SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 10 kohaldamist.

Üldine taust Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis on läbi viidud kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Komisjoni määrusega (EL) nr 845/2012 (ELT L 252, 19.9.2010, lk 33) on kehtestatud sama tooterühma suhtes ajutised dumpinguvastased meetmed. Paralleelne ettepanek kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab hinnatavate tingimuste põhjalikku loetelu.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte 9. jaanuaril 2012 algatas komisjon subsiidiumivastase menetluse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes. Uurimise käigus tuvastati asjaomase toote subsideerimine, mis kahjustas liidu tootmisharu. Samuti näitas uurimine, et subsiidiumivastaste meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku lõplike subsiidiumivastaste meetmete kehtestamiseks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes.

Õiguslik alus Nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”).

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil.

Nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei ole ette nähtud muid võimalusi.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2013/0052 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS,

millega kehtestatakse tasakaalustavad tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed,[1] eriti selle artiklit 17,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1.           MENETLUS

1.1.        Algatamine

(1)       22. veebruaril 2012. aastal avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas[2] teate (edaspidi „algatamisteade”) subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV või asjaomane riik”) pärit teatavate orgaanilise kattega terastoodete liitu importimise suhtes.

(2)       Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 9. jaanuaril 2012 EUROFER (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab käesoleval juhul üle 70 % teatavate orgaanilise kattega terastoodete kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote subsideerimise kohta ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)       Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt Hiina RV valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et Hiina RVst pärit orgaanilise kattega terastoodete subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju. Hiina RV valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni. Hiina RV valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis seejärel ka toimusid. Konsultatsioonide käigus vastastikuse kokkuleppeni ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse Hiina RV valitsusasutuste seisukohti seoses kaebuses esitatud väidetega kavade ebapiisava tasakaalustatavuse kohta. Pärast konsultatsioone esitas Hiina RV valitsus oma seisukohad.

1.2.        Dumpinguvastane menetlus

(4)       21. detsembril 2011 avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas[3] teate (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina RVst pärit ja Euroopa Liitu suunatud teatavate orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes.

(5)       20. septembril 2012 kehtestas komisjon määrusega (EL) nr 845/2012[4] ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit orgaanilise kattega terastoodete impordi suhtes.

(6)       Käesoleva subsiidiumivastase menetluse ja paralleelselt toimunud dumpinguvastase menetluse kahju analüüsid on ühesugused, sest liidu tootmisharu määratlus, representatiivsed liidu tootjad ja uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad. Seetõttu võeti kummagi menetluse käigus kahju tekitamise kohta esitatud kõiki märkusi arvesse mõlema menetluse puhul.

1.3.        Menetlusega seotud isikud

(7)       Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele Hiina RV eksportivatele tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele, tarnijatele ja nende ühendustele ning Hiina RV esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teavitada kirjalikult oma seisukohtadest ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)       Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu, paluti kõikidel teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed, mis on seotud vaatlusaluse tootega ajavahemikus 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011. Seda teavet paluti algmääruse artikli 27 kohaselt, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valimi moodustada. Samuti konsulteeriti Hiina RV ametiasutustega.

(9)       19 Hiina RV eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid ettenähtud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon valis eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal ja kooskõlas algmääruse artikliga 27 esialgu välja 3 eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma. Üks eksportiv tootja, kes kaasati sellesse valimisse, loobus koostöö tegemisest. Loobunud tootja asemele kaasati valimisse suuruselt järgmise ekspordimüügi mahuga Euroopa Liitu eksportiv tootja. Pärast teatamist loobus ka see eksportija koostööst.

(10)     Menetluse venimise vältimiseks otsustati valimi moodustamisel piirduda kahe eksportivate tootjate rühmaga, kelle ekspordimaht liitu oli suurim, nimelt Zhangjiagang Panhua Steel Strip Co., Ltd ja temaga seotud äriühingud, ning Zhejiang Huadong Light Steel Building Material Co., Ltd ja temaga seotud äriühingud. Kahest eksportivate tootjate rühmast koosneva valimi põhjal tehakse kindlaks nende rühmade subsideerimise ulatus, samuti kõikide valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate subsideerimise ulatus, nagu näevad ette algmääruse artikli 15 lõiked 2 ja 3.

(11)     Liidu tootjatega seoses teatas komisjon algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim koosnes kuuest liidu tootjast, kes olid komisjonile teadaolevad samasuguse toote tootjad ja kes valiti müügikoguste, tootmismahu, äriühingu suuruse ja geograafilise asendi järgi liidus. Valimi moodustanud liidu tootjad toodavad 46 % liidu toodangust ja nende müük moodustab 38 % liidu müügist. Huvitatud isikutel paluti algatamisteates esialgse valimi suhtes arvamust avaldada. Üks liidu tootja teatas, et ta ei soovi olla valimisse kaasatud ja tema asemele võeti valimisse suuruselt järgmine liidu tootja.

(12)     Viis sõltumatut importijat esitasid nõutud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Arvestades koostöövalmis importijate vähesust, ei peetud väljavõttelist uuringut enam vajalikuks.

(13)     Komisjon saatis küsimustikud Hiina RV esindajatele, kahele valimisse kuuluvale Hiina RV eksportivale tootjale, veel 14 Hiina RV eksportivale tootjale, kes seda soovisid, kuuele valimisse kuuluvale liidu tootjale, viiele koostööd tegevale liidu importijale ja teadaolevatele kasutajatele.

(14)     Küsimustiku vastused saadi Hiina RV esindajatelt, üheksalt Hiina RV eksportivalt tootjalt ja nendega seotud äriühingult, kuuelt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt, kahelt sõltumatult importijalt ja kümnelt kasutajalt.

(15)     Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäigud tehti järgmistesse riiklikesse ametiasutustesse ja äriühingutesse:

(a) Hiina Rahvavabariigi valitsus:

– Hiina RV kaubandusministeerium (Peking, Hiina RV);

(b) liidu tootjad

– ArcelorMittal Belgium (Belgia) ja müügiga tegelev seotud äriühing ArcelorMittal Flat Carbon Europe SA (Luksemburg);

– ArcelorMittal Poland (Poola);

– ThyssenKrupp Steel Europe AG (Saksamaa);

– voestalpine Stahl GmbH ja voestalpine Stahl Service Center GmbH (Austria);

– Tata Steel Maubeuge SA (varasema nimetusega Myriad SA) (Prantsusmaa);

– Tata Steel UK Ltd (Ühendkuningriik),

(c) Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad ja sidusettevõtted

– Zhangjiagang Panhua Steel Strip Co., Ltd ja temaga seotud äriühingud: Chongqing Wanda Steel Strip Co., Ltd, Zhangjiagang Wanda Steel Strip Co., Ltd, Jiangsu Huasheng New Construction Materials Co. Ltd and Zhangjiagang Free Trade Zone Jiaxinda International Trade Co., Ltd;

– Zhejiang Huadong Light Steel Building Material Co. Ltd ja temaga seotud äriühing Hangzhou P.R.P.T. Metal Material Company Ltd;

(d) ELi importijad

– ThyssenKrupp Mannex (Saksamaa),

– Macrometal, Hamburg (Saksamaa)

(16)     Seejärel anti kõikidele menetluse osalistele teada olulised asjaolud ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate orgaanilise kattega terastoodete suhtes („lõplikud järeldused”). Kõikidele menetluse osalistele anti tähtaeg märkuste tegemiseks lõplike järelduste kohta.

(17)     Huvitatud isikute esitatud märkused vaadati läbi ja võeti asjakohastel juhtudel arvesse.

1.4.        Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(18)     Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2.           VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.        Vaatlusalune toode

(19)     Algatamisteates olid uurimisaluseks tooteks teatavad orgaanilise kattega terastooted, st legeerimata või legeeritud terasest (v.a roostevaba teras) lehtvaltstooted, mis on vähemalt ühelt poolt värvitud, lakitud või plastiga kaetud, v.a ehituses kasutatavad sandwich-tüüpi kergpaneelid, mis koosnevad kahest metallplaadist, mille vahel on stabiliseeriv isolatsioonimaterjal, ning tsingitolmuga pinnatud tooted (tsingiga rikastatud värv, mis sisaldab tsinki 70 % massist või rohkem)

2.2.        Taotlused, milles paluti toode tootevalikust välja jätta

(20)     Hiina raua- ja teraseliit (China Iron and Steel Association), kaks importijat ja kaks kasutajat tegid ettepaneku jätta viis tooteliiki vaatlusaluste toodete seast välja. Need taotlused saadi kätte ja neid analüüsiti järgmisel viisil.

2.2.1.     Kroomi või tina sisaldava metalliga pinnatud orgaanilise kattega terastooted

(21)     Orgaanilise kattega terastoodete kasutaja esitas taotluse jätta orgaanilise kattega terastoodete tootevalikust välja kroomi või tina sisaldava metalliga kaetud teras. Uurimise käigus tehti kindlaks, et kroomi või tina sisaldav metallkate muudab selle tooteliigi füüsiliselt ja tehniliselt erinevaks uurimise raames vaadeldavatest orgaanilise kattega terastoodetest. Pealegi kasutatakse aluspinna katmist kroomi või tina sisaldava metallkattega väga harva mujal kui toidupakendimaterjalide valmistamisel või kaablitööstuses. Peale selle selgitas liidu tootmisharu, et ta ei kavatsenud eespool osutatud tooteliiki käesolevasse uurimisse kaasata. Nimetatud põhjustel on kroomi või tina sisaldava metalliga kaetud terastooted vaatlusaluste tooteliikide seast välja jäetud.

2.2.2.     Kuumvaltsitud, orgaanilise või anorgaanilise kaitsekrundiga lehtteras

(22)     Taotlus lükati tagasi, sest neid tooteid ei liigitata uurimisaluste CN-koodide alla. Värv või krunt kaitseb ainult roostetamise eest ja seetõttu liigitatakse toode CN-koodi 7208, aga mitte CN-koodi 7210 alla. Kuumvaltsitud, orgaanilise või anorgaanilise kaitsekrundiga lehtteras ei ole tootevalikusse kaasatud ja seetõttu polegi seda võimalik tootevalikust välja jätta.

2.2.3.     Orgaanilise kattega terastooted, mille aluskihi paksus on 0,6–2,0 mm

(23)     CISA ja kaks importijat taotlesid orgaanilise kattega terastoodete (mille aluskihi paksus on 0,6–2,0 mm ja mis moodustavad 5–10 % Hiinast pärinevast impordist) väljajätmist tootevalikust, väites, et otsene konkurents on olemas üksnes selliste Hiina eksporttoodete ja liidu tootmisharu toodetud orgaanilise kattega terastoodete vahel, mille aluskihi paksus on 0,25–0,6 mm.

(24)     Taotlus lükati tagasi, arvestades, et nii Hiina eksportijad kui ka liidu tööstus valmistavad ja müüvad orgaanilise kattega terastooteid, mille aluskihi paksus on 0,6–2,0 mm, ning need tooted vaieldamatult konkureerivad omavahel. Ei esitatud mingeid tõendeid, mis oleksid kinnitanud, et orgaanilise kattega terastooted, mille aluskihi paksus on üle 0,6 mm, ei konkureeri orgaanilise kattega terastoodetega, mille aluskihi paksus on alla 0,6 mm, ning seetõttu on tegemist erinevate tooteliikidega. Orgaanilise kattega terastoodetel, mille aluskihi paksus on alla ja üle 0,6 mm, on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ja samad lõppkasutajad ning seetõttu käsitatakse neid samasuguse tootena.

2.2.4.     Alumiiniumi-tsingi sulamiga kaetud orgaanilise kattega terastooted

(25)     Kaks importijat väitsid, et ainult neljal liidu tootjal on litsents seda liiki toote valmistamiseks ja et tegelikult valmistab seda ainult üks ettevõte. Nad kinnitasid ka, et see toode erineb omaduste poolest täielikult orgaanilise kattega, tsingitud terastoodetest.

(26)     Taotlus lükati tagasi, sest need kaks tooteliiki on vastastikku asendatavad, kattuvate kasutusvaldkondadega ja uurimisperioodi jooksul valmistas seda liiki toodet vähemalt kaks koostööd tegevat liidu tootjat. Olgu märgitud, et ainult üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja eksportis uurimisperioodi jooksul seda liiki toodet Euroopa Liitu.

2.2.5.     Tsingisulamiga kaetud orgaanilise kattega terastooted

(27)     Taotlus lükati tagasi, sest vastupidiselt ühe kasutaja väitele toodavad ja müüvad seda toodet märkimisväärsetes kogustes mitmed liidu tootjad ja sellel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ja lõppkasutusalad nagu teistel orgaanilise kattega terastoodete liikidel.

2.3.        Taotlus toote kaasamiseks tootevalikusse

(28)     Üks ühendus taotles kroomi või tina sisaldava metalliga pinnatud orgaanilise kattega terastoodete (mida liigitatakse TARIC koodide 7210 12 20 10 ja 7210 50 00 10 alla) kaasamist tootevalikusse. Taotlus lükati tagasi, sest need koodid ei olnud esialgse kaebusega hõlmatud ja kõnealuste koodide alla kuuluvatel toodetel on kaebusega esitatud toodetest erinevad füüsikalised ja tehnilised omadused.

2.4.        Vaatlusalune toode

(29)     Seoses kroomi või tina sisaldava metalliga pinnatud orgaanilise kattega terastoodete väljajätmisega vaatlusaluste tooteliikide seast, nagu osutatakse põhjenduses 21, muudetakse vaatlusaluse toote määratlust..

(30)     Vaatluse all on seega teatavad Hiina Rahvavabariigist pärit orgaanilise kattega terastooted, st legeerimata või legeeritud terasest (v.a roostevaba teras) lehtvaltstooted, mis on vähemalt ühelt poolt värvitud, lakitud või plastiga kaetud, v.a ehituses kasutatavad sandwich-tüüpi kergpaneelid, mis koosnevad kahest metallplaadist, mille vahel on stabiliseeriv isolatsioonimaterjal, ning tsingitolmuga pinnatud tooted (tsingiga rikastatud värv, mis sisaldab tsinki 70 % massist või rohkem) ja v.a kroomi või tina sisaldava metalliga pinnatud tooted, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7210 70 80, ex 7212 40 80, ex 7225 99 00, ex 7226 99 70 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

2.5.        Samasugune toode

(31)     Uurimine on näidanud, et orgaanilise kattega terastoodetel, mida toodab ja müüb liidu tootmisharu liidusiseselt, toodetel, mida toodetakse ja müüakse Hiina RV siseturul, ning toodetel, mida imporditakse liitu Hiina RV-st, on samasugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja sama lõppkasutusala. Seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

3.           SUBSIDEERIMINE

3.1.        Sissejuhatavad märkused

(32)     Nii Hiina RV valitsus kui ka valimisse kaasatud Hiina RV eksportivad tootjad esitasid küsimustike vastused ja olid nõus, et kohapeal toimuvate külastuste käigus kontrollitakse vastustes esitatud andmeid.

(33)     Komisjon saatis pärast küsimustiku vastuste analüüsimist Hiina RV valitsusele ühe puudustele viitava kirja ja kaks kontrollimiseelset teadet. Komisjon jättis Hiina RV valitsusele piisavalt aega esildiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks olukordades, kus see vajalikuks ja põhjendatuks võis osutuda. Hiina RV valitsusele määratud tähtaegu pikendati oluliselt, täpsemalt lisati 20 päeva küsimustikele vastamiseks, mistõttu küsimustikele vastamise lõplik tähtaeg oli kokku 57 päeva, ja puudustele viitavale kirjale vastamise tähtaeg 25 päeva.

(34)     Hiina RV valitsus esitas vastuseks küsimustikule, puudustele viitavale kirjale ning mitmetele täiendavatele dokumentidele ainult teabe kavade kohta, mida kasutasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, ning väitis, et valitsuselt ei tohiks nõuda vastuseid küsimustele, mis on seotud väidetavate subsiidiumikavadega, mis on kättesaadavad ka valimisse kaasamata tootjatele või tootjatele,, kes pole endast teada andnud.

(35)     Komisjon keeldus viisakalt Hiina RV valitsuse nõudmistest ja selgitas Hiina RV valitsusele, et komisjoni eesmärk on saada Hiina RV-le saadetud küsimustiku abil teavet orgaanilise kattega terastooteid tootva tootmisharu subsideerimise kohta Hiinas ja teha kindlaks, millises ulatuses subsideeritakse kõnealuse toote importi liitu. Komisjon teatas Hiina RV valitsusele, et üksikasjalikumat teavet subsideerimise ulatuse kohta on vaja selleks, et hinnata nende eksportijate olulist koostööst hoidumist, kes väidetavalt on saanud kasu teatud subsideerimiskavade raames, mida ei kasuta valimisse kaasatud või koostööd tegevad äriühingud, ja samuti võimalike taotluste korral koostööd tegevate eksportivate tootjate individuaalseks uurimiseks. Hiina RV valitsus ei muutnud sellele vaatamata oma suhtumist ja jättis teabe esitamata suurema osa kaebuses nimetatud ülejäänud subsideerimiskavade kohta, mida ei kasutanud valimisse kaasatud äriühingud.

(36)     Enne kohapealset kontrollkäiku nõudis Hiina RV valitsus, et komisjon esitaks kirjalikult lisateavet, eelkõige paluti esitada küsimused, mida kavatsetakse kohapealsel kontrollimisel esitada, ning Hiina RV valitsusasutuste loetelu, kelle osalemist kohapealsel kontrollkäigul eeldatakse. Nende andmete puudumisel väideti, et Hiina RV valitsusele ei antud teada, milliseid ettevalmistusi oleks tulnud teha või milleks kontrollimise ajal valmis olla, ja et kontrollimisele eelnev teade ei anna mitte mingit selgust selle kohta, mida komisjon tegelikult kavatseb kontrollida.

(37)     Komisjonil ei olnud võimalik Hiina RV valitsuse nõudmist rahuldada. Sellega seoses märgitakse, et komisjon on täitnud kõik algmääruse artiklis 26 ette nähtud tingimused. Hiina RV valitsusele saadeti üksikasjalik kontrollimisele eelnev teade, milles kinnitati päevakava (kuupäevad ja kontrollimise päeval arutlusele tulevate kavade liigid) ning nõuti, et kohal viibiksid asjaomase kava eest vastutava valitsusasutuse esindajad ja selle kavaga seotud ametiisikud, kes osalesid Hiina RV valitsuse esildiste ettevalmistamisel. Samuti selgitas komisjon enne kohapealse kontrollkäigu toimumist, et üksnes Hiina RV valitsus teab, millised on uurimise all oleva kava eest vastutavad asutused ning kes on need ametiisikud, kes sobivad kõige paremini kontrollimises osalema ja küsimustele vastama. Konkreetsete küsimuste loeteluga seoses selgitas komisjon eelnevalt ja kohapealse kontrollkäigu ajal, et sellist loetelu ei nõuta ei WTO ega ELi õigusaktides ning et uurimise eesmärk on kontrollida Hiina RV valitsuse esitatud vastuseid küsimustikule ning asjakohaseid täiendavaid dokumente; seega võetakse kontrollimisel aluseks just need dokumendid. Samuti oli komisjonil soov saada lisateavet ja selgitusi, mis olid vajalikud käimasoleva menetluse jaoks, kuid et täpsed küsimused selles kontekstis sõltuksid sellest, kuidas Hiina RV valitsus vastab esitatud vastuste esialgsel kontrollimisel tekkinud küsimustele. Hiina RV valitsusele selgitati veel enne kohapealset kontrollkäiku, et vajaliku teabe esitamisest keeldumine või teabe ja menetluse seisukohast vajalike andmete kontrollimise ajal uurimisasutuse abistamisest keeldumine võivad uurimise käiku tõsiselt ohustada. Lisaks tuletati Hiina RV valitsusele sellega seoses meelde algmääruse artikli 28 sätete tagajärgi.

(38)     Pekingis, Hiina RV kaubandusministeeriumis toimunud kohapealse kontrollkäigu ajal püüdis komisjon kooskõlas algmääruse artiklitega 11 ja 26 kontrollida teavet selle põhjal, mis oli esitatud alusdokumentides, mida oli kasutatud Hiina RV valitsuse vastuste ettevalmistamisel. Kontrollimisel jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et teabe puudumine ja olemasolevad täiendavad dokumendid ei võimalda küsimustike vastuste nõuetekohast kontrollimist. Lisaks oli jäetud osa teavet esitamata, hoolimata sellest, et seda oli küsitud, ning teatavatele küsimustele lihtsalt ei vastatud. Seega teavitati Hiina RV valitsust koostööst keeldumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 28 lõigetele 1 ja 6.

(39)     Hiina RV valitsus väitis veel, et komisjon on tekitanud valitsusele ebamõistliku koormuse ning taotlenud küsimustikus ja puudustele viitavas kirjas ebaolulist ja tarbetut teavet.

(40)     Nõutud teabe kohta märgitakse, et komisjon küsis üksnes kaebuses esitatud väidetega seotud teavet, mida peeti vajalikuks representatiivse järelduse tegemiseks, ning taotles seda teavet järjepidevalt, küsis samu andmeid ja teavet kogu uurimisprotsessi vältel ja palus Hiina RV valitsusel selgitada esitatud teavet ja selle tähendust seoses uuritud kavadega. Teiste sõnadega küsis komisjon ainult teavet, mis oli vajalik vaatlusalusele tootele teiste kaebuses viidatud subsiidiumikavade raames võimaldatud subsideerimise olemasolu ja ulatuse hindamiseks. See teave oleks võimaldanud asjakohaselt kindlaks teha subsiidiumisumma, mida koostööd mitte tegevatel tootjatel oli võimalik saada teiste uuritavate subsiidiumikavade raames. Kuna teavet, mis oleks võimaldanud välja selgitada, kas koostööst keeldunud eksportijatel oli võimalik kasutada teisi subsideerimiskavasid, ei saadud Hiina RV esindajatelt ega koostööst keeldunud eksportijatelt, siis järeldas komisjon kõige usaldusväärsemate kättesaadavate andmete alusel, et teised väidetavad subsideerimiskavad olid tõepoolest koostööst keeldunud eksportijatele kättesaadavad, ja arvutas seejärel kõige usaldusväärsemate kättesaadavate andmete alusel kõnealuste kavade raames saadud kasu summad.

3.2.        Individuaalne kontrollimine

(41)     Kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat, Union Steel China (Union Steel) ja Shenzhen Sino Master Steel Co. Ltd esitasid individuaalse kontrollimise taotlused algmääruse artikli 27 lõike 3 kohaselt. Kumbagi äriühingu individuaalse kontrollimise taotlust ei olnud võimalik rahuldada, sest väidetavate subsideerimiskavade suure arvu ja subsiidiumivastase uurimise aeganõudva iseloomu tõttu oleks nende läbiviimine osutunud põhjendamatult koormavaks ja võinuks takistada uurimise õigeaegset lõpetamist.

(42)     Äriühingut Union Steel oli siiski juba individuaalselt kontrollitud paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus ja selle tulemusel arvutati äriühingu jaoks välja individuaalne kahjumarginaal.

(43)     Võttes arvesse, et Hiina RV valitsus andis vastuse ainult subsideerimiskavade kohta, mida kasutavad valimisse kaasatud eksportivad tootjad, nagu selgitatakse põhjenduses 34, oli praktiliselt võimatu analüüsida teatud subsideerimiskavasid, mida Union Steel oleks võinud kasutada. Seetõttu kohaldati selle äriühingu suhtes algmääruse artikli 28 kohaselt olemasolevate faktide põhjal keskmist subsiidiumimäära, mida kohaldati teiste koostööd tegevate äriühingute suhtes.

3.3.        Konkreetsed kavad

(44)     Komisjon otsis kaebuses esitatud asjaoludest lähtudes teavet järgmiste kavade kohta, mille raames valitsusasutused väidetavalt eraldasid subsiidiume:

(I)      Riiklikud kaubatarned ja teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

– Tootmissisendi (kuum- ja külmvaltsteras) pakkumine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

– Maakasutusõiguse andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

– Kavad, mis tagavad veega varustamise tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

– Kava, mis tagab elektriga varustamise tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

– Kava, mis tagab elektri ja veega varustamise tegelikust maksumusest väiksema tasu eest Jiangsu provintsis

– Mitmesuguste tootmissisenditega varustamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

(II)    Soodsad laenutingimused ja intressimäärad orgaanilise kattega terastoodete tootmisharule

III)    Omakapitalikavad

– Võla kustutamine aktsiakapitali kaudu

– Paigutused omakapitali

– Maksmata dividendid

(IV)   Tulumaks ja muud otsesed maksud

– Teadus- ja arenduskulude maksusoodustuste poliitika

– Kesk- ja läänepiirkondade maksusoodustused

– Tulumaksusoodustus omamaiste tootmisseadmete soetamise korral

– Maksusoodustused kõrgtehnoloogilistele või uue tehnoloogia ettevõtetele

– Tulumaksusoodustus ulatuslikku ressursikasutust („eritoormed”) rakendavatele ettevõtetele

– Maksusoodustus eriseadmete soetamise korral

– Tulumaksusoodustused kirdepiirkonna ettevõtetele

– Tulumaksust vabastamine omamaise tehnoloogia uuendamisse investeerimise korral

– Mitmesugused kohalikud maksusoodustused (Shandongi provints, Chongqingi linn, Guangxi Zhuangi piirkond, maksusoodustused kesk- ja läänepiirkondade arendamiseks)

– Dividendide maksmise vabastus nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul

– Kava „Kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” tootlikele välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele

– Kohalikud tulumaksust vabastamise ja tulumaksu vähendamise kavad tootlikele välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele

– Tulumaksusoodustus omamaiseid seadmeid soetavatele välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele

– Geograafilise asukohaga seotud tulumaksusoodustus välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele

(V)    Kaudsete maksude ja imporditariifide kavad:

– edendatavates tootmisharudes tegutsevate, importseadmeid kasutavate välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtete ja teatud omamaiste ettevõtete vabastamine imporditariifidest ja käibemaksust

– Käibemaksu tagastamine omamaiseid seadmeid soetavatele välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele

– Põhivara käibemaksusoodustus keskpiirkonnas

– Muud Ma'anshani maksusoodustused

(VI)   Toetuskavad:

– Kava: China World Top Brand (maailma kõige edukamad Hiina kaubamärgid)

– Kava: Famous Brands (tuntud kaubamärgid)

– Riiklik võtmetehnoloogia projektide fond

– Kavad dumpinguvastase tegevusega seotud õigusabikulude tagastamiseks

(VII)  Valitsuse poolne kaupade ostmine tegelikust maksumusest suurema hinnaga

(VIII) Muud piirkondlikud kavad

– Subsiidiumid Tianjin Binhai uuele piirkonnale ja Tianjini majanduse ja tehnoloogilise arengu piirkonnale

– Kirdepiirkonnaga seotud kavad

– Toetused Jiangsu provintsi teaduse ja tehnoloogia kava raames

– Toetused Hebei provintsi teaduse ja tehnoloogia kava raames

(IX) Sihtotstarbelised subsiidiumid, millele kaebuses viidatakse

3.3.1.     Riiklikud kaubatarned ja teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

3.3.1.1.  Kuum- ja külmvaltsitud terase tarnimine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

(45)     Kaebuses esitati väide, et Hiina RV valitsus kontrollib teatud varustavaid tootmisharusid ja lähtematerjale, et tagada orgaanilise kattega terastoodete tootjatele soodsa hinnaga sisendid. Väite kohaselt saavad orgaanilise kattega terastoodete tootjad tasakaalustatavaid subsiidiume, ostes riigiettevõtetelt riiklikus sektoris toodetud kuum- ja külmvaltsitud terast turuhinnast madalama hinnaga, mistõttu riigiettevõtted saavad tegelikust maksumusest väiksema tasu.

Koostöösoovimatus

(46)     Komisjon palus Hiina RV valitsuselt üksikasjalikku teavet riigiettevõtete kohta, mis tarnivad kuum- ja külmvaltsitud terast Hiina eksportivatele orgaanilise kattega terastoodete tootjatele, et kontrollida kaebuses esitatud väiteid ja teha kindlaks, kas need riigiettevõtted on avalik-õiguslikud asutused. Eelkõige koostas komisjon Hiina RV valitsusele esitatud küsimustikule B lisa, mille adressaadiks olid riigiettevõtted, ja kutsus Hiina RV valitsust üles esitama selles nõutud teavet. Komisjon palus puudustele viitavas kirjas Hiina RV valitsusel veel kord esitada B lisas nõutud teave ja õhutas Hiina RV valitsust kooskõlastama vastuseid asjaomaste riigiettevõtetega.

(47)     Kahjuks ei vastanud Hiina RV valitsus ühelegi B lisas toodud küsimusele ning ei esitanud ka põhiküsimustikus nõutud asjakohast teavet (näiteks Hiina valitsuse omandi ja kontrolli kohta terasesektoris tegutsevates riigiettevõtetes ning osalemise kohta Hiina terasetööstuse ümberkorraldamises). Nõutud teabe esitamise asemel väitis Hiina RV valitsus küsimustikule antud vastuses, et kaebuse esitajad ei suutnud tõendada, et kuum- ja külmvaltsitud terase tootjad on avalik-õiguslikud asutused.

(48)     Kuna Hiina RV valitsus ei teinud koostööd, pidi komisjon kasutama muud asjakohast kättesaadavat teavet. Komisjon teatas Hiina RV valitsusele oma kavatsustest. Et teha kindlaks, kas riigiettevõtted, kes varustavad Hiina orgaanilise kattega terase eksportivaid tootjaid kuum- ja külmvaltsitud terasega, on avalik-õiguslikud asutused, võttis komisjon arvesse piiratud ulatusega teabe, mida pakkus Hiina RV valitsus, kaebuses esitatud teabe, avaliku teabe muude uurimisasutuste läbi viidud samalaadsete menetluste tulemuste kohta, samuti muu avalikult kättesaadava teabe ning toetus oma järelduste väljatöötamisel toimikus olevale teabele tervikuna.

(a) riigiettevõtted, mis varustavad orgaanilise kattega terastoodete valmistajaid kuum- ja külmvaltsterasega, on avalik-õiguslikud asutused

Sissejuhatavad märkused

(49)     Kaebuse esitaja väidab, et Hiina riigiettevõtted on algmääruse artikli 2 lõike b mõistes avalik-õiguslikud asutused, mis varustavad orgaanilise kattega terastoodete valmistajaid turuhinnast madalama hinnaga kaupadega (kuum- ja külmvaltsitud teras) ja tagavad neile sel viisil soodustused.

(50)     WTO apellatsioonikogu määratles USAs esitatud aruande „Definitive Anti-Dumping and Countervailing Duties on Certain Products from China”[5] (teatavate Hiina toodete suhtes kehtestatud lõplikud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud) (apellatsioonikogu aruanne) alusel riigiasutust kui üksust, millel on, mis täidab või millele on antud valitsusasutuste ülesanded[6]. Apellatsioonikogu aruandes kirjeldatakse riigiasutusi ka kui üksusi, „mis täidavad valitsuse ülesandeid”,[7] mida asjaomase liikmesriigi õiguskorra kohaselt peetakse tavapäraselt valitsuse tegevuse osaks[8].

(51)     Võttes arvesse WTO apellatsioonikogu aruande järeldusi, tuleb analüüsida kaht küsimust: a) kas kõnealused riigiettevõtted täidavad ülesandeid, mida Hiinas peetakse tavapäraselt valitsuse funktsiooniks, ja b) kui see on nii, siis kas nad teostavad seda tehes täidesaatvat võimu?

Valitsuse ülesannete täitmine

(52)     Hiina RV valitsuse puhul leidub küllaldaselt tõendeid selle kohta, et valitsus on majanduse juhtimisega tihedalt seotud. Hiina valitsuse juhtiv roll majanduses on kehtestatud Hiina Rahvavabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse artikkel 7 sätestab: „Riiklik majandus on kogu rahva omandis oleva sotsialistliku majanduse sektor, see on rahvamajanduse juhtiv jõud. Riik tagab riigi majanduse konsolideerimise ja kasvu”. Ka põhiseaduse artikkel 15 sätestab: „Riik planeerib majandust sotsialistliku avalik-õigusliku omandi alusel”. Ka Hiina kommunistliku partei põhikirjas on ette nähtud avalik-õigusliku omandi esmatähtis roll, näiteks HKP põhikirja preambulis on sätestatud: „Partei peab toetama ja täiustama põhilist majandussüsteemi, milles on peamine osa avalik-õiguslikul omandil …” Ka erinevad viisaastaku plaanid, mida riiklik arengu- ja reformikomisjon välja kuulutab ja Hiina kõrgeim seadusandlik kogu riiginõukogu vastu võtab, osutavad Hiina valitsuse väga tugevale mõjule majanduselus.

(53)     Mis puutub terasesektorisse, siis viitab toimikusse koondatud teave asjaolule, et kuum- ja külmvaltsitud terast tootvad Hiina riigiettevõtted täidavad sageli valitsuselt saadud ülesandeid, ka seoses raua- ja terasetööstuse arenguplaanidega. Need plaanid kinnitavad, et Hiina RV valitsuse tegevus on tihedalt seotud Hiina terasetööstuse juhtimise ja arenguga ning riigiettevõtete poolset plaanide rakendamist võib seetõttu pidada valitsuse tavapäraseks tegevuseks. Plaanid määravad raua- ja terasetööstuse sihid ja eesmärgid käitajate jaoks ning eeldavad kogu sektorilt kindlaid tulemusi. Tegelikult kasutab Hiina RV valitsus raua- ja terasetööstuse riigiettevõtteid oma käepikendusena plaanides sätestatud eesmärkide ja ülesannete täitmisel.

(54)     Riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldus nr 35 „Raua- ja terasetööstuse arengupoliitika” näeb ette raua ja terase sulatusettevõtete arvu vähendamise ning sätestab tootmise eesmärgid ettevõtete rühmadele, kuhu kuuluvad omamaise turu kümme kõige tulemuslikumat terast tootvat ettevõtet (artikkel 3), tootmisvõimsuse näitajad, keelab uute raua ja terase tootmisega seotud ettevõtete rajamise (artikkel 10), kehtestab raua- ja terasetööstusesse sisenemise tingimused seadmete tasandil ning sätestab raua- ja teraseettevõtetele täitmiseks tehnilised ja majanduslikud näitajad (artikkel 12), määratleb raua- ja teraseettevõtete organisatsiooni struktuuri muutmise korra (artikkel 20), haldab investeeringuid (artiklid 22, 23), määratleb riiklikule rahastamisele juurdepääsu tingimused (artiklid 25, 26), annab riigile õiguse sekkuda toorme ostudesse (artikkel 30).

(55)     Terasetööstuse kaheteistkümnenda viisaastaku plaan annab ülevaate eelmises plaanis sätestatud eesmärkide saavutamisest, käsitleb arengustrateegiat ja kehtestab eesmärgid kogu terasetööstusele. Plaanis kehtestatakse, samuti nagu korralduses nr 35, väga spetsiifilised ülesanded seoses tööstusklastritega (kolmanda jao lõike III punkt 6), rõhutatakse teatud projektide edendamist ning jäetakse teised tagaplaanile (neljanda jao lõige IV), käsitletakse raua- ja terasetööstuse ebavõrdset toetamist eri provintsides (neljanda jao lõige V), nähakse ette toetus suuremahulistele teraseettevõtetele ja antakse juhtroll kõige suurematele riigi omandis olevatele Hiina terasetootjatele nagu Bao Steel, Anshan Iron and Steel, Wuhan Iron and Steel jne[9]. Kava näeb ette ka olemasolevate teraseettevõtete tootmistegevuse korraldamise ja juhtimise tugevdamise (viienda jao lõige IV).

(56)     Ka Hiina Rahvavabariigi seadus ettevõtete riigi omandis oleva vara kohta kohustab riigiettevõtteid (või nagu seaduses määratletakse, riigi osalusega ettevõtteid) täitma riikliku tööstuspoliitika nõudeid[10]. Samamoodi kohustab dokument „Riikliku tähtsusega ettevõtete investeeringute järelevalve ja haldamise esialgsed meetmed” riigiettevõtteid täitma arengukavade ja riikliku tööstuspoliitika nõudeid[11]. Dokumendi „Riikliku tähtsusega ettevõtete arengustrateegiate ja plaanide haldamise meetmed” kohaselt peavad kõik riigiettevõtted välja töötama arengu- ja strateegilise kava, mille vaatab läbi ja kinnitab riiginõukogu riigi omandis olevate varade järelevalve ja haldamise komisjon (SASAC). SASAC peab kava läbivaatamise ajal ja enne kinnitamist ka kontrollima, kas kava on kooskõlas riiklike arenguplaanide ja tööstuspoliitikaga, ning riikliku majanduse ülesehituse ja struktuuri strateegiliste kohandustega[12].

(57)     Kavades kirjeldatud meetmete konkreetsed näited, nagu äriühingu Capital Steel Corporation[13] ümberpaigutamine või teraseettevõtete arvukad ühinemised[14] kinnitavad, et kavad pole üksnes soovituslikud suuniste iseloomuga dokumendid, vaid nende rakendamise tulemuseks on riigi omandis olevate terasetootmisettevõtete konkreetne tegevus, mida juhib valitsus (Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riiginõukogu kaudu).

(58)     Ettevõtted, mille suhtes kavade nõudeid kohaldatakse, peavad järgima ja täitma kõiki eespool kirjeldatud konkreetseid sätteid. Sellest saab järeldada, et niisuguse otsese sekkumise kaudu terast tootvate ettevõtete ärilisse käitumisse toimivad riigi omandis olevad terast tootvad ettevõtted valitsuse käepikendusena, täites valitsuse ülesandeid, mille tulemusel saavutatakse kavades sätestatud eesmärkide ja sihtide täitmine.

Valitsuse kontroll riigiettevõtete üle

(59)     Ehkki on kindlaks tehtud, et riigiettevõtted täidavad valitsuse ülesandeid, tuleb siiski lahendada küsimus, kas nad teostavad selle kaudu ka täidesaatvat võimu. Selles osas on võtmeküsimuseks, kas valitsus kontrollib neid sisuliselt[15]. Sellisel juhul on eespool esitatud asjakohast teavet arvestades mõistlik järeldada, et riigiettevõtted toimivad valitsuse käepikendusena ja rakendavad tõhusalt eespool osutatud plaanides sätestatud poliitikat.

(60)     Allpool kirjeldatud valitsuse kontroll viitab sellele, et riigiettevõtetel on, need teostavad või neile on antud täidesaatev võim. Kontrolli võib teostada muu hulgas valitsuse omandi, halduskorralduse ja SASACi sekkumise, juhatuste, valitsuse plaanide kaudu.

Riigi omand

(61)     Koostööst keeldumist käsitlevas osas (põhjendused 46–48) juba märgiti, et Hiina RV valitsus ei esitanud nõutud teavet Hiina kuum- ja külmvaltsitud terase tootjate omandivormi kohta. Hiina RV valitsus esitas koos küsimustikule antud vastusega 54 äriühingu loetelu, milles on suurim osalus Hiina RV valitsusel, kuid väitis kontrollkäigu ajal, et loetelu ei ole täpne ja nimekirjas on ka eraomandis olevaid äriühinguid. Hiina RV valitsus ei parandanud loetelu ega täpsustanud, millised äriühingud on eraettevõtted ja mis on Hiina RV valitsuse omandis. Koostööst keeldumise tõttu pidi komisjon otsima toimikusse koondatud materjali ja avalikult kättesaadava teabe põhjal muid tõendeid.

(62)     Kaebuse esitaja esitas tõendid, et peamised kuum- ja külmvaltsitud terase tootmisettevõtted on riigi omandis ning andis selle kohta üksikasjaliku teabe kaebuse 10. lisas[16]. Ka muu avalikult kättesaadav teave[17] kinnitab, et Hiina RV valitsusel on osalus paljudes kuum- ja külmvaltsitud terast tootvates ettevõtetes.

(63)     Võttes arvesse toimikusse kogutud teavet tervikuna, võib teha tõepärase järelduse, et Hiina RV valitsusel on märkimisväärne omandiosalus paljudes kuum- ja külmvaltsitud terast tootvates Hiina ettevõtetes.

Halduskorraldus ja SASACi osalemine

(64)     SASAC täidab riigi ülesandeid investorina ja haldab riigi omandis olevaid varasid riigi järelevalve all. Tuleb märkida, et ehkki Hiina RV valitsus väitis küsimustikule antud vastuses ja täiendavates dokumentides, et SASAC ei osale riigiettevõtete äritegevuses ja kinnitas seda väidet viitega dokumendi „Ettevõtete riigi omandis olevate varade järelevalve ja haldamise ajutised meetmed”[18] artiklile 7, lubavad sama seaduse teised artiklid, samuti muu toimikus leiduv teave[19] väita vastupidist.

(65)     Tegelikult näitab Hiina RV valitsuse vastus subsiidiumivastasele küsimustikule, et riiginõukogu volitatud SASAC määrab ja kutsub tagasi järelevalve all olevate ettevõtete juhtkonna liikmeid ning hindab nende tegevuse tulemusi õigustoimingute kaudu. Tema ülesandeks on ka innustada kontrollitavaid ettevõtteid täitma juhtpõhimõtteid ja poliitikat, lisaks vastutab ta ettevõtete riigi omandis olevate varade põhilise haldamise eest ning kontrollib vastavalt seadusele kohalike riigi omandis olevate varade haldamist.

(66)     SASAC vastutab ka riigiettevõtete juhtide tasustamise ja hindamise eest, peale selle määrab ta riigiettevõtete juhtide hüvitused ja karistused[20]. Tegelikult viitavad kõik tõendid sellele, et riigiettevõtete juhtide ametialane edenemine sõltub SASACist. Need asjaolud näitavad, et SASAC on täidesaatva võimu kandja.

Juhatus

(67)     Riigi omanduses olevate ettevõtete nõukogude koosseis viitab samuti Hiina RV valitsuse tugevale kontrollile nende ettevõtete üle. Toimikus olevad tõendid[21] näitavad, et paljud juhatuste ja järelevalvenõukogude liikmed on või olid valitsuses ja/või parteis olulistel ametikohtadel, ja et nende valikut mõjutavad tugevalt sellised valitsusorganid nagu SASAC või Hiina Kommunistlik Partei (HKP).

Valitsuse plaanid

(68)     Hiina RV valitsuse terasetööstusega seotud poliitika, huvid ja eesmärgid on kajastatud erinevates kesk- ja piirkondlike valitsusasutuste plaanides. Riigiettevõtteid õhutatakse neid nõudmisi täitma (ettevõttele, mis ei täida plaane, võidakse isegi sanktsioone kohaldada) ja Hiina teatud suurte terast tootvate riigiettevõtete tegevus viimasel ajal näitab, et need poliitikavaldkonnad on omavahel seotud ning terast tootvad riigiettevõtted töötavad plaanides sätestatud ülesannete ja eesmärkide saavutamise nimel.

(69)     Terasetööstuse 12. viisaastaku plaani[22] kohaselt saavad ainult „ettevõtted, mis täidavad raua- ja terasetööstuse riikliku poliitika nõudmisi ning vastavad raua- ja terasetööstuse tootmis- ja käitamisstandarditele, täita esmatähtsat rolli ühinemistes ja ümberkorraldamistes.”

(70)     Mitmetes provintsi ja kohaliku tasandi plaanides märgitakse samuti ära teatud riigiettevõtted, millele seatakse eesmärgid ja ülesanded. Kaebuse esitaja esitas nendest plaanidest väljavõtted[23]. Küsimustikus ja puudustele viitavas kirjas nõuti Hiina RV valitsuselt kontrollimise ja selgitamise eesmärgil kõiki kõnealuseid plaane, kuid Hiina RV valitsus otsustas jätta need esitamata. Siiski tuleb märkida, et Hiina RV valitsus ei vaidlustanud menetluse ajal nende väljavõtete õigsust. Peale selle möönavad provintsi ja kohalikes plaanides osutatud äriühingud, et nad teevad valitsusasutustega koostööd, ja kirjeldavad, kuidas nad plaanide nõudeid täites tegutsevad või varem tegutsesid[24].

(71)     Ehkki Hiina RV valitsus väidab, et mõned eespool osutatud plaanidest on üksnes soovituslikud ja mittesiduvad ning on ette nähtud kasutamiseks ainult suunistena, ei toeta muud toimikus olevad tõendid seda väidet. Vastupidi, paljud seadused ja määrused, mis on kindlasti õiguslikult siduvad,[25] muudavad riiklike arengukavade ja tööstuspoliitika täitmise riigiettevõtetele kohustuslikuks.

Järeldus

(72)     Hiina RV valitsus määratleb raua- ja terasetööstuse eesmärgid ja ülesanded viisaastaku plaanide ja muude asjakohaste ametlike dokumentide kaudu ning saavutab need eesmärgid dokumentides kirjeldatud ülesannete ja tegevuste kaudu. Võttes arvesse, et need plaanid ja dokumendid koostavad sellised Hiina valitsusorganid nagu riiginõukogu või riiklik arengu- ja reformikomisjon, tuleks dokumentides sätestatud ülesandeid ja tegevusi pidada valitsemisfunktsioonide täitmiseks. Eespool kirjeldatud terast tootvad riigiettevõtted on kohustatud plaane täitma ja poliitikat rakendama, nad tegutsevad valitsuse käepikendusena, ja kuna valitsus kontrollib neid sisuliselt, täidavad ettevõtted tegelikkuses valitsuse korraldusi.

(73)     Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tõttu ei määratletud avalik-õiguslikeks asutusteks peetavate üksuste mõistet täies ulatuses. Igal juhul on mis tahes riigiettevõte, milles valitsus omab suurimat häälte arvu või suurimat osakapitali, avalik-õiguslik asutus. Juriidilised isikud, milles valitsus ei oma osakapitali, on eraõiguslikud isikud. Seda arvestades pole vaja tõmmata selget eristusjoont avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahele, sest põhjendustes 85–98 on näidatud, et riik on pannud kõikidele terasesektori eraettevõtetele ülesanded ja juhib neid, ettevõtted aga toimivad kõikide asjaomaste eesmärkide saavutamiseks samamoodi nagu avalik-õiguslikud isikud.

(b) Kasu (avalik-õiguslikud isikud)

Üldised märkused

(74)     Selleks et hinnata, kas algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses on saadud kasu, tuleb võrrelda kuum- ja külmvaltsitud terase hindu, mida maksavad asjaomase tootmisharu eksportivad tootjad. Apellatsioonikogu aruande tulemused kinnitasid, et juhul kui valitsuse roll moonutab tootjariigi turgu, lubatakse kasutada väliseid võrdlusandmeid. Märgitakse ka, et: „kui valitsus on valitsevas seisundis tarnija, on erasektori hindade moonutamine tõenäoline, kuid siiski tuleb olukorda analüüsida üksikjuhtumi põhiselt”[26]. Apellatsioonikogu aruandes kinnitati veel: „…. me ei väida, et on olemas künnis, millest kõrgemal piisab hinnamoonutuse kindlakstegemiseks üksnes asjaolust, et valitsus on turul valitsevas seisundis tarnija, kuid on ilmne, et mida valitsevam on valitsuse seisund turul, seda tõenäolisemalt on selle tagajärjeks erasektori hinnamoonutused”[27]. Apellatsioonikogu aruandes lisati: „kui valitsus on „oluline” tarnija, on vaja ka muid tõendeid peale valitsuse turuosa, sest valitsuse kui olulise tarnija roll omaette pole piisav tõend erasektori hindade moonutamise kohta”. Seetõttu tuleb esimesena leida vastus küsimusele, kas valitsuse osa Hiina kuum- ja külmvaltsitud terase tootmises on ülekaalukas või ainult oluline.

(75)     Komisjon palus Hiina RV valitsuselt teavet kuum- ja külmvaltsitud terase turu kohta seoses riigiettevõtete ja eraettevõtete toodetud kuum- ja külmvaltsitud terase osatähtsusega, kuid Hiina RV valitsus ei esitanud selle kohta mingit asjakohast teavet[28].

(76)     Komisjon kasutas selle teema käsitlemiseks muud kättesaadavat teavet,[29] mille alusel tehti kindlaks, et riigiettevõtted toodavad Hiinas vähemalt 63 % kuumvaltsitud terasest. Oluline on märkida, et riigiettevõtete 63 % suurune osatähtsus leiti väga konservatiivse analüüsi tulemusena ja see on väikseim võimalik osatähtsus. Asjaolu, et paljud eksportijate poolt väidetavalt eratarnijatena näidatud ettevõtted tunduvad olevat müügiettevõtted (mis võisid osta oma tooted riigiettevõtetelt), Hiina RV valitsuse soovimatus teha koostööd (vt põhjendusi 46–48) ja teiste uurimisorganite uurimistulemused (vt joonealust märkust 32), viivad järeldusele, et riigiettevõtete osatähtsus kuumvaltsitud terase turul on tegelikult palju suurem. Hiina RV valitsuse jõuline osalus selles kuumvaltsitud terase turuosas (vt põhjendusi 85–94) piirab samuti erakäitajate tegevusvabadust.

(77)     Seda arvestades tehti kindlaks, et riigiettevõtted on Hiina kuumvaltsitud terase turul valitsevas seisundis. Riigiettevõtete ülekaal kuumvaltsitud terase turul on sedavõrd suur, et eraettevõtjatel pole muud valikut kui ühtlustada oma hinnad riigiettevõtete hindadega, nagu allpool näidatakse.

(78)     Külmvaltsitud terast tootvate riigiettevõtete väidetud osatähtsus Hiina eksportivate tootjate seas oli palju väiksem (18 %) kui kuumvaltsitud terase tootjate puhul, kuid muu teave on sellega vastuolus (vt põhjendust 79). Võttes arvesse Hiina RV valitsuse soovimatust teha koostööd, asjaolu, et paljud eksportijate poolt väidetavalt eratarnijatena esitatud ettevõtted tunduvad olevat müügiettevõtted (mis võisid osta tooted riigiettevõtetelt), ja erakäitajate äritegevuse piiranguid, mille põhjuseks on Hiina RV valitsuse jõuline osalus selles sektoris (vt põhjendusi 85–94), tehakse järeldus (osaliselt kättesaadavate faktide alusel (vt põhjendust 79) kooskõlas algmääruse artikliga 28), et riigiettevõtted on ka Hiina külmvaltsitud terase turul valitsevas seisundis.

(79)     Seda järeldust kinnitab maailma terasetoodangu teatmik, mille andmed on vastuolus Hiina eksportijate teatatud 18 % suuruse osatähtsusega, ja mis näitab, et üle 70 % Hiina külmvaltsitud terase tootmise koguvõimsusest kuulub riigile[30].

