52013DC0714

SISUKORD

1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 4

2........... Koolide olukord............................................................................................................. 4

2.1........ Alicante.......................................................................................................................... 4

2.2........ Bergen........................................................................................................................... 4

2.3........ Brüssel........................................................................................................................... 4

2.4........ Culham........................................................................................................................... 5

2.5........ Frankfurt........................................................................................................................ 5

2.6........ Karlsruhe....................................................................................................................... 6

2.7........ Luxembourg................................................................................................................... 6

2.8........ Mol................................................................................................................................ 6

2.9........ München........................................................................................................................ 6

2.10...... Varese........................................................................................................................... 6

3........... Eelarve areng ja väljakutsed............................................................................................ 7

4........... Poliitilised suundumused ja väljakutsed............................................................................ 8

4.1........ Akrediteeritud koolid...................................................................................................... 8

4.2........ Ülekoormatus/taristu....................................................................................................... 9

4.3........ Kulude jagamine liikmesriikide vahel................................................................................ 9

4.4........ III kategooria õppemaks............................................................................................... 10

4.5........ Kohtuasjad................................................................................................................... 10

4.6........ Siseaudit....................................................................................................................... 11

5........... Pedagoogilised ja organisatsioonilised suundumused ja väljakutsed................................. 11

5.1........ Euroopa kooli küpsustunnistuse reform.......................................................................... 11

5.2........ Meetmed hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks........................................................ 11

5.3........ Õpingute korraldus keskastmes..................................................................................... 12

6........... Eesseisvad ülesanded.................................................................................................... 12

1.           Sissejuhatus

2012. aasta oli Euroopa koolide süsteemi jaoks suhteliselt stabiilne. Peamiseks eesmärgiks oli eelarvet range kontrolli all hoides kõrge õppekvaliteedi säilitamine. Ressursside tõhus kasutamine ja eelarvest eraldatud vahendid osutusid 2012. aastal süsteemi tõrgeteta tööshoidmiseks tõepoolest piisavaks. Mõne 2011. aastal tehtud otsuste mõju oli juba tunda ja 2012. aastal võeti vastu täiendavaid meetmeid, mis lähiaastatel Euroopa koolide süsteemi edendavad.

Siiski kujutavad õpilaste arvu pidev kasv ning liikmesriikidevahelised erimeelsused kulude jagamise küsimuses süsteemile suurt väljakutset. Kuna mõned liikmesriigid ei täida oma kohustusi seoses õpetajate lähetamise ja taristu tagamisega, kasvas ELi rahaline toetus Euroopa koolide süsteemile 2012. aastal veelgi. Kui probleemile jätkusuutlikku lahendust ei leita, siis edaspidi see usutavasti vaid süveneb. Seetõttu õhutab komisjon liikmesriike kulude jagamise teemalises arutelus edusamme tegema.

Brüsselis ja Luxembourgis olid olulisemate ürituste seas Brüsseli IV kooli avamine Laekenis ja Luxembourgi II kooli avamine Bertrange'i/Mameri piirkonnas. Siiski kasvab Brüsseli koolide õpilaste arv pidevalt ja mitu Brüsseli kooli on endiselt ülekoormatud. Komisjon ja Euroopa koolide peasekretariaat on kogu 2012. aasta jooksul nõudnud Belgia ametivõimudelt ametlikku ettepanekut tulevase viienda kooli asukoha kohta Brüsselis.

2.           Koolide olukord

2.1.        Alicante

Õpilaste arv kasvas pisut - 2012/2013. õppeaasta alguseks oli koolis 1 052 õpilast[1]. Esimest korda kooli kümne aasta pikkuse ajaloo jooksul moodustasid I kategooria[2] õpilased kõigist õpilastest üle poole (54,8 %). Peamiselt on tegu Siseturu Ühtlustamise Ameti töötajate lastega. Koolis on neli keelesektsiooni (saksa, inglise, hispaania ja prantsuse). Nagu ka eelnevatel aastatel, on kõige suurem hispaania sektsioon, kus õpib 37,2 % õpilastest.

