(1)

Euroopa Liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas ühismeetmete kaudu, mida võetakse seoses sisepiiride ületamise, piirikontrolliga välispiiril ja ühise viisapoliitikaga ning mis moodustavad osa mitmekihilisest süsteemist , mille eesmärk on lihtsustada seaduslikku reisimist ja tõkestada ebaseaduslikku rännet.

(1)

Euroopa Liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõige 3) tuleks saavutada muu hulgas ühismeetmete kaudu, mida võetakse seoses sisepiiride ületamise, piirikontrolliga välispiiril ja ühise viisapoliitikaga ning mis moodustavad osa lähenemissüsteemist , mis võimaldaks andmete vahetamist, täielikku teadlikkust olukorrast ning mille eesmärk on lihtsustada seaduslikku reisimist liidus ja rahvusvahelist suhtlemist kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks ja arendamiseks, ja tõkestada ebaseaduslikku rännet. Selle eesmärgi täitmisel on vaja tagada põhiõigustest kinnipidamine vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikele 1, inimväärikuse austamine vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätetele ning ühise varjupaiga-, sisserände- ja välispiiril teostatava kontrolli poliitika väljatöötamise osas tagada kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikele 2, nende varjupaigaõiguse ja rahvusvahelise kaitse põhimõtte austamine, sisserändajate mittetagasisaatmise ja merepääste põhimõtte järgimine ning kinnipidamine Euroopa Liidu ja liikmesriikide rahvusvahelistest kohustustest, mis tulenevad rahvusvahelistest õigusaktidest, millega nad on ühinenud, näiteks 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

(1 a)

Liit vajab sidusamat lähenemist rände haldamise ja sisejulgeoleku sisemiste ja väliste aspektidega tegelemisel ning peaks looma korrelatsiooni ebaseadusliku sisserändega võitlemise ning välispiiri kaitse parandamise vahel, parema koostöö ning dialoogi kolmandate riikidega ebaseadusliku sisserändega tegelemisel ja seadusliku rände soodustamisel.

(1 b)

On vaja töötada välja integreeritud lähenemisviis rände ja varjupaiga taotlemise survest põhjustatud probleemidele ning Euroopa Liidu välispiiri haldamise vajadustele, ning näha hädaolukordadeks ette eelarve ja piisavad vahendid, et lahendada need probleemid inimõiguste austamise ja kõikide liikmesriikide solidaarsuse vaimus, unustamata sealjuures siseriiklikke kohustusi ja tagades selge tööjaotuse.

(1 c)

Euroopa Parlament rõhutas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis  (2) ka parema sünergia arendamise vajadust erinevate fondide ja programmide vahel ning osutas asjaolule, et fondide haldamise lihtsustamine ja ristrahastamise lubamine võimaldab eraldada ühistele eesmärkidele rohkem vahendeid, tervitas komisjoni kavatsust vähendada sisepoliitika eelarveliste vahendite koguarvu kahesambalisse struktuuri ja võimaluse korral ühise juhtimise alla ning väljendas oma veendumust, et see lähenemisviis peaks andma märkimisväärse panuse praeguste fondide ja programmide suurendatud lihtsustamisele, otstarbekamaks muutmisele, konsolideerimisele ja läbipaistvamaks muutmisele. Euroopa Parlament rõhutas siiski vajadust tagada, et sisepoliitika eri eesmärgid ei läheks segamini.

(2 a)

Vastavalt Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegiale tuleks vabaduse, turvalisuse ja õigluse eesmärkide poole püüelda samaaegselt, ning selleks, et saavutada vabadus ja õiglus, tuleks alati kooskõlas aluslepingute ja õigusriigi põhimõtete ning liidu põhiõiguste ja -kohustustega püüda saavutada ka turvalisust.

(3)

Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel tuleks juhinduda peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõigustest ja õigusriigi põhimõttest kinnipidamine, jõuline keskendumine ülemaailmsele vaatenurgale ja lahutamatu seotus välisjulgeolekuga .

(3)

Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel tuleks juhinduda peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhivabadustest, inimõigustest ja õigusriigi põhimõttest kinnipidamine, jõuline keskendumine ülemaailmsele vaatenurgale ja täielik vastavus Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välispoliitika eesmärkidele .

(3 a)

Sisejulgeoleku fond peaks eriti arvesse võtma liikmesriike, keda nende geograafilise asukoha tõttu ähvardab ebaproportsionaalselt suur rändevoogudest tingitud koormus.

(6 a)

Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend) jaoks ettenähtud koguvahendid peaksid moodustama terveks fondi kehtivusajaks rahastamispaketi, mis kujutaks endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe xxx/201z punktiga 17.

(8)

Sisejulgeolekufond peaks väljendama oma solidaarsust rahalise toetuse kaudu, mida antakse Schengeni välispiire käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning ka neile riikidele, kes teevad ettevalmistusi nende täielikuks kohaldamiseks.

