52013DC0100

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aastaaruanne ELi-Korea vabakaubanduslepingu täitmise kohta

1.           Sissejuhatus

Vabakaubanduslepingut ELi ja Lõuna-Korea vahel on esialgselt rakendatud alates 2011. aasta juulist[1]. See on esimene uue põlvkonna vabakaubandusleping, millele on iseloomulik laiaulatuslikkus ja kõikehõlmavus. See on ka ELi esimene Aasia riigiga sõlmitud kaubandusleping.

Veidi rohkem kui aasta pärast vabakaubanduslepingu jõustumist ei ole selle kogu mõju veel selge, kuna tariifide ja mittetariifsete meetmete liberaliseerimist käsitlevad sätted, samuti teenuseid ja investeeringuid käsitlevad meetmed hakkavad kehtima pikema aja jooksul. Tariife on suures mahus siiski juba kõrvaldatud ja juba on tunda positiivset mõju ELi ekspordile.

Käesolev aruanne on koostatud selleks, et täita kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrusest (EL) nr 511/2011, millega rakendatakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vabakaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel[2]. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 13 lõikele 1 avaldab komisjon igal aastal aruande lepingu kohaldamise ja täitmise kohta. Lisaks on artikli 3 lõikes 3 sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas järelevalvearuande ajakohastatud statistikaga Koreast imporditud tundlikesse sektoritesse kuuluvate toodete kohta.

2.           Üldhinnang: Kaubanduse areng ja kokkuhoid tollimaksude pealt

Allpool esitatakse peamised järeldused, mis põhinevad lepingu täitmise esimese aasta (juuli 2011 – juuni 2012) andmete võrdlusel viimase nelja 12-kuulise („võrdlusperiood”) perioodi andmete keskmisega. Kasutades võrdluseks pikema perioodi andmeid neutraliseeritakse kriisi mõju.

2.1.        Kaubanduse areng

ELi eksport Koreasse kasvas kokku 37 %. Täielikult liberaliseeritud toodete eksport suurenes alates lepingu esialgse kohaldamise kuupäevast rohkem kui muude toodete eksport. Võrreldes võrdlusperioodiga suurenes selliste toodete eksport (moodustab 35 % ELi ekspordist Koreasse) 2011. aasta juulist 2012. aasta juunini 54 % (4,4 miljardit eurot). Võrdluseks: kogu maailmas on samalaadsete täielikult liberaliseeritud toodete eksport kasvanud 27 %.

See vastandub toodetele, millel puudub igasugune soodustus (moodustavad 18 % ELi ekspordist) ja mille eksport suurenes perioodil 20 %. Osaliselt liberaliseeritud toodete (moodustavad 43 % ELi ekspordist) eksport suurenes 35 % või 3,9 miljardit eurot.

Võrreldes sellega, kui palju kasvas täielikult liberaliseeritud toodete eksport Koreasse ja kui suur oli samade toodete teistesse riikidesse ekspordi „normaalne” kasvumäär, tähendab kasvuerinevus 2 miljardi euro väärtuses lisaeksporti.

Samal ajal suurenes ELi import Koreast ainult veidi (1 %).

ELi praegusel majanduskliimal on olnud selgelt negatiivne mõju Korea Euroopa Liitu eksportimise kasvumäärale. Teine põhjus, miks on Korea kaupu ELi eksporditud vähem, on see, et Korea ettevõtted jätkavad tootmise toomist ELi ja teistesse riikidesse, mistõttu väheneb otseeksport Koreast. Korea autotootjad on näiteks rajanud tootmistehased Tšehhi Vabariiki ja Slovakkiasse ning Korea elektroonikaettevõtetel on tootmine mitmes ELi liikmesriigis, millega toetatakse töökohtade loomist ja majanduskasvu ELis.

2.2.        Kokkuhoid tollimaksu pealt

Tollimaksudelt saadav kokkuhoid oli märkimisväärne isegi enne vabakaubanduslepingu täielikku rakendamist. Konservatiivse hinnangu kohaselt hoiti vabakaubanduslepingu kehtimise esimese 12 kuu jooksul ELi ekspordi tollimaksudelt kokku ligikaudu 600 miljonit eurot.

Eespool nimetatud number põhineb hinnangulisel ELi soodustuste kasutamise määral 50 %, samas kui Korea ekspordi puhul on see 68 %.