2.2.        Bergen

Õpilaste arv langes 556-ni. Võrdluseks võib tuua, et 2011/2012. õppeaastal oli õpilasi 578 ja 2010/2011. õppeaastal 595. Enamik õpilasi (447 õpilast ehk 80,4 % õpilaste koguarvust) kuuluvad III kategooriasse. I kategooria õpilaste arv on veidi suurenenud ja on nüüd 108 ehk 19,4 % õpilaste koguarvust. 2013. aastal tähistati 50 aasta möödumist kooli asutamisest. Pidustuste tipphetkeks oli kuninganna Beatrixi külaskäik märtsis.

2.3.        Brüssel

Brüsseli Euroopa koolide õpilaste arv kasvab pidevalt. 2012/2013. õppeaasta alguses oli neid kokku 10 606 ja see on eelnenud aasta 10 285 õpilasega võrreldes 3,1 % rohkem. Mõned koolid on jätkuvalt liiga ülekoormatud, kuid Laekenis asuv Brüsseli IV kool, mis avati 2012. aasta septembris, aitas pisut vähendada Brüsseli I kooli õpilaste arvu ning Brüsseli II ja III kooli õpilaste arvu stabiilsena hoida.

Kõige enam vähenes Uccle’is asuva Brüsseli I kooli õpilaste arv, mis kahanes 3 131 õpilaselt 2011/2012. õppeaastal 3 040 õpilasele 2012/2013. õppeaastal. Kuna Régie des Bâtiments[3] kavandab nn Fabiola hoone renoveerimist, otsustati algkooli ja põhikooli I astme koolitöö septembrist 2012 kuni tööde eeldatava lõpuni 2014/2015. õppeaasta lõpus Berkendaeli üle viia.

Brüsseli II kool Woluwes on kõigist Euroopa koolidest kõige suurema õpilaste arvuga. Seal alustas 2012/2013. õppeaastat 3 144 õpilast. Uue bussiparkla avamine suurendas kooliõuel asuva mänguväljaku turvalisust, kuna nüüd ei pea kooli teenindavad enam kui 50 koolibussi enam kooli territooriumile sisenema.

Ixelles’is asuva Brüsseli III kooli õpilaste arv (2 892) on tänu Brüsseli Euroopa koolides kehtivale vastuvõtupoliitikale[4] peaaegu sama, mis eelmisel aastal. Siiski on kool endiselt ülekoormatud. See põhjustab igapäevases koolielus mitmeid raskusi, eriti ühisruumides nagu raamatukogu, spordisaal, mänguväljak jne.

Brüsseli IV kooli uutes ruumides Laekenis alustas 2012/2013. õppeaastal õppetööd 1 530 õpilast. Uued ruumid avasid 24. oktoobril 2012. aastal komisjoni president Barroso ja asepresident Šefčovič, riigisekretär Verherstraeten ja minister Smets. Kohal olid ka kuningas Albert II ja kuninganna Paola. Koolis on kuus keelesektsiooni, kaasa arvatud vastloodud bulgaaria sektsioon. Lisaks avatakse 2013. aasta septembris rumeenia sektsioon, nagu 2012. aasta detsembris toimunud kuratooriumi koosolekul kinnitasid Rumeenia esindajad.

Kohad Laekeni koolis täituvad oodatust varem. Kuivõrd Brüsseli koolides õppivate õpilaste arv kasvab jätkuvalt ning mõned koolid on ülekoormatud, on Brüsselis 2015. aastaks viienda kooli avamiseks selge vajadus. Viienda kooli avamist taotles Euroopa koolide kuratoorium juba 2010. aastal.

2.4.        Culham

Seoses kuratooriumi 2007. aasta otsusega Culhami I kategooria Euroopa kooli tegevus 2017. aastaks järk-järgult lõpetada,[5] ei toimunud algkooli tasemel ega põhikooli I tasemel õpilaste vastuvõttu. Nii alustas selles koolis 2012/2013. õppeaastat 682 õpilast, mis on 2011. aasta 745 õpilasega võrreldes 8,5 % võrra vähem.

Culhamis avati 2012. aasta septembris vabakooli-tüüpi (free school) riiklik kool ning algkool ja põhikooli kaks esimest klassi koliti sinna. See jagab olemasolevat taristut kuni 2017. aastani Culhami Euroopa kooliga ning võtab selle pärast Culhami kooli lõplikku sulgemist üle.

