimalik kinnitada, et sõrmejäljed koguti esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul, võtavad pädevad ametiasutused taotlejalt sõrmejäljed.

4. Otsuse, mis käsitleb spetsifikatsioone sõrmejälgede resolutsiooni ning kasutamise kohta isikusamasuse tuvastamiseks registreeritud reisijate programmis biomeetriliste andmete alusel, teeb komisjon vastavalt artiklile 37.

5. Sõrmejäljed koguvad pädevate ametiasutuste kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad.

6. Sõrmejäljed ei ole seotud tähtnumbriliste andmetega ning need salvestatakse keskse teabehoidla eraldiseisvatesse osadesse.

Artikkel 9

Tõendavad dokumendid

1. Registreeritud reisijate programmile juurdepääsu taotlemisel esitab taotleja:

(a) reisi eesmärki tõendavad dokumendid;

(b) tõendid reisimise ja kahe järgmise reisi ajal majutusega seotud piisavate elatusvahendite olemasolu kohta;

(c) dokumendid, mis tõendavad reisija ametialast või perekondlikku seisundit, nagu näiteks ärimehed, riigiteenistujad, kes osalevad liikmesriikide ja ELi institutsioonide regulaarsetes ametlikes kontaktides, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad koolitustel osalemise eesmärgil, isikud, kes reisivad seminaridel ja konverentsidel osalemise eesmärgil või osalevad majandustegevuses, liidu kodanike perekonnaliikmed, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmed.

2. Juhul kui taotleja on vaba liikumise õigust omava ELi kodaniku perekonnaliige, peab taotleja vajaduse korral esitama ainult liikmesriigi väljastatud elanikukaardi ning tõendid oma isiku, kodakondsuse ja perekondlike sidemete kohta liidu kodanikuga, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ.

3. Juhul kui kolmanda riigi kodanik esitab mitmekordse viisa taotluse ja registreeritud reisijate programmile juurdepääsu taotluse samaaegselt ja samas kohas, tuleb esitada ainult ühed tõendavad dokumendid.

4. Juhul kui mitmekordse viisa omanik esitab taotluse registreeritud reisijate programmile juurdepääsu saamiseks samas kohas, kus mitmekordne viisa väljastati, kuid ei tee seda samaaegselt, võib registreeritud reisijate programmile juurdepääsu saamiseks esitatud taotluse hindamiseks kasutada mitmekordse viisa taotluseks esitatud tõendavaid dokumente. Kui varem esitatud tõendavate dokumentide ajakohasuse suhtes eksisteerib kahtlusi, võib liikmesriik nõuda kümne tööpäeva jooksul uute tõendavate dokumentide esitamist.

Mitteammendav loetelu tõendavatest dokumentidest, mida pädevad ametiasutused võivad taotlejalt nõuda, on esitatud II lisas.

5. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejalt tõendeid ülalpidamise ja/või eramajutuse kohta, lastes täita asjaomase liikmesriigi koostatud vormi. Selliseid tõendeid võib nõuda maksimaalselt kahe järgmise reisi kohta. Nimetatud vormil on eelkõige kirjas järgmine:

(a) ülalpidamise ja/või eramajutuse kehtivusaeg;

(b) kas vorm tõendab ülalpidamise ja/või eramajutuse olemasolu;

(c) kas võõrustaja on üksikisik, äriühing või organisatsioon;

(d) võõrustaja isik ja kontaktandmed;

(e) küllakutsutud taotleja(d);

(f) majutuskoha aadress;

(g) võimalikud perekondlikud sidemed võõrustajaga.

Lisaks liikmesriigi ametlikule keelele või ametlikele keeltele koostatakse vorm veel vähemalt ühes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. Vormil esitatakse sellele allakirjutavale isikule artikli 48 lõikes 1 osutatud teave. Näidisvorm edastatakse komisjonile.

6. Pädevad ametiasutused võivad loobuda ühest või mitmest lõikes 1 osutatud nõudest, kui taotlejal on elamisluba või kui taotleja on neile tuntud oma ausameelsuse ja usaldusväärsuse poolest.

Artikkel 10

Tasud

1. Taotlejad maksavad III lisas esitatud tasu.

2. Tasu suurus vaadatakse korrapäraselt läbi, et kajastada halduskulusid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 59 vastu tasude kohandamist käsitlevaid delegeeritud õigusakte.

3. Tasu võetakse eurodes, selle kolmanda riigi omavääringus või selles kolmandas riigis tavaliselt kasutatavas vääringus, kus taotlus esitatakse, ja see ei kuulu tagastamisele sõltumata taotluse tulemusest või juhul, kui taotlus tagasi võetakse.

4. Kui tasu võetakse muus vääringus kui eurodes, määratakse selles vääringus võetava tasu summa kindlaks ja see vaadatakse korrapäraselt läbi euro jaoks Euroopa Keskpanga kehtestatud valuutavahetuse viitekursi alusel. Võetud tasu summat võib ümardada.

5. Taotlejale antakse makstud tasu eest trükitud või elektrooniline kviitung.

III PEATÜKK

Taotluse läbivaatamine ja selle kohta otsuse tegemine

Artikkel 11

Vastuvõetavus

1. Pädevad asutused kontrollivad, et:

– taotleja on vähemalt 12-aastane;

– taotlus sisaldab artikli 5 lõike 6 punktides b, c ja e osutatud elemente;

– taotleja biomeetrilised andmed on kogutud ning

– tasu on makstud.

2. Kui pädevad ametiasutused leiavad, et lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, on taotlus vastuvõetav ning pädevad ametiasutused:

– järgivad artiklis 24 kirjeldatud korda;

– vaatavad taotluse täiendavalt läbi.

3. Kui pädevad ametiasutused leiavad, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, on taotlus vastuvõetamatu ning pädevad ametiasutused peatavad viivitamata taotluse läbivaatamise ja:

– tagastatavad taotluse vormi ning kõik muud taotleja esitatud dokumendid,

– hävitavad kogutud biomeetrilised andmed.

Artikkel 12

Taotluse läbivaatamine

1. Võimaluse korral vaatavad taotlusi läbi ja korraldavad vestlusi ainult artiklis 4 osutatud pädevad ametiasutused.

2. Taotluse läbivaatamisel kontrollib pädev ametiasutus:

(a) et taotleja täidab määruse (EL) nr 562/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud sisenemise nõuded;

(b) et taotleja esitatud reisidokument, viisa, elamisluba või elamiskaart on kehtiv ja ei ole vale, võltsitud ega järeletehtud;

(c) et taotleja tõendab vajadust või põhjendab kavatsust reisida sageli ja/või regulaarselt;

(d) et taotleja ei ole eelnevalt ületanud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust ning ta on tõendab oma ausameelsust ja usaldusväärsust, eelkõige tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt õigeaegselt;

(e) taotleja kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendusi;

(f) et taotleja tõendab oma majanduslikku olukorda päritolu- või elukohariigis ning et tal on piisavad elatusvahendid nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või et ta saab selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

(g) et taotleja ei ole isik, kelle kohta on siseriiklikesse andmebaasidesse ja/või Schengeni infosüsteemi (SIS) sisestatud hoiatusteade;

(h) et taotleja ei ole ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele ega rahvusvahelistele suhetele, eelkõige juhul, kui tema kohta ei ole liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteadet sisenemise keelamiseks samadel põhjustel;

(i) kas taotlejale on eelnevalt antud juurdepääs registreeritud reisijate programmile, kas seda on pikendatud, kas selle andmisest on keeldutud või on see tühistatud.

Kontrollides, kas taotleja täidab määruse nr 562/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud sisenemise nõudeid, pööratakse erilist tähelepanu selle hindamisele, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu liikmesriikide julgeolekule ning kas taotleja kavatseb lahkuda liikmesriikide territooriumilt seal lubatud viibimise ajal.

3. Kavandatud viibimise ajaks ette nähtud elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise (viibimiste) kestusele ja eesmärgile (eesmärkidele) ning asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides kehtivate säästumajutuse keskmiste toitlustus- ja majutushindade alusel, võttes aluseks liikmesriikide poolt Schengeni piirieeskirjade artikli 34 kohaselt kindlaks määratud võrdlussummad. Elatusvahendite piisavuse tõendusena võib samuti käsitada tõendeid ülalpidamise ja/või eramajutuse kohta.

4. Taotluse läbivaatamine põhineb eelkõige esitatud dokumentide ehtsusel ja usaldusväärsusel ning taotleja avalduste õigsusel ja usaldusväärsusel. Juhul kui taotluse läbivaatamise eest vastutaval liikmesriigil on mistahes kahtlusi taotleja, tema esitatud avalduste või tõendavate dokumentide suhtes, võib kõnealune liikmesriik enne taotluse kohta otsuse tegemist konsulteerida teiste liikmesriikidega.

5. Taotluse läbivaatamise ajal võivad pädevad ametiasutused põhjendatud juhtumitel nõuda vastavalt artiklile 9 täiendavaid dokumente.

6. Varasem keeldumine registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest ei põhjusta automaatset keeldumist uue taotluse alusel. Uut taotlust hinnatakse kogu kättesaadava teabe põhjal.

7. ELi kodanike perekonnaliikmete esitatud taotluste läbivaatamine toimub samade kriteeriumide alusel kui nende esitatud sissesõiduviisade taotluste puhul.

Artikkel 13

Taotluse kohta otsuse tegemine

1. Artikli 11 alusel vastuvõetud taotluse kohta teevad pädevad ametiasutused otsuse 25 kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

2. Välja arvatud juhul, kui taotlust peetakse vastuvõetamatuks või kui taotleja on selle tagasi võtnud, tehakse otsus:

(a) anda juurdepääs registreeritud reisijate programmile vastavalt artiklile 14 või

(b) keelduda juurdepääsu andmisest registreeritud reisijate programmile vastavalt artiklile 15.

IV PEATÜKK

Registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmine, pikendamine, andmisest keeldumine ja tühistamine

Artikkel 14

Registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmine ja selle pikendamine

1. Esialgne juurdepääs registreeritud reisijate programmile antakse üheks aastaks. Juurdepääsu võidakse pikendada kahe aasta võrra, millele järgneb veel kaks aastat ilma uue avalduse esitamiseta, kui tegemist on reisijatega, kes on järginud välispiiri ületamist ja Schengeni alal viibimist käsitlevaid eeskirju ja õigusnorme. Lubatud juurdepääsu kestus ei või olla pikem kui reisidokumendi (reisidokumentide), viisa, elamisloa või elamiskaardi kehtivusaeg ning see määratakse kindlaks artikli 12 kohase läbivaatamise alusel.

2. Juurdepääs registreeritud reisijate programmile antakse ilma täiendavate menetlusnõueteta ja sõltuvalt käesolevas määruses kehtestatud sisuliste nõuete täitmisest isikutele, kellele väljastatakse vähemalt kaheaastase kehtivusajaga mitmekordne viisa või D-liiki viisa ning isikutele, kellel on elamisluba, ja ELi kodanike perekonnaliikmetele.

3. Artiklis 26 esitatud andmed sisestatakse kesksesse teabehoidlasse pärast registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andva otsuse vastu võtmist.

4. Artiklis 27 esitatud andmed sisestatakse läbipääsuloale pärast registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andva otsuse vastu võtmist.

5. Artiklis 30 esitatud andmed sisestatakse kesksesse teabehoidlasse pärast registreeritud reisijate programmile juurdepääsu pikendava otsuse vastu võtmist.

Artikkel 15

Registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumine

1. Juurdepääsu andmisest registreeritud reisijate programmile keeldutakse juhul, kui:

(a) taotleja esitab mitte kehtiva, vale, võltsitud või järeletehtud reisidokumendi;

(b) taotlejal puudub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001[37] nõutud kehtiv elamisluba, elamiskaart või viisa ning ta ei täida määrusest tulenevaid nõudeid;

(c) taotleja ei tõenda vajadust või ei põhjenda kavatsust reisida sageli ja/või regulaarselt;

(d) taotleja on eelnevalt ületanud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust ning ta ei tõenda oma ausameelsust ega usaldusväärsust, eelkõige tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt õigeaegselt;

(e) taotleja ei esita põhjendusi kavandatud riigis viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta;

(f) taotleja ei tõenda oma majanduslikku olukorda päritolu- või elukohariigis ning et tal puuduvad piisavad elatusvahendid nii kavandatud viibimise ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks, või ta ei suuda selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

(g) taotleja on isik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemis antud hoiatusteade;

(h) taotleja on ohuks mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, eelkõige juhul, kui tema kohta on liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatusteade sisenemise keelamiseks samadel põhjustel,

või

(i) kui on põhjendatult alust kahelda taotleja esitatud tõendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses või taotleja avalduste usaldusväärsuses.

2. Otsus juurdepääsu andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale IV lisas esitatud standardvormi kasutades.

