Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Õigusloome kvaliteet ja tulemuslikkus (REFIT): saavutused ja järgmised sammud

I. Sissejuhatus

Reguleerimine on tänapäeva ühiskonna ja hea valitsemistava lahutamatu osa. ELi tasandi õigusloome annab lisaväärtust sellistes valdkondades nagu konkurents, kaubandus ja siseturg, et tagada võrdsed tingimused ning pakkuda võimalusi ettevõtjatele, töötajatele ja tarbijatele. Ühtlasi kaitseb see kodanike, tarbijate ja töötajate tervist ja ohutust. ELi õigusaktidega kehtestatakse ühine raamistik, asendades või kooskõlastades 28 riigi erinevaid seadusi. Need õigusaktid võimaldavad ELi liikmesriikidel teha koostööd põhiõiguste ja -vabaduste tagamisel või luua oma olemuselt piiriüleseid (näiteks Interneti või tööjõu liikuvusega kaasnevaid) võimalusi ning tulla toime probleemidega, mille esinemine ei sõltu riigipiiridest – muu hulgas kliimamuutuste, reostuse ning ohtudega looma- ja taimetervisele. Õiguslik ja institutsionaalne raamistik, mille puhul õigusaktide kohaldamist kontrollivad komisjon ja Euroopa Kohus, annab liikmesriikidele kindlustunde selle kohta, et ELi õigusakte kohaldatakse nõuetekohaselt terves Euroopa Liidus. Samal ajal on ELi-poolset reguleerimist sageli kritiseeritud põhjusel, et sellega kehtestatakse liiga palju nõudeid, lämmatades nii äritegevust ja eelkõige väiksemaid ettevõtjaid[1].

Sellele murele reageerides on komisjon teinud viimastel aastatel konkreetseid jõupingutusi õigusaktide lihtsustamiseks ja regulatiivse koormuse vähendamiseks. Alates 2005. aastast on komisjon heaks kiitnud 660 algatust, mille eesmärk on lihtsustamine, kodifitseerimine või ümbersõnastamine[2]. Kehtetuks on tunnistatud üle 5 590 õigusakti. Uus tooteid käsitlev õigusraamistik hõlmab olulist õigusaktide lihtsustamist ning äriühingute koormuse vähendamist mitmes valdkonnas, mille hulka kuuluvad ka põllumajandus, statistika, looma- ja taimetervis, käibemaks, transport, riigihanked, raamatupidamise aastaaruanded. Keskkonnapoliitika puhul on kehtestatud vett, õhku, tööstusheiteid ja jäätmeid käsitlevad raamdirektiivid, millega lihtsustati õigusraamistikku, vähendades igas valdkonnas direktiivide arvu ja tagades rakendamisel paindlikkuse. Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad direktiivid võimaldavad liikmesriikidel pakkuda paindlikkust väikeettevõtjatele.

Viis, kuidas komisjon praegu õigusakte koostab, on märkimisväärselt muutunud. Terves komisjonis kasutatakse süsteemselt mõjuhinnanguid ja sidusrühmadega konsulteerimist. Bürokraatiat on vähendatud oluliselt rohkem kui halduskoormuse vähendamise programmis kehtestatud 25 % võrra. Oma tegevuses lähtub komisjon algusest lõpuni aruka reguleerimise põhimõtetest ja tavadest. Selleks et saavutatud tempot säilitada, vajab see protsess aga pidevat taashoogustamist. Arukas reguleerimine on kestev protsess, mitte ühekordne ettevõtmine. Selleks et suunata Euroopa tagasi suurema majanduskasvu ja töökohtade loomise teele, on äärmiselt oluline tagada ELi õigusaktide eesmärgipärasus. Seepärast algatas komisjon 2012. aasta detsembris õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)[3]. REFITiga näitab komisjon, et on jätkuvalt pühendunud äriühingute, töötajate ja kodanike jaoks lihtsa, selge, kindla ja prognoositava õigusraamistiku loomisele. REFIT on programm, millega vaadatakse läbi kõik ELi õigusaktid, et teha kindlaks koormused, ebakõlad, lõhed või ebatõhusad meetmed ning esitada vajalikud ettepanekud läbivaatamise tulemuste suhtes järelmeetmete võtmiseks.

Käesolevas teatises tutvustatakse 2013. aasta augustis komisjoni avaldatud sõelumise[4] tulemusi. Siin täpsustatakse, millisel juhul komisjon võtab meetmeid ja millisel juhul on ta õigusloome kvaliteedi nimel otsustanud, et praegu ei ole meetmeid vaja. Samuti kirjeldatakse siin REFITi programmi esimeses rakendamisetapis esinenud probleeme ja antakse ülevaade järgmistest sammudest. Lisas on sätestatud õigusloome kvaliteediga seotud meetmed, mida juba rakendatakse või mille kohta on kaasseadusandjatele esitatud ettepanekud.

II. REFIT – sõelumise tulemused

Sõelumine näitas, et komisjon on lihtsustamise ja kulude vähendamise teel teinud viimastel aastatel suurt tööd selle nimel, et tema koostatud õigusaktid oleksid eesmärgipärased. Teatavad algatused juba kehtivad, samal ajal kui teisi arutavad kaasseadusandjad ja need ootavad vastuvõtmist. Sõelumine osutas ka nendele valdkondadele, kus on vaja õigusaktide täiendavat läbivaatamist (konsolideerimist, lihtsustamist), ja valdkondadele, kus õigusaktide läbivaatamise ettevalmistamiseks on vaja täiendavat analüüsi (hindamist ja kvaliteedi kontrollimist).

1. Senised edusammud ja saavutused

Tulemused näitavad selgelt, et kõikides poliitikavaldkondades on aruka reguleerimise põhimõtted integreeritud tegevuspõhimõtete väljatöötamisse ja aruka reguleerimise vahendeid (mõjuhinnangud, sidusrühmadega konsulteerimine ja hindamine) kasutatakse järjepidevalt.

Aruka reguleerimise vahendid moodustavad poliitikatsükli lahutamatu osa. Praegu kaasneb mõjuhinnang peaaegu kõikide komisjoni ettepanekutega, millel on tõenäoliselt oluline mõju, ning poliitika järelhindamisele pööratakse üha suuremat tähelepanu[5]. Aastatel 2010–2012 korraldas komisjon üldsuse ja sotsiaalpartneritega 340 konsultatsiooni, et koguda kodanike, sotsiaalpartnerite ning muude äriringkondade ja kodanikuühiskonna sidusrühmade arvamusi ning kasutada nende märkusi poliitika väljatöötamise ja läbivaatamise menetluses[6].

Viimase kümne aasta jooksul on komisjon algatanud olulisi poliitikareforme, mille eesmärk on muu hulgas märkimisväärne lihtsustamine ja regulatiivse koormuse vähendamine. Näited selle kohta on esitatud allpool.

Teenuste direktiiv on toonud kaasa muudatusi liikmesriikide õigusaktides, et kõrvaldada sadu diskrimineerivaid, põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid riiklikke nõudeid. Loasüsteeme lihtsustati sellistes peamistes teenustesektorites nagu kaubandus, reguleeritud kutsealad, ehitus, turism jne. Komisjon teeb koos liikmesriikidega tööd teenuste piiriülesel osutamisel esinevate tõkete kõrvaldamiseks, et tagada 2012. aasta teatisega[7] ette nähtud ambitsioonikas rakendamine. Peale selle jätkab komisjon oma tööd seoses reguleeritud kutsealade tegevustega, et tõhustada selles valdkonnas asutamisvabadust[8].

Patendireformi pakett, millega luuakse ühtne patendikaitse ja ühtne patendikohus, pakub märkimisväärset kasu ja kokkuhoidu. Peaaegu kõikides liikmesriikides kaitstud ühtse patendi andmise halduskulud vähenevad kuni 80 %. Ühtse patendikohtu loomine tähendab seda, et äriühingutel on võimalik vältida praegust olukorda, kus kohtuvaidlusi lahendatakse mitme liikmesriigi kohtutes.

Schengeni piiri- ja viisaeeskiri on äritegevust ja reisimist oluliselt hõlbustanud, luues sisepiirideta ala, kus kodanikud, ettevõtjad ja turistid saavad vabalt liikuda, ilma et neid piiril kontrollitaks. Alates 1985. aastast on see ala järk-järgult kasvanud ning hõlmab praegu peaaegu kõiki ELi liikmesriike ja mõnda assotsieerunud riiki, mis ei kuulu ELi.

