ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE KOOSTÖÖLEPING EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONIPROGRAMMIDE KOHTA

EUROOPA LIIT

ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ühelt poolt

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON (edaspidi "Šveits") teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosaline” või „lepinguosalised”,

ARVESTADES ühiseid huve tsiviilotstarbelise globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (edaspidi „GNSS“) väljatöötamisel,

TUNNISTADES, kui tähtsa panuse annavad Euroopa GNSSi programmid Euroopa Liidu ja Šveitsi navigatsiooni- ja teabeinfrastruktuuri,

ARVESTADES GNSSi rakenduste üha kiiremat arengut Euroopa Liidus, Šveitsis ja mujal maailmas,

ARVESTADES ühist huvi pikaajalise koostöö vastu Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Šveitsi vahel satelliitnavigatsiooni valdkonnas,

TUNNISTADES Šveitsi tihedat osalust Galileo ja EGNOSi programmides alates nende piiritlemise faasist,

VÕTTES ARVESSE kosmosenõukogu resolutsioone, eelkõige 22. mail 2007 vastu võetud resolutsiooni „Euroopa kosmosepoliitika” ja 29. septembril 2008 vastu võetud resolutsiooni „Euroopa kosmosepoliitika edasiarendamine”, milles tunnistatakse, et Euroopa Liit, Euroopa Kosmoseagentuur (edaspidi „ESA”) ja nende liikmesriigid on Euroopa kosmosepoliitika kolm peamist osalist, samuti 25. novembril 2010 vastu võetud resolutsiooni „Ülemaailmsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide täielik ärakasutamine”, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni ja ESA-d üles lihtsustama liikmesriikide jaoks, kes ei ole ühtaegu ELi ja ESA liikmed, koostööprogrammide kõikides etappides osalemise protsessi,

VÕTTES ARVESSE komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”,

SOOVIDES seada ametlikult sisse koostöö Euroopa GNSSi programmide kõikides aspektides,

TUNNISTADES Šveitsi huvi kõigi GNSSi teenuste vastu, mida osutavad EGNOS ja Galileo, sealhulgas avaliku reguleeritud teenuse vastu,

VÕTTES ARVESSE 25. juunil 2007. aastal sõlmitud teadus- ja tehnikakoostöö lepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel,

TUNNISTADES 28. aprillil 2008 Šveitsi Konföderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud kokkulepet salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta (edaspidi „julgeolekukokkulepe”),

ARVESTADES kasu, mis tuleneb Euroopa GNSSi ja selle teenuste ühesugusest kaitsetasemest lepinguosaliste territooriumidel,

TUNNISTADES lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige Šveitsi kui alaliselt neutraalse riigi kohustusi,

TUNNISTADES, et määruses (EÜ) nr 683/2008 on sätestatud, et Euroopa Ühendus on kogu Euroopa GNSSi programmide (vastavalt määratlusele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta) käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik,

VÕTTES ARVESSE 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur,

VÕTTES ARVESSE 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1104/2011/EL, mis käsitleb avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I.            ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva lepingu eesmärk on soodustada, lihtsustada ja tugevdada pikaajalist koostööd lepinguosaliste vahel tsiviilotstarbelise satelliitnavigatsiooni valdkonnas eelkõige Šveitsi osalemise kaudu Euroopa GNSSi programmides.

2. Tingimused, mille alusel Šveits programmides osaleb, on sätestatud käesolevas lepingus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. „Euroopa globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem” (Euroopa GNSS) – Galileo programmi alusel loodud süsteem ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (European Geostationary Navigation Overlay Service, EGNOS).

2. „Tugisüsteem” – piirkondlikud või kohalikud mehhanismid, nagu näiteks EGNOS, mis tagavad GNSSi kasutajatele paremad teenusenäitajad, näiteks suurema täpsuse, parema kättesaadavuse, tervikluse ja usaldusväärsuse.

