This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012TA1215(22)
Report on the annual accounts of the European Maritime Safety Agency for the financial year 2011, together with the Agency’s replies
Aruanne Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega
Aruanne Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega
ELT C 388, 15.12.2012, p. 129–134
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
15.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 388/129 |
ARUANNE
Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega
2012/C 388/22
SISSEJUHATUS
1. |
Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (1). Ameti ülesanneteks on meresõiduohutuse kõrge taseme tagamine ja laevade põhjustatud merereostuse vältimine, komisjonile ja liikmesriikidele tehnilise abi andmine, liidu õigusaktide rakendamise jälgimine, nagu ka nende mõjususe hindamine (2). |
KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE
2. |
Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet. |
KINNITAV AVALDUS
3. |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. |
Juhtkonna kohustused
4. |
Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (6). Direktor kehtestab (7) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (8) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. |
Audiitori kohustused
5. |
Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. |
6. |
Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. |
7. |
Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikule. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor riskide hindamisel arvesse finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid sisekontrollimehhanisme ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. |
8. |
Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alljärgnevate arvamuste esitamiseks. |
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta
9. |
Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele (11). |
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta
10. |
Kontrollikoja hinnangul on ameti 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed. |
11. |
Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla. |
KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA
12. |
Ameti 2011. aasta eelarve suurus (12) oli 56 miljonit eurot; sellele eelnenud aasta eelarve oli 51 miljonit eurot. Eelarvelised kulukohustused summas 0,9 miljonit eurot ei olnud seotud kehtivate juriidiliste kulukohustustega ning amet oleks pidanud summa tühistama ja selle komisjonile 2012. aasta alguses tagasi maksma. Amet algatas menetluse aga liiga hilja. Sellest tulenevalt on vahendid IT-süsteemi piirangute tõttu aastaks blokeeritud ning summa tühistatakse ja makstakse tagasi alles 2012. aasta lõpus. |
KOMMENTAARID AMETI JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE PEAMISTE KONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA
13. |
Kontrollikoja hinnangul tuleb ametil parandada põhivara haldamist. Esinevad põhjendamatud erinevused kirjendatud iga-aastase amortisatsiooni ja kumulatiivse amortisatsiooni vahel. Asutuse arendatud immateriaalse põhivara osas ei olnud arvestusprotseduurid ja teave kulude kohta usaldusväärne. Puuduvad tõendusmaterjalid nõutud ajavahemikus tehtud haldustegevuses kasutatavate seadmete füüsilise inventuuri kohta. |
14. |
Detsembris 2011 müüs amet kaks merereostuse tõrjeks mõeldud reostuskorjetiibade süsteemi. Eesmärgiks oli teenida müügist vähemalt süsteemi raamatupidamisliku netoväärtusega (319 050 eurot) võrdne summa. Kuna miinimumhind määrati ekslikult raamatupidamislikust netoväärtusest madalamaks, müüdi varustus 93 950 euro suuruse kahjumiga. |
MUUD KOMMENTAARID
15. |
Amet peab parandama värbamismenetluste läbipaistvust. Kandidaatide intervjuule pääsemise lävendid, kirjalike testide ja intervjuude küsimused ning neile kandidaatide hindamiseks omistatud kaalud ei olnud paika pandud enne taotluste läbivaatamist. |
IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 11. septembri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.
Kontrollikoja nimel
president
Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA
(1) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.
(2) Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.
(3) Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse lisateavet eelarve täitmise ja haldamise kohta.
(4) Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.
(5) Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.
(6) Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.
(7) Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.
(8) Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. ja 2. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ameti finantsmäärusesse integreeritud.
(9) Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõige 2 (ELT L 248, 16.9.2002, lk 1).
(10) Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 20. juunil 2012 ning kontrollikoda sai selle kätte 29. juunil 2012. Komisjoni raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgneva aasta 15. novembriks. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel http://eca.europa.eu või www.emsa.europa.eu.
(11) Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel või nende puudumisel Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).
(12) Vastavalt kolmandale eelarvemuudatusele (3.12.2011), mida ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Ainult käesoleva aasta assigneeringud.