Ettevõtluse ja tööstuse valdkonnas on näiteks põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid, väikebusse ja metroloogiat käsitlevate uute õigusaktidega tunnistatud kehtetuks vastavalt 24, 15 ja 8 direktiivi.

Keskkonna valdkonnas vähendati vee raamdirektiiviga veedirektiivide arvu 18-lt 9-le. Ühtlasi lihtsustati ja vähendati selle ja Euroopa veeteabesüsteemiga (WISE) aruandlusnõudeid. 2010. aasta direktiiv tööstusheidete kohta kajastab olulist konsolideerimisalast jõupingutust, millega tunnistati kehtetuks seitse valdkondlikku direktiivi. Uue direktiiviga vähendatakse halduskoormust ligikaudu 30 miljoni euro võrra aastas kombineeritud lubade andmise kaudu ja kahe miljoni euro võrra aastas ühtlustatud aruandluse ja järelevalve kaudu.

Komisjon algatas ambitsioonika tegevusprogrammi bürokraatia vähendamiseks. Aastatel 2007–2012 saavutati halduskoormuse programmiga halduskoormuse 25 % vähenemine 13 prioriteetses valdkonnas, mis tähendab 30,8 miljardi euro suurust kokkuhoidu, kusjuures võimalik on saavutada veel 5 miljardi euro suurune kokkuhoid, kui kaasseadusandja võtab vastu menetluses olevad õigusaktid[9]. Komisjon ise on oma eesmärke ületanud, esitades ettepanekud, mis võivad vähendada halduskoormust ligi 41 miljardi euro võrra (33 %). Osa sellest potentsiaalist, mis moodustas hinnanguliselt üle 3 miljardi euro, läks kaduma seadusandlikus menetluses, mille käigus komisjoni ettepanekuid muudeti. Programmi peamised saavutused hõlmasid e-arvete esitamise edendamist käibemaksu valdkonnas, aga ka erandeid või erikorda VKEdele raamatupidamise, elektroonikaromude ja ELi-sisest kaubandust käsitleva statistika valdkonnas. REFITi raames uurib komisjon koos liikmesriikidega seda, kas äriühingud on kõnealuse kokkuhoiu kohapeal täiel määral saavutanud. Sel viisil mõistab komisjon, kuidas oleks kõige parem bürokraatia veelgi tõhusamalt vähendada.

Arvete esitamist käsitleva käibemaksudirektiiviga vähendati märgatavalt bürokraatiat, lubades e-arvete võrdse kohtlemise paberkandjal arvetega. Ka liidu tolliseadustikuga on ette nähtud uute elektrooniliste menetluste rakendamine.

Lähtudes VKEdega toimunud TOP-10 konsultatsioonidest VKEde jaoks kõige suuremat koormust põhjustavate ELi õigusaktide teemal, lisati VKEdega seotud prioriteedid komisjoni õigusloome kvaliteedi tegevuskavasse. Kindlaks on tehtud järelmeetmed, millega reageeritakse otseselt VKEde probleemidele[10].

REFITi üks põhiteema on VKEde regulatiivse koormuse vähendamine[11]. 18. juunil võttis komisjon vastu teatise VKEdega toimunud TOP-10 konsultatsioonidega seotud järelmeetmete kohta. Kõnealuste konsultatsioonide käigus kindlaks tehtud kõige suuremat koormust tekitavad ELi õigusaktid on järgmistes valdkondades: kemikaalid (REACH), käibemaksu haldamine, tarbijale mõeldud toodete ohutus, töötervishoid ja -ohutus, kvalifitseeritud spetsialistide võimalused töötada terves ELis, jäätmete vedu ja käitlemine ilma keskkonda kahjustamata, juurdepääs peamistele riigihangete turgudele, maanteekaubavedu ja andmekaitsedirektiiv.

Kuue TOP-10 konsultatsioonide raames kindlakstehtud seadusandliku meetme puhul on komisjon juba esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule lihtsustamist käsitlevad ettepanekud. Need hõlmavad VKEdele suunatud lihtsustamist seoses andmekaitsega, töötajate lähetamist, tarbijale mõeldud toodete ohutust, riigihankeid, kutsekvalifikatsioone ja sõidumeerikuid (tahhograafe) maanteevedudel. Käesoleval aastal on kavas esitada veel kaks ettepanekut (käibemaksu standardvormi kohta, et hõlbustada nõuete täitmist mitmes liikmesriigis tegutsevate äriühingute jaoks, ning jäätmesaadetiste inspekteerimise ja kontrollimise kohta). Komisjon loodab, et need võetakse kiiresti vastu.

Kehtivas õigusraamistikus tehakse ka muid muudatusi. Näiteks on REACHiga seotud tasusid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks vähendatud 35–95 % ning Euroopa Kemikaaliamet nimetas ametisse VKEde saadiku.

2. Kaasseadusandja arutatavad ettepanekud

Kaasseadusandja arutab olulisi seadusandlikke algatusi seoses lihtsustamise ja äriühingute koormuse vähendamisega. Seadusandlik menetlus on käimas kokku 21 lihtsustamist ja koormuse vähendamist käsitleva ettepaneku puhul. Need hõlmavad ettepanekuid taime- ja loomatervise, väikepõllumajandustootjate põllumajandustoetuste, tarbijale mõeldud toodete ohutuse ja turujärelevalve, riigihangete, äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi, ravimite kliiniliste katsete, pakettreiside, puhkusepakettide ja ekskursioonide ning maanteevedude (sõidumeerikud) valdkonnas.

Kliinilisi katseid käsitleva direktiivi kavandatud läbivaatamisega luuakse ühtne eeskirjade komplekt – sponsorid esitavad taotluse ühe portaali kaudu ja edastavad ühe komplekti dokumente (ühtne kontaktpunkt).

Komisjoni ettepanekud loomatervise, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja ametlike kontrollide kohta hõlmavad vastavalt 37, 7, 12 ja 10 õigusakti kehtetuks tunnistamist. Selle tagajärjel saavutatakse paindlikum raamistik ja pakutakse uusi võimalusi bürokraatia vähendamiseks, näiteks kaotatakse ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide kahekordne haigustest teavitamine, võimaldatakse ELi-sisene sertifikaatideta kauplemine teatavate loomade ja toodetega, luuakse vabatahtlikud mehhanismid põllumajanduses suurema bioturvalisuse tagamiseks, et vältida haiguste levikut, antakse sortide registreerimise ja taimepassidega seotud vastutus üle erasektorile ning kehtestatakse ametlike kontrollide tõhusam riskipõhine prioriseerimine.

Äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitleva komisjoni ettepaneku eesmärk on kehtestada ELis ühtseid eeskirju hõlmav valikuline süsteem siseturul tegutsevate äriühingute maksubaasi arvutamiseks. Süsteem pakuks piiriülestele äriühingutele võimaluse esitada kogu oma tegevuse kohta ELis ühele haldusasutusele ühe konsolideeritud maksudeklaratsiooni. Prognooside kohaselt väheneksid praegused nõuete täitmise kulud seeläbi 7 % ning äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas tooks äriühingute jaoks kaasa 750 miljoni euro suuruse kokkuhoiu nõuete täitmise kulude vähendamise teel ja ühe miljardi euro suuruse kokkuhoiu piiriülese laienemisega seotud kulude vähendamise teel.

2011. aasta detsembris esitas komisjon ettepaneku riigihangete korra läbivaatamise kohta. Mõni kavandatud muudatus mõjutab otseselt VKEde juurdepääsu riigihangetele, sealhulgas kontsessioonidele. Läbivaatamine sisaldab sätteid, mille kohaselt tuleb valiku tegemise eesmärgil aktsepteerida ettevõtja kinnitust (ainult edukas pakkuja peab esitama täieliku tõendusmaterjali), ning sätet, millega kohustatakse hankijaid kohaldama pakkujate finantssuutlikkuse kontrollimisel proportsionaalseid valikukriteeriume. Komisjoni ettepanekuga nähakse ette järkjärguline üleminek elektroonilistele riigihangetele. Ettevõtjad saavad veebipõhiselt tutvuda hankevõimalustega ja esitada oma pakkumused elektrooniliselt, mis lihtsustab menetlust ja suurendab läbipaistvust. Seoses ettepanekuga sõidumeerikute kohta maanteevedudel on Euroopa Parlament ja nõukogu jõudnud kokkuleppele ning eelduste kohaselt võetakse hankeid käsitlev ettepanek varsti vastu.