(8)

Sisejulgeolekufond peaks väljendama oma solidaarsust rahalise toetuse kaudu, mida antakse Schengeni välispiire käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning ka neile riikidele, kes teevad ettevalmistusi nende täielikuks kohaldamiseks ja kes austavad rahvusvahelist õigust, pakkudes hädalistele abi ja kaitset .

(11)

Liikmesriigid, kes piire ja viisasid reguleeriva Schengeni acquis’ sätteid järgides välispiiridel ja konsulaaresindustes oma ülesandeid täidavad, tegutsevad kõikide Schengeni ala liikmesriikide huvides ja nende nimel ning osutavad seega liidule avalik-õiguslikku teenust. Solidaarsuse väljendamiseks tuleks käesolevast rahastamisvahendist anda toetust piirikontrolli- ja viisapoliitikaga seotud tegevuskulude katmiseks ning võimaldada liikmesriikidel süstemaatiliselt säilitada selle kõikide jaoks mõeldud teenuse osutamiseks vajalik suutlikkus. Selline abi seisneb käesoleva rahastamisvahendi eesmärkidele vastavate kulude täielikus hüvitamises ning on riiklike programmide lahutamatu osa.

(11)

Liikmesriigid, kes piire ja viisasid reguleeriva Schengeni acquis’ sätteid järgides välispiiridel ja konsulaaresindustes oma ülesandeid täidavad, tegutsevad kõikide Schengeni ala liikmesriikide huvides ja nende nimel ning osutavad seega liidule avalik-õiguslikku teenust. Käesolevast rahastamisvahendist tuleks anda toetust piirikontrolli- ja viisapoliitikaga seotud tegevuskulude katmiseks ning võimaldada liikmesriikidel süstemaatiliselt säilitada selle kõikide jaoks mõeldud teenuse osutamiseks vajalik suutlikkus. Selline abi seisneb käesoleva rahastamisvahendi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning on riiklike programmide lahutamatu osa. Et vältida töö dubleerimist ja killustatust ning suurendada kulutõhusust, peaks Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex) koordineerima liikmesriikide tegevust, mida rahastatakse tegevuskulude toetusest.

(13)

Selle rahastamisvahendi rakendamisel tuleb täielikult kinni pidada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustest ja põhimõtetest .

(13)

Liidu jaoks on äärmiselt oluline austada sisserändajate ja pagulaste inimõigusi. Rahastamisvahendi rakendamisel tuleb täielikult kinni pidada õigustest ja põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas , Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Genfi pagulasseisundi konventsioonis, ÜRO mereõiguse konventsioonis, ÜRO inimõiguste lepingutes ja rahvusvahelises humanitaarõiguses .

(13 a)

Välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisel hädavajalik. Komisjon peaks seetõttu kehtestama kindlad suunised, mis tagavad liikmesriikidevahelise koordineerimise infrastruktuuri, varustuse, transpordivahendite ja IT-süsteemide vallas ja aitavad täita ühiseid turvastandardeid.

(13 b)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 peaks rahastamisvahend toetama tegevusi, mis tagavad laste kaitse, keda ähvardab oht välispiiridel.

Eelkõige tuleks rahastamisvahendi meetmetega edendada ohus olevate laste tuvastamist, neile viivitamata abi andmist ja nende kaitseteenistustele üleandmist, sealhulgas saatjata lastele erikaitse ja -abi pakkumist;

Peaks toimuma regulaarne seire ja hindamine, sealhulgas kulude järelevalve, et hinnata viisi, kuidas laste kaitsmise küsimusega tegeletakse rahastamisvahendi meetmete kaudu.

(14)

Et tagada välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet ja lihtsustada välispiiride seaduslikku ületamist ELi sisejulgeoleku strateegia raames, tuleks rahastamisvahendiga toetada Euroopa ühise välispiiride haldamise süsteemi väljaarendamist sellisena, et hõlmatud oleksid kõik poliitika, õigusaktide, süstemaatilise koostöö, finantskoormuse jagamise, personali, varustuse ja tehnikaga seotud meetmeid, mida võtavad liikmesriikide erinevate tasemete pädevad asutused, kes teevad koostööd Frontexiga, kolmandate riikidega ja vajaduse korral muude osalejatega ja kasutavad lisaks muule ka neljatasandilist piirijulgeoleku mudelit ja Euroopa Liidu integreeritud riskianalüüsi.

