This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0494
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Public-private partnerships in Horizon 2020: a powerful tool to deliver on innovation and growth in Europe
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Avaliku ja erasektori partnerlus programmi Horisont 2020 raames kui võimas vahend innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks Euroopas
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Avaliku ja erasektori partnerlus programmi Horisont 2020 raames kui võimas vahend innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks Euroopas
/* COM/2013/0494 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Avaliku ja erasektori partnerlus programmi Horisont 2020 raames kui võimas vahend innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks Euroopas /* COM/2013/0494 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Avaliku ja erasektori partnerlus programmi
Horisont 2020 raames kui võimas vahend innovatsiooni ja majanduskasvu
saavutamiseks Euroopas (EMPs kohaldatav tekst) 1. Poliitiline taust Euroopas on vaja ulatuslikumalt ja paremini
investeerida teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonda. Rohkem teadusuuringuid
ja innovatsiooni on säästva majanduskasvu ja töökohtade loomise ning Euroopa
rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamise seisukohalt otsustava tähtsusega.
Teadusuuringud ja innovatsioon on abiks peamiste probleemide lahendamisel, nagu
näiteks võitlus kliimamuutuste vastu, puhta energiaga varustatuse katkematu
tagamine või vananeva elanikkonna kulude katmine. Liikumine strateegia „Euroopa
2020” eesmärgi suunas, mis näeb ette investeerida 3 % SKPst teadus- ja
arendustegevusse, on siiski aeglane, kusjuures eriline puudus on
erainvesteeringutest. Euroopa Komisjon tegeleb kõnealuse
investeeringute nappusega. Strateegia „Euroopa 2020”[1] ja eelkõige juhtalgatus
„Innovaatiline liit”[2]
tagavad parema innovatsioonikeskkonna. Komisjoni ettepanekud järgmise
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020[3] kohta näevad ette rahastamist
kogu väärtusahela ulatuses, st alusuuringutest kuni turuletoomiseni. Programmis Horisont 2020 on kesksel kohal
ettepanek ühendada jõud erasektori ja liikmesriikidega selliste tulemuste
nimel, mida riik või ettevõte üksinda saavutada ei suudaks. Käesolevale
teatisele on lisatud komisjoni õigusaktide ettepanekud liikmesriikidega avaliku
ja erasektori partnerlussuhete ning avaliku sektori siseste partnerlussuhete
loomise kohta programmi Horisont 2020 raames. Pakett hõlmab kokku 22 miljardi euro
investeerimist järgmise seitsme aasta jooksul, kusjuures programmi Horisont
2020 8 miljardi euro suurusele osale lisandub 10 miljardit eurot tööstuselt ja
ligi 4 miljardit eurot liikmesriikidelt. See tagab elutähtsa rahastamise
suuremahulistele, pikemaajalistele ja riskantsetele teadusuuringutele ja
innovatsioonialastele algatustele. Need on olulised ELi juhtpositsiooni
kindlustamiseks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistes strateegilistes
tehnoloogiasektorites, mis pakuvad kvaliteetseid töökohti (praegu on
niisuguseid töökohti üle 4 miljoni) ning aitavad saavutada ELi eesmärki, et
2020. aastaks moodustaks tootmine 20 % SKPst. Partnerlus toob ühiskonnale
märkimisväärset kasu, nagu näiteks väiksem süsinikdioksiidiheide, alternatiivid
fossiilkütustele ning uued lahendused võitluses vaesusega seotud haiguste ja
antimikroobse resistentsuse kasvava ohuga. Komisjon esitab praegusel etapil kõnealused
õigusaktide ettepanekud selleks, et õigel ajal langetada koos programmiga
Horisont 2020 partnerlussuhete käivitamiseks vajalikud seadusandlikud otsused.
See on täiesti kooskõlas Euroopa Ülemkogu üleskutsega seada prioriteediks
mitmeaastase finantsraamistiku mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Kõnealuse partnerlusega viiakse ühiselt ellu
juhtalgatuse „Innovaatiline liit” ja ELi tööstuspoliitika[4] põhielemendid ning progressi
võimaldavate tehnoloogiate strateegiat,[5]
ühtlasi antakse oluline panus ELi strateegiatesse kliima, energia,
digitaalarengu tegevuskava, transpordi, tervishoiu ja muudes valdkondades. Käesolevas teatises esitatakse ka komisjoni
lähenemisviis avaliku ja erasektori partnerluse muude vormide kasutamisele
programmi Horisont 2020 rakendamiseks. Strateegia Euroopa
tehnoloogiaplatvormide ja komisjoni tööstuspoliitika rakkerühmade kaudu
tööstussektorilt ja muudelt sidusrühmadelt saadavatele nõuannetele suurema
kaalu omistamiseks esitatakse edasises komisjoni talituste töödokumendis. 2. ELi avaliku ja erasektori partnerluse
vajadus teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas Teadusuuringud ja innovatsioon on
kõrge riskitasemega tegevused, millel puudub edu tagatis. Kui ebaõnnestumise
oht on liiga suur, ei ole erasektor tõenäoliselt valmis investeerima ka juhul,
kui majandusliku ja ühiskondliku tulu tõenäosus on suur. Lisaks sellele võivad
teadusuuringutesse tehtud investeeringutest tuleneva majandusliku kasu saada
teised, mistõttu ettevõtjad ei soovi investeerida, või on kaalukaid poliitilisi
põhjusi, mis piiravad turu suurust ja kasumipotentsiaali (nt uute
antibiootikumide väljatöötamine, kus probleemiks on antimikroobse resistentsuse
kasvav oht). Kõnealused üldised turutõrked annavad
kaaluka põhjuse avaliku sektori toetuse andmiseks erasektori teadus- ja
innovatsioonitegevusele. Mitmel juhul on siiski sektorite tähtsus, probleemide
ja tehnoloogiate keerukus, pikad ajavahemikud ja vajalike investeeringute maht
niisugused, et avaliku sektori toetus üksikutele projektidele ei ole tõhus.