3. Uued algatused ja õigusloome reformi järgmise vooru ettevalmistamine

Samal ajal näitas sõelumine, et lihtsustamise ja koormuse vähendamise potentsiaal ei ole ammendatud. ELi õigusloome eesmärgipärasuse tagamiseks võetakse lisameetmeid, lihtsustades ja/või konsolideerides praegu kehtivaid õigusakte, ning järelmeetmete raames, mis on seotud hindamise käigus esitatud soovitustega vähendada vajaduse korral täiendavalt regulatiivset koormust, on esitatud 23 uut seadusandlikku algatust lihtsustamiseks ja regulatiivse koormuse vähendamiseks (algatused on loetletud lisas). Need hõlmavad näiteks järgmist.

· Muutmine ja konsolideerimine. Kaalutakse töötajate teavitamist ja ärakuulamist käsitleva kolme direktiivi konsolideerimist kvaliteedikontrolli põhjal, lähtudes sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide tulemustest. Mitu kehtivat statistikaalast määrust koondatakse üheks ettevõtlusstatistikat käsitlevaks raammääruseks. Kaheksa äriühinguõiguse valdkonna direktiivi kodifitseeritakse üheks direktiiviks. Esitatakse ettepanek käibemaksu standardvormi kohta kõikides liikmesriikides. 11 zootehnilist seadusandlikku meedet sõnastatakse ümber ning 26 kaubandusalast määrust kodifitseeritakse.

· Hindamised ja kvaliteedikontrollid. Sõelumise oluline tulemus oli selliste valdkondade tuvastamine, kus on vaja hindamist regulatiivse koormuse vähendamise tõhusamaks kindlakstegemiseks, et täita ELi poliitikaeesmärgid võimalikult väikeste kuludega ning tagada parimal viisil ELi õigusloomest tulenev kasu. Käimas on 16 sellist hindamist ja kvaliteedikontrolli, mis on loetletud lisas. Edaspidiste regulatiivse koormuse vähendamist käsitlevate seadusandlike algatuste ettevalmistamiseks käivitatakse 2013. ja 2014. aastal 31 hindamist, kvaliteedikontrolli ja muud uuringut. Need hõlmavad seitset uut kvaliteedikontrolli õigusaktide puhul, mis käsitlevad kõige olulisemaid kemikaalimääruse REACH kohaldamisalast välja jäävaid kemikaale, Natura 2000,[12] ELi ökomärgist, EMASi, seaduslikku rännet, tarbijate õigusi ja reklaami ning üldisi toidualaseid õigusnorme. Õigusloome kvaliteedile suunatud hindamised on kavandatud eelkõige seoses töötervishoiu ja -ohutuse, eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi, ühinemismääruse, renditöötajaid käsitleva direktiivi, masinaid käsitleva direktiivi, keskkonnamüra hindamise ja kontrollimise, avalike hangete puhul kasutatavate õiguskaitsemeetmete ning aktsiisisüsteemiga. Ühtlasi hakkab komisjon kavandama finantsteenuste sektori uute ELi õigusaktide ühtsuse hindamist. Jätkub töö lennundusohutusnõuete määratlemise ja rakendamisega väljaspool kommertssektorit. 2014. aasta lõpuks teostab või algatab komisjon 47 hindamist, kvaliteedikontrolli või muud aruannet regulatiivse koormuse vähendamiseks. Erilisi jõupingutusi tehakse keskkonna (12 algatust), ettevõtluse ja tööstuse (8 algatust) ja tööhõive (5 algatust) valdkonnas.

Praegu on kogu töötervishoidu ja -ohutust käsitlev õigustik (direktiiv 89/391/EMÜ ja 23 sellega seotud direktiivi) esitatud täielikuks läbivaatamiseks, mis hõlmab konsultatsioone sotsiaalpartneritega (ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid), sealhulgas VKEsid esindavate organisatsioonidega. Kõnealuse järelhindamise tulemused tehakse kättesaadavaks enne 2015. aasta lõppu. Liikmesriigid toetavad seda hindamist, esitades 2013. aasta detsembriks rakendamisaruanded.

Komisjon vaatab REFITi raames 2014. aastal läbi ELi jäätmepoliitika ja selle valdkonna õigusaktid. 2014. aasta alguses korraldab komisjon tööseminari, kus arutatakse muresid, mida VKEd on väljendanud seoses jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktidega. Samuti teeb komisjon praktiliste suuniste ja nõuandetegevuse valdkonnas koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega. Komisjon võtab meetmeid selleks, et suurendada VKEde osalemist Euroopa ressursitõhususe platvormis[13].

4. Tagasivõtmine ja kehtetuks tunnistamine

Sõelumise käigus tehti kindlaks ka kuus valdkonda, milles ettevalmistav tegevus on käimas, ent mille puhul komisjon otsustas ettepanekuid mitte esitada. Need hõlmavad algatusi juuksurite tööohutuse ja -tervishoiu, luu- ja lihaskonna vaevuste, kuvarite, keskkonnas leiduva tubakasuitsu ning kantserogeensete ja mutageensete ainete valdkonnas (mõnes valdkonnas on hindamine pooleli)[14].

Samuti on olemas õigusakte, mida toimunud arengut arvestades enam vaja ei ole ning komisjon kavatseb teha ettepaneku tunnistada need kehtetuks. Kavandatud on üheksa ettepanekut õigusaktide kehtetuks tunnistamiseks. Need hõlmavad tunnelite ohutust, keskkonnahoidlike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamist, toornafta ja naftatoodete tarnimist, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist ning terasestatistikat käsitlevaid õigusakte. Peale selle soovitab komisjon tagasi võtta mitu ettepanekut. Selles kategoorias on kindlaks tehtud seitse ettepanekut, mis käsitlevad muu hulgas õiguskaitse kättesaadavust keskkonna valdkonnas,[15] käibemaksukohustusi lihtsustava direktiivi ettepanekut, Euroopa osaühingu põhikirja ettepanekut,[16] terasestatistika määrust ja raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamist.

III. Õigusloome kvaliteedi probleemile reageerimine: uued horisontaalsed meetmed

Sõelumine oli määrava tähtsusega konkreetsete seadusandlike ja ettevalmistavate meetmete kindlakstegemisel. Ühtlasi tõi see välja mitu probleemi õigusloome kvaliteedi saavutamisel, mis nõuavad uutmoodi horisontaalseid lähenemisviise õigusloome kvaliteedile. Need hõlmavad kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike ning lahenduste leidmiseks on vaja teha ühiseid jõupingutusi. Probleemid on järgmised.

1. Töö õigusraamistiku piires

Arvestades asjaolu, et ELi seadusandlik menetlus on pikaajaline ja sidusrühmad eelistavad regulatiivset stabiilsust õigusaktide sagedasele läbivaatamisele, tuleb täiel määral uurida võimalust vähendada koormust ilma õigusakte muutmata. Kuigi praegu hinnatakse mõjuhinnangutes korrakindlalt halduskoormust, on tähtis käsitleda haldusnõudeid (nt aruanded, load, kontrollid ja tasud) liikmesriikides toimuva rakendamise etapis ja võimaluse korral koormust vähendada. Samuti on võimalik teha rohkem ära selleks, et kasulik teave (nii ELi kui ka liikmesriikide) õigusaktide kohta oleks paremini kättesaadav.

Näiteks aruandluse puhul teeb komisjon korrakindlalt kindlaks õigusaktides, sealhulgas rakendusaktides, sisalduvate kohustuste laadi, ulatuse ja sageduse ning vaatab need korrapäraselt läbi, et teha kindlaks võimalused kohustuste vähendamiseks. Liikmesriike kutsutakse üles andma algatusse oma panust, esitades teavet selle kohta, kuidas nad on aruandlusnõuded oma õigusesse üle võtnud. ELi ja liikmesriikide tasandil edendatakse juba katseprojekti asulareovee puhastamise valdkonnas[17]. Seda tööd jätkatakse 2014. aastal ja vajaduse korral laiendatakse seda muudesse valdkondadesse. Tegevuses lähtutakse aruandluse sarnasest muutmisest vett käsitlevate õigusaktide, õhukvaliteedi ja looduse valdkonnas.

Kooskõlas hiljuti vastu võetud „Teie Euroopa” tegevuskavaga[18] arendab komisjon koostöös liikmesriikidega täiendavalt „Teie Euroopa” portaali, mis pakub VKEdele ja kodanikele ühtset juurdepääsu kogu vajalikule teabele nende õiguste ja võimaluste kohta ühtsel turul. Eesmärk on parandada teabe kvaliteeti ja eelkõige esitada tõhusamad lingid liikmesriikide portaalides kättesaadava sisu juurde. Peale selle edendab komisjon elektroonilise teabe kasutamist muudes valdkondades, näiteks käibemaksu puhul.