3. Ilma et see piiraks kohtuliku läbivaatamise õigust on taotlejal, kellele keelduti taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi menetlusõiguse kohaselt registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmast, õigus keeldumise läbivaatamiseks, et vaidlustada või parandada võimaliku vead vastavalt õigusele, mis käsitleb tõhusat õiguskaitsevahendit[38]. Kaebus esitatakse taotluse kohta otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust läbivaatamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud IV lisas.

4. Registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise korral lisatakse andmed kesksesse teabehoidlasse vastavalt artiklile 28.

Artikkel 16

Tühistamine

1. Juurdepääs registreeritud reisijate programmile tühistatakse juhul kui:

(a) selgub, et registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmise tingimused ei olnud täidetud;

(b) selgub, et registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmise tingimused ei ole enam täidetud;

(c) registreeritud reisija taotlusel.

2. Mis tahes liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad tulenevalt lõikest 1 igal ajal juurdepääsu tühistada.

3. Kui pädevate ametiasutuste hulka mitte kuuluvatel ametiasutustel on tõendeid, mis viitavad, et juurdepääs registreeritud reisijate programmile tuleks tulenevalt lõikest 1 tühistada, teavitavad nad sellest pädevaid ametiasutusi viivitamata.

4. Otsus registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmise tühistamise kohta ning selle põhjused edastatakse registreeritud reisijale IV lisas esitatud standardvormi kasutades.

5. Ilma et see piiraks kohtuliku läbivaatamise õigust, on registreeritud reisijal, kelle puhul taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi menetlusõiguse kohaselt tühistati registreeritud reisijate programmile juurdepääs, õigus keeldumise läbivaatamiseks, et vaidlustada või parandada võimalikud vead vastavalt õigusele, mis käsitleb tõhusat õiguskaitsevahendit,[39] välja arvatud juhul, kui juurdepääs tühistati registreeritud reisija taotlusel vastavalt lõike 1 punktile c. Kaebus esitatakse tühistamise kohta otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust läbivaatamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud IV lisas.

6. Registreeritud reisijate programmile juurdepääsu tühistamise korral lisatakse andmed kesksesse teabehoidlasse vastavalt artiklile 29.

7. Juhul kui juurdepääsu tühistamist taotles registreeritud reisija, on registreeritud reisijal õigus nõuda teda käsitlevate andmete viivitamatut kustutamist. Liikmesriigid teavitavad registreeritud reisijat kõnealusest õigusest.

V PEATÜKK

Halduskorraldus

Artikkel 17

Haldus

1. Pädevad ametiasutused arhiveerivad taotlusi. Iga taotlus sisaldab taotluse vormi, asjaomaste tõendavate dokumentide koopiaid, tehtud kontrollide registrit ja viidet registreeritud reisijate programmi juurdepääsunumbrile, et vajaduse korral oleks töötajatel võimalik taastada taotluse kohta vastu võetud otsuse taust.

2. Taotluse toimikuid säilitatakse kuni registreeritud reisijate programmile juurdepääsu kehtivuse lõpuni.

3. Juhul kui juurdepääs andmisest registreeritud reisijate programmile keeldutakse või juurdepääs tühistatakse, säilitatakse taotluse toimikuid kuni kaks aastat. Kõnealune tähtaeg algab kuupäeval, mil pädev ametiasutus võtab vastu otsuse juurdepääsu andmisest keeldumise või juurdepääsu tühistamise kohta. Taotlejate poolt tagasi võetud taotlused kustutatakse viivitamata. Liikmesriigid võivad taotluse toimikuid ja tõendavaid dokumente säilitada elektroonilisel kujul.

Artikkel 18

Taotluste läbivaatamiseks, läbipääsulubade väljastamiseks, järelevalveks ja statistikaks vajalikud vahendid

1. Iga liikmesriik vastutab taotluste esitamise ja läbivaatamise ning läbipääsulubade väljastamisega seotud korra kehtestamise eest.

2. Liikmesriigid kasutavad piisaval arvul sobilikke töötajaid taotluste läbivaatamisega seotud ülesannete täitmiseks viisil, millega tagatakse üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet.

3. Pädevad ametiasutused koolitavad piisavalt töötajaid ning vastutavad selle eest, et töötajail oleks täielik, täpne ja ajakohane teave asjakohase ELi ja siseriikliku õiguse kohta.

4. Pädevad ametiasutused tagavad taotluste läbivaatamise ja läbipääsulubade väljastamise sagedase ja piisava järelevalve ning võtavad parandusmeetmeid juhul, kui avastatakse käesoleva määruse sätetest ja menetlustest kõrvalekaldumine.

5. Liikmesriigid koostavad registreeritud reisijate programmi käsitleva aastastatistika vastavalt V lisas esitatud tabelile. Kõnealune statistika tuleb ametile esitada iga kalendriaasta 1. märtsiks. Amet avaldab kõnealuse statistika.

Artikkel 19

Töötajate käitumine

1. Liikmesriikide pädevad ametiasutused tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu.

2. Pädevad ametiasutused austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega.

3. Oma ülesannete täitmisel väldivad pädevad ametiasutused taotlejate või registreeritud reisijate diskrimineerimist soolise, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 20

Üldsuse teavitamine

Liikmesriigid annavad üldsusele kogu asjakohase teabe registreeritud reisijate programmile juurdepääsu taotlemise kohta, eelkõige järgmise teabe:

(a) taotlemise kriteeriumid, tingimused ja kord;

(b) taotluste läbivaatamise tähtajad;

(c) tasud;

(d) kuhu taotlused võib esitada.

VI PEATÜKK

Läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemi tehniline struktuur, andmeliigid ja pädevate ametiasutuste poolt andmete sisestamine

Artikkel 21

Läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemi tehniline struktuur

Läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteem koosneb:

(a) kesksest teabehoidlast, mis koosneb põhiteabehoidlast ja tagavara teabehoidlast, mis suudab tagada põhisüsteemi rikke korral kõik selle funktsioonid;

(b) ühtsest liidesest, mis asub igas liikmesriigis ja põhineb ühistel tehnilistel spetsifikatsioonidel ning on kõikide liikmesriikide jaoks identne;

(c) ühtse liidese osaks olevatest võrgu sisestuspunktidest, mis on riiklikud juurdepääsupunktid, mis ühendavad artikli 3 lõikes 15 määratletud iga liikmesriigi riiklikke süsteeme keskse teabehoidlaga;

(d) sideinfrastruktuurist keskse teabehoidla ja võrgu sisestuspunktide vahel ning

(e) ühtsetel tehnilistel standarditel põhinevast läbipääsuloast.

Artikkel 22

Läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemis salvestatud andmeliigid

1. Keskses teabehoidlas salvestatakse ainult järgmist liiki andmed:

(a) artikli 25 lõigetes 1–4 ja artiklites 26, 28, 29 ja 30 osutatud tähtnumbrilised andmed taotleja ja antud juurdepääsu, juurdepääsu andmisest keeldumise ning kehtetuks tunnistatud või pikendatud juurdepääsu kohta;

(b) artikli 25 lõikes 5 osutatud biomeetrilised andmed;

Tähtnumbrilised ja biomeetrilised andmed salvestatakse keskse teabehoidla eraldiseisvatesse osadesse.

2. Artiklis 27 osutatud läbipääsuloale salvestatakse ainult kordumatu tunnuse number.

Artikkel 23

Andmete sisestamine, muutmine, kustutamine, otsimine ja päringute tegemine

1. Artikli 22 lõikes 1 osutatud juurdepääs kesksele teabehoidlale ja läbipääsuloale andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks, otseseks päringute tegemiseks või andmete otsimiseks kooskõlas käesoleva määrusega antakse eranditult pädevate ametiasutuste käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel nõuetekohaselt volitatud töötajatele. Nimetatud ametiasutuste juurdepääs piirdub ulatusega, mis on vajalik kõnealuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud eesmärkidega ja mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.

2. Iga liikmesriik määrab pädevad ametiasutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs kesksele teabehoidlale või läbipääsuloale andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks, päringute tegemiseks või andmete otsimiseks. Iga liikmesriik edastab ametile viivitamata selliste ametiasutuste, sealhulgas artikli 52 lõikes 4 osutatud asutuste nimekirja ning teatab selle mis tahes muudatustest.

3. Nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist avaldab amet lõikes 2 osutatud ametiasutuste koondnimekirja Euroopa Liidu Teatajas. Nimekirja muutmise korral avaldab amet kord aastas ajakohastatud koondnimekirja.

Artikkel 24

Taotleja andmete sisestamise kord

1. Kui taotlus on artiklist 11 tulenevalt vastuvõetav, loob pädev ametiasutus viivitamata taotlustoimiku, sisestades kesksesse teabehoidlasse artiklis 25 osutatud andmed, kui nimetatud andmed peab esitama taotleja.

2. Kui õiguslikel põhjustel ei nõuta teatavate andmete esitamist, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „mittevajalik”.

Artikkel 25

Registreeritud reisijate programmile juurdepääsutaotluse esitamise korral sisestatavad andmed

Pädev ametiasutus sisestab taotlustoimikusse järgmised andmed:

(1) taotluse kordumatu number;

(2) olekuteave, mis näitab, et registreeritud reisijate programmile juurdepääsu taotletakse;

(3) ametiasutus, kellele taotlus esitati, sealhulgas ametiasutuse asukohaandmed;

(4) taotluse vormilt võetakse järgmised andmed:

(a) perekonnanimi; eesnimi(-nimed);

(b) sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi või varasemad perekonnanimed), sünniriik, kodakondsus(ed) ning sugu;

(c) sünniaeg, sünnikoht;

(d) reisidokumendi (reisidokumentide) liik ja number, selle (need) välja andnud ametiasutus ning väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõpp;

(e) taotluse esitamise koht ja kuupäev;

(f) vajaduse korral tulenevalt artikli 9 lõikest 5 üksikasjad isiku kohta, kes kohustub tasuma kutsutava elamiskulud viibimise ajal:

i)        füüsilise isiku puhul isiku perekonnanimi, eesnimi, aadress ja telefoninumber;

ii)       ettevõtja või muu organisatsiooni puhul ettevõtja/organisatsiooni nimi ja aadress ning kõnealuse ettevõtja/organisatsiooni kontaktisiku perekonnanimi, eesnimi ja telefoninumber;

(g) reiside peamine eesmärk;

(h) taotleja kodune aadress ja telefoninumber;

(i) vajaduse korral viisakleebise number;

(j) vajaduse korral elamisloa või elamiskaardi number;

(k) praegune töökoht ja tööandja; üliõpilaste puhul õppeasutuse nimi;

(l) alaealiste puhul taotleja vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja perekonnanimi ja eesnimi(nimed);

(5) sõrmejäljed vastavalt artiklile 8.

Artikkel 26

Kesksesse teabehoidlasse lisatavad andmed registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmise või avalduse tagasi võtmise korral

1. Kui võetakse vastu otsus registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmise kohta, lisab pädev ametiasutus, kes juurdepääsu andis, taotlustoimikusse järgmised andmed:

(a) olekuteave, mis näitab, et juurdepääs registreeritud reisijate programmile on antud;

(b) juurdepääsu andnud ametiasutus, sealhulgas ametiasutuse asukohaandmed;

(c) registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmist käsitleva otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

(d) juurdepääsu kehtivusaja algus- ja lõpukuupäev;

2. Juhul kui taotleja võtab taotluse tagasi enne registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmist käsitleva otsuse tegemist, märgib pädev ametiasutus, et taotluse läbivaatamine on nimetatud põhjusel lõpetatud, ning läbivaatamise lõpetamise kuupäeva ja kustutab taotlemistoimikust andmed.

Artikkel 27

Läbipääsuloale lisatavad andmed registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmise korral

1. Kui võetakse vastu otsus registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmise kohta, sisestab pädev ametiasutus, kes juurdepääsu andis, läbipääsuloale kordumatu tunnuse numbri. Kordumatu tunnuse number on sama, mis taotluse number.

2. Läbipääsuluba antakse taotlejale.

Artikkel 28

Kesksesse teabehoidlasse lisatavad andmed registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise korral

1. Kui võetakse vastu otsus registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise kohta, lisab pädev ametiasutus, kes juurdepääsu andmisest keeldus, taotlustoimikusse järgmised andmed:

(a) olekuteave, mis näitab, et registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest on keeldutud;

(b) registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldunud ametiasutus, sealhulgas ametiasutuse asukohaandmed;

(c) registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev.

2. Taotlustoimikust peab (peavad) selguma ka registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise põhjus(ed), milleks on üks või mitu artikli 15 lõikes 1 loetletud põhjustest.