(14)

Et tagada välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet ja organiseerida ja lihtsustada seaduslikku sisserännet ja liikuvust ELi sisejulgeoleku strateegia raames, tuleks rahastamisvahendiga toetada Euroopa ühise välispiiride haldamise süsteemi väljaarendamist sellisena, et hõlmatud oleksid kõik meetmed, mis on seotud poliitika, õigusaktide, süstemaatilise koostöö, finantskoormuse jagamise, ebaseaduslike sisserändajate piiriületuspunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, varustuse ja tehnikaga, mida võtavad liikmesriikide erinevate tasemete pädevad asutused, kes teevad koostööd Frontexiga, kolmandate riikidega ja vajaduse korral muude osalejatega ja kasutavad lisaks muule ka neljatasandilist piirijulgeoleku mudelit ja Euroopa Liidu integreeritud riskianalüüsi.

(16)

Hõlmatud peaksid olema ka liikmesriikide meetmed ja liikmesriikidevaheline koostöö viisapoliitika ja välispiiri kontrollimisele eelnevas etapis tehtava muu piirieelse tegevuse valdkonnas. Liikmesriikide kolmandates riikides paiknevate konsulaarteenistuste tegevuse tõhus juhtimine aitab edendada ühist viisapoliitikat mitmetasandilises süsteemis, mille eesmärk on lihtsustada seaduslikku reisimist ja takistada ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu ning mis on ühise integreeritud piirihaldussüsteemi lahutamatu osa.

(16)

Hõlmatud peaksid olema ka liikmesriikide meetmed ja liikmesriikidevaheline koostöö viisapoliitika ja välispiiri kontrollimisele eelnevas etapis tehtava muu piirieelse tegevuse valdkonnas , eelkõige meetmed, mis seavad esiplaanile merepiiride turvalisuse ja lihtsustavad seaduslikku rännet ja liikuvust, kasutades täielikult ära viisainfosüsteemi (VIS), et edendada kulutõhusust ja vältida topeltkulutusi . Liikmesriikide kolmandates riikides paiknevate konsulaarteenistuste tegevuse tõhus juhtimine aitab edendada ühist viisapoliitikat mitmetasandilises süsteemis, mille eesmärk on korraldada ja lihtsustada seaduslikku rännet ja liikuvust ning ära hoida ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu , aidates sealjuures inimesi merehädas, ning mis on ühise integreeritud piirihaldussüsteemi lahutamatu osa.

(17)

Lisaks tuleks toetada Schengeni riikide territooriumil võetavaid meetmeid, mille eesmärk on välja arendada Schengeni ala üldist toimimist tugevdav ühine integreeritud piirihaldussüsteem.

(17)

Lisaks tuleks toetada Schengeni riikide territooriumil võetavaid meetmeid, mille eesmärk on välja arendada Schengeni ala üldist toimimist tugevdav ühine integreeritud piirihaldussüsteem. Liikmesriigid peaksid eelkõige eraldama Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) vajalikud rahastamisvahendid, et tagada võrgustiku tõhus toimimine.

(18)

Käesolevast rahastamisvahendist tuleks toetada ka Euroopa Liidu tegevust selliste IT-süsteemide väljatöötamisel, mis annaksid liikmesriikidele abivahendid kolmandate riikide kodanike piiriülese liikumise tõhusamaks juhtimiseks ning tagaksid reisijate parema tuvastamise ja kontrollimise (nn arukad piirid). Selleks tuleks luua programm, mille eesmärk on selliste süsteemide kesksete ja riiklike osade väljatöötamisega seotud kulude katmine, tehnilise järjepidevuse tagamine, kulude kokkuhoid ja süsteemide tõrgeteta rakendamine liikmesriikides.

(18)

Käesolevast rahastamisvahendist tuleks toetada ka liidu tegevust selliste IT-süsteemide väljatöötamisel, mis annaksid liikmesriikidele abivahendid kolmandate riikide kodanike piiriülese liikumise tõhusamaks juhtimiseks ning tagaksid reisijate tulemuslikuma tuvastamise ja kontrollimise (nn arukad piirid) ning suurendaksid seeläbi ka piirijulgeolekut ja mõjuksid hästi majandusele . Selleks tuleks luua programm, mille eesmärk on selliste süsteemide kesksete ja riiklike osade väljatöötamisega seotud kulude katmine, tehnilise järjepidevuse tagamine, koostoimimisvõime teiste liidu infotehnoloogiliste süsteemidega, kulude kokkuhoid ja süsteemide tõrgeteta rakendamine liikmesriikides.

(19)

Et ettenägematule rändesurvele ja piirijulgeolekuohtudele viivitamata reageerida, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määrusega …2012/EL, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, kehtestatud raamistikuga.

(19)

Et ettenägematule rändesurvele ja piirijulgeolekuriskidele viivitamata reageerida, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määrusega …2012/EL, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, kehtestatud raamistikuga.

(20)

Schengeni ala kui terviku solidaarsuse edendamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid pärast puuduste või võimalike ohtude tuvastamist, eriti kui need leiti Schengeni hindamise käigus, võtma kõnealuses küsimuses järelmeetmeid, kasutades võimaluse korral erakorralise abi meetmete täiendamiseks oma programmide prioriteetide järgi kindlaksmääratud vahendeid.