Selliste juhtumite puhul on vaja avaliku ja erasektori struktureeritud
partnerlust, et ambitsioonikaid teadus- ja innovatsioonikavasid ühiselt välja töötada,
rahastada ja rakendada. Seepärast kasutavad poliitikakujundajad kõikjal
maailmas majanduskasvu strateegia elluviimise vahendina üha rohkem avaliku ja
erasektori partnerlust teadusvaldkonnas. Sektorite jaoks, mis tegutsevad
Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning mille puhul investeeringute maht
ületab liikmesriigi võimalused, on kõnealuste partnerlussuhete loomine Euroopa
Liidu tasandil kõige tõhusam lähenemisviis. Avaliku ja erasektori
partnerlussuhted annavad teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas võimsad ja
äärmiselt vajalikud vahendid programmi Horisont 2020
eesmärkide elluviimiseks mitmel põhjusel, sealhulgas: –
võimaldavad pikaajalist strateegilist
lähenemisviisi teadusuuringutele ja innovatsioonile ning vähendavad
ebakindlust, hõlmates pikaajalisi kohustusi; –
annavad õigusliku struktuuri vahendite koondamiseks
ja kriitilise massi loomiseks, mis võimaldab teha niisuguseid jõupingutusi, mis
üksikettevõtjate jaoks oleksid saavutamatud, sealhulgas aruka
spetsialiseerumise kaudu ning kombineerides programmi Horisont 2020 ja Euroopa
struktuuri- ja investeerimisfonde; –
muudavad teadusuuringute ja innovatsiooni
rahastamise kogu ELis tõhusamaks, jagades rahalisi, inim- ja taristuressursse,
mille tulemusena väheneb killustumisoht, tekib mastaabisääst ja vähenevad
kõikide asjaomaste partnerite kulud; –
võimaldavad paremini tegeleda keeruliste
probleemidega, aidates välja töötada mitut valdkonda hõlmavaid lähenemisviise
ning teadmisi ja kogemusi tõhusamalt jagada; –
lihtsustavad uuenduslikele toodetele ja teenustele
siseturu loomist, lahendades ühiselt kriitilisi küsimusi, nagu juurdepääs
rahastamisele, standardimine ja normide kehtestamine; –
võimaldavad turulejõudmise kiirendamiseks
uuenduslike tehnoloogiate kasutamist, sealhulgas lubavad ettevõtetel teha koostööd
ja jagada teavet, kiirendades sel viisil õppimisprotsessi; –
pakuvad rahvusvahelistele ettevõtetele sobiva
raamistiku teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute
kinnistamiseks Euroopas ja kasu saamiseks Euroopa tugevatest külgedest, nagu
näiteks hea koolituse saanud töötajad, lähenemisviiside mitmekesisus ja
valdkondlik loomingulisus; –
võimaldavad teadusuuringute ja innovatsiooni
ulatuse, mis on vajalik kriitiliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja
peamiste ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks strateegia „Euroopa 2020”
raames. 3. Ühiste tehnoloogiaalgatustega seoses
omandatud kogemused Avaliku ja erasektori partnerlus
teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas võeti ELi tasandil esmakordselt
kasutusele praegu toimivas seitsmendas raamprogrammis. Seda rakendati peamiselt
ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu, kusjuures teatavaid seitsmenda raamprogrammi
valdkondi rahastavad ja rakendavad Euroopa Liit ja tööstus ühiselt. Ühiseid
tehnoloogiaalgatusi rakendatakse praegusele ELi toimimise lepingu artiklile 187
vastava artikli kohaselt loodud spetsiaalsete õigussubjektide, ühisettevõtete
kaudu. Seitsmenda raamprogrammi raames on loodud viis
ühist tehnoloogiaalgatust järgmistes valdkondades: lennundus (Clean Sky),
farmaatsiaalane teadustöö (innovatiivsete ravimite algatus), kütuseelemendid ja
vesinik (FCH), manussüsteemid (ARTEMIS) ja nanoelektroonika (ENIAC). Kõikide
nimetatud ühisettevõtete suhtes teostatakse pidevat järelevalvet, läbivaatust
ja hindamist[6].