Artikkel 29

Kesksesse teabehoidlasse lisatavad andmed registreeritud reisijate programmile juurdepääsu tühistamise korral

1. Kui võetakse vastu otsus registreeritud reisijate programmile juurdepääsu tühistamise kohta, lisab pädev ametiasutus, kes juurdepääsu tühistas, taotlustoimikusse järgmised andmed:

(a) olekuteave, mis näitab, et registreeritud reisijate programmile juurdepääs on tühistatud;

(b) juurdepääsu tühistanud ametiasutus, sealhulgas ametiasutuse asukohaandmed;

(c) registreeritud reisijate programmile juurdepääsu tühistamise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev.

2. Taotlustoimikust peab (peavad) selguma registreeritud reisijate programmile juurdepääsu tühistamise põhjus(ed), milleks on üks või mitu artikli 16 lõikes 1 loetletud põhjustest.

Artikkel 30

Kesksesse teabehoidlasse lisatavad andmed registreeritud reisijate programmile juurdepääsu pikendamise korral

Kui võetakse vastu otsus registreeritud reisijate programmile juurdepääsu pikendamise kohta, lisab pädev ametiasutus, kes juurdepääsu pikendas, taotlustoimikusse järgmised andmed:

(a) olekuteave, mis näitab, et registreeritud reisijate programmile juurdepääsu on pikendatud;

(b) juurdepääsu pikendanud ametiasutus, sealhulgas ametiasutuse asukohaandmed;

(c) otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

(d) pikendatud kehtivusaja algus- ja lõpukuupäev.

VII PEATÜKK

Andmete kasutamine

Artikkel 31

Andmete kasutamine taotluste läbivaatamiseks, kadunud või varastatud läbipääsulubade puhul või juhul, kui tekib probleeme registreeritud reisijate piiriületamise lihtsustamisel

1. Pädev ametiasutus teeb taotluste läbivaatamiseks ja kõnealuste taotlustega seotud otsuste, sealhulgas registreeritud reisijate programmile juurdepääsu tühistamist või pikendamist käsitlevate otsuste tegemiseks päringu keskses teabehoidlas. Lisaks sellele teevad pädevad ametiasutused päringu keskses teabehoidlas juhul, kui läbipääsuluba on kadunud või varastatud, või kui tekib probleeme registreeritud reisijate piiriületamise lihtsustamisel.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võimaldatakse pädevale ametiasutusele päringute tegemist järgmistest andmetest ühe või mitme kohta:

(a) taotluse kordumatu number;

(b) artikli 25 lõike 4 punktides a–c osutatud andmed;

(c) artikli 25 lõike 4 punktis d osutatud reisidokumendil olevad andmed;

(d) vajaduse korral viisakleebise, elamisloa või elamiskaardi number.

3. Kui lõikes 2 loetletud ühe või mitme andme alusel tehtud otsingust selgub, et taotlejat käsitlevad andmed on keskses teabehoidlas registreeritud, antakse pädevale ametiasutusele juurdepääs taotlustoimikule, kuid mitte biomeetrilisi andmeid sisaldavale eraldiseisvale osale.

4. Pädev ametiasutus teostab otsingu biomeetriliste andmetega keskse teabehoidla eraldiseisvas osas, et pikendada juurdepääsu registreeritud reisijate programmile ning kui tekib probleeme registreeritud reisijate piiriületamise lihtsustamisel ainult juhul, kui registreeritud reisija esitab läbipääsuloa ja sõrmejäljed samaaegselt. Kui sellisest otsingust selgub, et registreeritud reisijat käsitlevad andmed on salvestatud kesksesse teabehoidlasse, antakse pädevale ametiasutusele juurdepääs taotlustoimikule, sealhulgas biomeetrilistele andmetele.

5. Pädev ametiasutus teostab otsingu keskse teabehoidla eraldiseisvas osas ainult biomeetriliste andmete abil ja ilma läbipääsuluba kasutamata ainult selleks, et vaadata läbi taotlus, võtta vastu otsus registreeritud reisijate programmile antud juurdepääsu tühistamise kohta ja juhul, kui läbipääsuluba on kadunud või varastatud. Kui sellisest otsingust selgub, et taotlejat käsitlevad andmed on salvestatud kesksesse teabehoidlasse, antakse pädevale ametiasutusele juurdepääs taotlustoimikule, sealhulgas biomeetrilistele andmetele.

Artikkel 32

Andmete kasutamine kontrolli teostamisel välispiiril asuvates piiripunktides

1. Lihtsustamaks registreeritud reisijate piiriületust, kontrollides selleks registreeritud reisijate isikusamasust ning seda, kas neile on antud juurdepääs registreeritud reisijate programmile ja/või kas on täidetud Schengeni piirieeskirjade kohased liikmesriigi territooriumile sisenemise või sealt lahkumise tingimused, võimaldatakse pädeval ametiasutusel teha otsinguid keskses teabehoidlas, kasutades selleks kordumatu tunnuse (läbipääsuluba) ja reisidokumendi numbrit, mille abil kontrollitakse, et registreeritud reisijate programmile juurdepääsuks kontrolliti registreeritud reisija isikusamasust, kontrollides registreeritud reisija sõrmejälgi.

2. Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingust selgub, et registreeritud reisijat käsitlevad andmed on salvestatud kesksesse teabehoidlasse, antakse pädevale ametiasutusele kokkulangevust või kokkulangevuse puudumist tõendav teave.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib manuaalse piirikontrolli käigus kontrollida registreeritud reisija isikusamasust manuaalselt, reisidokumendi visuaalse kontrollimise teel.

Artikkel 33

Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

Järgmiste andmete kohta esitavad pädevad ametiasutused päringuid üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma et neil oleks võimalus teha kindlaks üksiktaotleja isik:

(1) olekuteave;

(2) taotleja praegune kodakondsus;

(3) taotluse esitamise koht ja kuupäev;

(4) registreeritud reisijate programmile juurdepääsu käsitleva otsuse liik(liigid) ja põhjus(ed);

(5) reisidokumendi (reisidokumentide) liik ja selle (need) väljastanud riik;

(6) pädev ametiasutus (sealhulgas asukoht), kus tehti otsus registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmise, selle andmisest keeldumise, selle tühistamise või pikendamise kohta ning otsuse tegemise kuupäev;

(7) reiside eesmärk;

(8) kadunud või varastatud läbipääsuload.

VIII PEATÜKK

Andmete säilitamise aeg, andmete muutmine ning kadunud või varastatud läbipääsuluba

Artikkel 34

Andmete säilitamise aeg

1. Taotlustoimikuid säilitatakse keskses teabehoidlas maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artikli 16 lõikes 7, artikli 26 lõikes 2 ja artiklis 35 sätestatud kustutamist või artiklis 45 sätestatud kirjendamist.

Säilitamisaeg algab:

(a) registreeritud reisijate programmile juurdepääsu või pikendatud juurdepääsu aegumise kuupäeval;

(b) keskses teabehoidlas taotlustoimiku loomise kuupäeval, juhul kui taotlus on tagasi võetud;

(c) registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise või selle tühistamise korral kuupäeval, mil pädev ametiasutus tegi vastava otsuse.

2. Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab keskne teabehoidla automaatselt individuaalse taotlustoimiku.

3. Registreeritud reisija võib läbipääsuloa endale jätta.

Artikkel 35

Andmete muutmine ja ennetähtaegne kustutamine

1. Üksnes vastutaval liikmesriigil on õigus enda poolt kesksesse teabehoidlasse sisestatud andmeid muuta selliste andmete parandamise või kustutamise teel.

2. Kui mõnel liikmesriigil on tõendeid, mille kohaselt keskses teabehoidlas töödeldavad andmed on ebatäpsed või et andmeid töödeldi keskses teabehoidlas vastuolus käesoleva määrusega, kontrollib ta asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata. Seda võib teha ka registreeritud reisija taotluse alusel.

3. Kui mõnel mittevastutaval liikmesriigil on tõendeid, mille kohaselt keskses teabehoidlas töödeldavad andmed on ebatäpsed või et andmeid töödeldi keskses teabehoidlas vastuolus käesoleva määrusega, teatab ta sellest vastutavale liikmesriigile viivitamata. Vastutav liikmesriik kontrollib asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata.

4. Kui taotleja on enne artikli 34 lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppu saanud liikmesriigi kodakondsuse, kustutab selle liikmesriigi pädev ametiasutus, mille kodakondsus saadi, viivitamata taotlustoimiku.

5. Kui kohus või apellatsiooninõukogu on registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise tühistanud, peab registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldunud liikmesriik artiklis 28 osutatud andmed kustutama viivitamata pärast seda, kui registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise tühistamise otsus on jõustunud. Eespool nimetatud kohtu või apellatsiooninõukogu otsusest sõltuva taotluse vaatab pädev ametiasutus uuesti läbi, võttes arvesse kohtu või apellatsiooninõukogu arvamust.

Artikkel 36

Kadunud või varastatud läbipääsuluba

1. Registreeritud reisija teavitab väljastavat ametiasutust läbipääsuloa kadumisest või varastamisest.

2. Kui läbipääsuloa kadumisest või varastamisest teatab pädevale ametiasutusele kolmas osapool, blokeerib pädev ametiasutus registreeritud reisijate programmile antud juurdepääsu ning teavitab juurdepääsu andnud liikmesriiki. Vastutav liikmesriik teavitab registreeritud reisijat kadunud või varastatud läbipääsuloast telefoni, faksi, posti või elektronposti teel.

3. Kui läbipääsuloa kadumisest või varastamisest teatab registreeritud reisija, kontrollib vastutav liikmesriik, kas on antud juurdepääs registreeritud reisijate programmile. Liikmesriik väljastab registreeritud reisija taotlusel uue läbipääsuloa. Muul juhul juurdepääs blokeeritakse.

4. Registreeritud reisija tasub uue läbipääsuloa väljastamisega kaasnevad kulud.

IX PEATÜKK

Arendamine, toimimine ja vastutus

Artikkel 37

Rakendusmeetmete vastuvõtmine komisjonis

1. Komisjon võtab vastu keskse teabehoidla, ühtsete liideste ja sideinfrastruktuuri arendamises, tehniliseks rakendamiseks ning arenguks vajalikud meetmed, eelkõige:

(a) spetsifikatsioonid sõrmejälgede resolutsiooni ning kasutamise kohta isikusamasuse tuvastamiseks registreeritud reisijate programmis biomeetriliste andmete alusel vastavalt artiklile 8;

(b) süsteemi füüsiliseks struktuuriks, sealhulgas sideinfrastruktuuri kavandamiseks;

(c) andmete sisestamiseks kooskõlas artikliga 24;

(d) andmetele juurdepääsuks kooskõlas artiklitega 31, 32 ja 33;

(e) andmete säilitamiseks, muutmiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks kooskõlas artiklitega 34 ja 35;

(f) kadunud või varastatud läbipääsulubade puhul juurdepääsu blokeerimiseks kooskõlas artikliga 36;

(g) registrite pidamiseks ja nendele juurdepääsuks kooskõlas artikliga 45;

(h) toimimisnõueteks;

(i) ärinõuete määratlus, sealhulgas läbipääsuloa kujundus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artiklis 57 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 38

Arendamine ja operatiivjuhtimine

1. Amet vastutab põhiteabehoidla, tagavara teabehoidla, ühtsete liideste, sealhulgas võrgu sisestuspunktide, riiklike süsteemide ja võrgu sisestuspunktide vahelise sideinfrastruktuuri arendamise ning läbipääsuloa tehniliste spetsifikatsioonide kindlaksmääramise eest võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse jõustumist ning ning artiklis 37 sätestatud meetmete vastuvõtmist komisjonis. Amet võtab komisjoni pooldava arvamuse korral vastu läbipääsuloa, keskse teabehoidla, ühtsete liideste ning sideinfrastruktuuri tehnilised spetsifikatsioonid.

Arendamine koosneb tehniliste spetsifikatsioonide viimistlemisest ja rakendamisest, testimisest ning üldisest projekti koordineerimisest.

Amet teostab koos liikmesriikidega keskse teabehoidla kõikehõlmava testi. Komisjon teavitab testi tulemustest Euroopa Parlamenti.

2. Amet vastutab põhiteabehoidla, tagavara teabehoidla ja ühtsete liideste operatiivjuhtimise eest. Amet tagab koostöös liikmesriikidega, et alati kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs. Amet vastutab ka keskse teabehoidla ja võrgu sisestuspunktide vahelise sideinfrastruktuuri operatiivjuhtimise eest.

Keskse teabehoidla operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud keskse teabehoidla pidevaks toimimiseks (7 päeva nädalas ööpäevaringselt) kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd, tagamaks, et süsteem töötab operatiivsuseseisukohalt rahuldaval tasemel, eelkõige seoses konsulaaresinduses või piiripunktis kesksest teabehoidlast päringu teostamiseks kuluva ajaga, mis peaks olema nii lühike kui võimalik.

3. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet kõiki asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad registreeritud reisijate programmi andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui nad on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 39

Liikmesriikide vastutus

1. Iga liikmesriik vastutab:

(a) riikliku süsteemi arendamise, keskse teabehoidlaga ühendumise ja läbipääsulubade väljastamise eest;

(b) riikliku süsteemi korralduse, haldamise, toimimise ja hoolduse eest;

(c) pädevate ametiasutuste käesoleva määruse kohase kesksele teabehoidlale juurdepääsu kontrollimise ja korraldamise eest ning selliste töötajate ja nende profiilide loetelu loomise ja korrapärase ajakohastamise eest.

2. Iga liikmesriik määrab riikliku asutuse, kes võimaldab pädevate ametiasutuste juurdepääsu kesksele teabehoidlale, ning ühendab kõnealuse riikliku asutuse võrgu sisestuspunktiga.

3. Liikmesriigid järgivad andmete töötlemise automatiseeritud korda.

4. Enne loa saamist keskses teabehoidlas säilitatavate andmete töötlemiseks läbivad kesksele teabehoidlale juurdepääsu või selle kasutamise õigust omavate ametiasutuste töötajad andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe.

5. Riiklike süsteemide tegevusest ning riiklike kasutusliideste majutusest tekkinud kulud kannab ELi eelarve.

Artikkel 40

Vastutus andmete kasutamisel

1. Iga liikmesriik tagab andmete seadusliku töötlemise ning eelkõige selle, et keskses teabehoidlas töödeldavatele andmetele on käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks juurdepääs üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatel. Vastutav liikmesriik tagab eelkõige:

(a) andmete seadusliku kogumise;

(b) andmete seadusliku edastamise kesksesse teabehoidlasse;

(c) kesksesse teabehoidlasse edastatavate andmete täpsuse ja ajakohasuse.

2. Amet tagab, et keskset teabehoidlat käitatakse kooskõlas käesoleva määruse ja selle artiklis 37 nimetatud rakenduseeskirjadega. Amet teeb eelkõige järgmist:

(a) võtab vajalikud meetmed tagamaks keskse teabehoidla ning keskse teabehoidla ja võrgu sisestuspunktide vahelise sideinfrastruktuuri turvalisuse, ilma et see piiraks iga liikmesriigi vastutust;

(b) tagab, et keskses teabehoidlas töödeldavatele andmetele oleks käesolevast määrusest tulenevate ameti tööülesannete täitmiseks juurdepääs üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatel.

3. Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni meetmetest, mida ta võtab lõike 2 alusel registreeritud reisijate programmi tegevuse alustamiseks.

Artikkel 41

Andmete hoidmine riiklikes toimikutes

1. Liikmesriik võib hoida riiklikes toimikutes selliseid tähtnumbrilisi andmeid, mida asjaomane liikmesriiki kooskõlas registreeritud reisijate programmi eesmärkide ja asjakohaste, sealhulgas andmekaitset käsitlevate seadusesätetega kesksesse teabehoidlasse sisestas.

2. Andmeid ei säilitata riiklikes toimikutes kauem kui keskses teabehoidlas.

3. Andmete kasutamist vastuolus lõikega 1 käsitatakse väärkasutusena liikmesriikide õiguse alusel.

4. Käesolevat artiklit ei või tõlgendada nõudena teha keskses teabehoidlas tehnilisi kohandusi. Liikmesriigid võivad säilitada andmeid vastavalt käesolevale artiklile ainult omal kulul ja vastutusel ning kasutades selleks oma tehnilisi vahendeid.

Artikkel 42

Andmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele

Käesoleva määruse kohaselt keskses teabehoidlas või taotluste läbivaatamise ajal töödeldud andmeid ei edastata ega tehta mingil juhul kättesaadavaks kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Artikkel 43

Andmete turvalisus

1. Vastutav liikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist võrgu sisestuspunkti ning edastamise ajal. Iga liikmesriik tagab kesksest teabehoidlast saadud andmete turvalisuse.

2. Iga liikmesriik võtab seoses riikliku süsteemiga vajalikke meetmeid, mis hõlmavad ka turvakava, et:

(a) füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa infrastruktuuri kaitseks;

(b) hoida ära loata isikute juurdepääsu riiklikele rajatistele, kus liikmesriik teostab registreeritud reisijate programmi eesmärkidega seotud toiminguid (kontroll rajatisse sisenemisel);

(c) hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine (andmekandjate kontroll);

(d) hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);

(e) hoida ära andmete loata töötlemine keskses teabehoidlas ja keskses teabehoidlas töödeldavate andmete mis tahes loata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

(f) tagada, et kesksele teabehoidlale juurdepääsu luba omavatel isikutel oleks juurdepääs üksnes nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, kasutades eranditult individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (juurdepääsu kontroll);

(g) tagada, et kõik kesksele teabehoidlale juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on õigus andmeid sisestada, muuta, kustutada, teha päringuid ja otsinguid, ning teevad need profiilid artiklis 52 osutatud järelevalveasutustele vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

(h) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada andmesidevahendite abil (andmeside kontroll);

(i) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, missuguseid andmeid on keskses teabehoidlas töödeldud, millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

(j) hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära andmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine andmete kesksesse teabehoidlasse või kesksest teabehoidlast edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

(k) teostada järelevalvet käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhususe üle ja võtta sisejärelevalvega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega (sisemine audit).

3. Amet võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõikes 2 esitatud eesmärgid seoses keskse teabehoidla toimimisega, kaasa arvatud turvakava vastuvõtmine.

Artikkel 44

Vastutus

1. Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kannatanud kahju ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada vastutavalt liikmesriigilt hüvitist tekitatud kahju eest. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2. Kui registreeritud reisijate programmile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul (ja sellises ulatuses), kui Amet või muud registreeritud reisijate programmis osalevad liikmesriigid ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostjaks oleva liikmesriigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 45

Andmetöötlustoimingute registreerimine

1. Iga liikmesriik ja amet registreerivad kõik keskses teabehoidlas tehtavad andmetöötlustoimingud. Need kirjed näitavad artikli 23 lõikes 1 ning artiklites 31–33 osutatud andmete kasutamise eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 25–26 ja 28–30, päringus kasutatud andmete liiki vastavalt artiklitele 31–33 ning andmeid sisestanud või neid kasutanud ametiasutuse nime. Lisaks registreerib iga liikmesriik töötajad, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või neist väljavõtteid tegema.

2. Selliseid kirjeid võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmekaitse tagamiseks. Kirjeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta volitamata isikute eest ja aasta möödudes pärast artikli 33 lõikes 1 osutatud viieaastase säilitamise aja lõppu kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

Artikkel 46

Sisekontroll

Liikmesriigid tagavad, et iga keskse teabehoidla andmetele juurdepääsu omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajadusel koostööd järelevalveasutusega.

Artikkel 47

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada kesksesse teabehoidlasse sisestatud andmete väärkasutuse karistatavus, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

X PEATÜKK

Andmesubjekti õigused ja järelevalve

Artikkel 48

Õigus teabele

1. Vastutav liikmesriik teatab taotlejatele ning artikli 25 lõike 4 punktis f osutatud isikutele:

(a) artikli 52 lõikes 4 osutatud vastutava töötleja nime koos tema kontaktandmetega;

(b) andmete keskses teabehoidlas töötlemise eesmärgi;

(c) andmete vastuvõtjate kategooriad;

(d) andmete säilitamisaja;

(e) asjaolu, et taotluse läbivaatamiseks on andmete kogumine kohustuslik;

(f) asjaolu, et taotlejatel on juurdepääsuõigus nendega seotud andmetele ning õigus taotleda nendega seotud ebatäpsete andmete parandamist või nendega seotud ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta ning saada nende artikli 52 lõikes 1 osutatud järelevalveasutuste kontaktandmed, kes vaatavad läbi isikuandmete kaitset käsitlevad kaebused.

2. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse kirjalikult taotlejale, kui artikli 25 lõigetes 4 ja 5 osutatud andmed taotluse vormilt ja sõrmejälgede andmed on kogutud.

3. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse artikli 25 lõike 4 punktis f osutatud isikutele vormidel, millele peavad alla kirjutama kutse, ülalpidamise ja majutuse olemasolu tõendavad isikud.

Nimetatud isikute poolt alla kirjutatud vormi puudumisel esitatakse kõnealune teave vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 11.

Artikkel 49

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

1. Igal isikul on õigus teada saada, missugused andmed on tema kohta keskses teabehoidlas salvestatud ja milline liikmesriik need kesksele teabehoidlale edastas, ilma et see piiraks kohustust esitada muud teavet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile a. Ainult liikmesriik võib anda loa andmetega tutvumiseks. Iga liikmesriik registreerib kõik sellised andmetega tutvumise taotlused.

2. Iga isik võib nõuda teda käsitlevate ebatäpsete andmete parandamist ja ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Parandamise ja kustutamise teostab andmed edastanud liikmesriik viivitamata ja vastavalt oma õigusnormidele.

3. Kui lõike 2 kohane nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi ametiasutused, kellele nõue esitati, 14 päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi ametiasutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib ühekuulise tähtaja jooksul andmete täpsust ning nende keskses teabehoidlas töötlemise seaduslikkust.

4. Kui selgub, et keskses teabehoidlas salvestatud andmed on ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab andmed edastanud liikmesriik need vastavalt artikli 35 lõigetele 2 ja 3. Vastutav liikmesriik teatab viivitamata kirjalikult asjaomasele isikule teda käsitlevate andmete parandamiseks või kustutamiseks võetud meetmetest.

5. Kui vastutav liikmeriik ei nõustu sellega, et keskses teabehoidlas salvestatud andmed on ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta viivitamata kirjalikult asjaomasele isikule, miks ta ei kavatse viimasega seotud andmeid parandada või kustutada.

6. Vastutav liikmesriik annab asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave hõlmab – muu hulgas artikli 52 osutatud järelevalveasutustelt saadavat – teavet selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus kõnealuse liikmesriigi pädevatele ametiasutustele või kohtule ning missugust abi võib asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormide kohaselt saada.

Artikkel 50

Andmekaitset käsitlevate õiguste tagamiseks tehtav koostöö

1. Liikmesriigid teevad artikli 49 lõigetes 2 ja 3 sätestatud õiguste kaitsmiseks aktiivselt koostööd.

2. Iga liikmesriigi järelevalveasutus abistab või nõustab vastava taotluse korral vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikele 4 asjaomast isikut tema andmete parandamist või kustutamist käsitleva õiguse kasutamisel.

3. Andmed edastanud vastutava liikmesriigi järelevalveasutus ja selle liikmesriigi järelevalveasutused, kellele taotlus esitati, teevad sel eesmärgil koostööd.

Artikkel 51

Õiguskaitsevahendid

1. Igas liikmesriigis on igal isikul õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile selle liikmesriigi kohtus, kes keeldus andmast artikli 49 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada või kustutada.

2. Järelevalveasutuste abi jääb kogu menetluse ajaks kättesaadavaks.

Artikkel 52

Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve

1. Järelevalveasutus teostab järelevalvet artikli 22 lõikes 1 osutatud isikuandmete kõnealuse liikmesriigi poolt töötlemise seaduslikkuse üle, sealhulgas kesksesse teabehoidlasse andmete edastamise üle ja sealt väljavõtete tegemise üle.

2. Järelevalveasutus tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi riiklikus süsteemis toimuvate andmetöötlustoimingute audit.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutusel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks.

4. Seoses isikuandmete töötlemisega registreeritud reisijate programmis määrab iga liikmesriik asutuse, kes on vastutav töötleja vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktile d ja kellel on keskne vastutus kõnealuses liikmesriigis andmete töötlemisel. Liikmesriik teatab kõnealuse ametiasutuse nime komisjonile.

5. Iga liikmesriik esitab mis tahes teabe, mida järelevalveasutused on taotlenud, ning eelkõige annab viimastele teavet kooskõlas artikliga 39 ja artikli 40 lõikega 1 teostatud tegevustest, tagab neile juurdepääsu artikli 39 lõike 1 punktis c osutatud loeteludele ning oma registritele, nagu on osutatud artiklis 45, ning võimaldab neile igal ajal juurdepääsu oma ruumidele.

Artikkel 53

Euroopa andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet selle üle, et ameti teostatav isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva määrusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja volitusi.

2. Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi Ameti teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, ametile, komisjonile ja järelevalveasutustele. Ametile antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3. Amet edastab Euroopa andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, võimaldab talle igal ajal juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja artikli 45 lõikes 1 osutatud kirjetele ning oma ruumidele.

Artikkel 54

Järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1. Järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad registreeritud reisijate programmi koordineeritud järelevalve.

2. Tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, vahetavad nad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3. Järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nimetatud koosolekute kulud kannab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

4. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ametile ühine tegevusaruanne. Aruandes on esitatud iga liikmesriigi kohta peatükk, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutus.