Kuigi soodustuste kasutamise määr ELis on vabakaubanduslepingu täitmise esimese aasta teisel poolel järk-järgult paranenud, on Korea ekspordil ELi ekspordist ikka veel kõrgem soodustuste kasutamise määr. Seda võivad seletada mitu tegurit, sealhulgas uute tollihaldusmenetluste kohaldamise erinevad tingimused ja erinevused ettevõtete ekspordiprofiilis, kuna ELi ekspordivad peamiselt suured Korea äriühingud, samas kui ELi eksportijad on pigem killustunud. Lõpetuseks võib selline olukord olla osaliselt tingitud ka otsetranspordi sättest, mille kohaselt teatavatel juhtudel võivad soodustuse kaotada kaubad, mis tarnitakse Koreasse läbi logistiliste sõlmpunkide nagu Singapur ja Hongkong.

2.3.        Mõju autotööstusele ja muudele sektoritele

Sõiduautode import (HS8703) Koreast ELi on vabakaubanduslepingu esimesel aastal võrreldes võrdlusperioodiga suurenenud väärtuse poolest 20 % (663 miljonit eurot) ja mahu poolest 12 % (+45 000 sõidukit). Hoolimata sellest, et pärast vabakaubanduslepingu esialgset kohaldamist on Koreast sõiduautode import suurenenud, on autoimpordi tase 37 % väiksem kui neli aastat varem samal 12-kuulisel perioodil.

Korea autoimpordi suurenemine on osaliselt toimunud teiste partnerite impordi arvelt. Alates vabakaubanduslepingu esialgsest kohaldamisest on võrreldes võrdlusperioodiga ELi autode koguimport kogu maailmast vähenenud 15 % mahu poolest ja 1,5 miljardit eurot väärtuse poolest.

Ei ole tõenäoline, et Koreast autode ELi importimise märkimisväärse suurenemise saaks panna vabakaubanduslepingu raames toimunud liberaliseerimise arvele, kuna ELi poolel on liberaliseerimine tegelikult olnud tagasihoidlik; ELi tariife vähendati 10% tasemelt 3 protsendipunkti keskmiste ja suurte autode puhul ja 1,7 protsendipunkti väikeste autode puhul vabakaubanduslepingu esialgse kohaldamise alguses ja uuesti aasta hiljem. Arvesse tuleb võtta ka vabakaubanduslepingu esimesel 12 kuul toimunud euro odavnemist 7,2 %, mis sellel perioodil nullib tariifide alandamise.

Vastavalt Eurostatile on ELi sõiduautode eksport Koreasse vabakaubanduslepingu esimesel aastal võrreldes võrdlusperioodiga väärtuse poolest suurenenud 69 % (840 miljonit eurot) ja mahu poolest 70 % (+33 000 sõidukit). Autod on osaliselt liberaliseeritud, Korea imporditollimaksu on vähendatud 1,4 protsendipunkti.

Teistes sektorites on EList (täielikult liberaliseeritud) masinate ja mehaaniliste seadmete eksport, mis moodustab üle kolmandiku ELi ekspordist Koreasse, suurenenud alates vabakaubanduslepingu esialgsest kohaldamisest võrreldes võrdlusperioodiga 25 %. See võib olla osaliselt seotud enamiku 5 % ja 8 % tollimaksu kohese kõrvaldamisega nendes sektorites, samuti teatavate mittetariifsete tõkete kõrvaldamisega, nt Korea tunnustab tootja kinnitust elektromagnetilise ühilduvuse ja masinate elektriohutuse kohta.

Teistes olulistes sektorites on täielikult või osaliselt liberaliseeritud toodete eksport EList oluliselt suurenenud: transpordiseadmed (51 %), keemiatooted (23 %), plast ja kumm (30 %), tekstiil- ja rõivatooted (25 %) ja mitteväärismetallid (20 %). Põllumajandustoodete puhul suurenes elusloomade ja loomsete toodete eksport 84 % ja valmistoidukaupade eksport 35 %.

Mineraalkütuste puhul suurenes nii import kui ka eksport märkimisväärselt. Siiski on märke sellest, et kõnealune suurenemine on osaliselt tingitud välisteguritest, eelkõige poliitilistest pingetest Lähis-Idas.