(20)

Schengeni ala kui terviku solidaarsuse edendamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid pärast puuduste või võimalike riskide tuvastamist, eriti kui need leiti Schengeni hindamise käigus, võtma kõnealuses küsimuses järelmeetmeid, kasutades võimaluse korral erakorralise abi meetmete täiendamiseks oma programmide prioriteetide järgi kindlaksmääratud vahendeid.

(21)

Et tugevdada liikmesriikide solidaarsust ja jagada paremini vastutust, tuleks liikmesriike ergutada kasutama osa neile riiklike programmide kaudu kättesaadavatest vahenditest selleks, et rahastada liidu jaoks esmatähtsaid ülesandeid, näiteks Frontexile vajaliku tehnilise varustuse ostmist ja liidu konsulaarkoostöö arendamist.

(21)

Et tugevdada liikmesriikide solidaarsust ja jagada paremini vastutust, tuleks liikmesriike ergutada kasutama osa neile riiklike programmide kaudu kättesaadavatest vahenditest selleks, et rahastada liidu jaoks esmatähtsaid ülesandeid, näiteks Frontexile vajaliku tehnilise varustuse ostmist ja liidu konsulaarkoostöö arendamist ja rahvusvahelist kaitset taotlevate inimeste abistamist .

(21 a)

Liikmesriigid ei tohiks taotleda iseenda riiklike huvide täitmist, kui nad kasutavad summasid, mille nad on saanud käesolevast rahastamisvahendist riikliku programmi jaoks.

(22)

Selleks et tagada Schengeni acquis’ kohaldamine kogu Schengeni ala piires, tuleks käesoleva määrusega toetada ka selle määruse rakendamist, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks, sest see on oluline abivahend poliitikale, millega tagatakse mis tahes kontrolli puudumine isikute suhtes.

(22)

Selleks et tagada Schengeni acquis’ kohaldamine kogu Schengeni ala piires, tuleks käesoleva määrusega toetada ka selle määruse rakendamist, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks, sest see on oluline abivahend poliitikale, millega tagatakse piirikontrolli kõrge tase ja mis tahes kontrolli puudumine isikute suhtes Schengeni alal .

(23)

Välispiirifondi tegevusest ning Schengeni infosüsteemi (SIS) ja viisainfosüsteemi (VIS) väljaarendamisest saadud kogemustele tuginedes leiti, et võimalik on teatav paindlikkus vahendite ümberpaigutamisel käesoleva rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks kasutatavate rakendusvahendite piires, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt peab programmide kriitiline mass ja finantsstabiilsus ning liikmesriikidele antav tegevustoetus olema algusest peale tagatud.

(23)

Välispiirifondi tegevusest ning teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II ) ja viisainfosüsteemi (VIS) väljaarendamisest saadud kogemustele tuginedes leiti, et võimalik on teatav paindlikkuse tase vahendite ümberpaigutamisel käesoleva rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks kasutatavate rakendusvahendite piires, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt peab programmide kriitiline mass ja finantsstabiilsus ning liikmesriikidele antav tegevustoetus , samuti eelarveasutuse järelevalve olema algusest peale tagatud.

(24)

Samamoodi tuleks laiendada meetmete reguleerimisala ning suurendada liidu käsutuses olevate vahendite (edaspidi „liidu meetmed”) piirmäära, et liidul oleks võimalik liidu kui terviku huvides tegutsedes võtta konkreetsel eelarveaastal mitmeid välispiiride haldust ja ühist viisapoliitikat käsitlevaid meetmeid, kui selleks peaks vajadus tekkima. Sellised liidu meetmed hõlmavad poliitika väljatöötamist ja elluviimist edendavaid uuringuid ja katseprojekte, kolmandates riikides neist lähtuva rändesurvega toimetulekuks kehtestatavat korda või võetavaid meetmeid, mille abil püütakse optimaalselt hallata liitu suunduvaid rändevoogusid, ja nendega kaasneva tõhusa töökorralduse sisseseadmist välispiiridel ja konsulaarasutustes.

(24)

Samamoodi tuleks laiendada meetmete reguleerimisala ning suurendada liidu käsutuses olevate vahendite (edaspidi „liidu meetmed”) piirmäära, et liidul oleks võimalik liidu kui terviku huvides tegutsedes võtta konkreetsel eelarveaastal mitmeid välispiiride haldust ja ühist viisapoliitikat käsitlevaid meetmeid, kui selleks peaks vajadus tekkima. Sellised liidu meetmed hõlmavad poliitika väljatöötamist ja elluviimist edendavaid uuringuid ja katseprojekte, piirivalvurite koolitust inimõiguste kaitse alal, kolmandates riikides neist lähtuva rändesurvega toimetulekuks kehtestatavat korda või võetavaid meetmeid, mille abil püütakse optimaalselt hallata liitu suunduvaid rändevoogusid, ja nendega kaasneva tõhusa töökorralduse sisseseadmist välispiiridel ja konsulaarasutustes.

