Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013DC0088

    KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2012. aastal liikmesriikidelt saadud fiskaalandmete kvaliteedi kohta

    /* COM/2013/088 final */

    52013DC0088

    KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2012. aastal liikmesriikidelt saadud fiskaalandmete kvaliteedi kohta /* COM/2013/088 final */


    KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

    2012. aastal liikmesriikidelt saadud fiskaalandmete kvaliteedi kohta

    SISUKORD

    1........... Taustteave.............................................................................................................. 3

    2........... 2012. aastal valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla taseme kohta esitatud aruannete peamised järeldused.............................................. 3

    2.1........ Ajakohasus, usaldusväärsus ja täielikkus......................................................................... 3

    2.1.1..... Ajakohasus.................................................................................................................... 3

    2.1.2..... Usaldusväärsus............................................................................................................... 4

    2.1.3..... Tabelite ja toetava teabe täielikkus.................................................................................. 4

    2.1.4..... Lisatabelid finantskriisi kohta........................................................................................... 5

    2.1.5..... Küsimustik valitsustevaheliste laenude kohta.................................................................... 6

    2.2........ Vastavus arvepidamiseeskirjadele ja statistiliste andmete järjepidevus............................... 6

    2.2.1..... Teabevahetus ja selgitused.............................................................................................. 6

    2.2.2..... Külastused dialoogi pidamiseks ja metodoloogilised külastused........................................ 6

    2.2.3..... Eurostati konkreetsed nõuanded..................................................................................... 7

    2.2.4..... Hiljuti esile kerkinud metodoloogilised küsimused............................................................ 7

    2.2.5..... Valitsemissektori arvepidamise andmete järjepidevus....................................................... 8

    2.3........ Avaldamine.................................................................................................................... 8

    2.3.1..... Statistika ja üksikasjalike aruandetabelite avaldamine....................................................... 8

    2.3.2..... Reservatsioonid andmete kvaliteedi suhtes....................................................................... 9

    2.3.3..... Esitatud andmete muudatused....................................................................................... 10

    2.3.4..... Metaandmete avaldamine (loetelud).............................................................................. 10

    3........... Järeldused............................................................................................................ 10

    1.           Taustteave

    Nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta)[1] (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2010) artikli 8 lõikes 3 nähakse ette, et komisjon (Eurostat) (edaspidi „Eurostat”) esitab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid liikmesriikide esitatud tegelike andmete kvaliteedi kohta. Aastaaruandes esitatakse üldine hinnang selle kohta, kas andmed on ajakohased, usaldusväärsed, täielikud, arvepidamiseeskirjadega vastavuses ja järjepidevad. Eelmise aruande (2011. aasta teadete kohta) võttis komisjon vastu 13. aprillil 2012.

    Eurostat hindab korrapäraselt liikmesriikide esitatud tegelike andmete ja ka nende aluseks olevate, nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 95))[2] kohaselt esitatud valitsemissektori arvepidamisaruannete üldist kvaliteeti. Hindamisel keskendutakse teguritele, mis selgitavad valitsemissektori üldeelarve defitsiiti/ülejääki ning muutusi valitsemissektori üldises võlakoormas. Liikmesriigid saadavad sellekohase teabe Eurostatile kaks korda aastas. See teave sisaldab ka täiendavaid andmeid, nagu näiteks vastuseid küsimustikule ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelite kohta, täiendavat tabelit finantskriisi kohta ning liikmesriikide selgitusi. Eurostat jätkab dialoogi liikmesriikidega, korraldades ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames korrapäraselt külastusi dialoogi pidamiseks.

    Käesoleva aruande aluseks on 2012. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse peamised järeldused ja tulemused ning keskendutakse kõige hilisemale (2012. aasta oktoobri) aruandlusele. Vajadusel esitatakse võrdluseks 2012. aasta aprilli aruannete tulemusi, samuti 2011. aasta omi.