Vabakaubanduslepingu sõlmimisele järgnenud kuude osas puudub veel teave teenuste ekspordi kohta. Teatavad sektorid, eelkõige telekommunikatsioon, finantsteenused, keskkonnateenused ja erialateenused saavad edaspidi lepingust kasu tänu Korea seaduste muutmisele. Samas kõrvaldatakse paljud vabakaubanduslepingu sõlmimise eel kehtinud piirangud alles pärast üleminekuperioodi lõppu, mida on Koreal vaja õigusraamistiku läbivaatamiseks. Seepärast võtab sõltuvalt sektorist aega, kuni vabakaubanduslepingu mõju on näha. Muudes sektorites, nt meretransport ja ehitusteenused, muudeti vabakaubanduslepinguga liberaliseerimise olemasolev tase siduvaks. See annab nende teenuste osutajatele õiguskindluse, et Korea ei piira liberaliseerimist ühepoolselt.

Tabel 1.           ELi ja Korea vaheline kauplemine sõiduautodega, juuli 2011 – juuni 2012, võrrelduna eelneva nelja 12-kuulise perioodi keskmisega (muutus miljonites eurodes ja tuhandetes ühikutes).

|| Import || Eksport

HS6 || Väärtus (miljonites eurodes) || Muutus (protsentides) || Ühikud (tuhandetes) || Muutus (protsentides) || Väärtus (miljonites eurodes) || Muutus (protsentides) || Ühikud (tuhandetes) || Muutus (protsentides)

870310 || 0 || -28,3 || 0 || 128,0 || 0 || -92,6 || 0 || -76,9

870321 || 132 || 41,3 || 11 || 15,2 || 0 || -61,2 || 0 || -56,9

870322 || 172 || 33,9 || 17 || 18,2 || 5 || 172,4 || 0 || 169,7

870323 || -47 || -7,3 || -17 || -21,8 || 37 || 7,7 || 0 || -2,2

870324 || -17 || -74,1 || -1 || -76,0 || 84 || 19,8 || 3 || 32,2

870331 || 172 || 357,9 || 22 || 313,1 || 2 || 1191,7 || 0 || 1118,2

870332 || 360 || 22,0 || 23 || 18,7 || 482 || 229,7 || 23 || 182,6

870333 || -108 || -69,2 || -10 || -75,8 || 231 || 225,1 || 7 || 228,3

870390 || 0 || 8,0 || 0 || -32,0 || 0 || -30,3 || 0 || -43,8

Kokku || 663 || 19,9 || 45 || 11,7 || 840 || 68,6 || 33 || 69,5

Allikas: COMEXT

Lisa tabeli 1 HS6 koodide selgitus

870310 || || Sõiduautod ja muud mootorsõidukid lumel sõitmiseks; golfiautod jms sõidukid

870321 || Bensiin || Sõiduautod ja muud mootorsõidukid silindrite töömahuga kuni 1000 cm3

870322 || Sõiduautod ja muud mootorsõidukid silindrite töömahuga üle 1000 cm3, kuid mitte üle 1500 cm3

870323 || Sõiduautod ja muud mootorsõidukid silindrite töömahuga üle 1500 cm3, kuid mitte üle 3000 cm3

870324 || Sõiduautod ja muud mootorsõidukid silindrite töömahuga üle 3000 cm3

870331 || Diisel || Sõiduautod ja muud mootorsõidukid silindrite töömahuga kuni 1500 cm3

870332 || Sõiduautod ja muud mootorsõidukid silindrite töömahuga üle 1500 cm3, kuid mitte üle 2500 cm3

870333 || Sõiduautod ja muud mootorsõidukid silindrite töömahuga üle 2500 cm3

870390 || || Muud sõiduautod ja muud mootorsõidukid

3. Vabakaubanduslepingu alusel loodud eri rakendusasutuste tegevus

Vabakaubanduslepingu institutsiooniliste sätetega on ette nähtud seitsme erikomitee, seitsme töörühma ja intellektuaalomandi õigust käsitleva dialoogi loomine. ELi-Korea vabakaubanduslepingu kaubanduskomitee ülesanne on teostada järelevalvet ning ta peab tagama vabakaubanduslepingu nõuetekohase toimimine. Vabakaubanduslepingu täitmise esimesel aastal on enamik vabakaubanduslepinguga asutatud institutsionaalseid organeid istungi pidanud. Kui võtta arvesse ka neid komiteesid ja töörühmi, kes kogunesid 2012. aasta teises pooles, jääb ainult kolm institutsionaalset organit, kes ei ole veel kogunenud: ELi-Korea kultuurikoostöö komitee, ELi-Korea vabakaubanduslepingu riigihangete töörühm ja ELi-Korea vabakaubanduslepingu geograafiliste tähiste töörühm.