2.5.        Frankfurt

2012. aastal - Frankfurdi kooli 10. tegutsemisaastal - suurenes kooli õpilaste arv veelgi. Võrreldes 2011/2012. õppeaasta 1 136 õpilasega kasvas õpilaste arv 2012. aasta septembriks 4,8 % ehk 1 191 nooreni. Enamik õpilasi (823) kuuluvad I kategooriasse ning on peamiselt Euroopa Keskpanga töötajate lapsed. Kooli aastatepikkune ülekoormatusprobleem on süvenenud ning süveneb seoses Euroopa Keskpanga pangandusjärelvalve komitee töötajate arvu kasvuga ilmselt veelgi. Komisjoni ning Euroopa koolide peasekretäri kantselei taotlusel võtab kuratoorium selle probleemi 2013. aastal arutlusele.

2.6.        Karlsruhe

Karlsruhe kooli õpilaste arv langes jätkuvalt. 2012/2013. õppeaastat alustas 911 õpilast, kellest ainult 173 (19 %) on I kategooria õpilased. III kategooria õpilasi on endiselt kõige rohkem, kuid nende arv on aastate jooksul vähenenud: 2009. aastal oli neid 524 ning 2012. aastal kõigest 484 (53 %). Karlsruhe koolil on kõigist Euroopa koolidest kõige enam erafirmadega sõlmitud lepinguid ning kõige suurem II kategooria õpilaste osakaal (2012/2013 õppeaastal 28 %). Karlsruhe Euroopa kool avati 1963. aastal ning pidustused selle 50. tegutsemisaasta tähistamiseks toimuvad kogu 2012/2013. õppeaasta vältel.

2.7.        Luxembourg

Luxembourgi Euroopa koolide ajaloos algas septembris 2012 Luxembourgi II kooli uute ruumide avamisega Bertrange'i/Mameri piirkonnas uus peatükk.

Luxembourgi I koolis alustas uut õppeaastat 2 715 õpilast. Et Bertrange'i/Mameri koolimaja avamine lõpetas olukorra, kus Luxembourgi I ja II kool ruume jagasid, ei kannata Luxembourgi I kool enam ülekoormatuse all. Luxembourgi I kool on Euroopa koolidest vanim. 2013. aastal tähistati 60 aasta möödumist selle avamisest.

Luxembourgi II kooli uued ruumid avati ametlikult 1. oktoobril 2012. Kohal viibisid komisjoni asepresident Šefčovič ja ministrid Wiseler ja Delvaux-Stehres. Kooli 1 965 õpilast jagunevad kaheksa keelesektsiooni vahel (tšehhi, saksa, taani, kreeka, inglise, prantsuse, ungari ja itaalia sektsioon). Luksemburgi ametiasutused aitasid Bertrange'i/Mameri kooli jaoks transpordisüsteemi sisse seada ning seadsid kahe kooli vahel sisse tasuta bussiühenduse.

2.8.        Mol

Moli Euroopa koolis alustas 2012/2013. õppeaastat 744 õpilast, mida on eelnenud aastaga võrreldes 23 võrra vähem. 593 neist on III kategooria ning 140 I kategooria õpilased. Saksa sektsiooni õpilaste arv kahanes 72 õpilaselt 2011. aastal 64 õpilasele 2012. aastal. Hollandi ja inglise sektsioonide õpilaste arv on vastavalt 263 ja 262; prantsuse sektsioonis on õpilasi 155.

2.9.        München

Seoses Euroopa Patendiameti töötajate arvu suurenemisega kasvas veelgi ka Müncheni kooli õpilaste arv. Kooli 2 063 õpilasest 78 % kuuluvad I kategooriasse ning kool on sunnitud rakendama piiratud vastuvõtu poliitikat kuni 2017. aastani, kui kooliruumide laiendamine lõpule viiakse.

2.10.      Varese

Varese kooli õpilaste arv püsib stabiilne. 2012/2013. õppeaasta alguses on õpilasi registreeritud 1 384. Üle poole neist kuuluvad I kategooriasse. Seoses majanduskriisiga väheneb II kategooria õpilaste arv jätkuvalt.

Vaatamata Itaalia ametiasutuste lubadustele ja komisjoni saadetud meeldetuletustele ei ole kool veel kätte saanud taristu edendamiseks mõeldud 400 000 euro suurust summat.