Suuremaid jõupingutusi on vaja ka selleks, et teha liikmesriikidega koostööd rakendamise ettevalmistamiseks. Edaspidi tuleks komisjoni ettepanekutele lisada koos rakendamiskavaga ka hindamisraamistik, mis sisaldab meetme eesmärke ja näitajaid ning meetme tulemuslikkuse kavandatud järelevalve- ja hindamisprogrammi. Komisjonil on juba praegu kohustus teha liikmesriikidega ülevõtmisetapis koostööd, et hõlbustada parima tava jagamist ja muid rakendamiskavades sätestatud meetmeid. On tähtis, et liikmesriigid saavutaksid rakendamise kontrollimiseks vajaliku suutlikkuse. Komisjon on valmis neid selles protsessis abistama.

Komisjon võtab sihtotstarbelisi meetmeid uute kohustuste rakendamise hõlbustamiseks, eelkõige VKEdele probleeme põhjustavates valdkondades. Näiteks pakutakse toidu ja sööda ohutuse ning loomatervise ja heaolu valdkonnas eduka algatusega „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” liikmesriikide ametnikele süsteemselt koolitust seoses uute õigusaktide põhielementide ning praktiliste võimalustega nende paremaks ja lihtsamaks rakendamiseks. Kuna algatus põhineb nn koolitajate koolitamise põhimõttel, koolitavad need ametnikud omakorda sidusrühmi, mitmekordistades seeläbi kasulikku mõju. Teine näide on 2015. aastal ellu viidav algatus, et abistada VKEsid ja vastata nende muredele seoses tarbijatele toidu kohta teabe esitamist käsitleva ELi määruse nõuete kohaldamisega, tehes kogu asjakohase teabe kättesaadavaks. Sarnast lähenemisviisi võib kasutada homöopaatiliste toodete ja traditsiooniliste taimsete ravimite turustamise puhul.

Samuti võtab komisjon meetmeid muude soovituste kohta, mida VKEd esitasid TOP-10 konsultatsiooni käigus[19]. Need hõlmavad näiteks toiduga kokku puutuvaid materjale käsitlevate suuniste koostamist[20]ja VKEdega seotud teste tarbijatele toidu kohta teabe esitamise rakenduseeskirju käsitlevates mõjuhinnangutes[21].

Kui õigusakti muutmine osutub vajalikuks, võib koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga uurida kiirmenetluste kehtestamise võimalust, mis laseks kiiresti tegutseda. Samuti on vaja jätkata koos kaasseadusandjaga seadusandliku menetluse ajakohastamise võimaluste uurimist, kasutades õigusaktide vastuvõtmise menetluses suuremal määral konsolideeritud tekste[22]. See vähendaks õigusaktide mahtu ja arvu, lihtsustaks acquis’d ja parandaks õigusaktide kättesaadavust.

Komisjon jätkab arutelusid Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et kasutada konsolideeritud tekste kui tõhusat viisi vähendada acquis’ mahtu.

2. Regulatiivse hindamise rangus

Sõelumine osutas asjaolule, et hindamisel ei keskenduta alati piisavalt rangelt õigusloome kvaliteedi küsimusele. Õigusloome kvaliteedi hindamisel kaldutakse eelistama hetkeolukorda. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas eesmärgid on saavutatud kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil. See nõuab rangemat lähenemisviisi kasu, kulude ja koormuse hindamisel ning sidusrühmade seisukohtade küsimisel.

See on probleemne. Kulude ja kasu ning õigusakti kogumõju hindamisel esineb metoodilisi raskusi. Samuti on keeruline arvutada õigusakti kulusid ja kasu täielikult, võttes arvesse ka mitmesuguseid regulatiivseid mõjusid, mis võivad üksteist tugevdada, üksteisele vastanduda või üksteist neutraliseerida. Selles valdkonnas tuleb teha rohkem tööd, sealhulgas koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel, kes puutuvad oma hindamistegevuses kokku sarnaste probleemidega.

ELi õigusaktide järgimisega seotud kumulatiivsete kulude kindlakstegemiseks, hindamiseks ja võimaluse korral nende kvantifitseerimiseks viis komisjon 2012. aastal läbi terase- ja alumiiniumisektori seadusandliku koormuse kulude kumulatiivse hindamise. Kõnealuses hinnangus võetakse ELi õigusaktidega kaasnevate tegelike kulude hindamisel arvesse kõiki asjaomase sektori kantud kulusid.

Probleem on ka juurdepääs kulusid ja eeliseid käsitlevatele andmetele: rakendamisega kaasnevad tegelikud kulud/eelised sõltuvad liikmesriikide valikutest ELi õigusaktide ülevõtmisel. Üheskoos tuleb teha tööd selleks, et määrata kindlaks prioriteetsed valdkonnad, mille puhul oleks õigustatud suured jõupingutused selliste andmete kogumiseks.

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata siseriiklike rakendusmeetmete ELi õigusele vastavuse hindamisele. See peaks olema hindamise lähtepunkt. Hindamisprotsessis tuleb arvesse võtta ka õiguse kohaldamisel esinevaid signaale[23].

Komisjon vaatab läbi oma hindamisraamistiku ja tugevdab seda, kehtestades muu hulgas hindamise sageduse ja ulatuse miinimumnõuded;[24] hoogustab sidusrühmade osalemist hindamises ja mõjuhinnangutes ning konsulteerib hinnatavate valdkondade kindlakstegemiseks otse sidusrühmadega, tuginedes TOP-10 konsultatsioonide käigus saadud kogemustele; tagab poliitikavaldkondade vastastikuse täiendamise, mida toetab sidusrühmade mitmekülgne panus; veendub, et hindamisel käsitletakse seda, kuidas ja mil määral saavutati meetme eesmärgid, kasutades võrdlusalusena mis tahes ametlikke sihtmäärasid ja võimalikes kaasnevates mõjuhinnangutes sätestatud eeldusi/prognoose (kui need on kättesaadavad ja pärast seadusandja tehtud olulisi muudatusi veel asjakohased). Selle hindamisprotsessi osa peaksid moodustama õiguse kohaldamisel esinevad korduvad probleemid (mida kajastavad näiteks kaebused või kohtupraktika). Mõju hindamise komitee kaalub oma kvaliteedikontrollis süsteemselt hindamistulemuste kasutamist. Mõju hindamise aruanded sisaldavad standardset kaheleheküljelist kokkuvõtet, et hõlbustada mõjuhinnangu peamiste tulemuste, sealhulgas hinnanguliste eeliste ja kulude kiiret tuvastamist.

Halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi (ABR+) raames tehakse kindlaks, kuidas kavandatud vähenemine on kohapeal ellu viidud. Liikmesriigid ja sidusrühmad koguvad kvantitatiivseid andmeid ja vahetavad parimat tava regulatiivse koormuse tõhusa vähendamise kohta kaheteistkümne prioriteetse meetme rakendamise tasandil. See protsess peaks aitama täiendavalt arendada õigusaktide kulude ja eeliste hindamise metoodikaid ja tavasid.

3. Õigusloome kvaliteedi tagamine otsuste tegemise tsüklis

Aruka reguleerimise näol on tegemist tööstiili, mitte ühekordse algatusega. See peab olema tihedalt integreeritud komisjoni tööprogrammi ja strateegilise kavandamise tsüklisse (juhtimiskavad, iga-aastased tegevusaruanded). REFITi programmi raames uuritud regulatiivsest acquis’st hinnatakse praegu 42 %, kusjuures kavandatud on veel 19 % hindamine. Seda näitajat tuleb suurendada, et hindamised saaksid poliitika kujundamist nõuetekohaselt toetada ja et regulatiivseid puudusi oleks võimalik õigeaegselt kindlaks teha. Peale selle ei ole hindamiste kavandamine regulatiivse tsükli muude oluliste elementidega veel täielikult ühtlustatud.

Komisjon täpsustab oma iga-aastases tööprogrammis kõik REFITi seadusandlikud algatused, sealhulgas tagasivõtmised, kehtetuks tunnistamised ja konsolideerimised. Alates 2014. aastast kavandab komisjon oma hindamisi REFITi programmi raames ja esitab iga-aastase hindamiskava komisjoni tööprogrammi lisana. Komisjon teostab kvaliteedi kontrolli kõikides olulistes regulatiivsetes valdkondades[25]. Hindamiste korrapärane kavandamine võimaldab sidusrühmadel, sealhulgas äriühingutel, VKEdel ja teistel huvitatud isikutel, pakkuda välja valdkondi, mille puhul nad peavad võimalikuks kvaliteedi kontrollimist.