XI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 55

Edastamise alustamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 22 lõikes 1 osutatud andmete edastamiseks kesksesse teabehoidlasse.

2. Amet teavitab komisjoni, et on võtnud artikli 38 lõikes 1 osutatud vajalikud tehnilised meetmed.

Artikkel 56

Töölerakendamine

Komisjon määrab registreeritud reisijate programmi töölerakendamise kuupäeva, kui:

(a) artikli 37 lõikes 1 ja 2 osutatud meetmed on võetud;

(b) tehniliste meetmete valideerimise järel teatavad liikmesriigid komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 22 lõikes 1 osutatud andmete edastamiseks kesksesse teabehoidlasse;

(c) amet on teatanud artikli 38 lõikes 1 osutatud keskse teabehoidla põhjaliku testimise edukast lõpuleviimisest, ning

(d) amet on teavitanud komisjoni, et keskne teabehoidla on töölerakendamiseks valmis.

Artikkel 57

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 58

Lisade muudatused

Komisjonil on artikli 59 kohaselt õigus võtta käesoleva määruse lisade muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte.

Artikkel 59

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 10 lõikes 2 ja artiklis 58 osutatud volitused antakse määramata ajaks alates X.X.201X. (Käesoleva määruse jõustumise kuupäev).

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 2 ja artiklis 58 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 10 lõike 2 ja artikli 58 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 60

Teatamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

(a) artikli 9 lõikes 5 osutatud siseriikliku vormi ülalpidamise ja/või eramajutuse olemasolu tõendamiseks, juhul kui kõnealust vormi kasutatakse;

(b) ametiasutuse, kes on vastutav töötleja vastavalt artikli 52 lõikele 4;

(c) artiklis 56 osutatud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed.

2. Liikmesriigid teatavad ametile:

(a) artiklis 23 osutatud pädevad ametiasutused, kelle on juurdepääs andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks, päringute tegemiseks või andmete otsimiseks;

(b) statistika, mis on koostatud vastavalt artikli 18 lõikele 5 ja V lisale.

3. Amet teavitab komisjoni, et on võtnud vajalikke tehnilisi ja õiguslikke meetmeid ja keskne teabehoidla on töölerakendamiseks valmis.

4. Komisjon teeb lõike 1 punkti a kohaselt esitatud teabe kättesaadavaks liikmesriikidele ja üldsusele pidevalt ajakohastatava elektroonilise väljaande vahendusel.

5. Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros teatavad komisjonile 10 tööpäeva jooksul, kas nad tunnustavad ühepoolselt registreeritud reisijate osalemist registreeritud reisijate programmis, et saada kasu piirikontrolli lihtsustamisest oma välispiiril. Komisjon avaldab nende liikmesriikide saadetud teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 61

Nõuanderühm

Nõuanderühm jagab ametile eksperditeadmisi registreeritud reisijate programmi kohta ning eelkõige seoses ameti iga-aastase tööprogrammi ja tegevusaruande ettevalmistamisega.

Artikkel 62

Koolitus

Amet täidab keskse teabehoidla tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesandeid.

Artikkel 63

Järelevalve ja hindamine

1. Amet tagab, et oleks olemas menetlused, mille abil jälgida keskse teabehoidla toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2. Tehnilise hoolduse eesmärgil on Ametil juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses teabehoidlas tehtud töötlemistoimingutega.

3. Kaks aastat pärast seda, kui registreeritud reisijate programm on tööle rakendatud, ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab amet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande registreeritud reisijate programmi tehnilise toimimise, sealhulgas turvalisuse kohta.

4. Kolm aastat pärast seda, kui registreeritud reisijate programm on tööle rakendatud, ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon registreeritud reisijate programmi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist registreeritud reisijate programmi suhtes, registreeritud reisijate programmi turvalisust, biomeetriliste andmete kogumise ja kasutamise rakendamist, vastavust andmekaitse eeskirjadele ning taotluste ja läbipääsulubade väljastamisega seotud menetluste korrale. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

5. Liikmesriigid annavad ametile ja komisjonile lõigetes 3 ja 4 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet vastavalt ameti ja komisjoni poolt eelnevalt kindlaks määratud kvantitatiivsetele näitajatele.

6. Amet annab komisjonile lõikes 4 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 64

Jõustumine ja kohaldatavus

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates artiklis 56 osutatud kuupäevast.

3. Artikleid 37, 38, 39, 43, 55, 56, 57, 58, 59 ja 60 kohaldatakse alates lõikes 1 osutatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

President                                                        eesistuja                                                                       

I LISA

ÜHTNE TAOTLUSVORM[40]

Registreeritud reisijate

programmi taotlus

1. Perekonnanimi (x) || AINULT AMETLIKUKS KASUTAMISEKS

2. Sünnijärgne perekonnanimi (varasemad perekonnanimed) (x) || Viisataotluse kuupäev: Taotluse number: Taotlus esitati □saatkonnale/ konsulaadile □ ühises taotluskeskuses □ piiripunktis Nimi: Taotluse menetleja: Tõendavad dokumendid: □ Reisidokument □ Elatusvahendid □ Küllakutse □ Transpordivahend □ Muu: Otsus: □Andmisest keeldutud □ Antud Kehtiv: Kehtivusaeg

3. Eesnimi (-nimed) (x)

4. Sünniaeg (päev, kuu, aasta) || 5. Sünnikoht 5a. Sünniriik || 6. Praegune kodakondsus 6a. Kodakondsus sündimisel (kui erineb praegusest):

7. Sugu □ Mees □ Naine □ Täpsustamata || 8. Perekonnaseis □ vallaline □ abielus □ lahus elav isik □ lahutatud □ lesk □ muu (täpsustage)

9. Alaealiste puhul: perekonnanimi, eesnimi, aadress (kui erineb taotleja omast) ja vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja kodakondsus

10. Reisidokumendi liik □ Tavapass □ Diplomaatiline pass □ Teenistuspass □ Ametipass □ Eripass □ Muu reisidokument (täpsustada)

11. Reisidokumendi number || 12. Väljaandmise aeg || 13. Kehtiv kuni || 14. Väljastaja:

15. Taotleja kodune aadress ja e-posti aadress ||  Telefoninumber (-numbrid)

16. Elukoht muus riigis kui praeguse kodakondsuse järgses riigis □ Ei □ Jah Elamisluba või samaväärne luba ______number______________kehtiv kuni

* 17. Praegune töökoht ja töösuhte kestus

* 18. Tööandja nimi, aadress ja telefoninumber: Õpilaste ja üliõpilaste puhul haridusasutuse nimi ja aadress.

19. Reiside peamine eesmärk: □ Turism □ Äri □ Sugulaste või sõprade külastamine□ Kultuur □ Sport □ Ametireis □ Meditsiinilised põhjused □ Õpingud □ Muu (täpsustage)

* ELi, EMP või Šveitsi kodanike pereliikmed (abikaasa, lapsed või ülalpeetavad ülenejad sugulased), kes kasutavad vaba liikumise õigust, ei pea tärniga (*) märgistatud välju täitma. ELi, EMP või Šveitsi kodanike pereliikmed esitavad sugulust tõendavad dokumendid ning täidavad väljad nr 25 ja 26.

(x) Väljad 1–3 täidetakse kooskõlas reisidokumendis olevate andmetega.

20. Kehtiv Schengeni viisa □ number______________ □ Jah. Kehtivusaeg (-ajad) alates ___________________kuni ___________________ Viisa registreerimisnumber: ||

21. Registreeritud reisijate programmi taotlusega seoses varasemalt võetud sõrmejäljed □ Ei [……………………………….] □ Jah. […………………………………….] Kuupäev, kui on teada

*22. Liikmesriigis (-riikides) elava(te) küllakutsuja(te) perekonna- ja eesnimi (-nimed). Muul juhul hotelli(de) või ajutis(t)e majutuskoha (-kohtade) nimi (nimed) liikmesriigis (-riikides) ||

Küllakutsuja(te) / hotelli(de) / ajutis(t)e majutuskoha (-kohtade) aadress(id) ja e-posti aadress(id) || Telefoni- ja faksinumber ||

*23. Küllakutse esitanud ettevõtte/organisatsiooni nimi ja aadress || Ettevõtte/organisatsiooni telefoni- ja faksinumber ||

Ettevõtte/organisatsiooni kontaktisiku perekonna- ja eesnimi, aadress, telefon, faks ja e-posti aadress ||

||

*24. Reisikulud ja elamiskulud taotleja riigis viibimise ajal kannab ||

□ taotleja ise Elatusvahendid □ Sularaha □ Reisitšekid □ Krediitkaart □ Ettemakstud majutus □ Ettemakstud transport □ Muu (täpsustage) || □ sponsor (võõrustaja, ettevõte, organisatsioon) (täpsustada) [… …] □ märgitud väljal 18 või 19 [… …] □ muu (täpsustage) Elatusvahendid □ Sularaha □ Majutus olemas □ Kõik kulud on viibimise ajal kaetud □ Ettemakstud transport □ Muu (täpsustage) ||

||  

25. ELi, EMP või Šveitsi kodanikust pereliikme isikuandmed ||

Perekonnanimi || Eesnimi (eesnimed) ||

Sünniaeg || Kodakondsus || Reisidokumendi või isikutunnistuse number ||

Aadress || Telefoninumber || E-posti aadress ||

26. Sugulusside ELi, EMP või Šveitsi kodanikuga □ abikaasa □ laps □ lapselaps □ ülalpeetav üleneja sugulane ||

27. Koht ja kuupäev || 28. Allkiri (alaealise puhul vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja allkiri) ||

Olen teadlik, et registreeritud reisijate programmi taotluse tasu tagastamisele ei kuulu.

Olen teadlik, et mul peab olema nõuetekohane reisi- ja tervisekindlustus esimese viibimise ajaks ja kõigiks järgmisteks külastusteks liikmesriikide territooriumile.

Olen teadlik alljärgnevast ning annan selleks oma nõusoleku: käesoleva taotluse vormiga nõutavate andmete kogumine ning vajaduse korral sõrmejälgede võtmine on registreeritud reisijate programmi taotluse läbivaatamiseks kohustuslik. Kogu mind puudutav isiklik teave, mis on esitatud registreeritud reisijate programmi taotluse vormil, ning minu sõrmejäljed edastatakse liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele, kes seda teavet töötlevad, et vastu võtta otsus minu registreeritud reisijate programmi taotluse kohta.

Kõnealused andmed ja ka andmed, mis käsitlevad otsust minu taotluse kohta või otsust registreeritud reisijate programmile juurdepääsu tühistamise või pikendamise kohta, sisestatakse kesksesse teabehoidlasse ja neid säilitatakse seal viis aastat, mille jooksul on teabele juurdepääs pädevatel viisaküsimustega tegelevatel asutustel või piirivalveasutustel. Andmete töötlemise eest vastutav liikmesriigi ametiasutus on [(…)].

Olen teadlik sellest, et mul on õigus saada ükskõik millises liikmesriigis teade kesksesse teabehoidlasse sisestatud mind käsitlevate isikuandmete kohta ja selle kohta, milline liikmesriik on kõnealused andmed sisestanud, ning taotleda minu kohta käivate ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult töödeldavate mind käsitlevate andmete kustutamist. Minu selgelt väljendatud nõudmise korral teavitab minu taotlust läbivaatav ametiasutus mind sellest, kuidas ma saan kasutada oma õigust kontrollida mind käsitlevaid isikuandmeid ning lasta neid parandada või need kustutada, sealhulgas sellest, millised on sellekohased õiguskaitsevahendid vastavalt asjaomase riigi õigusele. Isikuandmete kaitset käsitlevate kaebustega tegeleb asjaomase liikmesriigi järelevalveasutus [kontaktandmed].

Kinnitan, et olen esitanud õiged ja täielikud andmed. Olen teadlik, et valeandmete esitamise korral lükatakse minu taotlus tagasi või tühistatakse juba antud juurdepääs registreeritud reisijate programmile ning mind võidakse taotlust menetleva liikmesriigi õiguse kohaselt vastutusele võtta.

Kohustun lahkuma liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppemist õigeaegselt.

Koht ja kuupäev || Allkiri (alaealise puhul vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja allkiri):

II LISA

MITTEAMMENDAV LOETELU TÕENDAVATEST DOKUMENTIDEST

Registreeritud reisijast taotleja esitatavad tõendavad dokumendid, millele osutatakse artiklis 9, võivad olla järgmised.

1. Reisi eesmärgiga seotud dokumendid

(1) Ärireisi puhul:

(a) äriühingu või ametiasutuse kutse osalemiseks kaubandus-, tööstus- või tööalastel nõupidamistel, konverentsidel või üritustel;

(b) muud dokumendid, mis tõendavad äri- või tööalaste suhete olemasolu;

(c) äriühingu äritegevust tõendavad dokumendid;

(d) taotleja töökohta [staatust][olukorda] äriühingus tõendavad dokumendid.