(26 a)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga nähakse delegeeritud õigusaktid ette üksnes muude kui seadusandlike üldkohaldatavate aktidena, mis on seotud seadusandliku akti mitteolemuslike osadega. Iga olemuslik osa tuleb sätestada kõnealuses õigusaktis.

(26 b)

Rahaliste vahendite kasutamist asjaomases valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime.

(26 c)

Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

(26 d)

Liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide puhul tuleks tagada maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve.

(26 e)

Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks ja ühtlasi rahaliste vahendite optimaalse kasutamise tagamiseks on kõige olulisem rahastamisvahendi rakendamist ja vahendite kasutamist parandada.

(26 f)

Oluline on tagada rahastamisvahendi usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimalikult tulemuslik ja lihtne rakendamine, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja rahastamisvahendile juurdepääsu.

(26 g)

Komisjon peaks igal aastal teostama järelevalvet rahastamisvahendi rakendamise üle, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata rahastamisvahendi tulemusi ja mõju. Näitajad ja asjaomased kontrollväärtused peaksid pakkuma minimaalset võrdlusalust, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on rahastamisvahendi eesmärgid saavutatud.

(26 h)

Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse eelarve täitmisega seotud ülesanded liikmesriikidele. Liidu vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma asjaomaseid kontrolli- ja auditeerimiskohustusi ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.

(28)

Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)

Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama kõikide asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(a a)

(a)

toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist, tagada kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ja tõkestada ebaseaduslikku rännet.

(a)

toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ja liikuvust , osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, tagada ühelt poolt liidu kodanike ja teisalt kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ja vältida ebaseaduslikku rännet.

(b)

toetada piirihaldust, et tagada ühelt poolt välispiiride kaitse kõrge tase ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis'ga.

(b)

toetada ELi integreeritud piirihaldust ja edendada edasist ühtlustamist ja standardimist , et tagada ühelt poolt välispiiride kontrolli kõrge tase ja teiselt poolt välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis'ga , tagades samas rahvusvahelise kaitse neile, kes seda vajavad, vastavalt liikmesriikide võetud kohustustele inimõiguste valdkonnas, mis hõlmab ka mittetagasisaatmise põhimõtet .

(b a)

parandada piirivalvet liikmesriikide ja Frontexi vahelise operatiivse teabevahetuse abil, mis aitaks vähendada merel aset leidvate surmajuhtumite ja ebaseaduslike sisserändajate arvu ning suurendada sisejulgeolekut, tõkestades piiriülest kuritegevust, näiteks inimkaubandust ja narkootikumide ebaseaduslikku üle piiri toimetamist.

(a)

sellise poliitika väljatöötamise ja elluviimise edendamine, millega tagatakse igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel ning isikute kontroll ja tõhus järelevalve välispiiride ületamisel;

(a)

sellise poliitika väljatöötamise, elluviimise ja jõustamise edendamine, millega tagatakse igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel ning isikute kontroll ja tõhus järelevalve välispiiride ületamisel;

(a a)

ohus olevate laste tuvastamise, neile viivitamata abi andmise ja nende kaitseteenistustele üleandmise edendamine, sealhulgas saatjata lastele erikaitse ja –abi pakkumine;

(b)

välispiiridel järk-järgult integreeritud haldussüsteemi rakendamine, mis hõlmab liikmesriikide rände- ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö tugevdamist välispiiril, riikide territooriumil võetavaid meetmeid ning dokumentide turvalisuse ja identiteedi haldamisega seotud täiendavaid meetmeid ;

(b)

välispiiridel järk-järgult integreeritud haldussüsteemi rakendamine, mis põhineb solidaarsusel ja vastutusel muu hulgas välispiiride eest ja mis hõlmab liidu piirikontrolli ja piiride valvamise süsteemi tugevdamist, liikmesriikide rände- , varjupaiga- ja õiguskaitseasutuste vahelist koostööd välispiiril ja riikide territooriumil , sealhulgas merepiiri alal võetavaid meetmeid ning vajalikke täiendavaid meetmeid, mis on seotud elude päästmisega merel, dokumentide turvalisuse ja identiteedi haldamisega, samuti omandatud tehnilise varustuse koostoimimisvõimet, tagades täieliku kooskõla liidu isikuandmete kaitse eeskirjadega ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja põhimõtete täieliku austamise ;

(c)

ühtse viisa- ja muude lühiajaliste elamislubade poliitika väljatöötamine ja elluviimine, mis hõlmab ka konsulaarkoostööd;