LISA
Euroopa Meresõiduohutuse Amet (Lissabon)
Pädevus ja tegevus
Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100) |
Ühine transpordipoliitika „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta”. |
||||||||||||||||||||
Ameti pädevus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, mida on muudetud määrustega (EÜ) nr 1644/2003 ja (EÜ) nr 724/2004) |
Eesmärgid Euroopa Meresõiduohutuse amet loodi eesmärgiga tagada liidu meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaoline ja tõhus tase. Amet annab liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil:
Töötati välja operatiivteenused,mida pakutakse liikmesriikidele ja komisjonile liidusisese laevade põhjustatud merereostuse kõrvaldamiseks ning laevaliikluse seireks ja kontrolliks. Töötati välja süsteemid asjakohaste õigusaktide rakendamise toetamiseks (THETIS: sadamariigi kontrollimeetmed, EMCIP: laevaõnnetuste teabeplatvorm, STCW-IS: meremeeste väljaõpe, diplomeerimine jne). Ülesanded Ameti ülesanded jagunevad vastavalt ameti asutamismäärusele ja asjakohastele ELi õigusaktidele nelja suurde rühma. Esiteks on ameti ülesandeks aidata komisjoni ELi õigusaktide rakendamisel, mis puudutavad muu hulgas laevade ülevaatust ja sertifitseerimist, merendusseadmete sertifitseerimist, laevade ohutust, meremeeste koolitust ja sadamariigi kontrollimeetmeid. Teiseks arendab ja opereerib amet ELi tasandil merendusalaseid infosüsteeme. Neist olulisimad on laevaliikluse seiresüsteem SafeSeaNet (SSN) aluste ning nende lasti mõjusaks jälgimiseks ning laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa andmekeskus (EU LRIT) ELi lippude all seilavate aluste identifitseerimiseks ja jälgimiseks üle maailma. Samaaegselt on loodud süsteem merereostuse vältimiseks, selleks valmisolekuks ja sellele reageerimiseks, mis sisaldab Euroopa pidevas valmisolekus olevaid reostustõrjelaevu ja Euroopa satelliidipõhist naftareostuse jälgimissüsteemi (CleanSeaNet), mille mõlema eesmärgiks on ELi ranniku ja vete mõjus kaitse laevade põhjustatud merereostuse eest. Kolmandaks annab amet komisjonile tehno- ja teadustuge seoses meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostusega, hinnates pidevalt kehtivate meetmete mõjusust ning uuendades olemaolevaid ja välja töötades uusi õigusakte. Amet pakub ka tuge liikmesriikidele, toetab nendevahelist koostööd ning levitab parimat tava. |
||||||||||||||||||||
Juhtimine |
Haldusnõukogu Koosseis Üks esindaja igast liikmesriigist, neli esindajat komisjonist ja neli hääleõiguseta esindajat, kes on enim seotud valdkondade professionaalid. Ülesanded
Tegevdirektor Nimetatakse haldusnõukogu poolt. Komisjon võib välja pakkuda ühe või mitu kandidaati. Välisaudit Kontrollikoda. Siseaudit
Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus Parlament nõukogu soovituse põhjal. |
||||||||||||||||||||
2011. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2010. aasta andmed) |
Lõplik eelarve Kulukohustuste assigneeringud (C1) 56,4 (54,4) miljonit eurot Maksete assigneeringud (C1) 56,4 (50,6) miljonit eurot Euroopa Liidu Teatajas avaldatud paranduseelarved hõlmavad mitmeid rahastamisallikaid, tegelikkuses on uued assigneeringud (C1) peaagu ainus kasutatav allikas. Selguse ja läbipaistvuse huvides on ära toodud vaid peamised ja seega asjakohased C1 eelarveassigneeringud. Personali suurus seisuga 31. detsember 2011 Alalised töötajad 208 (200) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 197 (196). Lepingulised töötajad 29 (27) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 25 (23). Lähetuses viibivad riiklikud eksperdid 15 (15) ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 15 (10). |
||||||||||||||||||||
2011. aastal pakutud tooted ja teenused |
|
||||||||||||||||||||
Allikas: ameti edastatud teave. |
AMETI VASTUSED
12. |
Amet vaatab läbi oma aasta lõpu menetlused, et tagada kehtivate juriidiliste kulukohustustega mitteseotud kasutamata summade vabastamine enne eelarveaasta sulgemist. Eelarvevahendite käsutajatele tehakse ülesandeks alustada vabastamismenetlust kohe, kui on kindel, et vahendeid ei kasutata ega plaanita kasutada täielikult. |
13. |
Erinevused kirjendatud iga-aastase amortisatsiooni ja kumulatiivse amortisatsiooni vahel tulenevad peamiselt vähendamismenetlustest ja kolmandatelt pooltelt üle kantud osaliselt amortiseerunud vara hõlmamisest. Ameti koostatud immateriaalse põhivara suuniseid ajakohastatakse koos asjakohase kulude jaotamisega, mis põhineb ametlikult kokkulepitud etappidel ja seonduval täitmismääral. Amet teeb oma vara füüsilist inventuuri, sealhulgas füüsilist kontrolli. Inventuur kavatsetakse lõpetada 2012. aasta kolmandas veerandis. |
14. |
EMSA müüb saastamisvastaste meetmete kasutatud seadmeid avalikult esmakordselt. Amet märkis sihtväärtuseks raamatupidamisliku netoväärtuse (ostukulud miinus amortisatsioon), kuid lõpphinna pidi määrama turg. Saadi ainult üks pakkumine, mis viis ebaoptimaalse müügini. Esimese müügikogemuse järel töötati välja menetlus, et arvutada ja kontrollida amortiseerunud raamatupidamislikku väärtust. |
15. |
EMSA kinnitab kontrollikoja soovitusi ja on värbamismenetlused juba vastavalt ajakohastanud. |