4. Õigusloome kvaliteedi alane koostöö ELi seadusandjate ja liikmesriikidega

Komisjon ei suuda tagada õigusloome kvaliteeti ilma tiheda koostööta teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikidega. Kaasseadusandja ei järgi vastuvõtmisel alati komisjoni ettepanekuid lihtsustamise või koormuse vähendamise kohta. Komisjonil on hea meel selle üle, et Euroopa Parlamendis on loodud suutlikkus mõju hindamiseks, ning kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles oma seadusandlike muudatuste mõju süsteemsemalt hindama. See on vajalik tagamaks, et kaasotsustamismenetlusega ei kehtestata soovimatut regulatiivset koormust. Peale selle tekitavad liikmesriigid mõnel juhul ELi õigusakte rakendades või kohaldades täiendavat regulatiivset koormust, mis on mõnikord vastuolus Euroopa tasandil kokku lepitud lihtsustamisele suunatud jõupingutustega[26].

Komisjoni soov vähendada regulatiivset koormust on tihedalt seotud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtete igakülgse järgimisega[27]. Jõupingutused regulatiivse koormuse vähendamiseks on tihedalt seotud õigusaktide proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse tagamisega. Nende tulemused on vastastikku tugevdavad. Seepärast vastavad REFITi programmi eesmärgid liikmesriikide eesmärkidele ELi õigusaktide läbivaatamisel. Komisjon ja liikmesriigid soovivad, et ELi õigusaktid oleksid eesmärgipärased, proportsionaalsed ja järgiksid täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Liikmesriikide soovitusi kaalutakse hoolikalt; mõne soovituse puhul võetakse meetmeid kohe ja mõni moodustab osa REFITi käimasolevast hindamismenetlusest.

Ettepanekute kvaliteedi jälgimiseks terve õigusloometsükli jooksul avaldab komisjon iga-aastase REFITi tulemustabeli, et jälgida seadusandlikku menetlust seoses kõikide REFITi alusel välja pakutud algatustega ning kontrollida ELi tasandil otsustatud muudatuste sisu ja liikmesriikides toimuva rakendamise mõju lihtsustamisele ja koormuse vähendamisele. Tulemustabelis kontrollitakse REFITist tulenevate kohustuste täitmist ja esitatakse seisukohad selle kohta, kas ELi tasandi otsuste tegemise protsessis järgitakse komisjoni väljapakutud koormuse vähendamise ja lihtsustamise algatusi. Kui liikmesriigid esitavad teavet meetmete rakendamise viisi kohta, tehakse see kättesaadavaks[28]. Tulemustabelis tutvustatakse juhtumeid, mille puhul kaasseadusandja ei järgi komisjoni esitatud lihtsustamisettepanekut ja liikmesriigipoolne õigusakti rakendamine lisab regulatiivset koormust või ei võimalda äriühingutel ELi tasandil kokku lepitud koormuse vähendamisest täielikku kasu saada. Tulemustabel võimaldab esitada tagasisidet ning hõlbustab õigusloome kvaliteeti käsitlevat läbipaistvat dialoogi kodanike, liikmesriikide, äriühingute, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. REFITi tulemustabeli abil jälgitakse edusamme kõikides valdkondades, mille puhul on esitatud ettepanekuid lihtsustamiseks ja regulatiivse koormuse vähendamiseks. See hõlmab programmi ABR+, TOP-10 konsultatsioonide ja VKEde tulemustabeli raames seni jälgitud tegevuse järelmeetmeid.

IV.   Järeldused ja edasised meetmed

REFITi programmi alusel on komisjon näinud ette õigusaktide põhjaliku läbivaatamise ja teinud ettepanekuid järelmeetmete kohta.

REFIT on pikaajaline programm. Õigusaktide kaardistamist ja sõelumist ajakohastatakse igal aastal, et teha kindlaks uued meetmed ning kontrollida juba ellu viidud või ellu viidavate algatuste rakendamist ja selle kohta aru anda.

Komisjon ootab tulemuslikku koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et kiiresti vastu võtta lihtsustavad ja regulatiivset koormust vähendavad meetmed, mille kohta komisjon on juba ettepaneku teinud.

Komisjon jätkab tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et koguda õigusloome kvaliteeti käsitlevaid seisukohti ja ettepanekuid, mida võiks REFITi programmi raames käsitleda, ning et töötada üheskoos REFITi programmi nende tahkudega, mis vajavad täiendavat kaalumist või ühiseid meetmeid.

[1] Vt ka Eurobaromeetri viimase standarduuringu tulemused: 74 % eurooplastest leiab, et ELis on liiga palju bürokraatiat (lk 59, küsimus QA16.4: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb79/eb79_anx_en.pdf).

[2] „Kodifitseerimine” tähendab õigusakti ja kõikide selle muudatuste koondamist ühte uude õigusakti. „Ümbersõnastamine” sarnaneb kodifitseerimisele selle poolest, et selle kaudu koondatakse õigusakt ja kõik selle muudatused ühte uude õigusakti, ent erinevalt kodifitseerimisest kaasnevad ümbersõnastamisega uued sisulised muudatused, näiteks muudetakse ümber sõnastatud teksti koostamise käigus esialgset õigusakti. Mõlemal juhul läbib uus õigusakt terve õigusloome protsessi ja sellega asendatakse kodifitseeritud õigusaktid.

[3] COM(2012) 746 (final).

[4] SWD(2013) 401 (final).

[5] Sõelumisse kaasatud õigusaktidest on hinnatud 29 %, 13 % puhul on hindamine käimas ja veel 19 % on kavas hinnata.

[6] Komisjoni mõjuhindamise süsteemi kvaliteet on üldtunnustatud. [Vt OECD 2011. aasta dokument „Sustainability in Impact Assessments – A review of Impact Assessment Systems in selected OECD Countries and the European Commission”, Euroopa Parlamendi 2011. aasta uuring „Comparative study on the purpose, scope and procedures of impact assessments carried out in the Member States of the EU”, CEPSi / Exeteri Ülikooli 2012. aasta dokument „Regulatory Quality in the European Commission and the UK: Old questions and new findings”, Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2010 „Kas mõjuhindamine ELi institutsioonides toetab otsuste tegemist?”.]

[7] Direktiiv 2006/123/EÜ.

[8] Komisjoni teatis reguleeritud kutsealadele juurdepääsu hindamise kohta ja sellele lisatud komisjoni talituste dokument õiguslikku vormi, osalust ja tariifidega seotud nõudeid käsitleva vastastikuse hindamise tulemuste kohta, 2. oktoober 2013.

[9] See hõlmas nt vähenenud kulusid seoses puu- ja köögiviljade turustamise kontrollimisega (970 miljonit eurot), mikroettevõtjate vabastamist raamatupidamisdirektiivide järgimisest ja üldkorra täiendavat ajakohastamist (6 471 miljonit eurot), ravimite, ravimiohutuse järelevalve ja kliiniliste katsete taotlustega seotud aruandluse muutmist ja lihtsustamist (368 miljonit eurot), ELi-sisest kaubandust, põllumajandust, tööstustoodangut jne käsitlevate statistiliste nõuete vähendamist (330 miljonit eurot), käibemaksuarvete elektroonilist esitamist, lihtsustatud tagasimakseid, ühtset kontaktpunkti, erikorraldust VKEdele ja kaugmüüki (26 000 miljonit eurot). Kõnealused näited on seotud komisjoni ettepanekul põhineva hinnangulise koormusega.

[10] Vt komisjoni järelmeetmed, mis on seotud VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega, COM(2013) 446 (final) ja SWD(2013) 401 (final).

[11] Vt ka KOM(2011) 803 ja COM(2013) 122.

[12] Direktiivid 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Kõnealune kvaliteedikontroll korraldatakse koos õigusaktide alusel nõutud hindamisega.

[13] http://ec.europa.eu/environment/resource_efficiency/re_platform/.

[14] Juhul kui sotsiaalpartnerid lepivad kokku õigusakti vajalikkuses, on komisjonil kohustus hinnata kokkuleppeid ja teavitada sotsiaalpartnereid oma otsusest. Komisjon jätkab juuksuriteenuste sektoris tööohutuse ja -tervishoiu kaitset käsitleva sotsiaalpartnerite kokkuleppe hindamist. Oma praeguste volituste kehtivusaja jooksul ei esita komisjon ettepanekut kõnealuse kokkuleppe õigusaktina rakendamise kohta.