3.           Eelarve areng ja väljakutsed

Euroopa koolide 2012. aasta kogueelarve jäi üldjoontes stabiilseks, suurenedes õige veidi. Tänu 2011. aastal vastu võetud struktuurimeetmetele tekkis 2012. aasta eelarve rakendamise käigus isegi ülejääk. Kõnealused meetmed hõlmasid lähetatud töötajate ja kohalikul tasandil värvatud õpetajate palgaastmestikku, et viia see kooskõlla palgatabeliga, mis on sätestatud alates 2004. aasta reformist ELi ametnike suhtes kohaldatavates personalieeskirjades, ning koolitöö tõhusamat korraldamist. Lisaks ei tõstetud 2012. aastal pärast 2007. aastat värvatud lähetatud töötajate ning haldus- ja abitöötajate palkasid. Nende palkasid arvestatakse samalaadse meetodi alusel, mida kohaldatakse ELi töötajate palkade suhtes, mis ei ole aga alates 2011. aasta juulist tõusnud, kuna nõukogu keeldus vastu võtmast otsust palkade kohandamise kohta. 2012. aastal vastu võetud täiendavad otsused, nagu III kategooria õpilaste õppemaksu tõstmine, peaksid järgnevatel aastatel eelarvele mõju avaldama.

2011. aastaga võrreldes tõusis Euroopa koolide õpilaste koguarv 2,1 % (Brüsselis 3,1 %) võrra. 2011. aastal oli õpilasi 23 367 ning 2012. aastal 23 869[6]. I kategooriasse kuuluvad 18 017 õpilast moodustavad õpilaste koguarvust veidi üle 75 %. Seoses majanduskriisiga vähenes II kategooria õpilaste arv veelgi ning moodustab õpilaste koguarvust nüüd veidi alla 5 %. Samuti vähenes III kategooria õpilaste arv. Neid on nüüd 4 695 ehk veidi alla 20 % kõigist õpilastest. Sellesse kategooriasse kuuluvate õpilaste arvu langus tuleneb nii majanduse olukorrast kui ka ülekoormatud Brüsseli koolide piiratud vastuvõtu poliitikast.

Euroopa koolide keskmine aastane kulu õpilase kohta oli 2012. aastal 11 506 eurot[7]. Kuna mõned liikmesriigid ei täitnud oma lähetuskvoote, olid tulud eelarves ettenähtust 4,04 miljonit eurot väiksemad. Seoses sellega kasvas ELi rahalise toetuse osakaal Euroopa koolide süsteemi eelarves 60 %-ni. 2012. aastal oli koolide süsteemis täitmata 105 lähetatud õpetaja kohta ning kui kulude jagamise küsimusele lahendust ei leita, kasvab see arv ilmselt veelgi.

Eelarve osamaksud (välja arvatud ülekantud ülejääk ja reservide kasutamine):

2012 (kokku: 274 420 820 eurot)

2011 (kokku: 275 214 326 eurot)

Euroopa koolide süsteemis töötavate õpetajate palgad sõltuvad samadest mehhanismidest kui ELi institutsioonide töötajate palgad. Kuivõrd otsust teenistujate palgatõusu kohta vastu ei võetud, otsustas nõukogu 2012. aasta detsembris kärpida esialgselt kavandatud ELi toetust Euroopa koolide süsteemile umbes 2,3 miljoni euro ehk õpetajate võimalikuks palgatõusuks vajaliku summa võrra. Euroopa koolide süsteemi kogueelarve 2013. aastaks oli 288 324 192 eurot ja ELi rahaline toetus moodustab sellest 171 554 083 eurot (st 59,5 %).

4.           Poliitilised suundumused ja väljakutsed

4.1.        Akrediteeritud koolid

Pärast Euroopa koolide süsteemi reformi on liikmesriikidel alates 2009. aastast olnud võimalik taotleda riiklikele koolidele Euroopa õppekava ja Euroopa küpsustunnistuse pakkumiseks vajalikku akrediteeringut. II tüüpi koolid on kas liikmesriikide haridussüsteemide poolt rahastatavad ja hallatavad koolid või erakoolid. Selliseid koole on rajatud mõne Euroopa ameti lähedusse. Tavaliselt käib nendes koolides ka suur hulk teistsuguse taustaga õpilasi, kelle vanemad soovivad neile Euroopa koolide stiilis haridust. III tüüpi koolid võivad olla nii riiklikud kui ka erakoolid, millel on olemas Euroopa koolide kuratooriumi akrediteering. Nad pakuvad Euroopa stiilis haridust, kuid neis ei käi ELi töötajate lapsi ning nad ei asu tingimata Euroopa ametite läheduses.