(2) Õpingute või muu koolitusega seotud reiside puhul:

(a) tõend õppeasutuse nimekirja kandmise kohta kutseõppe- või teoreetilistel kursustel osalemiseks põhi- või täienduskoolituse raames;

(b) üliõpilaspilet või tõend kursustel osalemise kohta

(3) Turismireisi või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul:

(a) majutusega seotud dokumendid:

i)        küllakutse võõrustajalt, kui peatutakse võõrustaja juures;

ii)       dokument majutusettevõttelt või muu sobilik dokument, mis tõendab kavatsetud majutust;

(b) reisi teekonnaga seotud dokumendid:

i)        viimase aasta jooksul tehtud broneeringute kinnitused või kavandatavat majutust ja/või teostatud reisi käsitlev muu asjakohane dokument.

(4) poliitika-, teadus-, kultuuri- ja spordi- või religioossete üritustega seoses või muudel põhjustel tehtava reisi puhul:

(a) kutse(d), tõendid nimekirja kandmise kohta või programmid, milles on (võimaluse korral) märgitud võõrustava organisatsiooni nimi ja viibimise (viibimiste) kestus, või muud reisi (reiside) eesmärki käsitlevad asjakohased dokumendid;

(5) reiside puhul, kus ametlike delegatsioonide liikmed osalevad asjaomase kolmanda riigi valitsusele saadetud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid liikmesriigi territooriumil:

(a) asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse kiri, milles kinnitatakse, et taotleja kuulub ametlikku delegatsiooni, mis reisib liikmesriiki eesmärgiga osaleda eespool nimetatud üritustel, koos ametliku kutse koopiaga.

2. Dokumendid, mis võimaldavad hinnata taotleja kavatsust liikmesriikide territooriumilt lahkuda:

(a) tõendid rahaliste vahendite olemasolu kohta elukohariigis;

(b) tõendid töötamise kohta: pangakonto väljavõtted;

(c) tõendid kinnisvara omamise kohta.

(d) tõend sidemete kohta elukohariigiga: perekondlikud sidemed; ametialane seisund.

3. Taotleja perekonnaga seotud dokumendid:

(a) vanemate nõusolek (juhul kui alaealine ei reisi koos vanematega);

(b) tõendid perekondlike sidemete kohta võõrustava/küllakutsuva isikuga.

(c) elamisluba.

III LISA

REGISTREERIMISTASU

1. Taotlejad maksavad registreerimistasu 20 eurot.

2. Juhul kui registreeritud reisijate programmi taotlus vaadatakse läbi samaaegselt mitmekordse viisa taotlusega, maksab taotleja tasu 10 eurot.

IV LISA

STANDARDVORM REGISTREERITUD REISIJATE PROGRAMMILE JUURDEPÄÄSU ANDMISEST KEELDUMISEST VÕI JUURDEPÄÄSU TÜHISTAMISEST TEATAMISEKS JA SELLE PÕHJENDAMISEKS[41]

___________

__________________________________________________________________________

JUURDEPÄÄSU ANDMISEST KEELDUMINE / JUURDEPÄÄSU TÜHISTAMINE

Pr/Hr

 ________________ saatkond/peakonsulaat/konsulaat/ühine taotluskeskus_________ ______;

 ____________________ piirivalveasutus [piiripunkti nimi ja riik].

on

 Teie taotluse läbi vaadanud;

 vaadanud läbi Teie juurdepääsu registreeritud reisijate programmile, number __________, antud:_______________ [kuupäev/kuu/aasta].

 Juurdepääsu andmisest registreeritud reisijate programmile keelduti  Juurdepääs registreeritud reisijate programmile tühistati

Otsus tehti järgmis(t)el põhjus(t)el:

1.    Teil puudub kooskõlas nõukogu 2001. aasta märtsi määrusega (EÜ) nr 539/2001 nõutud elamisluba/elamiskaart või viisa

2.    esitati vale, võltsitud või järeletehtud reisidokument

3.    Te ei tõenda vajadust või ei põhjenda kavatsust reisida sageli ja/või regulaarselt;

4.    ei põhjendatud kavatsetava riigis viibimise (viibimiste) eesmärki ja tingimusi

5.    Te ei ole tõendanud oma majanduslikku olukorda päritolu- või elukohariigis või ei ole esitanud tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta nii kavandatud viibimise (viibimiste) ajaks kui ka päritolu- või elukohariiki tagasipöördumiseks või Teil ei ole võimalik selliseid vahendeid seaduslikul viisil omandada;

6.    Te olete eelnevalt ületanud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust ning Te ei tõenda oma ausameelsust ega usaldusväärsust

7.    Schengeni Informatsioonisüsteemi on sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks ……………….. (liikmesriik) poolt;

8.    üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu ühe või mitme liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele, nagu on määratletud Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punktis 19, või ühe või mitme liikmesriigi rahvusvahelistele suhetele;

9.    kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed;

10. ei olnud võimalik teha kindlaks Teie kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt õigeaegselt

11.  Tühistamist taotles registreeritud reisija[42].

Märkused:

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

Märkused: Asjaomane isik võib registreeritud reisijate programmile juurdepääsu andmisest keeldumise või juurdepääsu tühistamise otsuse siseriikliku õiguse ja harta artikli 47 lõike 1 sätete alusel vaidlustada. Asjaomane isik saab koopia käesolevast dokumendist (iga liikmesriik peab viitama otsuse vaidlustamise õigust käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele ja vaidlustamise korrale, sealhulgas esitama teabe selle pädeva ametiasutuse, kellele saab esitada kaebuse, ja kaebuse esitamise tähtaegade kohta).

Kuupäev ja saatkonna / peakonsulaadi / konsulaadi / piirivalveasutuse / muu pädeva asutuse tempel.

Asjaomase isiku allkiri[43]

V LISA

REGISTREERITUD REISIJATE PROGRAMMI KÄSITLEV IGA-AASTANE STATISTIKA

Iga piiripunkti ja asukoha kohta, kus liikmesriigid registreeritud reisijate programmile juurdepääsu annavad, tuleb ametile esitada järgmised andmed artiklis 18 sätestatud tähtajaks:

– Juurdepääsutaotluste koguarv

– Heakskiidetud juurdepääsutaotluste koguarv

– Tagasi lükatud juurdepääsutaotluste koguarv

– Tühistatud juurdepääsude koguarv

– Viisat omavate kolmandate riikide kodanike taotletud juurdepääsude, neile antud juurdepääsude, juurdepääsu andmisest keeldumiste, juurdepääsu tühistamiste või pikendamiste koguarv

– Viisat mitte omavate kolmandate riikide kodanike taotletud juurdepääsude, neile antud juurdepääsude, juurdepääsu andmisest keeldumiste, juurdepääsu tühistamist või pikendamiste koguarv

– Registreerimisele kulunud keskmine aeg

– Piiripunktis andmete töötlemisele kuluv aeg

– Keskse teabehoidla andmete kättesaadavuse määr

– Veamäärad, võimatuks osutunud registreerimiste määr, valed kokkulangevused jne.

Andmete esitamisel kehtivad järgmised üldeeskirjad:

– Andmed, mis käsitlevad tervet eelmist aastat, esitatakse ühe failina.

– Andmed esitatakse ameti koostatud ühtset tüüpvormi kasutades.

– Andmed tehakse kättesaadavaks iga piiripunkti ja asukoha kohta, kus asjaomane liikmesriik registreeritud reisijate programmi taotlusi läbi vaatab, ja andmed grupeeritakse kolmandate riikide kaupa.

Kui andmed ei ole kas kättesaadavad või asjakohased ühe konkreetse kategooria ja kolmanda riigi kohta, jätab liikmesriik selle lahtri tühjaks (ei sisesta nulli („0”), märget „non applicable” („ei kohaldata”) ega muud väärtust).

ETTEPANEKULE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKULE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse registreeritud reisijate programm, tingimusel, et seadusandja võtab vastu ettepaneku, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (KOM(2011) 750 (lõplik)) ning tingimusel, et seadusandja võtab vastu nõukogu määruse ettepaneku, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (KOM(2011) 398) ning et vastava eelarverubriigi kulutuste ülemmäära raames on olemas piisavad vahendid.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[44]

Poliitikavaldkond: siseküsimuste valdkond (jaotis 18)

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[45]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euroopa Ülemkogu 2009. aasta detsembri kohtumisel vastu võetud Stockholmi programmiga taaskinnitati registreeritud reisijate programmi potentsiaali, eesmärgiga lihtsustada seaduslikku juurdepääsu liikmesriikide territooriumile. Registreeritud reisijate programmi loomise ettepanek lisati seetõttu Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavva. Arukate piiride paketi arendamise rahastamine on üks Sisejulgeolekufondi[46] prioriteetidest.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärgid nr 1 „Süsteemi arendamine” ja nr 2 „Süsteemi toimingud”

Registreeritud reisijate programmi ning läbipääsuloa ja keskse teabehoidla süsteemi eesmärk on lihtsustada eelkontrolli läbinud kolmandate riikide kodanikest sagedaste reisijate piiriületust.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Tegevusalad: Solidaarsus – Välispiirid, tagasipöördumine, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine (peatükk 18 02)

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Registreeritud reisijate programm vähendab uute tehnoloogiate kasutamise abil registreeritud reisijate piiriületusele kuluvat aega ja sellega kaasnevaid kulutusi ning suurendab piiripunktide läbilaskevõimet, andes seega liikmesriikide käsutusse uue vahendi, millega tõhusalt ja tulemuslikult juhtida reisijatevooge. Registreeritud reisijate piirikontrollile ei tohiks kuluda keskmiselt rohkem kui 20–40 sekundit.

Lisaks sellele vabastab registreeritud reisijate programmi kasutusele võtmine 25 % seni sagedaste ja eelkontrolli läbinud reisijate piiriüleste liikumiste kontrollimisele kulunud vahendeist ning võimaldab keskenduda paremini kõrgema riskiastmega reisijatele.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Arendamise ajal

Pärast ettepaneku eelnõu heaks kiitmist ja tehniliste spetsifikatsioonide vastuvõtmist hakkab tehnilist süsteemi välja töötama välistöövõtja. Süsteemide arendamine toimub IT-ameti üldisel koordineerimisel kesk- ja siseriiklikul tasandil. IT-amet määrab koostöös kõigi sidusrühmadega kindlaks üldise juhtimisraamistiku. Nagu selliste süsteemide arendamise puhul tavaline, määratletakse projekti algfaasis üldine projektijuhtimiskava ning kvaliteedi tagamise kava. Need peaksid sisaldama näidikuid, mis hõlmavad spetsiaalseid näitajaid, mis hõlmavad eelkõige:

          projekti üldstaatust

kokkulepitud ajakavale vastavat õigeaegset arendamist (etapid),

riskijuhtimist,

kokkulepitud assigneeringutele vastavat ressursside haldamist (inim- ja finantsressursid),

organisatsioonilist valmisolekut

…

Pärast süsteemi toimima hakkamist

Programmis osalevate isikute arv kategooriate kaupa (viisanõudega / viisanõudest vabastatud) ning taotletud juurdepääsu põhjenduste kaupa (ettevõtjad/õpilased/töötajad jne);

inimeste arv, kellele keelduti andmast juurdepääsu registreeritud reisijate programmile või kelle juurdepääs tühistati;

Piiripunktis või konsulaadis registreerimisele kulunud keskmine aeg;

Registreeritud reisijatel välispiiri ületamiseks kuluv aeg;

Süsteemi kättesaadavus;

Veamäärad, nt võimatuks osutunud registreerimiste määr, valedel alustel heakskiitmiste määr;

Üksikisikute poolt järelevalveametile (andmekaitseamet) esitatud kaebuste arv;

Ametiasutuste suhtes valede otsuste ja/või diskrimineerimise tõttu esitatud kaebuste arv;

Piiripunktide läbilaskevõime suurenes XX protsendi võrra;

Registreeritud reisijate programmi abil asendatud / kättesaadavaks tehtud piirivalvele ressursid, millega keskenduda kõrgema riskiastmega reisijate kontrollimisele ja/või teostada muid asjakohaseid toiminguid.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Välispiiril asuvates piiripunktides (maismaa-, mere- ja õhupiir) toimub iga päev ligikaudu 700 miljonit piiriületust. Arvestades, et piiriületamine suurimates ja rahvarohkemates piiripunktides on suurenenud ning kasv jätkub ka tulevikus, tähendaks ELi tasandil meetmete võtmata jätmine seda, et lihtsustataks ainult nende kolmandate riikide kodanike piiriületust, keda on spetsiaalselt nimetatud Schengeni piirieeskirjades ja kohaliku piiriliikluse määruses. See tähendab, et kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldataks põhjalikku kontrolli ning neile ei võimaldataks juurdepääsu automaatsele piirikontrollisüsteemile. Paljudel liikmesriikidel on juba praegu probleeme järjekordade korraldamisega piiripunktides. Sellistel liikmesriikidel oleks ainsaks lahenduseks täiendavate töötajate palkamine ja infrastruktuuri ümberehitamine; reisijatevoogude üha suurenev kasv tooks kaasa uusi sarnaseid probleeme.