3. „Galileo” – tsiviilkontrolli all olev autonoomne Euroopa globaalne satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissüsteem, mille on GNSSi teenuste osutamiseks kavandanud ja välja töötanud Euroopa Liit, ESA ja nende liikmesriigid. Galileo käigushoidmise võib loovutada eraõiguslikule asutusele. Galileo on ette nähtud avatud, kaubanduslike, ohutusotstarbeliste ning otsingu- ja päästeteenuste osutamiseks, samuti kaitstud ja riiklikult reguleeritud piiratud juurdepääsuga teenuste osutamiseks selleks volitatud riigiasutustele.

4. „Galileo kohalikud elemendid” – kohalikud süsteemid, mis pakuvad Galileo satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissignaalide kasutajatele täiendavat sisendinfot lisaks kasutatava põhisüsteemi vahendusel saadavale teabele. Kohalikke elemente võidakse kasutada lisafunktsioonidena lennujaamade ja meresadamate ümbruses ning linna- ja muudes geograafiliselt keerulistes keskkondades. Galileo pakub kohalike elementide üldmudeleid.

5. „Globaalse navigatsiooni, positsioneerimise ja ajamääramise seadmed” – lõppkasutajatele mõeldud tsiviilotstarbelised seadmed satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissignaalide edastamiseks, vastuvõtmiseks või töötlemiseks teenuste osutamise või piirkondlike tugisüsteemide kasutamise otstarbel.

6. „Avalik reguleeritud teenus” – Galileo programmi alusel loodud süsteemi osutatav teenus, mis on mõeldud üksnes valitsustelt vastava loa saanud kasutajatele ja on ette nähtud kasutamiseks selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada tõhus juurdepääsu kontroll ja katkematu teenus.

7. „Reguleeriv meede” – lepinguosalise seadus, määrus, poliitika, eeskiri, menetlus, otsus või muu samalaadne haldustoiming.

8. „Koostalitlusvõime” – ülemaailmsete ja piirkondlike satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tugisüsteemide ning nende pakutavate teenuste sobivus üheskoos kasutamiseks, et saavutada kasutaja tasandil parem võimekus, kui oleks võimalik saavutada, kasutades üksnes ühe süsteemi avatud teenust.

9. „Intellektuaalomand” – Stockholmis 14. juulil 1967 alla kirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 punktis viii määratletud intellektuaalomand.

10. „Salastatud teave” – mis tahes vormis teave, mida on vaja kaitsta ilma loata avalikustamise eest ja mis võiks erinevas ulatuses kahjustada lepinguosaliste või üksikute liikmesriikide põhihuve, sealhulgas riiklikku julgeolekut. Salastatusele osutab salastusmärge. Sellise teabe salastavad lepinguosalised kehtivate õigusnormide kohaselt ning kaitsta tuleb selle salastatust, terviklust ning kättesaadavust.

Artikkel 3

Koostöö põhimõtted

Lepinguosalised lepivad kokku järgmiste põhimõtete kohaldamises käesoleva lepinguga reguleeritud koostööd tehes:

1. vastastikune kasu, mis põhineb õiguste ja kohustuste üldisel tasakaalul, sealhulgas panuse ja artikli 15 kohaselt kõikidele teenustele juurdepääsu tasakaalul;

2. kummagi poole võimalus osaleda Euroopa Liidu ja Šveitsi GNSSi projektide raames tehtavas koostöös;

3. koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

4. käesoleva lepingu artiklis 9 osutatud intellektuaalomandi õiguste piisav ja tulemuslik kaitse;

5. vabadus osutada satelliitnavigatsiooniteenuseid lepinguosaliste territooriumidel;

6. piiranguteta kauplemine Euroopa GNSSi toodetega lepinguosaliste territooriumidel.