(80)     Komisjon palus Hiina RV valitsuselt teavet hindade kohta, millega riigiettevõtted ja eraettevõtted müüvad Hiina turul kuum- ja külmvaltsitud terast. Hiina RV valitsus ei esitanud küsimustikule vastates selle kohta andmeid. Orgaanilise kattega terasetoodete eksportijate uurimise käigus tehti kindlaks, et hinnad, millega neli eksportivat tootjat/tootjate rühma ostsid uurimisperioodi jooksul kuum- ja külmvaltsitud terase erasektori tootjatelt või müüjatelt kuum- ja külmvaltsitud terast, olid järjepidevalt väga lähedased riigiettevõtete hindadele[31]. Andmete analüüsi tulemused ja riigiettevõtete valitsev seisund selles sektoris näitavad, et eratarnijate määratud hind järgib tegelikult riigiettevõtetele makstud hindu. Lisaks sellele oli ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja esitatud lepingus, mis käsitles kuumvaltsitud terase tarnimist eraettevõtjalt, sätestatud isegi tingimus siduda toote hind riigiettevõtjast varustaja hinnaga.

(81)     Kogu toimikus sisalduva teabe alusel tehti kindlaks, et riigiettevõtete Hiina siseturul müüdud kuum- ja külmvaltsitud terase hinnad on moonutatud kõnealuste ettevõtete valitseva seisundi tõttu Hiina kuum- ja külmvaltsitud terase turul, ja eratarnijate pakutava kuum- ja külmvaltsitud terase hinnad kujunevad riigiettevõtete hindade eeskujul. Seda arvesse võttes tehakse järeldus, et Hiina kuum- ja külmvaltsitud terase turuhinnad ei ole usaldusväärsed. Arvestades, et Hiina kuum- ja külmvaltsitud terase turul „puuduvad valdavad turutingimused”, pidi komisjon kooskõlas algmääruse artikli 6 punktiga d otsima muu võrdlusaluse. Kuna kogu Hiina turg on moonutatud, peeti ebaotstarbekaks Hiina teadaolevaid kulusid ja hindu sisuliselt kohandada, ning impordihinnad on riigiettevõtete ülekaalu tõttu ilmselt samamoodi moonutatud. Seetõttu otsiti algmääruse artikli 6 punkti d alapunkti ii kohaselt võrdlusalust teistest riikidest.

(82)     Kõige asjakohasemaks peeti võrdlusaluse koostamist kuum- ja külmvaltsitud terase maailmahindade alusel, mida pidevalt avaldavad erinevad terase valdkonna ajakirjad, nagu Steel Business Briefing, MEPS ja CRU.

(83)     Riigiettevõtete hindade võrdlus teiste riikide võrdlusalusega (arvutamist selgitatakse põhjenduses 103) näitas, et need hinnad olid oluliselt madalamad kui võrdlushinnad ja järelikult said Hiina orgaanilise kattega terastoodete eksportivad tootjad kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 mõistes.

(c) Konkreetsus

(84)     Vaadeldav subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c mõistes, võttes arvesse, et Hiinas kasutab kuum- ja külmvaltsitud terast oma tootmises ainult piiratud arv tootmisharusid ja ettevõtteid.

(d) Ülesannete andmine eratarnijatele ja nende suunamine

(85)     Järgmisena vaadeldakse küsimust, kas kuum- ja külmvaltsitud terase erasektori tootjad, kes ei ole avalik-õiguslikud isikud, saavad sellele vaatamata Hiina RV valitsuselt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses ülesandeid või korraldusi toota kuum- ja külmvaltsitud terast orgaanilise kattega terastoodete valmistajatele.

Valitsuse poliitika

(86)     Juba menetluse alguses tehti kindlaks, et Hiina RV valitsusel on poliitika orgaanilise kattega terastoodete sektori varustamiseks kuum- ja külmvaltsitud terasega, sest avalik-õiguslikud isikud, kes on valitsuse osa, tegelevad kõnealuse tootmisega ja on turul valitsevas seisundis, mis annab neile võimaluse pakkuda tooteid turuhinnast madalama hinnaga. Igal juhul, olenemata sellest, kas neid ettevõtteid määratletakse avalik-õiguslikena või mitte, kinnitavad samad tõendid, et valitsuse poliitika olemasolu mõjutab seda sektorit tugevasti. Seetõttu tuleb nüüd kindlaks teha, kas seda poliitikat kohaldatakse ka eratarnijate suhtes.

Poliitika laiendamine kuum- ja külmvaltsitud terase eratarnijate suhtes

Valitsuse suunavad ja ergutavad plaanid

(87)     Mitmes valitsuse plaanis ja poliitikadokumendis on viiteid selle kohta, et Hiina RV valitsus julgustab ja toetab terasetootjaid (nii riigi- kui eraettevõtteid). Nende dokumentide teatud lõigud lubavad väita, et valitsuse ja terast tootvate eraettevõtete toimimise vahel on otsene seos, ning teatud juhtudel võib näha, et selline „suunamine” pani teraseettevõtted tegutsema nendes plaanides ette nähtud viisil.

(88)     Näiteks julgustab Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldus nr 35, mis käsitleb raua- ja terasetööstuse arengu põhimõtteid, teraseettevõtteid tegutsema teatud viisil,[32] seab tingimusi investeerimisele ja kehtestab kohustuse kooskõlastada investeeringud valitsusasutustega,[33] mõjutab konkurentsi ressursside pärast[34] ja isegi näeb ette sanktsioonid ettevõtetele, kes ei järgi neid põhimõtteid[35]. Ka terasetööstuse 12. viisaastaku plaan mõjutab terasetootjate äriotsuseid, millel omakorda võib olla mõju kulude struktuurile ja hindadele[36].

(89)     Lisaks esitas kaebuse esitaja 24. lisas väljavõtete kogumi mitmete valitsusorganite mitmesugustest poliitikadokumentidest, mis viitavad Hiina RV valitsuse toetusele terasetööstusele üldiselt või eraldi orgaanilise kattega terastoodete harule[37].

(90)     Peale selle on olemas avalik teave, mis näitab, et eraõiguslikud äriühingud tegutsevad kooskõlas valitsuse erinevate plaanide ja poliitikadokumentidega[38].

Kuum- ja külmvaltsterase ekspordipiirangud

(91)     Hiina RV valitsus on astunud samme kuum- ja külmvaltsitud terase ekspordi piiramiseks keerulise käibemaksu tagastamissüsteemi kaudu. Täpsemalt on kuum- ja külmvaltsitud terase käibemaks 17 %. Hiina siseturul müüdud, külmvaltsitud terasest valmistatud (mida omakorda valmistatakse kuumvaltsitud terasest) orgaanilise kattega terasetoodete käibemaks tagastatakse 13 % ulatuses, aga kui äriühing ekspordib kuum- või külmvaltsitud terast, ei tagastata käibemaksu üldse. Selle süsteemi rakendamine tähendab, et eraõiguslikud kuum- ja külmvaltsitud terase tootjad ei saa teostada normaalset kaubandusvabadust, mistõttu piirang suurendab kuum- ja külmvaltsitud terase varu riigi siseturul ja surub selle hinna Hiina turul vältimatult alla. Seetõttu ei ole eraettevõtetest kuum- ja külmvaltsitud terase tootjad (samuti nagu riigiettevõtted) võimelised tegutsema Hiina RV valitsuse poliitikast sõltumatult.

Eratarnijate hinnakujundus

(92)     Eespoolses punktis, kus käsitleti avalik-õiguslike asutuste soodustusi, tehti kindlaks, et terast tootvate riigiettevõtete valitseva seisundi tõttu kuum- ja külmvaltsitud terase turul ei ole kuum- ja külmvaltsitud terast tootvatel eraettevõtetel muud võimalust, kui ühtlustada oma hinnad riigi omanduses olevate ettevõtete hindadega. Teiste sõnadega, nad ei määra hindu, vaid pigem võtavad need üle. See on veel üks märk selle kohta, et kuum- ja külmvaltsitud terast tootvad eraettevõtted ei saa tegutseda sõltumatult Hiina RV valitsuse ja teiste avalik-õiguslike asutuste tegevusest.

(93)     Seda asjaolu toetab ka subsiidiumivastastele küsimustikele vastanud Hiina eksportivatelt tootjatelt saadud teave, mis näitab, et eraettevõtete toodetud kuum- ja külmvaltsitud terase hinnad on riigiettevõtete toodete hindadega peaaegu ühtlustatud. Lisaks esitas üks valimisse kaasatud eksportiv tootja lepingu kuumvaltsitud terase tarnimise kohta eraettevõtjalt, milles oli sätestatud tingimus siduda toote hind riigiettevõtjast tarnija hinnaga.

(94)     Võttes arvesse eespool osutatud asjaolu, et riigiettevõtete hinnad on madalamad kui turuhinnad, saab selgeks, et eraettevõtjatest tarnijate hinnad, mis kujundatakse riigiettevõtete hindadest lähtudes, on samuti madalamad kui turuhinnad.

(e) Rahaline toetus

(95)     Algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande kohaselt on rahalise osalusega tegemist siis, kui valitsus „teeb mõnele eraõiguslikule asutusele ülesandeks täita üht või mitut alapunktides i, ii ja iii nimetatud ülesannetest, mis on tavaliselt valitsusel, ja menetlus ei erine tegelikult valitsuste poolt tavaliselt järgitavast menetlusest”. WTO apellatsioonikogu on tõlgendanud „suunamist” kui olukorda, kus valitsus teostab oma võimu, sealhulgas teatud sundimist, eraõigusliku isiku suhtes, ja „ülesannete andmist” kui olukorda, kus valitsus paneb vastutuse eraõiguslikule isikule[39]. Lisaks sellele võttis USA ekspordipiiranguid arutanud WTO vaekogu[40] kasutusele kolmeosalise testi ülesannete andmise ja suunamise kindlakstegemiseks, mille kohaselt peab olema tuvastatav a) valitsuse tegevus, b) mis on suunatud konkreetsele isikule ja c) mille eesmärgiks on konkreetse ülesande või kohustuse täitmine[41].

(96)     Sellest lähtudes kujutab eratarnijate kaasamine Hiina RV valitsuse kuum- ja külmvaltsitud terasega varustamise poliitikasse endast valitsuselt „ülesannete saamist” ja „suunamist” järgmistel põhjustel:

Valitsuse „meede”:

– Hiina RV valitsuse „poliitika” (vt põhjendus 86), kujutab endast „meedet” või „meetmeid”. Hiina RV valitsuse poliitikat teostavad plaanide ja ekspordipiirangutega mõjutamise kaudu avalik-õiguslikud asutused (riigiettevõtted), mis on turul valitsevas seisundis ja müüvad kaupa turuhinnast madalama hinnaga. Selle tulemusel saavutatakse edukalt olukord, kus eratarnijad on sunnitud rakendama turuhinnast madalamaid hindu, mida kasutavad avalik-õiguslikud asutused.

„suunatud konkreetsele isikule”:

– valitsuse poliitikat (eelkõige plaane ja ekspordipiiranguid) kohaldatakse kõikidele kuum- ja külmvaltsitud terase tootjatele, nii riigi- kui ka eraettevõtetele. Selles mõttes on poliitika „sihtrühmaks” kõik tootjad. Seda tõendab asjaolu, et riigiettevõtete ja eraettevõtete hinnad on ühtlustatud ja eratarnijad müüvad kaupa hindadega, mis on kaubanduslikust seisukohast ebamõistlikud.

„mille eesmärgiks on konkreetse ülesande või kohustuse täitmine”:

– valitsuse poliitika, nagu tõendavad Hiina hinnatasemed, on kuum- ja külmvaltsitud terasega varustamine turuhindadest madalamate hindadega. Hiina RV valitsuse ja riigiettevõte tegevus ei jäta eratarnijatele muud võimalust, kui järgida avalik-õiguslike asutuste tavasid ja see paneb neile väga tegelikult konkreetse ülesande või kohustuse. Hiina RV valitsuse poliitika piirab tõsiselt, eelkõige plaanide ja käibemaksuga mõjutamise kaudu, eratarnijate vabadust ülesandest või kohustusest loobuda.

Järeldus

(97)     Võttes arvesse kõiki eespool kirjeldatud asjaolusid, on alust järeldada, et Hiina RV valitsuse ekspordipiirangud, valitsuse plaanimajandus ja riigiettevõtete valitsev seisund turul piirab kuum- ja külmvaltsitud terase eratarnijate vabadust, sundides neid käituma mittekaubanduslikult ja rakendama majanduslikult ebamõistlikke (turuhinnast madalamaid) hindu, mida nad vabal ja avatud turul ei teeks. See kinnitab, et valitsuse kuum- ja külmvaltsitud terase tarnimise poliitika laieneb eratarnijatele (kaasa arvatud orgaanilise kattega terastoodete sektor).

(98)     Lisaks aitasid eelneva analüüsi tulemused, toimiku tõendid ja muu avalik teave komisjonil jõuda järeldusele, et Hiina RV valitsus paneb kuum- ja külmvaltsitud terast tootvatele Hiina eraettevõtetele ülesande ja suunab neid tootma kaupu algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iii ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud tingimustel samal viisil nagu terast tootvad riigiettevõtted.

(f) Kasu (eratarnijad)

(99)     Komisjon tegi kindlaks, et kuum- ja külmvaltsitud terase eratarnijad tegutsevad Hiina RV valitsuselt saadud ülesandeid ja suuniseid täites ning uurimine näitas, et eraomandis olevate kuum- ja külmvaltsitud terase tarnijate hinnad ühtlustatakse riigiettevõtete hindadega (vaata vastavat punkti eespool).

(100)   Seda arvestades leitakse, et kasu ja konkreetsuse kohta tehtud järeldused, mis käsitlevad riigiettevõtete kuum- ja külmvaltsitud terase tarnimist turuhinnast madalama hinnaga, kehtivad ka eraomandis olevate kuum- ja külmvaltsitud terasega varustajate puhul.

(g) Uurimise järeldused

(101)   Kaks valimisse kuuluvat eksportivat tootjat on saanud selle kava alusel kasu. Üks eksportiv tootja (Panhua Steel Group) on saanud kasu kuumvaltsitud terase tarnimisest tegelikult maksumusest madalama tasu eest ja teine eksportiv tootja (Huadong Steel Group) on saanud kasu külmvaltsitud terase tarnimisest tegelikust maksumusest madalama tasu eest.

(h) Subsiidiumisumma arvutamine

(102)   Tasakaalustatava subsiidiumisumma arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Kasu arvutatakse kuum- ja külmvaltsitud terase tegelike ostusummade ja asjakohaste võrdlusaluste ostusummade väärtuste vahe alusel. Saadud summa jagati seejärel koostööd teinud eksportivate tootjate kogu müügikäibega uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(103)   Kuna Hiina kuum- ja külmvaltsitud terase turg on moonutatud, peeti kuum- ja külmvaltsitud terase maailmaturu hindu asjakohaseks lähtealuseks kuum- ja külmvaltsitud terase võrdlusaluste hindade kindlaks määramisel. Mitmesuguste terasevaldkonna erialaajakirjade (SBB ja MEPS) andmete põhjal valiti välja viie riigi/piirkonna (Euroopa, USA, Türgi, Jaapan ja Brasiilia) siseturu hinnad (ilma maksudeta). Representatiivse võrdlusaluse leidmiseks valis iga asjaomase geograafilise piirkonna suurima turu, st Euroopa (EL), Põhja-Ameerika (USA), Ladina-Ameerika (Brasiilia), Aasia (Jaapan) ja Kesk-Ida / Põhja-Aafrika (Türgi). Iga viie riigi/piirkonna kuu keskmiste hindade alusel uurimisperioodi jooksul arvutati aritmeetilised keskmised, et saada võrdlusalused hinnad kuu kohta. Viie valitud riigi/piirkonna hinnad ei olnud uurimisperioodi jooksul kõige kõrgemad, kuid kõik on WTO liikmed ja tegemist on maailma kümne kõige suurema terasetootja hulka kuuluvate äriühingutega, mis asuvad eri mandritel. Seetõttu peetakse välja töötatud võrdlusaluseid hindu mõistlikuks ja asjakohaseks.

(104)   Koostööd tegevate valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kõnealuse kavaga seoses kindlakstehtud subsiidiumimäär on uurimisperioodil Huadongi rühma puhul 23,02 % ja Panhua rühma puhul 27,63 %.

(105)   Koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute suhtes kohaldati kaalutud keskmist subsiidiumimäära 25,37 %.

(106)   Võttes arvesse vähest koostööd, kohaldatakse kõikide koostööst keeldunud äriühingute suhtes kõige kõrgemat subsiidiumimäära, mis määrati seoses selle kavaga ühele valimisse kaasatud koostööd tegeva äriühinguga seotud ettevõttele, nimelt 32,44 %.

3.3.1.2.  Maakasutusõiguse andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

(a) Sissejuhatus

(107)   Kaebuse esitaja väitis, et Hiinas ei ole toimivat maamüügiturgu, ja et summa, mida äriühingud maakasutuse eest maksavad, on madalam kui normaalne turuväärtus. Hiina RV valitsus kinnitas subsiidiumivastasele küsimustikule antud vastuses, et „kooskõlas Hiina RV maahalduse seadusega on linnapiirkondade maa omanik riik, maapiirkondade ja linnalähedaste piirkondade maa on, juhul kui riik ei ole sätestanud teisiti, talunike ühisomandis”. Hiina RV valitsus kinnitas, et on olemas standarditele vastav ja nõuetekohase konkurentsiga maamüügiturg, maakasutusõigustega aga tuleb kaubelda avalikult kooskõlas maamüügituru seadusega. Hiina RV valitsus kinnitas ka, et tööstus- ja kaubandusmaad on võimalik saada kasutushüvitise eest avatud turul avalike hangete, enampakkumise ja võistupakkumise kaudu. Hiina RV valitsus ei esitanud mingeid andmeid maakasutusõiguse tegelike hindade kohta, valitsuse määratud maa miinimumhindade kohta, millele viidati subsiidiumivastasele küsimustikule antud vastuses ja kontrollkäigu ajal.

(108)   Komisjon palus kontrollimise ajal Hiina RV valitsuselt tõendeid väite kohta, et kogu tööstusmaa eraldatakse Hiinas avaliku menetluse teel avalike hangete, pakkumise või enampakkumise kaudu. Hiina RV valitsus ei suutnud kontrollkäigu ajal selliseid tõendeid esitada, kuid esitas selle kohta teatud andmeid pärast kontrollkäiku. Paraku näitavad kõik tõendid, et kolmeteistkümnest maakasutusõiguse üleandmise tehingust, millega olid seotud valimisse kaasatud eksportivad tootjad, toimus ainult kuus avaliku hanke või enampakkumise käigus. Komisjoni päringu peale ei esitatud andmeid ühegi enampakkumisel/avalikus hankes osaleja kohta ja tegelikkuses oli iga juhtumi puhul äriühingu makstud lõpphind võrdne hinnaga, mille olid oma äranägemise järgi kehtestanud kohalike omavalitsused.

(109)   Komisjon oletas ka, et Hiina Rahvavabariigis ei ole maal turuhinda, ja palus Hiina RV valitsuselt arvamusi võimalike võrdlusaluste kohta. Ehkki sellel ajal, kui küsimustik saadeti Hiina RV valitsusele, oli tegemist ainult oletusega ja mitte mingil juhul tulemuse või järeldusega, kuulutas Hiina RV valitsus oletuse valeks ja ei teinud ühtki ettepanekut võimalike võrdlusaluste kohta. Hiina RV valitsus juhtis ka tähelepanu väidetavale puudusele kaebuses, mis seisnes selles, et ühelt poolt väidab kaebuse esitaja, et Hiinas puudub maamüügiturg ja kasutada tuleks „riigivälist võrdlusalust”, kuid teiselt poolt väidab ta, et riigiettevõtted saavad võrreldes erasektoriga maa valitsuselt soodsatel tingimustel,, ning tegi ettepaneku, et kui võrdlusalust kasutatakse, peaksid need olema hinnad, mida maksavad „ebasoodsamates tingimustes” olevad Hiina tootmisharud, andmata mingit teavet kõnealuste hindade kohta. Sellega seoses tuleks märkida, et kaebuse esitaja väitis, et maakasutusõiguste turg Hiinas oli tervikuna moonutatud ja nii riigiettevõtetest kui eraettevõtetest orgaanilise kattega terastoodete tootjad said maakasutuse õigused tegelikust maksumusest väiksema hinnaga.

(b) Õiguslik alus

(110)   Hiina maakasutusõigusi reguleerivad Hiina Rahvavabariigi maahalduse seadus ja Hiina Rahvavabariigi kinnisvaraõiguse seadus.

(c) Rakendamine tegelikkuses

(111)   Maahaldusseaduse artikli 2 kohaselt kuulub kogu maa riigile, sest kooskõlas Hiina põhiseaduse ja asjaomaste õigussätetega on maa kollektiivne omanik hiina rahvas. Maad ei saa müüa, kuid vastavalt seadusele saab anda maakasutusõigust. Riigi ametiasutused võivad õiguse anda pakkumiskutsete, noteeringute või enampakkumiste tulemusena.

(d) Uurimise järeldused

(112)   Koostööd teinud eksportivad tootjad on esitanud andmeid nende kasutuses oleva maa kohta ja asjaomaseid maakasutusõiguse lepinguid/tunnistusi, kuid Hiina RV valitsus esitas üksnes väga piiratud teavet maakasutusõiguse hindade kohta.

(113)   Nagu eespool märgitakse, kinnitas Hiina RV valitsus, et maakasutusõigused antakse Hiinas avalike hangete, enampakkumiste ja võistupakkumiste kaudu. See on sätestatud ka Hiina Rahvavabariigi kinnisvaraõiguse seaduse artiklis 137[42].

Panhua Group Co. Ltd.

(114)   Siiski leiti koostööd tegevate eksportivate tootjate kontrollimise käigus, et see Hiina RV valitsuse kirjeldatud süsteem ei tööta tegelikkuses alati nõnda. Näiteks kuuest Chongqing Wanda Steel Strip Co. Ltd. (äriühingu Panhua Group Co. Ltd osa) omandatud maakasutusõigusest nelja puhul, nagu kinnitasid äriühingu ametnikud, avalikku hanget ei toimunud. Chongqing Wanda oli ainus pakkumisel osaleja ning lõplik tehinguhind, mille äriühing tasus, oli tegelikult sama alghind, mille kohalik maaressursside amet määras oma äranägemise järgi. Kahe ülejäänud maakasutusõiguse puhul avaldati pakkumiskutsed, kuid selle kohta ei esitanud tõendeid äriühing ega Hiina RV valitsus. Tegelikult ilmnes Hiina RV valitsuse pärast kontrollkäiku esitatud dokumentidest, et ka need kaks maakasutusõigust osteti täpselt samasuguse hinnaga, nagu kohaliku maaressursside ameti määratud hinnad. Zhangjiagang Panhua Steel Strip Co., Ltd (samuti äriühingu Panhua Group Co. Ltd osa) omandas kolm maakasutusõigust, mille andsid üle eraettevõtted vahetusena osaluse eest äriühingus Panhua Group Co. Ltd.

Zhejiang Huadong Light Steel Building Material Co., Ltd

(115)   Zhejiang Huadong Light Steel Building Material Co., Ltd omandas kaks maakasutusõigust Xiaoshani rajooni kohalikult maa- ja maavarade ametilt ja ühe eraettevõttelt. Hiina RV valitsuse väiteid kinnitavaid tõendeid pakkumiskutse või enampakkumise kohta enne 1. septembrit 2006 toimunud maakasutusõiguse omandamiste puhul ei leitud. Müügikinnitused maakasutusõiguse üleandmise kohta puudusid ja tegelikult Hiina RV valitsus ei kinnitanud ega lükanud ka ümber, et need tehingud oleksid olnud avalike hangete või enampakkumise tulemus.

(116)   Menetluse tulemused kinnitavad, et maa pakkumise ja omandamise olukord Hiinas on ebaselge ja läbipaistmatu ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemise järgi. Asutused määravad hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis teiste kriteeriumide seas nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist. Ja vähemalt terasesektoris on juurdepääs tööstusmaale seaduse kohaselt lubatud ainult äriühingutele, mis täidavad riigi kehtestatud tööstuspoliitika nõudeid[43].

(117)   Kaebuse esitaja esitatud sõltumatu teave viitab sellele, et maa eraldamine Hiinas toimub turuhindadest madalama hinnaga[44].

(e) Järeldus

(118)   Seega tuleks maakasutusõiguse andmist Hiina RV valitsuse poolt pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest äriühingud said teenuse tarnest tulu. Nagu allpool põhjendustes 114–115 selgitatud, puudub Hiinas toimiv maamüügiturg ning välise võrdlusaluse põhjal on näha, et koostööd teinud eksportivate tootjate makstud maakasutusõiguse hind on tavapärasest turuhinnast tunduvalt madalam. Subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 2 punkti c mõistes konkreetne, sest seaduse kohaselt võimaldatakse juurdepääs tööstusmaale ainult äriühingutele, mis järgivad riigi kehtestatud tööstuspoliitikat, ning ainult teatud tehingud toimusid pakkumismenetluste kaudu, kusjuures hinnad kehtestavad sageli ametiasutused ning valitsuse tegevus on selles valdkonnas ebaselge ja läbipaistmatu.

(119)   Seega peetakse subsiidiumi tasakaalustatavaks.

(f) Subsiidiumisumma arvutamine

(120)   Võttes arvesse järeldust, et maakasutusõigusega seotud tehinguid Hiinas ei suuna turg, ei ole ilmselt kogu Hiinast võimalik leida erasektori võrdlusaluseid. Seepärast ei ole kulude või hindade kohandamine Hiinas võimalik. Sellises olukorras järeldatakse, et Hiinas puudub vastav turg ning kooskõlas algmääruse artikli 6 lõike d punktiga ii on põhjendatud välise võrdlusaluse kasutamine saadud hüvede suuruse mõõtmiseks. Kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd ega esitanud ühtegi ettepanekut välise võrdlusaluse kohta, pidi komisjon asjakohase välise võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Sellega seoses peetakse asjakohaseks kasutada sobiva võrdlusalusena Taiwani omaette tolliterritooriumilt saadud teavet.

(121)   Komisjoni arvates sobivad maa hinnad Taiwanis kõige paremini Hiina nende piirkondade iseloomustamiseks, kus koostööd teinud eksportivad tootjad tegutsevad. Enamik eksportivaid tootjaid asub Hiina idaosas suure elanikkonna tihedusega ja kõrge SKPga provintsides.

(122)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saajate saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasu arvutamisel lähtutakse iga äriühingu poolt maakasutusõiguse eest makstud summa ja selle summa vahest, mis oleks tavapäraselt makstud Taiwani võrdlushinna alusel.

(123)   Arvutuste tegemisel kasutas komisjon Taiwani puhul kindlaks tehtud keskmist maa ruutmeetri hinda, mida korrigeeriti vastavalt vääringu odavnemisele ja SKP kasvule alates asjaomaste maakasutusõiguse lepingute alguskuupäevadest. Tööstusmaa hinda käsitlev teave saadi Taiwani majandusministeeriumi tööstuse osakonna veebisaidilt. Taiwani vääringu odavnemise ja SKP kasvu arvutustes võeti aluseks inflatsiooni määr ja SKP kasv elaniku kohta jooksevhindades (USA dollarites) Taiwanil (IMFi 2011. aasta aruande „World Economic Outlook” (Maailma majanduse väljavaade) andmed). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3 on subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud uurimisperioodile, kasutades maakasutusõiguse tavapärast kasutusaega Hiinas tööstusmaa puhul, st 50 aastat. See summa on seejärel jagatud koostööd teinud eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(124)   Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kõnealuse kavaga seoses kindlakstehtud subsiidiumimäär on uurimisperioodil Huadongi rühma puhul 0,34 % ja Panhua rühma puhul 1,12 %.

(125)   Koostööd tegevatele valimisse kaasamata äriühingute suhtes kohaldatav kaalutud keskmine subsiidiumimäär on 0,73 %.

(126)   Võttes arvesse madalat koostöövalmidust, määrati koostööst keeldunud äriühingute suhtes kohaldatavaks subsiidiumimääraks kõrgeim subsiidiumimäär, mida kohaldati kõnealuse kava raames ühe valimisse kuuluva koostööd tegeva äriühinguga seotud ettevõtte suhtes, nimelt 1,36 %.

3.3.1.3.  Kavad veega varustamiseks tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

(a) Sissejuhatus

(127)   Kaebuses väideti, et vee hinnad Hiinas kehtestavad eranditult avalikud asutused ja hindade struktuur sätestatakse kooskõlas konkreetse tööstusliku makropoliitikaga. Samuti teatati, et vee hinnad erinesid kohalike piirkondade lõikes ja et erinevusi leidus ka äriühingute vahel. Kaebuses väideti, et tõenäoliselt said orgaanilise kattega terastoodete valmistajad kooskõlas poliitikaga, mis toetas kõrge lisandväärtusega terastoodete valmistamise edendamist, tegelikust madalamate vee hindade tõttu kasu.

(128)   Hiina veeressurssi ja turgu haldavad Hiina riiklik arengu- ja reformikomisjon, veeressursside ministeerium ja keskkonnaministeerium. Veevarustusturul on siiani tugevalt valitsevas seisundis kohalikud riigiettevõtted, ehkki välisinvestorite sisenemine mitmesse veevarustusprojekti teatud linnades on murdnud riiklike tarnijate monopoli. Sellele vaatamata ei suutnud Hiina RV valitsus esitada üksikasjalikku veetarnijate nimekirja koos teeninduspiirkonnaga ja varustamismahtudega (vt põhjendus 129), vaid piirdus oma vastuses nimekirjaga piirkondadest, kus tegutsesid valimisse kuuluvad eksportivad tootjad.

(129)   Mis puutub hindade kujundamisse, siis töötab Hiina riiklik arengu- ja reformikomisjon välja peamise hinnakujunduspoliitika ning kohalikud omavalitsused kehtestavad kohaliku veehinna pärast ärakuulamismenetlust, seades eesmärgiks veevarude jätkusuutliku kasutamise. Hinnad sisaldavad nii kulusid kui ka kohalike veega varustajate mõistlikku kasumit. Hiina RV valitsus esitas asjakohase hinnakirja, mida kohaldatakse kohalikes omavalitsustes, kus asusid valimisse kaasatud orgaanilise kattega terastooteid valmistavad eksportijad. Selgitati välja, et erinevaid kohalike omavalitsuste hindu kohaldatakse kõikidele tööstuslikele kasutajate suhtes ühesuguselt ja need ei erine äriühingu ega kasutajate lõikes.

(b) Uurimise järeldused

(130)   Uurimise tulemused kinnitasid, et Hiina riiklik arengu- ja reformikomisjon kehtestab vee baashinna, ja munitsipaalhinna haldusasutused kehtestavad igale kohaliku omavalitsuse piirkonnale hinna mitme näitaja alusel (näiteks jaotuskulud, tulu ja mõistlikud varud). Vee hinnale lisandub reovee puhastamise tasu, mis määratakse samuti kohaliku omavalitsuse tasandil.

(131)   Ehkki vee baashinda, reovee puhastustasu ja muid võimalikke kohalikke tasusid kohaldatakse sama kategooria kasutajate suhtes võrdväärselt, leiti, et üks kahest valimisse kaasatud eksportijast, Zhejiang Huadong Group, ei maksnud reovee puhastamise eest.

(132)   Eksportija väitis, et ta maksis selle tasu kindlaksmääratud summana keskkonnakaitse büroole. Siiski ei vaadelda seda makset kui reovee puhastustasu asendajat kolmel põhjusel: 1) ametlikus dokumendis on kirjas „heitvee väljutamise” tasu ja mitte „reovee puhastamise” tasu; 2) makse ei ole proportsionaalne tegelikult tarbitud vee kogusega; 3) makse kogusumma on üsna väike, võrreldes tegeliku summaga, mis oleks tulnud maksta reovee puhastamise eest, võttes arvesse vee tegelikku tarbimist.

(c) Rahaline osalus

(133)   Zhejiang Huadong Group sai rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii mõistes sel viisil, et valitsus varustas rühma veega kohaliku veevarustusettevõtte (st Hangzhou Xiaoshan Water Supply Co. Ltd.) kaudu. Varustamine kujutab endast valitsuse rahalist toetust kaupade tarnimise vormis, mis ei ole üldine infrastruktuur algmääruse mõistes. Teise võimalusena võib seda vaadelda kui valitsuse saamata jäänud tulu, sest valitsusasutus ei nõudnud sisse tegelikult maksmisele kuuluvat tulu artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(d) Kasu

(134)   Huadong Steel Group sai kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 mõistes selle tõttu, et valitsus tarnis vett tegelikust madalama tasu eest. Tehti kindlaks, et see eksportija ei maksnud veega varustamise eest täielikku hinda, mida tavaliselt nõutakse selle kategooria kasutajatelt, kuhu rühm kuulub, sest ta ei pidanud tasuma vee hinna „reovee puhastamise” komponenti.

(e) Konkreetsus

(135)   Subsiidium veega varustamise vormis ühele koostööd tegevatest eksportijatest on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses, sest reovee puhastamise tasust ei vabastata kõiki ettevõtteid. Vaatamata õigusaktide puudumisele, mis seoksid sellise subsiidiumi teatud ettevõtetega, muudab subsiidiumi tegelikkuses konkreetseks asjaolu, et teatud ettevõttel, mis toodab vaatlusalust toodet, on võimalus saada vett tegelikust hinnast madalama tasu eest, kusjuures soodustuse üle otsustavad kohalikud ametiasutused ilmselt oma äranägemist mööda. Komisjonil polnud võimalik hankida täiendavaid tõendeid kõnealuse tasu nõudmisest loobumise aluse kohta, sest eksportival tootjal polnud võimalik neid esitada.

(f) Subsiidiumisumma arvutamine

(136)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Kasu peetakse võrdseks maksmata jäänud reovee puhastamise tasuga, mis oleks tulnud maksta vee tarbimise eest uurimisperioodil. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 jaotati selle subsiidiumi summa (lugeja) koostööd tegevate eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodil, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(137)   Zhejiang Huadong Group sai kasu seetõttu, et ei pidanud maksma reovee puhastamise tasu. Selle põhjal arvestatud subsiidiumimäär on 0,01 %.

(138)   Valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist subsiidiumimäära 0,01 %.

(139)   Võttes arvesse vähest koostööd, arvutati kõikide koostööst keeldunud äriühingute suhtes kohaldatav subsiidiumimäär kõige kõrgema taseme järgi, mida kohaldati kõnealuse kava raames valimisse kuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes, nimelt 0,01 %.

3.3.1.4.  Kava elektriga varustamiseks tegelikust madalama tasu eest

(a) Sissejuhatus

(140)   Kaebuses väidetakse, et Hiina RV valitsus pakkus elektrienergiat tegelikust väiksema tasu eest soodsamate hindade kaudu. Eelkõige kinnitati kaebuses, et elektri hinnad on kehtestatud eri provintsides erinevalt, ja hinnasoodustusi on kasutatud tööstuspoliitika tööriistadena, et suurendada kõrge lisandväärtusega terastoodete tootmist ja vähendada iganenud tootmisvõimsusi.

(141)   Hiinas vastutab elektrituru korraldamise ja hindade kujundamise eest riiklik arengu- ja reformikomisjon. Provintsidevahelisi ja -siseseid võrgustikke haldavad kaks riigi omandis olevat tarnijat: State Grid Corporation of China (Hiina riikliku jaotusvõrgu ettevõte) ja China Southern Power Grid Corporation (Hiina lõuna jaotusvõrgu ettevõte). Kohaliku tasandi elektritarnijad on nende äriühingute tütarettevõtted. Väheste pilootprojektide kaudu juurutatakse Hiinas konkurentsimehhanismi, kuid praegusel etapil on selle mõju vähemärgatav.

(142)   Riiklik arengu- ja reformikomisjon kehtestab elektri hinnad menetluse alusel, mis hõlmab kulu-uuringu, eksperthinnangu, ärakuulamismenetlused ning lõpliku hinna väljaarvestamise ja avalikustamise. Komisjon avaldab iga provintsi suhtes kohaldatavad hinnad oma teadaannetes, seejärel avaldab iga kohalik hinnabüroo vastava teadaande kohalikul tasandil, rakendades riikliku komisjoni määratud hinnad. Lõplik hind kajastab ostukulusid, ülekandekulusid ja -kadusid, ning valitsuse täiendavaid tasusid. Provintsides kehtivad erinevad hinnad, mis sõltuvad kohalikust olukorrast ja eri provintsides rakendatava poliitika eesmärkidest. Erinevate lõpptarbijate jaoks (näiteks kodu- ja tööstuslikud kasutajad) kehtestatakse erinevad hinnad. Lisaks kehtestatakse erinevad hinnad erinevate tööstuslike kasutajate jaoks seoses Hiina RV valitsuse kehtestatud tööstuspoliitika eesmärkidega, mida kajastatakse riikliku arengu- ja reformikomisjoni otsuse nr 40 (2005) juurde kuuluvas kataloogis (vt täiendavat selgitust põhjenduses 182). Kasutajad, kes langevad riikliku arengu- ja reformikomisjoni kataloogi kohaselt „edendatavate” ettevõtete kategooriasse, maksavad elektrienergia eest baashinda, samal ajal kui „mahajäänud” või „keelatud” ettevõtted maksavad lisaks baashinnale täiendavat tasu. Kasutajad, keda kataloogis loetletud kategooriatesse ei liigitata, kuuluvad vaikimisi „lubatud” ettevõtete kategooriasse ja maksavad samuti ilma lisatasudeta baashinda. Orgaanilise kattega terastoodete tootjad liigitatakse riikliku arengu- ja reformikomisjoni otsuse nr 40 alusel tavapäraselt „edendatavate” ettevõtete kategooriasse.

(b) Koostöösoovimatus

(143)   Komisjon palus Hiina RV valitsuselt õigusakte, mis reguleerivad elektriturgu ja hinnakujundust ning ülevaadet kõikide asjaomaste asutuste rolli kohta. Hiina RV valitsus ei esitanud asjakohaste hinnakujundusotsuste täielikku kogumit, mille on välja andnud Hiina riiklik arengu- ja reformikomisjon ja kohalik hinnabüroo, seda nii seoses valimisse kaasamata tootvate eksportijatega kui ka valimisse kaasatud tootvate eksportijatega. Hiina RV valitsusel ei õnnestunud ka selgitada riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning kohaliku hinnabüroo rolli hindade määramisel. Komisjon teavitas Hiina RV valitsust valimisse kaasatud tootvate eksportijatega seotud teabe puudustest oma 12. augusti 2012. aasta kirjaga. Pärast kontrollkäike selgus ka, et Hiina RV valitsus esitas ühe valimisse kaasatud tootva eksportija puhul ebatäpse elektrihinna.

(c) Uurimise järeldused

(144)   Uurimise tulemused kinnitasid, et just riiklik arengu- ja reformikomisjon määrab eri provintsides kohaldatavad elektrihinnad. Leidis kinnitust, et kohalik hinnabüroo üksnes rakendab riikliku arengu- ja reformikomisjoni kesktasandil vastu võetud otsused. Seda kinnitas ka asjaolu, et reformikomisjon väljastab teadaandeid, millega kehtestatakse tegelik elektrihind iga provintsi jaoks, seejärel avaldab kohalik hinnabüroo hinnad ametlikult kohalikes teadaannetes ning rakendab kohalikul tasandil. Uurimisega tehti kindlaks, et teatud sektorite ja/või provintsi ja kohaliku tasandi suhtes kohaldatavad erinevad elektrihinna määrad kehtestatakse mitmesuguste teguritega arvestades, mille seas on olulisem kesk- ja kohalike valitsusasutuste koostatud viisaastaku- ja sektoriplaanidega kehtestatud poliitiliste eesmärkide täitmise kohustus.

(145)   Koostööd tegevate valimisse kuuluvate eksportijate uurimine näitas, et üks nendest, nimelt Chongqing Wanda Steel Strip (CWSS) sai kasu madalama elektrihinna tõttu, kui tavaliselt suurtele tööstustarbijatele kohaldatakse. Selgus, et eripiirkonnas, kus oli selle eksportija asukoht, oli teatud allkategooriasse kuuluvatel tööstuskasutajatel, kaasa arvatud vaatlusaluse toote valmistajatel, õigus saada elektrienergiat madalama hinnaga.

(d) Rahaline osalus

(146)   Üks koostööd tegev valimisse kuuluv eksportija (CWSS) sai rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii mõistes selle tõttu, et valitsus varustas teda elektriga kohaliku riikliku elektrivarustusettevõtte kaudu. See kujutab endast valitsuse toetust selliste kaupadega varustamise vormis, mis ei kuulu üldisesse infrastruktuuri algmääruse mõistes.

(e) Kasu

(147)   CWSS sai algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses kasu selle tõttu, et valitsus varustas teda tegelikust maksumusest madalama hinnaga elektriga. Tehti kindlaks, et sellel eksportijal oli õigus saada elektrit madalama hinnaga kui see hind, mida tavaliselt kohaldati teiste suurte tööstustarbijate suhtes.

(f) Konkreetsus

(148)   Subsiidiumi andmine ühele koostööd tegevale eksportijale elektriga varustamise vormis on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja lõike 3 mõistes. Madalam elektrihinna määr on sätestatud riikliku arengu- ja reformikomisjoni asjakohases teadaandes ja märgitud kohaliku hinnabüroo avaldatud teadaandes, mis tähendab, et selle õiguse on andnud keskne valitsusasutus ja see on rakendatud kohalikul tasandil. Kõnealuse madalama määra kohaldamine piirdub teatud ettevõtetega teatud spetsiifilistes sektorites (peamiselt elektroonilistes ahjudes ferrosulamite tootjad ning väetisetootjad), mis kuuluvad suurte tööstustarbijate allkategooriasse. Seetõttu kohaldatakse madalamat määra de jure ainult äriühingute suhtes, mis kuuluvad nendesse kategooriatesse algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses.

(149)   Subsiidiumi andmine piirdub samuti teatud aladega selles mõttes, et see toimub ainult vähestes kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades, kus on eksportiva tootja asukoht. Seda piirkonda edendatakse kooskõlas keskvalitsuse kehtestatud õigusaktidega, täpsemalt riiginõukogu ringkirjaga, mis käsitleb mitut poliitikat Hiina ulatuslike läänepiirkondade edasiarendamise kohta (vt üksikasju põhjenduses 233 allpool). Ringkiri märgib ühemõtteliselt ära elektri jaotuse ja tarnimisega seotud hinnamehhanismi kui ühe vahendi arengu saavutamiseks teatud sektorites. Kui keskvalitsus kehtestab selles piirkonnas kohaldatavad elektri hinnad, on see subsiidium algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses ka regionaalselt eristav.

(g) Subsiidiumisumma arvutamine

(150)   Tasakaalustatava subsiidiumisumma arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Kasu arvestamiseks, mida saavad eksportivad tootjad, on tegelikult kwh kohta makstud elektrihinna ja selle hinna vahe, mida suured tööstustarbijad oleksid pidanud kwh kohta maksma, ning korrutatud uurimisperioodi jooksul tarbitud elektri hulgaga. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 on saadud summa (lugeja) seejärel jagatud koostööd teinud eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(151)   Üks koostööd tegev valimisse kuuluv eksportiv tootja, kes kuulub äriühingusse Panhua Group (st CWSS), sai kasu kõnealuse madalama elektrihinna tõttu. Panhua Groupile kehtestatud subsiidiumimäär on 0,14 %.

(152)   Kaalutud keskmine subsiidiumimäär kohaldamiseks koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute suhtes on 0,07 %.

(153)   Võttes arvesse vähest koostööd, arvutati kõikide koostööst keeldunud äriühingute suhtes kohaldatav subsiidiumimäär kõige kõrgema taseme järgi, mis tehti kindlaks üksuse puhul, mis on seotud ühega kõnealuse kava raames valimisse kuuluvatest koostööd tegevatest äriühingutest, nimelt 0,17 %.

3.3.1.5.  Varustamine mitmesuguste kaupadega tegelikust madalama tasu eest

(154)   Kaebus puudutas tervet hulka muid kaupu, mida Hiina RV valitsus tarnis orgaanilise kattega terastoodete valmistajatele oma riigiettevõtete kaudu. Eelkõige loetleti kaebuses hulk spetsiifilisi tehinguid, mis seisnesid erinevate terastoodetega varustamises, mida valmistasid riigiettevõtted, sealhulgas rikastatud rauamaak, graanulid, paagutatud maak, vanaraud, kangid, sulamid ja muud tooted. Kaebuses näidati, et nende kaupade tarnehind määratakse erinevate elementide kohta ja/või võrdlusaluste põhjal, ja et kasutatakse hinna ülemmäära või kohandamist, mis oleneb kauba iseloomust ja sellest, kas tehing puudutab seotud isikuid.

(155)   Hiina RV valitsus vastas, et sellist kava terase valmistajatele uurimisperioodi jooksul ei pakutud. Kuna Hiina RV valitsus selle kava kohta teavet ei esitanud, lähtus komisjon järelduste tegemisel kooskõlas algmääruse artikliga 28 toimikus olevast teabest.

(156)   Eespool osutatud eri kaupade hinnad ei kajasta tegelikku tasu, seetõttu on see kava tasakaalustatav kooskõlas algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iii ja artikli 6 punktiga d. Paraku polnud komisjonil võimalik kujundada kindlat seisukohta selle kava suhtes, sest nende kaupade tarnimiseks teostatud erinevad tehingud ja nende aluseks olevate lepingud, mis polnud menetluse dokumentide seas kättesaadavad, olid keerulised. Seetõttu otsustas komisjon kava edasisest hindamisest loobuda.

3.3.2.     Orgaanilise kattega terastoodete tootmisharule antavad soodsad laenud ja intressid

(a) Sissejuhatus

(157)   Kaebuse esitaja väitis, et kooskõlas Hiina valitsuse poliitikaga, mis näeb ette Hiina terasetööstuse laiendamise toetamist ja arendamist vastavalt viisaastaku plaanidele, saavad orgaanilise kattega terastoodete tootjad kasu riigi omanduses olevate kommertspankade ja valitsusele kuuluvate pankade pakutavatest madalatest (subsideeritud) intressimääradest.

(b) Koostöösoovimatus ning kättesaadavate andmete kasutamine

(158)   Komisjon palus Hiina valitsuselt teavet selle kohta, milline on nii majandusvaldkonnale tervikuna kui käesoleva menetlusega seotud valdkonnale väljastatud laenude osakaal pankadel, kus Hiina valitsus on suurim või ainuosanik, pankadel, kus Hiina valitsusel on küll osalus, kuid ta ei ole suurim aktsionär, pankadel, milles Hiina valitsusel osalust ei ole, ning välismaistele omanikele kuuluvatel pankadel. Hiina valitsus vastas, et ta ei säilita andmeid riigi omanduses olevate pankade poolt väljastatud laenude summade ega osakaalude kohta ning samuti ei säilita Hiina valitsus andmeid terasetööstusele väljastatud laenude kohta. Muud allikat, kust sellist teavet saada, Hiina valitsus samuti välja ei pakkunud.

(159)   Komisjon kogus andmeid ka riigi osaluse kohta pankades ja finantseerimisasutustes, kuid Hiina valitsus seda teavet ei esitanud, väites, et ta ei säilita selliseid andmeid. Kuigi pole tõenäoline, et Hiina valitsusel puudub ülevaade enda omandis olevatest varadest, märgitakse, et avalikult kättesaadava teabe kohaselt[45], [46] on Hiina valitsus paljude Hiinas tegutsevate suurte pankade peamine aktsionär ning seetõttu on tal – nagu ka kuumvalts- ja külmvaltsterast tootvate riigiettevõtete puhul – juurdepääs pankade põhikirjadele, kuhu peaks olema kantud üksikasjalikud andmed aktsionäride osaluste kohta. Sellega seoses olgu siinkohal samuti märgitud, et kommertspanganduse seaduse (2003) artikli 61 kohaselt on pangad „kohustatud esitama bilansi, kasumiaruande ja muud finantsaruanded ning statistilised aruanded ja dokumendid Hiina RV riiginõukogu panganduse reguleerimise osakonnale ja Hiina Rahvapangale (People’s Bank of China)”.

(160)   Komisjon palus esitada teavet (spetsiaalse küsimustiku kaudu – liide A) ka asjaomaste Hiina pankade valitsusepoolse kontrolli struktuuri kohta ja selle kohta, kuidas terasetootmissektori puhul järgitakse valitsuse põhimõtteid ja huve (st juhatus ja aktsionäride nõukogu koosseis, nõukogu/juhatuse koosolekute protokollid, aktsionäride/direktorite kodakondsus, koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele antud laenude puhul rakendatud laenupoliitika ja riskihindamise põhimõtted). Hiina valitsus esitas oma vastuses küsimustikule ikkagi ainult liite A, mis kätkes mõningast üldteavet (mis oli peamiselt koostatud pankade veebisaitidel avaldatud teabe põhjal). Enamikku A liites palutud konkreetseid andmeid ei esitatud. Mõnele küsimusele vastas Hiina valitsus, et tal praegu selliseid andmeid ei ole, ning mõne küsimuse puhul esitas ta andmed ainult valitud pankade kohta (nt esitati ainult kaheksa panga põhikiri). Komisjon kordas oma palvet Hiina valitsusele saadetud puudustele viitavas kirjas, paludes Hiina valitsusel esitada kõik andmed, mida küsimustikus oli algselt küsitud. Oma vastuses puudustele viitavale kirjale esitas Hiina valitsus mõningast lisateavet. See vastus oli aga ikkagi väga ebatäielik ning suurt osa palutud andmetest (nt valitsuse osalusprotsendid riigi omanduses olevates pankades, mõne küsimustikus loetletud panga põhikirjad, täiendused liite A küsimuste vastustele) ei esitatud.

(161)   Nii küsimustikus, puudustele viitavas kirjas kui ka veel kord kohapealse kontrollreidi käigus palus komisjon Hiina rahvapanga ringkirju finantseerimisasutuste laenude intressimäärade poliitika laiendamise kohta (YinFa (2003) nr 250 ja YinFa (2004) nr 251). Komisjon sai selliste ringkirjade olemasolust teada eelmise uurimise käigus[47]. Selle asemel, et esitada need ringkirjad, suunas Hiina valitsus komisjoni hoopiski Hiina rahvapanga veebisaidile, kus pidavat olema võimalik finantseerimisasutuste laenude intressimäärade poliitikaga tutvuda. Kontrollreidi käigus esitati selles osas kaks asitõendit, ent need olid jällegi ainult väljatrükid veebisaidilt. Olgu siinkohal märgitud, et Hiina rahvapanga veebisaidilt nende ringkirjade terviklikku sisu leida ei olnud võimalik.