2012. aasta septembris avasid uksed kaks uut akrediteeritud kooli: II kategooria Haagi Rahvusvaheline Kool (Holland) ja III kategooria kool Bad Vilbelis (Saksamaa). Pärast Euroopa koolide peasekretäri ja Hollandi ametivõimude vahelise lepingu allkirjastamist võib Haagi kool taotleda Euroopa komisjonilt ELi rahalist toetust.

2012. aasta detsembris kiitis kuratoorium heaks veel kahe akrediteerimismenetlust läbiva kooli, nimelt Tallinna Euroopa Kooli (Eesti) ja Kopenhaageni Euroopa Kooli (Taani) vastavustoimikud. Mõlema kooli avamine on kavandatud 2013. aasta septembriks.

Varasematel aastatel on akrediteeringu saanud kuus riiklikku kooli, mille asukohad on Parma (Itaalia), Dunshaughlin (Iirimaa), Heraklion (Kreeka), Helsingi (Soome), Strasbourg (Prantsusmaa) ja Manosque (Prantsusmaa). Kõik koolid peale Manosque’i kooli on allkirjastanud lepingu ELiga ja saavad komisjonilt rahalist toetust. Neile 2009/2010. õppeaasta ja 2013. aasta jaanuari vahel makstud toetuste kogusumma on 11 345 706 eurot

4.2.        Ülekoormatus/taristu

I kategooria õpilaste üldarv kasvas 2012. aastal jätkuvalt ning mitu kooli on tõsiselt ülekoormatud. Olukord on eriti halb Brüsseli II ja III koolis ning Frankfurdi koolis.

Brüsselis kasvas koolide õpilaste arv 2012/2013. õppeaasta alguseks 10 606 õpilaseni, mis on 321 võrra rohkem kui aasta varem. Eriti raske on olukord Woluwe ja Ixelles’i koolis, kus probleemid ühisruumide kasutamisega on ülekoormatuse tõttu sagedased. Lisaks võib täheldada, et isegi hiljuti avatud kool Laekenis ligineb kiiresti täiskoormusele (õpilaskond kasvas 2012. aastal 44,5 % võrra). Selle tulemuseks on Brüsseli koolide piiratud vastuvõtu poliitika. Vajadus viienda kooli järgi Brüsselis aastaks 2015 on kinnitatud ning komisjon nõuab jätkuvalt, et Belgia ametiasutused teeksid uue kooli asukoha suhtes ettepaneku. Üksnes viienda kooli rajamine ning keelesektsioonide koolidevahelise jaotumise nõuetekohane läbivaatamine võib leevendada taristuprobleeme ja tagada tõhusama ja säästvama vahendite jaotamise. Kuratoorium tegi 2012. aasta detsembris Euroopa koolide peasekretärile ülesandeks järgmisel koosolekul esitada konkreetne ettepanek viienda kooli keelesektsioonide koosseisu kohta.

2012. aastal toimus komisjoni ja Belgia ametivõimude vahel mitu arutelu viienda kooli teemal. Lisaks kirjutas asepresident sel teemal peaminister Di Rupole ning teemat arutati ka ELi-Belgia töökonnas. 2012. aasta detsembris otsustas Belgia valitsus luua piiratud töörühma (mis koosneb Belgia ametivõimude, Euroopa koolide peasekretäri ja komisjoni esindajatest), et hinnata tegelikku vajadust Brüsseli viienda kooli järele ning võimaldada vastu võtta lõplik otsus selle võimaliku asukoha kohta. Töörühm esitas 2013. aasta esimesel poolel lõpparuande, mis edastati peaministrile. Selles kinnitatakse vajadust viienda kooli järele ja nimetatakse kooli võimalikke asukohti.