    2.           2012. aastal valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla taseme kohta esitatud aruannete peamised järeldused

    2.1.        Ajakohasus, usaldusväärsus ja täielikkus

    2.1.1.     Ajakohasus

    Liikmesriigid peavad kaks korda aastas, enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit, esitama komisjonile tegelikud ja kavandatud andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta[3]. 2012. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud aruanded hõlmasid aastaid 2008–2012. 2012. aasta andmed on riigiasutuste kavandatud näitajad, 2008.–2011. aasta näitajad on tegelikud andmed (st lõplikud, lõplikult kinnitamata, esialgsed või hinnangulised). Eurostat ei kontrolli liikmesriikide esitatud kavandatud andmeid. See on majanduse ja rahanduse peadirektoraadi ülesanne.

    Aruannete esitamise tähtaegadest peetakse enamasti väga hästi kinni. 2012. aastal esitasid kõik liikmesriigid tegelikud andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse mõlemas teates enne ametlikku tähtaega. Aruandluskohustuse täitmisel 2012. aasta aprillis esitasid kõik liikmesriigid oma andmed enne 1. aprilli 2011, välja arvatud Prantsusmaa, kes saatis kavandatud andmed 2012. aasta kohta 6. aprillil.

    2.1.2.     Usaldusväärsus

    2012. aasta aprilli ja 2012. aasta oktoobri teadete avaldamise vahel tehti korrigeerimisi peamiselt algandmete ajakohastamiste, sektorite üksuste ümberliigitamise, finantskriisi raames toimunud valitsusepoolsete sekkumiste registreerimise ja metoodikamuudatuste tõttu. Nagu tavaliselt, korrigeeriti võlga aprilli- ja oktoobrikuu vahel vähem kui puudujääki.

    Puudujäägi ulatuslikemad korrigeerimised toimusid Hispaanias ja Iirimaal. Hispaanias korrigeeriti puudujääki ülespoole ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse 2012. aasta aprilli ja oktoobri teadetes aastate 2010 ja 2011 kohta. Põhjuseks olid riigi ja kohaliku omavalitsuse allsektorite tervishoiukuludega seotud registreerimata maksmata arved ning keskvalitsuse kolme panka tehtud kapitalisüstide ümberliigitamine. Iirimaal toimus suurim korrigeerimine 2011. aasta suhtes. Puudujääki korrigeeriti ülespoole kapitalisiirde korrigeeritud elemendi ehk kahte panka tehtud kapitalisüstide tõttu.

    Võlas tehti suurimaid korrigeerimisi aprilli ja oktoobri vahelisel ajal Ühendkuningriigis ja Itaalias. Ühendkuningriigis vähenes aastate 2008 ja 2009 kohta esitatud võlg märkimisväärselt riiklike võõrandamisstruktuuride asjaomase mõju arvutamises tehtud muudatuse tõttu, Itaalias korrigeeriti võlga samal ajal ülespoole kogu 2008–2011 perioodi kohta kaubanduskrediidi registreerimist käsitleva Eurostati otsuse rakendamise tõttu.

    Aprilli ja oktoobri vahel tehti Kreeka SKT suhtes aastate 2010 ja 2011 kohta märkimisväärseid korrigeerimisi ning sama Luxembourgi suhtes aastate 2008 ja 2009 kohta.

    Mis puutub teatamisperioodil tehtud korrigeerimistesse, muutis enamik liikmesriike oma aruandeid pärast nende esmakordset esitamist 2012. aasta oktoobris. 23 riiki saatis 35 muudetud aruannet, samas kui 2012. aasta aprillis saatis 22 riiki 38 muudetud aruannet. Enamik liikmesriikide muudatustest oli seotud Eurostati kommentaaride, tehniliste küsimuste või märkustega ning need olid seotud puuduvate andmete täielikkusega, pisivigade korrigeerimistega, aruandesiseste ebajärjepidevustega, teadete tabelites või küsimustikes esitatud kohandustega või ebatäpsustega tabelites.