Komisjoni teatis, milles käsitleti partnerlust teadusuuringute ja innovatsiooni
valdkonnas,[7]
andis saadud kogemustest ülevaate ning tõi välja suuremad saavutused ja
soovitused partnerluse edasiseks täiustamiseks. Saavutuste osas märgiti, et kõikjal maailmas
kasutavad poliitikakujundajad üha rohkem majanduskasvu strateegia elluviimise
vahendina avaliku ja erasektori partnerlust. Ühtlasi märgiti hindamistes, et
avaliku ja erasektori partnerlus üldiselt ja konkreetselt ühised
tehnoloogiaalgatused on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika
rakendamise innovatiivne viis. Ühised tehnoloogiaalgatused koondavad asjaomaste
tööstussektorite teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna eestvedajad ja
võimaldavad keskendada jõupingutused teadusuuringute ja innovatsiooni
strateegilisele tegevuskavale ja neid koordineerida. Ühiste tehnoloogiaalgatuste käivitamine oli
tuvastatud turutõrgete, nõutavate tegevuste pikaajalisuse ja läbimurde
saavutamiseks vajalike kohustuste ulatuse tõttu igati õigustatud. Seitsmenda raamprogrammi raames oli ühistele
tehnoloogiaalgatustele eraldatud liidu kogutoetus 3,12 miljardit eurot ja
tööstuse vastav investeering 4,66 miljardit eurot. Ühised tehnoloogiaalgatused
osutusid edukateks, kaasates oma tegevuses osalema suurel hulgal ettevõtjaid,
kellest ligikaudu 28 % olid VKEd. Kuigi ühised tehnoloogiaalgatused on
täielikult toiminud alles lühikest aega, kinnitasid vahehindamised saavutatud
edu ja mõju esimesi märke. Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühine
tehnoloogiaalgatus on näiteks loonud märkimisväärse strateegilise tähtsusega
projektiportfelli ja saavutanud mõned esialgsed ärilised rakendused, nagu
näiteks kahveltõstukid ja väikesed varutoitemoodulid. Ühise tehnoloogiaalgatuse
Clean Sky vahehindamine kinnitas, et ühisettevõte aitab edukalt kaasa strateegiliste
keskkonnaülesannetega seotud arengutele, keskendudes täiesti uutele
tehnoloogilistele lahendustele. Innovatiivsete ravimite ühise
tehnoloogiaalgatuse puhul märkis vahehindamine edusamme Euroopa ravimite
väljatöötamise ökosüsteemi täiustamises, nagu näiteks andmete parem kasutamine,
tõhusamad meetodid ravimite kõrvalmõjude prognoosimisel, uute biomarkerite ning
kiiremate ja odavamate kliiniliste uuringute väljatöötamine. Ühiste
tehnoloogiaalgatuste ENIAC ja ARTEMIS vahehindamised tõstsid esile nende katalüsaatorirolli
erasektori liidrite osalemise suurendamisel raamistikus, milles liikmesriikidel
ja Euroopa Liidu ametiasutustel on võimalik toetada suure strateegilise
väärtusega teemasid. Samasugust algatust soovitati tungivalt jätkata programmi
Horisont 2020 raames, pidades silmas, et ükski organisatsioon ega liikmesriik
ei suuda tõenäoliselt kõiki Euroopa elektroonikavaldkonna probleeme käsitleda. Aruanded ja vahehindamised osutasid ka
mõnedele praeguste ühiste tehnoloogiaalgatuste puudustele. See oli seotud
eelkõige vajadusega tööstuspartnerite konkreetsemate kohustuste järele ning
kohustuste ja nendega kaasneva võimendava mõju selgema mõõdetavusega. Lisaks
sellele peaks ühiste tehnoloogiaalgatuste loomine olema läbipaistvam, nad
peaksid olema varustatud selgete eesmärkidega ja avatumad uute partnerite
suhtes. Ühiste tehnoloogiaalgatuste „šerpade töörühma” aruandes anti veel
mitmeid soovitusi ühiste tehnoloogiaalgatuste juhtimise lihtsustamiseks ja
ühtlustamiseks, sealhulgas nende vajadustele kohandatud spetsiaalse
finantsraamistiku kaasabil. Sidusrühmad on samuti väljendanud muret ühiste
tehnoloogiaalgatuste puhul kohaldatavate eeskirjade ja menetluste erinevuse
pärast nii ühiste tehnoloogiaalgatuste vahel kui ka seitsmenda raamprogrammi
raames kohaldatavate eeskirjade ja menetluste osas. Kõiki neid küsimusi
käsitletakse ettepanekus ühiste tehnoloogiaalgatuste kohta programmi Horisont
2020 raames. 4. Ühised tehnoloogiaalgatused programmi
Horisont 2020 raames Programmi Horisont 2020 kavandatud
õigusraamistik võimaldab laiahaardelisi kokkuleppeid Euroopa Liidu ja
erasektori vahel, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187
kohaselt moodustatud ühised tehnoloogiaalgatused. Need peavad täitma programmi
Horisont 2020 eesmärke, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsioonitegevuste
integreerimine. Programmi Horisont 2020 määruses sätestatakse mitmeid
kriteeriume, mida tuleb avaliku ja erasektori partnerluse valdkondade valimisel
täita. Õigusaktidega nähakse ette ka ühtsed eeskirjad, mida kohaldatakse programmi
Horisont 2020 kõikidele osadele, sealhulgas ühised tehnoloogiaalgatused, välja
arvatud juhul, kui konkreetse erandi tegemiseks on põhjendatud vajadus. 4.1. Programmi Horisont 2020
alustamisel moodustatavate ühiste tehnoloogiaalgatuste kindlaksmääramine Komisjon esitab programmi Horisont 2020
alustamisel moodustatavate ühiste tehnoloogiaalgatuste õigusaktide ettepanekud,
tuginedes seitsmenda raamprogrammi käigus omandatud kogemustele, programmi
Horisont 2020 uuele õiguslikule alusele ja tööstuspartnerite võetud
konkreetsetele kohustustele. Kavandatud algatuste täielik põhjendus on esitatud
lisatud eelneva mõjuhinnangu dokumentides. Kõik ühised tehnoloogiaalgatused tegelevad
strateegiliste tehnoloogiatega, mis toetavad majanduskasvu ja töökohtade loomist
ülemaailmselt konkurentsivõimelistes sektorites. Kõik asjaomased sektorid on
juba muutunud või kiirelt muutumas Euroopa teadmistepõhise majanduse
keskusteks. Kõnealustes sektorites on praegu üle 4 miljoni töötaja ja kõikides
valdkondades on kasvavad ülemaailmsed turud, mille hõlmamiseks on ELi tööstusel
head võimalused, kui ta suudab tehnoloogia alal saavutada juhtpositsiooni ja
seda säilitada. Allpool esitatud joonisel on näidatud ka selged seosed
strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Ajal, mil rahalised vahendid Euroopas
on piiratud, on äärmiselt oluline tagada vajalikud suured investeeringud.