Ka Frankfurdi Euroopa kooli ülekoormus muutub seoses I kategooria õpilaste arvu kiire kasvuga aina tõsisemaks probleemiks. Seoses pangandusjärelevalve kohta langetatud otsusega oodatakse Euroopa Keskpanga töötajate arvu täiendatavat kasvu juba 2013. aasta alguses ning juba niigi ülekoormatud kool peab vastu võtma küllaltki suure hulga uusi õpilasi. Kuivõrd asukohariigi kohustuseks on pakkuda oma territooriumil asuva kooli jaoks vajaminev taristu, on komisjon küsimuse Saksa ametivõimude ees tõstatanud ning ootab nüüd ettepanekut konkreetsete meetmete kohta, mida tuleks võtta olemasolevate ruumide laiendamiseks ning ajutise lahendusena kooli territooriumil kokkupandavate konteinerite paigaldamiseks.

4.3.        Kulude jagamine liikmesriikide vahel

Euroopa Liidu rahalise toetuse suurus Euroopa koolide süsteemile sõltub liikmesriikide toetuse suurusest. 2012. aastal oli komisjoni rahaline osalus 165,4 miljonit eurot. Kuid struktuurne probleem, mida lähetatud õpetajate puudumine enesest kujutab, on 2012. aastal veelgi tõsisemaks muutunud. Täitmata ametikohti oli 105 (47 neist ingliskeelsed, 18 prantsuskeelsed ja 17 saksakeelsed) ning selle tulemusel vähenes sissetulek ligikaudu 4,04 miljoni euro võrra.

Ühendkuningriigi poolt Euroopa koolide süsteemi eesistumisajal 2011/2012. aastal algatatud arutelu kulude jagamise üle liikmesriikide vahel ning kõnealuse küsimuse käsitlemiseks loodud töörühma sisesed kõnelused ei toonud aasta jooksul kaasa mingeid käegakatsutavaid tulemusi. Kulude jagamise küsimus on äärmiselt oluline eelkõige Ühendkuningriigile ja Iirimaale, sest neilt riikidelt taotletakse seoses kõrge nõudlusega ingliskeelsete tundide järele paljude õpetajate lähetamist. Ka prantsuse ja saksa keelt kõnelevatel riikidel on samalaadne probleem. Hoolimata komisjoni ja Ühendkuningriigi pingutustest suunata teisi liikmesriike probleemile lahendust leidma puudub seni üksmeel süsteemi puuduste katmise viisi osas. Lähetatud õpetajate puudumise tõttu kohapeal palgatud õpetajatega seotud kulud kannab praeguse süsteemi raames täielikult Euroopa Liit.

Lisaks paneb Ühendkuningriigi otsus uusi õpetajaid mitte lähetada ja lahkuvaid õpetajaid mitte asendada Euroopa koolide süsteemi nii rahaliselt kui ka värbamisega seotud praktilistes küsimustes väga keerulisse olukorda. Komisjon jätkab oma jõupingutusi, et saavutada konkreetseid tulemusi kulude jagamiseks liikmesriikide vahel.

4.4.        III kategooria õppemaks

Oluline osa kuratooriumi poolt 2009. aasta aprillis vastu võetud Euroopa koolide süsteemi reformist oli otsus anda I tüübi Euroopa koolidele suurem autonoomia pedagoogilistes küsimustes, koolide haldamises ja finantsotsuste tegemisel. Seega on koolide haldusnõukogudele delegeeritud volitused III kategooria õpilaste õppemaksu kehtestamiseks kindlaksmääratud astmelises vahemikus. Pärast nimetatud otsuse tegemist palus Euroopa Patendiamet 2011. aasta aprillis kuratooriumil astmelise vahemiku mõiste defineerida. Seejärel moodustati töörühm muutmisettepaneku tegemiseks.

Õppemaksu töörühm arutas oma volituste piires õppemaksu tõstmist III kategooria õpilastele ja õppemaksu kahandamist ühest perest lastele ning esitas ettepanekud kuratooriumile. Kuratoorium otsustas 2012. aasta detsembris toimunud koosolekul kompromisslahenduse kasuks. Kompromiss näeb ette, et alates 2013. aasta septembrist registreerunud III kategooria õpilaste õppemaksu tõstetakse 25 % võrra (jättes koolidele individuaalse otsustusõiguse seda määra 5 % võrra tõsta või langetada). Lisaks langetati III kategooria õpilastest õdede-vendade õppemaksusoodustust 20 %-ni esimese õe või venna jaoks ja 40 %-ni iga järgmise õe või venna jaoks. See otsus jõustub 2013/2014. õppeaastal. Komisjon tervitab seda otsust, kuna see aitab vähendada vahet III kategooria õpilastega seotud kulude ning nende õppemaksust saadava tulu vahel.