    Aprilli- ja oktoobrikuu aruandlustes ei muutnud teatamisperioodil muudetud aruanded oluliselt liikmesriikide esitatud eelarvepuudujääkide ja võlgade suurust, välja arvatud oktoobrikuu aruandluses, mille puhul eelarvepuudujäägi näitajat muudeti teatamisperioodil Iirimaa puhul -0,2 protsendipunkti võrra SKPst.

    2.1.3.     Tabelite ja toetava teabe täielikkus

    Aruandetabelite täitmine on juriidiline kohustus ning vajalik selleks, et Eurostat saaks korralikult kontrollida andmete kvaliteeti. Määruse (EÜ) nr 479/2009 (muudetud) artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama Eurostatile asjakohase statistilise teabe, mis „eelkõige tähendab (…):

    a)       rahvamajanduse arvepidamise andmeid;

    b)       loetelusid;

    c)       ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabeleid;

    d)       teadetega seotud lisaküsimustikke ja selgitusi.”

    Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabeleid on neli. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tabelite 1–3 täitmine on juriidiline kohustus, samas kui tabeli 4 esitamises leppisid kokku liikmesriigid[4]. Tabelid 1 ja 2A (keskvalitsus) on aastate 2008–2012 kohta, ülejäänud tabelid on aastate 2008–2011 kohta[5].

    Enamik liikmesriike on täitnud kõik ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelid[6]. 2012. aasta oktoobri aruandluse käigus aga jättis kolm liikmesriiki esitamata ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelis 2 seose jooksevsaldo ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ülejäägi/puudujäägi näitajate vahel kõigi alasektorite või kõigi aastate puhul või esitas jooksevsaldo võrdsena ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ülejäägi/puudujäägi näitajatega.

    Tabelis 3 ei täitnud kõik liikmesriigid kõiki lahtreid. Sageli olid esitamata üksikasjad lahtrites „laenud” ja „omakapital”. Lisaks tavatsevad mõned riigid jätta esitamata statistilised erinevused, mis üldjuhul tähendab, et erinevus on ekslikult arvatud kategooria „muud saadavad/makstavad arved” alla.

    Vaatamata mõne liikmesriigi tehtud edusammudele on tabeli 4 üldine täielikkus tihti ebapiisav. Täpsemalt ei esita mõned riigid täielikke andmeid kaubanduskrediidi ja ettemaksetega seotud kohustuste koguseisust.

    Kõik liikmesriigid esitasid vastused teadete tabelite küsimustikule[7]. Ehkki möödunud aastatega võrreldes oli vastuste täielikkus ja kvaliteet parem, ei esitanud mõned riigid kõiki küsimustikus nõutud üksikasju. See kehtib eelkõige keskvalitsuse nõuete ja võlgade kustutamisega seotud andmete kohta, muude saadavate/makstavate arvete liigendamise kohta ja valitsuste tagatiste registreerimise (peamiselt kohaliku omavalitsuse allsektori katmise) kohta.

    Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tabelite täielikkust võib veel parandada. Kuid ülejäänud probleemid ei peaks andmete kvaliteedile erilist mõju avaldama.

    2.1.4.     Lisatabelid finantskriisi kohta

    Eurostat on finantskriisi käsitlevaid andmeid kogunud lisatabelina alates 15. juulist 2009. Lisatabeli 1. osa on seotud ülekannetega, mis on esitatud valitsemissektori tulude/kulude kontol ning mis reaalselt mõjutavad ülemäärast eelarve puudujääki/ülejääki. Lisatabeli 2. osa puudutab andmeid, mis on seotud finantsasutuste toetamisest tulenevate finantsvarade ja -kohustuste jääkidega. Eristatakse tegevusi, mis on tegelikult mõjutanud valitsuse kohustusi (on arvestatud valitsemissektori võla hulka), ja tegevusi, mis võivad potentsiaalselt mõjutada valitsuse kohustusi tulevikus, kuid praegu peetakse neid sõltuvateks tuleviku sündmustest (ei ole arvestatud valitsemissektori võla hulka). Need tabelid kajastavad riiklikke sekkumisi, mis on otseselt seotud finantsasutuste toetamisega. Muude kui finantsasutuste toetusmeetmeid või üldisi majanduse toetamise meetmeid ei kajastata.