[15] Komisjon kaalub alternatiivseid võimalusi oma Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks ja viib Euroopa Kohtu otsust oodates läbi mõju hindamise.

[16] Komisjon kaalub uue ettepaneku esitamist.

[17] Asulareovee puhastamise direktiivi struktureeritud rakendamis- ja teaberaamistiku loomist käsitleva pilootprojekti eesmärk on vähendada aruandlusnõudeid, suurendades läbipaistvust seoses rakendamise hetkeolukorraga, ja parandada kodanike reaalajas juurdepääsu keskkonnateabele.

[18] Komisjoni teatis „Ettevõtjate ja kodanike kaasarääkimisvõimaluste parandamine ühtsel turul: tegevuskava portaali „Teie Euroopa” paremaks muutmiseks koostöös liikmesriikidega”, COM(2013) 636 (final), 17. september 2013.

[19] Kõnealuseid meetmeid on poliitikavaldkondade kaupa üksikasjalikult kirjeldatud dokumendis SWD(2013) 401 (final).

[20] Määrus (EÜ) nr 1935/2004.

[21] Määrus (EL) nr 1169/2011.

[22] Praegu võetakse muudatusettepanekud vastu kehtivate õigusaktide muudatustena ning pärast vastuvõtmist koostatakse kõikides keeltes konsolideeritud versioon. Käimas on arutelud selle protsessi lihtsustamiseks, et kasutada konsolideeritud tekste juba vastuvõtmise protsessis.

[23] Komisjoni vahendid SOLVIT ja „Teie Euroopa nõuanne” hõlmavad andmebaasi juhtumitest, mis võivad osutuda kasulikuks tõendusmaterjaliks.

[24] 2014. aasta alguses võetakse meetmeid hindamiste ja mõjuhinnangute suuniste läbivaatamise raames.

[25] Need valdkonnad määratakse kindlaks 2014. aastal.

[26] Vt nt „The Midas Touch: Gold-plating of EU employment directives in UK law”, London, Institute of Directors, juuni 2013.

[27] Subsidiaarsus viitab põhimõttele, et meetmeid tuleb võtta sellel valitsemistasandil, kus need on kõige tõhusamad, mis tähendab seda, et ELi tasandil ei tule meetmeid võtta juhul, kui kõnealuseid meetmeid on võimalik tõhusamalt ja tulemuslikumalt võtta rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Proportsionaalsuse põhimõttega nõutakse, et mis tahes valitsemistasandil võetavad meetmed oleksid proportsionaalsed vastavate eesmärkidega ega tekitaks üleregulatsiooni.

[28] Dokumendis SWD(2013) 60 esitatud VKEde tulemustabel koondatakse üheks REFITi tulemustabeliks.

LISA

REFITi algatused

Käesolevas lisas tutvustatakse REFITi programmist tulenevaid ettepanekuid uute algatuste kohta, mille eesmärk on vähendada kulusid, lihtsustada reguleerimist ning saavutada paremini poliitikaeesmärgid ja ELi õigusaktide eelised, aga ka algatusi, mis käsitlevad aegunud õigusaktide kehtetukstunnistamist ja menetlemisel olevate ettepanekute tagasivõtmist või meetmete võtmata jätmist valdkondades, kus need ei ole asjakohased või kus puuduvad piisavad tõendid seadusandlike meetmete toetamiseks. Komisjoni aruka reguleerimise poliitika alusel hinnatakse olulise mõjuga komisjoni algatusi ja nende kohta koostatakse mõjuhinnang.

Algatused on esitatud nelja põhikategooriana:

1. lihtsustamist ja koormuse vähendamist käsitlevad menetluses olevad komisjoni ettepanekud, mis ootavad vastuvõtmist kaasseadusandja poolt;

2. komisjoni uued algatused lihtsustamiseks, õigusliku reguleerimisega seotud kulude vähendamiseks ja õigusaktide konsolideerimiseks;

3. valdkonnad, kus komisjon teeb ettepaneku aegunud õigusaktide kehtetuks tunnistamiseks, ettepanekud, mille komisjon soovitab tagasi võtta, ja kavandatud algatused, millega komisjon ei jätka;

4. kvaliteedikontrollid ja hindamised, mille puhul keskendutakse õigusliku reguleerimisega seotud kulude ja koormuse vähendamisele (kavandatud ja käimasolevad).

1. Lihtsustamist ja koormuse vähendamist käsitlevad menetluses olevad komisjoni ettepanekud, mis ootavad vastuvõtmist kaasseadusandja poolt

Tervise- ja tarbijaküsimused

· Tarbijale mõeldud toodete ohutust käsitleva määruse ettepanek[1] ja turujärelevalvet käsitleva määruse ettepanek,[2] millega kehtestatakse selgem eeskirjade kogum, kõrvaldades kattuvused ja samuti kodifitseerides teatavad erandid aruandlusnõuetest.

· Kliinilisi katseid käsitleva direktiivi läbivaatamise ettepanek,[3] milles tehakse ettepanek lubade andmise kooskõlastatud menetluste ja lihtsustatud aruandlusnõuete kohta.

· Ettepanekud uue loomatervist käsitleva õigusakti kohta,[4] millega asendatakse 37 õigusakti, uue taimetervist käsitleva määruse kohta,[5] millega asendatakse 7 õigusakti, uue taimset paljundusmaterjali käsitleva õigusakti kohta, millega asendatakse 12 õigusakti, ning uue määruse kohta, mis käsitleb ametlikku kontrolli toidutarneahelas ja millega asendatakse 10 õigusakti[6].

Keskkond

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta.

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta.

Siseturg ja teenused

· Komisjoni ettepanek kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi (2005/36/EÜ) läbivaatamise kohta[7].

· Komisjoni ettepanek riigihankeid käsitlevate direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ muutmise kohta[8].

· Komisjoni ettepanek Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta[9].

Õigusküsimused

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)[10].

· Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pakettreiside ja toetatud reisikorraldusteenuste kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ[11].

Siseküsimused

· Komisjoni ettepanek sõnastada uuesti direktiiv kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste, teadlaste ja muude rühmade, nagu kooliõpilaste, praktikantide, vabatahtlike ja au pair’ide ELi sisenemise ja seal elamise kohta[12].

Merendus- ja kalandusasjad

· Komisjoni ettepanek ühise kalanduspoliitika reformi kohta[13].

· Komisjoni ettepanek kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta[14].

Energeetika

· Ühenduse süsteem radioaktiivsete materjalide vedajate registreerimiseks, millega asendatakse liikmesriikide aruandlus- ja loamenetlused ühtse registreerimissüsteemiga, et lihtsustada menetlusi, tagades samal ajal kõrge kiirguskaitse taseme[15].

· Kiirguskaitse valdkonna ja peamiste seotud direktiivide põhiliste ohutusnormide konsolideerimine[16].

Eelarve

· Komisjoni ettepanek uute käibemaksupõhiste omavahendite kohta[17].

Maksundus- ja tollipoliitika

· Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas.

Kaubandus

· Komisjoni ettepanek määruse kohta, millega muudekatse peamisi dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid määrusi[18].

Liikuvus ja transport

· Ettepanek, millega muudekase määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute (tahhograafide) kohta.

Märkus. Mitu ettepanekut, mille komisjon on teinud mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis, ootavad vastuvõtmist kaasseadusandja poolt. Eeskätt on tegemist ettepanekutega järgmistes valdkondades: põllumajanduse ja maaelu areng, tervishoid, tarbijapoliitika, Sisejulgeolekufond, Varjupaiga- ja Rändefond, merendus- ja kalandusasjad, arengukoostöö, humanitaarabi ning kodanikukaitse ja laienemine[19].

2. Komisjoni uued algatused lihtsustamiseks, õigusliku reguleerimisega seotud kulude vähendamiseks ja õigusaktide konsolideerimiseks

Tööhõive

· Kolme direktiivi konsolideerimine töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise valdkonnas sõltuvalt sotsiaalpartneritega konsulteerimise tulemustest[20].

Tervise- ja tarbijaküsimused

· Toiduhügieeni käsitlevate õigusaktide läbivaatamine eesmärgiga konsolideerida hügieeni käsitlevad sätted, lihtsustada menetlusi ja tugevdada VKEdega seotud paindlikku lähenemisviisi.

· Zootehniliste õigusaktide konsolideerimine.

· Veterinaarravimeid käsitlevate õigusaktide lihtsustamine.

Statistika

· Ettevõtlusstatistika integreerimist ja sotsiaalstatistikat käsitlevad raammäärused[21].