(162)   Kohapealse kontrollreidi käigus palus komisjon esitada ka Hiina rahvapanga ringkirja 8. juuni 2012. aasta muudatuste kohta. Hiina valitsus seda ringkirja ei esitanud, esitades selle asemel ainult üldteavet võrdlusaluseks olevate intressimäärade kohandamise kohta, mis oli välja trükitud Hiina rahvapanga veebisaidilt.

(163)   Samuti palus komisjon Hiina valitsusel korraldada teatavate pankadega kohtumised, et kontrollida teavet sooduslaenude väljastamise kohta orgaanilise kattega terastoodete sektorile. Hiina valitsus neid kohtumisi aga ei korraldanud, väites, et ta ei saa sekkuda riigi omanduses olevate pankade töösse, et need kohtumised korraldada. Samuti olgu märgitud, et komisjon selgitas oma kontrollkäigu eelses, 7. juuni 2012. aasta kirjas, et ta oleks valmis alustama kontrollkäiku üks päev varem, jättes seega kontrollreidiks faktiliselt rohkem aega, juhuks kui Hiina valitsus arvab, et just pangad saavad sooduslaenude kohta kõige paremini täpsustusi ja selgitusi esitada. Seepärast palus komisjon Hiina valitsusel veel enne kontrollreidi kinnitada pankade esindajate kohalviibimist, nii et kontrollrühm saaks oma käigu vastavalt planeerida. Hiina valitsus teatas oma 15. juuni 2012. aasta kirjaga, et ta kutsub panku jätkuvalt üles koostööle, kuid ta ei saa neid sundida seda tegema. Lõpuks teavitati komisjoni töörühma alles kontrollreidi esimesel päeval, et Hiina Ehituspanga (China Construction Bank) esindaja on valmis töörühma küsimustele vastama ja selgitusi jagama. Kuna komisjoni ei olnud sellest eelnevalt teavitatud (ehkki seda oli kontrollreidi eelses kirjas konkreetselt palutud), ei olnud võimalik esitada konkreetseid küsimusi lepingute ja laenutingimuste kohta, vaid ainult üldise iseloomuga küsimusi. Igal juhul ei esitanud Hiina Ehituspanga esindaja oma väidete toetuseks tõendavaid dokumente, selgitades, et kõik dokumendid, mida komisjon palub, on konfidentsiaalsed ja üksnes pangasiseseks kasutamiseks.

(164)   Hiina RV valitsust teavitati koostööst keeldumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 28 lõigetele 1 ja 6. Kuna koostööd ei tehtud, osutus vajalikuks lisaks muude menetlusse kaasatud isikute esitatud vastavatele Hiina RV valitsuse dokumentidele kasutada ka teisestest allikatest saadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ja internetis avalikult kättesaadavat teavet.

(c) Uurimise järeldused

Valitsuse sekkumine pangandussektori tegevusse

(165)   Uurimisel tehti kindlaks, et Hiina finantsturule on omane valitsuse sekkumine, sest enamik suurtest pankadest kuulub riigile. Hiina ametiasutused esitasid väga vähe teavet Hiina pankade aktsionäride/omanike kohta. Siiski suutis komisjon (nagu allpool ka kirjeldatakse) koguda kättesaadavat teavet, et teha selle põhjal representatiivne järeldus. Viies läbi analüüsi selle kohta, kas pangad on üksused, mis kuuluvad õiguspäraselt valitsusasutusele (avaliku sektori asutustele) või mis täidavad valitsusasutuste korraldusi, kogus komisjon teavet mitte üksnes pankade kuulumise kohta valitsusele, vaid ka muude näitajate kohta, nagu valitsuse esindajate olemasolu juhatustes, valitsuse kontroll pankade tegevuse üle, valitsuse poliitika või huvide järgimine ja see, kas need üksused on loodud vastavalt seadusele.

(166)   Kättesaadava teabe põhjal tehti järeldus, et Hiina riigi omandis olevate pankade käes on suurim turuosa ning nad on Hiina finantsturul valitsevad turuosalised. 2006. aastal Deutsche Banki läbi viidud Hiina pangandussektori uuringu põhjal[48] võib riigi omanduses olevate pankade turuosa olla üle 2/3 Hiina turust. WTO koostatud Hiina kaubanduspoliitika ülevaates märgiti samal teemal, et „veel üheks Hiina finantssektori tähelepanuväärseks tunnusjooneks on riikliku omandi suur osakaal”[49] ning „Hiina pangandussektori turustruktuuris, mida valitsevad riigi omanduses olevad pangad, ei ole toimunud kuigi suuri muutusi”[50]. Seejuures on asjakohane märkida, et viis suurimat riigile kuuluvat kommertspanka (põllumajanduspank, Hiina pank, Hiina ehituspank, kommunikatsioonipank ning tööstus- ja kommertspank) esindavad kokku üle poole Hiina pangandussektorist[51].

(167)   Komisjon palus ühtlasi ka teavet nimetatud Hiina pankade valitsusepoolse kontrolli struktuuri kohta ja selle kohta, kuidas terasetootmissektori puhul järgitakse valitsuse poliitikat ja huve (st juhatuse ja aktsionäride nõukogu koosseis, aktsionäride/direktorite nõukogude koosolekute protokollid, aktsionäride/direktorite kodakondsus, koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele antud laenude puhul rakendatud laenupoliitika ja riskihindamise põhimõtted). Sellest hoolimata – nagu juba eespool põhjenduses 160 märgitud – esitas Hiina valitsus selle kohta ikkagi väga vähe teavet. Seega pidi komisjon kasutama kättesaadavat teavet. Kättesaadavate andmete põhjal tegi komisjon järelduse, et need pangad on valitsuse kontrolli all ja tegutsevad valitsuse korraldusel sellisel viisil, et nende tegevuse võib samastada riigi omaga. Eespool kirjeldatud järelduste tegemiseks kasutatud andmed saadi Hiina valitsuse esitatud teabest, Hiina pankade aastaaruannetest, mille esitas Hiina valitsus või mis olid avalikult kättesaadavad, Deutsche Banki 2006. aastal läbi viidud Hiina pangandussektori uuringu tulemustest, WTO koostatud Hiina poliitika ülevaadetest (2010 ja 2012), Maailmapanga aruandest „Hiina 2030”, koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetest ning kaebuses esitatud teabest. Sõltumatute allikate hinnangul moodustavad välismaa pangad Hiina pangandussektoris väikese osa, mistõttu on nende roll poliitikat järgivate laenude väljastamisel ebaoluline: vastava teabe kohaselt võib nende turuosa olla kõigest 1 % Hiina turust[52]. Asjakohane avalikult kättesaadav teave kinnitab samuti, et Hiina pangad, eelkõige suured kommertspangad, toetuvad kapitali juurdesaamisel endiselt riiklikele aktsionäridele ja valitsusele, kui kapitali adekvaatsuse määr pole ülisuure laenuandmise tagajärjel piisav[53].

(168)   Neist pankadest, kes andsid laenu koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, on suur enamik riigi omanduses olevad pangad. Kättesaadava teabe põhjal tehti tõepoolest kindlaks, et neist 17 pangast, kellest teatati, kuuluvad vähemalt 14 riigile, sealhulgas Hiina suurimad kommertspangad, nagu Hiina pank, Hiina ehituspank ning Hiina tööstus- ja kommertspank. Ka ülejäänud asjaomaste riigi omanduses olevate pankade kohta palus komisjon esitada sama, eespool mainitud teabe valitsusepoolse kontrolli kohta ning selle kohta, kuidas terasetootmissektori puhul järgitakse valitsuse poliitikat või huve. Hiina valitsus ei esitanud ka neid üksikasjalikke andmeid. Sellest järeldatakse, et need pangad on valitsuse kontrolli all ja tegutsevad valitsuse korraldusel sellisel viisil, et nende tegevuse võib samastada riigi omaga. Seepärast tuleks riigi omanduses olevaid Hiina panku käsitada avaliku sektori asutustena.

(169)   Veel üks märk, mis osutab Hiina valitsuse sekkumisele Hiina finantsturul, on roll, mida mängib Hiina rahvapank konkreetsete piirmäärade kehtestamisel. Pank määrab kindlaks, kuidas intressimäärasid kehtestatakse ja kuivõrd need saavad kõikuda. Ka uurimine kinnitas, et Hiina rahvapangal on olemas kindlad reeglid, millega reguleeritakse, kuidas intressimäärad saavad Hiinas muutuda. Kättesaadava teabe kohaselt on need reeglid sätestatud Hiina rahvapanga ringkirjas hoiuste ja laenude intressimäärade muutmisega seotud küsimuste kohta (Yinfa (2004) nr 251 („ringkiri 251”)). Finantseerimisasutustel palutakse kehtestada laenude intressimäärad selliselt, et need jääksid teatavasse Hiina rahvapanga kehtestatud võrdlusaluseks olevate laenude intressimäärade vahemikku. Kommertspankade laenude ja kommertslikult hallatavate poliitiliste pangalaenude jaoks ei ole kehtestatud kõrgeimat piirmäära, vaid ainult madalaim piirmäär. Linnade krediidiühistute ja maapiirkondade krediidiühistute jaoks on olemas nii maksimaalne kui minimaalne piirmäär. Sooduslaenude ja nende laenude puhul, millele riiginõukogu on kehtestanud erieeskirjad, intressimäärad tõusta ei saa. Komisjon palus Hiina valitsuselt selgitusi ringkirja 251 mõistete ja sõnastuse kohta, samuti sellele eelnenud õigusakti kohta (Hiina rahvapanga ringkiri finantseerimisasutuste laenude intressimäärade muutumise vahemiku suurendamise kohta – YinFa (2003) nr 250). Nagu märgitud põhjendustes 161 ja 162, Hiina valitsus paraku keeldus neid ringkirju esitamast, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik nende sisu kontrollida ja selgitusi saada. Kuna Hiina valitsus selle kohta mingit olulist teavet ei esitanud, mis osutab justkui sellele, et olukord on pärast 2011. aasta maid, mil komisjon viis lõpule oma subsiidiumidevastase uurimise kaetud kvaliteetpaberi kohta,[54] muutunud, on jõutud kindlale seisukohale, et Hiina rahvapank sekkub intressimäärade kehtestamisse riigi omanduses olevate kommertspankade poolt ning mõjutab seda. Hiina RV valitsus ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaetud kvaliteetpaberi uurimise käigus kindlaks tehtud olukord on muutunud, mistõttu olemasolevate asjaolude ja muude eespool osutatud tõendite põhjal võetakse seisukoht, et intressimäärade kindlakstegemiseks tuleb kogu uurimisperioodi jooksul kasutada sama metoodikat.

Volituste ja juhiste andmine

(170)   Komisjon püüdis ka analüüsida, kas Hiina valitsus annab Hiina eraomanduses olevatele kommertspankadele volitused või juhised väljastada orgaanilise kattega terastoodete tootjatele soodus- (subsideeritud) laene algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

Hiina valitsuse poliitika

(171)   Eelmise punkti põhjal, milles käsitleti riigi sekkumist pangandussektorisse (põhjendused 165–169) on selge, et Hiina valitsus rakendab orgaanilise kattega terastoodete sektorile sooduslaenude andmise poliitikat, sest selliste laenude väljastamises osalevad avaliku sektori asutused (riigi omanduses olevad pangad),[55] millel on turul valitsev seisund, mis võimaldab neil pakkuda turu intressimäärast madalamaid intressimäärasid. Nüüd on vaja kindlaks teha, kas selline poliitika laieneb ka erasektori laenuandjatele.

Poliitika laienemine erapankadele

(172)   Kommertspankade seadus (2003) kehtib ühtviisi nii riigi omanduses olevate pankade kui ka eraomanduses olevate pankade suhtes. Näiteks kohustab nimetatud seaduse artikkel 38 kõiki kommertspanku (st ka eraomanduses olevaid panku) „määrama laenude intressimäärad, järgides Hiina rahvapanga kehtestatud intressimäära alumist ja ülemist piirmäära” ning kommertspanganduse seaduse artikkel 34 kohustab kommertspanku „väljastama laenusid vastavalt riigi majanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning riigi tööstuspoliitika vaimus”.

(173)   Samuti ei eristata riigi omanduses olevaid kommertspanku eraomanduses olevatest kommertspankadest käskkirjas nr 35 „Raua- ja terasetööstuse arendamise poliitika”, eelkõige artiklites 24 ja 25, millega seatakse piirangud, mille kohaselt võib laenu anda ainult sellistele ettevõtetele, mis järgivad riiklikku raua- ja terasetööstuse arendamise poliitikat.

(174)   Samuti on eespool mainitud Hiina rahvapanga ringkirjad (põhjendused 161 ja 162) kohustuslikud eraomanduses olevate kommertspankade suhtes.

(175)   Eespool esitatud tsitaadid pangandussektorit käsitlevatest seadustest ja määrustest näitavad, et Hiina valitsuse poliitika anda orgaanilise kattega terastoodete tootjatele sooduslaene laieneb ka eraomanduses olevatele kommertspankadele ning tegelikkuses on Hiina valitsus andnud neile pankadele korralduse „väljastada laenusid vastavalt riigi majanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning riigi tööstuspoliitika vaimus”[56].

Krediidiriski hindamine

(176)   Komisjon palus Hiina valitsuselt asjakohast teavet, et hinnata, kuidas Hiina pangad teostavad orgaanilise kattega terastooteid valmistavate ettevõtete krediidiriski hindamist, enne kui nad otsustavad, kas anda neile laenu või mitte, ning määravad väljastatavate laenude tingimused. Küsimustiku liites A palus komisjon teavet selle kohta, kuidas pangad laenude väljastamisel riske arvesse võtavad, kuidas laenuvõtja krediidivõimet hinnatakse, milliseid riskipreemiaid pangad erinevatelt Hiina ettevõtetelt/majandussektoritelt nõuavad, milliseid tegureid pangad laenu rakendamise eelsel hindamisel arvesse võtavad, milline on laenu rakendamise ja heakskiitmise protsess jne. Paraku ei esitanud ei Hiina valitsus ega ükski küsimustikus märgitud pank selle kohta mingeid tõendeid. Hiina valitsus esitas ainult üldise iseloomuga vastuseid, mis ei olnud tõendatud mitte mingisuguste tõenditega selle kohta, et mingisugune krediidiriskide hindamine üldse aset leiab.

(177)   Samuti palus komisjon samasugust teavet koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt ning üritas seda teavet kontrollida juhuslike eksportivate tootjate juurde sooritatud kohapealsete kontrollreidide käigus. Mõlemad valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid vastasid, et pangad nõuavad teatavaid dokumente ja teostavad mõningast krediidiriski hindamist, enne kui nad laene väljastavad. Paraku ei suutnud nad oma väiteid mitte mingite tõenditega tõestada. Komisjon küsis kohapealsete kontrollreidide ajal tõendeid selle kohta, et pangad nimetatud dokumente küsivad või et ettevõtted on selliseid dokumente pankadele esitanud, või pankade poolt väljastatud mis tahes aruandeid, millest oleks näha, et krediidiriski analüüs on läbi viidud. Paraku ei olnud valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid suutelised selliseid tõendeid esitama ning samuti ei olnud nad suutelised esitama oma väidete kinnituseks mitte mingisuguseid muid tõendeid. Olgu samuti märgitud, et mitte kummalegi valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidest ega neisse kontsernidesse kuuluvale üksikettevõttele ei ole omistatud krediidireitingut.

(178)   Teavet krediidiriskide hindamise kohta küsiti huvitatud isikutelt korduvalt, kuivõrd seda peetakse väga oluliseks, võttes muu hulgas arvesse: i) IMFi 2006. aasta aruande järeldusi, mille kohaselt ei ole Hiinas pankasid täielikult liberaliseeritud ja krediidiriske ei võeta nõuetekohaselt arvesse;[57] ii) IMFi 2009. aasta aruannet, milles tõsteti esile, et intressimäärad ei ole Hiinas vabaks lastud;[58] iii) IMFi 2010. aasta riigiaruannet, milles väidetakse, et kapitalikulud on Hiinas suhteliselt madalad, laenuotsustes on tihtipeale määravaks hinnast sõltumatud tegurid ning äriühingute suured säästud on osaliselt seotud mitmesuguste vahendite (sh kapital ja maa) madala hinnaga,[59] ning iv) OECD 2010. aasta majandusülevaadet Hiina kohta[60] ja OECD majandusüksuse töödokumenti nr 747 Hiina finantssektori reformide kohta,[61] milles tõdeti, et finantseerimisasutused on endiselt peamiselt riigi omandis, mis tõstatab küsimuse, mil määral tehakse pankade laenuotsused üksnes ärilistest kaalutlustest lähtuvalt, kui pangad täidavad traditsiooniliselt riigiasutuste ülesandeid, omades tihedaid sidemeid valitsusega.

(d) Rahaline toetus

(179)   Kõiki tõendeid arvesse võttes jõuti järeldusele, et suur enamik kahele valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kontsernile väljastatud laenudest pärines riigile kuuluvatelt pankadelt, mida käsitatakse nende tihedate sidemete tõttu valitsusega avaliku sektori asutustena, sest nad on saanud oma volitused valitsuselt ja täidavad valitsuse funktsioone. Seda, et need pangad täidavad otseselt valitsuse korraldusi, tõendab ka see (nagu selgitatud põhjenduses 169, et riik (st Hiina rahvapank) sekkub ilmselgelt kommertspankade otsuste tegemisse Hiina äriühingutele antavate laenude intressimäärade osas. Need asjaolud näitavad, et kõnealuste üksuste laenuandmise praktika on kindlaks määranud otseselt valitsus. Tõsiasja, et pangad täidavad valitsuse korraldusi, tõendab ka viis, kuidas valitsuse tööstuspoliitika elluviimist mõjutavad riikliku arengu- ja reformikomisjoni käskkiri[62] nr 35 „Raua- ja terasetööstuse arendamise poliitika”, otsus nr 40 ja kommertspanganduse seaduse artikkel 34. On ka hulgaliselt kaudseid objektiivsetest uuringutest ja aruannetest tulenevaid tõendeid, et Hiina finantssüsteemis toimib siiani suuremahuline valitsuse sekkumine, nagu juba selgitatud eespool põhjenduses 178. Lõpuks tuleb märkida, et Hiina valitsus ei esitanud teavet, mis võimaldanuks riigile kuuluvate pankade suhetest valitsusega paremini aru saada, nagu selgitatud põhjendustes 159–164. Seega teeb komisjon riigile kuuluvate kommertspankade poolt Hiinas väljastatud laenude osas järelduse, et orgaanilise kattega terastoodete tootjatele võimaldatakse rahalist toetust, mis ilmneb rahaliste vahendite otsese ülekandmisena valitsuselt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Lisaks kinnitavad samad tõendid, et valitsus annab riiklikele kommertspankadele (samuti eraomandis olevatele pankadele) ülesandeid ja juhiseid ning see omakorda tähendab rahalise toetuse võimaldamist algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(180)   Arvestades eespool põhjendustes 170–175 esitatud analüüsi, on samuti kindlaks tehtud, et Hiina valitsus on andnud eraomaduses olevatele pankadele volitused ja juhised anda orgaanilise kattega terastoodete tootjatele laenu ning neile antakse rahalist toetust vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile iv.

(e) Kasu

(181)   Sel määral, millises ulatuses valitsuse laenusid väljastatakse soodsamatel tingimustel, kui laenusaaja oleks turult tegelikult võinud saada, on olemas kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 punkti b tähenduses. Kuna on kindlaks tehtud, et valitsusele mittekuuluvate finantseerimisasutuste väljastatud laenud sobivat turupõhist võrdlusalust Hiinas ei peegelda (eraomanduses olevad pangad täidavad Hiina valitsuse volitusi ja juhiseid), tuletati võrdlusalus põhjendustes 191 ja 192 kirjeldatud meetodil.

(f) Konkreetsus

(182)   Otsuse nr 40 kohaselt kuulub terasetööstus soodustatud kategooriasse. Otsus nr 40 on Hiina riiginõukogu kui Hiina RV kõrgeima võimuorgani korraldus ning seega on see teistele avaliku sektotri asutustele ja ettevõtjatele õiguslikult siduv. Selles liigitatakse tööstussektorid „soodustatud, kitsendatud ja välistatud valdkondadeks”. Selles otsuses on esitatud tööstuspoliitika suunised, mis koos ümberstruktureerimise andmebaasiga näitavad, kuidas Hiina valitsus järgib poliitikat, mille kohaselt soodustatakse ja toetatakse teatavaid kontserne või sektoreid, nagu terase / orgaanilise kattega terasetoodete tootmisharu, mis on ümberstruktureerimise andmebaasis liigitatud „soodustatud sektorite” hulka. Soodustatud sektorite arvu osas olgu öeldud, et need esindavad ainult osa Hiina majandusest. Lisaks on „soodustatud” staatus omistatud nende soodustatud sektorite raames ainult teatavatele tegevusvaldkondadele. Ühtlasi sätestatakse otsuse nr 40 artiklis 17, et „soodustatud investeerimisprojektide” suhtes rakendatakse konkreetseid eelistusi ja soodustusi, muu hulgas rahalist toetust. Teisalt annab otsus nr 40 riigiasutustele õiguse „piiratud ja välistatud projektidesse” otseselt sekkuda, et turgu reguleerida. Artiklites 18 ja 19 on koguni sätestatud, et asjaomane riigiasutus tõkestab laenude väljastamise sellistele „piiratud ja välistatud projektidele” finantseerimisasutuste poolt. Eespool öeldu põhjal on selge, et otsuses nr 40 on sätestatud kõigi majandusasutuste suhtes siduvad eeskirjad, mis on esitatud juhistena, kuidas edendada ja toetada soodustatud sektoreid, mille hulka kuulub ka osa orgaanilise kattega terastoodete sektorist.

(183)   Samuti seatakse riikliku arengu- ja reformikomisjoni käskkirja nr 35 „Raua- ja terasetööstuse arendamise poliitika” artiklitega 24 ja 25 piirang, mille kohaselt laenu võib anda ainult sellistele terasetootmise ettevõtetele, mis järgivad raua- ja terasetööstuse arendamise poliitikat.

(184)   Kaebuse esitaja esitas ka tõendid selle kohta, et ka mõnedes muudes valitsuse kavades ja dokumentides soodustatakse rahalise toetuse pakkumist nii terasetööstusele üldiselt kui ka konkreetsetes Hiina geograafilistes piirkondades ning antakse sellekohased juhised[63], [64].

(185)   Kõike eespool öeldut arvesse võttes on selge, et riigiasutused lubavad finantseerimisasutustel anda sooduslaenu vaid väikesele arvule sektoritele/ettevõtjatele, kes järgivad Hiina valitsuse arengupoliitikat. Tuginedes toimikus olevatele tõenditele ja arvestades asjaolu, et Hiina valitsus ei teinud selles küsimuses koostööd, on jõutud järeldusele, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on seetõttu algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et subsiidiumi võimaldamisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(186)   Uurimine näitas, et need kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni said uurimise perioodil sooduslaenudest kasu.

(g) Kokkuvõte

(187)   Seega tuleks käsitada orgaanilise kattega terastoodete tootmise sektori rahastamist subsideerimisena.

(188)   Kuna esineb nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui konkreetsus, tuleks seda subsiidiumi käsitada tasakaalustatavana.

(h) Subsiidiumisumma arvutamine

(189)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Algmääruse artikli 6 lõike b kohaselt on saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: summa, mis äriühingu maksab valitsuslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta turul reaalselt saada oleva võrreldava kommertslaenu eest.

(190)   Kuna Hiina pankade antavad laenud kajastavad valitsuse olulist sekkumist pangandussektorisse ning ei kajasta intressimäärasid, mis kehtiksid toimival turul, nagu selgitatud põhjendustes 165–178, tuletati sobiv turupõhine võrdlusalus allpool kirjeldatud meetodil. Kuna Hiina valitsus koostööd ei teinud, toetus komisjon intressimäära sobiva võrdlusaluse kindlaks tegemisel kättesaadavatele faktidele.

(191)   Sobiva võrdlusaluse tuletamisel peeti asjakohaseks kasutada Hiina intressimäärasid, mida on kohandatud nii, et neis oleks arvesse võetud tavapärast tururiski. Olukorras, kus eksportijate tolleaegne finantsolukord on määratud kindlaks moonutatud turutingimustes ning Hiina pangad ei ole edastanud usaldusväärset teavet riskide mõõtmise ega krediidireitingute omistamise kohta, peeti vajalikuks mitte lähtuda Hiina eksportijate krediidivõimelisuse hindamisel nende nimiväärtusest, vaid kohaldada kasumimarginaali, et kajastada Hiina RV moonutatud turutingimuste võimalikku mõju finantsolukorrale.

(192)   Sellega seoses, ja nagu selgitatud põhjendustes 160, 163 ja 164, paluti nii Hiina valitsusel kui koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel esitada teavet Hiina pankade laenuandmise põhimõtete kohta ja selle kohta, kuidas antakse laene eksportivatele tootjatele. Hoolimata korduvatest palvetest ei esitanud Hiina valitsus ega tootjad seda teavet ning samuti keelduti võimaldamast sissepääsu riigi omaduses olevatesse pankadesse. Arvestades koostöö puudumist, tuginedes kõikidele kättesaadavatele faktidele ning vastavalt algmääruse artikli 28 lõikele 6, peeti asjakohaseks käsitleda asja järgmiselt: kõigi Hiina RV ettevõtjate jaoks määratakse kõrgeim mitteinvesteeringu tüüpi investeeringuklass ainult võlakirjade puhul (BB Bloombergi järgi) ja kohaldatakse ettevõtjate väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid asjakohaseid riskipreemiaid selle reitingu alusel Hiina rahvapanga (HRP) tavapärase laenuintressimäära suhtes. Eksportivate tootjate kasu arvutati järgmiselt: intressimäärade erinevus (väljendatud protsendina) korrutati laenusumma tagastamata osaga, st intressidega, mis polnud uurimisperioodil veel tasutud. Seejärel jaotati see summa koostööd tegevate eksportivate tootjate kogukäibe peale.

(193)   Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul selle kavaga seoses uurimisperioodi kohta kindlaks tehtud subsiidiumimäär on Huadong’i kontserni puhul 0,25 % ja Panhua kontserni puhul 0,89 %.

(194)   Valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate ettevõtete subsiidiumimäärade kaalutud keskmine on 0,58 %.

(195)   Arvestades vähest koostööd, määrati kõigi koostööst keeldunud ettevõtete jaoks kõige kõrgem subsiidiumimäär, mis tehti kindlaks selle kava puhul ühe koostööd tegeva valimisse kaasatud äriühinguga seotud ettevõtte suhtes, nimelt 0,97 %.

3.3.3.     Omakapitaliosaluse kavad

(196)   Kaebuses esitati andmeid väidetavate omakapitalis osalemisega seotud subsideerimiskavade kohta, mida rakendatavat valimisse mitte kaasatud ja/või uurimise ajal koostööd mitte teinud eksportivate tootjate suhtes. Komisjon palus Hiina valitsusel esitada nende kavade kohta teavet nii algses kui lisaküsimustikus ning pakkus ka pärast seda Hiina valitsusele rohkelt võimalusi nende kavade kohta vastuste andmiseks. Hiina valitsus võttis seisukoha, et ta esitab vastused ainult kahe valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserniga seotud väidetavate subsideerimiskavade kohta ning kinnitas seda seisukohta kogu menetluse vältel.

(197)   Tähelepanuväärselt madal koostöövalmidus selle menetluse käigus halvendas komisjoni võimalusi hankida teavet ja tõendeid kavade kohta, mis olid ära märgitud eksportivate tootjate kaebuses. Komisjon tegi kindlaks, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad neid kavasid ei kasutanud. Seega pidi komisjon määrama kindlaks subsideerimiskavade olemasolu ja tegema kindlaks jääktollimaksu määra kõigi ülejäänud kavade puhul, mille kohta Hiina valitsus teavet ei esitanud ja mis ei olnud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele kättesaadavad või mida nad ei kasutanud, tuginedes toimikus olemasolevatele tõenditele, kooskõlas algmääruse artikli 28 lõike 1 sätetega.

3.3.3.1.  Võlgnevuse vahetamine osaluse vastu

(a) Kirjeldus

(198)   Kaebus sisaldas tõendeid selle kohta, et mitmel terasetootjal tekkisid 2000. aastal väärtpaberite ja võlakohustuste saldo vahetuslepingute tagajärjel võlad, kusjuures nende võlgnevuste üldsumma moodustas kokku 62,5 miljardit jüaani. Väidetavalt tühistati riigile kuuluvate terasetootjate tasumata võlg riigile kuuluvatele kommertspankadele vastutasuks omakapitali osaluse eest, milleks kaasati neli Hiina varahaldusettevõtjat, mis ei olnud vastavuses turu põhimõtetega. Samuti väideti kaebuses, et need varahaldusettevõtjad loodi spetsiaalselt selleks, et kanda võtmetähtsusega sektorites, sealhulgas terasetootmise sektoris, suur hulk halbu laene maha ning restruktureerida riigile kuuluvate ettevõtjate võlad muu hulgas võlgnevuse osaluse vastu vahetamise lepingute kaudu. Arvestades, et Hiina valitsus selle kava kohta mingit teavet ei esitanud, tegi komisjon oma järeldused toimikus kättesaadava teabe põhjal ning kooskõlas algmääruse artikliga 28 (vt eespool põhjendused 33–35). Samal põhjusel kohaldati algmääruse artiklit 28 ka allpool põhjendustes 204–215 kirjeldatud omakapitali paigutuste ja väljamaksmata dividendide kava suhtes.

(b) Uurimise järeldused

(199)   Järeldused selle kava kohta põhinevad kaebuses sisalduval teabel. Võlgnevuse osaluse vastu vahetamise lepingud kujutavad endast rahalist toetust paigutusena omakapitali ja/või laenu kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses või tulust loobumise kujul tulenevalt mahakantud või tagasi maksmata jäetud võlast algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Seda rahalist toetust andis valitsus neisse tehingutesse kaasatud avaliku sektori asutuste kaudu, s.o nelja varahaldusettevõtja ja mitmesuguste riigile kuuluvate kommertspankade kaudu (vt põhjendust 168). Kuna Hiina valitsus keeldus igasugusest koostööst, järeldati toimikus olevate tõendite põhjal, et need varahaldusettevõtjad on avaliku sektori asutused, sest Hiina valitsus lõi need spetsiaalselt selleks, et kanda võtmetähtsusega sektorites, sealhulgas terasetootmise sektoris, suur hulk halbu laene maha ning restruktureerida riigile kuuluvate ettevõtjate võlad. Sellest tulenevalt tehakse järeldus, et nad tegutsevad valitsuse korraldusel.

(200)   Lisaks on kaebuse esitaja esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et selle hiiglasuure võlasumma mahakandmisel ei lähtutud tavapärastest ärilistest kaalutlustest, kuna Hiina valitsus ei viinud läbi hindamist, mille tavaline erainvestor oleks läbi viinud, et teha kindlaks, milline on nende võlgnevuse osaluse vastu vahetamise tehingute eeldatav põhjendatud tootluse määr aja jooksul. Kaebuses väideti, et selle asemel vahetas Hiina valitsus hiiglasuured võlasummad omakapitaliosaluse vastu eesmärgiga vähendada terasetootjate võlgade määra võrreldes nende varadega, et suurendada nende konkurentsivõimet, eirates seejuures ärilisi kaalutlusi, mida erainvestor oleks rakendanud. Komisjon analüüsis kaebuses esitatud andmeid põhjalikult, ja kuna toimikus muud teavet ei olnud, jõudis järeldusele, et neid meetmeid tuleb käsitada kasu toovatena algmääruse artikli 6 punkti a tähenduses.

(201)   See subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses konkreetne, kuna seda antakse vaid piiratud hulgale, riigi poolt kavasse kaasatud üksustele ning sellise rahastamise võimaldamine on juhuslik, ilma et selleks oleks olemas objektiivseid kriteeriume. Sellest tulenevalt on jõutud järeldusele, et see kava kujutab endast tasakaalustatavat subsiidiumi kõnealuse toote eksportivatele tootjatele.

(c) Subsiidiumisumma arvutamine

(202)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saajate kasu on ühekordne kasu ning arvatavalt terviksumma, mis võlgnevuse osaluse vastu vahetamisest saadi, s.o kustutatud võla summa. Kuna puudus muu vajalik teave Hiina RV valitsuse tagatud kasu hindamiseks, lähtus komisjon oma järeldustes kaebuses sisalduvast teabest. Algmääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma uurimisperioodile lähtuvalt subsiidiumi saanud ettevõtjate varade tavapärasest amortisatsiooniperioodist. Summat on kohandatud nii, et sellele on lisatud selle perioodi intressid, et kajastada kasu väärtust aja jooksul ning teha seeläbi kindlaks selle kava kogukasu subsiidiumisaajatele. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote toodangumahuga uurimisperioodil, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(203)   Sel moel saadud subsiidiumide määr kõigi koostööst keeldunud ettevõtjate osas küünib 0,05 %ni. Põhjendustes 196 ja 197 kirjeldatud põhjustel ei olnud tarvis arvutada subsiidiumide määra valimisse kaasatud ega teiste koostööd teinud tootjate puhul.

3.3.3.2.  Paigutused omakapitali

(a) Kirjeldus

(204)   Kaebuses väidetakse, et Hiina valitsus on süstinud terasetootjatesse aastate vältel märkimisväärseid rahasummasid paigutuste kaudu omakapitali. Kaebuse kohaselt omandas Hiina valitsus riigi omandis olevate mitmete ettevõtete kaudu aktsiaid ettevõtetes, kus ta oli juba enne peamine aktsionär, ilma et ta oleks omandanud täiendavaid aktsionäri õigusi. Kaebuses kirjeldatakse ka konkreetseid tehinguid, millesse olid kaasatud riigi kontrolli all olevad ettevõtted, sealhulgas China International Capital Corporation (CICC) ja SASAC.

(b) Uurimise järeldused

(205)   Arvestades, et Hiina RV valitsus ei suutnud esitada mingit teavet selle kava kohta (vt põhjendusi 196 ja 197 eespool), põhinevad järeldused selle kava kohta kaebuses sisalduval teabel, mida toetavad usaldusväärsed allikad. Paigutused omakapitali kujutavad endast otsest raha ülekandmist algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Neid rahalisi toetusi andis valitsus neisse tehingutesse kaasatud avaliku sektori asutuste, s.h CICCi ja SASACi kaudu. Kaebus sisaldab konkreetseid tõendeid paigutuste kohta omakapitali seoses riigiettevõttest terasetootjaga, kus CICC tegutses peamise käendajana ja aktsiaemissiooni korraldajana. Vastavalt kaebuses sisalduvale teabele kuulub CICC 51 % ulatuses riigile ning lõppkokkuvõttes kontrollib seda SASAC, mis tegutses konkreetsetes kaebuses dokumenteeritud tehingutes ühtlasi Hiina valitsuse üksusena, kes kontrollib riigiettevõttest terasetootjat (vt SASACi ülesannete analüüs eespool põhjendustes 64–66). Seega viis need tehingud läbi Hiina valitsus oma avaliku sektori asutuste kaudu algmääruse artikli 2 punkti b ja WTO asjakohaste õigusaktide tähenduses.

(206)   Neid paigutusi omakapitali käsitatakse abisaajatele äriühingutele kasu toovatena algmääruse artikli 6 punkti a tähenduses, kuivõrd need ei ole kooskõlas erainvestorite tavalise investeerimispraktikaga. Nende paigutuste omakapitali mittevastavus erainvestorite praktikale on kaebuses põhjalikult tõestatud. Seoses nende konkreetsete tehingutega näitab kaebus esiteks, et riigiettevõttest terasetootja maksis uute aktsiate emissiooni osa eest liiga kõrget hinda, mis ei olnud kooskõlas tegelike turutingimustega, ning teiseks kasutas ta saadud raha riigile kuuluvate varade ostmiseks ja omakapitaliinvesteeringuteks turuhindadest madalamate hindadega. Samuti näitab kaebus, et Hiina valitsus maksis teiste investoritega sama hinda, vaatamata sellele, et valitsuse aktsiate väärtus oli väiksem, sest nendega olid seotud teistsugused õigused ja väljavaated võrreldes teistele aktsionäridele müüdud aktsiatega.

(207)   Need subsiidiumid on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses konkreetsed, sest need anti piiratud arvule valitud üksustele, milles valitsusel oli osalus. Sellest tulenevalt on jõutud järeldusele, et see kava kujutab endast tasakaalustatavat subsiidiumi vaatlusalust toodet eksportivatele tootjatele.

(c) Subsiidiumisumma arvutamine

(208)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutatakse kui kasu, mida subsiidiumi saaja sai ja mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks loetakse summa, mis paigutati omakapitali. Kuna puudus muu vajalik teave Hiina RV valitsuse tagatud kasu hindamiseks, lähtus komisjon oma järeldustes kaebuses sisalduvast teabest. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3 jaotati selliselt arvutatud subsiidiumisumma uurimisperioodile, lähtuvalt subsiidiumi saanud ettevõtjate varade tavapärasest amortisatsiooniperioodist. Summat kohandati nii, et sellele lisati selle perioodi intressid, et kajastada kasu väärtust aja jooksul ning teha seeläbi kindlaks selle kava kogukasu subsiidiumisaajatele. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma subsiidiumisaajate uurimisperioodil toodetud kogutoodanguga (nimetaja), sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(209)   Sel moel saadud subsiidiumide määr kõigi koostööst keeldunud ettevõtjate osas küünib 0,08 %ni. Põhjendustes 196 ja 197 kirjeldatud põhjustel ei olnud tarvis arvutada subsiidiumide määra valimisse kaasatud ega teiste koostööd teinud tootjate puhul.

3.3.3.3.  Väljamaksmata dividendid

(a) Kirjeldus

(210)   Kaebuses väideti, et kooskõlas Hiina valitsuse poliitikaga ei pea riigiettevõtted, kaasa arvatud orgaanilise kattega terasetooteid valmistavad ettevõtted, maksma valitsusele kui oma omanikule dividende, isegi kui nad teenivad kasumit. Selle tulemusena on riigiettevõtetest terasetootjad suutelised rahastama selle kava raames dividendidena välja maksmata jäetud kasumi arvelt suuri investeeringuid.

(b) Uurimise järeldused

(211)   Arvestades, et Hiina valitsus ei esitanud dividendide väljamaksmise kohta riigiettevõtetest terasetootjate poolt mitte mingisugust teavet (vt põhjendusi 196 ja 197 eespool), põhinevad järeldused selle kava kohta kaebuses sisalduval teabel, mida toetavad usaldusväärsed allikad. Väljamaksmata dividende tuleks käsitada varjatud toetusena algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses või tulust loobumisena algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, kuivõrd Hiina valitsus ei nõua dividende sisse, nagu erainvestoritele tavaliselt nende aktsiate pealt makstakse. Neid varjatud toetusi andis valitsus üksuse kaudu, mis omas otseselt riigiettevõtetest terasetootjate aktsiaid, põhimõtteliselt SASACi kaudu. SASACi kohta läbi viidud uurimine näitab, et see täidab valitsuse ülesandeid (vt täpsemalt eespool osutatud põhjendusi 64–66).

(212)   Väljamaksmata dividendide kogusummat käsitatakse riigiettevõtetest terasetootjatele kasu toovatena algmääruse artikli 6 punkti a tähenduses, kuivõrd see ei ole kooskõlas tavalise investeerimispraktikaga, mida rakendavad erainvestorid, kes tavaliselt nõuavad, et neile makstaks nende aktsiate pealt dividende. Osaliselt erainvestorite omanduses olevate riigiettevõtete puhul võrdub kasu summa neile proportsionaalselt määratud väljamaksmata dividendide summaga.

(213)   Need subsiidiumid on algmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses konkreetsed, sest need anti piiratud arvule valitud üksustele, milles valitsusel oli osalus. Sellest tulenevalt on jõutud järeldusele, et see kava kujutab endast tasakaalustatavat subsiidiumi kõnealust toodet eksportivatele tootjatele.

(c) Subsiidiumisumma arvutamine

(214)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse väljamaksmata dividendide summat. Kuna puudus muu vajalik teave Hiina RV valitsuse tagatud kasu hindamiseks, lähtus komisjon oma järeldustes avalikult kättesaadavast finantsteabest kasu saajate kohta. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma subsiidiumisaajate kogukäibega uurimisperioodil (nimetaja), sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(215)   Sel moel saadud subsiidiumide määr kõigi koostööst keeldunud ettevõtte osas küünib 1,36 %ni. Põhjendustes 196 ja 197 kirjeldatud põhjustel ei olnud tarvis arvutada subsiidiumide määra valimisse kaasatud ega teiste koostööd teinud tootjate puhul.

3.3.4.     Tulumaksu- ja muude otseste maksude kavad

3.3.4.1.  Teadus- ja arendustegevuse kulude maksustatavast summast mahaarvamise poliitika

(216)   Selle kava raames võimaldatakse kasu äriühingutele, kes juurutavad oma tootmisesse uusi tehnoloogiaid, uusi tooteid või uusi meetodeid. Tingimustele vastavad ettevõtted võivad arvata oma ettevõtte tulumaksu summast maha 50 % heakskiidetud projektidele tehtud tegelikest kulutustest.

(217)   Siinkohal väärib märkimist, et kuigi Hiina valitsus piirdus oma vastustes küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale kavadega, mida kasutati valimisse kaasatud ettevõtete puhul, ei esitanud ta mingit teavet selle kava kohta, hoolimata tõsiasjast, et üks valimisse kaasatud ettevõtetest andis oma vastustes küsimustikule teada ka selle kava raames saadud kasust. Kui seda vajalikku teavet kohapealse kontrollreidi ajal uuesti küsiti, esitas Hiina valitsus selle kava kohta osalise täiendava vastuse. Vaatamata selle teabe hilisele esitamisele küsis kontrollirühm mitme teema kohta selgitusi (vt põhjendust 219), kuid neid ei esitatud. Seepärast oli komisjon sunnitud tuginema oma järeldustes parimatele kättesaadavatele faktidele.

(a) Õiguslik alus

(218)   Selle kava raames võimaldatakse maksusoodustusi vastavalt Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse (Hiina Rahvavabariigi presidendi käskkiri nr 63; kehtib alates 1. jaanuarist 2008) artikli 30 lõikele 1, Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse rakendamise eeskirjade (Hiina RV riiginõukogu määrus nr 512) artiklile 95 ning esmatähtsate valdkondade juhendile (märgukiri nr 6, 2007). Määrust nr 512 ja märgukirja nr 6 Hiina valitsus selle menetluse raames ei esitanud.

(b) Toetuse saamise õigus

(219)   Nagu eespool märgitud, ei esitanud Hiina valitsus selle kava kohta oma vastustes küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale mingit olulist teavet. Kohapealse kontrollreidi ajal esitatud dokumendis märkis Hiina valitsus, et maksustatava tulu hulka võib mahaarvamiseks arvestada ainult „teadus- ja arendustegevuse tasud, mis ettevõtted on maksnud uute tehnoloogiate, uute toodete ja uute oskuste väljatöötamise käigus”. Samas ei täpsustanud Hiina valitsus mõistete „uus tehnoloogia”, „uus toode” ja „uued oskused” tähendust. Komisjon püüdis leida neile terminitele täpset tähendust ka kontrollreidi ajal ettevõttesse Zhejiang Huadong, kuid ettevõte ei olnud suuteline konkreetset selgitust andma ning vastas, et need on vaid üldised terminid.

(220)   Kaetud kvaliteetpaberi sektori uurimise käigus tehti aga kindlaks, et selles kavas saavad osaleda üksnes riigilt esmast toetust saavate, uue ja kõrgtehnoloogia sektorite teadus- ja arendusprojektid ning projektid, mis on loetletud kõrgtehnoloogilise industrialiseerimise esmatähtsate valdkondade juhendis arengu- ja reformikomisjoni poolt välja kuulutatud praeguste arenguprioriteetidena[65]. Arvestades asjaolu, et käesoleva menetluse raames mingit uut olulist teavet ei esitatud, mis oleks selle järelduse kummutanud, siis loetakse tuvastatuks, et see kava ei ole üldiselt kättesaadav, sest selles saavad osaleda ainult valitud sektorid/ettevõtted/projektid.

(c) Praktiline rakendamine

(221)   Hiina valitsuse vastuse kohaselt peavad ettevõtted, kes soovivad seda maksusoodustust taotleda, esitama oma tuludeklaratsiooni ja „muud asjakohased dokumendid“ maksuametile, ilma oleks täpsustatud, millised need muud asjakohased dokumendid on. Kaetud kvaliteetpaberi sektori uurimise käigus tehti kindlaks, et ettevõte, kes soovib selle kava raames kasu taotleda, peab esitama üksikasjalikud andmed oma teadus- ja arendusprojektide kohta kohalikule teaduse ja tehnika büroole ning maksuamet kiidab projektid heaks alles pärast seda, kui nimetatud büroo on need läbi vaadanud. Pärast heakskiitmist vähendatakse heakskiidetud projektide puhul ettevõtte tulumaksuga maksustatavat tulude summat 50 % võrra heakskiidetud projektile tehtud tegelikest kulutustest[66].

(d) Uurimise järeldused

(222)   Seda kava kasutas uurimisperioodi ajal üks koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest Zhejiang Huadong Light Steel Building Material Co. Ltd. Seoses sellega, et Hiina valitsus koostööd ei teinud ning temapoolne vastus selle kava kohta hilines ja oli ebatäielik, ei olnud võimalik määratleda, milline on see rakendus- ja heakskiitmise menetlus, mille ettevõtted, kes selle kava raames kasu saavad, peavad läbi tegema. Nagu eespool märgitud, oli komisjon sunnitud tuginema osaliselt kaetud kvaliteetpaberi sektori uurimise käigus tuvastatud faktidele.

(e) Kokkuvõte

(223)   Seda kava tuleks käsitada subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust, misläbi ettevõtted said kasu.

(224)   Hiina valitsusel paluti esitada teavet selle kava raames kasu saamise eeltingimusena rakendatavate kriteeriumide ja subsiidiumi kasutamise kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumile avatud üksnes teatavatele ettevõtetele ning kas tegemist on konkreetse subsiidiumiga algmääruse artikli 4 tähenduses. Oma vastuses küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale Hiina valitsus sellist teavet ei esitanud. Lisaks võib kontrollreidi ajal selle kohta esitatud teave olla ebatäielik, kui võtta arvesse sama kava käsitlevaid järeldusi uurimises kaetud kvaliteetpaberi sektori kohta, kus leiti, et ettevõtted seda kasutavad. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et kindlakstehtud konkreetsus tuleb „selgelt tõendada” positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järeldused tegema algmääruse artikli 28 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal. Parimad faktid olid kättesaadavad kaetud kvaliteetpaberi menetluses tehtud järeldustes.

(225)   Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtetele ja tootmisharudele, mis on liigitatud soodustatud ettevõteteks ja tootmisharudeks, nagu näiteks orgaanilise kattega terastoodete tootmisharu. Samuti tundub, et ei ole olemas objektiivseid kriteeriume toetuse saamise õiguse piiramiseks ega veenvaid tõendeid, mille põhjal võiks järeldada, et toetuse saamise õigus on automaatne vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b. Siinkohal olgu märgitud, et Hiina valitsusasutuste poolse koostöö puudumise tõttu ei olnud komisjonil võimalik hinnata, kas sellised objektiivsed kriteeriumid on olemas või mitte.

(226)   Seega tuleks kõnealust subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(f) Subsiidiumisumma arvutamine

(227)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse maksude kogusummat, mis kuulunuks tasumisele tavapärase maksumäära alusel, millest on maha arvatud tegelikult makstud maksude summa, mille puhul maksustatavast tulust oli maha arvatud 50 % heakskiidetud teadus- ja arendustegevuse projektidega seotud tegelikest kulutustest. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kogu müügikäibe ulatuses uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(228)   Üks valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest, nimelt Huadongi kontsern, sai sellest kavast kasu. Huadongi kontserni puhul tuvastatud subsiidiumimäär on 0,19 %.

(229)   Valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate ettevõtete subsiidiumimäärade kaalutud keskmine on 0,09 %.

(230)   Arvestades vähest koostööd, määrati kõigi koostööst keeldunud ettevõtete subsiidiumimäär kõrgeimal tasemel, mis on võimalik selle kava puhul valimisse kaasatud koostööd tegevate ettevõtete suhtes, s.o 0,19 %.

3.3.4.2.  Maksusoodustused kesk- ja läänepiirkondadele

(231)   Selle kava raames pakutakse soodustusi kesk- ja läänepiirkondades asuvatele ettevõtetele. Toetuse saamise õigust omavate ettevõtete suhtes kohaldatakse Hiinas üldiselt kehtiva tulumaksumäära 25 % asemel tulumaksu soodusmäära 15 %.

(232)   Hiina valitsusel paluti esitada selle kava kohta teavet nii küsimustikus, puudustele viitavas kirjas kui ka kohapealse kontrollreidi käigus. Oma vastustes küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale ei vastanud Hiina valitsus ühelegi neist küsimustest, vaid märkis, et see kava enam ei kehti, kuna see aegus 31. detsembril 2010, ning väitis ühtlasi, et ükski valimisse kaasatud ettevõtetest uurimisperioodi vältel sellest kavast kasu ei saanud. Paraku oli see vastuolus ühe eksportiva tootja (Chongqing Wanda Steel Strip Co., Ltd) vastuste ning sellesse ettevõttesse tehtud kontrollreidi käigus kogutud tõenditega.

(a) Õiguslik alus

(233)   See kava on määratletud kui maksusoodustuste kohaldamine „Märgukirjas maksusoodustuste poliitika kohta läänepiirkonna arendamiseks“ (välja andnud rahandusministeerium, keskmaksuamet ja kesktolliamet; jõustus alates 1. jaanuarist 2001), mida uuendati „Märgukirjaga läänepiirkondade arendamise strateegia maksupoliitika edasise rakendamise kohta“ (välja andnud rahandusministeerium, keskmaksuamet ja kesktolliamet; kehtib alates 1. jaanuarist 2011), millega pikendati selle kava kehtivust kuni 31. detsembrini 2020.

(b) Toetuse saamise õigus

(234)   Olgu märgitud, et Hiina valitsus ei esitanud oma vastuseid ühelegi seda kava käsitlevale küsimusele ei oma vastustes küsimustikule, puudustele viitavale kirjale ega kohapealse kontrollreidi käigus. Vastavalt „Märgukirjale maksusoodustuste poliitika kohta läänepiirkonna arendamiseks” on need maksusoodustused aga kättesaadavad läänepiirkonnas tegutsevatele soodustatud ettevõtetele (soodustatud ettevõtete all mõistetakse ettevõtteid, mille puhul vähemalt 70 % ettevõtte tulust tuleb põhitegevusest, nagu kirjeldatud riigi poolt soodustatavate tootmisharude, toodete ja tehnoloogiate kataloogis). Ettevõttesse Chongqing Wanda tehtud kontrollreidi käigus kinnitas ettevõte, et ta maksab tulumaksu soodusmaksumäära alusel seetõttu, et nende ettevõte kuulub lääne- ja keskpiirkonna soodustatud tootmisharude kategooriasse.