Lisaks sellele kannatavad kõnealused valdkonnad selgelt tuvastatud turutõrgete
tõttu, millele lisandub teadusuuringute ja innovatsiooni pikaajalisus ja riskantsus,
mistõttu erasektor ei ole üksinda võimeline vajalikke ressursse eraldama. Kavandatavad ühised tehnoloogiaalgatused
tuginevad seitsmenda raamprogrammi headele tulemustele. Neist neli kujutavad
endast seitsmenda raamprogrammi raames moodustatud ühiste tehnoloogiaalgatuste
järgmist etappi (sealhulgas elektrooniliste süsteemide ja komponentide ühine
tehnoloogiaalgatus, mis ühendab olemasolevad ühised tehnoloogiaalgatused
ARTEMIS ja ENIAC). Biopõhiste tööstusharude ühist tehnoloogiaalgatust peetakse
uueks algatuseks, mis järgib Euroopa biomajanduse strateegiat[8]. Igal kavandataval ühisel tehnoloogiaalgatusel
on kindlalt määratletud eesmärk saavutada läbimurre järgmistes valdkondades: –
innovatiivsed ravimid:
parandada Euroopa kodanike tervist ja heaolu uue ja tõhusama diagnoosimise ja
raviga, nagu näiteks antimikroobne ravi; –
kütuseelemendid ja vesinik: töötada välja majanduslikult tasuvad, puhtad lahendused, mis
kasutavad energiakandjana vesinikku ja energiamuundurina kütuseelemente; –
Clean Sky: otsustavalt
vähendada järgmise põlvkonna õhusõidukite keskkonnamõju; –
biopõhised tööstusharud:
arendada välja uued konkurentsivõimelised biopõhised väärtusahelad, mis
korvavad fossiilkütuste vajaduse ja avaldavad tugevat mõju maaelu arengule; –
elektroonilised komponendid ja süsteemid: hoida Euroopat elektrooniliste komponentide ja süsteemide alal
esirinnas ja kiiremini vähendada tootmiseni kuluvat aega. Kõnealused viis
ühist tehnoloogiaalgatust peaksid eeldatavasti kaasama investeeringuid
kogusummas üle 17 miljardi euro, millest ELi eelarvest eraldatav toetus ulatub
kuni 6,4 miljardi euroni. Alljärgnevas tabelis on esitatud üksikasjad kõigi
ühiste tehnoloogiaalgatuste kohta. Ühised tehnoloogia-algatused || Investeeringud ühistesse tehnoloogiaalgatustesse (eurodes) ELilt (Horisont 2020) || Tööstuspartneritelt ja muudest allikatest Innovatiivsed ravimid || 1725 miljonit || 1725 miljonit Kütuseelemendid ja vesinik || 700 miljonit || 700 miljonit[9] Clean Sky || 1800 miljonit || 2250 miljonit Biopõhised tööstusharud || 1000 miljonit || 2800 miljonit Elektroonilised komponendid ja süsteemid || 1215 miljonit || 3600 miljonit[10] (millest 1200 miljonit liikmesriikidelt) Kokku || 6440 miljonit || 9875 miljonit tööstuselt + 1200 miljonit liikmesriikidelt 4.2. Ühiste tehnoloogiaalgatuste
põhiomadused programmi Horisont 2020 raames Komisjoni
ettepanekud kajastavad märkimisväärselt ambitsioonikamaid partnerlussuhteid kui
praeguse põlvkonna ühised tehnoloogiaalgatused. Ühistel tehnoloogiaalgatustel peavad olema
konkreetsemad ja ambitsioonikamad eesmärgid, mis tugevdavad vahetult
konkurentsivõimet ja ELi poliitiliste eesmärkide saavutamist. Igal ühisel tehnoloogiaalgatusel on konkreetsed mõõdetavad eesmärgid ja
tulemuslikkuse põhinäitajad, mis võimaldavad täpsemalt teostada järelevalvet ja
hindamist. Eesmärgid ületavad tunduvalt seitsmenda raamprogrammi raames
püstitatud sihte. Eesmärkide puhul pannakse suuremat rõhku innovatsioonile ja
selle mõjule, võimaldades uuendustel tasandada lõhet teadusuuringute ja nende
kaubandusliku rakendamise vahel. Uue kütuseelementide ja vesiniku ühise
tehnoloogiaalgatuse eesmärgid on näiteks seotud hinna- ja tulemuslikkuse
barjääridega, mis on vaja ületada, et tehnoloogia oleks majanduslikult
elujõuline. Paljud eesmärgid toetavad otseselt ELi poliitilisi sihte.