Tuleb märkida, et nagu sätestatud kultuurikoostöö protokollis, ei kuulu nimetatud protokoll kaubanduskomitee pädevusse ja seega täidab asjaomase protokolliga seoses kaubanduskomitee ülesandeid kultuurikoostöö komitee.

ELi-Korea vabakaubanduslepingu kaubanduskomitee esimene istung, mille kaasesimeesteks olid volinik Karel De Gucht ja Korea nüüdseks endine kaubandusminister Kim Jong-hoon, toimus 12. oktoobril 2011 Sŏulis. Mõlemad pooled kiitsid istungil heaks otsuste eelnõud kaubanduskomitee töökorra kohta ja vaidlusi lahendava erirühma nimekirja. Nad vaatasid läbi ELi-Korea vabakaubanduslepingu täitmise kaupade ja teenuste kaubanduse, eeskirjade ning kaubanduse ja säästva arengu valdkonnas. Arutati ka majanduslikke väljavaateid ja seda, kuidas parandada koostööd kahepoolse kaubanduse toetamiseks.

14-15. detsembril 2011 kogunes Sŏulis ELi-Korea vabakaubanduslepingu tollikomitee ning arutati komitee töökorda ja tõhusat toimimist. Pooled leppisid kokku andmete ja teabe vahetamises seoses vabakaubanduslepingu kasutamisega. Päevakorras olid lepingu rakendamise erinevad aspektid ja päritolu kontrollimise tõhusus, sealhulgas otsetransporti käsitleva sätte ümberkirjutamine. Komitee käsitles ka päritolu nimekirjareeglite ülevõtmist HS 2012. aasta nomenklatuuri, vastavaid rahvusvahelisi suhteid tollipoliitika küsimustes ja vastastikust haldusabi.

26–27. aprillil 2012 toimusid Brüsselis kolme ELi-Korea vabakaubanduslepingu töörühma, nimelt mootorsõidukite ja varuosade, farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete ning kemikaalide töörühma istungid.

Mootorsõidukite ja varuosade töörühm arutas vabakaubanduslepingu autotööstuse aspekte, eelkõige toodete heakskiitmise õigusküsimusi. Lisaks vahetati teavet olemasolevate ja uute seadusandlike algatuste kohta.

Farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühm arutas Korea farmaatsiatoodete hüvitamishindade reformi, meditsiiniseadmete hüvitamishindade kärpimise meetodit, farmaatsiatoodete hüvitamise vaidlustamise tähtaegade muutmist, farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete kvaliteedikontrolli ning õigusalast koostööd.

Kemikaalide töörühm vahetas arvamusi koostöö üle seoses Korea kemikaalide määruse kehtestamise ja rakendamise ning kemikaalide alal tehtava tehnilise koostöö korraga, samuti töötajate võimaliku vahetuse üle Korea Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) vahel.

ELi-Korea vabakaubanduslepingu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee istung toimus 25. juunil 2012 Brüsselis. Komitee arutas mõlemale poolele huvipakkuvaid küsimusi, näiteks komitee töökord, teabevahetus ja selle läbipaistvus, usaldust suurendavad meetmed, tõhustatud koostöö loomade heaolu alal ning probleemid, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisest.

ELi-Korea vabakaubanduslepingu kaubanduse ja säästva arengu komitee esimene istung toimus 26. juunil 2012 Brüsselis, mille järel 27. juunil 2012 kogunes kodanikuühiskonna foorum, st nõuandeorgan, kuhu kuuluvad Euroopa ja Korea riiklikud nõuanderühmad.

Kaubanduse ja säästva arengu komitee istung andis hea võimaluse vahetada teavet kummagi poole algatuste kohta kaubanduse ja säästva arengu valdkonnas, arutada vabakaubanduslepingu 13. peatüki õigeaegset rakendamist ja leppida kokku järgmistes sammudes. Komitee võttis vastavalt vabakaubanduslepingu artiklile 13.15.3 vastu otsuse kodanikuühiskonna foorumi kodukorra kohta ja ekspertide nimekirja. Lõpetuseks tegi komitee institutsionaalseid, töötajate ja keskkonnaga seotud tööalaseid järeldusi.