II. SÄTTED KOOSTÖÖ KOHTA

Artikkel 4

Koostöötoimingud

1. Sektorid, kus satelliitnavigatsiooni ja ajamääramise valdkonnas koostööd tehakse, on: raadiospekter, teadusuuringud ja koolitus, hanked, tööstuskoostöö, intellektuaalomandi õigused, ekspordikontroll, kaubanduse ja turu areng, standardid, sertifitseerimine ja reguleerivad meetmed, julgeolek, salastatud teabe vahetamine, personalivahetus ja juurdepääs teenustele. Lepinguosalised võivad teha muudatusi selles sektorite loetelus vastavalt käesoleva lepingu artiklile 25.

2. Käesolev leping ei mõjuta Euroopa Liidu institutsionaalset autonoomiat Euroopa GNSSi programmide reguleerimisel ega struktuure, mille Euroopa Liit on loonud Euroopa GNSSi programmide tarvis. Samuti ei mõjuta käesolev leping kehtivaid reguleerivaid meetmeid, millega rakendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohustust, ekspordikontrolli ja mittemateriaalse tehnoloogiasiirde kontrolli, ega riikliku julgeoleku meetmeid.

3. Kui lepinguosaliste kohaldatavatest reguleerivatest meetmetest ei tulene teisiti, soodustavad lepinguosalised võimaluste piires käesoleva lepinguga ette nähtud koostööd, et pakkuda võrreldavaid võimalusi osalemiseks nende tegevuses lõikes 1 loetletud sektorites.

Artikkel 5

Raadiospekter

1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö ja vastastikuse toetamise jätkamises raadiospektri küsimustes Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi „ITU”) raames, võttes arvesse 5. novembri 2004. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit Galileo raadiosatelliitnavigatsiooniteenuste süsteemi ITU sageduslubade kohta.

2. Sellega seoses vahetavad lepinguosalised teavet sageduslubade kohta ja kaitsevad piisavate sageduste eraldamist Galileo tarbeks, et tagada Galileo teenuste kättesaadavus kogu maailma kasutajate huvides ning eriti Šveitsis ja Euroopa Liidus.

3. Peale selle tunnistavad lepinguosalised raadionavigatsioonispektri häirete ja katkestuste eest kaitsmise tähtsust. Selleks teevad nad kindlaks häirete allikad ning püüavad leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi selliste häirete vältimiseks.

4. Mitte midagi käesolevas lepingus ei tõlgendata kõrvalekaldena ITU kohaldatavatest sätetest, sealhulgas ITU raadioeeskirjadest.

Artikkel 6

Teadusuuringud ja koolitus

1. Lepinguosalised edendavad ühist teadus- ja koolitustegevust Euroopa GNSSi valdkonnas Euroopa Liidu ja Šveitsi teadusprogrammide ning lepinguosaliste muude asjakohaste teadusprogrammide kaudu. Ühine teadustegevus aitab kaasa Euroopa GNSSi tulevase arengu planeerimisele.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et määravad kindlaks sobiva mehhanismi, mille eesmärgiks on tagada tulemuslikud kontaktid ja osalemine vastavates teadusprogrammides.

Artikkel 7

Hanked

1. Euroopa GNSSi-programmidega seotud soetuste puhul täidavad lepinguosalised oma kohustusi, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) riigihankelepingust ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisest 21. juuni 1999. aasta kokkuleppest riigihangete teatavate aspektide kohta.

2. Ilma et see piiraks riigihankelepingu XXIII artikli (muudetud riigihankelepingu III artikli) kohaldamist, on Šveitsi üksustel õigus osaleda riigihangetes Euroopa GNSSi programmidega seotud teenuste osutamiseks.

Artikkel 8

Tööstuskoostöö

Lepinguosalised soodustavad ja toetavad lepinguosaliste tööstusharude koostööd, sealhulgas ühisettevõtete kaudu, aga ka Šveitsi osalemise kaudu Euroopa vastavates tööstusliitudes ning Euroopa Liidu osalemise kaudu vastavates Šveitsi tööstusliitudes eesmärgiga saavutada hästi toimiv Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem ning edendada Galileo rakenduste ja teenuste arendamist.