(c) Praktiline rakendamine

(235)   Hiina valitsus ega Chongqing Wanda Steel Strip Co., Ltd selle kava toimimise ja haldamise kohta teavet ei esitanud. Vastavalt riiginõukogu ringkirjale mitme poliitikavaldkonna kohta, mis on suunatud Hiina hiiglasuurte läänepiirkondade arendamisele, on tavamaksumäära 25 % alandamiseks soodusmaksumäärale 15 % tarvis provintsi tasandi rahvavalitsuse heakskiitu. Ettevõtte iga-aastase tuludeklaratsiooni vormil on maha arvatud tulumaksu (maksuvabastuse) summa esitatud punkti all 28 – „Mahaarvatud maksusumma“.

(d) Uurimise järeldused

(236)   Seda kava kasutas uurimisperioodi ajal üks koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest Chongqing Wanda Steel Strip Co., Ltd. Kuna Hiina valitsus koostööd ei teinud, on raske arvata, milline on see rakendus- ja heakskiitmise menetlus, mille ettevõtted, kes selle kava raames kasu saavad, peavad läbi tegema. Komisjon oli sunnitud tegema oma järeldused esitatud dokumentide põhjal, mis moodustavad selle kava õigusliku aluse, ilma et tal oleks olnud võimalust saada selgitusi Hiina valitsuselt.

(e) Kokkuvõte

(237)   Seda kava tuleks käsitada subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust, misläbi ettevõtted said kasu.

(238)   Hiina valitsusel paluti esitada teavet selle kava raames kasu saamise eeltingimusena rakendatavate kriteeriumide ja subsiidiumi kasutamise kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumile avatud üksnes teatavatele ettevõtetele ning kas tegemist on konkreetse subsiidiumiga algmääruse artikli 4 tähenduses. Hiina valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et kindlakstehtud konkreetsus tuleb „selgelt tõendada“ positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon tegema oma järeldused algmääruse artikli 28 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal.

(239)   Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, võimaldatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtetele ja tootmisharudele, mis on liigitatud soodustatavate alla, nagu näiteks orgaanilise kattega terastoodete tootmisharu ettevõtted, mis lisaks paiknevad Hiina teatavates piirkondades. Samuti tundub, et puuduvad objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise tingimuste kohta ja tõendid selle kohta, et vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b võiks teha järelduse, et toetuse saamise õigus on automaatne. Siinkohal olgu märgitud, et Hiina valitsusasutuste poolse koostöö puudumise tõttu ei olnud komisjonil võimalik hinnata, kas sellised objektiivsed kriteeriumid on olemas või mitte.

(240)   Seega tuleks kõnealust subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(f) Subsiidiumisumma arvutamine

(241)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse tavapärase tulumaksumäära alusel tasumisele kuuluvat maksusummat, millest on maha arvatud tegelikult tulumaksu soodusmäära järgi tasutud summa. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jagatakse subsiidiumisumma (murru lugeja) koostööd tegevate eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodil, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(242)   Panhua kontserni puhul tuvastatud subsiidiumimäär on 0,03 %.

(243)   Valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate ettevõtete subsiidiumimäärade kaalutud keskmine on 0,02 %.

(244)   Arvestades vähest koostööd, kinnitatakse kõigi koostööst keeldunud ettevõtete subsiidiumimäär kõrgeimal tasemel, mis tehti kindlaks üksuse puhul, mis on seotud ühe selle kava puhul valimisse kaasatud koostööd tegeva ettevõttega, so 0,04 %.

3.3.5.     Muud tulumaksu kavad, mille kohta Hiina valitsus vastuseid ei esitanud või esitas ebapiisavad vastused

(245)   Kaebuses esitati andmeid mitme väidetava subsideerimiskava kohta, mida rakendatavat valimisse mitte kaasatud ja/või uurimise ajal koostööd mitte teinud eksportivate tootjate suhtes. Komisjon palus Hiina valitsusel esitada nende kavade kohta teavet nii algses kui ka lisaküsimustikus ning pakkus ka pärast seda Hiina valitsusele rohkelt võimalusi nende kavade kohta vastuste andmiseks. Hiina valitsus võttis seisukoha, et ta esitab vastused ainult kahe valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserniga seotud väidetavate subsideerimiskavade kohta ning kinnitas seda seisukohta kogu menetluse vältel. Hiina valitsus esitas mõne kohta nendest kavadest teavet ja tõendid, mis viitasid sellele, et need kavad on lõpetatud ja uurimisperioodil enam ei kehti. Komisjon võttis neid Hiina valitsuse esitatud tõendeid oma järeldustes arvesse.

(246)   Ühegi ülejäänud kava kohta ei esitanud Hiina valitsus aga mingit teavet ega tõendeid. Tähelepanuväärselt madal koostöövalmidus selle menetluse käigus halvendas komisjoni võimalusi hankida eksportivate tootjate poolt kaebusesse kaasatud kavade kohta teavet ja tõendeid. Komisjon tuvastas, et valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel ei olnud neis kavades osalemiseks õigust või nad ei kasutanud seda võimalust (peamiselt seepärast, et nad kuulusid eraomanikele, ei kuulunud valdkonda, mille suhtes neid kavasid rakendati, või oli põhjuseks suhteliselt väike suurus). Seega pidi komisjon tegema kindlaks kõnealuse kava olemasolu ja määrama kindlaks jääktollimaksu määra kõigi ülejäänud kavade puhul, mille kohta Hiina valitsus teavet ei esitanud ja mis ei olnud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele kättesaadavad või mida nad ei kasutanud, tuginedes toimikus olemasolevatele tõenditele, kooskõlas algmääruse artikli 28 lõike 1 sätetega.

3.3.5.1.  Tulumaksu krediit kodumaal valmistatud tootmisseadmete soetamiseks

(a) Kirjeldus

(247)   See kava võimaldab ettevõttel taotleda kodumaist päritolu seadmete ostuks maksukrediiti, juhul kui projekt on kooskõlas Hiina valitsuse tööstuspoliitikaga. Maksukrediiti kuni 40 % kodumaist päritolu seadmete ostuhinnast võidakse rakendada eelmise aasta eest tasumisele kuuluva maksukohustuse järkjärgulise suurendamisena.

(b) Õiguslik alus

(248)   Selle kava õigusliku aluse moodustavad „Esialgsed meetmed seoses ettevõtte tulumaksu krediidiga investeeringuteks kodumaal valmistatud seadmetesse tehnika uuendamise projektide raames“, 1. juuli 1999, ja riikliku maksuameti märgukiri nr 52 (2008) „Ettevõtte tulumaksu vähendamise ja sellest vabastamise poliitika rakendamise lõpetamise kohta investeeringute puhul, kus ettevõtted soetavad kodumaal valmistatud seadmeid“, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2008.

(c) Koostöösoovimatus

(249)   Hiina valitsus vastas, et see kava on alates jaanuarist 2008 lõpetatud vastavalt mainitud märgukirjale nr 52 ning tema parima teadmise kohaselt ei ole seda kava ühegi muu kavaga asendatud. Komisjon palus Hiina valitsusel esitada asjakohast lisateavet, nimelt ajagraafiku, mille vältel kõnealused soodustused aeguvad. Hiina valitsus seda teavet ei esitanud, piirdudes oma vastuses üksnes andmetega tegeliku kasu kohta, mida olid saanud kõik orgaanilise kattega terasetoodete tootjad, viidates lihtsalt valimisse kaasatud tootjate küsimustikule antud vastustele. Komisjon juba selgitas põhjusi, miks Hiina valitsuselt nõuti teabe esitamist kõigi orgaanilise kattega terasetoodete tootjate kohta ja mitte ainult valimisse kaasatud tootjate kohta (vt põhjendused 34 ja 35 eespool). Samuti ei esitanud Hiina valitsus teavet valimisse kaasatud tootjate kohta, vaid viitas üksnes nende antud vastustele. Komisjon on seisukohal, et tõendid kava lõpetamise kohta ei ole piisavad, kui ei ole esitatud lisatõendeid selle kohta, kuidas soodustused vastava kava ja võimalike asenduskavade raames aja jooksul tegelikult aeguvad. Selle kava puhul võib juhtuda, et teatud aastal tekkinud maksusoodustust (st maksukrediiti) võidakse tegelikkuses kasutada mõnel muul maksuaastal ning seega võib kasu lükkuda ajale pärast kava kehtivuse lõppu, isegi kui kava ise on vahepeal lõpetatud. Muude „lõpetatud” maksukavade puhul on ilmnenud, et need toodavad jätkuvalt kasu veel mitme aasta vältel pärast nende ametlikku lõppemise kuupäeva. Samuti võib juhtuda, et ebatavaliselt suured soodustuse summad jaotatakse pikema aja peale. Arvestades, et Hiina valitsus selle kohta teavet ei esitanud, tugineb komisjon oma järeldustes dokumenteeritud (praegusel juhul kaebuses sisalduvale) teabele algmääruse artikli 28 kohaselt.

(d) Uurimise järeldused

(250)   See kava kujutab endast subsiidiumi, sest selle raames võimaldatakse rahalist toetust Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii. Selle kava raames saavad selles osalejad maksusäästu suuruses summas kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. See subsiidium on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses, sest maksusääst sõltub sellest, kas kasutatakse kodumaiseid või importtooteid.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(251)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Kuna liidu asutused seda kava subsiidiumidevastase menetluse raames veel uurinud ei ole ja täpseid arvulisi andmeid ei ole ka kusagilt mujalt võtta, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hindamiseks üks võrreldav USA riigiasutuste otsus. Subsiidiumisummade võrdlemisel teiste uurimiste tulemustega jälgiti pidevalt ka käesoleva määruse menetlemise käigus muu hulgas, kas kõnealuse skeemi kasutamises on toimunud olulisi muudatusi, ja kas on võimalik, et subsiidiumisummad on aja jooksul vähenenud. Tuleb märkida, et korduvate subsiidiumide summa tavapäraselt sel viisil ei vähene. Subsiidiumisummade mis tahes muutuste või vähenemise puudumise tõttu kasutatakse käesoleva juhtumi puhul subsiidiumisummana kõnealuses uurimises rakendatud esialgset määra.

(252)   Selle kohaselt määrati kõigi koostööst keeldunud ettevõtete subsiidiumimääraks uurimisperioodi vältel selle kava raames 0,38 %, mis on samasuguse kava subsiidiumimäär, mis on kehtestatud USA 17. novembri 2008 otsus-memorandumiga kvaliteetsest süsinikterasest ümmarguse ristlõikega keevistorude kohta (lk 26) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24.11.2008). Seoses USA ametiasutuste läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadud kasu summa arvutamismeetodid on põhimõtteliselt samad, mida kasutab Euroopa Liit[67].

3.3.5.2.  Kõrg- ja uue tehnoloogia ettevõtetena tunnustatud ettevõtete suhtes kohaldatav maksusoodustuste poliitika

(a) Kirjeldus

(253)   See kava võimaldab kõrg- ja uue tehnoloogia ettevõtte sertifikaati taotleval ettevõttel saada kasu vähendatud tulumaksumäärast 15 %, võrreldes tavapärase määraga, mis on 25 %. Selle kava tunnistas EL kaetud kvaliteetpaberi tootmisharu uurimise käigus tasakaalustatavaks, samuti tegid seda USA riigiasutused[68].

(b) Õiguslik alus

(254)   Selle kava õiguslikuks aluseks on Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse (nr 63, välja kuulutatud 16. märtsil 2007) artikkel 28 koos „Haldusmeetmetega kõrg- ja uue tehnoloogia ettevõtete kindlaksmääramiseks“ ning riikliku maksuameti märgukiri küsimuste kohta, mis käsitlevad kõrg- ja uue tehnoloogia ettevõtete poolset ettevõtte tulumaksu maksmist (Guo Shui Han (2008) nr 985).

(c) Koostöösoovimatus

(255)   Hiina valitsus vastas, et seda kava ei kasutanud uurimisperioodi ajal mitte ükski valimisse kaasatud ettevõtetest, viidates teabe osas võimalike soodustuste kohta, mida võidi selle kava alusel saada, valimisse kaasatud tootjate vastustele. Hiina valitsusele esitatud palve osas esitada terviklikud vastused, milles ei piirdutaks üksnes valimisse kaasatud eksportijatega, osutab komisjon eespool sõnastatud argumentidele (põhjendused 34–35 eespool). Seepärast tugineb komisjon oma järeldustes selle kava kohta kättesaadavale dokumenteeritud teabele (praegusel juhul kaetud kvaliteetpaberi sektori uurimise tulemused ja kaebuses sisalduva teave) vastavalt algmääruse artiklile 28.

(d) Uurimise järeldused

(256)   See kava kujutab endast subsiidiumi, sest selle raames võimaldatakse rahalist toetust Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii. Kasusaaja kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses võrdub selle kava raames võimaldatud maksusäästu summaga. See subsiidium on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest seda võivad saada ainult teatavad ettevõtted ja sektorid, mis on liigitatud soodustatud ettevõtete või tootmisharude alla, nagu terasetööstuse sektoris tegutsevad ettevõtted. Samuti ei ole õigusaktidega ega subsiidiumi võimaldava asutuse kehtestatud objektiivseid kriteeriume selle kava raames toetuse saamise õiguse kindlaksmääramiseks ning subsiidiumi saamine ei ole automaatne vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(257)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse kõigi tavapärase maksumäära alusel tasumisele kuuluvate maksude summat, millest on maha arvatud summa, mis soodusmaksumäära alusel tegelikult tasuti. Kuna selle kasu hindamiseks vajalik teave puudub ning liidu asutused on seda kava eelneva subsiidiumidevastase menetluse käigus juba uurinud, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks, mille alusel eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hinnata, varasem sellesama kava kohta antud hinnang, mis on esitatud nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 452/2011, millega kehtestatakse lõplik subsiidiumivastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes; mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, nagu põhjenduses 252 märgitud.

(258)   Sel moel kõigi koostööst keeldunud ettevõtete kohta kindlaks määratud subsiidiumimäär on 0,9 %, mis on eelmises põhjenduses nimetatud määruses selle kava kohta kindlaksmääratud määrade aritmeetiline keskmine.

3.3.5.3.  Tulumaksusoodustused ressursside täieliku ärakasutamise (eritoormaterjalide) valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele

(a) Kirjeldus

(259)   See kava võimaldab ettevõtetel, kes kasutavad oma peamise toormaterjalina mõnda materjali, mis on loetletud ressursside täieliku ärakasutamise valdkonnas tegutsevate ettevõtete suhtes kohaldatavate tulumaksusoodustuste kataloogis, ning mis valmistavad samas kataloogis loetletud tooteid viisil, mis vastab sellekohastele riiklikele ja sektori standarditele, arvestada oma tulud, mis nad seeläbi teenivad, kogutulude hulka vähendatud määral – 90 % ulatuses. Seega saab maha arvata 10 % tuludest, kui ettevõte arvutab oma tulumaksu. See vabastus antakse viieks aastaks.

(b) Õiguslik alus

(260)   Selle kava õigusliku aluse moodustavad Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 33, Hiina RV riiginõukogu välja antud ettevõtte tulumaksu seaduse rakendamise eeskirjade artikkel 99 ning ressursside täieliku ärakasutamise valdkonnas tegutsevate ettevõtete tulumaksusoodustuste kataloog.

(c) Koostöösoovimatus

(261)   Hiina valitsus väitis, et seda kava ei kasutanud uurimisperioodi ajal mitte ükski valimisse kaasatud ettevõtetest, viidates teabe osas võimalike soodustuste kohta, mida võidi selle kava alusel saada, valimisse kaasatud tootjate vastustele. Hiina valitsusele esitatud palve osas esitada terviklikud vastused, milles ei piirdutaks üksnes valimisse kaasatud eksportijatega, osutab komisjon eespool sõnastatud argumentidele (põhjendused 34–35 eespool). Seega tugineb komisjon oma järeldustes selle kava kohta kättesaadavale dokumenteeritud (antud juhul kaebuses sisalduvale) teabele vastavalt algmääruse artiklile 28.

(d) Uurimise järeldused

(262)   See kava kujutab endast subsiidiumi, sest selle raames võimaldatakse rahalist toetust Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii sätetele. Selle kava raames saavad selles osalejad maksusäästu suuruses summas kasu vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2. See subsiidium on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest seda võivad saada ainult teatavad ettevõtted, kes kasutavad oma peamise toorainena eespool mainitud maksusoodustuste kataloogis loetletud ressursse samas kataloogis loetletud toodete valmistamiseks.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(263)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse tavapärase maksumäära alusel tasumisele kuuluvat kõigi maksude summat, millest on maha arvatud summa, mis soodusmaksumäära alusel tegelikult tasuti. Muu selle kasu hindamiseks vajaliku teabe puudumisel lähtus komisjon oma järeldustes kaebuses sisalduvast teabest. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma abisaajate kogukäibega uurimisperioodil (nimetaja), sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(264)   Sel moel kindlaks määratud subsiidiumide määr kõigi koostööst keeldunud ettevõtjate osas küünib 0,01 %ni.

3.3.5.4.  Maksukrediit eriseadmete soetamise puhul

(a) Kirjeldus

(265)   See kava võimaldab ettevõtetel keskkonnakaitseks, energia või vee säästmiseks või tootmise ohutumaks muutmiseks ette nähtud eriseadmete soetamise korral arvestada nende soetamise aastal tasumisele kuuluvast ettevõtte tulumaksust maha 10 % nende seadmete soetusmaksumusest. Ülejäänud osa, mis vastab 10 %-le investeeritud summast, võib kanda edasi järgneva viie aasta peale.

(b) Õiguslik alus

(266)   Selle kava õigusliku aluse moodustavad Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 34, Hiina RV riiginõukogu välja antud ettevõtte tulumaksu seaduse rakendamise eeskirjade artikkel 100.

(c) Koostöösoovimatus

(267)   Hiina valitsus vastas, et seda kava ei kasutanud uurimisperioodi ajal mitte ükski valimisse kaasatud ettevõtetest, viidates teabe osas võimalike kasude kohta, mida võidi selle kava alusel saada, valimisse kaasatud tootjate vastustele. Hiina valitsusele esitatud palve osas esitada terviklikud vastused, milles ei piirdutaks üksnes valimisse kaasatud eksportijatega, osutab komisjon eespool sõnastatud argumentidele (põhjendused 34–35 eespool). Seega tugineb komisjon oma järeldustes selle kava kohta kättesaadavale teabele vastavalt algmääruse artiklile 28.

(d) Uurimise järeldused

(268)   Selle kavaga pakutakse subsiidiumi, sest selle raames võimaldatakse rahalist toetust Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii sätetele. Selle kava raames saavad selles osalejad maksusäästu suuruses summas kasu vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2.

(269)   Selle kava konkreetsuse osas ollakse seisukohal, et komisjonil ei ole piisavalt dokumenteeritud teavet, et teha edasisi järeldusi, mille põhjal jõuda kava konkreetsuse suhtes lõplikule otsusele. Seetõttu ei saanud komisjon seda kava rohkem hinnata.

3.3.5.5.  Kirdepiirkonna ettevõtete suhtes kohaldatav tulumaksusoodustuste poliitika

(a) Kirjeldus

(270)   See kava võimaldab kirdepiirkonnas (sealhulgas Liaoningi, Jilini ja Heilongjiangi provintsis ning Daliani omavalitsusüksuses) asuvatel ettevõtetel esiteks lühendada oma põhivara amortisatsiooniperioodi maksustamise eesmärgil kuni 40 % võrra, suurendades seeläbi iga-aastase tulumaksust mahaarvatava amortisatsiooni summat, ning teiseks lühendada immateriaalse vara amortisatsiooniperioodi maksustamise eesmärgil kuni 40 % võrra, millest tulenevalt igal aastal maha arvatav summa suureneb. Vastavalt rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti väljastatud dokumendile võivad teatavates kindlaksmääratud sektorites, sealhulgas metallurgia sektoris, tegutsevatest ettevõtjatest maksumaksjad saada kasu ka muudest käibemaksu, ressursimaksu ja ettevõtte tulumaksu soodustustest, mis on seotud põhivara soetamisega.

(b) Õiguslik alus

(271)   Selle kava õigusliku aluse moodustavad ettevõtte tulumaksu soodustuste poliitika kirdepiirkonna vana tööstustsooni ettevõtete taaselavdamiseks (Caishui, nr 153; 20. september 2004), rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti märgukiri varade amortiseerimise ja amortiseerimispoliitika rakendamise ulatuse kohta kirdepiirkonna vanas tööstustsoonis (Caishui, nr 17; 2. veebruar 2005). Hiina valitsus esitas õigusliku aluse, mis näitab, et see kava lõppes 1. jaanuaril 2008 – nimelt rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti märgukirja teatavate sooduskohtlemise viiside kohta seoses ettevõtte tulumaksuga (nr 1 (2008)).

(c) Koostöösoovimatus

(272)   Kui mitte arvestada eespool nimetatud õigusliku aluse esitamist näitamaks, et see kava on lõppenud, viitas Hiina valitsus teabe osas võimalike soodustuste kohta, mida võidi selle kava alusel saada, lihtsalt valimisse kaasatud tootjate vastustele. Hiina valitsusele esitatud palve osas esitada terviklikud vastused, milles ei piirdutaks üksnes valimisse kaasatud eksportijatega, osutab komisjon eespool sõnastatud argumentidele (põhjendused 34–35 eespool). Lisaks märgib komisjon, et kuna selle kava raames võimaldatakse subsiidiume, mis on seotud sellise põhivara soetamisega, mida saab amortiseerida mitme aasta vältel, kuid Hiina valitsus ei esitanud mingeid andmeid kava raames saadavate soodustuste lõppemise kohta aja jooksul ehk lunastamata soodustuste kohta, mida pole senini täielikult kasutatud, siis otsustas komisjon tugineda oma järeldustes selle kava kohta kättesaadavale dokumenteeritud teabele (praegusel juhul kaebuses sisalduvale teabele ja asjakohastele USA järeldustele) kooskõlas algmääruse artikliga 28.

(d) Uurimise järeldused

(273)   Selle kava raames pakutakse subsiidiumi Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses võrdub maksusäästuga, mis toetuse saamise õigust omavatel ettevõtetel tekib põhivara soetamisega seotud kulumi ja amortisatsiooni kulude kiirendatud mahaarvamisest. See subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses konkreetne, sest seda rakendatakse ainult ettevõtete puhul, mis asuvad kindlas geograafilises piirkonnas, s.o kirdepiirkonnas.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(274)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse maksusummat, mis oleks tulnud vastavate varade eest uurimisperioodil tasuda tavalise kulumiarvestuse graafiku alusel, ning kiirendatud kulumiarvestuse graafiku alusel tegelikult tasutud maksusumma vahet. Kuna liidu asutused seda kava subsiidiumidevastase menetluse raames veel uurinud ei ole ja täpseid arvulisi andmeid ei ole ka kusagilt mujalt võtta, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hindamiseks üks võrreldav USA riigiasutuste otsus (lähtuvalt kava sisu sarnasusest[69]). Nagu märgitud põhjenduses 252, jälgiti subsiidiumisummade võrdlemisel teiste uurimiste tulemustega pidevalt ka selle määruse menetlemise käigus muu hulgas, kas kõnealuse skeemi kasutamises on toimunud märkimisväärseid muudatusi, ja kas on võimalik, et subsiidiumisumma on aja jooksul vähenenud. Tuleb märkida, et korduvate subsiidiumide summa tavapäraselt sel viisil ei vähene. Subsiidiumisumma mis tahes muutuste või vähenemise puudumise tõttu kasutatakse käesoleva juhtumi puhul subsiidiumisummana kõnealuses uurimises rakendatud esialgset määra

(275)   Selle kohaselt määrati kõigi koostööst keeldunud ettevõtete subsiidiumimääraks uurimisperioodi vältel selle kava raames 0,08 %, mis on kava „Tulumaksuvabastused, mida kohaldatakse investorite suhtes kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades Liaoningi provintsis” subsiidiumimäär, mis on kehtestatud USA otsus-memorandumiga 3. juunist 2010 traataluste kohta (lk 25) (Föderaalregister, kd 75, nr 111, lk 32902, 10. 6 2010). Seoses USA ametiasutuste läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[70].

3.3.5.6.  Tulumaksuvabastus investeerimise eest kodumaisesse tehnoloogilisse innovatsiooni

(a) Õiguslik alus

(276)   Selle kava õigusliku aluse moodustavad riikliku maksuameti 17. jaanuaril 2000 vastu võetud dokument nr 13 „Tehnoloogilistesse uuendustesse ja kodumaistesse seadmetesse investeerimisega seotud krediidijuhtimine ning ettevõtte tulumaksu audit” ning märgukiri, mis käsitleb meetmete kehtestamist ja levitamist riigi jaoks võtmetähtsusega tehnoloogiliste uuenduste projektide haldamiseks.

(b) Uurimise järeldused

(277)   Hiina valitsus vastas, et see kava lõpetati alates 1. jaanuarist 2008 riikliku maksuameti märgukirjaga nr 52 (2008) „Ettevõtte tulumaksu vähendamise ja sellest vabastamise poliitika rakendamise lõpetamise kohta investeeringute puhul, kus ettevõtted soetavad kodumaal valmistatud seadmeid”. Kuna selle kava raames pakuti korduvaid maksusoodustusi, mida alates 2008. aastast enam ei rakendata, ning puuduvad tõendid lunastamata kasude kohta, mis oleksid uurimisperioodil veel amortiseerimisel, jõudis komisjon järeldusele, et see kava ei ole tasakaalustatav.

3.3.5.7.  Mitmesugused kohalikud maksusoodustused

(a) Kirjeldus

(278)   Kaebuses loetletakse hulk maksusoodustusi, mida saab kasutada mõnes provintsis (nt Shandong, Chongqingi omavalitsusüksus, Guangxi Tšuangi autonoomne piirkond, kesk- ja läänepiirkonnad) ning mis seisnevad ettevõtte tulumaksu määra alandamises kuni 15 %ni, võrreldes üldiselt kehtiva maksumääraga 25 %.

(b) Õiguslik alus

(279)   Kaebuses on esitatud Shandongi maksusoodustuse, nimelt geograafilisest asukohast (Zheijangi ja Shandongi provints) sõltuvate alandatud tulumaksumäärade õiguslik alus: Hiina RV tulumaksuseadus, mida kohaldatakse välisinvesteeringuga või välisomanduses olevate ettevõtete suhtes, artikkel 7, vastu võetud 9. aprillil 1991, nr 45.

(c) Koostöösoovimatus

(280)   Hiina valitsus väitis lihtsalt, et seda kava ei kasutanud uurimisperioodi ajal mitte ükski valimisse kaasatud ettevõtetest, viidates teabe osas võimalike soodustuste kohta, mida valimisse kaasatud ettevõtted võisid saada, nende ettevõtete vastustele. Lisaks argumentidele seoses Hiina valitsuse kohustusega esitada terviklikud vastused (vt eespool põhjendused 34–35) märgib komisjon, et vähemalt üks koostööd tegevatest eksportijatest sai kasu vähemalt ühest käesolevas punktis loetletud alandatud maksumäärast (vt eespool põhjendus 231 ja neile järgnevad põhjendused). Seepärast lähtub komisjon selle kava hindamisel kättesaadavast dokumenteeritud (praegusel juhul kaebuses ja sellekohastes USA järeldustes sisalduvast) teabest vastavalt algmääruse artiklile 28.

(d) Uurimise järeldused

(281)   Selle kava raames pakutakse subsiidiumi Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See korduv kasu, mis on kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 2, võrdub tänu ettevõtte tulumaksu alandatud määrale tekkinud maksusäästu summaga. See kava on algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses konkreetne, sest seda rakendatakse ainult kindlates geograafilistes piirkondades tegutsevate ettevõtete suhtes.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(282)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse tavapärase maksumäära alusel tasumisele kuuluvate maksude summat, millest on maha arvatud summa, mis tasuti soodusmaksumäära alusel. Kuna liidu asutused seda kava subsiidiumidevastase menetluse raames veel uurinud ei ole ja täpseid numbrilisi andmeid ei ole ka kusagilt mujalt võtta, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hindamiseks üks võrreldav USA riigiasutuste otsus (lähtuvalt kava sisu sarnasusest). Nagu eespool märgitud, jälgiti subsiidiumisummade võrdlemisel teiste uurimiste tulemustega muu hulgas pidevalt ka selle määruse menetlemise käigus, kas kõnealuse skeemi kasutamises on toimunud märkimisväärseid muudatusi, ja kas on võimalik, et subsiidiumisumma on aja jooksul vähenenud. Tuleb märkida, et korduvate subsiidiumide summa tavapäraselt sel viisil ei vähene. Subsiidiumisumma mis tahes muutuste või vähenemise puudumise tõttu kasutatakse käesoleva juhtumi puhul subsiidiumisummana kõnealuses uurimises rakendatud esialgset määra.

(283)   Selle kohaselt määrati kõigi koostööst keeldunud ettevõtete subsiidiumimääraks uurimisperioodi vältel selle kava raames 0,66 %, mis on geograafilisest asukohast sõltuvate alandatud tulumaksumäärade kava subsiidiumimäär, kehtestatud USA otsus-memorandumiga 12. juunist 2009 teatavate muruniiduki taha haagitavate haagiste ja nende teatavate osade kohta (lk 11) (Föderaalregister, kd 74, nr 117, lk 29180, 19. 6. 2009). Seoses USA ametiasutuste läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[71].

3.3.5.8.  Dividendide maksuvabastus nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul

(a) Kirjeldus

(284)   See kava seisneb maksusoodustustes Hiina residentidest ettevõtetele, kes on teiste Hiina residentidest ettevõtete aktsionärid, maksuvabastustena teatavatest dividendidest saadud tulude, boonuste ning muude omakapitaliinvesteeringute pealt residentidest emaettevõtetele. See kava tasakaalustati ELi subsiidiumidevastase menetluse käigus seoses kaetud kvaliteetpaberiga[72].

(b) Õiguslik alus

(285)   Õigusliku aluse moodustavad Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 26 ning Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse rakendamise eeskirjade (riiginõukogu määrus nr 512, välja kuulutatud 6. detsembril 2007) artikkel 83.

(c) Koostöösoovimatus

(286)   Hiina valitsus vastas, et seda kava ei kasutanud uurimisperioodi ajal mitte ükski valimisse kaasatud ettevõtetest, viidates teabe osas võimalike soodustuste kohta, mida võidi selle kava alusel saada, valimisse kaasatud tootjate vastustele. Komisjon viitab oma argumentidele Hiina valitsusele esitatud palve osas esitada terviklikud vastused (põhjendused 34–35 eespool). Seepärast otsustas komisjon tugineda oma järeldustes selle kava kohta toimikus kättesaadavale teabele vastavalt algmääruse artiklile 28, nimelt kaetud kvaliteetpaberi menetluses vastu võetud otsuses sisalduvatele järeldustele.

(d) Uurimise järeldused

(287)   Selle kava raames pakutakse subsiidiumi tulust loobumise kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See kasu, mis on kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 2, võrdub maksusäästuga, mis tekib maksuvabastusest dividendide, boonuste ja muude omakapitaliinvesteeringute pealt Hiina residentidest ettevõtetele. See kava on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses de jure konkreetne, sest õigusaktid, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, võimaldavad juurdepääsu sellele kavale üksnes Hiina residentidest ettevõtetele, kes saavad dividenditulu teistelt residentidest ettevõtetelt, ja mitte ettevõtetele, kes investeerivad mitteresidentidest ettevõtetesse. Samuti on see kava konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses, sest seda kava rakendatakse üksnes oluliste, riiklikult soositud sektorite ja projektide puhul, nagu terasetööstus (vt nt eespool põhjendus 182), ning samuti ei ole olemas objektiivseid kriteeriume selles kavas osalemise õiguse piiramiseks ega veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada, et kavas osalemise õigus on automaatne.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(288)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse tasumisele kuuluvate kõigi maksude summat, mille hulka on arvestatud teistelt Hiina residentidest ettevõtetelt saadud dividenditulu ja millest on maha arvatud summa, mis dividendide maksuvabastuse kohaselt tegelikult maksti. Kuna selle kasu hindamiseks vajalik teave puudub ning liidu institutsioonid on seda kava eelneva subsiidiumidevastase menetluse käigus juba uurinud, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks, mille alusel eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hinnata, kaetud kvaliteetpaberi sektori menetluse käigus sellesama kava kohta antud hinnang; mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, nagu põhjenduses 252 märgitud.

(289)   Sel moel kõigi koostööst keeldunud ettevõtete kohta kindlaks määratud subsiidiumimäär on 0,77 %, mis on kaetud kvaliteetpaberi uurimismenetluse käigus selle kava kohta kindlaksmääratud määrade aritmeetiline keskmine.

3.3.5.9.  Maksusoodustused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele

(290)   Kaebuses loetletakse järgmised tulumaksusoodustuse kavad, mis soosivad välisinvesteeringutel põhinevaid ettevõtteid.

– kaks täies ulatuses ja kolm 50 % ulatuses maksuvabastust tootmisega tegelevatele välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele;

– kohaliku tulumaksu vabastuse ja vähendamise kavad tootmisega tegelevatele välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele;

– tulumaksu krediit välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, kes soetavad kodumaal valmistatud seadmeid;

– tulumaksu subsiidiumid välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele lähtuvalt nende geograafilisest asukohast.

(291)   Hiina valitsus esitas asjakohased õiguslikud alused näitamaks, et välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete suhtes kohaldatavad kavad on 16. märtsil 2007 Hiina Rahvavabariigi Üleriigilise Rahvakongressi 10. koosseisu 5. istungjärgul vastu võetud 2008. aasta ettevõtte tulumaksu seadusega lõpetatud, nimelt:

– riiginõukogu dokument nr 39 (2007) „Riiginõukogu märgukiri üleminekuperioodi sooduspoliitika rakendamise kohta seoses ettevõtte tulumaksuga”;

– riikliku maksuameti märgukiri nr 52 (2008) „Ettevõtte tulumaksu vähendamise ja sellest vabastamise poliitika rakendamise lõpetamise kohta investeeringute puhul, kus ettevõtted soetavad kodumaal valmistatud seadmeid”.

(292)   Nende dokumentide sätetest nähtub, et välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete suhtes kohaldatud maksusoodustused aegusid progresseeruvalt lõplikult 2011. aasta lõpuks. Samuti märkis Hiina valitsus, et asenduskava välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete suhtes vastu võetud ei ole ning nüüd koheldakse välisinvesteeringutel põhinevaid ettevõtteid maksualaselt samamoodi kui kõiki teisi ettevõtetest maksumaksjaid. Komisjon märgib, et need välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete suhtes kohaldatud tulumaksusoodustuse kavad on siiski tasakaalustatavad, kuna orgaanilise kattega terastoodete tootjad võisid veel saada kasutamata soodustusi vähemalt osa uurimisperioodi vältel kuni 2011. aasta lõpuni ning samuti ei saa välistada, et välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete jaoks on olemas uus asenduskava, mis kehtib alates 2012. aastast. Sellest hoolimata otsustas komisjon hindamist mitte jätkata, arvestades vajadust vähendada kõigi asjaomaste osapoolte halduskoormust ning võttes ühtlasi arvesse progressiivse aegumise perioodi lõpu lähenemist ning tõsiasja, et märke, mis viitaksid võimaliku asenduskava olemasolule, ei ole.

3.3.6.               Kaudsete maksude ja imporditollitariifide kavad

3.3.6.1.  Vabastused imporditollimaksust ja käibemaksust välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele ja teatavatele kohalikele ettevõtetele, kes kasutavad soodustatud sektorites importseadmeid

(a) Kirjeldus

(293)   Selle kava raames pakutakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele või kohalikele ettevõtetele vabastust käibemaksust ja imporditollimaksust nende tootmises kasutamiseks mõeldud oluliste seadmete impordi korral. Et sellist vabastust saada, ei tohi vastavad seadmed olla mitterahastamiskõlblike seadmete loetelus ning vabastust taotlev ettevõte peab hankima Hiina riigiasutuste või riikliku arengu- ja reformikomisjoni väljastatava riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tollimakse käsitlevate õigusaktidega. Selle kava tasakaalustas liit kaetud kvaliteetpaberi sektoriga seotud subsiidiumidevastase menetluse käigus[73].

(b) Õiguslik alus

(294)   Kava õigusliku aluse moodustavad riiginõukogu ringkiri Guo Fa nr 37/1997 imporditud seadmete maksustamise põhimõtete kohandamise kohta; rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teatis nr 43 (2008); riikliku arengu- ja reformikomisjoni 22. veebruari 2006. aasta märgukiri nr 316 2006 riigi või välisinvestorite rahastatavate ja riigi soodustatavate projektide kinnituskirjade menetlemisega seotud oluliste küsimuste kohta; ning välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete või kohalike ettevõtete imporditavate tollimaksuvabastuseta kaupade kataloog (2008).

(c) Koostöösoovimatus

(295)   Hiina valitsus väitis, et sellest kavast ei saanud uurimisperioodi ajal kasu mitte ükski valimisse kaasatud ettevõte, viidates teabe osas võimalike soodustuste kohta, mida võidi selle kava alusel saada, valimisse kaasatud tootjate vastustele. Komisjon viitab oma argumentidele Hiina valitsusele esitatud palve osas esitada terviklikud vastused (põhjendus 34 ja sellele järgnevad põhjendused eespool) ning sellest lähtuvalt tugineb oma järeldustes selle kava kohta toimikus kättesaadavale teabele vastavalt algmääruse artiklile 28, nimelt oma järeldustele kaetud kvaliteetpaberi menetluses.

(d) Uurimise järeldused

(296)   Seda kava käsitatakse subsiidiumina Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest välisinvesteeringutele toetuvad üksused ja teised toetuse saamiseks õigust omavad kodumaised ettevõtted vabastatakse käibemaksu ja/või tollimaksu tasumise kohustusest, mis üldjuhul ehk siis, kui nad poleks hankinud asjakohast riikliku arengu- ja reformikomisjoni sertifikaati riiklikult soodustatud projekti kohta, tuleks tasuda. Seetõttu tekib sellest kasusaajatele ettevõtetele kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kava on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, võimaldatakse juurdepääs sellele kavale üksnes ettevõtetele, kes investeerivad seaduses lõplikult kindlaks määratud konkreetsetesse ärivaldkondadesse ning hangivad riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi. Samuti puudusid objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise tingimuste kohta ja tõendid selle kohta, et vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b võiks teha järelduse, et toetuse saamise õigus on automaatne.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(297)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse imporditud seadmete käibemaksu ja tollimaksu vabastuse summat. Kuna selle kasu hindamiseks vajalik teave puudub ning EL on seda kava eelneva tasakaalustavate tollimaksude menetluse käigus juba uurinud, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks, mille alusel eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hinnata, kaetud kvaliteetpaberi sektori uurimise käigus sellesama kava kohta antud hinnang; mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, nagu põhjenduses 252 märgitud.

(298)   Sel moel kõigi koostööst keeldunud ettevõtete kohta kindlaks määratud subsiidiumimäär on 0,89 %, mis on kaetud kvaliteetpaberi sektori uurimise käigus selle kava suhtes kindlaksmääratud määrade aritmeetiline keskmine.

3.3.6.2.  Käibemaksu tagastused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, kes soetavad oma riigis valmistatud seadmeid

(a) Kirjeldus

(299)   Selle kava raames võimaldatakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele soodustusi kodumaal valmistatud seadmete soetamisel tasutud käibemaksu tagastamise kujul. Need seadmed ei tohi olla kantud selliste kaupade kataloogi, mille suhtes maksuvabastust ei kohaldata, ning seadmete väärtus ei tohi ületada välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete suhtes kohaldatavat koguinvesteeringute piirmäära vastavalt oma riigis toodetud seadmete soetamise suhtes rakendatavatele katselistele haldusmeetmetele. Selle kava tasakaalustas EL kaetud kvaliteetpaberi sektoriga seotud subsiidiumidevastase menetluse käigus[74] ning USA riigiasutused tegid sama Hiina RVst pärit kaetud lehtmetalli tasakaalustava tollimaksu menetluse käigus[75].

(b) Õiguslik alus

(300)   Selle kava õigusliku aluse moodustavad riikliku maksuameti 20.09.1999 ringkiri nr 171, 199 esialgsete meetmete tühistamise kohta seoses oma riigis valmistatud seadmete soetamisel välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete tasutud maksude tagastuste haldamisega; rahandusministeeriumi dokument nr 176 (2008): Rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti märgukiri Hiinas valmistatud seadmete soetamisel tasutud maksude välisinvestorite rahastatud ettevõtetele tagastamise poliitika rakendamise lõpetamise kohta.

(c) Koostöösoovimatus

(301)   Hiina valitsus väitis, et see kava lõpetati alates 1. jaanuarist 2009 eespool nimetatud märgukirjaga nr 176 (2008). Komisjon palus Hiina valitsusel esitada teavet nende soodustuste tegeliku lõppemise kohta, mis pidid olema jaotatud pikema ajaperioodi peale, kuivõrd see kava on seotud oma riigis valmistatud varade soetamisega. Teabe osas võimalike soodustuste kohta, mida võidi selle kava alusel saada, viitas Hiina valitsus lihtsalt valimisse kaasatud tootjate vastustele. Komisjon viitab oma argumentidele Hiina valitsusele esitatud palve osas esitada terviklikud vastused (põhjendus 34 ja sellele järgnevad põhjendused eespool). Samuti märgib komisjon, et märgukirjas nr 176 on sätestatud rahastamiskõlblike põhivarade soetamiseks ja soodustuste saamiseks taotluste esitamise jaoks üleminekuperiood kuni 30. juunini 2009. Kuivõrd Hiina valitsus soodustuste järkjärgulise lõppemise kohta mingit teavet ei esitanud ning arvestades, et need soodustused, mis on seotud põhivaradega, võivad olla jaotatud pikema ajaperioodi peale ja jätkuda veel uurimisperioodil, sõnastab komisjon oma järeldused selle kava kohta vastavalt algmääruse artiklile 28, s.o tuginedes kättesaadavale teabele, nimelt kaetud kvaliteetpaberi menetluses tehtud järeldustele.

(d) Uurimise järeldused

(302)   Seda kava käsitatakse subsiidiumina Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses ning seega võimaldatakse selle raames kasusaajatele ettevõtetele kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kava on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna õigusaktid, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, võimaldavad juurdepääsu selle kavale ainult teatavatele ettevõtetele (välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtted), kes soetavad seadmeid, mis ei ole kantud selliste seadmete kataloogi, mille suhtes maksuvabastust ei rakendata. Ei esine mingeid märke, mis osutaksid konkreetsuse puudumisele vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b, sest puuduvad objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise tingimuste kohta ja tõendid selle kohta, et toetuse saamise õigus on automaatne. Lisaks on see kava konkreetne ka algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses, sest subsiidium sõltub sellest, kas kasutatakse omamaiseid või imporditud kaupu.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(303)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse kodumaal valmistatud seadmete soetamisel tasutud käibemaksu tagastuse summat. Kuna selle kasu hindamiseks vajalik teave puudub ning EL on seda kava eelneva tasakaalustavate tollimaksude menetluse käigus juba uurinud, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks, mille alusel eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hinnata, kaetud kvaliteetpaberiga seotud menetluse käigus sellesama kava kohta antud hinnang; mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, nagu põhjenduses 252 märgitud.

(304)   Sel moel kõigi koostööst keeldunud ettevõtete kohta kindlaks määratud subsiidiumimäär on 0,04 %, mis on kaetud kvaliteetpaberiga seotud menetluse käigus selle kava kohta kindlaksmääratud määrade aritmeetiline keskmine.

3.3.6.3.  Põhivara käibemaksu mahaarvamine Kesk-Hiina piirkonnas

(a) Kirjeldus

(305)   See kava hõlmab käibemaksukohustuslastest maksumaksjaid, kes tegutsevad peamiselt teatavates loetletud sektorites, sealhulgas metallurgiatööstuses. Kavas on sätestatud, et toetuse saamise õigust omavad käibemaksukohustuslastest maksumaksjad, kes tegutsevad 26 Kesk-Hiina vana tööstuspiirkonna linnas ning investeerivad teatavatesse põhivaradesse, võivad nende põhivarade pealt tasutud käibemaksu oma üldisest tasumisele kuuluva käibemaksu summast maha arvata.

(b) Õiguslik alus

(306)   Selle kava õiguslikuks aluseks on rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti märgukiri nr 75, 2007, millega määratakse kindlaks vahepealsed meetmed mahaarvatava käibemaksu summa suurendamiseks Kesk-Hiina piirkonnas, ning rahandusministeeriumi dokument nr 170 (2008): Rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti märgukiri mitmes käibemaksureformi üleriigilise rakendamisega seotud küsimuses.

(c) Koostöösoovimatus

(307)   Hiina valitsus väitis, et see kava lõpetati alates 1. jaanuarist 2009 märgukirjaga nr 170 (2008), ning viitas teabe osas võimalike soodustuste kohta, mida võidi selle kava alusel saada, valimisse kaasatud tootjate vastustele. Komisjon viitab oma argumentidele Hiina valitsusele esitatud palve osas esitada terviklikud vastused (põhjendus 34 ja sellele järgnevad põhjendused eespool). Komisjon nendib, et märgukirjas nr 170 on tõepoolest öeldud, et Kesk-Hiina piirkonnas tegutsevate ettevõtete käibemaksusoodustused lõpevad 2008. aasta lõpus ning neid saab edasi kanda ainult kuni jaanuarini 2009. Samas võivad aga need soodustused, mis on seotud põhivaradega, olla jaotatud pikema ajaperioodi peale ja jätkuda ka veel uurimisperioodil, ning samuti tundub, et see märgukiri kätkeb veel üht käibemaksusoodustuste süsteemi, mida kohaldatakse Kesk-Hiina piirkonnas tegutsevate ettevõtete suhtes alates jaanuarist 2009 ning mis seisneb kehtivate käibemaksumäärade alandamises poole võrra. Arvestades, et Hiina valitsus selle kava raames võimaldatud, kuid veel kasutamata soodustuste järkjärgulise lõppemise kohta ega selle kava asendamise kohta uue kavaga selgitusi ei esitanud, tugineb komisjon oma järeldustes selle kava kohta toimikus kättesaadavatele tõenditele vastavalt algmääruse artiklile 28.

(d) Uurimise järeldused

(308)   Seda kava käsitatakse subsiidiumina Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses ning seega võimaldatakse selle raames kasusaajatele ettevõtetele kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses, mis võrdub käibemaksu säästuga seoses põhivara soetamisega seotud mahaarvamisega. See kava on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest juurdepääs kavale on õigusaktidega võimaldatud vaid teatavatele ettevõtetele, s.o loetletud sektorites tegutsevatele ettevõtetele. Kava on konkreetne ka algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest seda rakendatakse ainult kindlates piirkondades, s.o Kesk-Hiina piirkonna vana tööstustsooni linnades.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(309)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse säästetud käibemaksusummat tulenevalt põhivara soetamisega seotud mahaarvamisest. Kuna selle kasu hindamiseks vajalik teave puudub ning võrreldavat käibemaksukava on selle menetluse käigus juba uuritud, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks, mille alusel eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hinnata, põhjendustes 297 ja 298 esitatud hinnang.

(310)   Sel moel kindlaks määratud subsiidiumide määr kõigi koostööst keeldunud ettevõtjate osas on 0,89 %.

3.3.6.4.  Muud Ma'anshanis rakendatavad maksusoodustused

(a) Uurimise järeldused

(311)   Kaebuses on loetletud mitmesuguseid maksusoodustusi, mida võimaldati aastatel 2008 kuni 2010 Ma'anshani ja Wuhani linna orgaanilise kattega terastoodete tootjatele, sealhulgas vabastus linnahoolduse ja ehitusmaksust ning lisatasud haridusele eraldatud vahenditest. Komisjon palus Hiina valitsust esitada nende maksusoodustuste kohta teavet. Hiina valitsus vastas, et küsitud teave ei ole uurimise seisukohast asjakohane, sest ükski valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest ei tegutse Ma'anshanis. Komisjon viitab oma selgitusele, et Hiina valitsusel paluti esitada teavet ka seoses väidetega subsiidiumide eraldamise kohta valimisse mittekaasatud ettevõtetele (põhjendused 34–35 eespool).

(312)   Kuna Hiina valitsus seda teavet ei esitanud, teeb komisjon järelduse, et Ma'anshanis ja Wuhanis kättesaadavaid maksusoodustusi tuleb käsitada subsiidiumina Hiina valitsuse poolse tulust loobumise kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kasusaajad ettevõtted saavad seeläbi kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest neist soodustustest tekib maksusääst, mis võrdub vahega tegelikult tasutud maksusumma ja tavapärase maksusumma vahel, mis tulnuks tasude selle kava puudumisel. Kava on algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses konkreetne, sest seda rakendatakse ainult ettevõtete suhtes, kes tegutsevad kindlates piirkondades, s.o Ma'anshani omavalitsusüksustes.

(b) Subsiidiumisumma arvutamine

(313)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Muu selle kasu hindamiseks vajaliku teabe puudumisel lähtus komisjon oma järeldustes kaebuses sisalduvast teabest. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma subsiidiumisaajate kogukäibega uurimisperioodil (nimetaja), sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(314)   Sel moel kindlaks määratud subsiidiumide määr kõigi koostööst loobunud ettevõtjate osas küünib 0,08 %ni.

3.3.7.     Toetuskavad

(315)   Kaebuses väideti, et alates aastast 2005 kuni hiljutise ajani (sealhulgas aasta 2009) said kõnealust toodet valmistavad ettevõtted kasu mitmest toetuskavast ja nende allkavadest. Ei saa välistada, et selle kava raames tehtavaid väljamakseid tehakse kas jätkuvalt edasi või on need teostatud ühekordse maksena seoses mõne kapitaliinvesteeringuga, mistõttu võib olla olemas jätkuvaid soodustusi, mis ei ole valitud 15aastase amortiseerimisperioodi jooksul veel täielikult ära kasutatud. Hiina valitsusel paluti esitada nende kavade kohta teavet, kuid ta ei esitanud sisulist vastust ühegi kõnealuse kava kohta. Seepärast, kuna ei ole olemas Hiina valitsuse vastuseid ühegi nimetatud aspekti kohta, tugineb komisjon algmääruse artikli 28 kohaselt oma järeldustes parimatele kättesaadavatele tõenditele.