4.5.        Kohtuasjad

2012. aastal ei esitatud Euroopa Kohtule uusi hagisid seoses Euroopa koolide süsteemiga. Veebruaris tegi Euroopa Kohus otsuse komisjoni kasuks seoses Ühendkuningriigi vastu esitatud hagiga (C-545/09), mis käsitles seda, et Ühendkuningriik välistas Euroopa koolidesse lähetatud õpetajate jaoks nende lähetuses viibimise ajal samasuguse võimaluse palga kohandamisele, kui on tema riiklikes koolides töötavatel õpetajatel. Komisjon nõuab, et Ühendkuningriik võtaks tarvitusele vajalikud meetmed kohtuotsuse nõuetekohaseks täitmiseks.

4.6.        Siseaudit

Kuratooriumi ja komisjoni siseauditi talituse (IAS) vahel 2007. aastal sõlmitud teenustaseme kokkuleppe raames on IAS korrapäraselt ette valmistanud auditi tegevuskavasid Euroopa koolide jaoks. 2012. aastal tegi siseauditi talitus riskianalüüsi, mille tulemused võeti aluseks Euroopa koolide strateegilise auditikava koostamisel aastateks 2013-2015. Tuvastatud on mitmed olulised probleemid, millega Euroopa koolide süsteem peab hoolikat tegelema. Komisjon jälgib, et asjaomased osapooled auditi soovitusi arvesse võtavad.

5.           Pedagoogilised ja organisatsioonilised suundumused ja väljakutsed

5.1.        Euroopa kooli küpsustunnistuse reform

Euroopa küpsustunnistuse eksami laitmatu korraldamine on küpsustunnistuse maine jaoks määrava tähtsusega. 2009. aasta Euroopa koolide süsteemi reformi üheks eesmärgiks oli küpsustunnistuse eksamite süsteemi muutmine tõhusamaks ja vähem kulukaks. Lisaks eksamite korraldamise lihtsustamiseks varem vastu võetud otsustele võttis kuratoorium 2012. aprillis vastu eksamitööde uue struktuuri, mis hakkab kehtima alates 2015. aasta eksamisessioonist.

2012. aasta Euroopa küpsustunnistuse matemaatikaeksamil tekkisid mõningad korralduslikud probleemid, mis tekitasid nii õpilaste kui ka vanemate ulatusliku negatiivse vastukaja. Sellest tulenevalt tellis Euroopa küpsustunnistuse eksamikomisjoni esimees Londoni Ülikooli Haridusinstituudi ühelt eksperdilt aruande, mis viis otsuseni, et matemaatikaeksami lõpptulemusi kohandatakse ning soovijad võivad eksami septembris uuesti teha.

Komisjon avaldab kahetsust, et seda tüüpi korralduslikud probleemid esinesid, kuna need vähendavad küpsustunnistuse mainet ja usaldusväärsust. Komisjoni taotlusel lisati pedagoogilise segakomitee 2012. aasta oktoobris toimunud koosoleku päevakorda spetsiaalne punkt, mille all Euroopa koolide peasekretär selgitas ekspertaruande soovituste kohaste erimeetmete võtmist. Samuti taotles komisjon, et Euroopa koolide peasekretär analüüsiks olukorda üksikasjalikult ning pakuks välja konkreetseid meetmeid, mis võimaldaksid tulevikus selliseid probleeme vältida. Lisaks sellele peab komisjon vajalikuks selgitada õiguslikku raamistikku, et määrata täpselt kindlaks seda laadi probleemide lahendamise kord. Seda küsimust arutati ka kuratooriumi koosolekul 2012. aasta detsembris ja 2012. aasta küpsustunnistust käsitlevate soovituste täitmise aruanne esitatakse kuratooriumile 2013. aastal.

5.2.        Meetmed hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks

Erivajadustega õpilaste integratsioon Euroopa koolides on komisjoni jaoks südamelähedane teema. 2012. aastal jätkus erivajadustega õpilaste arvu tõus Euroopa koolides (2010/2011. õppeaastal oli Euroopa koolides kokku 619 erivajadustega õpilast, 2011/2012. õppeaastal 640 ja 2012/2013. õppeaastal 702)[8]. See kasv näitab märkimisväärset arengut erivajadustega õpilastega seotud tegevuspoliitikas.