    2012. aastal kogutud andmed kajastasid 2007.–2011. aastat. 2007.–2011. aasta finantskriisi taustal ei teatanud oma valitsuse sekkumistest ainult seitse liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia). Eurostat avaldas koos ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste pressiteadetega teated, milles neid andmeid analüüsiti[8].

    2.1.5.     Küsimustik valitsustevaheliste laenude kohta

    Alates 2011. aasta aprilli teatest esitavad liikmesriigid andmeid ka valitsustevaheliste laenude kohta finantsasutuste päästeoperatsioonide taustal. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste uudiskirjas sisaldub kõnealune teave, mis võimaldab analüüsida laene, mida liikmesriigid garanteerivad teiste liikmesriikide toetamiseks (2011. aastal peamiselt Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetamiseks).

    Valitsustevaheline laenamine on finantskriisi ajal märkimisväärselt kasvanud ning see tuleb lahutada EL 27 ja euroala koondandmetest Maastrichti võlakriteeriumi kohta, mis arvutatakse konsolideeritult. Konsolideerimise tõttu ei ole EL 27 ja euroala koondandmed võrdsed liikmesriikide võla aritmeetilise summaga (st eespool mainitud valitsustevahelist laenamist ei hõlmata, et vältida topeltarvestust).

    Küsimustikus esitatud andmed 2011. aasta kohta hõlmavad ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) seotud summasid.

    2.2.        Vastavus arvepidamiseeskirjadele ja statistiliste andmete järjepidevus

    2.2.1.     Teabevahetus ja selgitused

    Hindamisaja jooksul (alates aruannete esitamise tähtajast – 1. oktoobrist – kuni andmete avaldamiseni 22. oktoobril 2012) võttis Eurostat ühendust iga liikmesriigi riikliku statistikaametiga, et küsida lisateavet ja selgitada arvepidamiseeskirjade kohaldamist konkreetsete tehingute puhul. See tähendas tihedat kirjavahetust Eurostati ja riikide ametiasutuste vahel. Esimene selgitusnõue saadeti kõikidele riikidele enne 5. oktoobrit. Teist korda nõuti selgitusi 23 riigilt ja kolmandat korda kolmelt riigilt. Mõnel riigil palus Eurostat teha muudatusi teadete tabelites[9].

    2.2.2.     Külastused dialoogi pidamiseks ja metodoloogilised külastused

    Määruses (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) on ette nähtud külastused dialoogi pidamiseks ja metodoloogilised külastused. Külastusi dialoogi pidamiseks, sealhulgas ka uusi nn dialoogi ettevalmistavaid külastusi liikmesriikidesse teostatakse korrapäraselt eesmärgiga kontrollida esitatud andmeid, uurida metodoloogilisi küsimusi, arutleda statistiliste allikate ja protsesside üle ning hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele, nt valitsemissektori piiritlemise, kirjendamisaja ning valitsemissektori tehingute ja võlakohustuste liigituse osas.