Seetõttu on registreeritud reisijate programmi vaja registreeritud reisijate piiriületuste lihtsustamiseks, piirivalve ressursside vabastamiseks ning piirikontrollis isikukeskse lähenemisviisi kasutuselevõtmiseks.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Euroopa tasandil sekkumise vajadus on ilmne. Ükski liikmesriik üksi ei suuda üles ehitada registreeritud reisijate programmi, mille abil liikmesriikides piiriületust lihtsustada. Registreeritud reisijate programmi tuleb rakendada ELi kõigil välispiiridel ning sellel on positiivne mõju kõigi liikmesriikide piirivalve ressurssidele, võimaldades neid tõhusalt kasutada.

Registreeritud reisijate programmi käsitleva ettepanekuga tagatakse, et ELil on registreeritud reisijate programmi suhtes ühine lähenemisviis, mille aluseks on ühtsed õigusaktid ning millega tagatakse seega, et kõigil Schengeni piiridel kehtivad samad eeskirjad. Kolmandate riikide kodanikest reisijate jaoks tähendab see seda, et registreeritud reisijate programm on nende jaoks kättesaadav kõigis Schengeni piiripunktides ilma eraldi kontrollita. Teisisõnu, ühe liikmesriigi poolt eelkontrolli läbinud isikul on õigus ületada välispiiri lihtsustatud korra alusel mistahes teises liikmesriigis. Ilma ühtsete eeskirjadeta ei oleks see võimalik ehk ilma ELi osaluseta ei täidaks registreeritud reisijate programm oma eesmärki.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) ja viisainfosüsteemi (VIS) arendamisel saadud kogemused andsid järgmised tulemused:

1) Võimaliku kaitsena nõuete muutmisest tulenevate ülekulude ja viivituste vastu ei hakata ühtki vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala uut infosüsteemi, eriti kui see hõlmab suuremahulist IT-süsteemi, välja töötama enne, kui on kindlalt vastu võetud selle eesmärki, kohaldamisala ja tehnilisi üksikasju sätestavad õiguslikud alused.

2) Riiklike arenduste rahastamine osutus raskeks liikmesriikide jaoks, kes ei ole mitmeaastase kavandamise käigus vastavaid meetmeid ette näinud või ei olnud nende välispiirifondi kavandamine piisavalt täpne. Seetõttu tehakse ettepanek lisada ettepanekusse kõnealused arenduskulud.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolevat ettepanekut tuleks vaadelda osana Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse strateegia jätkuvast arendamisest ning eelkõige arukate piiride teatisest [47].ning samuti osana mitmeaastasest finantsraamistikust koostoimes sisejulgeolekufondi piire käsitleva ettepanekuga[48]. Komisjoni muudetud ettepanekule (asutada amet)[49] lisatud finantsselgitus hõlmab olemasolevat IT-süsteemide nagu EURODAC, SIS II ja VIS seotud kulusid, kuid mitte tulevaste piirihaldussüsteemid kulusid, mida ei ole veel õigusraamistiku põhjal ametile usaldatud. Seetõttu on nõukogu määruse ettepaneku, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,[50] lisas rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus” all ette nähtud hõlmata olemasolevad IT-süsteemid rubriiki „IT-süsteemid” (822 miljonit eurot) ja tulevased piirihaldussüsteemid rubriiki „Sisejulgeolek” (1,1 miljonit eurot 4,648 miljonist eurost). Komisjonis vastutab siseasjade peadirektoraat vaba liikumise ala loomise eest, kus inimesed võivad ületada sisepiire ilma piirikontrollita ning kus välispiire kontrollitakse ja hallatakse ühtselt ELi tasandil. Registreeritud reisijate programm on ELi piiripoliitikaga täielikult kooskõlas: piiriületamisel ei vähene turvalisus ega ebaseadusliku sisserände ennetamise tase, samal ajal tõhustatakse ELi avatust maailmale ja tema suutlikkust lihtsustada piiriüleseid inimestevahelisi kontakte, kaubandust ning kultuurivahetust. Registreeritud reisijate programm on lisaks sellele kooskõlas ka ühenduse viisaeeskirja (810/2009) ja VISi määrusega (767/2008). Kolmandate riikide kodanikele täisautomaatsele piirikontrollisüsteemile juurdepääsu võimaldamiseks on vaja muuta Schengeni piirieeskirju.

Tehnilist sünergiat on võimalik saavutada viisainfosüsteemiga. Sünergia eksisteerib ka riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga seoses, kuna riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem registreerib registreeritud reisijate riiki sisenemise ja sealt lahkumise ning jälgib Schengeni alal lubatud viibimise kestust. Ilma riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemita ei oleks täisautomaatseid piiriületusi registreeritud reisijate suhtes võimalik rakendada.

Lisaks sellele puudub oht, et tekiks kattumine teistes peadirektoraatides teostatavate sarnaste algatustega.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Ettevalmistusetapp 2013 kuni 2015 (õigusraamistiku loomine)

– Arendusetapp 2015 kuni 2017,

– millele järgneb täieulatuslik töölerakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[51]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

x Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– x ühenduste asutatud asutustele[52]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (KOM(2011)750), nähakse artiklis 15 ette registreeritud reisijate programmi arendamise rahastamine. Vastavalt uue finantsmääruse artiklitele 58 1c) ja 60 (kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine) delegeeritakse eespool nimetatud finantsprogrammi rakendamisülesanded IT-ametile.

Ajavahemikus 2015–2017 usaldatakse kõik arendamisega seotud ülesanded delegeerimislepingu alusel IT-ametile. See hõlmab projekti kõigi osade arendamist, st kesksüsteem, liikmesriikide süsteemid, võrgud ja infrastruktuur liikmesriikides.

2017. aastal vahehindamise ajaks nähakse ette 587 000 miljonist eurost kasutamata jäänud vahendite ülekandmine IT-ameti kesksüsteemi ja võrgu toimimis- ja hoolduskulusid käsitlevale reale ning riiklike programmide riiklike süsteemide toimimis- ja tegevuskulusid käsitlevale reale, sealhulgas infrastruktuurikulude reale (vt tabel allpool). Finantsselgitus vaadatakse asjaomaselt läbi 2016. aasta lõpuks.

Osa || Juhtimisviis || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Kesksüsteemi arendamine || Kaudne tsentraliseeritud || X || X || X || || ||

Liikmesriikide arendused || Kaudne tsentraliseeritud || X || X || X || || ||

Kesksüsteemi hooldamine || Kaudne tsentraliseeritud || || || X || X || X || X

Riiklike süsteemide hooldamine || Kaudne tsentraliseeritud || || || X || X || X || X

Võrk (1) || Kaudne tsentraliseeritud || X || X || X || X || X || X

Liikmesriikide infrastruktuur || Kaudne tsentraliseeritud || X || X || X || X || X || X

(1) võrgu välja arendamine 2015-2017, võrgu töölerakendamine 2017–2020

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Registreeritud reisijate programmi järelevalvet ja hindamist käsitlevad eeskirjad on ette nähtud registreeritud reisijate programmi käsitleva ettepaneku artiklis 63.

Artikkel 63

Järelevalve ja hindamine

1. Amet tagab, et oleks olemas menetlused, mille abil jälgida keskse teabehoidla toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2. Tehnilise hoolduse eesmärgil on ametil juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses teabehoidlas tehtud töötlemistoimingutega.

3. Kaks aastat pärast seda, kui registreeritud reisijate programm on tööle rakendatud, ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab amet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande registreeritud reisijate programmi tehnilise toimimise, sealhulgas turvalisuse kohta.

4. Kolm aastat pärast seda, kui registreeritud reisijate programm on tööle rakendatud, ning seejärel iga nelja aasta möödudes esitab komisjon registreeritud reisijate programmi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist registreeritud reisijate programmi suhtes, registreeritud reisijate programmi turvalisust, biomeetriliste andmete kogumise ja kasutamise rakendamist, vastavust andmekaitse eeskirjadega ning taotluste ja läbipääsulubade väljastamisega seotud menetluste korraga. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

5. Liikmesriigid annavad ametile ja komisjonile lõigetes 3 ja 4 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet vastavalt ameti ja komisjoni poolt eelnevalt määratletud kvantitatiivsetele parameetritele.

6. Amet annab komisjonile lõikes 4 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

1) Süsteemi tehnilise arendamisega seotud probleemid

Liikmesriikide riiklikud IT-süsteemid on tehniliselt erinevad. Lisaks sellele võivad erineda ka piirikontrolli menetlused vastavalt kohalikele oludele (olemasolev ruum piiripunktis, reisijatevood jne). Registreeritud reisijate programm tuleb integreerida riiklikku IT-süsteemi ning riiklikesse piirikontrolli menetlustesse. Lisaks sellele tuleb kesksete nõuetega täielikult vastavusse viia süsteemi riiklike komponentide arendamine. Kõnealuses valdkonnas on kaks peamist ohtu:

a) Oht, et registreeritud reisijate programmi tehnilisi ja õiguslikke aspekte võidakse kesk- ja siseriikliku tasandi vahelise ebapiisava koordineerimise tõttu erinevates liikmesriikides erinevalt rakendada.

b) Järjekindlusetuse oht, et tulevast süsteemi kasutatakse sõltuvalt sellest, kuidas liikmesriigid registreeritud reisijate süsteemi olemasolevate piirikontrollimenetluste suhtes rakendavad.

2) Süsteemi õigeaegse arendamisega seotud probleemid

VISi ja SIS II arendamise käigus saadud kogemuste põhjal võib arvata, et registreeritud reisijate programmi eduka rakendamise saavutamisel on kõige olulisem süsteemi õigeaegne väljatöötamine välistöövõtja poolt. Suuremahuliste IT-süsteemide arendamise ja juhtimise valdkonna pädevuskeskusena vastutab IT-amet ka lepingute sõlmimise ja haldamise eest, eelkõige hõlmab see süsteemi välja töötamise alltöövõttu. Välistöövõtja kasutamisega süsteemi arendamisel kaasneb mitmeid ohte:

a) eelkõige oht, et töövõtja ei suuda projektile piisavaid vahendeid eraldada või et luuakse ja töötatakse välja süsteem, mis on tehnilise taseme poolest vananenud;

b) oht, et töövõtja ei järgi kulude vähendamisel suuremahuliste IT-projektide haldustehnikaid ja –meetodeid;

c) praeguses majanduskriisi olukorras ei ole täielikult võimalik välistada ohtu, et töövõtjat tabavad kõnealuse projektiga mitte seotud põhjustel majanduslikud raskused.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

1) Ametist peaks saama suuremahuliste IT-süsteemide arendamisele ja juhtimisele pühendunud pädevuskeskus. Ametile usaldatakse süsteemi keskse osa, sealhulgas liikmesriikides asuvate ühtsete liideste arendamine ja juhtimine. Selline lahendus peaks võimaldama vältida enamikku komisjonile SIS II ja VISi välja töötamisel esile kerkinud puudujääke.

Arendusetapis (2015–2017) kuulub üldine vastutus komisjonile, kuna projekt teostatakse kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise kaudu. Amet vastutab tehnilise ja finantsjuhtimise eest, see tähendab eelkõige lepingute sõlmimise ja haldamise eest. Delegeerimisleping hõlmab keskset osa hangete kaudu ja siseriiklikku osa toetuste kaudu. Rakenduseeskirjade artikli 40 kohaselt sõlmib komisjon lepingu, milles sätestatakse vahendite haldamist ja kontrolli ning komisjoni finantshuve kaitset käsitlev üksikasjalik kord. Selline leping sisaldab artikli 40 lõikes 2 kehtestatud sätteid. See võimaldab komisjonil seega hallata punktis 2.2.1 kirjeldatud riske.

Vahehindamise käigus (kavandatud Sisejulgeolekufondi ja horisontaalse määruse artikli 15 raames 2017. aastaks) vaadatakse uuesti läbi juhtimismudel.

2) Viivituste vältimiseks siseriiklikul tasandil nähakse kõigi sidusrühmade vahel ette tõhus juhtimismudel. Komisjon tegi määruse eelnõus ettepaneku, et liikmesriikide riiklikest ekspertidest nõuanderühm annaks ametile registreeritud reisijate programmi/riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga seotud nõu. Kõnealune nõuanderühm kohtub regulaarselt, et arutada süsteemi rakendamisega seonduvat ning selleks, et jagada saadud kogemusi ning anda nõu ameti haldusnõukogule. Lisaks sellele kavatseb komisjon soovitada liikmesriikidel luua riiklik projekti infrastruktuur / projektirühm nii tehnilise kui ka tegevusliku arendamise jaoks, mis hõlmaks ka ühtsete kontaktpunktidega sideinfrastruktuuri.