Biopõhiste tööstusharude ühine tehnoloogiaalgatus töötab näiteks välja
tehnoloogiad, mis võimaldavad toiduks mittekasutatavatest põllukultuuridest
biokütuste tootmist, aidates sellega talupidajatel ja tööstusel täita ELi
taastuvenergiaga seotud eesmärke. Sihiks on seatud arendada progressi võimaldavaid
tehnoloogiaid, nagu näiteks elektroonikat, mis toetab paljude erinevate Euroopa
ettevõtete konkurentsivõimet. Ühistel tehnoloogiaalgatustel peab olema
täiustatud juhtimissüsteem, et tagada uutele osalejatele avatus, rahaliste
vahendite jaotamine pädevuse alusel ja parem seostatus riikide meetmetega. Põhiline osa ELi rahalisest toetusest jaotatakse avatud
projektikonkursside abil, mille puhul kasutatakse programmi Horisont 2020 muude
osadega põhimõtteliselt sarnaseid eeskirju. Kõikidel juhtudel on algatused
uutele partneritele avatud. Uues innovatiivsete ravimite ühises
tehnoloogiaalgatuses hoitakse näiteks osa ELi rahalisest toetusest uute
partnerite jaoks. Uus ühine tehnoloogiaalgatus Clean Sky viib põhipartnerite
valimiseks oma esitlejatele ja esitlusplatvormidele läbi avatud konkursipõhise
menetluse. Mitmed uued ühised tehnoloogiaalgatused keskenduvad üha rohkem
tutvustamistegevusele ja selle tähtsus suurema organisatsioonide rühma jaoks
eeldatavalt tõuseb. Programmi Horisont 2020 ühiste tehnoloogiaalgatuste
eesmärk on tihedamate sidemete loomine sarnaste tegevusaladega liikmesriigi ja
piirkondlikul tasandil. Selleks tugevdatakse iga ühise tehnoloogiaalgatuse osas
liikmesriigi esindajate rühma. Nendel rühmadel on oluline nõuandev roll,
rühmale antakse kogu ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamist puudutav teave ja
tema ülesandeks on anda omakorda teavet asjaomastest siseriiklikest tegevustest
ning siduda ühise tehnoloogiaalgatuse tegevused kasutuselevõtuga järgmisel
tasandil. Liikmesriigid rahastavad vahetult eelkõige elektrooniliste
komponentide ja süsteemide ühist tehnoloogiaalgatust. Kasutuselevõtu toetusmehhanisme võimaluse
korral struktuuri- ja investeerimisfondidega sidudes on võimalik Euroopa Liidu
juhitud meetmete ja liikmesriikide või piirkondade arengustrateegiate koosmõju
parandada ning aidata liikmesriikidel tõsta konkurentsivõimet ja lahendada
paremini investeeringuvajadust asjaomastes prioriteetsetes valdkondades. Saavutatakse oluline lihtsustamine nii
rakendusstruktuuride osas kui ka osalejatele mõeldud eeskirjades. Programmi Horisont 2020 ühistele tehnoloogiaalgatustele on kasuks
mitmed rakendamise erijooned, mis muudavad nad eesmärgipärasemaks[11]. Need hõlmavad: –
õiguslikku raamistikku, mis on paremini kohaldatud
tööstuse suuremale osalemisele ja olulisele lihtsustamisele, mis saavutati uute
sätete täieliku ärakasutamisega finantsmääruses, (millesse on lisatud
konkreetsed sätted avaliku ja erasektori partnerluse kohta, mis võimaldavad
kohaldada ühiste tehnoloogiaalgatuste puhul „ideaalkodu” lahendust, nt ühiste
tehnoloogiaalgatuste selge tunnustamine avaliku ja erasektori
partnerlusasutustena, millel on õigus vastu võtta oma konkreetsetele
vajadustele kohandatud „lihtsam” finantsmäärus); ja –
osalejate jaoks prognoositavuse suurendamiseks programmi
Horisont 2020 osalemiseeskirjade ühtset kohaldamist, millest tehakse erandeid
ainult väga üksikutel, äärmiselt põhjendatud juhtudel. Ühised
tehnoloogiaalgatused saavad seega kasu olulistest lihtsustustest, mis tehakse
programmis Horisont 2020. Ühistes tehnoloogiaalgatustes on tööstusel
konkreetsemad kohustused, sealhulgas olulised rahalised kohustused, mis on
vähemalt võrdsed toetusega ELi eelarvest. Tööstuse
otsesed kulukohustused kõikidele ühistele tehnoloogiaalgatustele kokku on
peaaegu 10 miljardit eurot. Nagu seitsmenda raamprogrammi puhul, tuleneb osa
kõnealustest kulukohustustest ühiste tehnoloogiaalgatuste projektikonkursside
tulemusena laekunud ja ELi toetusest täielikult hüvitamata projektide
rahastamise kuludest. Lisaks sellele võtavad tööstuspartnerid peale tavapäraste
kaasrahastamiskokkulepete veel muid kohustusi, millega nad kaasavad tegevused
ja investeeringud, mida programmi Horisont 2020 raames ei hüvitata. Näiteks
ühise tehnoloogiaalgatuse kütuseelemendid ja vesinik puhul tuleb tööstuse
rahaline osalus suuresti nende osalusest kaasrahastatud tegevuses, samas kui
tulevase ühise tehnoloogiaalgatuse puhul suurendatakse sellist toetust
täiendavate kulukohustustena vähemalt 300 miljoni euro võrra. Ühise
tehnoloogiaalgatuse Clean Sky puhul on sellised täiendavad kulukohustused
ligikaudu 1 miljard eurot ja biopõhiste tööstusharude puhul vähemalt 1,8
miljardit eurot. Kõnealused täiendavad kulukohustused on otseselt seotud ühiste
tehnoloogiaalgatuste eesmärkidega ja aitavad kaasa nende saavutamisele.
