Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 197/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„AGNELLO DEL CENTRO ITALIA”

EÜ nr: IT-PGI-0005-0808-18.05.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Agnello del Centro Italia”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Nimetusega „Agnello del Centro Italia” hõlmatud liha saadakse alla aastastelt lambatalledelt, kes kuuluvad järgmistesse kohalikesse tõugudesse ja nende ristanditesse: Appenninica, Bergamasca, Biellese, Fabrianese, Merinizzata Italiana, Pomarancina, Sopravissana, Zerasca; Comisana, Cornella Bianca, Cornigliese (Corniglio), Garfagnina Bianca, Gentile di Puglia, Massese, Pagliarola, Pecora delle Langhe. Rümpasid on kolme tüüpi, mida iseloomustatakse järgmiselt: „kerge” tall, kaal 8,01–13,0 kg; rasvasusklass 1, 2 või 3, vastavalt ühenduse „kergete” tallerümpade liigitusskaalale. „Raske” tall, kaal vähemalt 13,01 kg; kuuluvad klassidesse U, R või O; rasvasusklass 2, 3 või 4, vastavalt ühenduse lambarümpade liigitusskaalale. Kastreeritud loom, kaal vähemalt 20,0 kg; kuuluvad klassidesse E, U või R; rasvasusklass 2, 3 või 4, vastavalt ühenduse lambarümpade liigitusskaalale.

Liha pH-d mõõdetakse Longissimus toraci lihases ning see jääb vahemikku 6,15–6,80, kui mõõtmine toimub pärast kõiki tapmisprotseduure ja enne rümpade külmutamist või 5,15–5,80, kui tapmisest on möödunud 24–30 tundi.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Kuni võõrutamiseni tuleb tallesid toita üksnes emapiimaga. Pärast seda söödetakse neid peamiselt kuivsöödaga, mis koosneb üksnes geograafilise piirkonna looduslikel niitudel ja külvatud karjamaadel kasvavatest looduslikest taimeliikidest, kaunviljadest ja/või kõrrelistest heintaimedest. Lubatud on kasutada mineraali- ja/või vitamiinilisandeid ning sööta kuni 0,4 kg looma kohta päevas.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tallede sündimine ja toitmine toimub ühes ja samas põllumajandusettevõttes, mis asub punktis 4 loetletud geograafilises tootmispiirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Liha „Agnello del Centro Italia” peab olema varustatud märgise ja järgneva teabega: liha „Agnello del Centro Italia” logo, toote liik (kerge – raske – kastreeritud), ELi graafiline sümbol.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Liha „Agnello del Centro Italia” geograafiline tootmispiirkond hõlmab järgmiste maakondade alasid: Abruzzo, Lazio, Marche, Toscana, Umbria; Emilia-Romagna, kuhu kuuluvad kogu Bologna, Rimini, Forlì-Cesena, Ravenna provintsi ning osaliselt Modena, Reggio nell’Emilia ja Parma provintsi alad, mida piiravad kiirtee trass A1 Bologna-Milano alates Bologna provintsi piirist, kiirtee A16 Parma-La Spezia ristmikust ning Toscana regiooni piir – Passo della Cisa.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Geograafilist piirkonda iseloomustab kolm erinevat kõrguse taset: kesktelje moodustavad peamiselt lubjakivist koosnevad Apenniinid; eeskätt savise pinnasega nõlvad ning settelise pinnasega oru tasandikud.

Keskkonna mitmekesisus mõjutab taimede kasvu kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt ning orust kuni kõrgeimate aladeni karjamaade protsentuaalne koostis järk-järgult muutub.

Seetõttu toituvad lambad karjamaadel ja külvatud karjamaadel peamiselt söödakultuuridest ja kaunviljadest.