3.3.7.1.  Hiina maailma tippkaubamärkide kava

(a) Õiguslik alus

(316)   Vastavalt kaebuses esitatud teabele moodustavad selle kava õigusliku aluse:

– Ringkiri GZJH (2005) nr 95 võimalike Hiina maailma tippkaubamärkidena tunnustatavate toodete hindamise läbiviimise kohta;

– Hiina tippkaubamärkide strateegia edendamise komisjoni teatis nr 5, 2005, milles kuulutatakse välja Hiina tippkaubamärgitoodete nimekiri;

– Ringkiri nr ZJZH [2006] nr 11 Hiina maailma tippkaubamärkide rakendamise kohta aastal 2006;

– Hiina tippkaubamärkide strateegia edendamise komisjoni teatis nr 6, 2006, milles kuulutatakse välja Hiina tippkaubamärgitoodete nimekiri;

– Hiina tippkaubamärkide strateegia edendamise komisjoni teatis nr 6, 2007, milles kuulutatakse välja Hiina tippkaubamärgitoodete nimekiri;

– Ringkiri nr ZJZH [2008] nr 23 Hiina maailma tippkaubamärkide rakendamise kohta aastal 2008;

– Hiina valitsuse kehtestatud meetmed Hiina tippkaubamärgitoodete haldamiseks.

(b) Toetuse saamise õigus

(317)   Selle kava raames on toetuse saamise õigus ainult tootjatel, kellele on omistatud „Hiina maailma tippkaubamärgi” nimetus. Kaebuses loetletakse hulk terasetooteid, mille on valmistanud käesoleva uurimise raames uuritavad terasetootmise ettevõtted, kellele on selline nimetus omistatud.

(c) Uurimise järeldused

(318)   Arvestades Hiina valitsuse poolset koostöövalmiduse puudumist, põhinevad järeldused toimikus kättesaadaval teabel algmääruse artikli 28 kohaselt.

(319)   Selle kava raames võimaldatakse rahalist toetust toetuste, turuintressist madalama intressiga laenude ja muude soodustuste kujul, mis kujutavad endast otseseid rahaülekandeid, mis loovad saajale kasu algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(320)   See subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest juurdepääs sellele on õigusaktidega võimaldatud üksnes teatavatele ettevõtetele, so. ettevõtetele, kelle toodetele on omistatud „Hiina maailma tippkaubamärgi” nimetus. Samuti ei ole subsiidiumi võimaldava asutuse kehtestatud objektiivseid kriteeriume selle kava raames toetuse saamise õiguse kindlaksmääramiseks, kusjuures see õigus ei ole automaatne vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b.

(d) Subsiidiumisumma arvutamine

(321)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Kuna täpseid arvulisi andmeid ei ole kusagilt mujalt võtta, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hindamiseks üks võrreldav USA riigiasutuste otsus. Nagu eespool märgitud, jälgiti subsiidiumisummade võrdlemisel teiste uurimiste tulemustega pidevalt ka selle määruse menetlemise käigus muu hulgas seda, kas kõnealuse skeemi kasutamises on toimunud märkimisväärseid muudatusi, ja kas on võimalik, et subsiidiumisumma on aja jooksul vähenenud. Tuleb märkida, et korduvate subsiidiumide summa tavapäraselt sel viisil ei vähene. Subsiidiumisumma mis tahes muutuste või vähenemise puudumise tõttu kasutatakse käesoleva juhtumi puhul subsiidiumisummana kõnealuses uurimises rakendatud esialgset määra.

(322)   Selle kohaselt määrati kõigi koostööst keeldunud ettevõtete subsiidiumimääraks uurimisperioodi vältel selle kava raames 0,13 %, mis on sarnaste kavade puhul rakendatud subsiidiumimäärade aritmeetiline keskmine ning kehtestatud järgmiste dokumentidega: USA 6. aprilli 2009 otsus-memorandum sidrunhappe ja teatavate sidrunhappe soolade kohta (lk 6) (Föderaalregister, kd 74, nr 69, lk 16836, 13. 4. 2009); USA 14. mai 2010 otsus-memorandum eelpingestatud betooni terasarmatuuri kohta (lk 29) (Föderaalregister, kd 75, nr 98, lk 28557, 21. 5. 2010); USA 28. 5. 2010 otsus-memorandum teatavate terasrestide kohta (lk 18) (Föderaalregister, kd 75, nr 109, lk 32362, 8. 6. 2010), USA 28. märtsi 2011 otsus-memorandum pressitud alumiiniumi kohta (lk 19) (Föderaalregister, kd 76, nr 64, lk 18521, 4. 4. 2011); ning USA 11. oktoobri 2011 otsus-memorandum mitmekihiliste puitpõrandate kohta (lk 17) (Föderaalregister, kd 76, nr 201, lk 64313, 18. 10. 2011). Seoses USA ametiasutuste poolt läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[76].

3.3.7.2.  Tuntud kaubamärkide kava ja allkavad (Chongqing Famous Brands, Hubei Province Famous Brands, Ma'anshan Famous Brands, Shandong Province Top Brands, Wuhan Famous Brands)

(a) Õiguslik alus

(323)   Kaebuses esitatud andmete kohaselt on selle kava õiguslik alus Shandongi allkava osas järgmine:

– Teade trükkimise ja levitamise kohta seoses 2003. aasta poliitikaga väliskaubanduse soodustamiseks ja laiendamiseks Shandongis, LWJMJCZ, [2003] nr 180;

– 2004. aasta poliitika väliskaubanduse ja majanduskoostöö arendamise soodustamiseks Shandongis, LWJMJCZ, [2003] nr 1037;

– 2005. aasta poliitika väliskaubanduse ja majandussuhete arendamise soodustamiseks Shandongis;

– Teade trükkimise ja levitamise kohta seoses 2006. aasta poliitikaga väliskaubanduse ja majanduskoostöö arendamise soodustamiseks Shandongis, LWJMJCZ, [2006] nr 5;

– Eripreemiafondi eelarve ekspordikaubamärkide väljatöötamiseks, Lucaiqizhi, 2008, nr 75.

(b) Toetuse saamise õigus

(324)   Selle kava alusel saavad soodustusi tuntud kaubamärkidena määratletud ja eksporditurgudele suunatud kauba tootjad. Kaebuses on viidatud mitmele asjaomase toote tootjale, kes said selle kava alusel kasu vähemalt 2009. aastani.

(c) Uurimise järeldused

(325)   Kaebuses kinnitatakse, et see kava loodi omamaiste edukate tootmisharude edendamiseks ja nende toodete maailmaturule eksportimise soodustamiseks. Selle kava peamine raamistik on kehtestatud riiklikus kavas ning provintside valitsused ja kohalikud omavalitsused loovad oma tuntud kaubamärkide kavad kooskõlas riikliku kavaga, et soodustada kohalike toodete eksporti. USA on kõnealuse toetuskava WTOs (DS 387) vaidlustanud. Lisaks on USA ametiasutused mitmes menetluses seda kava tasakaalustanud, millele on kaebuses osutatud. Komisjon on samuti kasu tasakaalustanud seoses selle kavaga hõlmatud kaetud kvaliteetpaberi juhtumiga[77].

(326)   Tuntud kaubamärkide kava alusel antakse rahalist toetust subsideeritud intressiga laenudena, teadus- ja arendustegevuse rahastamise kaudu, ning rahalise toetuspreemiana ekspordile. Nende soodustuste puhul on tegemist otsese rahalise ülekandega, mille kaudu saajad saavad kasu algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(327)   Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest juurdepääs sellele on õigusaktide alusel tagatud vaid nendele äriühingutele, kes ekspordivad tuntud kaubamärkidena määratletud tooteid. Lisaks, arvestades toetust andva asutuse puhul objektiivsete kriteeriumide või tingimuste ilmset puudumist selle kava rakendamisel, ilmneb konkreetsus ka algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses. Selle subsiidiumikava põhjal toimuv sooduskohtlemine on konkreetne ka vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a, sest toetused sõltuvad asjaomaste tuntud kaubamärkidena määratletud toodete ekspordi tulemuslikkusest.

(d) Subsiidiumisumma arvutamine

(328)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Täpse kvantifitseerimisvõimaluse puudumisel on kõige sobivam teabeallikas eksportivate tootjate kasu hindamisel olnud USA ametiasutuste võrreldavad otsused (kava iseloomu sarnasuse alusel). Nagu eespool märgitud, jälgiti subsiidiumisummade võrdlemisel teiste uurimiste tulemustega pidevalt ka selle määruse menetlemise käigus muu hulgas seda, kas kõnealuse skeemi kasutamises on toimunud märkimisväärseid muudatusi, ja kas on võimalik, et subsiidiumisumma on aja jooksul vähenenud. Tuleb märkida, et korduvate subsiidiumide summa tavapäraselt sel viisil ei vähene. Subsiidiumisumma mis tahes muutuste või vähenemise puudumise tõttu kasutatakse käesoleva juhtumi puhul subsiidiumisummana kõnealuses uurimises rakendatud esialgset määra.

(329)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute puhul kõnealuse kavaga seoses sel viisil kindlakstehtud subsiidiumimäärana kinnitatakse uurimisperioodil 0,13 %, mis on sarnaste kavade aritmeetiline keskmine, nagu on kehtestatud USA 6. aprilli 2009. aasta otsus-memorandumis sidrunhappe ja teatavate sidrunhappe soolade kohta (lk nr 6) (Föderaalregister, kd 74, nr 69, lk 16836 / 13.4.2009), USA 14. mai 2010. aasta otsus-memorandumis eelpingestatud betooni terasarmatuuri kohta (lk nr 29) (Föderaalregister, kd 75, nr 98, lk 28557 / 21.5.2010), USA 28. mai 2010. aasta otsus-memorandum teatavate terasrestide kohta (lk nr 18) (Föderaalregister, kd 75, nr 109, lk 32362, 8.6.2010), USA 28. märtsi 2011. aasta otsus-memorandumis pressitud alumiiniumi kohta (lk nr 19) (Föderaalregister, kd 76, nr 64, lk 18521, 4.4. 2011) ning USA 11. oktoobri 2011. aasta otsus-memorandumis mitmekihiliste puitpõrandate kohta (lk nr 17) (Föderaalregister, kd 76, nr 201, lk 64313, 18.10.2011). Seoses USA ametiasutuste poolt läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[78].

3.3.7.3.  Riiklik võtmetehnoloogia projektide fond

(a) Hiina RV valitsuse koostöösoovimatus

(330)   Vastuses küsimustikule märkis Hiina RV valitsus üksnes seda, et kõnealune kava lõppes 2003. aastal ja ükski valimisse kaasatud eksportijatest ei ole sellest kasu saanud. Kuna Hiina RV valitsus ei lisanud vastusele mingit tõendusmaterjali ega täiendavat selgitust, analüüsib komisjon seda kava kättesaadavate faktide alusel vastavalt algmääruse artiklile 28.

(b) Õiguslik alus

(331)   Selle kaebuses väljatoodud kava õiguslik alus on järgmine:

– Riigi ringkirjad: Guojingmao Touzi nr 886 (1999), Guojingmao Touzi nr 122 (1999), Guojingmao Touzi nr 1038 (1999), Guojingmao Touzi nr 822 (2000) ja

– Meetmed riikliku võla erifondi haldamiseks riiklike võtmetehnoloogiate uuendamise projektide puhul

(c) Toetuse saamise õigus

(332)   Vastavalt kaebuses toodud õiguslikule alusele valitakse selle kava raames toetatavad äriühingud peamiselt suurte riigi valduses olevate ettevõtete seast, mille hulgas on 512 keskse tähtsusega äriühingut, 120 katseettevõtete rühma ja tootmisharu juhtivat äriühingut. Samuti eelistatakse geograafilises mõttes äriühinguid, mis asuvad vanades tööstustsoonides kirde-, kesk- ja läänealadel.

(d) Uurimise järeldused

(333)   Koostöö puudumise tõttu Hiina RV valitsusega toetub komisjon kaebuses esitatud elementidele ja/või teistele kaebuses nimetatud allikatele[79].

(334)   Kaebuses on märgitud, et selle kava alusel püüti tagada rahalist toetust abikõlblikele äriühingutele, et soodustada tehnoloogilist uuendamist esmatähtsates tööstusharudes, ettevõtete ja toodete arendamist; tehnoloogia ajakohastamise hõlbustamist; tootestruktuuri täiustamist; kvaliteedi parandamist; pakkumise suurendamist; kodumaise nõudluse laienemist; riigi majanduse pidevat ja tervet arengut. Vastavalt kaebusele on fondi abil toetatud 47 raua- ja teraseettevõtet investeeringutega kokku 75 miljardi jüaani ulatuses. USA ametiasutused on seda kava vähemalt kahes menetluses tasakaalustanud.

(335)   Kava puhul on tegemist subsideerimisega, sest selle alusel antakse rahalist toetust põhivara soetamiseks ning äriühingud saavad kasu algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kuna subsiidium on seotud põhivaraga ning seda jagatakse aja jooksul, järeldatakse olemasolevate faktide põhjal, et see toetus jätkub uurimisperioodi ajal.

(336)   Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest juurdepääs toetusele on tagatud vaid teatavatele riigile kuuluvatele äriühingutele ja riikliku osalusega äriühingutele 512 keskse tähtsusega äriühingu ning 120 katseettevõtete rühma hulgas. Kuna projekt keskendub ettevõtetele, mis asuvad vana tööstustsooni konkreetselt määratletud geograafilistes piirkondades kirde-, kesk- ja läänealadel, on see konkreetne ka algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(337)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Täpse kvantifitseerimisvõimaluse puudumisel oli kõige sobivam teabeallikas eksportivate tootjate kasu hindamiseks USA ametiasutuste sarnane otsus, nimelt USA 10. septembri 2010. aasta otsus-memorandum teatavate süsinikterasest ja legeeritud terasest õmbluseta toodete, magistraaltorude ja survetorude kohta (lk 19) (Föderaalregister, kd 75, nr 182, lk 57444, 21.9.2010)

(338)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute puhul seoses kõnealuse kavaga sel viisil kindlakstehtud subsiidiumimäärana uurimisperioodil kinnitatakse 0,01 %, mis langeb kokku eelmises põhjenduses osutatud USA otsusega kehtestatud määraga.

3.3.7.4.  Kavad dumpinguvastase tegevusega seotud õigusabikulude tagastamiseks

(a) Hiina RV koostöösoovimatus

(339)   Kaebuses on osutatud mitmesugustele uurimistele, mille on läbi viinud USA ametiasutused[80] ja komisjon (kaetud kvaliteetpaberi menetlus) ja mille puhul leiti, et tasakaalustamist vajavad mitmed piirkondlikud kavad, mille raames kohalik rahandusosakond hüvitas 40 % õiguskuludest äriühingu osalemise eest dumpinguvastases menetluses. Kuna Hiina RV otsustas küsimustele selle kava kohta mitte vastata, märkides vaid, et valimisse kaasatud eksportijad ei ole sellest kasu saanud, toetub komisjon oma järeldustes toimikus kättesaadavale tõendusmaterjalile vastavalt algmääruse artiklile 28.

(b) Õiguslik alus

(340)   Vastavalt kaebusele ja komisjoni otsusele kaetud kvaliteetpaberi juhtumi kohta (põhjendus 193), on selle kava õiguslik alus järgmine:

– dumpinguvastases, subsiidiumivastases ja kaitsemeetmeid käsitlevas uurimises osalejate toetusmeetmete rakendamise eeskirjad.

(c) Toetuse saamise õigus

(341)   See kava on ette nähtud dumpinguvastastes uurimistes osalevatele äriühingutele, kes tegutsevad vastavalt kaubandusministeeriumi ja provintsi ametiasutuste juhistele.

(d) Uurimise järeldused

(342)   Kava puhul on tegemist subsideerimisega, sest selle alusel antakse rahalist toetust otsese rahalise ülekandena algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, et katta õiguskulud seoses dumpinguvastastes menetlustes osalemisega, ning selle alusel saavad äriühingud kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kõnealune subsiidium on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja punkti c tähenduses, sest juurdepääs sellele on tagatud vaid teatavatele äriühingutele, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid menetlusi. Lisaks on see kava konkreetne ka vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 3, arvestades, et seda saavad üksnes äriühingud, mis on registreeritud kindlates geograafilistes piirkondades, mida haldavad kõnealust kava kohaldavad asjaomased provintsi ametiasutused.

(e) Subsiidiumisumma arvutamine

(343)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Kuna selle kasu hindamiseks vajalik teave puudub ning liidu asutused on seda kava eelneva subsiidiumidevastase menetluse käigus juba uurinud, osutus kõige asjakohasemaks teabeallikaks, mille alusel eksportivatele tootjatele tekkinud kasu hinnata, varasem sellesama kava kohta antud hinnang kaetud kvaliteetpaberi menetluses; mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, nagu põhjenduses 252 märgitud.

(344)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute subsiidiumimäärana kinnitatakse 0,01 % kaetud kvaliteetpaberi juhtumi järelduste alusel[81].

3.3.8.     Valitsuse poolne kaupade ostmine tegelikust maksumusest suurema hinnaga

(345)   Kaebus sisaldas tõendusmaterjali selle kohta, et Hiina RV valitsus ostis riigi omanduses olevate ettevõtete kaudu terastooteid orgaanilise kattega terastoodete tootjatelt. Kaebuses osutati mitmetele Hiina RV valitsuse teostatud terastoodete ostudele, sh värviga kaetud lehtteras, kuumvaltsitud teraspoolid, külmvaltsitud lehtteras, keskmise paksusega lehtmetall, tsingitud lehtteras ja palju muud. Kaebuses näidati, et hind, millega riigiettevõtted neid tooteid ostsid, määrati erinevate elementide ja/või võrdlusaluste põhjal, ning esines piirhindu või kohandusi sõltuvalt eri toodetest ja tehinguga seotud osapooltest.

(346)   Hiina RV valitsus viitas oma vastuses üldistele argumentidele seoses riigiettevõtetega, väites, et ei ole tõestatud, et kõnealuste terastoodete riigiettevõtetest ostjad olid riigiasutused WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu tähenduses ning et Hiina RV valitsusel oli võimatu koguda tehingutega seotud andmeid tundmatute üksuste kohta. Samuti märkis Hiina RV valitsus, et kaebuses ei ole osutatud ühelegi kaupade ostule seoses valimisse kaasatud eksportijatega. Komisjon osutab oma järeldustele orgaanilise kattega terastoodete ja muude terastoodete ostjate kohta, kes on riigiettevõtted (põhjendused 49–73) ning Hiina RV valitsusele esitatud taotlusele esitada teavet ka valimisel kaasamata eksportijate kohta (vt ülaltoodud põhjendusi 34 ja 35). Arvestades, et Hiina RV valitsus ei esitanud täiendavat teavet kõnealuse kava kohta, toetub komisjon oma järeldustes toimikus kättesaadavale tõendusmaterjalile vastavalt algmääruse artiklile 28.

(347)   Kui hinnad on turuhindadest kõrgemad ja orgaanilise kattega terastoodete tootjad saavad riigilt riigiettevõtetest ostjate kaudu kasu, on see kava tasakaalustatav algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 6 punkti d tähenduses. Samuti tuleb arvesse võtta, et kaebuses esitatud väide selle kohta, et turul puudub usaldusväärne erasektori hind seoses avaliku sektori ülekaaluga teraseturul, on uurimisel kinnitust leidnud, sest riigi omanduses olevatel ettevõtetel on Hiina teraseturul valdav osakaal vähemalt kuumvaltsitud terase ja külmvaltsitud terase osas (vt põhjendusi (76–79). Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne ka algmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses, sest juurdepääs on tagatud üksnes valitud, riigi osalusega ettevõtetele. Siiski ei võimaldanud kõnealuste tehingute ja nende aluseks olevate lepingute keerukus koos vajalike üksikasjade puudumisega dokumentides komisjonil jõuda selle kava kohta kindlale järeldusele. Seega otsustas komisjon kõnealuse kava hindamise lõpetada.

3.3.9.     Muud piirkondlikud kavad

(a) Hiina RV koostöösoovimatus

(348)   Hiina valitsus vastas, et kuna üks valimisse kaasatud tootjatest asub käesolevas punktis osutatud piirkondlike kavade kohaldamise alal, ei ole komisjoni taotletud teave uurimise seisukohalt asjakohane. Arvestades selle teabe asjakohasust uurimise seisukohast (vt ülaltoodud põhjendusi 34–35), toetub komisjon seoses Hiina RV valitsuse vastuse puudumisega oma otsuses kõikidele käesolevas punktis nimetatud piirkondlike kavade osas kättesaadavatele faktidele vastavalt algmääruse artiklile 28.

3.3.9.1.  Tianjini Binhai uues piirkonnas ja Tianjini tehnoloogilis-majanduslikus arengupiirkonnas antavad subsiidiumid

(a) Õiguslik alus

(349)   Kiirendatud amortisatsioonikorra alus on finantsministeeriumi ja riigi maksuameti ringkiri seonduvate ettevõtte tulumaksu soodustuste kohta Tianjini Binhai uue piirkonna arengu ja avatuse toetamiseks.

(b) Uurimise järeldused

(350)   Kaebuses on väidetud, et kava eesmärk on soodustada teadustehnoloogilise infrastruktuuri rajamist Tianjini Binhai uues piirkonnas ja Tianjini tehnoloogilis-majanduslikus arengupiirkonnas ning ehitada üles teadustehnoloogiline renoveerimissüsteem ja hooldussuutlikkus. Kaebuse kohaselt anti rahalist toetust kõnealuse kava alusel teaduse ja tehnoloogia fondi raames ja kiirendatud amortisatsioonikava raames. See toetus on kättesaadav äriühingutele, mis asuvad Tianjini Binhai uue piirkonna halduskomisjoni pädevusalas, sh asjaomast toodet tootvad / eksportivad äriühingud. Kaebuses osutati USA ametiasutuste tasakaalustusmenetluses vastu võetud otsusele seoses teatavate Hiina RVst pärit süsinikterasest ja legeeritud terasest õmbluseta toodete, magistraaltorude ja survetorudega, milles leiti, et kõnealune kava on tasakaalustatav[82].

(351)   Kuna Hiina RV valitsus ei teinud koostööd, toetub komisjon algmääruse artikli 28 kohaselt oma otsuses kõnealuse kava kohta parimale kättesaadavale teabele, mis on esitatud kaebuses ja mainitud USA ametiasutuste otsuses.

(352)   Kõnealuse kava alusel saavad äriühingud ühekordset kasu toetustena teaduse ja tehnoloogia fondi raames algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses (otsene rahaline ülekanne) ning riigi saamata jäänud tuluna vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii kiirendatud amortisatsioonikava puhul.

(353)   Subsiidiumid teaduse ja tehnoloogia fondi ja kiirendatud amortisatsioonikava raames on konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest juurdepääs on tagatud üksnes kindlas geograafilises piirkonnas asuvatele äriühingutele (st Tianjini Binhai uus piirkond ja/või Tianjini tehnoloogilis-majanduslik arengupiirkond).

(c) Subsiidiumisumma arvutamine

(354)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Täpse kvantifitseerimisvõimaluse puudumisel on kõige sobivam teabeallikas eksportivate tootjate kasu hindamiseks olnud USA ametiasutuste võrreldav otsus, nimelt USA 10. septembri 2010. aasta otsus-memorandum teatavate süsinikterasest ja legeeritud terasest õmbluseta toodete, magistraaltorude ja survetorude kohta (lk nr 20 ja 21) (Föderaalregister, kd 75, nr 182, lk 57444, 21. 9. 2010). Seoses USA ametiasutuste läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[83].

(355)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute uurimisperioodi subsiidiumi kogumäärana kinnitatakse 0,61 %, mis vastab asjaomaste kavade kogumäärale, nagu on kehtestatud otsuses, millele on viidatud eelmises põhjenduses.

3.3.9.2.  Kirdepiirkonnaga seotud kavad

Kirdepiirkonna taaselustamise kava

(a) Õiguslik alus

(356)   Õiguslik alus on finantsministeeriumi ja riigi maksuameti 14. septembri 2004. aasta ringkiri määruste trükkimise ja levitamise kohta asjaomastel teemadel seoses käibemaksu mahaarvamise ulatuse laiendamisega kirdepiirkonnas.

(b) Uurimise järeldused

(357)   Kaebuse esitaja kinnitas, et Hiina RV valitsus pani kirdepiirkonna taaselustamise kavale aluse 2003. aastal, et taaselustada Daliani linna vana tööstustsooni ja kolme kirdeprovintsi (Liaoning, Jilin ja Heilongjiang), mis kujutavad endast Hiina terasetööstuse traditsioonilist keskust. Kaebuses esitatud teabe kohaselt on Hiina RV valitsus asutanud eripanga Northeast Revitalisation Bank, mis on riiginõukogu kontrolli all ning mille ülesandeks on rahastada kirdepiirkonna vana rasketööstuskeskuse taaselustamise toetamist.

(358)   Kaebuses osutati ka kõnealuse kava raames panga Export-Import Bank of China antud subsiidiumile panga Daliani haru kaudu kokku 5 miljardi jüaani (RMB) suuruses summas ekspordikrediidina ja muule madala kulukuse määraga krediidile 150 miljoni jüaani (RMB) väärtuses, mis kindlustab kokkuhoidu kohalikele äriühingutele alates 2003. aasta novembrist. Samuti mainiti kaebuses, et laenu anti ka krediidivõimetutele äriühingutele, et suurendada raskustes riigiettevõtete konkurentsivõimet, kellel oli ebaproportsionaalne juurdepääs rahalistele vahenditele vaatamata kõige suuremale halbade laenude osakaalule riigis.

(359)   Kuna Hiina RV valitsus ei teinud koostööd, toetub komisjon oma otsuses kõnealuse kava kohta kaebuses ja USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumis (kvaliteetsest süsinikterasest ümmarguse ristlõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 21 ja 22) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24.11.2008)) esitatud teabele, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, nagu märgitud põhjenduses 252.

(360)   Kõnealuse kava alusel saavad äriühingud kasu: i) ekspordi intressitoetustena; ii) käibemaksu tagastamisena põhivara ostudelt.

(361)   Mis puutub i) ekspordi intressitoetustesse, siis kujutavad intressitoetused subsiidiumi algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. USA otsuses nimetatakse kõnealust kava „kirdepiirkonna taaselustamise kava” asemel „väliskaubanduse arendamise kavaks”, nagu on mainitud ka kaebuses. Seda kava haldavad Liaoningi provintsi ametiasutused (st Liaoningi provintsi väliskaubanduse ja majanduskoostöö osakond ja Liaoningi rahandusosakond). Abikõlblike projektide hulka kuuluvad muu hulgas eksportivate äriühingute projektid, mis on suunatud nende ekspordibaasi konkurentsivõime parandamisele ja rahvusvahelise turu uurimisele. Kuna need toetused sõltuvad eksporditegevusest, on see kava konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses.

(362)   Mis puudutab ii) käibemaksu tagastamist põhivara soetamisel, siis on tegemist subsiidiumiga riigi saamata jäänud tulu näol algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Selle kavaga nähakse ette, et teatavate tootmisharude käibemaksu maksjad võivad valmistoodete müügi käibemaksust maha arvata põhivara ostude käibemaksu. Kõnealune käibemaksu mahaarvamine on tagatud üksnes kirdepiirkonnas asuvatele ettevõtetele ja on seega regionaalselt eristav algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses.

(c) Subsiidiumisumma arvutamine

(363)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Täpse kvantifitseerimisvõimaluse puudumisel on kõige sobivam teabeallikas eksportivate tootjate kasu hindamiseks olnud USA ametiasutuste võrreldav otsus (kava iseloomu sarnasuse alusel).

(364)   Kirdepiirkonna taaselustamise kavaga seoses kinnitatakse kõikide koostööst keeldunud äriühingute subsiidiumi kogumäärana uurimisperioodil 0,18 %, mis vastab saadud toetuste ja käibemaksu tagastuste kogumäärale väliskaubanduse arendamise kava raames, nagu kehtestati USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumiga kvaliteetsest süsinikterasest ümmarguse ristlõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 21 ja 22) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24. 11. 2008). Seoses USA ametiasutuste poolt läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[84].

Ekspordi intressitoetused

(a) Õiguslik alus

(365)   Õiguslik alus on Lianoningi provintsi ajutised haldusmeetmed kõrgtehnoloogiliste toodete ja seadmeid tootvate toodete ekspordi intressitoetuse kohta, mis kehtestati 16. detsembril 2004. aastal.

(b) Uurimise järeldused

(366)   Kaebuses väideti, et kõnealuse kava alusel antakse toetust äriühingutele, et laiendada kõrgtehnoloogiliste toodete eksporti ja toetatakse Liaoningi provintsis asuvate ettevõtete arengut. Seda kava haldavad Liaoningi provintsi väliskaubanduse ja majanduskoostöö osakond, Liaoningi provintsi rahandusosakond ning Liaoningi provintsi majanduskomisjon. USA ametiasutused on pidanud seda kava tasakaalustatavaks ülaltoodud otsuses seoses magistraaltorudega (vt põhjendust (359).

(367)   Kõnealuse kava alusel saavad äriühingud kasu otsese rahalise ülekandena Hiina RV valitsuselt, mida kasutatakse pangalaenude intressi maksmiseks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Ekspordikrediidid on lühiajalised laenud, mida äriühingud, kes toodavad provintsis kõrgtehnoloogilisi tooteid ja tooteid seadmete tootmiseks, võtavad pankadelt ja pangavälistelt finantsasutustelt tootmiseks ja tegevuseks vajalike vahendite puudumise tõttu ekspordi deklareerimise ja makse saamise vahel. Abikõlblike äriühingute eksport peab ületama 1 miljonit USA dollarit aastas ning nad peavad eksportima tooteid, mis kuuluvad „Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordikataloogi” või seadmete tootmise toodete hulka. Kõnealune kava on seega konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses, sest juurdepääs on tagatud ainult neid kriteeriume täitvatele äriühingutele. Samuti sõltub see kava eksporditegevusest vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a. See kava on ka regionaalselt eristav artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest juurdepääs on tagatud üksnes kindlas geograafilises piirkonnas (Hiina kirdeosas) asuvatele äriühingutele.

(c) Subsiidiumisumma arvutamine

(368)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Täpse kvantifitseerimisvõimaluse puudumisel on kõige sobivam teabeallikas eksportivate tootjate kasu hindamiseks olnud USA ametiasutuste võrreldav otsus (kava iseloomu sarnasuse alusel).

(369)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute uurimisperioodi subsiidiumimääraks kehtestatakse 0,43 %, mis vastab ekspordi intressitoetuste kava määrale, nagu kehtestati USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumiga kvaliteetsest süsinikterasest ümmarguse ristlõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 23) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961 / 24. 11.2008). Seoses USA ametiasutuste poolt läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[85].

Ekspordilaenud

(a) Uurimise järeldused

(370)   Kaebuses viidatakse eelmisele ekspordi intressitoetuste kavale, mis on abikõlblik ainult seoses tasumata ekspordikrediitidega. USA ametiasutused on pidanud ka seda kava tasakaalustatavaks ülaltoodud otsuses seoses magistraaltorudega.

(371)   Õiguslik alus on Liaoningi provintsi ajutised haldusmeetmed kõrgtehnoloogiliste toodete ja seadmeid tootvate toodete ekspordi intressitoetuse kohta, mis kehtestati 16. detsembril 2004. aastal.

(372)   Kõnealuse kava alusel saavad äriühingud kasu otsese rahalise ülekandena Hiina RV valitsuselt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Tegemist on kasuga algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 lõike b tähenduses, mis on võrdne kahe summa vahega, nimelt summa, mida laenu saav äriühing maksis, ja summa, mida ta maksaks turul saadava võrreldava kommertslaenu eest kava puudumise korral. Kõnealust laenu annab valitsus oma arengupankade ja riigiomandis olevate kommertspankade kaudu (vt ülaltoodud analüüsi põhjendustes 157–180). Need ekspordikrediidid on konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, sest nad sõltuvad eksporditegevusest ning samuti algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest juurdepääs on tagatud üksnes kindlas Hiina geograafilises piirkonnas asuvatele äriühingutele.

(b) Subsiidiumisumma arvutamine

(373)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse äriühingute kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Täpse kvantifitseerimisvõimaluse puudumisel on kõige sobivam teabeallikas eksportivate tootjate kasu hindamiseks olnud USA ametiasutuste võrreldav otsus (kava iseloomu sarnasuse alusel).

(374)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute uurimisperioodi subsiidiumimääraks kehtestatakse 1,05 %, mis vastab ekspordikrediitide kava määrade aritmeetilisele keskmisele, nagu kehtestati USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumiga kvaliteetsest süsinikterasest ümmarguse ristlõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 21 ja 22) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24. 11. 2008). Seoses USA ametiasutuste poolt läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[86].

Liaoningi provintsi toetused – kava „5 Point and One Line”

(a) Uurimise järeldused

(375)   Kaebuses on märgitud, et kava „Five Points, One Line Coastal Belt” loodi 21. jaanuaril 2006. aastal, ja seda tegi Liaoningi provintsi omavalitsus. Liaoningi omavalitsus annab subsiidiume teatavatele piirkonnas asuvatele äriühingutele. Esmaseks prioriteediks on äriühingud, mis asuvad viies peamises piirkonnas ekspordi tootmise baasidena. Sooduskohtlemine hõlmab rea soodustusi, kaasa arvatud tulumaksuvähendus 15 % võrra ettevõtetele, mida määratletakse kui „kõrgtehnoloogilisi” ettevõtteid, tulumaksuvabastused omamaisesse ettevõtlusse investeerinud kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele, intressitoetuste saamine eelisjärjekorras, majanduse juhtimisega seotud privileegid ja vabastamine riigilõivudest. Kaebuses esitatud andmete alusel on riigile kuuluv arengupank China Development Bank andnud eelislaenu selle kava raames.

(376)   USA ametiasutused pidasid seda kava tasakaalustatavaks ülaltoodud otsuses seoses magistraaltorudega.

(377)   Kõnealuse kava õiguslik alus on „Liaoningi provintsi arvamus. Peamiste ranniku arengupiirkondade hõlvamise soodustamine”. Liaoningi arengu- ja reformikomisjon ning Liaoningi rahandusosakond haldavad intressitoetusi ja Huludao Beigangi tööstuspark, tööstuse ja kaubanduse ametiasutus reguleerivad kõnealuse kava alusel tagatud maksuvabastusi.

(378)   Kava alusel antakse rahalist toetust otsese rahalise ülekandena Hiina RV valitsuselt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses ja/või riigi saamata või sisse nõudmata jäänud tuluna algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Subsiidiumid kujutavad endast algmääruse artikli 3 lõike 2 kohaselt kasu, mis on võrdne toetuse summa ja/või maksuvabastusega. Subsiidiumid on konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest juurdepääs on tagatud üksnes teatavatele äriühingutele, mis asuvad Liaoningi provintsi ametiasutuste pädevusalas. Esmaseks prioriteediks on äriühingud, mis asuvad viies peamises piirkonnas, mis on määratletud ekspordibaasidena, ja seetõttu on nad konkreetsed ka algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, sest nad sõltuvad eksporditegevusest.

(b) Subsiidiumisumma arvutamine

(379)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Täpse kvantifitseerimisvõimaluse puudumisel on kõige sobivam teabeallikas eksportivate tootjate kasu hindamiseks olnud USA ametiasutuste võrreldav otsus (kava iseloomu sarnasuse alusel).

(380)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute puhul sel viisil kindlakstehtud subsiidiumimäärana kinnitatakse uurimisperioodil 0,30 %, mis vastab määrale, mis on kõnealuse kava kohta kehtestatud USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumiga kvaliteetsest süsinikterasest ümmarguse ristlõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 23) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24.11.2008). Seoses USA ametiasutuste poolt läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[87].

3.3.9.3.  Toetused Jiangsu provintsi teaduse ja tehnoloogia kava raames

(a) Õiguslik alus

(381)   Kõnealuse kava õiguslik alus on Jiangsu avalike teenuste teadustehnoloogilise platvormi haldusmeetmed (Sukeji (2006) nr 102; Sucaijiao (2006) nr 22).

(b) Uurimise järeldused

(382)   Kaebuses on märgitud, et kõnealuse kava alusel antakse muu hulgas toetusi teatavatele äriühingutele. Hiina valitsus väitis küsimustiku vastuses, et ükski valimisse kaasatud äriühing ei kasutanud ega saanud sellest kavast kasu. Komisjon osutab oma argumentides, et Hiina RV valitsuselt oodati täielikke vastuseid ka küsimustele seoses valimisse kaasamata äriühingutega (vt ülaltoodud põhjendusi 34–35). Lisaks märgib komisjon, et kaebuses on võimalike kasusaajatena nimetatud nii valimisse kaasatud ettevõtted kui ka muud valimisse mitte kaasatud orgaanilise kattega terastoodete tootjad, kes asuvad asjaomases kohaldamispiirkonnas. Komisjon toetub seega oma järeldustes dokumentides esitatud faktidele vastavalt algmääruse artiklile 28, ja eriti teabele, mis on esitatud kaebuses, ning USA ametiasutuste järeldustele, mille alusel on kõnealust kava tasakaalustatud otsusega seoses Hiina Rahvavabariigist pärit eelpingestatud raudbetoonist terastraadiga[88].

(383)   Kõnealuse kava alusel antavad soodustused toetuste kujul kujutavad endast abi algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kõnealused subsiidiumid on de facto konkreetsed vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tingimustele, sest ilmselt puuduvad objektiivsed kriteeriumid või rahastamiskõlblikkust määratlevad tingimused kasu saamiseks selle kava raames (nagu osutab algmääruse artikli 4 lõike 2 punkt b), ja olemasolevate andmete põhjal ei tundu, et Jiangsu teaduse ja tehnoloogia osakond kasutab oma otsustusõigust subsiidiumide jaotamisel objektiivsel viisil.

(c) Subsiidiumisumma arvutamine

(384)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Täpse kvantifitseerimisvõimaluse puudumisel on kõige sobivam teabeallikas eksportivate tootjate kasu hindamiseks olnud USA ametiasutuste võrreldav otsus (kava iseloomu sarnasuse alusel).

(385)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute puhul sel viisil kindlakstehtud subsiidiumimäärana kinnitatakse uurimisperioodil 0,01 %, mis vastab määrale, mis on kõnealuse kava kohta kehtestatud USA 14. mai 2010. aasta otsus-memorandumiga eelpingestatud betooni terasarmatuuri kohta (lk nr 35) (Föderaalregister, kd 75, nr 98, lk 28557, 21.5.2010). Seoses USA ametiasutuste poolt läbi viidud uurimistega märgitakse, et maksukavadest saadava kasu summa arvutamise metoodika on põhimõtteliselt sama, mida kasutatakse Euroopa Liidus[89].

3.3.9.4.  Toetused Hebei provintsi teaduse ja tehnoloogia kava raames

(a) Uurimise järeldused

(386)   Kaebuses viidatakse kahele toetusele, mida on Hebei provintsis orgaanilise kattega terastoodete tootjal võimalik saada teaduse ja tehnoloogia kava raames 2009. aastal summas 700 000 jüaani (RMB) ja 2 080 000 jüaani (RMB). Hiina valitsus väitis küsimustiku vastuses, et ükski valimisse kaasatud äriühing ei asu Hebeis ja seega ei ole taotletud teave uurimise seisukohast asjakohane. Komisjon osutab oma argumentides, et Hiina RV valitsus oleks pidanud andma täielikud vastused ka küsimustele seoses valimisse kaasamata äriühingutega (vt ülaltoodud põhjendusi 34–35). Komisjon toetub seega oma järeldustes dokumentides toodud faktidele (praegusel juhul kaebus) vastavalt algmääruse artiklile 28.

(387)   Kõnealuse kava alusel antav rahaline abi toetuste kujul on subsiidium, sest seda antakse finantstoetusena algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Algmääruse artikli 3 lõike 2 kohaselt on tegemist kasuga ja see võrdub toetuste summaga. Kõnealused subsiidiumid on konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest need on kättesaadavad üksnes Hebei provintsis asuvatele äriühingutele.

(b) Subsiidiumisumma arvutamine

(388)   Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse äriühingute kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Kuna puudub muu teave kõnealuse kasu hindamiseks, toetus komisjon oma järeldustes kaebuses sisalduvale teabele. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma subsiidiumisaajate kogukäibega uurimisperioodil (nimetaja), sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(389)   Kõikide koostööst keeldunud äriühingute puhul sel viisil kindlakstehtud subsiidiumimäär on seega väheoluline (vähem kui 0,01 %).

3.3.10.   Ajutised subsiidiumid

(a) Uurimise järeldused

(390)   Kaebuses on loetletud mitmed ajutised subsiidiumid, mida väidetavalt antakse teatavatele nii riigi omanduses olevatele kui eraettevõtetest orgaanilise kattega terastoodete tootjatele. Need subsiidiumid olid kas toetused või muud maksuvabastused või vähendamised muu hulgas teatavate projektide või varade rahastamiseks. Neid anti üldise strateegilise poliitika kontekstis terasetööstuse ajakohastamiseks.

(391)   Komisjon palus Hiina RV valitsuselt teavet kõnealuste ajutiste subsiidiumide kohta. Hiina RV valitsus vastas, et kaebuses esitatud väited põhinevad aastaaruannete tsitaatidel ja näib, et ükski neist ei ole seotud valimisse kaasatud äriühingutega. Seega järeldas Hiina RV valitsus, et ei ole vajalik vastata väidetele tehingute kohta seoses valimisse kaasamata äriühingute ja provintsidega. Lisaks kordas Hiina RV valitsus üht oma üldistest märkustest, et üksnes teatavate tehingute loetlemist subsiidiumidena ettevõtte aastaaruandes ei saa pidada piisavaks tõendusmaterjaliks uurimise algatamiseks nende kohta, sest selle näol „ei ole tegemist esmapilgul piisavalt usutavate tõenditega vastavalt WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 11.2”.

(392)   Komisjon osutab oma argumentidele, selgitades, miks Hiina RV valitsuselt nõuti teabe esitamist ka seoses subsiidiume puudutavate väidetega valimisse kaasamata äriühingute kohta (vt ülaltoodud põhjendusi 34–35). Komisjon toetus oma järeldustes kõnealuste ajutiste subsiidiumide kohta dokumentides olemasolevatele faktidele vastavalt algmääruse artiklile 28.

(393)   Kaebuses loetletud ajutisi toetusi tuleb pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, sest toimus otsene raha ülekandmine, nt toetused ja sarnased vahendid, ning algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses riigi saamata jäänud tuluna erinevate maksuvabastuste või vähendamiste kujul riigi, provintsi või omavalitsuse tasandil, mis oleks kuulunud tasumisele. Komisjon märgib, et mitmete orgaanilise kattega terastoodete tootjate endi aastaaruannetes viidatakse kõnealusele rahalisele toetusele kui subsiidiumidele. Pealtnäha tunduvad mitmed neist subsiidiumidest olevat konkreetsed seaduslikust või faktilisest seisukohast vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 tingimustele, sest koostöö puudumisel Hiina RV valitsusega on neid võimalik anda piiratud arvule terasettevõtjatele soodustatud terasesektoris, ja/või viisi tõttu, kuidas toetust andvad asutused on oma otsustusvõimet kasutanud nende andmisel. Lisaks näivad mõned nendest subsiidiumidest olevat konkreetsed ka algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest juurdepääs oli tagatud üksnes teatavatele äriühingutele, mis asuvad kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades teatava provintsi territooriumil.

(b) Subsiidiumisumma arvutamine

(394)   Komisjon on tähelepanelikult uurinud dokumentides olevat teavet seoses iga ajutise subsiidiumiga erinevatele orgaanilise kattega terastoodete tootjatele. Komisjon järeldas, et osa neist subsiidiumidest ei moonuta kaubandust ja/või orgaanilise kattega terastoodete tootjad saavad kasu suhteliselt väikeses summas. Seevastu on olemas ka mitmeid konkreetseid subsiidiume, mille puhul näib, et orgaanilise kattega terastoodete tootjatele antakse toetusi märkimisväärses summas. Pidades silmas viimast ja toimikus olevat teavet, peab komisjon asjakohaseks arvutada kohaldatav tasakaalustav tollimaks, lähtudes lihtsast keskmisest, mis tuleneb kõnealuses menetluses tasakaalustatud toetustest ja maksukavadest, vaatamata Hiina RV valitsuse ja asjaomaste orgaanilise kattega terastoodete tootjate koostöösoovimatusele.

(395)   Kõikidele koostööst keeldunud äriühingute puhul sel viisil kindlaksmääratud subsiidiumimääraks kehtestatakse 0,5 %.

3.4.        Menetlusosaliste märkused lõplike järelduste kohta

(396)   Lõplike järelduste kohta esitasid märkused Hiina RV valitsus, üks valimisse kuuluv eksportiv tootja (Zhejiang Huadong) ja kaebuse esitaja.

3.4.1.     Hiina RV valitsuse märkused lõplike järelduste kohta

(397)   Hiina RV valitsus esitas arvukaid ja äärmiselt üksikasjalikke väiteid, kuid arvestades, et ebapraktiline oleks olnud (ka teatud teabe konfidentsiaalsuse tõttu) neid kõiki selles määruses kajastada, selgitas komisjon Hiina RV valitsusele kahepoolselt kirjalikult kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mille alusel need nõudmised tagasi lükati.

3.4.1.1.  Menetlusküsimused

(398)   Teatud väidete puhul, mis olid seotud uurimise algatamisega, jäi mulje, et Hiina RV valitsus pidas elektrotehnilisest terasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid käsitlevat vaekogu aruannet[90] ülimuslikuks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja ELi algmääruse suhtes. Näiteks räägib Hiina RV valitsus, et elektrotehnilisest terasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodet käsitlev vaekogu aruanne „kõrvaldab” kahtlused[91]. Kuigi komisjon võttis vaekogu järeldused teadmiseks ja ei vaidlusta selle teatud tulemusi, ei muuda need järeldused asjaomast aluslepingut või õigusnorme, eelkõige WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõikeid 2 ja 3 või tasakaalustava tollimaksu algmääruse artikli 9 lõikeid 2 ja 3, mis on komisjoni jaoks asjakohased ja siduvad kõikide subsiidiumivastaste menetluse puhul.

(399)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon rikub subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõiget 2 uurimise algatamisega kaebuse alusel, milles ei esitatud mingeid tõendeid ühegi „väidetava subsiidiumi olemasolu, määra ja mõju” kohta ja seetõttu olevat komisjon rikkunud oma kohustust kontrollida tõendusmaterjali täpsust ja vastavust, mille sätestab artikli 11 lõige 3. See nõue tuli tagasi lükata. Hiina RV valitsuse viide subsiidiumi olemasolule, määrale ja mõjule on tsitaat subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõikest 1 ja kirjeldab mis tahes uurimise eesmärki. Komisjoni arvates puudub sellel seos subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõikega 2, mis nõuab, et kaebuse esitaja taotluses peab olema esitatud piisav tõendusmaterjal subsiidiumi olemasolu ja kui võimalik, siis selle suuruse kohta, ning kaebus peab sisaldama „hõlpsasti kättesaadavat teavet”. Komisjon analüüsis kaebuses esitatud tõendeid, mis olid olulised, nagu selgesti ilmneb huvitatud isikutele tutvumiseks avalikustatud versioonist. Komisjoni talitused tegid ettepaneku uurimise algatamiseks alles pärast esmapilgul küllaldaseks peetud tõendite täpsuse ja vastavuse põhjalikku analüüsimist.

(400)   Hiina RV valitsus leidis, et subsiidiumikava iga element (rahaline toetus, kasu ja konkreetsus) tuleks kindlaks määrata eraldi. Komisjon nõustub Hiina RV valitsuse arvamusega selles osas, et kahtlusi subsiidiumi andmise kohta tuleb uurida ühekaupa. See ei tähenda siiski, et iga subsiidiumikava iga elemendi kohta esitatud tõendeid tuleks vaadelda üksteisest eraldatult. Näiteks võib teatud kava konkreetsuse kohta esitatud tõend olla väga asjakohane muu kava konkreetsuse kindlaksmääramisel, sõltudes muuhulgas sellest, kui palju leidub avalikult kättesaadavat teavet vaadeldava kava kohta, kui suures ulatuses on kavad omavahel seotud ja kas need põhinevad samal õigustikul.

(401)   Hiina RV valitsus nõudis tõendite esitamist (miinimumtasemest suurema) subsiidiumisumma eraldamise kohta iga kava raames uurimisperioodi jooksul, ja piisavate tõendite olemasolu uuritaval ajal toimuva subsideerimise kohta iga subsiidiumi puhul, mitte „võimaliku” või „tõenäolise” kasu saamise kohta. Selles küsimuses ei nõustu komisjon Hiina RV valitsusega, sest algmääruses või WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ei ole sätestatud nõuet näidata, et teatud kava raames antavad subsiidiumid on miinimumtasemest suuremad. Erimeelsusi ei olnud selles osas, et subsiidiumi saab pidada tasakaalustatavaks juhul, kui sellest saadakse kasu uurimisperioodi jooksul, ja et kaebuse esitajad peaksid püüdma selle kohta tõendeid esitada. Siiski nõuab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõige 2 „piisavat tõendusmaterjali” subsideerimise kohta kaebuse esitajale „hõlpsasti” kättesaadava teabe alusel. Kuna teave subsiidiumide kaudu saadava kasu (näiteks maksuvabastused, toetused, kaupade tarnimine) kohta pole avalikustatud, ei ole kaebuste esitajatel sageli võimalik kahtluseta kindlaks teha, et subsiidium on toonud vaatlusaluse toote valmistajatele kasu. Sellistes olukordades oodatakse kaebuse esitajalt parimate kättesaadavate tõendite esitamist, mis näiteks kinnitavad, et vaatlusaluse toote valmistajad on subsiidiumi saamiseks kõlblikud ja et kava endiselt kehtib või selle raames pakutakse soodustusi. Nõutud tõendite tase sõltub käsitletava juhtumi asjaoludest ja teabe mõistlikust kättesaadavusest kaebuse esitajale.

(402)   Hiina RV valitsus väljendas arvamust, et algatamisteade on vastuolus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 22 lõike 2 punktiga iii, ja väitis, et erinevatele kavadele antud nimetuste lihtsat kordamist ei saa pidada kavade kirjelduseks. Komisjon on seisukohal, et uuritavaid subsideerimistavasid on algatamisteates asjakohaselt kirjeldatud koos asjassepuutuvate kavade üksikasjadega ja seetõttu ei ole teade vastuolus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 22 lõike 2 punkti iii sätetega.