Tööstuspartnerid võtavad seda laadi konkreetsed kohustused iga-aastase
rakendusmenetluse osana, mida seejärel kontrollitakse ja mille üle teostatakse
järelevalvet. Kui tööstuse kohustused ei ole vajalikul tasemel, on komisjonil
õigus ELi toetust vähendada, selle väljamaksmine peatada või ühisettevõtte
tegevus lõpetada. See tagab vajaliku paindlikkuse suurte ettenägematute
muutuste korral, mis vähendavad ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide
asjakohasust. 5. Programmi Horisont 2020 muud
partnerlused 5.1. Avaliku ja erasektori
vahelised lepingulised partnerlused Komisjon algatas ühiseid tehnoloogiaalgatusi
täiendades seitsmenda raamprogrammi raames ka struktureeritud partnerluse
erasektoriga, et saavutada otsene panus töökavade ettevalmistamisse eelnevalt määratletud
ja suure tööstusliku tähtsusega valdkondades. Erinevalt ühistest
tehnoloogiaalgatustest ei nõua niisugused partnerlussuhted täiendavaid
õigusakte, kuna rahastamisega tegeleb tavapäraseid menetlusi kasutades
komisjon. Euroopa majanduse taastamise kava[12] raames käivitati ja rakendati
projektikonkursside kaudu kolm niisugust partnerlust Euroopa Liidu
kogutoetusega 1,6 miljardit eurot. Projektikonkursid olid väga asjakohased
tööstuse jaoks, kuhu eraldati projektirahast ligikaudu pool, kusjuures umbes
30 % toetusest läks VKEdele[13]. Tuginedes sellele kogemusele võimaldavad
programmi Horisont 2020 projektikonkursid samuti niisugust partnerlust.
Läbipaistvuse parandamiseks põhinevad kõnealused partnerlussuhted komisjoni ja
tööstuspartnerite vahel sõlmitud lepingul, millega määratakse kindlaks
eesmärgid, kohustused, tulemuslikkuse põhinäitajad ja pakutavad tulemused. Avaliku ja erasektori lepingulisi partnerlusi
kaalutakse järgmistes valdkondades: –
tulevikutehas; –
energiatõhusad ehitised; –
energiasäästlikud autod; –
tuleviku Internet[14]; –
jätkusuutlik töötlev tööstus; –
robootika; –
fototoonika; –
kõrgjõudlusega andmetöötlus. Neli esimest valdkonda jätkavad seitsmenda
raamprogrammi raames moodustatud avaliku ja erasektori partnerlusi. Kõikidel
juhtudel on tegemist suurte osadega Euroopa majandusest ning avaliku ja
erasektori partnerluse vajadusele osutati niisugustes komisjoni dokumentides,
nagu näiteks teatis tööstuspoliitika ajakohastamise kohta, teatis progressi
võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia kohta,[15] teatis kõrgjõudlusega
andmetöötluse kohta[16]
või ettepanekud programmi Horisont 2020 jaoks. Iga kõnealuse valdkonna puhul peaksid
tööstusharude ettepanekud andma selged tegevuskavad, mis on välja töötatud
avaliku arutelu käigus teiste huvitatud isikutega ning kirjeldavad nägemust,
teadusuuringute ja innovatsiooni sisu ja eeldatavat mõju, sealhulgas
majanduskasvu ja töökohtade seisukohalt. Ühtlasi peaks need selgitama tööstuse
kohustuste iseloomu ja ulatust ning avaliku ja erasektori partnerluse
võimendavat mõju. Nendes keskendutakse eelkõige turuga seotud tegevusele. Lisaks peaks avaliku ja erasektori partnerluse
eesmärk olema ka kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist
sünergiat, eelkõige seoses piirkondlike ja riiklike aruka spetsialiseerumise
strateegiatega. Komisjon hindab tööstusharude ettepanekuid
vastavalt Horisont 2020 määruses sätestatud kriteeriumidele, kasutades muu
hulgas välisekspertide abi. Positiivse hinnangu korral, mille tulemused tehakse
üldsusele kättesaadavaks, sõlmitakse komisjoni ja erasektori partnerite vahel
komisjoni otsusele tuginev vastastikuse mõistmise memorandum. Selles määratakse
kindlaks: –
partnerluse üldised ja konkreetsed eesmärgid; –
erasektori partnerite võetud kohustused, mis
peaksid moodustama märkimisväärse osa, olles kavandatava liidu toetusega
võrreldaval tasemel, ja võivad sisaldada nii avaliku ja erasektori partnerluse
halduskulusid kui ka tööstusharude rahastatavaid tutvustamise, koolituse,
koondumise, teadlikkuse tõstmise ja järelevalvetegevuse kulusid; –