Lambakasvatus on täielikult kohanenud Kesk-Itaalia kõnealuse piirkonna eriomaste ja raskete geograafiliste ning klimaatiliste tingimustega tänu horisontaalsele ja eelkõige vertikaalsele rändkarjatamisele, nii suurel, kui ka väiksel maa-alal ammustest aegadest saadik. Eesmärgiks on liita eri piirkondade rohumaade ressursid, karjatades talvel tasandike karjamaadel ja mere ääres ning kevadel ja suvel Apenniinides. Selline karjatamine on näide kohaliku tootmissüsteemi ja kõnealuse geograafilise piirkonna ressursside ökoloogilisest ühendamisest, kus karjakasvatust võib käsitleda isekorralduva süsteemina, mille eesmärk ei ole üksnes ebasoodsate ilmastikuoludega toimetulek, vaid ka tasakaalu saavutamine lammaste toitumisvajaduste ning saadaoleva toidu vahel.

5.2.   Toote eripära:

Liha „Agnello del Centro Italia” omadused tulenevad looma kaalu kasvu kiiruse ja toodangu vahelisest seosest.

Lihaskoe kiire kasv tagab tapmise ajaks hea liha/kondi suhte, mis kokkuvõttes on kaubandusliku kasu aluseks. Võrreldes muu lambalihaga, eriti piimatallelihaga, mida turustatakse peamiselt kohalikul turul, on tulemuseks kvaliteetsem toodang ning just seda hindavad tarbijad ja turul osalevad ettevõtjad.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Toodangu annavad tootmispiirkonnas sügavalt juurdunud tõud ja ristandid, millest mõned on oma nimetuse saanud piirkonna järgi, kus nad on täielikult keskkonnaga kohanenud ja omavad kõrgeimat tootlikkust. Lambatõug, mida üldjuhul tuntakse Apenniini tõuna ja mida kasutatakse liha „Agnello del Centro Italia” valmistamiseks, omab tugevat seost keskkonna ja genotüübi vahel, mistõttu loomad kasvavad piirkonna teistest tõugudest/geneetilistest tüüpidest kiiremini.

Ka lambatõugude nimetused osutavad seosele geograafilise piirkonnaga. Kesk-Itaalia lammaste pideva ristamise, hübridisatsiooni ja aretusvalikuga on saadud isendeid, kes on täielikult kohanenud keskkonna eripäraga, mistõttu neile on omistatud selle kommuuni nimi, kus nad on saavutanud kõrgeima tootlikkuse: Fabrianese Fabrianost; Pomarancina Pomarancest; Sopravissana Vissost, kes 20. sajandi esimestel aastatel levis Marche maakonnas ja sealt edasi Umbrias, Maremmas Toscana-Lazio vahel, Agro Romanos ning lõpuks Abruzzos, millest tänu rändkarjatamisele on saanud suurte hooajaliste liikumiste keskus. Massese tõug Valle del Fornost, Massa Carrara provintsist; Garfagnina Bianca, levinud Valle del Serchios, Garfagnanas ja Val di Magras (Lunigiana ja Pontremoli alad); Zerasca Lunigianas, Zeri aladel, Massa-Carrara provintsis.

Liha „Agnello del Centro Italia” maine rajaneb piirkonnas ajalooliselt kasvatatud selliste tõugude kvalitatiivsel sünteesil, kelle toodangu väärtus on kasvanud tänu kvaliteetsele söödale, mis on sellise karjakasvatuse süsteemi tulemus, kus vähemalt kaheksa kuud aastas toimub karjatamine välitingimustes, võimaldades ulatuslikult kasutada külvatud karjamaid, kus leidub ka endeemseid söödataimeliike. Lisaks on mainet kujundanud loomakasvatajate oskusteave ning loomade aretusvalik kvaliteedi ja tootlikkuse parandamise eesmärgil.

Nüüdseks on lihal „Agnello del Centro Italia” juba väljakujunenud maine, mis ulatub 1961. aasta septembrisse, kui Associazione Nazionale della Pastorizia avaldas Castelluccio di Nocias (Perugia) ilmuva Rassegna Interregionale ovina väljaandes dokumendi, milles tõdeti, et: „eesmärk on parandada elamistingimusi mägipiirkondades ning luua vajalikud tingimused karjakasvatuse, eelkõige liha „Agnello del Centro Italia” arendamiseks.”

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Lisaks teatatakse, et taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Agnello del Centro Italia” tunnustamise ettepaneku 20. märtsi 2010. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 66.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.