Artikkel 9

Intellektuaalomandi õigused

Tööstuskoostöö hõlbustamiseks võimaldavad ja tagavad lepinguosalised intellektuaalomandi õigustele piisava ja tulemusliku kaitse Euroopa GNSSi arendamise ja toimimise seisukohalt olulistes valdkondades ja sektorites kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega, mis on sätestatud WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping), sealhulgas tulemuslikud vahendid nende standardite järgimise tagamiseks.

Artikkel 10

Ekspordikontroll

1. Et tagada lepinguosaliste ühetaoline ekspordikontrolli poliitika kohaldamine ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine Euroopa GNSSi programmides, võtab Šveits oma siseriiklike õigusaktide ja korra kohaselt aegsasti vastu meetmed, millega tagatakse ekspordikontroll ning tehnoloogiate, andmete ja spetsiaalselt Euroopa GNSSi programmide jaoks projekteeritud või kohandatud esemete leviku tõkestamine, ning tagab nende meetmete täitmise. Nende meetmetega nähakse ette ekspordikontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise tase, mis on samaväärne Euroopa Liidus kehtiva tasemega.

2. Juhul, kui toimub sündmus, mille puhul sellist ekspordikontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise taset ei ole võimalik saavutada, kohaldatakse artiklis 22 sätestatud korda.

Artikkel 11

Kaubanduse ja turu arendamine

1. Lepinguosalised soodustavad kaubandust ja investeeringuid Euroopa Liidu ja Šveitsi satelliitnavigatsiooni infrastruktuuri ja -seadmetesse, sealhulgas kohalikesse elementidesse ja Euroopa GNSSi programmide jaoks olulistesse rakendustesse.

2. Selleks tõstavad lepinguosalised üldsuse teadlikkust Galileo satelliitnavigatsioonialasest tegevusest, teevad kindlaks võimalikud GNSSi rakenduste kasvu takistavad asjaolud ja võtavad asjakohaseid meetmeid selle kasvu soodustamiseks.

3. Et kasutajate vajadusi kindlaks teha ja neile tulemuslikult reageerida, võivad lepinguosaliste üksused kasutada tulevast GNSSi kasutajate foorumit.

4. Käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust.

Artikkel 12

Standardid, sertifitseerimine ja reguleerivad meetmed

1. Tunnistades, kui vajalik on globaalse satelliitnavigatsiooni teenuste valdkonnas tegutsemis­viiside koordineerimine rahvusvahelistel standardimis- ja sertifitseerimisfoorumitel, lepivad lepinguosalised eelkõige kokku, et toetavad ühiselt Galileo ja EGNOSe standardite arendamist ning edendavad nende rakendamist kogu maailmas, rõhutades koostalitlusvõimet muude GNSSidega.

Koordineerimise üks eesmärk on edendada Galileo teenuste laialdast ja innovaatilist kasutamist ülemaailmse navigatsiooni- ja ajamääramisstandardina avatud teenuse, kaubanduse ja inimelude ohutuse otstarbel. Lepinguosalised lepivad kokku soodsate tingimuste loomises Galileo rakenduste arendamiseks.

2. Sellest tulenevalt teevad lepinguosalised käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks ja täitmiseks vajaduse korral koostööd kõigis GNSSiga seotud küsimustes, mis kerkivad eeskätt Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis, Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ja ITUs.

3. Lepinguosalised tagavad, et Euroopa GNSSi puudutavate tehniliste normide, sertifitseerimis- ja litsentsimisnõuete ning -korraga seotud meetmed ei sea kaubandusele tarbetuid tõkkeid. Omamaiste nõuete aluseks on objektiivsed, mittediskrimineerivad, juba eelnevalt kehtestatud läbipaistvad kriteeriumid.

4. Lepinguosalised võtavad vajalikud reguleerivad meetmed, et lubada Galileo vastuvõtjate ning maismaa- ja kosmosesegmentide kasutamist oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil. Sellega seoses võimaldab Šveits Galileole oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu saab osaks teistele samasuguste raadionavigatsiooni-satelliidi teenuste süsteemidele.