tulemuslikkuse põhinäitajad ja loodetavad
tulemused, sealhulgas mõjud seoses kasutamisega Euroopas; –
liidu toetuse suunava rahastamispaketi ajavahemikul
2014–2020 (eelarvepädev asutus peab selle iga-aastase eelarvemenetluse käigus
heaks kiitma); –
järelevalve ja läbivaatamise mehhanismi, mis
kasutab tulemuslikkuse põhinäitajaid ning mida on võimalik kohandada. Ühtlasi
loob see komisjonile aluse partnerluse lõpetamiseks, kui tööstuspartnerid
jätavad oma kohustused täitmata; –
juhtimisstruktuuri, sealhulgas mehhanismi, mille
kaudu komisjon küsib erasektori partneritelt nõu programmi Horisont 2020 raames
rahalise toetuse saamiseks esitatava teadus- ja innovatsioonitegevuse kohta. Valdkondades, mille puhul leitakse, et
tööstusharude ettepanekud vastavad nõutud kriteeriumidele, püüab komisjon
sõlmida vajaliku vastastikuse mõistmise memorandumi õigeaegselt, et käivitada
avaliku ja erasektori partnerluskoostöö esimese Horisont 2020 tööprogrammi
raames. 5.2. Avaliku sektori sisesed ja
muud partnerlussuhted Komisjon kasutab programmi Horisont 2020
rakendamiseks ka muid partnerluse vorme. Komisjon esitab neli õigusaktide
ettepanekut liikmesriikidega avaliku sektori siseste partnerlussuhete loomise
kohta siseriiklike teadusuuringute programmide ühiseks rakendamiseks Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 185 alusel. Kõnealused ettepanekud hõlmavad: –
Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute
teist partnerlusprogrammi: vaesusega seotud haigustest
tingitud sotsiaalse ja majandusliku koormuse vähendamisele kaasa aitamiseks; –
Euroopa metroloogia teadus- ja
innovatsiooniprogrammi: asjakohaste, integreeritud ja
eesmärgipäraste metroloogiliste lahenduste saavutamiseks, mis toetavad
innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõimet, aga ka mõõtmise tehnoloogiaid, mis
tegelevad sotsiaalprobleemide lahendamisega, nagu energia, keskkond ja
tervishoid; –
ühisprogrammi Eurostars-2: majanduskasvu ja töökohtade loomise ergutamiseks teadus- ja
arendustegevuses osalevate VKEde konkurentsivõime suurendamise abil; –
aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus-
ja arendustegevuse programmi: eakate inimeste ja nende
hooldajate elukvaliteedi parandamiseks ning hooldussüsteemide jätkusuutlikkuse
tõstmiseks, suurendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate
toodete ja teenuste kättesaadavust aktiivse ja täisväärtusliku vananemise
huvides. Lisaks avaliku ja erasektori partnerlusele
kasutatakse programmi Horisont 2020 puhul ka kogemusi, mis on seotud muude
partnerlusvormidega, nagu näiteks Euroopa innovatsioonialane partnerlus,[17] ühise kavandamise algatused[18] ja Euroopa
tehnoloogiaplatvormid. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut loob
programmi Horisont 2020 raames ka teadmis- ja innovaatikakogukonnad,[19] mis koondavad pikaajalise
struktureeritud partnerluse abil kõrghariduse, teadusuuringute ja ärisektori
esindajad. Kahe eelseisva tulevaste ja kujunemisjärgus
tehnoloogiate juhtalgatuse,[20]
grafeeniprojekti ja inimaju projekti eesmärk on Euroopas laiaulatuslike ja
pikaajaliste partnerlussuhete loomine. Need täiendavad avaliku ja erasektori
partnerlust, olles esialgu teaduspõhised, kuna tööstuse osalemiseks peavad
juhtalgatused olema kestnud kümme aastat. Peale ühiste tehnoloogiaalgatuste loodi Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 187 alusel veel ühe avaliku ja erasektori partnerlussuhete vormina
ühisettevõte SESAR[21]
(Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem), et kooskõlastada ühtse
Euroopa taeva algatuse tehnoloogiasamba projekti SESAR, mille eesmärk on
Euroopa lennuliikluse ajakohastamine. Konkreetse poliitikale keskendatud
tegevuse tõttu ei moodustatud SESAR ühise tehnoloogiaalgatusena, kuigi sidemed
ühise tehnoloogiaalgatusega Clean Sky on tihedad. Komisjon teeb ettepaneku
pikendada ühisettevõtte SESAR tegevust programmi Horisont 2020 raames.