Kodanikuühiskonna foorumi liikmeid teavitati 27. juuni 2012. aasta istungil kaubanduse ja säästliku arengu komitee istungi tulemustest. Foorumil vahetati teavet ELi-Korea vabakaubanduslepingu 13. peatüki rakendamise kohta ja koostöö kohta erinevates majanduslikes-, sotsiaalsetes ja keskkonnaküsimustes. Käesoleva aruande 4. punktis käsitletakse täpsemalt lepingu 13. peatükis sätestatud kohustuste täitmist ning riigisisese nõuanderühma ja kodanikuühiskonna foorumi tegevust.

ELi-Korea vabakaubanduslepingu kaubavahetuse komitee esimene istung toimus 25. septembril 2012. Komitee käsitles mitmeid vabakaubanduslepingu rakendamisega seotud küsimusi, samuti õigusküsimusi, mis mõjutavad kahepoolset kaubandusvoogu järgmistes sektorites: lennukiosad, elektri- ja elektroonikatooted, toidukaubad ja põllumajandustooted, kosmeetika ja kelmetehnoloogial põhinevad päikesepaneelid. Komitee arutas ka ELi-Korea vabakaubanduslepingu võimalikku mõju Horvaatia ühinemisele ELiga 2013. aasta juulis.

ELi-Korea vabakaubanduslepingu Korea poolsaare välistöötlemistsoonide komitee esimene istung toimus 26. septembril 2012 Brüsselis. Komitee arutas selle ELi jaoks juriidiliselt ja poliitiliselt keerulise küsimuse olulisust Koreale. Lepiti kokku, et mõlemad pooled vahetavad teavet ja peavad täiendavaid läbirääkimisi.

Lisaks kohtus vabakaubanduslepingu 10. peatükiga ettenähtud intellektuaalomandi dialoog esimest korda 26. septembril 2012. Pooled kinnitasid veel kord, kui oluliseks nad peavad intellektuaalomandit, mis on oluline vahend investeeringute, loovuse ja tööhõive edendamisel. Istung võimaldas ELil ja Koreal vahetada kasulikku teavet kummagi poole hiljutiste juriidiliste ja poliitiliste muutuste kohta intellektuaalomandi valdkonnas. EL kasutas võimalust teavitada Koread mõningatest intellektuaalomandiõiguse rakendamisega seotud probleemidest, mis teevad Euroopa äriühingutele jätkuvalt muret, sealhulgas kaubamärkide skvottimine, Korea patendisüsteemi vigade määr ja autoriõiguse sätete rakendamine seoses avaliku esitamise õigustega Koreas.

Arutati ka seda, kuidas parandada teabevahetust ja koostööd, et toetada vastavaid VKEsid. Pooled vahetasid lühidalt ka arvamusi mitmepoolsel tasandil (WTO ja WIPO) toimuvate muutuste üle.

27. septembril 2012 kohtusid Sŏulis teenuste kaubanduse, asutamise ja e-äri komitee ning samuti teenuste vastastikuse tunnustamise lepingu töörühm. Komitee ja töörühma istungitel vahetasid pooled kasulikku teavet vabakaubanduslepingust tulenevate mõlema poole kohustuste täitmise kohta sektorites, mis hõlmavad finantsteenuseid, erialateenuseid, telekommunikatsiooni, keskkonnateenuseid, posti- ja logistikateenuseid, samuti jaeteenuseid.

16. oktoobril 2012 kohtus Brüsselis teine ELi-Korea vabakaubanduslepingu kaubanduskomitee, mida kaasjuhatasid volinik Karel De Gucht ja Korea kaubandusminister Bark Taeho. Komitee vaatas läbi ELi-Korea vabakaubanduslepingu rakendamise, võttes arvesse erikomiteede ja töörühmade tehtud tööd ning oli sama meelt, et need organid peaksid kiirendama vabakaubanduslepingu täitmist ja keskenduma tulemustele. Komitee käsitles rakendamisel esinevaid probleeme seoses järgmisega: mittetariifne lisa mootorsõidukite ja nende osade kohta, mittetariifne lisa farmaatsiatoodete kohta, otsetranspordi tingimus, volitatud ettevõtjate vastastikune tunnustamine, Korea poolsaare välistöötlemistsoonid, teenused, eelkõige finantsteenused, ning posti- ja jaesektor. Arutati ka muid küsimusi, mis mõjutavad ELi ja Korea vahelist kahepoolset kaubandust.