2.3. Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Pettusevastaseks võitluseks ette nähtud meetmed on kehtestatud määruse (EL) nr 1077/2011 artiklis 35, milles sätestatakse järgmist:

1.       Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2.       Amet ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, milles käsitletakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja kehtestab viivitamata kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3.       Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada ameti rahastamisest kasusaajate ning raha jaotamise eest vastutavate esindajate kohapealseid kontrolle.

Kooskõlas käesoleva sättega võeti 28. juunil 2012 vastu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti haldusnõukogu otsus, mis käsitleb pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Liidu huve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse sisejuurdluse tingimusi.

Lisaks sellele on siseasjade peadirektoraat praegu koostamas pettuste ennetamise ja avastamise strateegiat.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

Ametile usaldatakse delegeerimislepingu alusel ülesanne luua kohaliku finantssüsteemi tasandil sobivad vahendid, et tagada kooskõlas uue finantsmääruse artikliga 60 registreeritud reisijate programmi rakendamisega seotud kulude tõhus järelevalve, järelmeetmed ning aruandlus. Amet võtab asjaomaseid meetmeid, et anda aru eelarve lõpliku nomenklatuuri kohta, sõltumata sellest, milliseks see kujuneb.

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number [Kirjeldus………………………...……….] || Liigendatud assigneeringud /[53]) || EFTA riigid[54] || Kandidaatriigid[55] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || Liigendatud assigneeringud/ || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number  [Rubriik………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

3 || [18.02.CC] Sisejulgeolekufondi piirid || Liigendatud assigneeringud/ || EI || EI || JAH || EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Allpool esitatud tabel hõlmab liikmesriikide ja kesksüsteemi aastakulusid ning arendamisega ja toimimisega seotud kulusid. Piirikontrolli automaatväravatega seotud kulud kannavad liikmesriigid.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 3 || Julgeolek ja kodakondsus

SISEASJADE PEADIREKTORAAT || || || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017[56] || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Järgmised aastad || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida 18.02.CC || Kulukohustused || (1) || 137.674 || 34.836 || 167.402 || 82.362 || 82.363 || 82.363 || || 587.000

Maksed || (2) || 68.837 || 93.222 || 145.148 || 101.198 || 88.013 || 68.585 || 21.996 || 587.000

Eelarverea nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[57] || || || || || || || ||

Eelarverea nr || || (3) || || || || || || || ||

Siseasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 137.674 || 34.836 || 167.402 || 82.362 || 82.363 || 82.363 || || 587.000

Maksed || =2+2a +3 || 68.837 || 93.222 || 145.148 || 101.198 || 88.013 || 68.585 || 21.996 || 587.000

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || ||

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (Võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Järgmised aastad || KOKKU

SISEASJADE PEADIREKTORAAT || || || ||

Ÿ Personalikulud || 0.254 || 0.254 || 0.254 || 0.190 || 0.190 || 0.190 || 0.191 || 0.191 || || 1.715

Ÿ Muud halduskulud || 0.201 || 0.201 || 0.201 || 0.200 || 0.200 || 0.200 || 0.200 || 0.200 || || 1.602

Siseasjade peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0.455 || 0.455 || 0.455 || 0.390 || 0.390 || 0.390 || 0.391 || 0.391 || || 3.317

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0.455 || 0.455 || 0.455 || 0.390 || 0.390 || 0.390 || 0.391 || 0.391 || || 3.317

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015[58] || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Järgmised aastad || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0.455 || 0.455 || 138.129 || 35.226 || 167.793 || 82.753 || 82.753 || 82.753 || || 590.317

Maksed || 0.455 || 0.455 || 69.292 || 93.613 || 145.539 || 101.589 || 88.403 || 68.975 || 21.996 || 590.317

Personalivajadused kaetakse meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU ||

||

Väljundi liik[59] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRK nr 1[60]: Süsteemi arendamine (kesk- ja riiklik süsteem) || || || || || || ||

Väljund || 1 || 137.674 || 1 || 34.836 || 1 || 50.356 || || || || || || || 1 || 222.866 ||

[61]Erieesmärgi nr 1 vahesumma || || 137.674 || || 34.836 || || 50.356 || || || || || || || || 222.866 ||

ERIEESMÄRK nr 2: Süsteemi toimingud (kesk- ja riiklik süsteem) || || || || || || ||

Väljund || || || || || 1 || 117.047 || 1 || 82.362 || 1 || 82.362 || 1 || 82.363 || 1 || 364.134 ||

Erieesmärgi nr 2 vahesumma[62] || || || || || || 117.047 || || 82.362 || || 82.362 || || 82.363 || || 364.134 ||

KULUD KOKKU || 1 || 137.674 || 1 || 34.836 || 2 || 167.403 || 1 || 82.362 || 1 || 82.362 || 1 || 82.363 || 2 || 587.000 ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || ||

Personalikulud || 0.254 || 0.254 || 0.254 || 0.190 || 0.190 || 0.190 || 0.191 || 0.191 || 1.715

Muud halduskulud || 0.201 || 0.201 || 0.201 || 0.200 || 0.200 || 0.200 || 0.200 || 0.200 || 1.602

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 vahesumma || 0.455 || 0.455 || 0.455 || 0.390 || 0.390 || 0.390 || 0.391 || 0.391 || 3.317

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[63] välja jäävad kulud || || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate halduskulude vahesumma || || || || || || || || ||

KOKKU || 0.455 || 0.455 || 0.455 || 0.390 || 0.390 || 0.390 || 0.391 || 0.391 || 3.317

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

· Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 2 || 2 || 2 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

· Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendis: FTE)[64]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || ||

XX 01 04 yy[65] || peakorteris[66] || || || || || || || ||

delegatsioonides || || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || ||

KOKKU || 2 || 2 || 2 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5 || 1,5

XX on asjaomane poliitikavaldkond või eelarvejaotis.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || 2 ettevalmistusetapil 2013–2015 1 administraator, kelle tööülesandeks on õigusloomealaste läbirääkimiste läbiviimine, ametiga tööülesannete koordineerimine ja delegeerimislepingu täitmise järelevalve 0,5 administraatori ametikohta; tööülesandeks on finantstoimingute järelevalve ning piirikontrolli ja tehniliste küsimuste alane nõustamine 0,5 assistendi ametikohta; tööülesanneteks on haldus- ja finantstegevuste teostamine 1,5 arendusetapil 2016–2020 1 administraator, kelle tööülesandeks on delegeerimislepingu täitmise järelevalve (aruanded, ettevalmistav komiteemenetlus, funktsionaalsete ja tehniliste kirjelduste kinnitamine, finantstegevuste järelevalve ja ameti koordineerimine), samuti piirikontrolli ja tehniliste küsimuste alane nõustamine 0,5 assistendi ametikohta; tööülesanneteks on haldus- ja finantstegevuste teostamine

Koosseisuvälised töötajad || 0

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x Ettepanek/algatus on kooskõlas praeguse ja järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[67].

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– x Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– ¨ Ettepanek/algatus hõlmab

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kõik kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ¨ 

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– x Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– x        mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[68]

Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Järgmised aastad

Artikkel 6313 || || 4,188 || 5,672 || 8,832 || 6,157 || 5,355 || 4,173 || 1,338

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

18.02.CC Sisejulgeolekufondi piirid

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

Eelarve sisaldab Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide osamaksu, nagu on sätestatud asjaomastes lepingutes.. Esitatud prognoosid on üksnes näitlikud ning nende aluseks on hiljutised arvutused, mis käsitlevad tulusid, mida Schengeni acquis´ rakendamiseks praegu Euroopa Liidu üldeelarvesse makseid (tehtud maksed) tegevad riigid (Island, Norra, Šveits) iga-aastase summana asjaomasel eelarveaastal teevad. Kõnealune summa arvutatakse vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile, mis saadakse protsendina kõigi osalevate riikide sisemajanduse koguproduktist. Arvutuse aluseks on EUROSTATi 2012. aasta juuni andmed, mis varieeruvad märkimisväärselt sõltuvalt osalevate riikide majanduslikust olukorrast.

[1]               KOM(2008)69 (lõplik).

[2]               ELT C 115/1, 4.5.2010

[3]               KOM(2011)680 (lõplik).

[4]               ELT L 105, 13.4.2006.

[5]               ELT L 158, 30.4.2004; Direktiiv 2004/38/EÜ.

[6]               ELT L 405, 30.12.2006.

[7]               Registreeritud reisijate programmi kontekstis kujutab juurdepääsuluba endast volitatud kasutajale antud füüsilist andmekandjat, millega tõendatakse elektrooniliselt talle antud õigust kasutada registreeritud reisijate programmi. Luba toimib kui elektrooniline võti, millega võimaldatakse juurdepääs millelegi, kõnealusel juhul automaatväravale. Tehnilistes spetsifikatsioonides määratakse kindlaks, kas kasutatakse ainult triipkoodi või kiipi, millele salvestatakse kordumatu tunnus (taotluse number).

[8]               ELT L 286, 1.11.2011.

[9]               SEK(2008) 153.

[10]             SWD(2013) 50.

[11]             Mõju hindamine on esitatud järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/governance/impact/ia_carried_out/cia_2013_en.htm

[12]             Tingimusel, et seadusandja võtab vastu ettepaneku, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (KOM(2011) 750 (lõplik)) ning tingimusel, et seadusandja võtab vastu nõukogu määruse ettepaneku, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (KOM(2011) 398) ning juhul, kui vastava eelarverubriigi kulutuste ülemmäära raames on olemas piisavad vahendid.

[13]             ELT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[14]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[15]             ELT L 160, 16.6.2011, lk 19.

[16]             ELT C., lk..

[17]             ELT C., lk..

[18]             ELT C., lk..

[19]             KOM(2008) 69 (lõplik), 13.2.2008.

[20]             KOM(2009) 262 (lõplik), 10.6.2009.

[21]             ELT L 286, 1.11.2011, lk 1.

[22]             ELT L 158, 29.4.2004, lk 77.

[23]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[24]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[25]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 1.

[26]             EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[27]             EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[28]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[29]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[30]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[31]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

[32]             ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

[33]             ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

[34]             ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

[35]             ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

[36]             ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.

[37]             EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

[38]             ELi põhiõiguste harta artikli 47 lõige 1.

[39]             ELi põhiõiguste harta artikli 47 lõige 1.

[40]             Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini puhul logot vaja ei ole.

[41]             Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini puhul logot vaja ei ole.

[42]             Tühistamine selle põhjenduse alusel ei anna õigust otsuse vaidlustamiseks.

[43]             Kui on siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutav.

[44]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; tegevuspõhine eelarvestamine.

[45]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[46]             Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (KOM(2011)750.

[47]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Arukad piirid – valikud ja edasised sammud”. KOM(2011) 680 (lõplik).

[48]             Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend (KOM(2011)750.

[49]             KOM(2010) 93, 19 märts 2010.

[50]             KOM(2011) 398, 29.6.2011.

[51]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[52]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[53]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[54]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

[55]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

[56]             Kulude erinevaust ja eelkõige kõrgeid kulusid 2015. ja 2017. aastal on võimalik selgitada järgmiselt: Väljatöötamisetapi alguses 2015. aastal võetakse väljatöötamisega seotud kohustusi (ühekordsed kulud, mis katavad riistvara, tarkvara ja töövõtjaga seotud kolme aasta kulud). Väljatöötamisetapi lõpus 2017. aastal võetakse toimimisega seotud kohustusi. Riistvara ja tarkvara haldamisega seotud kulud erinevad sõltuvalt etapist.

[57]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[58]             Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[59]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[60]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[61]             Kõnealune summa hõlmab eelkõige võrgu infrastruktuur keskset väljatöötamist, vajalikku tarkvara ja riistvara litsentse ning välistöövõtja kulusid keskse süsteemi väljatöötamisel. Siseriiklikul tasandil väljatöötamise puhul hõlmab see ka vajalikku tarkvara ja riistvara litsentse ning välist lepingulist arendamist.

[62]             Kõnealune summa hõlmab kesksüsteemi töös hoidmiseks vajalikke summasid, mis tähendab eelkõige võrgu töös hoidmist, kesksüsteemi hooldamist välistöövõtja poolt ning vajalikku riistvara ja tarkvara litsentse. Siseriiklike toimingute puhul hõlmab see riiklike süsteemide töös hoidmiseks vajalikke kulusid, eelkõige tarkvara ja riistvara litsentse, intsidentide haldamist ning välistöövõtjaga seotud kulusid.

[63]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[64]             CA= Lepingulised töötajad, INT = renditööjõud; JED = noored eksperdid delegatsioonides; LA= kohalikud töötajad; SNE= riikide lähetatud eksperdid.

[65]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

[66]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF).

[67]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[68]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.