Kõnealuse tegevuse pikendamine tagab lennuliikluse korraldamise valdkonnas
kooskõlastatud teadusuuringute ja innovatsiooni jätkumise Horisont 2020 raames,
mis on ühtse Euroopa taeva poliitikaeesmärkidega täielikult kooskõlas. 6. Väljavaated Programmi Horisont 2020 ja strateegia „Euroopa
2020” eesmärkide saavutamise lahutamatuks osaks on tööstuse kindla panuse ja
toetusega avaliku ja erasektori partnerlus. Käesolevas teatises on visandatud,
kuidas programmis Horisont 2020 tugevdatakse juurdepääsu avaliku ja erasektori
partnerlusele, kasutades selleks suuremat läbipaistvust, selgemaid eesmärke,
paremat keskendumist turuga seotud tegevustele, tööstuse konkreetsemat toetust
ja olulist lihtsustamist. Ühise tehnoloogiaalgatuse tegevusi, avaliku ja
erasektori vahelisi lepingulisi partnerlusi, avaliku sektori siseseid
partnerlusi ja muid seonduvaid algatusi, nagu näiteks ühise kavandamise
algatused, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja
innovatsioonikogukonnad või Euroopa innovatsioonipartnerlused, rakendatakse
selliselt, et sünergia oleks maksimaalne ning suureneks üldine mõju, eelkõige
ühiste eesmärkide puhul. Sellega seoses tuleks täielikult kasutada võimalusi,
mida pakub asjaolu, et kõik ELi tasandi teadusuuringute ja innovatsiooni
rahastamine on koondatud ühte programmi, s.o raamprogrammi Horisont 2020.
Sünergia tuleks eelkõige püüda luua sellega, et ühendatakse tegevus kogu
innovatsioonitsükli ulatuses alates uuringutulemustest kuni turuga seotud
tegevuseni, et soodustada ettevõtlust ja äriettevõtete loomist Euroopa
majanduse jaoks suure tähtsusega valdkondades. Arvestades partnerluse suurt mõju
majanduskasvule ja töökohtade loomisele, kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja
nõukogu üles lõpule viima kõnealuste partnerlussuhete käivitamiseks programmi
Horisont 2020 alguses vajalikud seadusandlikud otsused. Komisjon jälgib ja
hindab kavandatud juhtimiskorra abil pidevalt ühiste tehnoloogiaalgatuste ja
muude partnerluste edusamme ning esitab asjaomaseid aruandeid. Kogemused näitavad, et ühisettevõtete
asutamine nõuab märkimisväärselt aega ja tööjõudu ning nende loomist tuleks
toetada ainult olulise strateegilise teadusuuringuid ja innovatsiooni puudutava
eesmärgi korral, mida ei ole võimalik saavutada programmi Horisont 2020
tavapärase rakendamisega. Komisjon kaalub seega ainult niisuguseid uusi
algatusi, mis on programmi Horisont 2020 kriteeriumide alusel õigustatud ja
mille strateegiline poliitiline vajadus on kindel. Komisjon on siiski
arvamusel, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtavate
jõupingutuste ulatus ja poliitiline vajadus viia lõpule ühtse Euroopa
raudteepiirkonna moodustamine ning luua ELi raudtee tehnoloogiaalane
juhtpositsioon õigustavad igati raudteesektoris võimalikku ühisettevõtte
loomist, ning teeb selle tööstusharuga koostööd ettepaneku väljatöötamiseks. [1] KOM(2010) 2020. [2] KOM(2010) 546. [3] KOM(2011) 808/809/810/811/812. [4] COM(2012) 582. [5] COM(2012) 341. [6] Ühiste tehnoloogiaalgatuste vahehindamised ja
vastavad komisjoni vastused ning samuti ühiste tehnoloogiaalgatuste „šerpade töörühma” aruanne on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/research/jti/index_en.cfm. [7] KOM(2011) 572. [8] COM(2012) 60. [9] See summa koosneb ühisettevõtte liikmete või ettevõtja
koosseisu kuuluvate üksuste osamaksudest (vähemalt 400 miljonit eurot), samuti
mitteliikmetest üksuste osalustasudest tegevuses. [10] See summa koosneb ühisettevõtte liikmete või ettevõtja
koosseisu kuuluvate üksuste osamaksudest (vähemalt 1700 miljonit eurot
eraõiguslikelt liikmetelt), samuti mitteliikmetest üksuste osalustasudest
tegevuses. [11] Ühiste tehnoloogiaalgatuste „šerpade töörühma” aruande kohaselt: http://ec.europa.eu/research/jti/pdf/jti-sherpas-report-2010_en.pdf. [12] KOM(2008) 800. [13] Lisaks sellele investeeris Euroopa Liit 300 miljonit eurot
tuleviku Interneti algatusse, millest umbes 50 % läks tööstusele. [14] Praegu toimiva tuleviku Internetti käsitleva avaliku ja
erasektori partnerluse algatuse järelmeetmed keskendusid juhtmega ja traadita
5G võrgutaristule. [15] COM(2012) 341. [16] COM(2012) 45. [17] http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm?pg=eip.
[18] http://ec.europa.eu/research/era/joint-programming_en.html.
[19] http://eit.europa.eu/kics/.
[20] http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/fet-flagships. [21] http://www.sesarju.eu/.