Enne 2012. aasta lõppu kogunes veel kaks institutsionaalset organit: teine ELi-Korea vabakaubanduslepingu tollikomitee ja esimene ELi-Korea kaubanduse parandusmeetmetealase koostöö töörühm.

Kultuurikoostöö protokolli raames astus Korea pool esimesed sammud kultuurikoostöö komitee loomiseks. 23. augustil esitati nõukogule kaalumiseks komisjoni ettepanek komitee loomise ja selle töökorra kohta.

4.           Lepingu 13. peatükist tulenevate kohustuste täitmine seoses kaubanduse ja säästva arenguga

ELi ja Korea kõrged ametnikud kohtusid 26. juunil 2012 vabakaubanduslepingu kaubanduse ja säästva arengu komitee esimesel istungil. Istung andis hea võimaluse vahetada teavet kummagi poole algatuste kohta kaubanduse ja säästva arengu valdkonnas, arutada peatüki õigeaegset rakendamist ja leppida kokku järgmistes sammudes. Lisaks arutas komitee teatavaid menetluslikke küsimusi.

Mõlemad pooled rõhutasid, kui tähtis on säilitada sobivad suhtlemiskanalid kodanikuühiskonna organitega, mis on asutatud kaubanduse ja säästva arengu peatüki alusel. Sellega seoses leppis komitee kokku teabe vahetamises vastavate riiklike nõuanderühmade koosolekute tulemuste kohta ja korrapärases kokkusaamises kodanikuühiskonna foorumiga, alustades esimese istungiga 27. juunil 2012.

Komitee oli seisukohal, et esimene istung oli nii positiivne kui ka tulemuslik. Nüüdseks on kaubanduse ja säästva arengu peatükiga seoses lepitud kokku institutsionaalsete mehhanismide loomise olulistes üksikasjades. Üksikasjalikult arutati ka kaubandusega seotud tööturu- ja keskkonnaküsimusi. Siin on meil jätkamiseks hea alus ja komitee loodab, et riiklikud nõuanderühmad ja kodanikuühiskonna foorumid annavad siin ka oma panuse.

5.           Määruse (EL) nr 511/2011 rakendamine

Määrus (EL) nr 511/2011 on ELi õigusakt, et rakendada ELi-Korea vabakaubanduslepingu kahepoolset kaitseklauslit. Määrusega on ette nähtud ka võimalus kehtestada eelnev järelevalve ning vastavalt määruse artiklile 3 nõutakse komisjonilt impordi ja ekspordi statistikaga seotud arengu jälgimist tundlikes sektorites, mida võib mõjutada tollimaksude tagastamine.

5.1.        Kaitse- ja eelneva järelevalve meetmed

Vabakaubanduslepingu täitmise esimesel aastal ei saanud komisjon ühtegi taotlust kaitsemeetmega seotud uurimise algatamiseks ja seega ühtegi meedet ei kohaldatud.

Tuleks siiski märkida, et 4. augustil 2012, st veidi rohkem kui aasta pärast vabakaubanduslepingu rakendamist, esitas Prantsusmaa komisjonile taotluse algatada eelnev järelevalve Koreast pärit autode impordi suhtes.

Prantsusmaa taotlus põhines õigussättel, mis eeldab impordi kasvu koondumist ühte või mitmesse liikmesriiki (määruse (EL) nr 511/2011 artikli 6 lõige 2). Kõnealune taotlus põhines siiski väga lühikese aja statistikal, ja veelgi olulisem, see ei sisaldanud viidet impordi koondumisele ühte või mitmesse liikmesriiki, nagu nõutud õigussättega, millele Prantsusmaa tugineb.

Komisjon siiski kontrollis põhjalikult, kui palju on muutunud Korea import ELi ja Prantsusmaale viimase viie aasta jooksul ning jõudis järeldusele, et kõnealuse meetme õiguslikud tingimused ei olnud täidetud, kuna ei suudetud tuvastada impordi kasvu koondumist ühte või mitmesse liikmesriiki. Selle alusel otsustati eelneva järelevalve meetmeid mitte võtta.