· Põllumajandustootjate uuringute süsteemi reform.

Siseküsimused

· Viisaeeskirja lihtsustamine ja kooskõlastamine[22].

· Schengeni piirieeskirjade kodifitseerimine[23].

Õigusküsimused

· Tarbijate õigusi ja reklaami käsitlevate õigusaktide konsolideerimine ja ühendamine kvaliteedikontrolli tulemuste põhjal[24].

· Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust käsitlevate õigusaktide läbivaatamine[25].

· Direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta.

Siseturg ja teenused

· Eurofondide läbivaatamine[26].

· Kaheksa äriühinguõigust käsitleva direktiivi kodifitseerimine[27].

Maksundus- ja tollipoliitika

· ELi käibemaksu standardvormi kasutuselevõtmine kõikides liikmesriikides.

Põllumajandus

· Riigiabi eeskirjade lihtsustamine põllumajandussektoris[28].

· Mahepõllumajandust käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine ja lihtsustamine[29].

Kaubandus

· 26 nõukogu määruse kodifitseerimine pärast kahe võimaldamismääruse[30] vastuvõtmist, millega viiakse kaubandusalased õigusaktid kooskõlla ELi toimimise lepinguga.

· Tavajäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil – määruse (EÜ) nr 1418/2007[31] ajakohastamisega lihtsustatakse menetlusi ja vähendatakse halduskoormust.

Liikuvus ja transport

· Kabotaažvedusid käsitlevate eeskirjade lihtsustamine maanteevedude puhul[32].

Konkurentsipoliitika

· Komisjoni määruse läbivaatamine, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004,[33] et kehtestada ühinemiste kontrollimise lihtsustatud menetlus [konkurents].

Merendus- ja kalandusasjad

· Kalapüügilubade määrus.

· Tehnilised meetmed mereorganismide kaitseks.

3. Valdkonnad, kus komisjon teeb ettepaneku aegunud õigusaktide kehtetuks tunnistamiseks või kavandab seda, võtab tagasi menetluses olevad ettepanekud või ei jätka algatusi

Keskkond

· Tagasi võetakse mulla raamdirektiivi käsitlev ettepanek[34].

Komisjon märgib, et ettepanek on olnud menetluses 8 aastat, kuid selle aja jooksul ei ole tõhusaid meetmeid võetud. Seetõttu kavatseb ta hoolikalt uurida, kas ettepaneku eesmärki, mida komisjon soovib saavutada, on kõige parem saavutada ettepaneku menetlemist jätkates või võttes ettepaneku tagasi ning luues nii võimalused alternatiivse algatuse jaoks uue komisjoni ametiajal. Otsuse tegemisel kaalutakse, kas on tõenäoline, et ettepanek võetakse vastu enne Euroopa Parlamendi valimis.

· Tagasi võetakse keskkonna valdkonnas õiguskaitse kättesaadavust käsitlev ettepanek[35].

Tööhõive

· Oma praeguste volituste kehtivusaja jooksul ei esita komisjon ettepanekuid õigusaktide kohta juuksurite tööohutuse ja -tervishoiu, luu- ja lihaskonna vaevuste ning kuvarite, keskkonnas leiduva tubakasuitsu ning kantserogeensete ja mutageensete ainete valdkonnas.

Ettevõtlus ja tööstus

· Kehtetuks tunnistatakse direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta.

Tervise- ja tarbijaküsimused

· Tagasi võetakse kaks ettepanekut, mis käsitlevad retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet[36].

· Kehtetuks tunnistatakse nõukogu direktiiv liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel[37].

Statistika

· Kehtetuks tunnistatakse terasestatistikat käsitlev määrus[38].

· Tagasi võetakse kuritegevusohutuse Euroopa statistikat käsitleva määruse ettepanek (KOM(2011) 335).

Siseküsimused

· Kehtetuks tunnistatakse nõukogu otsus liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe vahetamisel[39].

Siseturg ja teenused

· Tagasi võetakse seadusandlikus menetluses olevad disainilahenduste õiguskaitset ja ühenduse patenti käsitlevad ettepanekud (patente käsitlev ettepanek muudeti tõhustatud koostööks).

· Tagasi võetakse Euroopa osaühingu põhikirja käsitleva nõukogu määruse ettepanek[40].

Maksundus

· Tagasi võetakse käibemaksuga seotud kohustusi lihtsustava direktiivi ettepanek[41].

Liikuvus ja transport

· Kehtetuks tunnistatakse direktiiv 2007/38/EÜ raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta.

· Kehtetuks tunnistatakse direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta.

· Tagasi võetakse seadusandlikus menetluses olev ettepanek autojuhi kaardi funktsiooni sisaldavate juhilubade kohta.

Energeetika

· Kehtetuks tunnistatakse nõukogu otsus ühenduse eesmärgi kohta vähendada primaarenergia allikate tarbimist toornafta ja naftatoodete tarneraskuste korral[42] ja selle rakendusaktid.

Arengukoostöö

· Komisjon ei tee ettepanekut Euroopa Liidu uue toiduainete rahastamisvahendi kohta. Kõnealune vahend aegub 2013. aasta lõpus.

4. Kvaliteedikontrollid, hindamised ja muud aruanded, millega hinnatakse lihtsustamise ning õigusliku reguleerimisega seotud kulude ja koormuse vähendamise võimalusi

Keskkond

Kavandatud kvaliteedikontrollid ja hindamised

· Natura 2000,[43] ELi ökomärgise[44] ja EMASi[45] kvaliteedikontroll.

· Aruandlusnõuetega seotud kohustuste kooskõlastamine keskkonnasektoris, kohaldades struktureeritud rakendus- ja teaberaamistike põhimõtteid.

· Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri, metsloomade loomaaedades pidamist käsitlevate õigusaktide ja Århusi konventsiooni hindamine (sõltuvalt Euroopa Kohtu otsusest).

Käimasolevad kvaliteedikontrollid ja hindamised

· Jäätmepoliitika kvaliteedikontrollid[46].

· Keskkonnamüra, lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid, keskkonnavastutust ja ruumiandmete infrastruktuuri käsitlevate õigusaktide[47] hindamine.

Tööhõive

Kavandatud hindamised

· Tööandjate töölepingutega seotud teavitamiskohustusi käsitlevate õigusaktide hindamine.

Käimasolevad hindamised

· Töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna õigusaktide[48] hindamine.

· Direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta.

· Direktiiv 97/81/EÜ osalise tööaja kohta ja direktiiv 99/70/EÜ tähtajalise töö kohta.

Tervise- ja tarbijaküsimused

Kavandatud kvaliteedikontrollid ja hindamised

· Määruse (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide määrus) kvaliteedikontroll.

Ettevõtlus ja tööstus

Kavandatud kvaliteedikontrollid, kumulatiivsed kulude kindlakstegemised ja hindamised

· Kemikaalimääruse REACH reguleerimisalasse mittekuuluvaid kõige olulisemaid kemikaale käsitlevate õigusaktide ning järgmise etapi tootjate suhtes kohaldatavate õigusaktide seotud aspektide kvaliteedikontroll.

· Masinadirektiivi ja tulirelvi käsitlevate õigusaktide hindamine.

· Kulude kumulatiivsed hindamised kemikaalitööstuse ja metsapõhiste tööstusharude (puidutöötlemine, mööblitööstus, tselluloosi-/paberitööstus ja trükitööstus) valdkonnas.

Käimasolevad / lõpule viidud kvaliteedikontrollid ja hindamised

· Tööstustoodete siseturgu käsitlevate eeskirjade hindamine.

· Mootorsõidukite tüübikinnitussüsteemi ja nafta rafineerimise sektori kvaliteedikontroll.

· Alumiiniumisektori kulude kumulatiivne hindamine.

· 2013. aastal esitati terasesektori kulude kumulatiivne hinnang.

Energeetika

Kavandatud hindamised

· Taastuvenergiat käsitleva direktiivi[49] hindamine.

Siseküsimused

Kavandatud kvaliteedikontrollid ja hindamised

· Seaduslikku rännet käsitlevate õigusaktide kvaliteedikontroll.

· Viisainfosüsteemi,[50] Frontexi,[51] sealhulgas piirivalve kiirreageerimisrühmade[52] ning inimkaubanduse ohvrite elamislubasid käsitlevate õigusaktide[53] hindamine.

Käimasolevad hindamised

· Põhjalik hindamisaruanne organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ja terrorismivastast võitlust käsitlevate nõukogu raamotsuste kohta[54].