(c)

ühtse viisa- ja muude lühiajaliste elamislubade poliitika väljatöötamine ja elluviimine, mis hõlmab ka konsulaarkoostööd ja konsulaaresinduste võrku, viisataotluste, ühtsete haldustoimingute ja viisade andmise üle otsustamisega seotud ühiste uurimismeetodite edendamist, ühiste viisataotluskeskuste väljaarendamist, kasutades täielikult ära praktilisi parandusi ja paindlikkust, mida võimaldab viisaeeskiri ;

(d)

IT-süsteemide, nende sideinfrastruktuuri ja üle liidu välispiiri kulgevate rändevoogude juhtimiseks abivarustuse paigaldamine ja selle kasutamine;

(d)

IT-süsteemide, nende sideinfrastruktuuri ja varustuse paigaldamine ja selle kasutamine , et toetada piiriületuskontrolli liidu välispiiridel ja täielikult järgida isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte ;

(d a)

piirihaldussüsteemide kvaliteedi ühtlustamine erinevate liikmesriikide vahel;

(d b)

tugevdada olukorrateadlikkust välispiiridel ning liikmesriikide reageerimisvõimet;

(d c)

piiripunktides tegutsevate piirivalve- ja muude asutuste töötajate seire-, nõuande- ja kontrolliülesannete täitmise alase suutlikkuse ja pädevuse parandamine seoses inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide järgimisega;

(e)

piire ja viisasid reguleeriva liidu acquis' tõhusa ja ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi toimimine ;

(e)

piire , varjupaiga taotlemist ja viisasid reguleeriva liidu acquis' tõhusa ja ühtse kohaldamise tagamine, tagades eelkõige Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi tõhusa toimimise ;

(f)

koostöö tugevdamine kolmandates riikides tegutsevate liikmesriikide vahel seoses kolmandate riikide kodanike rändega liikmesriikidesse ning asjaomase koostöö tugevdamine kolmandate riikidega.

(f)

koostöö tugevdamine kolmandates riikides tegutsevate liikmesriikide vahel seoses meetmete rahastamisega kolmandates riikides nende riikide asutuste poolt, kolmandate riikide kodanike rändega liikmesriikidesse ning asjaomase koostöö tugevdamine kolmandate riikidega, täielikus kooskõlas ELi välistegevuse ja humanitaarpoliitika eesmärkide ja põhimõtetega.

(a)

piiriületuse infrastruktuur, ehitised ja süsteemid, mis on vajalikud piiriületuspunktide ja piiriületuspunktide vahelise järelevalve ning välispiiride ebaseadusliku ületamise tõhusa tõkestamise jaoks;

(a)

piiriületuse infrastruktuur, ehitised ja süsteemid, mis on vajalikud piiriületuspunktide ja piiriületuspunktide vahelise järelevalve ning välispiiride eeskirju eirava ületamise tõhusa tõkestamise jaoks;

(b)

tõhusaks piirikontrolliks ja isikute tuvastamiseks vajalik varustus, transpordivahendid ja sidesüsteemid, nagu SISi, VISi ja Euroopa kuvaarhiveerimissüsteemi (FADO) püsiterminalid, sealhulgas tehnika tasemele vastav tehnoloogia;

(b)

tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks , otsinguteks ja päästmiseks ja isikute tuvastamiseks vajalik varustus, transpordivahendid ja sidesüsteemid, nagu SISi, VISi ja Euroopa kuvaarhiveerimissüsteemi (FADO) püsiterminalid, sealhulgas tehnika tasemele vastav tehnoloogia;

(d)

viisataotluste menetlemiseks ja konsulaarkoostööks vajalik infrastruktuur, ehitised ja varustus;

(d)

viisataotluste menetlemiseks ja konsulaarkoostööks vajalik infrastruktuur, ehitised ja varustus , ning muud viisataotlejatele pakutavate teenuste kvaliteedi suurendamisele suunatud meetmed ;

(d a)

asjaomaste süsteemide kasutamise alane koolitus ja kvaliteedijuhtimisstandardite edendamine;

(e)

uuringud, katseprojektid ja meetmed ametkondadevahelise koostöö edendamiseks liikmesriikides ja nende vahel ning liikmesriikide ja liidu ametite vahelise operatiivkoostöö põhjal koostatud soovitused , tegevusstandardid ja parimad tavad .

(e)

uuringud, projektid, ühisalgatused, koolitused ja meetmed valdkondadevahelistes küsimustes nagu põhiõigused, sealhulgas kolmandate riikide kodanike laste kaitse, ja mis on ette nähtud ametkondadevahelise koostöö edendamiseks liikmesriikides ja nende vahel , piirihaldussüsteemide koostalitlusvõime ja ühtlustamine ning liikmesriikide ja liidu ametite vahelise operatiivkoostöö põhjal koostatud soovituste , tegevusstandardite ja parimate tavade rakendamine .