(403)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon on mitme subsideerimiskava suhtes menetluse algatanud ekslikult, vaadeldes kaebust „holistiliselt” või „ühtse tervikuna”, selle asemel, et analüüsida iga kava. Hiina RV valitsus väitis ka, et teiste uurimisasutuste järeldused erinevate kavade kohta ei ole iseenesest piisav tõend menetluse algatamiseks. Nagu selgitatakse põhjenduses 400, uurisid komisjoni talitused iga kava. Seda, millisel määral teiste uurimisasutuste järeldused teatud kava kohta võivad osutuda piisavaks tõendiks, et algatada menetlus, otsustatakse üksikjuhtumi kaupa ja see sõltub osaliselt muust kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadavast teabest.

(404)   Hiina RV valitsus väitis (tsiteerides USA märkust seoses elektrotehnilisest terasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete juhtumiga[92]), et riiklikes plaanidokumentides orgaanilise kattega terastoodete tootjate seisundi kohta kasutatud väljendit „soodustatud” ei saa võtta sõna-sõnalt, et seda on kasutatud vaid selleks, et toonitada iseloomulikke omadusi. See ei kajasta tegelikkust. Õigustik, mille alusel orgaanilise kattega terastoodete tootjad liigitatakse „soodustatud” kategooriasse[93] (koos sellest tulenevate tagajärgedega), ei ole (nagu esitab Hiina RV valitsus) „valitsuse poliitika üldine iseloomustus, ilma otsese seoseta käsitletava kavaga”. Võttes arvesse, et kõnealune õigustik piirab selgesõnaliselt teatud ettevõtete juurdepääsu kavadele (või annab eelisseisundit loovaid soodustusi), on sellel vägagi otsene seos vaadeldava kavaga.

(405)   Hiina RV valitsus nõudis tõendite esitamist subsideerimiskava raames vaadeldaval ajal saadud kasu kohta ja väitis, et kavade tasakaalustamise fakt teiste juhtumite puhul ei ole piisav tõend, sest need järeldused on seotud erinevate uurimisperioodidega. Erimeelsusi ei olnud selles osas, et subsiidiumi saab pidada tasakaalustatavaks juhul, kui sellest saadakse kasu uurimisperioodi jooksul, ja et kaebuse esitajad peaksid püüdma selle kohta tõendeid esitada. Siiski võivad tõendid kava kasutamise kohta olla menetluse algatamise seisukohalt väga asjakohased, näiteks kui puudub avalik teave kava lõpetamise või muutmise kohta. Hiina RV valitsuse viide elektrotehnilisest terasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid käsitlenud vaekogule[94] (vaekogu aruande punktile 7.72) ei ole asjakohane, sest see viitab olukordadele, mille puhul on selge, et sel ajal subsideerimist ei esinenud, kuid praegusel juhul see ei ole nii.

(406)   Hiina RV valitsuse arvates tuleb menetluse algatamiseks tõendada, et vaatlusaluse toote teatud valmistajad said kava raames tegelikult kasu. See nõudmine ei ole vastuvõetav. Sellist nõuet ei ole algmääruses ega subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõikes 2, milles on nõutud „piisavat tõendusmaterjali […] subsiidiumi olemasolu […] kohta…” või selgesõnalisi tõendeid selle kohta, et teatavad tootjad on seda tegelikult kasutanud. Arvestades, et suur hulk teavet subsideerimisega seotud soodustuste kohta (näiteks maksuvabastused, toetused, kaupade tarnimine) pole avalikult kättesaadav, ei ole kaebuse esitajal sageli võimalik täielikult kindlaks teha, et subsiidium on toonud vaatlusaluse toote tootjatele kasu. Sellistes olukordades peab kaebuse esitaja esitama kõige kättesaadavamad tõendid näiteks selle kohta, et vaatlusaluse toote tootjad on subsiidiumi saamiseks kõlblikud ja et kava kehtib vaadeldaval ajal või selle raames pakutakse soodustusi. Nõutud tõendite tase sõltub käsitletava juhtumi asjaoludest ja kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadava teabe hulgast. Sellise tingimuse seadmine kaebuse esitajatele annab suure eelise läbipaistmatute kavade kasutamisele läbipaistvamate kavade ees, mille raames antakse sama liiki subsiidiumi.

(407)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei andnud Hiina RV valitsusele „mõistlikku aega” vajaliku teabe esitamiseks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõike 7 kohaselt. Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei andnud Hiina RV valitsusele „piisavat võimalust” esitada kirjalikult kogu asjakohane uurimisega seotud tõendusmaterjal kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikega 1. Need väited tuleb tagasi lükata, sest komisjon jättis Hiina RV valitsusele mõistliku pikkusega ajavahemiku ja küllaldaselt võimalusi, et esitada asjassepuutuv teave kooskõlas WTO ja algmääruse asjakohaste sätetega. Komisjon märgib, et ta pikendas küsimustikule vastamise esialgset tähtaega erakordselt vastutulelikult, andes 37 päeva asemel aega peaaegu 2 kuud. Kui sellele arvestada juurde veel puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aeg, siis oli Hiina RV valitsusel nõutud andmete esitamiseks aega üle 3 kuu, alates menetluse algatamisest. Hiina RV valitsusele pakuti ka võimalust esitada puuduv teave enne kontrollkäigu läbiviimist. Komisjon märgib veel, et „mõistlikku aega” tuleb vaadelda ka menetlusreeglite kontekstis, mis tähendab, et komisjonile on subsiidiumivastase algmäärusega antud volitus viia uurimine läbi 13 kuu jooksul. Veel pikemate tähtaegade andmine, nagu Hiina RV valitsus taotles, oleks vältimatult vähendanud komisjoni võimalusi menetleda juhtumit piisavalt kiiresti, et kinni pidada seadusega ette nähtud tähtaegadest.

(408)   Hiina RV valitsus viitas ka komisjonilt taotletud abile küsimustiku vastuse koostamiseks, mille andmisest komisjon Hiina RV valitsuse arvates keeldus. See väide ei vasta tegelikkusele, sest Hiina RV valitsuse abitaotlus oli nii laiaulatuslik ja ebakonkreetne (see hõlmas kõik küsimustiku küsimused ja lisad), et komisjonil oli võimalik Hiina RV valitsusele abi osutada ainult seoses teatud spetsiifiliste probleemidega, mis Hiina RV valitsusel tekkisid vastamise ajal, mitte aga seoses iga küsimusega. Hiina RV valitsus otsustas sedalaadi abi edaspidi mitte kasutada. Komisjon märgib ka, et subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõike 11 kohaselt peab taotletud abi olema praktilist laadi, kuid laiaulatuslike täpsustamata abitaotluste puhul, mis panevad uurimisasutusele ületamatult suure koormuse, ei ole see tingimus täidetud, eriti kui küsimustik ei vaja selgitust. Komisjon märgib, et Hiina RV valitsusel on ulatuslikud kogemused subsiidiumivastaste uurimiste alal ning ta kasutab väliste õigusspetsialistide abi.

(409)   Seoses kaebuses kirjeldatud subsiidiumikavadega, mida valimisse kuulunud eksportijad ei kasutanud, väitis Hiina RV valitsus, et terasetööstuse killustatuse tõttu ei ole komisjoni määratud aja jooksul võimalik esitada nõutud teavet kõikide nende kavade kohta. Hiina RV valitsus väitis ka, et komisjon selgitas kavade kohta nõutud teabe esitamata jätmise tagajärgi menetluse liiga hilises etapis, arvestades, et need olid seotud valimisse kaasamata äriühingutega. Komisjon märgib kõigepealt ära Hiina RV valitsuse seisukohtade vastuolulisuse, sest väide, nagu poleks Hiina RV valitsusel olnud piisavalt aega vastuste koostamiseks ettenähtud aja jooksul, tundub olevat vastuolus Hiina RV valitsuse teadliku otsusega mitte anda vastuseid kõikide kavade kohta, mida valimisse kaasatud eksportijad ei kasutanud, sest väidetavalt ei saanud Hiina RV valitsus aru komisjoni päringu eesmärgist ega nõutud teabe esitamisest keeldumise tagajärgedest. Igal juhul pikendas komisjon, nagu eespool kirjeldati (põhjendus 407), mitu korda Hiina RV valitsusele antud tähtaega, et oleks võimalik esitada nõutud teave kõikide kavade kohta. Seda arvestades oli tähtaeg kokku (üle 3 kuu, võttes arvesse puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aega) rohkem kui piisav nõutud teabe esitamiseks. Hiina RV valitsus tunnistab ise selgesõnaliselt oma märkustes, et ta asus tõepoolest seisukohale, et teabe nõudmine teiste kavade kohta pole asjakohane, ja seda kinnitab ka asjaolu, et Hiina RV valitsus ei püüdnud oma koostöövalmiduse ilmutamiseks anda isegi osalist või mittetäielikku vastust, vaid lihtsalt jättis teabe üldse esitamata.

(410)   Komisjon ei saa pidada vastuvõetavaks ka Hiina RV valitsuse väidet, et Hiina RV valitsus ei mõistnud tagajärgi, mida toob endaga kaasa nõutud teabe esitamata jätmine kavade kohta, mida valimisse kaasatud eksportijad ei kasuta. Tegelikult selgitas komisjon neid tagajärgi mitmel korral alates menetluse algatamisest. Täpsemalt on koostööst keeldumise tagajärjed selgesti ära näidatud algatamisteates ja küsimustiku tiitellehel esitatud viidetes algmääruse asjakohastele sätetele. Komisjon selgitas ka oma 19. märtsi, 11. aprilli ja 4. mai (puudustele viitav kiri), 7. juuni (kontrollimiseelne teade) ja 14. augusti 2012. aasta kirjadega põhjalikult valimi moodustamise eesmärki ja vajadust küsida teavet Hiina RV valitsuselt, võttes arvesse ulatuslikku koostööst keeldumist ja võimalikku individuaalse kohtlemise taotluste uurimist. Seetõttu pole võimalik, et Hiina RV valitsus oleks olnud teadmatuses või valesti mõistnud tagajärgi, mida toob kaasa koostööst keeldumine seoses kavadega, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei kasuta. Peamiselt jääb mulje, et Hiina RV valitsus on eiranud asjaolu, et väidetavate subsideerimiskavade toetajana oleks ta pidanud koostööd tegema ja esitama andmeid kõikide subsideerimiskavade kohta, mis on väidetavalt kättesaadavad kõikide uurimisaluste toodete jaoks.

(411)   Hiina RV valitsus esitas ka rea väiteid kontrollimise ja kontrollkäigu kohta. Hiina RV valitsus väitis, et komisjoni kontrollimiseelne teade ei andnud õiget ettekujutust asjakohase teabe kontrollimise ulatusest, ja väljendas rahulolematust seoses komisjoni väidetava keeldumisega kontrollimise tegevuskava täpsemalt kirjeldada. Hiina RV valitsus lisas, et tal oli õigus oodata vähemalt võimaliku kontrollimisulatuse teatud „piiritlemist” (näiteks ette saadetud kirjalik loetelu, mis sisaldab kõiki küsimusi, mida komisjoni ametnikud esitavad),[95] mis Hiina RV valitsuse arvates poleks saanud olla ammendav, arvestades visiidi lühikest kestust. Komisjon lükkab selle Hiina RV valitsuse viimase nõudmise tagasi, sest õiguslikku alust, mis annaks sisulise õiguse piirata kontrollkäigu raames käsitletavaid valdkondi, ei ole sätestatud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ega ELi subsiidiumivastases algmääruses. Samuti pole WTO vastu võtnud ühtki otsust, mida isegi kaudselt saaks tõlgendada sellise õiguse olemasoluna.     Seoses Hiina RV valitsuse teiste väidetega märgib komisjon, et ta saatis üksikasjaliku kontrollimiseelse teate 7. juunil 2012, kus oli ära näidatud i) esialgne ajakava, mis eelnevalt mitteametlikult kooskõlastati Hiina RV valitsusega, ii) kontrollkäigu põhjus, iii) kontrollkäigu ulatus, sisu ja eesmärk, ning iv) võimalik allikas, kust on saadud faktid kavade kohta, mida valimisse kaasatud eksportijad ei kasuta (vt eespool). Et vähendada Hiina RV valitsuse asjaomaste ametiisikute kohalolu vajadust, nimetati ka, mis päeval konkreetset kava käsitletakse. Komisjon läks täielikku koostöövalmidust üles näidates isegi veel kaugemale, et anda vastused Hiina RV valitsuse täiendavatele päringutele kontrollkäigu üksikasjade kohta, nõustudes taotletud selgituste andmiseks kontrollkäigu detailide kohta kohtuma Hiina RV valitsuse esindajatega väga lühikese etteteatamisajaga. Pärast kohtumist vastas komisjon Hiina RV valitsuse täiendavatele küsimustele kirjalikult, vahetades Hiina RV valitsusega mitu e-kirja. Seda arvestades tegi komisjon kõik, mis võimalik, et kontrollkäik oleks tulemuslik, ometi jääb mulje, et Hiina RV valitsus jättis need pingutused tähele panemata.

3.4.1.2.  Kuum- ja külmvaltsitud terase tarnimine tegelikust väiksema tasu eest

(412)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon oleks pidanud avalik-õigusliku asutuse olemasolu algse määratlemise teostama enne tehinguid puudutavate andmete nõudmist Hiina RV valitsusele esitatud küsimustiku B lisas. Sellega ei saa nõustuda põhjusel, et uurimise nõutud viisil kaheks etapiks jagamine oleks olnud ebapraktiline, sest komisjon oleks pidanud tegema kaks eraldi teabepäringut ja korraldama Hiinasse kaks eraldi kontrollkäiku. Lisaks ressursiprobleemidele oleks selline korraldus teinud uurimise läbiviimise tähtajaks praktiliselt võimatuks. Igal juhul võivad kõik kogutud andmed (kaasa arvatud tehingutega seotud hindade ja koguste andmed) osutuda avalik-õigusliku asutuse määratlemisel asjakohaseks.

(413)   Hiina RV valitsus nõudis, et B lisa küsimustele, mille sisuks olid riigiettevõtete kuum- ja külmvaltsitud terase tarned orgaanilise kattega terastoodete valmistajatele, vastamata jätmine ei tooks kaasa algmääruse artikli 28 kohaldamist, ja väitis, et kättesaadavate faktide komisjonipoolne kasutamine on vastuolus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikega 7. Edasi väitis Hiina RV valitsus, et komisjon nõudis B lisa täitmist paljudelt äriühingutelt, mis ei olnud uurimisega seotud. See väide tuleb tagasi lükata. Komisjon koostas B lisa viisil, mis võimaldab kontrollida kaebuses esitatud väiteid ja tegi seda kooskõlas WTO apellatsioonikogu dokumendi DS379 järeldustega, millega sätestati teatud suunised avalik-õigusliku asutuse määratlemiseks. Hiina RV valitsuse väide, et „B lisale vastamist nõutakse peale riigiettevõtete ka teistelt” ei vasta tegelikkusele. Komisjon palus alguses tõepoolest kõikidel kuum- ja külmvaltsitud terase tootjatel B lisale vastata, kuid pärast Hiina RV valitsuse vastust küsimustikule piiritles komisjon sihtgrupina ainult asjassepuutuvad riigiettevõtted,[96] et Hiina RV valitsusel oleks lihtsam B lisale vastata. Vaatamata komisjoni vastutulekule ei vastanud Hiina RV valitsus ja asjassepuutuvad riigiettevõtted B lisa küsimustele, ehkki on selge (eriti kaebuse põhjal), et käesolev uurimine puudutab riigiettevõtteid, mis tarnivad eksportivatele tootjatele kuum- ja külmvaltsitud terast.

(414)   Võttes eespool kirjeldatud asjaolusid arvesse, ei olnud komisjonil muud valikut kui kohaldada algmääruse artikli 28 lõiget 1, tehes seda täielikus kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikega 7.

(415)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjoni kasutatud kättesaadavad andmed ei toeta järeldust, et viidatud terasetööstuse „suunised” on õiguslikult siduvad. Peamine terasetööstuse plaanidokument, mille alusel komisjon tegi oma järeldused avalik-õigusliku asutuse olemasolu kohta, on Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldus nr 35 „Raua- ja terasetööstuse arengupoliitika”. Komisjon esitas konkreetse küsimuse riikliku arengu- ja reformikomisjoni korralduse õigusjõu kohta ja talle kinnitati, et korraldused on üks Hiina neljast õigusaktide liigist, mis on õiguslikult siduvad. Seetõttu on see väide vastuolus toimiku asjakohase teabega.

(416)   Hiina RV valitsus väitis, et turumoonutus, mille komisjon terasesektoris avastas, ei ole asjakohane avalik-õigusliku asutuse määratlemise seisukohast, kui tegemist on kuum- ja külmvaltsitud terase tootjatega, ja et avalik-õigusliku asutuse määratlemine oleks tulnud teha konkreetselt ettevõtete puhul, mis tarnivad kuum- ja külmvaltsitud terast kahele valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühmale ja mitte kõikidele riigiettevõtetele, mis Hiinas üldiselt kuum- ja külmvaltsitud terast toodavad. Hiina RV valitsuse arvates ei saa komisjon selliste ettevõtete kohta teavet omamata määratlusi välja töötada, vastasel juhul teeks ta lubamatu kahjuliku järelduse. Komisjon ei nõustu selle väitega. Turumoonutuse olemasolu on asjakohane, ehkki mitte määrav analüüsi tegur. Käesoleva menetluse kontekstis puudutavad komisjoni järeldused „avalik-õigusliku asutuse” kohta kõiki kuum- ja külmvaltsitud terast tootvaid ettevõtteid, mis on täielikult või osaliselt riigi omandis, sest järeldused tehti tõendite põhjal, mis on seotud ulatuslike poliitikat ja tööstust mõjutavate teguritega ning tegemist polnud äriühingupõhise määratlusega. Riigi omandis olevad ettevõtted, mis tarnivad kuum- ja külmvaltsitud terast kahele valimisse kaasatud eksportivale tootjale, on selgesti hõlmatud avalik-õigusliku asutuse kohta tehtud järeldustega ja seetõttu peeti vajalikuks välja töötada konkreetne, ainult nende kohta kehtiv määratlus. Igatahes ei andnud Hiina RV valitsus vastuseks komisjoni küsimustikule mingit teavet, mida oleks saanud kasutada äriühingupõhise määratluse väljatöötamisel.  Hiina RV valitsuse väide, et komisjon ei saa välja töötada määratlust ilma „tegelike faktideta” konkreetsete riigiettevõtete kohta, tähendaks, et Hiina RV valitsus saaks koostööst keeldumisest tegelikult kasu (kuna ta on keeldunud fakte esitamast) ja saavutaks seeläbi soodsamad tulemused kui koostööd tehes, mille tagajärjeks oleks kahjulikule järeldusele vastupidine järeldus.

(417)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon teatas „volituste ja juhiste andmise” analüüsidest alles lõppjärelduste tegemise etapis ja seetõttu rikuti Hiina RV valitsuse õigust ennast kaitsta. Kuid komisjon ei saanud uurimise varasemal etapil teada, et ta teeb sellise järelduse. Kõnealune järeldus on kogu menetluse jooksul kogutud teabe ja andmete analüüsi tulemus ja avaldati niipea, kui lõplik määratlus oli tehtud, see tähendab lõplike järelduste avaldamise ajal. Kaebuses väideti, et subsiidiumid on seotud valitsuse poolse kaupade tarnimisega riigiettevõtete kaudu. Uurimine näitas, et vaadeldavat valitsuse poliitikat, mida algselt seostati riigiettevõtetega, kohaldati ka eraettevõtete suhtes, mis viiski järeldusele valitsuse poolse volituste ja juhiste andmise kohta .

(418)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjoni käsitletud asjaolud ei õigusta mitte mingil juhul järelduse tegemist, et riik volitab ja suunab ükskõik millist terasesektori eraettevõtet tasakaalustatavaid subsiidiume pakkuma. See väide tuli tagasi lükata. Komisjon viitas volitamist ja juhiste andmist analüüsides reale valitsuse plaani- ja poliitikadokumentidele ning tsiteeris lõike nendest dokumentidest, mis näitavad otsest seost valitsuse ja eraomandis olevate teraseettevõtete käitumise vahel ja põhjendas oma järeldusi näidetega nende erakäitajate tegevuse kohta.

(419)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei suutnud volitamist ja juhiste andmist analüüsides vahet teha valitsuse meetme tagajärgede ja valitsuse meetme eesmärgi vahel. Ka see väide tuli tagasi lükata. Komisjon tegi kindlaks, et valitsusel on poliitika terasetööstuse toetamiseks ning kuum- ja külmvaltsitud terase tarnimiseks avalik-õiguslike asutuste (riigiettevõtete) kaudu turuhinnast madalamate hindadega. Seejärel tehti kindlaks, et selle poliitika rakendamine sisuliselt sundis (riigiettevõtete valitseva seisundi tõttu ning kuum- ja külmvaltsitud terase ekspordi takistamise kaudu) eratootjaid tarnima omamaisele orgaanilise kattega terastoodete tööstusele samasuguste turuhinnast madalamate hindadega, millega müüsid oma toodangut riigiettevõtted. Kahtlemata on olemas tõendid, et eratootjate hinnad on ühemõtteliselt seotud riigiettevõtete hindadega. Järelikult tegi komisjon kindlaks, et poliitika üks eesmärk oli eraettevõtteid suunata ja sundida samasugust ärikäitumist rakendama, nagu on iseloomulik riigiettevõtetele. See on klassikaline näide olukorrast, kus valitsus iseseisvalt ja riigiettevõtete kaudu „teostab oma võimu” eratarnijate üle. Poliitikal on kõik iseloomulikud volituste ja juhiste andmise elemendid nagu „valitsuse meede”, „suunatud konkreetsele isikule”, „mille eesmärgiks on konkreetne ülesanne või kohustus.” Valitsuse kavatsuste näitena võib tuua korralduse nr 35 teatud sätted nende äriühingute karistamise kohta, mis ei käitu poliitikasuuniste kohaselt. See näitab, et Hiina RV valitsusel on kavatsus juhtida kogu terasetööstust kindlas suunas, ja äriühinguid, mis seda kavatsust ei järgi, ootavad ebameeldivad tagajärjed.

(420)   Hiina RV valitsus väitis ka, et komisjon ei teinud kindlaks, et valitsusel on poliitika orgaanilise kattega terastoodete sektori varustamiseks kuum- ja külmvaltsitud terasega, ning et komisjon ei teinud selle kohta järeldusi. See väide tuli tagasi lükata. Põhjendustes 49–72 esitatud analüüsitulemused näitavad, et orgaanilise kattega terastoodete sektori jaoks on kuum- ja külmvaltsitud terast tootvad riigiettevõtted avalik-õiguslikud asutused, Hiina RV valitsuse käepikendused, ja on selge, et nad varustavad orgaanilise kattega terastoodete eksportijaid kuum- ja külmvaltsitud terasega. Samuti tehti kindlaks, et selle tootmissisendi hinnad ei kajasta turuväärtusi. Sellest järeldati, et Hiina RV valitsus teostab nende riigiettevõtete kaudu odava kuum- ja külmvaltsitud terasega varustamise poliitikat.

(421)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon on teinud eksliku järelduse, et valitsus kontrollib terasesektorit läbivalt ja üldiselt ning et terasesektor järgib teatud suuniseid, kuid ei ole teinud järeldust, et terase tootmine orgaanilise kattega terastoodete sektorile turuhinnast madalamate hindadega on selle poliitika eesmärk. See väide tuli tagasi lükata. Nagu selgitatud põhjenduses 419, leidis komisjon, et valitsuse poliitika sisaldab kavatsust suunata eratarnijaid järgima riigiettevõtete turuhinnast madalama tarnimise praktikat.

(422)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei teinud kindlaks, et valitsusel on konkreetne kavatsus anda tegelikku rahalist toetust seoses kuum- ja külmvaltsitud terase tarnimisega, nagu näeb ette apellatsioonikogu aruanne USAs – Koreast pärit dünaamiliste muutmälude tasakaalustava meetme uurimine[97] (AB report in US – Countervailing Duty Investigation on DRAMS from Korea). See väide tuli tagasi lükata. Käsitletavad valitsuse meetmed põhinevad valitsuse poliitikal, mille eesmärgiks on suunata eratarnijaid omaks võtma riigiettevõtete turuhinnast madalama tarnimise praktikat. See ei ole valitsuse sekkumise „tulemus” või „kõrvalsaadus”, see on sekkumise eesmärk. On selge, et eratarnijate puhul ei ole tegemist „vaba valiku” teostamisega turul, sest turg on moonutatud riigiettevõtete valitseva seisundi tõttu ning kuum- ja külmvaltsitud terase eksport on takistatud.

(423)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei teinud järeldusi konkreetsete eraettevõtete kohta, mis tarnisid kuum- ja külmvaltsitud terast valimisse kaasatud äriühingutele. See väide tuli tagasi lükata. Nagu avalik-õiguslike asutuste puhul, töötas komisjon ka siin välja kogu sektorit hõlmava määratluse volitamise ja juhiste andmise kohta, mis kehtib kõikide eratarnijate suhtes. Kuna vaadeldavat valitsuse poliitikat kohaldatakse kõikide selliste ettevõtete suhtes, ei ole vajadust välja töötada äriühingupõhiseid määratlusi.

(424)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon lükkas tagasi valitsuse tõendid riigiettevõtetest pärit kuum- ja külmvaltsitud terase tootmise osakaalu kohta Hiinas. Hiina RV valitsuse esitatud sellekohast tabelit ei saa pidada tõendiks. Hiina RV valitsus keeldus esitamast selles tabelis esitatud andmete allikat enne kontrollkäiku ja selle ajal ning seetõttu ei saa andmeid pidada usaldusväärseks teabeks. Seetõttu kasutas komisjon maailma teraseteatmiku tootmisandmeid, mida tunnustab üldiselt kogu maailma terasetööstus.

(425)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei selgitanud, miks kuum- ja külmvaltsitud terase maailmaturu hinnad on kõige sobivam võrdlusalus ja viitas apellatsioonikogu otsusele US-Softwood Lumber IV juhtumi kohta, mille kohaselt väljastpoolt riiki valitud võrdlusalus „peab olema seotud ja seostatav tarnijariigis valitsevate turutingimustega või nendele viitama ning peab kajastama ostu või müügi hinda, kvaliteeti, kättesaadavust, turundatavust, transporditavust ja teisi tingimusi”. Hiina RV valitsus väidab ka, et „valitsuse valitseva seisundi” tulemuseks ei saa olla selle õiguspraktika nõrgenemine, sest kui see nii oleks, ei oleks välise võrdlusaluse kasutamine üldse võimalik. Hiina RV valitsus väidab, et komisjon ei ole täitnud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 nõudeid. Komisjon ei nõustu selle väitega. Komisjon leidis analüüsi tulemusena ja selgitas põhjendustes 49–97, et kehtivad turutingimused Hiinas on moonutatud. Arvestades, et terast toodetakse kogu maailmas sarnaste võtetega ja müüakse üle kogu maailma, on kõige usaldusväärsem riigiväline võrdlusalus maailmaturu hind, sest kui Hiinas valitseks normaalne moonutamata turuseisund, oleksid hinnad tõenäoliselt ühtlustatud maailmaturu hindadega. Hiina RV valitsus esitas väga vähe teavet Hiina teraseturu kohta vaatamata sellele, et komisjon küsis just seda teavet. Hiina ei esitanud ka mingit muud võrdlusalust, välja arvatud riigisisene võrdlusalus, mis ei sobinud kasutamiseks avastatud turumoonutuste tõttu.     Hiina RV valitsus väitis, et komisjon võttis, uurides kuum- ja külmvaltsitud terase tarnimist tegelikust madalama tasu eest, konkreetsust käsitlevate järelduste puhul aluseks üksnes kaebuses esitatud tautoloogilise väite, ja sellest ei piisa subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu nõuete täitmiseks. See väide tuli tagasi lükata. Nii kuum- kui külmvaltsitud terast kasutab tootmissisendina ainult piiratud arv äriühinguid, sest paljude sektorite äriühingutel pole neid tooteid millekski kasutada. Hiina RV valitsus kinnitas ise oma vastuses küsimustikule, et kuum- ja külmvaltsitud terast kasutatakse ainult vähestes tööstusharudes. Hiina RV valitsus ei vaidlustanud seda asjaolu lõplike järelduste kohta tehtud märkustes. Seetõttu leiab kinnitust, et see subsiidium on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses, mis kordab WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punkti c sätteid.

3.4.1.3.  Soodsad laenud ja intressid orgaanilise kattega terastoodete tööstusele

(426)   Hiina RV valitsus väitis, et pankadelt ei nõuta tööstuse suuniste järgimist, valitsus ei dikteeri neile individuaalseid äriotsuseid, ja valitsus ei ole pangandussektoris valitsevas seisundis. Selle väitega ei saa nõustuda. Korralduse nr 35 artiklid 24 ja 25 näevad ette laenude andmist ainult nendele äriühingutele, mis täidavad raua- ja terasesektori riikliku arengupoliitika nõudeid, mistõttu Hiina RV valitsuse väide tööstuspoliitika täitmise nõude puudumise kohta on vastuolus kõnealuse tõendiga. Need sätted määratlevad selgesti, milliseid äriühinguid pangad tohivad rahastada ja milliseid mitte. Niisiis tuleb väide, et valitsus ei domineeri pangandussektoris, kõrvale jätta. Sellega seoses märgitakse, et Hiina RV valitsus esitas pangandussektori omandistruktuuri kohta ainult väga napi teabe, väites, et tema käsutuses selliseid andmeid pole, ehkki kommertspanganduse seaduse artikli 24 kohaselt on kõik pangad kohustatud esitama sellekohast teavet Hiina panganduse reguleerimise komisjonile, mis on riiginõukogu kontrolli all tegutsev riigiasutus. Muu teave selles õigusaktis osutatud andmekogude kohta võimaldas teha järelduse, et valitsus on Hiina pangandussektoris tõepoolest valitsevas seisundis (vt põhjendused 166–169). Lisaks selles õigusaktis osutatud allikatele kinnitatakse IMFi 2011. aasta novembri riigiaruandes nr 11/321 Hiina kohta, et riik osaleb finantssektoris otseselt ja kaudselt ning soovitatakse valitsuse roll ja vastutus rahandussektoris ümber korraldada, vähendamaks pangandussüsteemi kasutamist valitsuse ulatuslike poliitiliste eesmärkide elluviimiseks ja võimaldada teha laenuandmise otsused kaubanduslike eesmärkide alusel[98], [99].

(427)   Hiina RV valitsus väitis, et küsimustiku A lisa nõuete täitmata jätmine ei saanud olla tõsiselt võetav põhjus kättesaadavate faktide kasutamiseks, sest komisjon ei oleks pidanud ootama Hiina RV valitsuselt sisemiste, tundlike, tehingust olenevate andmete esitamist pankade kohta, millest paljud polnud üldse valitsuse omandis. Nagu selgitatakse põhjenduses 426, on Hiina RV valitsusel juurdepääs vähemalt osale nõutud teabest, kuid ta keeldus üldse andmast vastuseid A lisas esitatud küsimustele. Sellega seoses märgitakse ka, et kuna Hiina RV valitsus keeldus esitamast omandiga seotud andmeid, ei teadnud komisjon paljude pankade puhul, kas pank on riigi omandis või mitte.

(428)   Hiina Rahvapanga (HRP) teatud ringkirjade kohta väidab Hiina RV valitsus, et asjakohaste ringkirjade avalikustatud sisu kokkuvõtted koos HRP ametnike avaldustega on piisavad, et asendada HRP tegelikke ringkirju, ja et kättesaadavaid fakte ei ole vaja kasutada ainult selle tõttu, et Hiina RV valitsus jättis ringkirjad esitamata. Hiina RV valitsus väitis ka, et komisjon on tagasi lükanud heas usus esitatud teabe, nimelt Hiina Rahvapanga ametnike avaldused koos kõnealuste ringkirjade kokkuvõtetega, ja viitas algmääruse artiklile 28, mis sätestab, et kõrvale võib jätta ainult teabe, mis on vale või eksitav. Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei teinud oma järeldusi tegelike kättesaadavate faktide või esitatud teabe põhjal, vaid pigem eeldas, et Hiina RV valitsuse kohustus on tõendada, et kaetud kvaliteetpaberi juhtumi raames uuritud olukord on nüüdseks kõrvaldatud. Hiina RV valitsuse väidete kohaselt polnud kaetud kvaliteetpaberi juhtumi kohta tehtud järeldused käesoleval juhul isegi vastuolus Hiina RV valitsuse esitatud teabega, sest selle aluseks olid teisest ajavahemikust pärit andmed. Hiina Rahvapangalt ja kodulehelt saadud väljavõtete ja HRP ametnike avalduste kohta olgu öeldud, et neid ei olnud ilma algdokumentideta, st ilma ringkirjadeta võimalik kontrollida. Komisjon ei suuda mõista, miks Hiina RV valitsus peab ringkirju konfidentsiaalseteks sisedokumentideks, kui nende sisu kokkuvõtted on väidetavalt avaldatud Hiina Keskpanga kodulehel. Kaetud kvaliteetpaberi juhtumi järeldused on käesoleva juhtumi puhul täiesti asjakohased. Asjaolul, et andmed kajastavad erinevat ajavahemikku, on piiratud tähtsus, sest toimikus olevad faktid (kaasa arvatud kaebus) näitavad, et vaadeldavad toimimisviisid ei ole sellest ajast alates muutunud. Seoses Hiina RV valitsuse süüdistustega, et komisjon muudab tõendamiskohustuse vastupidiseks, olgu märgitud, et kaetud kvaliteetpaberi juhtumi järeldused on osa tõendite kogumist, mida võeti arvesse, kuid Hiina RV valitsuselt ei oodata nende kummutamist. Koostöö on sellistes uurimistes kahesuunaline protsess ja kõik menetlusosalised võivad välja pakkuda tõendeid või vastuväiteid muude toimikus olevate tõendite ümberlükkamiseks.

(429)   Hiina RV valitsus väidab, et komisjon jättis kindlaks tegemata, et Hiina RV valitsuse võrdlusaluse määrad kajastavad mittekaubanduslikku moonutust (mööndes sellega, et Hiina turu intressimäärad kajastavad üldiselt tegelikkusele vastavat tasu) ja asjaolu, et kommertslaenude intressimääradel on ainult alampiir, pigem kahjustab eksportivaid tootjaid, kes selliseid laene kasutavad, kui toob neile kasu. Ilma Hiina Rahvapanga kehtestatud alampiirita oleksid need määrad palju madalamad. See väide on kohatu. Asjaolu, et Hiina RV valitsus kehtestab võrdlusaluseid määrasid meelevaldselt, osutab eelkõige mittekaubanduslikule käitumisele. Seda kinnitab ka IMFi 2011. aasta novembri riigiaruanne nr 11/321 Hiina kohta,[100] mis viitab intressi reguleerimisele.

(430)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei suutnud hinnata konkreetsete uuritud menetlusosaliste krediidivõimet, samuti nagu kaetud kvaliteetpaberi juhtumi raames. Vastuseks olgu öeldud, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate krediidivõimet ei hinnatud, sest seda mõjutab igal juhul tööstuspoliitika ning riigi toetus ja sekkumine. Kuna tehti kindlaks, et Hiina finantssüsteem on moonutatud, oleks see olnud mõttetu ettevõtmine. Sellist krediidivõime hindamist kaetud kvaliteetpaberi juhtumi raames läbi ei viidud.

(431)   Hiina RV valitsus esitab ka vastuväited BB reitingu määramisele, sest peab seda „läbinisti karistuslikuks” ja „igal juhul pole komisjoni motiivid sellise valiku tegemiseks avalikustatud kontrollimist võimaldaval viisil.” Hiina RV valitsuse arvates peaks komisjon juhul, kui ta leiab, et Hiina võrdlusalus koos BB riskipreemiaga oleks see määr, selgitama oma põhjendusi nii sellega kui ka konkreetse tootja ja laenuga seoses. See väide tuli tagasi lükata. Võttes arvesse moonutusi ja orgaanilise kattega terastoodete valmistajatele laenavate pankade nõuetekohase krediidivõime või riskihindamise puudumist, ei olnud komisjonil võimalik kasutada üksikute eksportivate tootjate krediidireitingut (kui neil reiting üldse oli) seda kontrollimata. BB reiting ei aseta eksportivaid tootjaid ebasoodsasse olukorda, sest see on kõrgeim mitte-investeerimisjärk turul.

3.4.1.4.  Maakasutusõiguse andmine tegelikust väiksema tasu eest

(432)   Hiina RV valitsuse väitel nõustus komisjon Hiina RV valitsuse kinnitusega, et maakasutusõigused antakse konkurentsi tingimustes, mis välistab välise võrdlusaluse vajaduse. Hiina RV valitsus väitis ka, et selgitades, miks Hiina RV valitsuse nõudmised tagasi lükati, keskendus komisjon kogu aeg pigem Hiina RV valitsuse tõenditele kui tegelikult kättesaadavatele tõenditele. Hiina RV valitsus soovib, et komisjon avaldaks tegelikud asjaolud, mille alusel ta tegi kindlaks, et kohalike ametiasutuste määratud hinnad on meelevaldsed, mis tähendab, et need ei viidanud tööstusmaa pakkumisele ja nõudmisele ega olnud sellega seotud.      Hiina RV valitsus ei ole sellest punktist õigesti aru saanud. Komisjon ei järeldanud, et maakasutusõigused antakse konkurentsi tingimustes. Komisjon leidis, et 13 maakasutusõigusega seotud tehingust toimus ainult 6 pakkumis- või enampakkumismenetluse kaudu. Seoses nende 6 tehinguga näitasid esitatud tõendid, et hanked ei olnud konkureerivad, sest tehti vaid üksainus pakkumine ja hinna määrasid ametiasutused. Komisjon ei mõistnud Hiina RV valitsuse nõudmisi kättesaadavate faktide avaldamise kohta, mida kasutati seoses maakasutusõiguste turu puudumisega, sest käesoleval juhul ei kasutatud Hiina RV valitsuse nõudmise tagasilükkamiseks kättesaadavaid fakte ja seonduv analüüs tehti Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal. Asjaoludele, mis võimaldasid kindlaks teha, et hinnad on meelevaldselt määratud, on osutatud põhjendustes 114–116, st valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud teave tegelike tehingute kohta, linnamaa hindamissüsteem ja korraldus nr 35.

(433)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei teinud konkreetsust kindlaks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt, ning ei põhjendanud oma konkreetsuse määratlust selgesti positiivsete tõendite alusel, nagu näeb ette subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõige 4. Lisaks sellele ei põhjendanud komisjon vajadust võtta kasu summa aluseks väline võrdlusalus, samuti ei valinud ta võrdlusalust kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktiga d. Need väited tuli tagasi lükata. Konkreetsuse kindlakstegemiseks võttis komisjon aluseks asjaolu, et kõik äriühingud, mis ei täida riigi kehtestatud tööstuspoliitika nõudeid, jäetakse maakasutusõiguste andmisel kõrvale, sageli määravad ametiasutused hinnad meelevaldselt ning valitsuse tegevus on ebaselge ja läbipaistmatu. Välise võrdlusaluse vajadust selgitati ja põhjendati põhjendustes 109, 118 ja 120–121. Järelduse tõttu, et maakasutusõiguste turg Hiinas on moonutatud, ei olnud võimalik kasutada riigisisest võrdlusalust, nagu soovis Hiina RV valitsus. Komisjon ei nõustu väitega, et võrdlusalus valiti viisil, mis ei ole kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktiga d. Taiwani võrdlusalust peetakse kõige representatiivsemaks komisjonile kättesaadavaks võrdlusaluseks ning see on kooskõlas dokumendis DS 379 esitatud apellatsioonikogu soovitustega.

(434)   Hiina RV valitsus väitis, et soovituste kohaselt peaks mis tahes võrdlusalus olema riigisisene ja põhinema hindadel, mida maksid Hiina „ebasoodsamates tingimustes” olevad tööstusharud. Hiina RV valitsuse arvates on põhjuseks eristamise puudumine algusest peale, ja seetõttu oleks õige subsiidiumisumma võrdne nulliga. Komisjon ei nõustu selle väitega ja igal juhul ei esitanud Hiina RV valitsus mingit teavet „ebasoodsamates tingimustes” olevate tööstusharude maakasutusõiguse hindade kohta, mida oleks teoreetiliselt saanud kasutada võrdlusaluse väljatöötamiseks.

(435)   Hiina RV valitsus väidab ka, et kaebuses ei esitatud mingeid viiteid ega tõendeid selle kohta, et maakasutusõigusi antakse eelkõige väikesele ettevõtete rühmale, ning et Euroopa Liit ei teinud otsustava tähtsusega järeldust, et maakasutusõigusi antakse ühemõtteliselt ainult teatud/soodustatud ettevõtetele. Komisjon tegi kindlaks, et maakasutusõigused antakse ainult äriühingutele, mis täidavad Hiina RV valitsuse poolt riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldusega nr 35 kehtestatud tööstuspoliitika nõudmisi (vt põhjendust 116).

(436)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei viinud läbi põhjalikku uurimist võrdlusaluse valimiseks, mis viitaks Hiina olukorrale või oleks sellega seotud, ning et komisjon ei teinud parimat tööd võrdlusaluse leidmiseks, mis ühtlustaks turutingimused, mis kehtiksid moonutuse puudumise korral, või kui tegi, siis ei selgitanud seda. See väide tuli tagasi lükata. Komisjon tutvus üksikasjalikult erinevate näitajatega ning võrdles Taiwani ja Hiina Rahvavabariiki nii tervikuna kui ka asjassepuutuvate üksikute Hiina provintside kaupa. Pärast selliseid analüüse leiab komisjon, et Taiwan[101] on asjakohane võrdlusriik, võttes arvesse kogu toimikus olevat teavet, nimelt i) majanduse arengutase ja majanduse struktuur Taivanis ja asjakohastes Hiina provintsides ja linnades,[102] kus koostööd tegevad eksportivad tootjad asuvad, ii) need kaks Hiina provintsi ja Taiwan asuvad füüsiliselt lähedustikku, iii) taristute kõrge tase nii Taiwanis kui kahes Hiina provintsis, iv) tugevad majandussidemed ja piiriülene kaubandus Taiwani ja Hiina Rahvavabariigi vahel, v) sarnane asustustihedus kahes Hiina provintsis ja Taiwanis, vi) Taiwani ja Hiina Rahvavabariigi maatüüpide ja tehingute sarnasus, mida kasutati asjakohase võrdlusaluse väljatöötamiseks, ning vii) ühesugused demograafilised, keelelised ja kultuurilised tingimused nii Taiwanis kui Hiina Rahvavabariigis. Lisaks sellele peetakse Jiangsu ja Zhejiangi provintse koos Chongqingi linnaga Hiina Rahvavabariigi kõige edukamateks tootmispiirkondadeks. Ehkki SKT inimese kohta ei ole Taiwanis ning Hiina provintsides ja Chongqingi linnas ühesugune, on SKT nendes Hiina provintsides ja Chongqingi linnas viimastel aastatel kiiresti kasvanud, s.t Taiwanile järele jõudmas. Lisaks näitavad hiljuti saadud andmed, et nii Hiina Rahvavabariigil tervikuna kui ka mõlemal provintsil ja Chongqingi linnal on palju kiirem SKT kasv kui Taiwanil,[103] mis tähendab, et nad jõuavad väga kiiresti järele. Ometi on oluline märkida, et täpne SKT võrdlus mitteturumajandusega (HRV) ja hästi toimiva turumajandusega (Taiwan) riigi vahel ei ole määrava tähtsusega, sest mitteturumajanduse mahajäämus SKT osas toimiva turumajandusega võrreldes on normaalne nähtus. Lisaks sellele võivad tööstusmaa pakkumist ja nõudmist mõjutada paljud muud tegurid, nagu näiteks planeerimiseeskirjad, keskkonnapoliitika. Sisuliselt tuleb küsida, millised oleksid maakasutusõigusega seotud „kehtivad turutingimused” Hiinas, kui seal oleks toimiv turumajandus, ja kõik tõendid osutavad, et need oleksid väga sarnased Taiwani tingimustega.

(437)   Hiina RV valitsus väidab ka, et komisjon kasutas oma arvutustes 50 aasta pikkust amortisatsiooniperioodi, ehkki mitte kõik asjakohased maakasutusõiguse lepingud ei põhinenud 50 aasta pikkusel tähtajal. See väide ei ole täpne. Kõik maakasutusõigused, mille andmist käesolevas uurimises tasakaalustati, põhinesid 50 aasta pikkusel tähtajal.

3.4.1.5.  Kava elektriga varustamiseks tegelikust maksumusest madalama tasu eest

(438)   Hiina RV valitsus väitis, et konkreetsust käsitlev järeldus on „täiesti kunstlik” põhjusel, et suurema osa Hiina majandusest moodustavad tegevusalad, mille puhul juurdehindlusega määrad ei kehti. Hiina RV valitsus seadis ka kahtluse alla komisjoni järeldused piirkonnaga seotud konkreetsuse kohta ja eriti järelduse, et see subsiidium on kättesaadav üksnes geograafilistes piirkondades, kus eksportiv tootja asub. Hiina RV valitsuse kinnituse kohaselt rakendatakse juurdehindlust laialdaselt kõikidel geograafilistel aladel, kus eksportivad tootjad asuvad ja seetõttu piirkondlikke eripärasid ei esine. Need väited tuli tagasi lükata. Komisjon märgib, et Hiina RV valitsuse märkuste aluseks tundub olevat eranditult otsuse nr 40 kohane hinnaerinevuste süsteem „soodustatud”, „kitsendatud”, „välistatud” ja „lubatud” ettevõtete kategooriate jaoks. Ometi tegi komisjon oma järeldused spetsiaalse elektri hinnakujundussüsteemi alusel, mida kasutatakse Chongqingi laiemas omavalitsuspiirkonnas, kus ühel valimisse kaasatud eksportival tootjal on tehas. See eksportija saab kasu madalama elektrihinna tõttu, mida kohaldatakse konkreetselt üksnes teatud sektorites tegutseva (täpsemalt ferrosulamid, elektroonilised kõrgahjud ja väetisetootjad) äriühingute allrühma suhtes, mis kuulub samasse kategooriasse suurte tööstuskasutajatega. Seetõttu järeldas komisjon, et elektrihinna madalam määr, mis kehtib ainult sellele väga kitsa allrühma suhtes, mis tegutseb ainult nendes konkreetsetes rahastamiskõlblikes sektorites, on de jure konkreetne.      „Piirkondliku” konkreetsuse puhul ei viidata põhjenduses 149 ühelegi trahvisüsteemile, ehkki Hiina RV valitsus väidab seda oma märkustes. See lõik selgitab, et kõnealune soodne elektrihinna määr, mida kohaldatakse äriühingute kitsale allrühmale, kaasa arvatud vaatlusaluse toote valmistaja, on piiritletud määratud geograafilise piirkonnaga (st Chongqingi kohalik omavalitsus laiemalt), mis on Hiina ulatusliku läänepiirkonna osa, mida edendatakse kooskõlas seadusega, millele viidatakse samas põhjenduses ja mida täiendavalt selgitatakse põhjenduses 233. Nagu edaspidi kinnitatakse põhjenduses 149, osutab see õigustik elektri hinnakujundusele kui ühele tööriistadest, mille abil saavutatakse poliitika peamine eesmärk – selle piirkonna arengu soodustamine. See kinnitab ka komisjoni järeldust, et käsitletud subsiidium on piirkonna suhtes konkreetne.

(439)   Hiina RV valitsus vaidlustas põhjenduses 146 esitatud järeldused, mis käsitlevad konkreetsust „soodustatud”, „kitsendatud”, „välistatud”, ja „lubatud” kategooriasse kuuluvatele ettevõtetele kohaldatavate eristavate hinnakujundussüsteemide alusel. Hiina RV valitsus selgitab jälle, et eelkõige välistatud projekti teostajale ja kõikidele ülejäänutele kohaldatava elektrihindade erinevus toimib trahvina või juurdemaksena, et ära hoida teatud projekti teostamist, mitte aga „allahindlusena”, mida võimaldatakse soodustatud projektidele. Hiina RV valitsus teeb järelduse, et komisjon peab välja töötama seisukoha hüvitiste piisavuse kohta, ja käesoleval juhul on komisjon eeldanud, et trahvisumma on piisav hüvitis. See väide tuli tagasi lükata. Nagu eespool pikalt selgitati, viitavad komisjoni järeldused rahalise toetuse kohta madalamale elektrihinna määrale, mida sellel äriühingul on õigus saada äriühingute piiratud allrühma kuulumise tõttu, mis omakorda kuulub suuremasse tööstuskasutajate kategooriasse. Seetõttu ei ole Hiina RV valitsuse vastuväited seoses komisjoni järeldustega asjakohased.

3.4.1.6.  Muud tulu- ja maksukavad, mida valimisse kaasatud tootjad ei kasutanud, tasakaalustatud „jääktollimaksumäära” kaudu

(440)   Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei kohaldanud järjekindlalt WTO dumpinguvastase lepinguga sätestatud asjakohaseid eeskirju, mis käsitlevad valimi koostamist (st artikli 6 lõige 10, artikli 9 lõiked 2 ja 3), sest valimi koostamise eesmärk peab olema uurimise ulatuse piiramine. See väide oli seotud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 19 lõikega 4, mis seab piirid tasakaalustava tollimaksu summale, mis määratakse „tuvastatud” subsiidiumisumma kohta. Hiina RV valitsuse arvates oleks lahenduseks suurema arvu äriühingute kaasamine valimisse, kui olemasolev valim ei olnud komisjoni arvates subsideerimise ulatuse uurimiseks piisavalt suur. Kõigepealt märgib komisjon, et dumpinguvastase uurimise eesmärgil koostatud valimi ja subsiidiumivastase uurimise eesmärgil koostatud valimite vahele paralleelide tõmbamisel on teatud piirid, sest erinevalt dumpinguvastastest uurimistest ei kehti tasakaalustava tollimaksuga seotud uurimiste puhul üldine reegel, et igale eksportijale määratakse individuaalne tollimaks, ja nn liitjuhtumid on selgesõnaliselt lubatud. Lisaks sellele on valitsus, erinevalt dumpinguvastastest juhtumitest, tasakaalustamisjuhtumite puhul kohustuslik osaleja ning vastaja ja seetõttu on valitsus endastmõistetavalt kaasatud mis tahes „valimi” rakendusalasse, kus on tegemist tasakaalustava tollimaksu määramisega. Teiste sõnadega, valitsus kui eeldatava subsideerimise tagaja kuulub alati tasakaalustava meetme uurimisalasse, olenemata eksportivate tootjate valimisse kaasamisest.