    2012. aastal tegi Eurostat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames järgmised külastused dialoogi pidamiseks: Austria (17.–19. jaanuar, dialoogi ettevalmistav külastus), Leedu (8.–9. veebruar), Läti (15.–16. veebruar), Bulgaaria (27.–29. veebruar), Belgia (5.–7. märts ja 4. september, dialoogi ettevalmistav külastused, ja 27. juuni – tavaline külastus dialoogi pidamiseks), Kreeka (22.–23. märts ja 24.–25. september), Slovakkia (3.–4. mai), Tšehhi Vabariik (22.–24. mai, dialoogi ettevalmistav külastus), Malta (22.–23. mai), Hispaania (18.–22. juuni ja 11.–14. september, mõlemad dialoogi ettevalmistavad külastused), Austria (25.–26. juuni), Ungari (10.–11. juuli), Iirimaa (30.–31. august), Prantsusmaa (10.–11. september), Küpros (26. september), Tšehhi Vabariik (13.–14. november), Itaalia (19.–21. november, dialoogi ettevalmistav külastus), Portugal (22.–23. november) ja Taani (29.–30. november). Lisaks tehti 24. mail 2012 tehniline külastus Hispaaniasse ja kaks külastust (tehniline ja liitumiseelne) tehti ka tulevasse liikmesriiki Horvaatiasse.

    Külastuste ajal korduvalt esile kerkinud küsimuste seas olid näiteks üksuste liigitus valitsemissektori sees või väljaspool seda (nt ühistransport, televisioon ja raadio, haiglad ja kõrgkoolid), kapitalisüstid, avaliku ja erasektori koostöö, ELi rahavood, tagatiste registreerimine ning lähteandmevoogude parem kvaliteedijuhtimine. Piisavat tähelepanu pööratakse detsentraliseeritud struktuuridega (näiteks autonoomsete piirkondadega) liikmesriikidele. Iga külastus toob liikmesriikidele kaasa teatavad tegevuspunktid. Nende tegevuspunktide rakendamine aitab aja jooksul parandada andmete kvaliteeti. Iga dialoogi pidamiseks korraldatud külastuse lõplikud tulemused, sealhulgas kokkulepitud tegevuspunktide kirjeldus ja ülevaade, saadetakse majandus- ja rahanduskomiteele ning avaldatakse Eurostati veebisaidil.

    Metodoloogilisi külastusi tehakse ainult siis, kui Eurostat on tuvastanud olulise ohu või probleemi seoses andmete kvaliteediga, eelkõige kasutatud meetodite, põhimõtete ja liigitussüsteemide osas. 2012. aastal ei tehtud ühtegi metodoloogilist külastust.

    2.2.3.     Eurostati konkreetsed nõuanded

    Liikmesriigid konsulteerivad Eurostatiga regulaarselt mitmesugustes rahvamajanduse arvepidamise küsimustes, mis on seotud juba toimunud või tulevaste tegevustega. Eurostat annab nõu vastavalt kehtivatele suunistele. Määruse (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) läbipaistvuse sätte täitmiseks avaldab Eurostat oma nõuanded,[10] kui asjaomased liikmesriigid vastuväiteid ei esita. 2012. aastal avaldas Eurostat järgmised nõuanded: Iiri pankadesse tehtavate kapitalisüstide kajastamine arvepidamises, kapitalisüsti (Gesellschafterzuschuss) käsitlemine ja ettevõttele KA Finanz AG antud riigigarantii Austrias, soodsa intressimääraga hüpoteeklaenude ennetähtaegsete tagasimaksete statistiline kajastamine ja vastav maksusoodustus Ungaris, tagasiulatuva jõuga kohtuotsusega kehtestatud maksekohustuste kajastamine Rumeenias, Ungari panga Magyar Nemzeti Bank ümberhindluse reservi tehtud valitsuse kapitalisüstide metoodiline käsitlemine ning Rumeenias aastatel 2011–2012 valesti arvestatud sotsiaalkindlustusmaksete hüvitamisega seotud maksete kirjendamine.

    2.2.4.     Hiljuti esile kerkinud metodoloogilised küsimused

    Tavapäraselt pööras Eurostat tähelepanu ESA 95 eeskirjade rakendamisele ning eelkõige Eurostati uute otsuste täitmisele. Need otsused on lisatud valitsemissektori eelarve puudujääki ja võlga käsitlevasse käsiraamatusse, mille viimane väljaanne on avaldatud 2012. aasta märtsis[11] ning mida igal aastal ajakohastatakse.