5.2.        Järelevalve

Nagu ette nähtud määruse (EL) nr 511/2011 artiklitega 3 ja 11, on komisjon jälginud Korea toodete impordi ja ekspordi arengut tundlikes sektorites, nt sõiduautod, tekstiilitooted ja tarbeelektroonika, mida võib mõjutada tollimaksude tagastamine. Alates vabakaubanduslepingu esialgsest kohaldamisest on komisjon jaganud järelevalve tulemusi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja asjaomaste sidusrühmadega kaks korda kuus.

Tuleks märkida, et järelevalvet on laiendatud autoosadele pärast seda, kui saadi nõuetekohaselt põhjendatud taotlus asjaomasest sektorist.

a)           Korea Euroopa Liitu imporditud kaupade muutus järelevalve alla kuuluvates sektorites

Vabakaubanduslepingu rakendamise esimesel aastal tehtud järelevalve tulemused on võetud kokku allpool. Käesolevale aruandele on lisatud asjakohased graafikud. Tuleb märkida, et järelevalve eesmärgil ja kriisi mõju kõrvaldamiseks on kaubandusandmeid võrreldud aastate kaupa ja seega mõned näitajad võivad erineda kaubanduse üldanalüüsist (punkt 2 eespool), kus kasutati teist võrdlusmeetodit

i) Autotööstus

Sõiduautode import suurenes lepingu esialgsele kohaldamisele järgneval aastal (juuli 2011–juuni 2012) võrreldes eelmise aastaga (juuli 2010–juuni 2011) 41 %. Tuleks märkida, et vabakaubanduslepingu rakendamise esimese aasta impordi absoluutne tase jääb siiski alla nelja aasta tagusele imporditasemele. Perioodil juuli 2011–juuni 2012 moodustas import ainult 72 % perioodi juuli 2007–juuni 2008 impordist. See kinnitab impordisuundumuste analüüsi, mis on esitatud punktis 2.3.

Kvartalinäitajatel põhineva analüüsi alusel algas viimastel aastatel täheldatud kasv juba enne vabakaubanduslepingu esialgset kohaldamist.

Autoosade import suurenes lepingu esialgsele kohaldamisele järgneval aastal (juuli 2011–juuni 2012) võrreldes eelmise aastaga (juuli 2010–juuni 2011) 47 %. See kasv jätkab kasvusuundumust, mis algas juba perioodil juuli 2008 – juuni 2009. Kasv tundub pärast vabakaubanduslepingu esialgset kohaldamist olevat siiski intensiivsem. Vaadates näitajaid kvartalipõhiselt, jätkus pärast teatavat vähenemist 2011. aasta lõpus kasvutrend 2012. aasta kahes esimeses kvartalis.

ii) Tekstiilisektor

Tekstiilitoodete import vähenes lepingu esialgsele kohaldamisele järgneval aastal (juuli 2011–juuni 2012) võrreldes eelmise aastaga (juuli 2010–juuni 2011) 30 %. Enne lepingu esialgset kohaldamist eelnes sellele kahel aastal suur kasv. Kvartalinäitajate põhjal on raske tuvastada üldist suundumust, kuna import on olnud väga kõikuv. Import suurenes märkimisväärselt 2011. aasta viimases kvartalis, kuid pärast seda kukkus jällegi algsele tasemele.

iii) Elektroonikasektor

Elektroonikatoodete import suurenes lepingu esialgsele kohaldamisele järgneval aastal (juuli 2011–juuni 2012) võrreldes eelmise aastaga (juuli 2010–juuni 2011) 8 %. Impordi absoluutne tase on siiski tublisti alla kriisieelse taseme: perioodil juuli 2011–juuni 2012 moodustas import ainult 63% perioodi juuli 2007–juuni 2008 impordist. Kvartalinäitajatel põhineva impordianalüüsi alusel suurenes import 2011. aasta viimases kvartalis, mida võib seletada hooajalise mõjuga.

b)           Tollimaksu tagastamine

Spetsiaalset järelevalvet teostati ka tollimaksu tagastamise üle, nagu kehtestatud määruse (EL) nr 511/2011 artikli 11 lõikes 1, et hinnata välismaist osa Korea tootmisprotsessis ja seega Korea lõpptoodete ekspordis ELi.