Artikkel 13

Julgeolek

1. Et kaitsta Euroopa GNSSi programme selliste ohtude eest nagu kuritarvitamine, häired, katkestused ja vaenutegevus, võtavad lepinguosalised kõik teostatavad meetmed, tagamaks oma territooriumil satelliitnavigatsiooniteenuste ja nendega seotud infrastruktuuri ning esmatähtsate varade katkematu toimimine, ohutus ja julgeolek, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist.

2. Sellega seoses võtab Šveits oma jurisdiktsiooni piires ning oma siseriiklike õigusaktide ja korra kohaselt aegsasti vastu meetmed, millega tagatakse Euroopa GNSSi programmide tundlike varade, informatsiooni ja tehnoloogiate kaitse, kontrolli ja juhtimise ning ohtude ja soovimatu avaldamise vältimise alal julgeoleku- ja ohutustase, mis on samaväärne Euroopa Liidus kehtivaga.

3. Juhul, kui toimub sündmus, mille puhul sellist julgeoleku- ja ohutustaset ei ole võimalik saavutada, kohaldatakse artiklis 22 sätestatud korda.

Artikkel 14

Salastatud teabe vahetamine

1. Euroopa Liidu salastatud teabe vahetamine ja kaitse toimub kooskõlas julgeolekukokkuleppega ja julgeolekukokkuleppe rakendamise korraga.

2. Šveits võib vahetada siseriiklikku salastusmärget kandvat salastatud teavet Euroopa GNSSi programmide kohta Euroopa Liidu nende liikmesriikidega, kellega ta on selle kohta sõlminud kahepoolse kokkuleppe.

3. Lepinguosalised püüavad luua tervikliku ja sidusa õigusliku raamistiku, mis võimaldab Galileo programmi käsitlevat salastatud teavet vahetada kõigi käesoleva lepingu osalistega.

Artikkel 15

Teenuste kättesaadavus

Šveitsil peab olema juurdepääs kõigile Euroopa GNSSi teenustele, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut, ning juurdepääs avalikule reguleeritud teenusele vastavalt sellekohasele eraldi lepingule.

Šveits on väljendanud huvi Galileo avaliku reguleeritud teenuse vastu, pidades seda tähtsaks elemendiks oma osaluses Euroopa GNSSi programmides. Lepinguosalised püüavad sõlmida avaliku reguleeritud teenuse kokkuleppe, mis tagab Šveitsi osalemise avalikus reguleeritud teenuses, niipea, kui Šveits on esitanud vastavasisulise taotluse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlus on lõpule viidud.

Artikkel 16

Osalemine Euroopa GNSSi Agentuuris

Šveitsil on õigus osaleda Euroopa GNSSi Agentuuris tingimustel, mis sätestatakse Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelises lepingus. Läbirääkimised kõnealuse lepingu üle algavad niipea, kui Šveits on esitanud sellekohase taotluse ja Euroopa Liidu poolsed vajalikud menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 17

Osalemine komiteedes

Šveitsi esindajad kutsutakse osalema vaatlejatena komiteedes, mis on loodud Euroopa GNSSi programmide alusel toimuva tegevuse juhtimiseks, arendamiseks ja rakendamiseks, kooskõlas vastavate eeskirjade ja korraga ning ilma hääleõiguseta. Siia hulka kuulub eelkõige osalemine GNSSi programmi komitees ja GNSSi julgeolekunõukogus, kaasa arvatud nende töö- ja rakkerühmades.

III. FINANTSSÄTTED

Artikkel 18

Rahastamine

Šveits annab panuse Euroopa GNSSi programmide rahastamisse. Šveitsi osamaks arvutatakse suhtarvu põhjal, mille saamiseks leitakse turuhindades väljendatud Šveitsi sisemajanduse kogutoodangu suhe Euroopa Liidu liikmesriikide turuhindades väljendatud sisemajanduse kogutoodangu summasse.