(441)   Seoses Hiina RV valitsuse märkusega, et lahenduseks oleks „suurema arvu äriühingute kaasamine valimisse”, märgib komisjon, et just seda ta käesoleval juhul tegigi. Pärast ühe, esialgu koostööd tegema nõustunud eksportija koostööst keeldumist otsustas komisjon kaasata valimisse teise eksportija. Paraku andis eksportija varsti pärast valimisse kaasamise teate saamist komisjonile teada, et ta ei kavatse enam uurimises koostööd teha. Selle tagajärjel oli komisjon sunnitud piirduma kahe järelejäänud, algusest peale valimisse kaasatud eksportijaga, kes ei keeldunud koostööd tegemast, et vältida edasist viivitamist, mis oleks seadnud ohtu uurimise õigeaegse läbiviimise seadusega ette nähtud tähtajaks. Komisjon märgib, et see edutu katse, mille eksportijate käitumine küsitavaks muutis, näitab täpselt, et Hiina RV valitsuse nõue on sisutu, sest see ei lahenda äriühingute probleemi, kes ei avalda soovi valimisse kuuluda või loobuvad koostööst, kui nad valimisse valitakse.

(442)   Seoses kättesaadavate faktide kasutamisega viitas Hiina RV valitsus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikele 7 ja tsiteeris WTO kohtupraktikat, väites, et kogutud fakte saab kasutada ainult puuduva teabe asendamiseks, ja et koostööst keeldumine ei õigusta faktidega põhistamata määratluste väljatöötamist. Komisjon ei saa selle väite loogikast aru, eriti seetõttu, et ta kasutas oma määratluste koostamisel toimikus olevaid fakte WTO reeglitega ja algmäärusega ette nähtud viisil, täielikus vastavuses WTO asjakohase kohtupraktikaga. Nagu Hiina RV valitsus ka tunnistas, kujutavad kaetud kvaliteetpaberi juhtumi järeldused ja USA mitmesugused otsused parimaid komisjonile kättesaadavaid fakte ja neid kasutatakse just nimelt Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tõttu tekkinud teabelünkade kõrvaldamiseks. Hiina RV valitsus vaidlustas ka nende faktide kasutamise, väites, et need ei peegelda praegust subsideerimist ja pole konkreetselt seotud vaatlusaluse tootega. Selle kohta märgib komisjon, et suurem hulk nendest subsiidiumikavadest puudutavad ühekordseid subsiidiume (näiteks toetused, varasse investeerimisega seotud maksusoodustused), mida saab amortiseerida tavapäraselt mitme aasta jooksul ja seetõttu toovad need kasu tulevikus ja isegi pärast käesoleva uurimisperioodi lõppu. Korduvate subsiidiumide puhul puuduvad tõendid, et need kavad on pärast käesoleva uurimise läbiviimist muutunud. Komisjon tuletab nende kavade ja vaatlusaluse toote seost käsitledes meelde, et kõik need kavad hõlmavad terasesektorit (ei ole tootespetsiifilised) või neid rakendatakse piirkonnas, kuhu orgaanilise kattega terastoodete valmistajad on rajanud oma tehased. Vastupidiste tõendite puudumise tõttu toimikus pidas komisjon mõistlikuks järeldada, et nende kavade kaudu saadud kasu kajastab kõige tüüpilisemalt vaatlusaluse toote tootjate praegust subsideerimist. Olgu rõhutatud, et Hiina RV valitsusel oli küllaldaselt võimalusi vastupidiste andmete esitamiseks kõikide nende kavade kohta, kuid ta otsustas teadlikult jätta tõendid esitamata ja selle tagajärjel pidi komisjon toetuma toimikus olevatele kättesaadavatele faktidele, nagu näevad ette algmäärus ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping.

3.4.1.7.  Omakapitalikavad

(443)   Hiina RV valitsus väitis, et ükski neist kavadest (maksmata dividendid, võla kustutamine aktsiakapitali kaudu ja paigutused omakapitali) polnud algatatud kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõigetega 2 ja 3.            See väide tuli tagasi lükata. Nagu juba selgitati punktis, milles käsitleti vastust Hiina RV valitsuse märkustele menetluse algatamise kohta (põhjendused 399–406), analüüsisid komisjoni talitused kaebuses esitatud tõendeid, mis olid märkimisväärsed, nagu selgesti ilmneb huvitatud isikutele tutvumiseks esitatud kaebuse eksemplari põhjal. Komisjoni talitused tegid alles pärast esmapilgul piisavaks peetud tõendite täpsuse ja asjakohasuse põhjalikku analüüsimist ettepaneku konkreetsete kavade uurimise algatamiseks.

(444)   Hiina RV valitsuse kinnituse kohaselt on omakapitalikavad, niivõrd kui neid rakendatakse, ainukordsed ajutised subsiidiumid selles mõttes, et neid kohaldatakse ainult ühele konkreetsele saajale ja ei reguleerita konkreetsete õigusaktidega, ning arvestades, et „komisjon teab kindlalt, et äriühingud, millele määratakse jääktollimaks, mitte üksnes ei saanud, vaid polekski võinud saada nende ühekordse iseloomu tõttu” selliseid subsiidiume, ei oleks neid vaja ka tasakaalustada. Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et kui määratlused koostati kättesaadavate faktide põhjal, peaksid need põhinema tegelikel faktidel. Sellel põhjusel on ajutiste subsiidiumide tasakaalustamine äriühingute puhul, mille kohta pole tegelikult esitatud väiteid, et nad on saanud subsiidiume, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõike 7 rikkumine. Olgu märgitud, et Hiina RV valitsus ei vastanud ühelegi küsimusele, mis esitati nende kavade kohta küsimustikus või puudustele viitavas kirjas. Seetõttu ei kajasta tegelikkust Hiina RV valitsuse väide, et „komisjon teab kindlalt, et äriühingud, millele määratakse jääktollimaks, mitte üksnes ei saanud, vaid polekski võinud saada nende ühekordse iseloomu tõttu” neid subsiidiume. Vastupidiselt sellele väitele nimetati kaebuses mitu äriühingut, kes saavad kõnealuste omakapitalikavade raames kasu ja loetelu ei peetud ammendavaks. Arvestades, et Hiina RV valitsus ei esitanud mingit teavet nende kavade abikõlblikkuse kohta, ei jäänud komisjonil muud võimalust, kui kasutada kättesaadavaid fakte.

3.4.2.     Zhejiang Huadongi märkused

3.4.2.1.  Maakasutusõiguse andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

(445)   Zhejiang Huadong väitis, et ta esitas komisjonile kogu asjakohase õigustiku, mis reguleerib maakasutusõiguste müügiprotseduure ja väärtuse määramist Hiinas ning viitas riigile kuuluva ehitusmaa kasutusõiguste andmise eeskirjadele pakkumiskutsete, enampakkumiste ja hinnapakkumiste kaudu, et näidata hästitoimiva kinnisvaraturu olemasolu Hiinas, kus noteeringud ja hinnad avalikustatakse. Lisaks kinnitas ta, et käesoleval ajal Hiinas eksisteeriv kinnisvaraturg ja kättesaadavad äärmiselt üksikasjalikud ametlikud statistilised andmed maakasutusõiguse hindade kohta kujutavad endast parimat lähtealust väljaselgitamiseks, millised maakasutusõiguse hinnad kehtisid sel ajal, kui eksportiv tootja need õigused ostis.  See väide tuli tagasi lükata. Komisjon selgitab Zhejiang Huadongi maakasutusõiguste kohta tehtud järeldusi eespool põhjenduses 115. Äriühing ei vaidlustanud neid järeldusi lõplike järelduste kohta tehtud märkustes. Olemasolevad tõendid näitavad, et maakasutusõiguste turg Hiinas on moonutatud, kuna pakkumised, mida komisjon uuris kohapeal, ei olnud konkureerivad ja ametiasutused määrasid hinnad meelevaldselt. Faktilisi asjaolusid, mille alusel tehti kindlaks, et hinnad on meelevaldselt määratud, kirjeldatakse põhjendustes 114–116, nimelt valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt saadud andmed tegelike tehingute kohta, linnamaa hindamissüsteem ja riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldus nr 35.

(446)   Zhejiang Huadong väitis, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punkti d kohaselt peaksid asjakohased võrdlusalused hinnad olema seotud kehtivate turutingimustega või neile viitama eelkõige tarnijariigis, või kui sellised tingimused puuduvad, siis tuleks mis tahes välist võrdlusalust asjakohaselt kohandada, et vältida suhteliste eeliste tasakaalustamist. Lisaks väitis ta, et Hiina WTOga ühinemise protokolli paragrahvi 15 lõike b kohaselt peaks importiv WTO liige, juhul kui Hiinas kehtivad tingimused pole asjakohase võrdlusalusena kasutatavad, kohandama selliseid kehtivad tingimusi, kui see on praktiliselt võimalik, enne kui ta kaalub tingimuste kasutamist, mis kehtivad väljaspool Hiinat. Ehkki komisjon nõustub suurema osaga selle väite aluseks olevast õigusteooriast, tegi ta ka järelduse, et Hiinas ei ole toimivat maamüügiturgu ja just selle tõttu kasutati maahindade välist võrdlusalust. Vajadust välise võrdlusaluse järele selgitati ja põhjendati põhjendustes 109, 118 ja 120–121. Kuna tehti kindlaks, et Hiina maakasutusõiguste turg on moonutatud, ja puudub alus, mille suhtes sellist võrdlusalust kohandada, ei olnud võimalik Zhejiang Huadongi ettepanekut riigisisese võrdlusaluse kasutamiseks rakendada. Lisaks sellele on Zhejiang Huadongi (Zhejiangi provintsi Xiaoshani piirkond) esitatud teave soovitatud võrdlusaluse kohta ebaselge ja selle põhjal ei ole ka võimalik kontrollida, kas esitatud hinnateave on seotud üksnes eeldatavalt „mittesoodustatud” tööstusharude maakasutusõiguste hindadega.

(447)   Zhejiang Huadong väitis, et Taiwani valik võrdlusaluseks riigiks ei ole põhjendatud ja objektiivne järgmistel põhjustel: 1) Zhejiangi provints ei olnud sel ajal, kui maakasutusõigused osteti, Taiwani sarnane arenenud ja kõrge SKTga piirkond; 2) komisjoni valitud tegelikud Taiwani maahinnad põhinevad tööstusmaa müügipakkumistel ja mitte tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud maa rentimise, mis on sarnane Zhejiang Huadongile määratud maakasutusõiguse kasutamisega, tegelikel hindadel.            See nõue tuli tagasi lükata. 1) Nagu põhjenduses 436 märgitud, vaatas komisjon erinevad näitajad üksikasjalikult läbi ja võrdles Taiwani ja Hiina Rahvavabariiki nii tervikuna kui asjassepuutuvate Hiina provintside lõikes. Pärast selliste analüüside läbiviimist peab komisjon Taiwani sobivaks võrdlusriigiks kooskõlas algmääruse ja WTO reeglitega. 2) Selle punktiga seoses olgu märgitud, et komisjon kasutas kõige asjakohasemat teavet, mis oli talle mõistlikult kättesaadav.

(448)   Zhejiang Huadong juhtis tähelepanu aritmeetilisele veale inflatsioonimäärade arvutuses, mida kasutati võrdlusaluse kohandamiseks inflatsiooni suhtes. Komisjon võttis selle märkuse arvesse ning vaatas kõnealuse arvutuse uuesti läbi.

(449)   Zhejiang Huadong väitis, et maakasutusõiguste omandamist ei saa pidada konkreetseks, sest seaduse kohaselt koheldakse kõiki Hiina äriühingud ühtmoodi. Zhejiang Huadong väitis ka, et komisjon ei käsitlenud konkreetsuse teemat piisavalt ja lõppjäreldustes ei selgitata põhjendusi, mille alusel Zhejiang Huadongi makstud hinda vaadeldi kui kasu.    See nõue tuli tagasi lükata. Komisjoni järeldused konkreetsuse kohta põhinevad asjaolul, et kõik ettevõtted, mis ei täida riigi kehtestatud tööstuspoliitika nõudeid, välistatakse maakasutusõiguste saajate seast, ametiasutused määravad hinnad sageli meelevaldselt ja valitsuse tegevus on ebaselge ja läbipaistmatu. Komisjon tegi järelduse, et maakasutusõigusi võimaldatakse ainult äriühingutele, mis täidavad Hiina valitsuse poolt riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldusega nr 35 kehtestatud tööstuspoliitika nõudeid (põhjendus 116).

3.4.2.2.  Külmvaltsitud terase tarnimine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

(450)   Zhejiang Huadong väitis, et põhjendatuse ja objektiivsuse eesmärgil ning järjepidevuse huvides oleks komisjon pidanud hankima terasehindade andmed samast allikast (st Steel Business Bulletin’ist (SBB)) kõikide piirkondade jaoks, mis olid võrdlusaluse koostamise ajal võrdlusaluste kogumis esindatud. Ettevõte väitis ka, et SBB näitab turge, kus külmvaltsitud terase hinnad on teistsugused kui komisjoni valitud hinnad, ning soovitas Mehhiko ja Argentina lisamist, sest need riigid esindavad arenevaid teraseturge Ameerika mandril. See nõue tuli tagasi lükata, sest komisjon kasutas võrdlusaluse koostamisel hinnaandmeid, mis kajastavad piirkonna iga riigi tegelikku turusituatsiooni nii täpselt kui võimalik. Euroopa hindade puhul (suurem osa on ELi liikmesriigid) arvestas komisjon, et ta saab üksikasjalikumad hinnaandmed terase valdkonna ajakirjast MEPS. Kui komisjonil oleksid olnud MEPSist pärit andmed teiste valitud riikide kohta, oleks ta neid kasutanud. Mis puutub Mehhiko ja Argentina hindade kaasamist, siis olgu märgitud, et võrreldes Hiinaga, samuti teiste komisjoni kasutatud võrdlusaluste kogumis olevate riikidega/piirkondadega, on need suhteliselt väikesed turud.        Komisjon vaatas selle kava jaoks arvutatud subsiidiumimarginaali üle pärast kuum- ja külmvaltsitud terase hindade jaoks koostatud võrdlusaluse korrigeerimist. Korrigeerimine puudutas Brasiilia terasehindu, mille menetluseosalistele avalikustatud arvutused hõlmasid ekslikult makse.

(451)   Zhejiang Huadong väitis ka, et komisjoni järeldus konkreetsuse kohta on põhjendamata (kinnitavad tõendid puuduvad) ja alusetu, sellest tulenevalt ei ole ka väidetav subsideerimine külmvaltsitud terase tarnimise kaudu tegelikust madalama maksumuse eest tasakaalustatav. Zhejiang Huadong väitis, et kuum- ja külmvaltsitud terase tarnimise kaudu tegelikust madalama maksumuse eest saadud kasu, kui seda üldse on, ei ole seostatav üksnes teatud ettevõtete või sektoritega, vaid antakse üleüldiselt kõikide majandussektorite kõikidele potentsiaalsetele ostjatele ja tarbijatele.         See nõue tuli tagasi lükata. Hiina RV valitsus esitas sama märkuse ja komisjon käsitles seda põhjenduses 415. „Potentsiaalsed” ostjad on definitsiooni kohaselt ainult teatud ettevõtted.

3.4.3.     Kaebuse esitaja märkused

3.4.3.1.  Vee ja elektriga varustamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

(452)   Kaebuse esitaja väitis, et Hiina vee- ja elektrituru moonutuste ning riigi sekkumise tõttu turule oleks komisjon pidanud kasutama rahvusvahelisi võrdlusaluseid ja arvutama nende kavade raames saadud kasu algmääruse artikli 6 lõike d punkti ii kohaselt.           See nõue tuli tagasi lükata. Käesoleva juhtumi puhul ei võimaldanud kogutud tõendid komisjonil järeldada, et vee- ja elektriturg on moonutatud sellises ulatuses, mis õigustaks välise võrdlusaluse kasutuselevõtmist.

3.4.3.2.  Teatud maksukavad välisinvestoritega ettevõtetele

(453)   Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oleks pidanud kvantifitseerima kahe välisinvestoritega seotud maksukavade subsiidiumisummad, nimelt tulumaksusoodustuse kava omamaiseid seadmeid soetavatele ettevõtetele ja kava „Kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” tootlikele välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, pidades silmas Hiina RV valitsuse koostöösoovimatust ja asjaolu, et Hiina RV valitsus oleks pidanud esitama tõendid selle kohta, et orgaanilise kattega terastoodete tootjad ei saanud uurimisperioodi jooksul nende kavade raames kasu. See nõue tuli tagasi lükata. Nagu põhjenduses 282 juba selgitatud, otsustas komisjon jätta need kavad tasakaalustamata, et vähendada kõikide menetluseosaliste halduskoormust, ja võttes arvesse, et need kavad lõpetatakse.

3.5.        Tasakaalustatavate subsiidiumide summad

(454)   Algmääruse kohaselt määratletud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus väärtuse alusel on uuritud äriühingute puhul toodud järgnevas tabelis:

Eksportiv tootja || LÕPLIK SUBSIIDIUMIMARGINAAL

HUADONG RÜHM || 23,8%

PANHUA RÜHM || 29,7%

UNION STEEL CHINA || 26,8%

VALIMISSE KAASAMATA KOOSTÖÖD TEGEVAD ÄRIÜHINGUD || 26,8%

KÕIK MUUD ÄRIÜHINGUD || 44,7%

(455)   Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3 on valimist välja jäetud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal, mis arvutati valimisse kuuluvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal, s.o 26,8 %.

(456)   Kõikide teiste eksportijate puhul Hiina Rahvavabariigis tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Võrreldes Eurostati impordiandmeid ning neid andmeid, mida koostööd teinud äriühingud esitasid uurimisperioodil vaatlusaluse toote liitu eksporditud mahtude kohta, selgus, et eksportivate Hiina Rahvavabariigi tootjate koostöötase oli madal (58 %). Arvestades madalat koostöötaset, määrati kõikide koostööst keeldunud äriühingute suhtes kohaldatud subsiidiumi kogumäär subsiidiumi kogumäärade tasemel, mis kehtestati kõikide koostööst keeldunud äriühingute suhtes kõikide uuritud kavade kohta, st 44,7 %.

4.           KAHJU

4.1.        Liidu toodang ja liidu tootmisharu

(457)   Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks vaatlusalusel perioodil kasutati liidu tootjate kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuseid.

(458)   Uurimisperioodil tootis orgaanilise kattega terastooteid 22 liidu tootjat. Eelnevat põhjendust arvesse võttes leiti, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli hinnanguliselt umbes 4 018 310 tonni. Liidu tootjad, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, moodustavad algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu (edaspidi „liidu tootmisharu”).

4.2.        Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine

(459)   Uurimise käigus tehti kindlaks, et suur osa valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangust oli ette nähtud sisekasutuseks, st sageli seda lihtsalt transporditi ühest kohast teise (ilma arveteta) ja/või tarniti üksnes transpordikulude alusel sama äriühingu või kontserni ühest tehasest teise edasiseks töötlemiseks.

(460)   Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju või mitte ning selgitada välja tarbimine ja mitmesugused liidu tootmisharu majanduslikud näitajad, uuriti, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(461)   Et anda liidu tootmisharu olukorrast võimalikult terviklik pilt, koguti ja analüüsiti kogu orgaanilise kattega terastoodetega seotud tegevust käsitlevaid andmeid ja tehti kindlaks, kas toodang oli ette nähtud äriühingu sisekasutuseks või vabaturu jaoks.

(462)   Müügimahu ja müügihinna osas liidu turul ja turuosa puhul leiti, et nende näitajate adekvaatseks analüüsiks ja hindamiseks tuleb keskenduda vabaturul valitsevale olukorrale.

(463)   Muid majandusnäitajaid saab põhjendatult uurida üksnes kogu tegevust vaadeldes, hõlmates ettevõttesisest kasutust ja suletud turul toimuvat müüki. Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime sõltuvad kogu äritegevusest, sõltumata sellest, kas toodangut müüakse suletud turul või vabaturul.

4.3.        Liidu tarbimine

(464)   Liidu tootmisharu müüb samasugust toodet sõltumatutele klientidele ning müüb või transpordib seda seotud äriühingutele, näiteks terasetöötlemiskeskustele edasiseks töötlemiseks.

(465)   Et arvutada orgaanilise kattega terastoodete tõenäolist tarbimist liidus, liitis komisjon kogu orgaanilise kattega terastoodete liitu suunatud impordile (vastavalt Eurostati andmetele) liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote müügimahu ja sisekasutusmahu liidus (vastavalt kaebuses esitatud andmetele, mida kontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjate juures tehtud kontrollkäikudel).

(466)   Eurostati andmed impordi kohta põhinevad siiski täielikel CN-koodidel ja on selge, et osa CN-koodide puhul ei impordita asjaomast toodet.

(467)   Eelneva põhjal on liidu tarbimine arenenud järgmiselt:

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Tarbimine (tonnides) || 5 197 716 || 3 879 380 || 4 548 528 || 4 811 310

Indeks (2008=100) || 100 || 75 || 88 || 93

(468)   Kogu tarbimine ELi turul kahanes vaatlusaluse perioodil 7 %. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel vähenes tarbimine aastatel 2008 ja 2009 ligikaudu 25 %, seda eelkõige just ehitussektoris. Pärast seda hakkas tarbimine taastuma ning suurenes 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 24 %, kuid jäi siiski alla esialgset, 2008. aasta taset.

4.4.        Impordimaht asjaomasest riigist ja turuosa

(469)   Hiinast pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Hiina RVst pärit impordi maht (tonnides) || 472 988 || 150 497 || 464 582 || 702 452

Indeks (2008=100) || 100 || 32 || 98 || 149

Turuosa || 9,1 % || 3,9 % || 10,2 % || 14,6 %

Indeks (2008=100) || 100 || 43 || 112 || 160

Allikas: Eurostat

(470)   Olenemata tarbimise langemisest suurenes Hiina RVst pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 49 %. Majanduskriisi negatiivsete mõjude tagajärjel vähenes 2009. aastal järsult ka Hiina RVst pärit impordi maht. Siiski järgnes sellele Hiina RVst pärit impordi ülikiire taastumine, st 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas import muljetavaldavalt 367 %.

(471)   Samuti suurenes kõnealuse impordi turuosa vaatlusalusel perioodil 60 %. Kuigi turuosa langes 2009. aastaks rohkem kui poole võrra 2008. aastaga võrreldes, oli kasvutrend 2009. aastast uurimisperioodi lõpuni hämmastav, turuosa kasvas 275 % võrra.

4.4.1.     Impordihinnad ja hindade allalöömine

Import HRVst || 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Keskmine hind eurodes tonni kohta || 875 || 728 || 768 || 801

Indeks (2008=100) || 100 || 83 || 88 || 91

Allikas: Eurostat

(472)   Hiina RVst pärit impordi ühiku keskmine müügihind langes vaatlusalusel perioodil 9 %. 2008. ja 2009. aasta vahemikus langes see oluliselt (17 %), seejärel suurenes see 2009. ja 2010. aasta vahemikus viis protsendipunkti ja veel kolm protsendipunkti uurimisperioodil.

(473)   Vaatlusalusel perioodil olid Hiina RVst pärit impordi hinnad pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad. Eespool esitatud tabelis on selgitatud, et kui 2009. aastal olukorras, kus majanduskriis oli tipus, ei suutnud isegi hindade langetamine 17 % võrra hoida Hiina RVst pärit impordi turuosa, sest tarbimine vähenes järsult ja turg aeglustus oluliselt, siis hindade jätkuv kärpimine järgnevatel aastatel selgitab seda, miks Hiina RVst pärit impordi turuosa 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal muljet avaldavalt suurenes.

(474)   Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul tooteliikide kaupa (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate Hiina RV koostööd tegevate tootjate imporditud toodete (tooteliikide kaupa) kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud, võtmaks arvesse impordijärgseid kulusid.

(475)   Impordijärgsed kulud, millele viidatakse ülaltoodud põhjenduses, arvutati kahe sõltumatu asjaomase toote importija kontrollitud andmete alusel.

(476)   Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate uurimisperioodiaegsest käibest, näitas, et Hiina RV eksportivate tootjate kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli 20,2 %.

(477)   Pärast järelduste teatavakstegemist küsis üks eksportiv tootja lisateavet hinna allalöömise arvutuste kohta juhtudel, kus Hiina RVst eksporditud tooteliik ja liidu turul liidu tööstuse müüdud tooteliik ei ühtinud täpselt. Nad küsisid teavet ka võimalike kohanduste kohta füüsikaliste erinevuste suhtes, kui täpset vastet ei leitud.

(478)   Kui eksporditud tooteliik ja liidu tööstuse müüdud tooteliik ei olnud täpselt samad, võrdles komisjon eksporditud tooteliiki kõige sarnasema liidu tööstuse müüdud tooteliigiga. Võrdlemisel kõige sarnasema tooteliigiga osutus ainsaks erinevuseks aluskihi paksus.

(479)   Kui kõige sarnasemaid tooteliike oli rohkem kui üks, võrdles komisjon eksporditud tooteliiki odavama tooteliigiga, mida müüdi liidu turul, olenemata sellest, kas kõnealusel odavamal tooteliigil oli paksem või õhem aluskiht. Seetõttu polnud kohandamine füüsikaliste erinevuste suhtes vajalik.

5.           LIIDU TOOTMISHARU MAJANDUSLIK OLUKORD

5.1.        Sissejuhatavad märkused

(480)   Komisjon uuris algmääruse artikli 8 lõike 4 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(481)   Makromajanduslike näitajate (liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine ja ärakasutamine, müügimaht, turuosa, tööhõive ja tootlikkus) määramiseks kasutati kaebuses esitatud andmeid orgaanilise kattega terastoodete kõigi tootjate kohta liidus, neid võrreldi muudest allikatest pärit ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud andmetega.

(482)   Kuue valimisse kaasatud ELi tootja esitatud ja kontrollitud andmeid kasutati selleks, et määrata kindlaks mikromajanduslikud näitajad, nagu ühikuhind, ühiku tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, varud ja tööjõukulud.

5.2.        Andmed liidu tootmisharu kohta tervikuna

5.2.1.     Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(483)   Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks vaatlusalusel perioodil kasutati liidu tootmisharu kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuseid.

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Toodangu maht (tonnides) || 4 447 780 || 3 514 965 || 3 992 209 || 4 018 310

Indeks (2008=100) || 100 || 79 || 90 || 90

Tootmisvõimsus (tonnides) || 6 007 536 || 6 128 301 || 6 099 587 || 5 923 311

Indeks (2008=100) || 100 || 102 || 102 || 99

Võimsuse rakendamine || 74 % || 57 % || 65 % || 68 %

Indeks (2008=100) || 100 || 77 || 88 || 92

Allikas: kaebus, küsimustiku vastused.

(484)   Tabelist ilmneb, et tootmine vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %. Koos nõudluse kahanemisega vähenes 2009. aastal märgatavalt ka tootmine, kuid 2010. aastal järgnes langusele taas osaline tõus. Kuigi tarbimine uurimisperioodil suurenes, püsis tootmismaht enam-vähem samal tasemel kui 2010. aastal.

(485)   Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Tootmisvõimsuse rakendamine järgis sama trendi kui tootminegi ja vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %.

5.2.2.     Müügimaht, turuosa ja majanduskasv

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Müügimaht (tonnides) || 2 951 468 || 2 280 304 || 2 643 923 || 2 592 540

Indeks (2008=100) || 100 || 77 || 90 || 88

Turuosa (%) || 56,8 % || 58,8 % || 58,1 % || 53,9 %

Indeks (2008=100) || 100 || 104 || 102 || 95

Allikas: kaebus, küsimustiku vastused.

(486)   Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele vähenes 2009. aastal järsult 23 %. 2010. aastal suurenes müügimaht 13 protsendipunkti, kuid langes siis uurimisperioodil kaks protsendipunkti.

(487)   Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 2,9 %. Pärast esialgset turuosa suurenemist 2009. aastal koges liidu tootmisharu 2010. aastal ja uurimisperioodil oma turuosa vähenemist, lõpptulemusena oli liidu tootmisharu turuosa uurimisperioodil 5 protsendipunkti väiksem kui 2009. aastal. Turuosa langus toimus samaaegselt tarbimise 24 % kasvuga alates aastast 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni. Seega ei suutnud liidu tootmisharu kasvavast tarbimisest tulu lõigata ning müügimahtu taastada ega eelnevalt kaotatud turuosa tagasi saada.

(488)   Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 % ja liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele vähenes 12 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa 2,9 protsendipunkti (2008. aasta 56,8 %-lt uurimisperioodil 53,9 %ni).

5.2.3.     Tööhõive ja tootlikkus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Tööhõive (täistööaja ekvivalent) || 7 088 || 6 470 || 6 097 || 6 046

Indeks (2008=100) || 100 || 91 || 86 || 85

Tootlikkus (tonnid/täistööaja ekvivalent) || 627 || 543 || 655 || 665

Indeks (2008=100) || 100 || 87 || 104 || 106

Allikas: kaebus, küsimustiku vastused, Eurofer.

(489)   Tööhõive liidu tootmisharus järgis pidevat langustrendi. Seega, töötajate koguarv väljendatuna täistööaja ekvivalendina, vähenes vaatlusalusel perioodil tootmisharus 15 % ja langes uurimisperioodiks madalaimale tasemele. Samas suurenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 6 %, mis tõendab, et tootmisharu üritas tootmiskulusid otstarbekohastada.

5.2.4.     Sisekasutus ja müük suletud turul

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Sisekasutus ja müük suletud turul (tonnides) || 1 135 987 || 914 412 || 986 386 || 970 757

Indeks (2008=100) || 100 || 80 || 87 || 85

Turuosa (%) || 22 % || 24 % || 22 % || 20 %

Indeks (2008=100) || 100 || 108 || 99 || 92

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

(490)   Nagu eespool põhjenduses 459 märgitud, on ELis piisavalt suur orgaanilise kattega terastoodetele turg, mis koosneb liidu tootmisharu ettevõtjatest, kes tegelevad orgaanilise kattega terastoodete edasise töötlemisega.

(491)   Leiti, et sisekasutus ja müük suletud turul olid suunatud edasiseks töötlemiseks äriühingutes endis või nendega seotud äriühingutes. Need äriühingud tegelesid peamiselt ehitusmaterjalide äriga, st olid orgaanilise kattega terastoodete lõppkasutajad.

(492)   Eespool kirjeldatu põhjal tehti kindlaks, et liidu tootjate sisekasutus ja müük suletud turul moodustasid 24 % kogu tootmismahust uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil vähenesid sisekasutus ja müük seotud äriühingutele 15 % ja turuosa langes 8 %.

(493)   Uurimisel tehti kindlaks, et sisekasutuse ja suletud turul toimunud müügi vahel ei olnud toote lõppkasutuse osas erinevusi. Sisekasutuse kohta esitasid andmed need äriühingud, kelle edasine töötlemine toimus sama juriidilise isiku valdustes, müük suletud turul oli müük teistele seotud juriidilistele isikutele, kusjuures koostati ka arve. Lisaks olid sisekasutuseks ja seotud äriühingutele suunatud müügi hinnakujundusmeetodid sarnased, st toote eest küsiti õiglast väärtust (nn meetod, kus hind peegeldab kulusid) nii seotud äriühingute kui ka valimisse kaasatud äriühingute edasise töötlemisega tegelevate tootmisüksuste käest.

(494)   Keskmine tonni hind oli vaatlusalusel perioodil stabiilne ja 3 % madalam kui valimisse kaasatud äriühingute poolt sõltumatutele klientidele müüdava toote hind uurimisperioodil. Seda hinnavahet ei peetud oluliseks ja suletud turul toimuva müügi trend järgib sõltumatutele klientidele müüdava toote hinna trendi.

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimisperiood

Sisekasutus ja müük suletud turul (eurot tonnides) || 962 || 802 || 901 || 965

Indeks (2008=100) || 100 || 83 || 94 || 100

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

(495)   Pidades silmas, et enamik suletud turul toimuvaks müügiks ja ettevõttesiseseks kasutuseks ettenähtud toodangust oli mõeldud edasiseks töötlemiseks liidu tootjate ehitusmaterjaliäris, oli selline müük ja sisekasutus kaudselt avatud teiste turulolijate konkurentsile, sealhulgas Hiina RVst pärit subsideeritud impordile. Edasise töötlemise etapi sisenõudlus sõltus võimalusest müüa töödeldud toodangut vabal turul, mida ei mõjuta subsideeritud import. Seega võib teha järelduse, et mahu ja turuosa vähenemine vaatlusalusel perioodil toimus Hiina RVst pärit subsideeritud impordi tekitatud konkurentsi tagajärjel.

5.3.        Andmed valimisse kuulunud liidu tootjate kohta

5.3.1.     Keskmised ühiku müügihinnad liidus ja tootmiskulud

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Ühikuhind ELis sõltumatutele klientidele (eurot tonni kohta) || 1 023 || 805 || 911 || 994

Indeks (2008=100) || 100 || 79 || 89 || 97

Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta) || 925 || 884 || 893 || 978

Indeks (2008=100) || 100 || 95 || 97 || 106

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

(496)   Valimisse kaasatud liidu tootjate kehtestatud keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele ELis langesid vaatlusalusel perioodil 3 %. Suurim langus (21 %) leidis aset 2009. aastal koos tarbimise vähenemisega. Koos tarbimise ja müügimahu suurenemisega tõusid hinnad ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini 23 %, kuid ei saavutanud 2008. aasta taset.

(497)   Paralleelselt suurenesid samasuguse toote keskmised tootmis- ja müügikulud vaatlusalusel perioodil 6 %, mille põhjuseks oli tooraine hinna tõus.

(498)   Pärast seda, kui 2009. aastal langes sõltumatutele klientidele müümisel ühiku hind 21 %, hakkas ühikuhind uuesti kasvama. Võrreldes 2009. aastaga suurenesid 2010. aastal ja uurimisperioodil liidu tootmisharu kulud ja kulude katmiseks oli võimalik hindu tõsta vaid vähesel määral, millest piisas üksnes selleks, et hoida kasumlikkus 2010. aasta ja uurimisperioodiga samal tasemel. Selle tulemusena kaotati veelgi turuosa, sest Hiina RVst pärit impordihinnad lõid pidevalt liidu tootmisharu hindu alla.

5.3.2.     Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Kulutasuvus müügist sõltumatutele klientidele ELis (% müügikäibest) || 6,7 % || –9,3 % || 2,8 % || 2,6 %

Indeks (2008=100) || 100 || –138 || 41 || 39

Rahavoog (eurot) || 328 190 880 || 211 298 356 || 152 030 083 || 204 650 414

Indeks (2008=100) || 100 || 64 || 46 || 62

Investeeringud (eurodes) || 55 717 957 || 4 537 128 || 12 530 132 || 15 302 264

Indeks (2008=100) || 100 || 8 || 22 || 27

Investeeringute tasuvus || 13,8 % || –13,9 % || 5,9 % || 6 %

Indeks (2008=100) || 100 || –101 || 43 || 44

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

(499)   Liidu tootmisharu kasumlikkus määrati kindlaks samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud müügist saadud maksueelse puhaskasumi abil, väljendatud protsendina müügikäibest. 2009. aastal vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus järsult ning selle tagajärjel ulatus kahju 9,3 %ni. 2010. aastast hakkas kasumlikkus taastuma, kuid kuna tootmiskulud kasvasid, siis ei suutnud kasumlikkus jõuda tasemele, mida oleks saanud tootmisharu puhul pidada jätkusuutlikuks (6,7 %). Kogu vaatlusaluse perioodi vältel langes kasumlikkus 61 %.

(500)   Rahavoo arengutrend järgis suures osas kasumlikkuse negatiivset arengutrendi. Madalaimale tasemele jõudis see 2010. aastal. Samuti vähenes investeeringutasuvus 56 %, kukkudes 2008. aasta 13,8 %-lt uurimisperioodil 6 %-le.

(501)   Kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse selline muutumine vaatlusalusel perioodil piiras liidu tootmisharu võimet investeerida oma tegevusse ning õõnestas liidu tootmisharu arengut. Liidu tootmisharu suutis teha olulisi investeeringuid vaatlusaluse perioodi alguses, kuid pärast seda, 2009. aastal langesid investeeringud järsult ja vähenesid vaatlusalusel perioodil kokkuvõttes 73 %.

(502)   Arvestades liidu tootmisharu iseloomu, mis teatud määral koosneb suurtest rahvusvahelistest integreeritud teraseettevõtetest, ei mõjutanud orgaanilise kattega terastoodete sektori halvad finantstulemused nende ettevõtete kapitali kaasamise võimet.

5.3.3.     Varud

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Lõppvarud (tonnides) || 116 852 || 97 533 || 124 848 || 130 593

Indeks (2008=100) || 100 || 83 || 107 || 112

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

(503)   Kuue valimisse kaasatud liidu tootja varud moodustasid uurimisperioodil 8 % tootmismahust. Lõppvarude tase suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Samas tuleks märkida, et varud ei ole tootmisharu puhul oluline näitaja, sest tootmine toimub peamiselt tellimuste alusel. Varude suurenemine leidis aset peamiselt 2009. aastal ja uurimisperioodil ning see langes kokku Hiina RVst pärit subsideeritud impordi järsu tõusuga.

5.3.4.     Tööhõive, töötasud ja tootlikkus

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes, valimisse kuulunud ELi tootjad) || 60,959 || 57,892 || 58,637 || 62,347

Indeks (2008=100) || 100 || 95 || 96 || 102

(504)   Valimisse kuulunud ELi tootjate keskmised tööjõukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil üksnes 2 %, st alla inflatsioonimäära. Uurimine näitas, et valimisse kuulunud tootjad kärpisid oluliselt, eelkõige üld- ja halduskulusid, ning tegid jõupingutusi, et olla tõhusamad.

5.3.5.     Varasema dumpingu või subsideerimise mõju

(505)   Kuna see on vaatlusaluse toote puhul esimene subsiidiumivastane menetlus, puuduvad andmed, mille põhjal hinnata varasema võimaliku dumpingu või subsideerimise mõju.

5.4.        Tegeliku subsiidiumimarginaali suurus

(506)   Kõik marginaalid, mis alljärgnevalt subsideerimist käsitlevas osas on kindlaks määratud ja täpsustatud, on miinimumtasemest oluliselt kõrgemad. Võttes arvesse Hiina RVst pärit subsideeritud impordi mahtu ja hindu, ei saa tegeliku subsiidiumimarginaali mõju ELi turule tähtsusetuks pidada.

5.5.        Järeldus kahju kohta

(507)   Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil kõik liidu tootmisharu majanduslikku seisundit kirjeldavad kahjunäitajad (v.a tootlikkus) halvenesid või ei järginud tarbimise arengut.

(508)   Vaatlusalusel perioodil, kui tarbimine vähenes, kasvas Hiina RVst pärit impordi maht olulisel määral. Samal ajal kahanes liidu tootmisharu müügimaht kokku 12 % ja turuosa vähenes 56,8 %-lt 2008. aastal 53,9 %-le uurimisperioodil. Isegi kui tarbimine 2009. aastast uurimisperioodini taas 24 % kasvas, jätkus pärast aasta kestnud majanduskriisi, mis mõjutas nõudlust, liidu tootmisharu turuosa kahanemine. Hiina RVst pärit subsideeritud impordi märkimisväärse kasvu tõttu ELi turul ei olnud liidu tootmisharul võimalik kaotatud turuosa tagasi saada. Madala hinnaga subsideeritud import suurenes vaatlusalusel perioodil, lüües pidevalt alla liidu tootmisharu hindu.

(509)   Lisaks halvenesid oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad, nagu rahavoog ja kasumlikkus. See tähendab, et vähenes ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali ja investeerida.

(510)   Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

6.           PÕHJUSLIK SEOS

6.1.        Sissejuhatus

(511)   Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 ja artikli 8 lõikele 6 uuriti, kas Hiina RVst pärit subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks subsideeritud impordile uuriti muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal liidu tootmisharule kahju tekitada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile.

6.2.        Subsideeritud impordi mõju

(512)   Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 7 %, samas kui Hiina RVst pärit subsideeritud impordi maht suurenes märkimisväärselt, ligikaudu 49 %, ning samuti kasvas selle turuosa 60 % (9,1 %-lt 2008. aastal 14,6 %-le uurimisperioodil). Samal ajal kahanes liidu tootmisharu sõltumatutele klientidele toimunud müügi maht 12 % ja sellise müügi turuosa langes 2,9 % (56,8 %-lt 2008. aastal 53,9 %-le uurimisperioodil).

(513)   Ning kuigi majanduskriis mõjutas negatiivselt ka Hiina RVst pärit importi ning selle maht langes 2008.–2009. aastal 68 %, siis 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel taastus Hiina RVst pärit import ülikiiresti ning suurenes uurimisperioodi lõpuks 367 %, isegi kui liidu tarbimine kasvas sel ajal vaid 24%. Vähendades uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga ühiku hinda 9 % ja lüües liidu tootmisharus kehtinud hindu alla 20,2 %, suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa 2008. aastast uurimisperioodini 60 % ja jõudis 14,6 %-ni.

(514)   Samal ajal, 2008. aastast uurimisperioodini, langes liidu tootjate sõltumatutele klientidele toimunud müügi maht kokku 12 %. Ajal, mil turg hakkas taastuma, st 2009. aastast uurimisperioodini, suutis liidu tootmisharu suurendada sõltumatutele klientidele toimunud müügi mahtu üksnes 13 %, kuid kaotas oma turuosa 8 %, seega oli suurenenud tarbimisest kasu vaid vähesel määral. Tarbimise taastumine oli kõige kasulikum Hiina RVst pärit impordile, teised turul tegutsejad jäid selles osas kaugele maha.

(515)   Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 9 %. Kuigi pärast 2009. aasta järsku langust hakkasid hinnad taas tõusma, jäid nad 2009. aastast kuni uurimisperioodini pidevalt madalamale tasemele nendest, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul. Liidu tootmisharu ühiku hind ELi sõltumatutele klientidele toimunud müügi puhul langes ainult 3 %, see näitas mõningast vastupidavust Hiina RVst pärit impordi hinnasurvele. Ilmselt suutsid hinnad püsida sel tasemel madala müügimahu ja sellise müügi väiksema kasumlikkuse arvelt, sest kasumlikkus langes 61 % (6,7 %-lt 2008. aastal 2,6 %-le uurimisperioodil).

(516)   Eespool kirjeldatut arvesse võttes tehti järeldus, et Hiina RVst pärit subsideeritud impordi kiire kasv hinnataseme juures, millega liidu tootmisharu hindu pidevalt alla löödi, oli määravaks teguriks liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju puhul ja takistas liidu tootmisharul liidu tarbimise taastumisest täit kasu saada.

6.3.        Muude tegurite mõju

6.3.1.     Import kolmandatest riikidest

Riik || || 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Lõuna-Korea || Kogus (tonnides) || 228 123 || 226 568 || 173 935 || 237 164

|| Indeks (2008=100) || 100 || 99 || 76 || 104

|| Turuosa (%) || 4,4 % || 5,8 % || 3,8 % || 4,9 %

|| Indeks (2008=100) || 100 || 133 || 87 || 112

|| Keskmine hind || 901 || 727 || 846 || 903

|| Indeks (2008=100) || 100 || 81 || 94 || 100

India || Kogus (tonnides) || 159 999 || 149 138 || 155 384 || 141 391

|| Indeks (2008=100) || 100 || 93 || 97 || 88

|| Turuosa (%) || 3,1 % || 3,8 % || 3,4 % || 2,9 %

|| Indeks (2008=100) || 100 || 125 || 111 || 95

|| Keskmine hind || 932 || 667 || 773 || 824

|| Indeks (2008=100) || 100 || 72 || 83 || 88

Teised riigid || Kogus (tonnides) || 249 151 || 158 461 || 124 319 || 167 007

|| Indeks (2008=100) || 100 || 64 || 50 || 67

|| Turuosa (%) || 4,8 % || 4,1 % || 2,7 % || 3,5 %

|| Indeks (2008=100) || 100 || 85 || 57 || 72

|| Keskmine hind || 951 || 809 || 924 || 955

|| Indeks (2008=100) || 100 || 85 || 97 || 100

Kolmandad riigid kokku, välja arvatud Hiina RV || Kogus (tonnides) || 637 274 || 534 167 || 453 637 || 545 562

|| Indeks (2008=100) || 100 || 84 || 71 || 86

|| Turuosa (%) || 12,3 % || 13,8 % || 10,0 % || 11,3 %

|| Indeks (2008=100) || 100 || 112 || 81 || 92

|| Keskmine hind || 929 || 735 || 842 || 898

|| Indeks (2008=100) || 100 || 79 || 91 || 97

Allikas: Eurostat

(517)   Uurimisperioodil moodustas Hiina RVst pärit liitu suunatud import 56 %, teised olulisemad impordiallikad olid India Vabariik 11 %-ga ja Lõuna-Korea 19 %-ga. Erinevalt Hiina RVst pärit impordist vähenes Indiast pärit import hoolimata keskmise hinna järsust langusest (12 %) vaatlusalusel perioodil kokku 12 % ja kaotas turuosa 5 %. Lõuna-Koreast pärit import suurenes vaid 4 %, selle keskmine hind jäi samale tasemele kui 2008. aastal. Indiast pärit impordi turuosa moodustas uurimisperioodil 2,9 %, samas Lõuna- Koreast pärit import säilitas 4,9 % turuosa.

(518)   Muudest riikidest pärit import moodustas 14 % koguimpordist, see vähenes 33 % ja selle keskmine hind püsis 2008. aasta tasemel.

(519)   Kuigi muudest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid alla liidu tootmisharu hinnataset, on sellise impordi mõju ilmselt marginaalne või puudub täiesti. Esiteks ei saanud komisjon mingit teavet, et muudest allikatest pärit impordi puhul oleks tegemist ebaõiglase kaubandusega. Teiseks püsis vastupidiselt Hiina RVst pärit impordile muudest allikatest pärit impordi üldine hinnatase stabiilsemana kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning see tõendab, et liidu tootmisharu suudab sellise impordi turuosaga edukalt konkureerida. Kolmandaks vähenes muudest kolmandatest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil ja on praegugi väga madalal tasemel, seda nii üldiselt kui ka peamiste eksportivate riikide puhul eraldi. Samuti tõendab sellise impordi turuosa vähenemine, et kõnealune import ei saanud põhjustada liidu tootmisharule kahju.

6.3.2.     Liidu tootmisharu eksporditegevus

|| 2008 || 2009 || 2010 || Uurimis-periood

Eksport, Eurostat (tonnides) || 669 790 || 612 204 || 580 477 || 605 760

Indeks (2008=100) || 100 || 91 || 87 || 90

Keskmine hind (eurot/tonn) || 1 068 || 937 || 995 || 1 092

Indeks (2008=100) || 100 || 88 || 93 || 102

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksport || 53 542 || 46 516 || 48 102 || 46 228

Indeks (2008=100) || 100 || 87 || 90 || 86

Keskmine müügihind (euro/tonn) || 1 086 || 826 || 984 || 1 132

Indeks (2008=100) || 100 || 76 || 91 || 104

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike kontrollitud vastused.

(520)   Liidu tootmisharu toodetud orgaanilise kattega terastoodete eksport kolmandatesse riikidesse vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %. Samas oli keskmine hind suhteliselt kõrge ja tõusis vaatlusalusel perioodil 2 %. Eksport moodustas ELi kogutoodangust 15 % ja aitas sellisena kaasa liidu tootmisharu mastaabisäästu saavutamisele ja üldiste tootmiskulude vähendamisele. Seega võib teha järelduse, et liidu tootmisharu eksporttegevus ei saanud olla olulise kahju võimalikuks põhjuseks.

(521)   Seda üldpilti peegeldab valimisse kaasatud liidu tootjate eksport sõltumatutele klientidele kolmandates riikides. Sõltumatute klientide arv vähenes vaatlusalusel perioodil 14 %, ka siin oli ühiku ekspordihind märgatavalt kõrgem (keskmiselt 2–14 % võrra, olenevalt aastast) kui ELis toimuva müügi hind.

6.3.3.     Kaebuse esitajate import Hiinast

(522)   Uurimise ajal ja pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitati väide, et kaebuse esitajad (seotud äriühingute kaudu) olid seotud vaatlusaluse toote impordiga Hiina RVst ja et selline import moodustavat 20–40 % Hiina RVst pärit koguimpordist. Selle väite tõestuseks ei esitatud siiski tõendeid. Olles neid väiteid uurinud, milleks vaadeldi kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud teavet, leiti, et nad importisid uurimisperioodil ainult umbes 10 000 tonni. See näitaja oli põhimõtteliselt kooskõlas kaebuses esitatud andmetega. Tehti kindlaks, et liidu tootjate seotud äriühingud impordivad umbes samas koguses (vastavalt algmääruse artiklile 29 ei kuulu sellised andmed avaldamisele). Selline import kokku moodustab üksnes 2–3 % Hiina RVst pärit koguimpordist. Seega ei saa teha järeldust, et liidu tootmisharu importis Hiina RVst sellistes kogustes või sellisel moel, mis 1) paneks algmääruse artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt kahtluse alla sinna kuuluvate tootjate staatuse liidu tootjana või 2) põhjustaks talle endale kahju. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

6.3.4.     Sisekasutus ja müük suletud turul

(523)   Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharule põhjustas kahju tema seotus järgmise töötlemisetapiga, kus toodeti ehitusmaterjale (nt sandwich-tüüpi kergpaneelid, trapetsikujulised metallplaadid), kas otse samas äriühingus või samasse äriühingute rühma kuuluvas seotud äriühingus. Täpsemalt väideti, et liidu tootmisharu tegi orgaanilise kattega terastooted oma töötlemisettevõtetele kättesaadavaks madalama hinnaga, kui oleks olnud sõltumatutele klientidele pakutud hind, seega subsideeriti neid ettevõtteid grupisiseselt ja anti neile võimalus lüüa töötlemissektoris konkurentide hinnad alla.

(524)   Nagu eespool kirjeldatud, olid sisekasutuse ja suletud turul toimuva müügi puhul keskmised väärtused tonni kohta uurimisperioodil vaid 3 % madalamad kui sõltumatutele klientidele toimuva müügi hinnad. Uurimine näitas ka, et vägagi tõenäoliselt mõjutas subsideeritud impordi tagajärjel tekkinud ebaaus konkurents kaudselt sisekasutust ja müüki suletud turul. Kui liidu tootjate töötlemisettevõtted oleksid saanud väidetavat kasu, siis oleks see peegeldunud suletud turul ja sõltumatutele klientidele toimuva müügi hindade vahelises võrdluses. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(525)   Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CISA uuesti, et liidu tööstus tegi orgaanilise kattega terastooted kättesaadavaks tootmisahela järgmise etapi seotud ettevõtetele „subsideeritud” hinnaga, lüües sel viisil tootmisahela järgmise etapi konkurentide hinnad alla. Sellel vaatamata ei esitatud ühtki tõendit, mis oleks muutnud põhjenduses 524 esitatud komisjoni järeldust selle kohta, et seotud ja sõltumatute müükide hinnavahe oli väike (2 %) ning tegemist polnud enda põhjustatud kahjuga.