Tehtud on jõupingutusi sarnaste erivajadustega õpilaste koondamiseks ning erivajadustega õpilaste eelarve paremaks haldamiseks. Erivajadustega õpilaste tugimeetmete kogumaksumus 2012. aasta eelarveaastal oli 4 121 172 eurot.

Kuratoorium kiitis oma 2012. aasta detsembri koosolekul heaks Euroopa koolide uue haridustugimeetmete poliitika[9], mis ühtlustab kõigi koolide haridustugimeetmete eesmärgid ja põhimõtted. See jõustub 2013. aasta septembris ning asendab kõik eelmised dokumendid, mis käsitlevad haridusalaste erivajadustega õpilaste toetamist.

5.3.        Õpingute korraldus keskastmes

Osana Euroopa koolide süsteemi moderniseerimisest ja tõhustamisest andis kuratoorium 2012. aasta aprillis toimunud koosolekul peasekretärile mandaadi soovitada keskastme õpingute korralduse ülevaatamist. Selleks on loodud töörühm, mille eesmärk on pakkuda välja meetmeid, mis võimaldaksid keskastme õpingute tõhusamat korraldust ning vähendaksid kooli pooleli jätvate noorte arvu. Konkreetsed ettepanekud esitatakse kuratooriumile otsustamiseks 2013. aastal.

6.           Eesseisvad ülesanded

Jätkuvalt keerulises finantskliimas on Euroopa koolide süsteemi jaoks lähiaastatel põhiliseks väljakutseks kõrge kvaliteediga hariduse pakkumine ning samaaegne haridusstruktuuri moderniseerimine ja süsteemi ratsionaliseerimine.

Keskastme õpingute ümberkorraldamine on üks 2013. aasta keskseid küsimusi. Süsteemi tõhusamaks muutmine õppekava atraktiivsust ja kõrget kvaliteeti säilitades on väljakutse, millele tuleb vastata.

Komisjon on jätkuvalt mures mõnede liikmesriikide raskuste pärast oma kohustuste täitmisel nii õpetajate lähetamisel kui ka taristu pakkumisel. Seega püüab komisjon saavutada konsensust kulude jagamise küsimuses, nii et koormus oleks liikmesriikide vahel võrdselt jagatud.

Võttes arvesse ilmset vajadust viienda Euroopa kooli järele Brüsselis, nõuab komisjon Belgia ametivõimudelt jätkuvalt konkreetse asukoha väljakuulutamist, mis asuks ELi töötajate töö- ja elukohtade lähedal ning vastaks nende vanemate vajadustele, kelle jaoks Euroopa kool on sageli ainus võimalus oma lastele hariduse andmiseks.

[1]               Statistilised andmed Euroopa koolide õpilaste arvu kohta on saadaval Euroopa koolide peasekretäri aruandes „Facts and Figures on the beginning of the 2012-2013 school year in the European Schools“ (http://www.eursc.eu/fichiers/contenu_fichiers2/1842/2012-10-D-15-en-1.pdf)

[2]               Euroopa koolide vastuvõttu reguleerivad reeglid on välja toodud Euroopa koolide kuratooriumi otsuste ülevaatlikus loetelus (http://www.eursc.eu/fichiers/contenu_fichiers2/1794/2011-04-D-4-en-1.pdf)

[3]               Régie des Bātiments: Belgia riigiamet, mis vastutab avalike hoonete eest.

[4]               Brüsseli koolide vastuvõtupoliitikat 2012-2013 õppeaastaks käsitleb dokument 2011-10-d-33-en-d (http://www.eursc.eu/index.php?id=248&l=2)

[5]               Seoses Euroopa Ühistoroidkambri (JET) ehitamisega Cadarache’i (Prantsusmaa).

[6]               Vt joonealune märkus nr 1.

[7]               Finantsandmed on esitatud Euroopa koolide finantskontrolöri aastaaruandes (dokument 2013-02-d-6-en-1)

[8]               Arvud on võetud dokumendist „(„Statistika haridusalaste erivajadustega õpilaste Euroopa koolidesse integreerimise kohta 2012. aastal”), dokument 2013-01-d-28-en-2

[9]               Dokument 2012-05-d-14-en-5