Ajavahemikuks 2008–2013 on Šveitsi rahaline osalus Euroopa GNSSi programmides 80 050 870 eurot.

See summa tasutakse järgmiselt:

2012: 20 000 000 eurot

2013: 40 000 000 eurot

2014: 20 050 870 eurot

Aastaks 2014 ja järgnevateks aastateks tuleb Šveitsi osamaks tasuda kord aastas.

IV. LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Vastutus

Kuna Šveits ei hakka olema Euroopa GNSSi omanik, ei kanna ta ka sellest omandist tulenevat vastutust.

Artikkel 20

Ühiskomitee

1. Asutatakse ühiskomitee, mida nimetatakse Euroopa Liidu – Šveitsi GNSSi komiteeks. Komitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning selle ülesandeks on käesoleva lepingu haldamine ja nõuetekohane rakendamine. Selleks koostab komitee soovitusi. Komitee teeb otsuseid käesolevas lepingus sätestatud juhtudel. Lepinguosalised viivad sellised otsused ellu kooskõlas oma eeskirjadega. Ühiskomitee teeb otsuseid ühise kokkuleppe alusel.

2. Ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra, mis muu hulgas sisaldab sätteid koosolekute kokkukutsumise, eesistuja nimetamise ja eesistuja ametiaja kohta.

3. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Euroopa Liit või Šveits võib taotleda ühiskomitee koosoleku kokkukutsumist. Ühiskomitee tuleb kokku 15 päeva jooksul artikli 22 lõikes 2 nimetatud taotluse esitamisest arvates.

4. Ühiskomitee võib omal äranägemisel otsustada luua töörühmi või eksperdirühmi, mis abistaksid teda tema ülesannete täitmisel.

5. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse muuta lisa.

Artikkel 21

Konsultatsioonid

1. Et tagada lepingu rahuldav rakendamine, vahetavad lepinguosalised regulaarselt teavet ning konsulteerivad ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees.

2. Lepinguosalised peavad ühe lepinguosalise taotluse korral viivitamata nõu mis tahes küsimuses, mis tuleneb käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest.

Artikkel 22

Kaitsemeetmed

1. Kumbki lepinguosaline võib pärast ühiskomitees peetud konsultatsioone võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, kaasa arvatud ühe või mitme koostöötoimingu peatamine, kui ta leiab, et lepinguosaliste vahel ei ole enam tagatud samaväärne ekspordikontrolli või julgeoleku tase. Juhul, kui viivitus ohustaks GNSSi ladusat toimimist, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta ilma eelnevalt konsulteerimata, tingimusel, et konsultatsioone peetakse kohe pärast meetmete võtmist.

2. Selliste meetmete ulatus ja kestus piirduvad üksnes sellega, mis on vajalik olukorra parandamiseks ning käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks. Teine lepinguosaline võib taotleda, et ühiskomitee korraldaks konsultatsiooni meetmete proportsionaalsuse küsimuses. Juhul, kui seda vaidlust ei ole võimalik lahendada kuue kuu jooksul, võib kumbki lepinguosaline esitada vaidluse vahekohtule, kes teeb siduva otsuse vastavalt lisas sätestatud korrale. Siiski ei või sel viisil lahendada vaidlusi, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamisega, kui need sätted kattuvad Euroopa Liidu õiguse asjakohaste sätetega.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine

Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused ühiskomisjonis peetavate konsultatsioonide teel.

Artikkel 24

Lisad

Käesoleva lepingu lisad on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 25

Läbivaatamine

Käesolevat lepingut võib igal ajal muuta ja arendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 26

Lepingu lõpetamine

1. Euroopa Liidu või Šveits võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.

2. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega intellektuaalomandi õiguste vallas tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

3. Käesoleva lepingu lõpetamise korral teeb ühiskomitee ettepaneku, mille kohaselt lepinguosalised saaksid lahendada kõik lahtised küsimused, sealhulgas rahalisi tagajärgi puudutavad küsimused, võttes arvesse põhimõtet pro rata temporis.