    2012. aasta juulis avaldas Eurostat otsuse „”[12].

    2012. aasta aprillis avaldas Eurostat juhendi „”[13]. 2012. aasta juulis avaldatud märgukiri „”[14] oli täienduseks eelmisele dokumendile ning selles olid esitatud juhised kapitalisüstide kohta pankadesse ja riigilt toetust saavate „halbade pankade” liigituse kohta.

    2.2.5.     Valitsemissektori arvepidamise andmete järjepidevus

    Määrusega (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) kehtestati uued andmete esitamise tähtajad – 1. aprill ja 1. oktoober, et tagada vastavus andmete aluseks olevatele valitsemissektori aasta- ja kvartaliaruannetele, mis edastatakse Eurostatile mitmetes ESA 95 andmeedastustabelites. Eurostat analüüsib süstemaatiliselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatistes esitatud andmete vastavust nende aluseks olevatele valitsemissektori arvepidamisaruannetele. Näiteks peavad valitsuse eelarve kogukulu ja -tulu vastama esitatud eelarvepuudujäägi näitajatele.

    Viimastel aastatel on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus esitatud andmete vastavus esitatud ESA 95 süsteemi kohaste valitsemissektori arvepidamise andmetele muutunud aina paremaks, kuigi muude andmete vallas on see halvem kui finantsandmete vallas. 2012. aasta oktoobri aruandluse käigus oli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete ja ESA tabelite vaheline kooskõla muude kui finantsandmete osas täielik. Kuid liikmesriigid peavad jätkuvalt tegema jõupingutusi, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete ja ESA tabelite vaheline kooskõla ka finantsandmete osas. Märkimisväärsed ebakõlad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete ja kvartaalsete finantsaruannete vahel ilmnesid 2012. aasta oktoobri aruandluses kuue liikmesriigi puhul ning ESA raamatupidamise aastaaruannete ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete vahel kaubanduskrediidi ja ettemaksetega seotud kohustuste koguseisu kohta kolmandiku puhul liikmesriikidest. Eelarvepuudujäägiga seotud võla ja ESA kvartaalse valitsemissektori võla vaheline kooskõla oli kõigi liikmesriikide puhul täielik.

    2.3.        Avaldamine

    2.3.1.     Statistika ja üksikasjalike aruandetabelite avaldamine

    Määruse (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) artiklis 14 on sätestatud: „Komisjon (Eurostat) esitab tegelikku valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamiseks kolme nädala jooksul pärast aruannete esitamise tähtpäevi […]. Andmete esitamiseks avaldatakse need.”

    Valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed avaldati 2012. aasta 23. aprillil[15] ja 22. oktoobril[16] koos kõigi aruandetabelitega, mis liikmesriigid olid esitanud. 2012. aasta jaanuarikuust avaldab Eurostat kvartaalse valitsemissektori võla (Maastrichti võla) kohta pressiteate. Avaldamise ajakava on umbes T+115 päeva.

    Eurostat avaldab oma veebisaidil ka valitsemissektori finantsaasta ja kvartali statistika, mis kinnitab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmeid, koos varude muutuste kohandamist käsitleva teabega[17]. Lisaks avaldab Eurostat liikmesriikidelt saadud teabe valitsuste sekkumiste kohta finantskriisi taustal[18] ja andmed valitsustevaheliste laenude kohta. 2012. aasta oktoobris avaldas Eurostat esimest korda teate kaubanduskrediidi ja ettemaksetega seotud kohustuste koguseisust[19].

    Määruse (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) kohaselt peavad liikmesriigid avaldama tegelikud andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla kohta. Kõik liikmesriigid avaldavad riikliku tasandi eelarvepuudujäägi näitajad ja võlanäitajad. Enamik liikmesriike teatas Eurostatile, et neil on tavaks avaldada kõik aruandetabelid. Viis liikmesriiki avaldab vaid mõned aruandetabelid ja üks liikmesriik (Prantsusmaa) ei avalda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tabeleid riiklikul tasandil.