Õigusküsimused

Kavandatud kvaliteedikontrollid ja hindamised

· Kvaliteedikontroll, mille eesmärk on kaaluda võimalikku vajadust konsolideerida ja ühendada tarbijate õiguste ja reklaamiga seotud õigusaktid (vt eespool).

· Sotsiaalkindlustuse valdkonnas võrdset kohtlemist käsitleva õigusakti[55] hindamine.

· Vaidlustamata nõuetega seotud Euroopa täitekorraldust käsitleva õigusakti[56] hindamine.

Siseturg ja teenused

Kavandatud hindamised

· Määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta.

· Uus õiguskaitsemeetmete direktiiv 2007/66/EÜ.

· Finantsteenuseid käsitlevad õigusaktid[57].

· Direktiiv EMÜ/86/653 kaubandusagentide tegevuse kohta.

Maksundus- ja tollipoliitika

Kavandatud hindamised

· Tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrasid käsitleva direktiivi ning üldise aktsiisisüsteemi hindamine.

Kaubandus

Kavandatud hindamised

· ELi ekspordikontrolli määruse põhjalik rakendamisaruanne, mis hõlmab kahesuguse kasutusega kaupade määruse (EÜ) nr 428/2009 läbivaatamist (nagu on nõutud põhiaktiga ja ekspordikontrolli poliitikaga). Kavandatud aruandes esitatakse reformi- ja lihtsustamisvõimalused.

· Nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 953/2003 (teatavate võtmetähtsusega ravimite Euroopa Liidu turule kaubandusliku levitamise vältimise kohta) hindamine.

·

Liikuvus ja transport

Kavandatud hindamised

· Tunnelite ohutust käsitleva direktiivi 2004/54/EÜ hindamine;

· Kombineeritud vedusid käsitleva direktiivi[58] hindamine.

· Reisilaevade ohutusnõudeid käsitleva õigusakti[59] hindamine.

· Jätkatakse tööd lennundusohutusnõuete määratlemise ja rakendamisega väljaspool kommertssektorit[60].

Muud valdkonnad

Käimasolevad hindamised

· Euroopa humanitaarabi valdkonna konsensuse – ELi ja liikmesriikide vahelise koostöö poliitikaraamistiku hindamine [humanitaarabi ja kodanikukaitse].

Kavandatud hindamised

· Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi[61] hindamine [sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia].

· Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi[62] hindamine [sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia].

· Ühinemisi käsitleva määruse hindamine: üleandmissüsteem ja vähemusosalused [konkurents].

[1] COM(2013) 78.

[2] COM(2013) 74.

[3] COM(2012) 369 (final).

[4] COM(2013) 260 (final).

[5] COM(2013) 267 (final).

[6] COM(2013) 265 (final).

[7] KOM(2011) 883.

[8] KOM(2011) 896 ja KOM(2011) 895.

[9] COM(2013) 462 (final).

[10] COM(2012) 11.

[11] COM(2013) 512.

[12] COM(2013) 151.

[13] KOM(2011) 425.

[14] KOM (2011) 416.

[15] KOM(2011) 518.

[16] COM(2012) 242.

[17] KOM(2011) 737, 739 ja 740. Euroopa Ülemkogu 2013. aasta juuli istungi järelduste kohaselt säilitatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus praegune süsteem. Komisjon kiitis 4. septembril heaks omavahendeid käsitleva ühisdeklaratsiooni kavandi, mis moodustab osa nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelisest poliitilisest kokkuleppest. Sellega nähakse ette kõrgetasemelise töörühma loomine, mis teostab omavahendite süsteemi üldise läbivaatamise.

[18] Komisjoni ettepanek (COM(2013) 192) määruse kohta, millega muudetakse peamisi dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid määrusi[18] (nõukogu määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ja nõukogu määrus (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed).

[19] Viited on esitatud dokumendis SWD(2013) 401 (final).

[20] See on seotud direktiiviga 98/59/EÜ kollektiivsete koondamiste kohta, direktiiviga 2001/23/EÜ ettevõtjate ülemineku kohta ja direktiiviga 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses.

[21] Sotsiaalstatistika läbivaatamine sõltub Euroopa statistikasüsteemi raames toimuvatest muudatustest.

[22] Määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri.

[23] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad.

[24] Direktiiv 2005/29/EÜ,[24] mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid, direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta ja direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.

[25] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007.

[26] Direktiiv 2009/65/EÜ.

[27] Direktiivid 82/891/EMÜ, 89/666/EMÜ, 2005/56/EÜ, 2009/101/EÜ, 2009/102/EÜ, 2011/35/EL, 2012/17/EL, 2012/30/EL.

[28] Tulevase vähese tähtsusega abi käsitleva määruse mõju hindamine on käimas ning määrus kavatsetakse vastu võtta 2013. aasta lõpuks. Ülejäänud riigiabipaketi (st riigiabi eeskirjade ning grupierandeid ja teatisevorme käsitlevate määruste) mõju hindamine on kavandatud 2014. aasta algusesse. Uued suunised ja määrused on kavas vastu võtta 2014. aasta juuliks.

[29] Mahepõllundust käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel pööratakse tähelepanu vasturääkivustele, lõhedele ja ebatõhusatele meetmetele, lihtsamatele eeskirjadele ning õigusliku reguleerimisega seotud kulude vähendamisele. Mõjuhinnang on kavas teostada 2013. aasta sügisel ja komisjon kavatseb ettepanekud vastu võtta 2014. aasta esimeses kvartalis.

[30] KOM(2011) 82 ja KOM(2011) 349.

[31] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1418/2007, 29. november 2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta.

[32] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

[33] Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus).

[34] KOM(2006) 232.

[35] Komisjon kaalub alternatiivseid võimalusi oma Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks ja viib Euroopa Kohtu otsust oodates läbi mõju hindamise.

[36] COM(2012) 48 ja COM(2012) 49.

[37] EÜT L 52, 4.1.1993, lk 18.

[38] Määrus (EÜ) nr 48/2004.

[39] Nõukogu otsus 2000/642/JSK, 17. oktoober 2000. Ajastus sõltub rahapesuvastase direktiivi ettepaneku vastuvõtmisest ja rakendamisest, mille komisjon võttis vastu 5. veebruaril 2013 ja mille vastuvõtmisega otsus 2000/642/JSK aegub.

[40] KOM(2008) 396. Komisjon kaalub selles valdkonnas uue ettepaneku esitamist.

[41] KOM(2004) 728 (lõplik), 29. oktoober 2004.

[42] Nõukogu otsus 77/706/EMÜ, 7. november 1977, ühenduse eesmärgi kohta vähendada primaarenergia allikate tarbimist toornafta ja naftatoodete tarneraskuste korral (+komisjoni rakendusotsus 79/639/EMÜ).

[43] Direktiivid 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Kvaliteedikontroll korraldatakse õigusaktide kohaselt nõutava hindamise raames.

[44] Määrus (EÜ) nr 66/2010.

[45] Määrus (EÜ) nr 1221/2009.

[46] See hõlmab direktiivi 86/278/EMÜ (reoveesetted), direktiivi 94/62/EÜ (pakendid ja pakendijäätmed), direktiivi 96/59/EÜ (PCB/PCT), direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukid), direktiivi 2006/66/EÜ (patareid).

[47] Direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega; direktiivi 2009/126/EÜ, 21. oktoober 2009, (mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta) hindamine; direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta; direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

[48] Raamdirektiiv 89/391/EMÜ ja 23 seotud direktiivi.

[49] Direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta.

[50] Määrus (EÜ) nr 767/2008 ja nõukogu otsus 2004/512/EÜ.

[51] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (Frontex).

[52] Määrus (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi.

[53] Nõukogu direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud. Kaalutakse kõnealuse direktiivi ja inimkaubanduse vastast võitlemist käsitleva direktiivi 2011/36/EL ühendamist.

[54] Nõukogu raamotsus 2008/841/JSK ja nõukogu raamotsus 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK.

[55] Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

[56] Määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta.

[57] Kõnealune hindamine on kavandatud keskpikas perspektiivis.

[58] Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ, 7. detsember 1992, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel, EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38–42.

[59] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 163, 25.6.2009, lk 1–140.

[60] Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) algmäärus (EÜ) nr 216/2008.

[61] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ, 25. november 2009, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta.

[62] Direktiiv 2010/13/EL. Hiljuti korraldati konsultatsioon audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi põhielementide kohta ning eraldi konsultatsioon audivisuaalsektori reguleerivate asutuste sõltumatuse kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 30), mida käsitlev hindamine on praegu käimas.