(526)   CISA vaidlustas ka andmed orgaanilise kattega terastoodete tootmiskulude kohta, ja täiendavalt orgaanilise kattega terastoodete hinna seotud isikutele. Võttes arvese kuumsukelgalvaanitud rullterase (mis on orgaanilise kattega terastoodete valmistajate lähtematerjal) müügihinda, väidavad nad, et orgaanilise kattega terastoodete tootmiskulud uurimisperioodil ei saanud ületada 900 eurot tonni kohta.

(527)   Esiteks, ei ole selge, millises ulatuses kõiki kulusid, nagu müügi-, üld- ja halduskulud ning finantskulud, arvestati kogukulude koosseisus, millele CISA viitas. Teiseks, komisjon kontrollis orgaanilise kattega terastoodete tootmiskulusid kõikide valimisse kaasatud liidu tootjate puhul ja võib kinnitada, et täielikud tootmiskulud sisaldavad tooraine, töötlemise, katmise, müügi-, üld- ja halduskulusid, finantskulusid jms.

(528)   Seejärel väitis CISA, et orgaanilise kattega terastoodete müük seotud isikutele toimub kahjumiga ja kahjustab sel viisil liidu tööstust. Väite aluseks on kogutootmiskulu (978 eurot tonni kohta) võrdlus seotud müügi keskmise hinnaga (965 eurot tonni kohta).

(529)   Lihtne matemaatiline võrdlus võib tõepoolest tekitada mulje, et seotud müük toimus kahjumiga, see lubaks eeldada, et liidu tööstuse müügi-, üld- ja halduskulud ja muud üldised müügikulud oleksid müügi puhul suletud turul samad mis sõltumatute müükide puhul. Nagu kinnitatakse põhjenduses 493, toimus müük seotud isikutele täiskulude alusel ning sel viisil kattis liidu tööstus nendele müükidele tehtud kulutused.

6.3.5.     Majanduskriis

(530)   Vähemalt osaliselt selgitab majanduskriis ja selle mõju ehitussektorile nõudluse kahanemist ja hinnasurvet vaatlusperioodil. Nagu eespool öeldud, vähenes tarbimine 2009. aastal 25 %. 2010. aastal hakkas aga turg taastuma ja uurimisperioodi lõpuks oli tarbimine suurenenud 24 %.

(531)   Kahju ja põhjusliku seose analüüsimisel vaadeldi siiski 2009. aasta turu jaotust ja sellele järgnevat taastumist (2009. aastast kuni uurimisperioodini) eraldi. Kahju ja põhjusliku seose analüüsimine näitas selgelt, et tarbimise taastumisest sai kasu üksnes Hiina RVst pärit import, mis pidevalt lõi alla liidu tootmisharu hindu ning muutis seega kõigi osalejate võrdsed võimalused kriisist väljatulemiseks lõputuks võitluseks ellujäämise nimel.

(532)   Pärast lõplike järelduste kohta esitatavate märkuste tähtaega märkis üks huvitatud isik, et Belgias on kuulutatud välja ühe tehase sulgemine ning et teistes Belgia tootmisrajatistes on vääramatust jõust tingitud raskused normaalse tootmise ja väljasaatmisega. Huvitatud isik väitis, et see näitab orgaanilise kattega terastoodete tarnekindluse puudumist ELis ning et see on põhjus lubada importijatel ja kasutajatel takistusteta hankida orgaanilise kattega terastooteid EList ja Hiinast.

(533)   Need väited lükatakse tagasi. Arvestades, et tootmisvõimsuse kasutamine on ELis madal, ei ole see küsimus tarneprobleem, sest liidu tootmisharul on piisav tootmisvõimsus. Pealegi ei tootnud Belgias suletavad tootmisrajatised orgaanilise kattega terastooteid. Tarnekindlus on loomulikult oluline, kuid soovitatud tollimaksud ei ole käesoleval juhul mõeldud orgaanilise kattega terastoodete Hiinast tarnimise lõpetamiseks, vaid pelgalt selleks, et hoida ära dumpinguhinnaga tarnimine ELi turule.

6.3.6.     Liigne struktuuriline tootmisvõimsus

(534)   Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharule, mis koosneb peamiselt vertikaalselt ühendatud terasetootjatest, ei põhjustanud kahju mitte Hiina RVst pärit import, vaid et kahju oli tingitud ELi terasetööstuse struktuursetest probleemidest, näiteks ülemäärasest tootmisvõimsusest. Väideti ka, et terasetööstuse koondumine, mis toimus enne vaatlusalust perioodi, tõi kaasa ülemäärase tootmisvõimsuse ja mis tahes kahju oli tingitud liiga suure hulga tootmisettevõtete olemasolust.

(535)   Orgaanilise kattega terastoodete tootmine on tõesti kapitalimahukas ja tootmisharu püsikulud on suhteliselt suured. Enne vaatlusalust perioodi toimunud terasetööstuse koondumine ei tekitanud siiski ülemäärast tootmisvõimsust. Pärast 2009. aastal toimunud vähest tootmisvõimsuse suurendamist vähendas tootmisharu võimsust 2010. aastal ja uurimisperioodil. Tootmisvõimsus uurimisperioodil oli väiksem kui kogu liidu tarbimine ja kui nõudlus uurimisperioodil oleks taastunud 2008. aasta tasemele ning liidu tööstus oleks suutnud suurenenud nõudlust rahuldada, oleks tootmisvõimsuse rakendamine olnud umbes 74 %.

(536)   Ülemäärase tootmisvõimsuse negatiivse mõju saab ainult väga vähesel määral siduda orgaanilise kattega terastoodete tootjatega ELis. Esiteks näitas uurimine, et liidu tootmisharu on ilmselt astunud samme tõhususe säilitamiseks, sest kogu tootmisharu tootlikkus kasvas 6 %. Teiseks, pidev investeerimine tootmisliinidesse ja paindlikkus kasutada neid liine muude toodete tootmiseks aitasid kaasa mastaabisäästu saavutamisele ja püsikulude vähendamisele. Kui valimisse kaasatud äriühingute tootmisvõimsuse rakendamine vähenes vaatlusalusel perioodil 18 %, siis keskmised tootmiskulud (sealhulgas tooraine kulud) suurenesid üksnes 6 %. Seetõttu ei saa teha järeldust, et ülemäärane tootmisvõimsus kõrvaldab põhjusliku seose. Seega lükatakse see väide tagasi.

6.4.        Järeldus põhjusliku seose kohta

(537)   Eespool on näidatud, et Hiina RVst pärit subsideeritud impordi maht ja turuosa suurenesid märkimisväärselt vaatlusalusel perioodil, eelkõige ajavahemikus 2009. aastast kuni uurimisperioodini. Leiti ka, et see import lõi pidevalt alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul, ja seda eriti uurimisperioodil.

(538)   Hiina RVst pärit madala hinnaga subsideeritud impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Olukord halvenes veelgi uurimisperioodil, kui liidu tootmisharu ei suutnud hoolimata tarbimise taastumisest varem kaotatud turuosa tagasi võita ning kasumlikkust tõsta. Muud finantsnäitajad, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus, jäid pidama 2010. aasta tasemele ja tööhõive langes oma madalaimale tasemele.

(539)   Uurides muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, selgus, et need ei kõrvalda Hiina RVst pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(540)   Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus määratleti nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime ja eristati see subsideeritud impordi kahjulikust mõjust, tehakse järeldus, et Hiina RVst pärit subsideeritud import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 6 tähenduses.

7.           LIIDU HUVID

7.1.        Sissejuhatavad märkused

(541)   Kooskõlas algmääruse artikliga 31 uuriti, kas vaatamata eespool kirjeldatud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi teha otsus, et kõnealusel juhul ei ole tasakaalustavate meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide asjaga seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

7.2.        Liidu tootmisharu huvid

(542)   Liidu tootmisharu moodustavad 22 teadaolevat tootjat, kelle toodang moodustab kogu orgaanilise kattega terastoodete toodangu liidus. Tootjad asuvad liidu eri liikmesriikides ja nad annavad seoses vaatlusaluse tootega tööd rohkem kui 5 400 inimesele.

(543)   Ükski neist tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu makromajanduslikest näitajatest näha, koges kogu ELi tootmisharu olukorra halvenemist ja negatiivset mõju, mida põhjustas subsideeritud import.

(544)   Liidu tootmisharu on Hiina RVst pärit subsideeritud impordi tõttu kandnud olulist kahju. Kõik kahjunäitajad liikusid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Mõju oli suur eelkõige koostööd tegevate liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajate, nagu kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse osas. Meetmete puudumisel on majandusolukorra edasine halvenemine liidu tootmisharus vägagi tõenäoline.

(545)   Eeldatakse, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine taastab ELi turul õiglase kaubanduse tingimused ning võimaldab liidu tootmisharul viia orgaanilise kattega terastoodete hinna vastavusse mitmesuguste seotud kulude ja turutingimustega. Võib ka eeldada, et tänu tasakaalustavate meetmete kehtestamisele oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks edaspidi positiivne mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale.

(546)   Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse. See ei oleks jätkusuutlik ei keskmises ega pikemas perspektiivis. Samuti on tõenäoline, et mõni tootja peaks oma tootmisüksused sulgema, sest on vaatlusalusel perioodil väga suuri kahjusid kannatanud. Arvestades tekkinud kahjumit ja tootmisesse vaatlusaluse perioodi alguses tehtud suuri investeeringuid, võib eeldada, et enamik liidu tootjaid ei suudaks tehtud investeeringuid katta, kui meetmeid ei võeta.

(547)   Seega järeldatakse, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

7.3.        Kasutajate ja importijate huvid

(548)   Nagu eespool põhjenduses 14 on märgitud, andsid endast teada viis importijat, kuid ainult kaks neist vastasid küsimustikule. Kaebuses loetletud umbes 100 kasutajast andis oma huvist menetluse suhtes teada 19 kasutajat. Lõpuks esitas küsimustiku vastused 10 äriühingut.

(549)   Kõige aktiivsemad kasutajad ja importijad esitasid ühise kirjaliku esildise ja neid kuulati uurimise vältel mitu korda ära. Allpool on analüüsitud nende peamisi väiteid meetmete kehtestamise kohta.

(550)   Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist saadi märkused importijatelt ja teistelt huvitatud isikutelt. Allpool kirjeldatud asjaoludele uusi üksikasju ei lisatud.

7.3.1.     ELi turu konkurentsivõime

(551)   Kasutajad ja importijad väitsid, et orgaanilise kattega terastoodete turul ELis puudub piisav konkurents ja et Hiina RVst pärit import on vajalik, et orgaanilise kattega terastooteid importivatel ja kasutavatel äriühingutel oleks rohkem kauplemisjõudu. Lisaks väideti, et liidu tootmisharu on oma oligopoolse korralduse kaudu seotud turu kontrollimisega. Liidu tootjad konkureerivad samadel turgudel ja müüvad sageli samadele klientidele või siis teiste liidu tootjate ehitusettevõtetele. Pidades silmas, et peale üksikute etteheidete ei esitatud tõendeid selle kohta, nagu esineks hinnaläbirääkimiste pidamisel raskusi, ning et lisaks viiele liidu tootjate rühmale, kes esitasid kaebuse, tegutses ELis veel 11 orgaanilise kattega terastoodete tootjat, kelle hulgas olid mõned väga suured ettevõtted, ning arvestades, et ka mitmesuguseid teisi impordiallikaid, lükatakse see väide tagasi.

7.3.2.     Tarnedefitsiit

(552)   Kasutajad ja importijad väitsid ka, et meetmete kehtestamine Hiina RVst pärit impordi suhtes tekitab orgaanilise kattega terastoodete turul ELis tarnedefitsiidi. Pidades aga silmas eespool kirjeldatud tarneallikate mitmekesisust, samuti liidu tootmisharu vabu tootmisvõimsusi, ei peeta tõenäoliseks, et selline defitsiit tekkida võiks. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

7.3.3.     Järeldus kasutajate ja importijate huvide kohta

(553)   Kümne koostööd tegeva kasutaja import moodustas uurimisperioodil 7 % Hiina RVst pärit koguimpordist. Uurimine näitas, et kõigil kasutajatel olid mitmed erinevad tarneallikad. Keskmiselt osteti Hiina RVst 15 % kogu orgaanilise kattega terastoodete kogustest, suurimas koguses osteti ELi tootjatelt (73 %) ja 12 % imporditi muudest kolmandatest riikidest. Tõepoolest, tänu sellele, et vaatlusaluse toote suhtes kehtivad väga suures osas ühtsed standardid, on klientide seotus pigem suhteline, ning nii kasutajad kui ka importijad võivad kerge vaevaga tarneallikaid muuta, sest vaatlusaluse toote kvaliteet on ühesugune.

(554)   Uurimine näitas, et kõik koostööd tegevad kasutajad (välja arvatud üks neist) teenisid vaatlusalust toodet kasutavas sektoris kasumit ja nende kasumlikkus uurimisperioodil ulatus olenevalt äriühingust 1 %-st 13 %ni. Nende äriühingute kasumlikkus ei sõltunud oluliselt Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordist.

(555)   Kasutajatele saadetud küsimustike vastuste põhjal hinnati kavandatud meetmete mõju. Seega isegi kui eeldada, et koostööd tegevate kasutajate jaoks läheks käiku halvim võimalik stsenaarium (mis on ebatõenäoline), st olukord, kus hinnatõusu ei õnnestu vältida ning kus kasutajad sõltuksid Hiina RVst pärit impordist samades kogustes kui varem, oleks tollimaksude mõju nende tootmiskuludele selline, et need suureneksid 1 kuni 5 % ja kasumlikkus väheneks 1 kuni 2,8 protsendipunkti enamiku impordi puhul ja 4 protsendipunkti impordi puhul, mille suhtes kehtiks jääktollimaks. Samas on tõenäolisem, et mõju on eespool kirjeldatust tunduvalt väiksem. Hiina RVst pärit import moodustab kasutajate äritegevusest vaid väikese osa. Võib arvata, et tasakaalustavatest meetmetest tulenevat kulude suurenemist saab suhteliselt lihtsalt tarbijatele edasi kanda. Arvestades pealegi seda, et lisaks paljudele ELi tootjatele on ka mitmeid teisi olulisi impordiallikaid, kelle suhtes meetmeid ei kehtestata, näiteks India ja Lõuna-Korea, siis arvatakse, et pärast meetmete kehtestamist hakkavad turul kehtivad hinnad järgima ka neid tegureid.

(556)   Kahe koostööd tegeva importija import moodustas uurimisperioodil Hiina RVst pärit koguimpordist umbes 6 % (kooskõlas algmääruse artikliga 29 jäetakse täpne kogus avalikustamata). Samuti nagu kasutajategi puhul, oli ka importijatel Hiina RV kõrval veel teisigi tarneallikaid. Veel tehti kindlaks, et importijate kasumlikkust mõjutaksid meetmed ilmselt rohkem kui kasutajate oma, seda juhul, kui nad kasutavad importimisel jätkuvalt samu käitumismustreid kui uurimisperioodil. Samas kalduvad importijad olema kauplejatena tegelikkuses isegi paindlikumad kui kasutajad ning kõige tõenäolisem on, et nad on esimesed, kes otsivad alternatiivseid tarneallikaid.

(557)   Osa Hiina RVst pärit impordi kasumist, mida kasutajad ja importijad said, on võimalikuks osutunud Hiina RV eksportijate ebaõiglase hinnadiskrimineerimise tõttu ja mitte loomuliku konkurentsieelise tulemusena. Seega kui subsideeritud impordist tulenevad kaubandusmoonutused kõrvaldatakse ja ELi turul võrdsed võimalused taastatakse, hakkab orgaanilise kattega terastoodete turul taas toimima terve, turumajandustingimustest lähtuv dünaamika ja hinnakujundus, kus teisi turul tegutsejaid (kasutajad, tootjad, lõppkasutajad), kes ei saa subsideeritud impordist vahetut kasu, ei panda ebasoodsamasse seisu.

7.4.        Järeldus liidu huvide kohta

(558)   Eeltoodut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes meetmete võtmata jätmist.

8.           LÕPLIKUD TASAKAALUSTAVAD MEETMED

8.1.        Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(559)   Subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada tasakaalustavad meetmed, et subsideeritud import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(560)   Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud subsiidiumimarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(561)   Kahjustava subsideerimise mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama ELi tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada seda liiki ELi tootmisharu samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st subsideeritud impordi puudumisel. Otsustati, et kasumi arvutamisel, mida võiks saavutada subsideeritud impordi puudumisel, lähtutakse 2008. aastast, mil liidu turul ei olnud veel nii palju Hiina RVst pärit importi. Seega leitakse, et 6,7 %-list käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava subsideerimise puudumisel eeldatavalt saavutada.

(562)   Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 6,7 %-line kasumimarginaal tootmiskuludele.

(563)   Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus; selleks võrreldi Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate kehtestatud kaalutud keskmist impordihinda, mida oli impordikulude ja tollimaksude arvesse võtmiseks vajalikul määral kohandatud, mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud kõik erinevused protsendimäärana võrreldud tooteliikide keskmisest CIF-impordihinnast.

(564)   Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist vaidlustasid huvitatud isikud 6,7 % suuruse kasumimarginaali kasutamise liidu tööstuse sihtkasumina ja 2008. aasta valimise kasumlikkuse representatiivseks aastaks. Siiski võib nende väidet, et liidu tööstuse 2008. aasta kasumit mõjutas finantskriis, mis muutis 2008. aasta erakordseks, pidada viiteks asjaolule, et 2008. aasta kasum on madalam tööstuse eeldatud kasumist normaalsel aastal. See väide lükatakse tagasi, sest puuduvad tõendid selle kohta, kui suur oleks olnud liidu tootmisharu kasum, kui finantskriisi poleks tekkinud.

(565)   Huvitatud isikud osutasid ka faktile, et Hiinast saabuva impordi maht oli kõige madalam pigem 2009. aastal kui 2008. aastal. Aga et liidu tööstus ei olnud 2009. aastal kasumlik, siis on võimatu kasutada 2009. aasta andmeid liidu tööstuse sihtkasumi määratlemiseks.

(566)   CISA väitis veel, et sõltumatutele klientidele müügi kasumit 2008. aastal ei saa kasutada sihtkasumina, sest sellel aastal oli hinna erinevus seotud ja sõltumatute müükide vahel suurim. See väide lükati tagasi, sest see hinna erinevus ei ole oluline sõltumatutele klientidele teostatud müügi kasumi arvestamisel

(567)   CISA tegi ettepaneku võtta sõltumatutele isikutele orgaanilise kattega terastoodete müügi sihtkasumi aluseks liidus rahvusvahelise korporatsiooni ArcelorMittal keskmine üldine kasum aastatel 2010 ja 2011. Seda ei peetud usaldusväärseks allikaks kasumi puhul, mis saadakse orgaanilise kattega terastoodete müügist liidus dumpinguga importtoodete puudumise olukorras, sest ArcelorMittali kontserni kogu maailmast saadud kasum ei esinda kindlasti tüüpiliselt orgaanilise kattega terastoodete müügi kasumit liidus.

(568)   Üks huvitatud isik vaidlustas komisjoni metoodika turuhinnast madalama müügi marginaali arvutamiseks. Vaidlustamine põhines siiski ekslikul ettekujutusel, et komisjon arvutas turuhinnast madalama müügi marginaali, arvestades liidu tootmisharu keskmise kasumi (2,6 %) uurimisperioodil turuhinnast maha, et teha kindlaks kasumilävi (st hind, mis tähendaks nullkasumit) ja lisades siis selle „kasumilävele” sihtkasumi.

(569)   Komisjon arvutas turuhinnast madalama müügi marginaali, lisades sihtkasumi iga tooteliigi tootmiskulule. Huvitatud isiku osutatud metoodika on ekslik, sest keskmist kasumit 2,6 % ei saadud automaatselt kõikide äriühingute (mille andmeid kasutati) kõikide tootemudelite iga müügi puhul.

(570)   Üks huvitatud isik vaidlustas ka komisjoni kahjuarvestused. Arvestades, et sellel isikul ei olnud täielikku juurdepääsu andmetele, mida komisjon kasutas kahjumimarginaali arvutamiseks, püüdis isik seda arvutada oma jõul, võttes aluseks talle teada oleva hinna erinevuse turul alumiiniumi-tsingi seguga kaetud ja tsingiga kaetud pinna vahel, ja sai tulemuseks 50 USD/mt. See puudulikel andmetel põhinenud „ümberarvestus” andis tulemuseks madalama kahjumimarginaali kui komisjoni arvutatud ja avalikustatud marginaal.

(571)   Nende väited lükati tagasi, sest mõlema eksportiva tootja ning liidu tootmisharu täielike andmete analüüs ei andnud tulemuseks väidetavat hinnaerinevust. Seetõttu olgu rõhutatud, et andmed, mida huvitatud isik kasutas, olid puudulikud ja neile toetudes polnud võimalik komisjoni kahjuarvestuse tulemust korrata.

8.2.        Lõplikud meetmed

(572)   Arvestades järeldusi subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta ning kooskõlas algmääruse artikliga 15 tuleks vastavalt madalama tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast imporditava orgaanilise kattega terastoodete suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks, mis oleks subsiidiumi- ja kahjumarginaalide kõige madalamal tuvastatud tasemel. Sellisel juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada vastavalt kindlaksmääratud subsiidiumimarginaali tasemele. Eelnevat arvesse võttes määrati kehtestatavad tollimaksumäärad järgmiselt:

Äriühingu nimi || Subsiidiumi-marginaal || Kahjumarginaal || Tasakaalustav tollimaks

Zhangjiagang Panhua Steel Strip Co., Ltd; Chongqing Wanda Steel Strip Co., Ltd; Zhangjiagang Free Trade Zone Jiaxinda International Trade Co., Ltd || 29,7% || 55,8% || 29,7%

Zhejiang Huadong Light Steel Building Material Co. Ltd; Hangzhou P.R.P.T. Metal Material Co., Ltd || 23,8% || 29,7% || 23,8%

Union Steel China || 26,8% || 13,7% || 13,7%

Muud koostööd tegevad äriühingud || 26,8% || 43,0% || 26,8%

Jääktollimaks || 44,7% || 58,3% || 44,7%

(573)   Käesolevas määruses äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed tasakaalustavad tollimaksumäärad on määratud kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need uurimise käigus kõnealuste äriühingute puhul kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole artiklis 1 konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(574)   Mis tahes taotlus äriühingu suhtes individuaalse tasakaalustava tollimaksu määra kohaldamiseks (näiteks pärast juriidilise isiku nime muutmist või uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile[104] koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise ning omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksuste loomisega. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(575)   Et tagada tasakaalustava tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit orgaanilise kattega terastoodete (st legeerimata või legeeritud terasest (v.a roostevaba teras) lehtvaltstoodete, mis on vähemalt ühelt poolt värvitud, lakitud või plastiga kaetud, v.a ehituses kasutatavad sandwich-tüüpi kergpaneelide, mis koosnevad kahest metallplaadist, mille vahel on stabiliseeriv isolatsioonimaterjal, ning tsingitolmuga pinnatud toodete (tsingiga rikastatud värv, mis sisaldab tsinki 70 % massist või rohkem) ja mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7210 70 80, ex 7212 40 80, ex 7225 99 00, ex 7226 99 70 (TARICi koodid 7210 70 80 11, 7210 70 80 91, 7212 40 80 01, 7212 40 80 21, 7212 40 80 91, 7225 99 00 11, 7225 99 00 91, 7226 99 70 11 ja 7226 99 70 91) alla) impordi suhtes.

2. Lõplik tasakaalustav tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing || Tollimaks || TARICi lisakood

Union Steel China || 13,7% || B311

Zhangjiagang Panhua Steel Strip Co., Ltd; Chongqing Wanda Steel Strip Co., Ltd; Zhangjiagang Free Trade Zone Jiaxinda International Trade Co., Ltd || 29,7% || B312

Zhejiang Huadong Light Steel Building Material Co. Ltd; Hangzhou P.R.P.T. Metal Material Co., Ltd || 23,8% || B313

Angang Steel Company Ltd || 26,8% || B314

Baoutou City Jialong Metal Works Co., Ltd || 26,8% || B317

Changshu Everbright Material Technology Co., Ltd || 26,8% || B318

Changzhou Changsong Metal Composite Material Co., Ltd || 26,8% || B319

Inner Mongolia Baotou Steel Union Co., Ltd || 26,8% || B321

Jigang Group Co., Ltd || 26,8% || B324

Maanshan Iron & Steel Company Limited || 26,8% || B325

Qingdao Hangang Color Coated Sheet Co., Ltd || 26,8% || B326

Shandong Guanzhou Co., Ltd || 26,8% || B327

Shenzen Sino Master Steel Sheet Co., Ltd || 26,8% || B328

Tangshan Iron & Steel Group Co., Ltd || 26,8% || B329

Tianjin Xinyu Color Plate Co., Ltd || 26,8% || B330

Wuhan Iron and Steel Company Limited || 26,8% || B331

Zhejiang Tiannu Color Steel Co., Ltd || 26,8% || B334

Kõik muud äriühingud || 44,7% || B999

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       president

[1]               ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

[2]               ELT C 52, 22.2.2012, lk 4.

[3]               ELT C 373, 21.12.2011, lk 16.

[4]               ELT L 252, 19.9.2012, lk 33.

[5]               11. märtsi 2011 dokument WT/DS379/AB/R.

[6]               Apellatsioonikogu aruande punkt 317.

[7]               Apellatsioonikogu aruande punkt 290.

[8]               Apellatsioonikogu aruande punkt 297.

[9]               Terasetööstuse 12. viisaastaku plaani ingliskeelse versiooni lk 33.

[10]             Hiina Rahvavabariigi seaduse (mis käsitleb ettevõtete riigi omandis olevat vara) artikkel 36 sätestab: „Riigi osalusega ettevõte täidab investeerides riikliku tööstuspoliitika eesmärke,…”.

[11]             Dokumendi „Riikliku tähtsusega ettevõtete investeeringute järelevalve ja haldamise esialgsed meetmed” artikkel 6 sätestab: „Arengukavade ja riikliu tööstuspoliitika eesmärkide täitmist jälgitakse nii ettevõtete investeerimistegevuse puhul kui ka SASACi järelevalve ja halduse kohaldamise puhul ettevõtete investeerimistegevusele”.

[12]             Dokumendi „Riikliku tähtsusega ettevõtete arengustrateegiate ja plaanide haldamise meetmed” artikli 13 lõiked 1 ja 2.

[13]             Hiina asepeaminister Zheng Peiyan ütles, et terasepealinna üleviimine Hebeisse on tähtis poliitiline otsus, mille langetasid Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu (Xinhua uudisteagentuur, 23. oktoober 2005).

[14]             vt nt „Hiina kiidab heaks Anshan Steel’i ühinemise Panzhihuaga, http://www.reuters.com/article/2010/05/25/us-china-steel-merger-idUSTRE64O2G020100525

Hiina suurim terasetootmisettevõtete ühinemine, http://www.chinadaily.com.cn/bizchina/2010-04/19/content_9747309.htm

Neli Hiina terasetootmisettevõtet lepivad ühinemises kokku, http://online.wsj.com/article/SB10001424052748703792704575366830150284538.html

Uus teraserühm moodustatud ühinemise teel Hiina Hubei provintsis, http://www.steelorbis.com/steel-news/latest-news/new-steel-group-formed-by-merger-in-chinas-hubei-province-685647.htm.

[15]             „…meie arvates võivad tõendid selle kohta, et valitsus kontrollib üksust ja selle toimimist sisuliselt, tõendada teatud tingimustes ka seda, et asjassepuutuval üksusel on täidesaatev võim ja ta teostab seda võimu valitsuse ülesandeid täites.“ Apellatsioonikogu aruande DS379 punkt 318.

[16]             Lisas loetletud 17 äriühingut kuuluvad Hiina kõige suuremate riigi omandis olevate terasetootmisettevõtete hulka.

[17]             nt http://en.wikipedia.org/wiki/Shougang_Corporation, http://en.wikipedia.org/wiki/Hebei_Iron_and_Steel, http://companies.china.org.cn/trade/company/559.html, http://companies.china.org.cn/trade/company/557.html etc.

[18]             Dokumendi „Ettevõtete riigi omandis olevate varade järelevalve ja haldamise ajutised meetmed” artikkel 7 sätestab: „rahvavabariigi erineva tasandi valitsusorganid täidavad rangelt seadusi ja eeskirju riigi omandis olevate varade haldamise kohta, peavad kinni valitsuse avalike asjade korraldamise ülesande ja riigi omandis olevate varade käsutamise lahususe põhimõttest, ning peavad kinni valitsusasutuste ja ettevõtete lahususe ning omandi- ja haldusõiguse lahususe põhimõttest. Riigi omandis olevate varade järelevalvet ja haldust teostavad asutused ei täida valitsuse funktsiooni avalike asjade korraldamisel, ja muud valitsusasutused ja -organid ei täida riigi omandis olevate varade käsutaja ülesandeid".

[19]             Riigiettevõtete koht Hiina terasetööstuses – Hiina turu moonutused riigisisesest ja rahvusvahelisest perspektiivist, Think!Desk 2009. aasta uurimus – China research & Consulting for Eurofer, Hiina riigiettevõtete ja riigikapitalismi analüüsid, 2011, Capital Trade Incorporated, koostatud USA-Hiina majandus- ja julgeolekuküsimuste komisjoni jaoks.

[20]             Hiina RV seaduse, mis käsitleb ettevõtete riigi omandis olevat vara, artiklid 22, 27, 29.

[21]             Riigiettevõtete koht Hiina terasetööstuses – Hiina turu moonutused riigisisesest ja rahvusvahelisest perspektiivist, Think!Desk 2009. aasta uurimus – China research & Consulting for Eurofer, Hiina riigiettevõtete ja riigikapitalismi analüüsid, 2011, Capital Trade Incorporated, koostatud USA-Hiina majandus- ja julgeolekuküsimuste komisjoni jaoks, ning kaebuse 10. lisa.

[22]             Terasetööstuse 12. viisaastaku (arengu)plaan, neljanda jao jaotis VII – Ühinemiste ja ümberkorralduste kiirendamine.

[23]             Kaebuse lk 108–109.

[24]             Nt Chongqing Iron and Steel veebisait (http://en.cqgtjt.com/)„Baosteel veebisait (http://www.baosteel.com/group_e/01news/ShowArticle.asp?ArticleID=2553)

[25]             Näiteks „Üleriiklike ettevõtete investeeringute järelevalve ja haldamise esialgsed meetmed”, „Meetmed tsentraalettevõtete arengustrateegiate ja plaanide haldamiseks”, Hiina Rahvavabariigi seadus ettevõtete riigi omandis oleva vara kohta, Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldus nr 35 – Raua- ja terasetööstuse arengupoliitika.

[26]             DS 379 AB aruande punkt 441.

[27]             DS 379 AB aruande punkt 444.

[28]             Hiina RV valitsus esitas tabeli riigiettevõtete ja eraettevõtete kuum- ja külmvaltsitud terase toodangut iseloomustavate arvudega, kuid kontrollimise ajal selgus, et tabel ei ole täielik, ning HRV valitsus keeldus esitamast tabeli koostamisel kasutatud teavet, mis oleks võimaldanud asjakohast kontrollimist.

[29]             Nelja Hiina eksportiva tootja vastused (2 valimi hulgas, 2 vabatahtlikku vastust) käsitlesid kuum- (ja külm)valtsitud terase ostmist. Teiste uurimisorganite läbi viidud sarnaste uurimiste tulemused kinnitavad neid andmeid. Näiteks USA föderaalne kaubandusministeerium (USDOC) tegi kindlaks, et varem tootsid riigiettevõtted Hiinas kuumvaltsitud terastooteid järgmistes vahekordades: terasest kõrgsurveballoonid (70 %), traatvõrk (USDOC tuvastas, et valitsusasutused andsid uurimisperioodi jooksul suurema osa kuumvaltsitud toodetest), õhukese seinaga nelikanttorud (70,81 %).

[30]             Maailma terasetoodangu teatmiku kohaselt on Hiina külmvaltsitud terase toodang umbes 81 035 000 tonni aastas ja avalikult kättesaadava omandit käsitleva teabe kohaselt toodavad sellest umbes 57 490 000 tonni riigiettevõtted.

[31]             Riigiettevõtete ja eratarnijate hinnad erinesid uurimisperioodi jooksul keskmiselt ainult 3,75 % võrra.

[32]             Korralduse nr 35 artikkel 18 – Importtehnoloogiate ja -seadmete kasutamise põhimõtted: ettevõtteid julgustatakse kasutama omamaiseid seadmeid ja tehnoloogiaid ning vähendama eksporti.

Korralduse nr 35 artikkel 20 – Raua- ja terasesektori ettevõtteid julgustatakse ühinema rühmadesse ning läbi viima strateegilisi ümberkorraldusi liitude moodustamise kaudu võimsate ettevõtete vahel …

[33]             Korralduse nr 35 artikkel 22 – Investeerimiskavatsused raua ja terase projektidesse esitatakse läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks riiklikule arengu- ja reformikomisjonile kooskõlas kehtivate eeskirjadega

Korralduse nr 35 artikkel 23 – Hiina raua- ja terasetööstusse investeerivatel välisinvestoritel ei ole lubatud äriühingus omandada kontrollivat osalust.

[34]             Korralduse nr 35 artikkel 24 – Juhul kui projekt ei vasta raua- ja terasetööstuse arengupoliitikas sätestatud tingimustele ja seda pole läbi vaadanud ega kinnitanud riigimaa ja -ressursside ministeerium, või kui läbivaatamine ja kinnitamine ei vasta ettenähtud tingimustele, ei ole riigimaa ja -ressursside ministeeriumil lubatud teha maakasutusõiguse vormistustoiminguid ning tööstus- ja kaubandusministeeriumil pole lubatud vastu võtta projekti registreerimistaotlust, kaubandusministeeriumil pole lubatud kinnitada selle lepingut ja asutamisdokumenti, finantsasutusel pole lubatud anda laenu või mis tahes vormis krediiditoetust …

Korralduse nr 35 artikkel 25 – Finantsasutus peab kesk- ja pikaajaliste laenude andmiseks põhivara investeeringuteks rauasulatus-, terasesulatus- ja terase valtsimisprojektidesse vastama raua- ja terasetööstuse arengupoliitikas sätestatud tingimustele ning tugevdama oma riskijuhtimist.

[35]             Artikkel 30 – Juhul kui kaks või rohkem omamaist ettevõtet konkureerivad pingeliselt välismaise ressursi kasutamise pärast, võib riik haldusmeetmete kaudu sundida ettevõtteid ühiselt tegutsema või valida välja ühe ettevõtte, millel lubatakse teha investeeringuid, et vältida pahatahtlikku konkurentsi.

[36]             Terasetööstuse 12. viisaastaku plaani kolmanda jao lõike III punkt 6 – Tööstusklastrite tasand: oluliselt vähendada terast tootvate ettevõtete arvu, suurendada esikümnesse kuuluvate terasetootjate riiklikku kogutoodangut 48,6 % kuni 60 %.

Tööstus- ja terasesektori 12. viisaastaku plaani kolmanda jao jaotis V – Tööstuse struktuuri optimeerimine

Peatükk kirjeldab, kuidas raua- ja terasetööstus tuleks ümber korraldada ühinemiste, ümberpaigutamiste, tootmisvõimsuste kontrolli, teatud provintsides tootmise piiramise ja teistes provintside toetamise kaudu.

[37]             Kaebuse 24. lisa – kogum asjakohaseid väljavõtteid mitmetest plaanidest ja õigusaktidest.

[38]             Nt teatas Jiangsu Shagang Group oma veebilehel (http://www.sha-steel.com/eng/index.html): Shagang Group rakendab kohusetundlikult riiklikku terasetööstuse arengupoliitikat. Juhindudes arengu teaduslikust perspektiivist, rakendab Shagang jätkusuutlikku arengustrateegiat, liigub mööda industrialiseerimise uut teed, kiirendab muudatusi ja tõstab oskustaset, edendab intensiivselt tootmise struktuuri ümberkorraldamist, jätkab oma tööstusliku järjepidevuse arendamist, pöörab piisavat tähelepanu tugiettevõtetele, loob kaasaegse logistikasüsteemi, rakendab kapitalitehingud, täiustab pidevalt oma üldist konkurentsivõimet, et muuta Shagang veel täiuslikumaks, tugevaks ja pädevamaks ning annab oma parima, et luua Shagangi kui „100 aastase vabriku” brändi kuulsus. Ka Shagangi töötajad teevad uusi pingutusi harmoonilise Jiangsu ülesehitamiseks ja Hiina muutmiseks võimsaks teraseriigiks.

[39]             Apellatsioonikogu aruanne, USA – dünaamiliste muutmälude tasakaalustava tollimaksu kehtestamise uurimine, punktid 111 ja 116.

[40]             Vaidlusasi nr DS194 USA – Meetmed ekspordipiirangute käsitamiseks subsiidiumidena (paneeli aruanne 29. juunist 2001).

[41]             Vaekogu aruande punktid 8.28–8.30. Ehkki valitsuse „meedet” määratleti algselt kui „selgesõnalist ning jaatavat”, leidis apellatsioonikogu oma järeldustes, et see standard võib olla liiga jäik.

[42]             Tööstuse, ettevõtluse, meelelahutuse või kaubanduslike eluasemete jms jaoks kasutatav maa, samuti maa, millel on kaks või rohkem kavandatud kasutajat, võõrandatakse enampakkumise, pakkumiskutse esitamise või muu avaliku hanke kaudu.

[43]             NDRC korralduse nr 35 (raua- ja terasetööstuse arengupoliitika) artikkel 24 sätestab: kui projekt ei vasta raua- ja terasetööstuse arengupoliitika nõuetele ja seda ei ole nõuetekohaselt läbi vaadatud ja kinnitatud või läbivaatamine ja kinnitamine ei vastanud nõuetele, ei ole riiklikul maa ja ressursside ministeeriumil lubatud teha maaõiguse vormistustoiminguid.

[44]             George E. Peterson, Land leasing and land sale as an infrastructure-financing option (Maa rendile andmine ja maa müük kui infrastruktuuri rahastamise vahend), Maailmapanga poliitikauuringu töödokument 4043, 7.11.2006.

[45]             Deutsche Banki 2006. aasta uurimus Hiina pangandussektori kohta.

[46]             Dokument WT/TPR/S/230, lk 79, ja dokument WT/TPR/C/264, lk 122.

[47]             Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 452/2011, 6. mai 2011, millega kehtestatakse lõplik subsiidiumivastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes.

[48]             http://www.dbresearch.com/PROD/DBR_INTERNET_EN-PROD/PROD0000000000204417.PDF.

[49]             Dokument WT/TPR/S/230 lk 79, aprill 2010.

[50]             Dokument WT/TPR/S/264 lk 122, juuli 2012.

[51]             Sealsamas.

[52]             Teave pärineb 2006. aastal Deutsche Banki poolt läbi viidud Hiina pangandussektori uuringust, lk 3–4.

[53]             Teave pärineb Hiina Rahvapanga monetaarpoliitika analüüsi grupi koostatud aruandest Hiina rahanduse kohta 2010. aasta teises kvartalis (China Monetary Report Quarter Two, 2010), 5. august 2010, lk 10.

[54]             Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 452/2011 põhjendused 87 ja 90.

[55]             Vt järeldust avaliku sektori asutuste kohta, põhjendus 53.

[56]             Kommertspanganduse seaduse artikkel 34.

[57]             IMFi töödokument „Progress in China's Banking Sector Reform: Has Bank Behaviour Changed?”, WP/06/71, märts 2006, (vt lk 3–4, 13, 18–20).

[58]             IMFi töödokument „Interest Rate Liberalization in China“, WP/09/171, august 2009, (vt lk 3–4, 21–23).

[59]             IMFi riigiaruanne Hiina Rahvavabariigi kohta: 2010, artikkel IV „Consultation”, nr 10/238, juuli 2010, (vt lk 22, 24 ja 28–29).

[60]             OECD 2010. aasta Hiina majanduse ülevaade, veebruar 2010, (vt ptk 3, lk 71, 73–81, 97).

[61]             OECD, „China's Financial Sector Reforms”, majandusüksuse töödokument nr 747, ECO/WKP (2010) 3, 1 veebruar 2010, (vt lk 2, 8–15, 36).

[62]             Artiklid 16, 24 ja 25.

[63]             Märgukirjas, milles käsitletakse kümne võtmetähtsusega majandussektori kohandamist ja taaselavdamist Hubei provintsis, soovitatakse „kaasata tööstuse arendamiseks aktiivselt provintsipoolset toetavat finantskapitali, optimeerida kapitaliinvesteeringuid, olla mitmesugusel toetaval moel innovaatiline. Suurendada ja tõhustada toetusi innovatsiooniks ja tehniliseks progressiks raua- ja terasetööstuses…“, „Kasutada finantsmeetmeid, et soodustada sektori konsolideerimist, ning muuta ühinemisteks ja ülevõtmisteks rahastuse saamine konkurentsivõimelistele ettevõtetele lihtsamaks“, „Viia ellu võtmetähtsusega sektorite toetamise kavad. Raua- ja terasetööstus: kõik finantseerimisasutused peavad tõhustama ja optimeerima krediiditeenuseid terase- ja mitteraudmetallide tööstuse süvatöötlusprojektidele, et rahuldada asjaomaste ettevõtjate finantsvajadused seoses investeeringute, ekspordi ja muude tähtsaimate valdkondadega” jms.

[64]             Üksikasjalikes eeskirjades terasetööstuse kohandamise ja taaselavdamise kava elluviimiseks (2009) sätestatakse „rahalise toetuse suurendamine võtmetähtsusega, tugisambaks olevatele ettevõtjatele”.

[65]             Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 452/2011 (millega kehtestatakse lõplik subsiidiumivastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes) artikkel 116, ELT L128, 14. mai 2011.

[66]             Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 452/2011 (millega kehtestatakse lõplik subsiidiumivastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes) artikkel 117, ELT L128, 14 mai 2011.

[67]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumis, mis käsitleb ümmarguse läbilõikega süsinikterasest keevistorusid nafta- ning gaasimagistraalide jaoks (lk 26) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24.11.2008).

[68]             „Teatavad terasrattad Hiina Rahvavabariigist”, esialgse tasakaalustava tollimaksu määramine, 6. september 2011, USA Föderaalregister, dokument number 2011-22720.

[69]             Mõlemad kavad on seotud sarnase tulumaksusoodustuse rakendamisega samas geograafilises piirkonnas.

[70]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 3. juuni 2010. aasta otsus-memorandumis terasvõrgu kohta (lk 25) (Föderaalregister, kd 75, kd 111, lk 32902, 10.6.2010).

[71]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 12. juuni 2009. aasta otsus-memorandumis teatavate muruniiduki taha haagitavate haagiste ja nende teatavate osade kohta (lk 11) (Föderaalregister, kd 74, nr 117, lk 29180, 19. juuni 2019).

[72]             Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 452/2011 põhjendused 125–136, ELT L128, 14. mai 2011.

[73]             Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 452/2011 (millega kehtestatakse lõplik subsiidiumivastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes) põhjendused 137–147, ELT L128, 14. mai 2011.

[74]             Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 452/2011, põhjendused 148–159, ELT L128, 14. mai 2011.

[75]             Hiina Rahvavabariigist imporditava kaetud lehtmetalli tasakaalustava tollimaksu uurimise probleemid ja otsus-memorandum lõpliku otsuse vastuvõtmiseks, 17. oktoober 2007; USA Föderaalregister, C-570-907.

[76]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 28. mai 2010. aasta otsus-memorandumis teatud terasvõrede kohta (lk 18) (Föderaalregister, kd 75, nr 109, lk 32362, 8. juunist 2010)

[77]             Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 452/2011 (ELT L 128, 14.5.11) põhjendused 172–181.

[78]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 28. mai 2010. aasta otsus-memorandumis teatud terasvõrede kohta (lk 18) (Föderaalregister, kd 75, nr 109, lk 32362, 8.6.2010).

[79]             Nt Hiina teaduste akadeemia kõrgtehnoloogia tootmisharude konverents, 11.11.2002, vaidlusküsimused ja otsus-memorandum lõpliku tasakaalustava tollimaksu määramise kohta: OTR rehvid Hiina RVst, 18. aprill 2011; USA föderaalregister, C-570-913, lk 24.

[80]             Vaidlusküsimused ja otsus-memorandum lõpliku tasakaalustava tollimaksu otsuse kohta: Laminaatkotid Hiina RV jaoks, 16. juuni 2008; USA föderaalregister, C-570-917, lk 27; vaidlusküsimused ja otsus-memorandum lõpliku tasakaalustava tollimaksu otsuse kohta: kvaliteetsest süsinikterasest ümmarguse ristlõikega keevistorud Hiina RVst, 23. märts 2009, USA föderaalregister, C-570-936, lk 18; vaidlusküsimused ja otsus-memorandum lõpliku tasakaalustava tollimaksu otsuse kohta: õhukesed nelinurksed torud Hiina RVst, 13. juuni 2008, USA föderaalregister, C-570-915, lk 13.

[81]             Nõukogu 6. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 452/2011 (millega kehtestatakse lõplik subsiidiumivastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes) põhjendus 202.

[82]             Teatavad Hiina RVst pärit süsinikterasest ja legeeritud terasest õmbluseta tooted, magistraaltorud ja survetorud, lõplik kinnitav tasakaalustav tollimaksu otsus, 21 september, 2010, USA föderaalregister köide 75, nr 182, lk 57444.

[83]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 10. septembri 2010. aasta otsus-memorandumis teatud õmblusteta süsinikterase ja legeeritud margiterase, magistraaaltorude ja survetorude kohta (lk 20–21) (Föderaalregister, kd 75, nr 182, lk 57444, 21.9.2010).

[84]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumis süsinikterasest ümmarguse läbilõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 20–21) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24.11.2008).

[85]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumis süsinikterasest ümmarguse läbilõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 23) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24.11.2008).

[86]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 17. novembri 2008. aasta otsus-memorandumis süsinikterasest ümmarguse läbilõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 23) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24.11.2008).

[87]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA otsus-memorandumis, 17. novembrist 2008 margitähisega süsinikterasest ümmarguse läbilõikega keevistorude (magistraaltorude) kohta (lk 23) (Föderaalregister, kd 73, nr 227, lk 70961, 24.11.2008.

[88]             Hiina Rahvavabariigist pärit keermestatud terastross eelpingestatud raudbetooni pingearmatuuri jaoks, Esialgselt kinnitatud tasakaalustava tollimaksu määramine, 2.11.2009, USA Föderaalregister, dokument nr E9-26322, lk 56576–56592.

[89]             Subsiidiumisumma arvutamise metoodikat kirjeldatakse USA 14. mai 2010. aasta otsus-memorandumis eelpingestatud raudbetooni pingearmatuuri keermestatud terastrossi kohta (lk 35) (Föderaalregister, kd 75, nr 98, lk 28557, 21.5.2010).

[90]             Vaekogu aruanne Hiina kohta – Tasakaalustavate ja dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine Ameerika Ühendriikidest pärit elektrotehnilisest terasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodetele.

[91]             Sealsamas.

[92]             Vaekogu aruanne Hiina kohta – Tasakaalustavate ja dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine Ameerika Ühendriikidest pärit elektrotehnilisest terasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodetele

[93]             Riiginõukogu otsus nr 40 ajutiste meetmete kehtestamise ja rakendamise kohta struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses

[94]             Vaekogu aruanne Hiina kohta – Tasakaalustavate ja dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine Ameerika Ühendriikidest pärit elektrotehnilisest terasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodetele

[95]             Komisjoni arusaamise kohaselt oleks selline loetelu olnud ammendav ning täielikult välistanud kontrollimise paindlikkuse ja teinud võimatuks hilisemate küsimuste või kontrollimise käigus käsitletud väidete või faktide põhjal tekkinud küsimuste esitamise.

[96]             Hiina RV valitsusele saadetud puudustele viitava kirja küsimus 5.12

[97]             Apellatsioonikogu aruanne USAs – dünaamiliste muutmälude suhtes tasakaalustava tollimaksu kehtestamise uurimine: volitamine ja juhiste andmine ei kata „situatsiooni, kus valitsus sekkub mingil viisil turule, millel võib olla või mitte olla konkreetne tagajärg lihtsalt antud faktiliste asjaolude alusel ja selle turu osaliste vaba valiku teostamisele. Nimetatud valitsuse „volitamine” või „juhiste andmine” ei saa olla tahtmatu või lihtsalt valitsuse korraldustegevuse kõrvaltulemus.”

[98]             Riigiettevõtete suur mõju pankadele, määratud intressidega tagatud marginaalid, ikka veel piiratud vastutus ja valmisolek laenumäärade eristamisel koos arengu endastmõistetava juhtimise ja uute laenude kohta juhiste andmisega kahjustavad pankade tõhusa krediidiriskijuhtimise arengut. Tähtis on, et pankadel oleksid vahendid ja motiivid laenuotsuste tegemiseks üksnes kaubanduslike eesmärkide põhjal.

[99]             Suur osa pangandussektorist on riigi omandis, samuti nagu pankade ärikliendibaas. Riik kui peamine osanik määrab kõikide suurte pankade juhtkonna. Selgepiirilise hoiuste tagamise süsteemi ja otsustusraamistiku puudumise tõttu tagab riik endastmõistetavalt kõik hoiused. Riigi tugev osalus finantssüsteemi paljudes sõlmpunktides vähendab turudistsipliini, nõrgestab äriühingute juhtimist ja tekitab arvatavasti nõrku eelarvekitsendusi.

[100]            2011 Rahvusvaheline Valuutafond, november 2011, IMFi riigiaruanne nr 11/321, Hiina Rahvavabariik: finantssüsteemi stabiilsuse hinnang

[101]            Teabe allikas http://www.taiwanembassy.org/be/ct.asp?xItem=306196&CtNode=3382&mp=102&xp1= ja http://en.wikipedia.org/wiki/Taiwan

[102]            Teabe allikas http://en.wikipedia.org/wiki/Jiangsu; http://en.wikipedia.org/wiki/Zhejiang#Economy ja http://en.wikipedia.org/wiki/Chongqing#Economy

[103]            Teabe allikas https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder

[104]            European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, B-1049 Brussels.