Analüüs keskendus järelevalve alla kuuluvate nende toodete hulgale, mida vahetati 2012. aasta esimesel kuuel kuul võrrelduna sama perioodiga 2011. aastal, kui leping veel ei kehtinud, kuna need on kõige sobivamad kättesaadavad andmed.

Elektroonikasektoris hõlmas ELi imporditavate kaupade kasv peamiselt järgmisi koode: 8519.81, 8526.92, 8527.12, 8527.21, 8527.92 ja 8528.73. Nende toodete osade import Koreasse on vähenenud või suurenenud: 8522 puhul vähenes import Hiinast (-10 %) ja Jaapanist (-23 %), samas kui 8529 puhul on import Hiinast suurenenud (+10 %), kuid Jaapanist vähenenud(-28 %). Kõigil juhtudel ei ole sisendite import võrrelduna lõpptoodete impordiga oluliselt suurenenud.

Tekstiilitoodete puhul puudutab Korea import ELi ainult tooteid koodiga 5509 (+5 %). Nende toodete puhul on päritolureeglitega lubatud tehisstaapelkiudude (5503 ja 5504) import. Kõnealuste sisendite import Koreasse on 2012. aastal siiski oluliselt vähenenud (v.a import Koreasse teatavatest liikmesriikidest, kes paistavad olevat saanud vabakaubanduslepingust kasu).

Koodiga 8703 sõiduautode puhul on kogu maailmas suurenenud eksport ELi (keskmiselt +24 %), isegi kui see sõltuvalt mootorist ei puuduta kõiki autode eritüüpe. Samal ajal on sisendite import Koreasse samuti suurenenud, kas peaaegu samas mahus (+24 % Hiinas autoosade puhul koodiga 8708, aga -33 % Jaapani puhul) või vähem (+8 % diiselmootorid Hiina puhul, aga -2 % Jaapani puhul; +8 % Hiina puhul autokerede osas, aga -12 % Jaapani puhul; -35% Hiina puhul muude mootorite osas ja - 17 % Jaapani puhul).

Eespool esitatud eri elementide põhjal võib praegu väita, et spetsiaalse järelevalve alla kuuluvate toodete puhul ei tundu tollimaksu tagastamise lubamisel olevat märkimisväärset mõju Korea tootmise seaduspärasusele.

6.           Kokkuvõte

Kuigi üks aasta pärast lepingu toimimist on veel vara teha järeldusi ELi-Korea vabakaubanduslepingu pikaajalise mõju kohta, on esimesed märgid paljulubavad. On selged tõendid, et kuigi vabakaubandusleping on kehtinud ainult ühe aasta, on EL saanud märkimisväärset kasu ja eksport Koreasse on tõusmas. Lepingu rakendamise esimesel aastal suurenes ELi eksport Koreasse võrdlusperioodiga võrreldes kokku 37 % ning täielikult liberaliseeritud toodete eksport suurenes alates lepingu esialgsest kohaldamisest rohkem kui muude toodete eksport.

Mis puutub Korea importi ELi, on praegusel Euroopa majanduskliimal olnud selgelt negatiivne mõju Korea ekspordi kasvumäärale. Mõlemal poolel on aga täielikult liberaliseeritud toodete eksport alates lepingu esialgsest kohaldamisest suurenenud.

Nüüd keskendutakse vabakaubanduslepingu nõuetekohase rakendamise tagamisele. Vabakaubanduslepinguga on ette nähtud laiaulatuslik järelevalve, mis tugineb eri komiteedele ja töörühmadele, millest enamik on kogunenud lepingu rakendamise esimesel aastal.

Väljavaated on head ja hoolimata sellest, et mõningad välised tegurid, mis ei ole vabakaubanduslepinguga seotud, nt eurokriis, tekitavad ootamatuid probleeme, peaks olukord aja jooksul stabiliseeruma ja võimaldama kahepoolsel kaubandusel toimida täies mahus.

[1]               Vabakaubanduslepingut rakendatakse esialgselt ELis, kuni kõik ELi liikmesriigid on selle ratifitseerinud. Ratifitseerimise seisu saab kontrollida nõukogu lepingute veebisaidil: http://www.consilium.europa.eu/policies/agreements/search-the-agreements-database?command=details&id=&lang=en&aid=2010036&doclang=EN

[2]               ELT L 145, 31.5.2011, lk 19.