    2.3.2.     Reservatsioonid andmete kvaliteedi suhtes

    Eurostat esitas reservatsiooni andmete suhtes, mille Iirimaa esitas aprillis 2012. Mõlemad reservatsioonid võeti 2012. oktoobri hindamisaja sees tagasi.

    Iirimaa: Eurostat võttis tagasi 2012. aasta aprillis esitatud erireservatsiooni Iirimaa esitatud andmete kohta seoses tõsiasjaga, et ettevõtete Allied Irish Banks ja Irish Life & Permanent (mis 2012. aastal nimetati ümber Permanent TSB-ks) restruktureerimiskavad ei olnud veel valmis. Iirimaa statistikaamet (Central Statistics Office of Ireland) ja Eurostat on kontrollinud ELi konkurentsiasutustele saadetud ajakohastatud restruktureerimiskavasid. Kavad moodustavad sobiva aluse, mille järgi 2011. aasta juulikuus ettevõtetesse Allied Irish Banks ja Permanent TSB tehtud rahasüstid jagada puudujääki suurendavateks ja vähendavateks komponentideks. Seda ongi tehtud Iirimaa esitatud muudetud andmetes.

    Samuti võttis Eurostat tagasi 2012. aasta aprillis esitatud erireservatsiooni Iirimaa esitatud andmete kohta seoses ettevõtte National Asset Management Agency Investment Limited (NAMA-IL) statistilise liigitusega. Iirimaa statistikaameti esitatud dokumendid tõendavad, et NAMA-IL on peamiselt eraomandisse kuuluv ettevõte pärast seda, kui Irish Life müüs oma osaluse ettevõttes erainvestorile. Vastavalt Eurostati 15. juuli 2009. aasta otsusele finantskriisi ajal tehtavate riiklike sekkumiste kohta on eraomandisse kuulumine vajalik tingimus selleks, et eriotstarbelist majandusüksust saaks klassifitseerida valitsemissektoriväliselt.

    2.3.3.     Esitatud andmete muudatused

    Eurostat muutis andmeid, mille Ühendkuningriik oli esitanud 2012. aasta aprilli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teates. Muudatus võeti 2012. oktoobri hindamisaja sees tagasi.

    Ühendkuningriik: Ühendkuningriigi riiklik statistikaamet on ettevõtted Bradford & Bingley ning Northern Rock Asset Management ümber liigitanud valitsemissektorisse kooskõlas valitsemissektori eelarve puudujääki ja võlga käsitleva käsiraamatu finantsvõõrandamise peatükiga. Sellepärast ei muuda Eurostat enam Ühendkuningriigi esitatud andmeid eelarvepuudujäägi ja võla kohta riiklike finantsvõõrandamisstruktuuride osas.

    2.3.4.     Metaandmete avaldamine (loetelud[20])

    Määrusega (EÜ) nr 479/2009 (muudetud kujul) on ette nähtud, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse loetelud kuuluvad nende statistiliste andmete hulka, mida liikmesriigid peavad esitama, et Eurostat saaks kontrollida vastavust ESA 95 eeskirjadele. Lisaks on nimetatud määruses sätestatud, et liikmesriigid peavad kõnealused loetelud avaldama. Eurostat on avaldanud need loetelud kõigi liikmesriikide kohta. Kõik liikmesriigid, välja arvatud Luksemburg ja Madalmaad, teatasid, et nad on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse loetelud riiklikult avaldanud.

    Eurostat võttis aastal 2012 kasutusele uue ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse andmete esitamise vormi, mis sisaldab struktuurseid muutusi ja nõuab üksikasjalikumat teavet (nt seoses koostamise, valitsemissektori piiritlemise, spetsiifiliste tehingute, kvaliteedijuhtimise ja lähteandmeallikatega jne). Eurostat avaldab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse uued loetelud 2013. aasta lõpuks.