(e a)

algatused seoses piirivalvurite koolitamisega inimõiguste kaitse vallas, sh inimkaubanduse ohvrite tuvastamises;

(b a)

kolmandate riikide projektid, et parandada järelevalvesüsteemi ning seega tagada koostöö EUROSURi võrgustikuga;

(c)

uuringuid, üritusi, koolitust ja katseprojekte kolmandatele riikidele sihtotstarbeliste tehniliste ja operatiivtööalaste eriteadmiste andmiseks;

(c)

uuringuid, koolitust, varustust ja katseprojekte kolmandatele riikidele sihtotstarbeliste tehniliste ja operatiivtööalaste eriteadmiste andmiseks;

(d)

uuringuid, üritusi, koolitust, varustust ja katseprojekte liikmesriikide ja liidu ametite vahel kolmandates riikides tehtava operatiivkoostöö tulemusel koostatud erisoovituste, rakendusstandardite ja heade tavade rakendamiseks.

(d)

uuringuid, koolitust, varustust ja katseprojekte valdkondadevahelistes küsimustes nagu kolmandate riikide kodanike põhiõigused, sealhulgas laste kaitse, liikmesriikide ja liidu ametite vahel kolmandates riikides tehtava operatiivkoostöö tulemusel koostatud erisoovituste, rakendusstandardite ja heade tavade rakendamiseks.

(d a)

algatused piirivalvurite koolitamiseks inimõiguste kaitse vallas;

(a)

1 200 miljonit eurot vastavalt I lisale;

(a)

34 % järgmiselt:

(b)

450 miljonit eurot artiklis 7 kirjeldatud mehhanismi abil saavutatud tulemuste põhjal;

(b)

13 % artiklis 7 kirjeldatud mehhanismi abil saavutatud tulemuste põhjal;

(c)

vahekokkuvõtte raames ja 2018. eelarveaastaga algavaks ajavahemikuks 350 miljonit eurot , olemasolevate assigneeringute jääksumma vastavalt käesolevale artiklile või mõni muu lõike 2 kohaselt ettenähtud summa, mille aluseks on riskianalüüsi tulemused ja artiklis 8 sätestatud kord.

(c)

vahekokkuvõtte raames ja 2018. eelarveaastaga algavaks ajavahemikuks 10 % , olemasolevate assigneeringute jääksumma vastavalt käesolevale artiklile või mõni muu lõike 2 kohaselt ettenähtud summa, mille aluseks on riskianalüüsi tulemused ja artiklis 8 sätestatud kord.

i)

koefitsient 1 normaalse ohutaseme puhul;

i)

koefitsient 1 normaalse riskitaseme puhul;

ii)

koefitsient 3 keskmise ohutaseme puhul;

ii)

koefitsient 3 keskmise riskitaseme puhul;

iii)

koefitsient 5 kõrge ohutaseme puhul;

iii)

koefitsient 5 kõrge riskitaseme puhul;

i)

koefitsient 1 normaalse ohutaseme puhul;

i)

koefitsient 1 normaalse riskitaseme puhul;

ii)

koefitsient 3 keskmise ohutaseme puhul;

ii)

koefitsient 3 keskmise riskitaseme puhul;

iii)

koefitsient 5 kõrge ohutaseme puhul.

iii)

koefitsient 5 kõrge riskitaseme puhul.

b)

tähendab välismerepiir liikmesriikide territoriaalmere välispiiri vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitele 4–16. Kui aga ebaseadusliku rände või sisenemise tõkestamiseks on vaja regulaarselt läbi viia kaugoperatsioone, loetakse selleks kõrge ohutasemega piirkonna välispiiri. See määratakse kindlaks asjaomaste liimesriikide poolt esitatud aastate 2014–2016 operatiivandmeid arvesse võttes.

b)

tähendab välismerepiir liikmesriikide territoriaalmere välispiiri vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitele 4–16. Kui aga kõrge riskitasemega piirkonnas on vaja regulaarselt läbi viia kaugoperatsioone, võib see tähendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklis 33 määratletud külgvööndi välispiiri. See määratakse kindlaks asjaomaste liimesriikide poolt esitatud aastate 2014–2016 operatiivandmeid arvesse võttes.