    3.           Järeldused

    Eurostat on esitatud andmete kvaliteedi kohta esitanud muudatusettepanekuid ja/või reservatsioone alates 2006. aastast. 2012. aasta oktoobris ei esitanud Eurostat esimest korda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teates reservatsioone ega muutnud andmeid. Lisaks võeti 2012. aasta oktoobris avaldatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teates tagasi kaks Iirimaa suhtes esitatud reservatsiooni ja Ühendkuningriigi andmete muudatus, mis oli tehtud 2012. aasta aprillis.

    Eurostat tunnistab, et esitatud andmete täielikkus ja järjepidevus on üldiselt paranenud. Mõned probleemid aga on siiski lahendamata ja liikmesriigid peaksid rohkem pingutama, et esitatud kaubanduskrediitide katvust ja kvaliteeti ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tasandi andmete täielikkust parandada. Lisaks jälgib Eurostat hoolikalt autonoomsete piirkondade aruandlussüsteemi ning seda, kuidas registreeritakse valitsuste sekkumisi finantskriisi raames (pankade rekapitaliseerimised).

    Üldiselt leiab Eurostat, et eelarveandmete kvaliteet on 2012. aastal veelgi paremaks muutunud. Liikmesriigid on esitanud korrektsemaid andmeid nii ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teate tabelites kui ka muudes asjakohastes statistikat käsitlevates vastustes.

    [1]               ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

    [2]               EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

    [3]               Määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõiked 1 ja 3 (muudetud kujul).

    [4]               Vt nõukogu 22. novembri 1993. aasta protokolli lisatud avaldused.

    [5]               Muude ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelite kui 1 ja 2A puhul ei ole kavandatud andmete esitamine nõukogu määrusega (EÜ) nr 479/2009 (selle muudetud kujul) otseselt nõutavaks tehtud.

    [6]               Liikmesriikide esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teadete tabelid on kättesaadavad Eurostati veebisaidil. Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/excessive_deficit/edp_notification_tables.

    [7]               See küsimustik koosneb kolmeteistkümnest osast, kus küsitakse kvantitatiivset ja mõnikord kvalitatiivset teavet mitme valdkonna kohta, näiteks maksude, sotsiaalkindlustusmaksete ja ELiga seotud tehingud, sõjalise varustuse omandamine, valitsuse tagatised, võlgade kustutamine, valitsuse tehtud kapitalisüstid riiklikesse äriühingutesse, avaliku ja erasektori koostöö jne.

    [8]               Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/Background_note_fin_crisis_Oct_2012_final.pdf

    [9]               Vt jaotis 2.1.

    [10]             Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/methodology/advice_member_states

    [11]             Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/product_details/publication?p_product_code=KS-RA-12-003

    [12]             Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/Statist.record.of_some_operations_rel.to_trade_credits_i.pdf

    [13]             Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/Note_on_statistical_implications_of_summits-updated-12_A.pdf

    [14]             Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/The_impact_of_bank_recapitalisations_on_government_fina1.pdf

    [15]             Vt: hhttp://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-23042012-AP/EN/2-23042012-AP-EN.PDF

    [16]             Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-22102012-AP/EN/2-22102012-AP-EN.PDF

    [17]             Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/STOCK_FLOW_2012_OCT/EN/STOCK_FLOW_2012_OCT-EN.PDF.

    [18]             Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/excessive_deficit/supplementary_tables_financial_turmoil

    [19]             Vt. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/government_finance_statistics/documents/Note_on_AF.71L-Oct_2012.pdf

    [20]             Nende meetodite, menetluste ja allikate loetelud, mida kasutatakse tegelike andmete kogumiseks valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta, ning nende andmete aluseks olevad valitsemissektori arvepidamisaruanded.

    Top