(b)

riikide olemasoleva välispiiride haldamise suutlikkuse tugevdamine ja laiendamine, võttes arvesse ka rändevoogude juhtimisega seotud uut tehnoloogiat, arengut ja/või standardeid;

(b)

riikide olemasoleva viisapoliitika ja välispiiride haldamise suutlikkuse tugevdamine ja laiendamine, et vältida ebaseaduslikku rännet ja merel hukkumist ning hõlbustada seaduslikku reisimist, sh rahvusvahelist kaitset vajavate isikute piiriületust, võttes arvesse ka rändevoogude juhtimisega seotud arengut ja/või standardeid;

(c)

liikmesriigi kolmandates riikides asuvate konsulaar- ja muude teenistuste tegevus, millega toetatakse rändevoogude juhtimise edasiarendamist ning lihtsustatakse seaduslikku reisimist ja takistatakse ebaseaduslikku rännet Euroopa Liitu;

(c)

liikmesriigi kolmandates riikides asuvate konsulaar- ja muude teenistuste tegevus, millega toetatakse rändevoogude juhtimise edasiarendamist , et lihtsustada kooskõlas ELi või asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega reisimist ning takistada ebaseaduslikku rännet Euroopa Liitu;

(d a)

töötada välja projekte, järgides asjakohaste ELi asutuste soovitusi, eesmärgiga tagada välispiirikontrolli ühetaoline kõrge kvaliteet ning piirihaldussüsteemide standardimine ja koostalitlusvõime liikmesriikide vahel;

(d b)

toetada Frontexi järelevalve all ja koordineerimisel tegevusi, mille eesmärk on liidu tasandil välispiiri haldamise tehnoloogiliste võimaluste ühtlustamine;

(e a)

tagada tihedas koostöös kolmandate riikide ja kodanikuühiskonnaga rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu kohustuste, sealhulgas inimõigustealaste kohustuste täielik täitmine ja nende täitmise tõhus järelevalve;

(f)

tulevaste probleemidega, sealhulgas olemasolevate ja tulevaste ohtude ja survega toimetuleku suutlikkuse suurendamine liidu välispiiridel, lähtudes esmajoones Frontexi riskianalüüsist.

(f)

tulevaste probleemidega, sealhulgas olemasolevate ja tulevaste ohtude ja survega toimetuleku suutlikkuse kasvatamine liidu välispiiridel, lähtudes esmajoones Frontexi riskianalüüsist.

(a)

järgib piire ja viisasid reguleerivat liidu acquis'd;

(a)

järgib piire , varjupaiga taotlemist ja viisasid reguleerivat liidu acquis’d;

(a a)

vastavus riikliku programmi eesmärkidele;

(a b)

järgib Frontexi määratletud prioriteete, et saavutada piirikontrolli valdkonnas ühised turvastandardid, tagada liikmesriikidevaheline kooskõlastamine, vältida töö dubleerimist ja killustatust ning suurendada kulutõhusust;

(b)

saada liikmesriikides valitsevast olukorrast süvendatud teadmisi ja mõista seda paremini tegevuspõhimõtete analüüsimise, hindamise ja nende rakendamise põhjaliku järelevalve abil;

(b)

saada liikmesriikides ja kolmandates riikides valitsevast olukorrast süvendatud teadmisi ja mõista seda paremini tegevuspõhimõtete analüüsimise, hindamise ja nende rakendamise põhjaliku järelevalve abil;

(c)

toetada statistiliste vahendite ja meetodite ning ühiste näitajate arendamist;

(c)

toetada ühiste statistiliste vahendite ja meetodite ning ühiste näitajate arendamist;

(d)

toetada liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamist ja järelevalvet liikmesriikides ning hinnata nende tõhusust ja mõju;

(d)

toetada ja jälgida liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamist ja järelevalvet liikmesriikides ning hinnata nende tõhusust ja mõju , muu hulgas seoses inimõiguste austamise ja põhivabaduste järgimisega ;

(e)

soodustada Euroopa tasandil võrgustike tegevust, üksteiselt õppimist ning heade tavade ja uuenduslike lahenduste kindlakstegemist ja tutvustamist;

(e)

soodustada Euroopa tasandil võrgustike tegevust, üksteiselt õppimist ning heade tavade ja uuenduslike lahenduste kindlakstegemist ja tutvustamist eri sidusrühmade seas ;

(e a)

edendada projekte, mille eesmärk on standardimine, ühtlustamine ja koostalitlusvõime, et töötada välja Euroopa integreeritud piirihaldussüsteem;

(g)

suurendada Euroopa tasandi võrgustike suutlikkust, et edendada, toetada ja jätkuvalt edasi arendada liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke;

(g)

suurendada Euroopa tasandi võrgustike suutlikkust, et hinnata, edendada, toetada ja jätkuvalt edasi arendada liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke;

(i a)

toetada kooskõlastamismeetmeid ja teabevahetust Europoli, Frontexi ja suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti vahel.

—

personalikulud;

—

personalikulud , sh koolitus ;

—

personalikulud;

—

personalikulud , sh koolitus ;

—

personalikulud;

—

personalikulud , sh koolitus ;

—

sideinfrastruktuur ja julgeolekuküsimused;

—

sideinfrastruktuur ja julgeolekuküsimused ning andmekaitsega seotud küsimused ;