Artikkel 27

Jõustumine

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma sisemenetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub viimase heakskiitmisteate kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

2. Olenemata lõikest 1 lepivad Šveits ja Euroopa Liit oma pädevusse kuuluvate küsimuste osas kokku, et kohaldavad käesolevat lepingut ajutiselt alates teise vajalike menetluste lõpuleviimist kinnitava teate kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast.

3. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

4. Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi, ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on autentsed.

--------------------------------

I LISA

VAHEKOHTUMENETLUS

(1) Kui vaidlus on esitatud vahekohtumenetluseks, moodustatakse kolme liikmega vahekohus, kui lepingupooled ei otsusta teisiti.

(2) Kumbki lepinguosaline määrab 30 päeva jooksul ühe vahekohtuniku.

(3) Kaks nõnda määratud vahekohtunikku nimetavad ühisel kokkuleppel vahekohtu esimehe, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanik. Kui vahekohtunikud ei jõua kahe kuu jooksul pärast määramist kokkuleppele, valivad nad vahekohtu esimehe ühiskomitee valitud seitsme kandidaadi hulgast. Ühiskomitee koostab kandidaatide nimekirja ja uuendab seda kooskõlas oma kodukorraga.

(4) Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, võtab vahekohus ise vastu oma kodukorra. Vahekohus teeb otsused lihthäälteenamusega.

II LISA

Šveitsi rahaline osalus Euroopa GNSSi programmides

1. Ajavahemikuks 2008–2013 on rahaline osamaks, mille Šveits peab tasuma Euroopa Liidu eelarvesse, et osaleda Euroopa GNSSi programmides, järgmine (eurodes):

2012 || 2013 || 2014

20 000 000 || 40 000 000 || 20 050 870

Aastaks 2014 ja järgnevateks aastateks tuleb Šveitsi osamaks tasuda kord aastas.

2. Kohaldatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust[1] ja selle rakenduseeskirju[2], eeskätt Šveitsi osamaksu haldamisel.

3. Šveitsi esindajate ja ekspertide lähetuskulud ja päevarahad, mis on seotud nende osalemisega komisjoni organiseeritud koosolekutel seoses programmide rakendamisega, hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mis praegu kehtib Euroopa Liidu liikmesriikide ekspertide suhtes.

4. Pärast käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõppu ja iga järgmise aasta alguses edastab komisjon Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab Šveitsi poolt käesoleva lepingu kohaselt programmide eelarvesse tasutavale osamaksule.

Osamaks väljendatakse eurodes ja tasutakse panka komisjoni eurokontole.

5. Šveits tasub osamaksu 1. aprilliks, kui komisjon esitab rahastamisnõude enne 1. märtsi, või hiljemalt 30 päeva pärast rahastamisnõude esitamist, kui komisjon teeb seda hiljem.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Šveits maksma laekumata summalt alates maksetähtpäevast intresse. Intressimäär võrdub maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga poolt eurotehingutes rakendatava intressimääraga, millele on liidetud 3,5 protsendipunkti.

ÜHISDEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Lepinguosalised deklareerivad, et Šveitsi osalemist artikli 17 alusel komiteedes, mis on ELis asutatud Euroopa GNSSi programmide alusel toimuva tegevuse juhtimiseks, arendamiseks ja rakendamiseks, ei tohiks käsitada kui pretsedenti muude ELi ja Šveitsi vaheliste kokkulepete jaoks.

[1]               Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), viimati muudetud nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrusega nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

[2]               Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007, 23. aprill 2007 (ELT L 111, 28.4.2007, lk 13).

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1.        Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Tehnoloogilised, geograafilised ja majanduslikud põhjused on taganud Šveitsile tähtsa koha Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) programmides. Šveits varustab Galileo programmi ülimalt tähtsa tehnoloogiaga. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks üldised koostööpõhimõtted ning Šveitsi õigused ja kohustused sellistes valdkondades nagu julgeolek ja ekspordikontroll. Läbirääkimisi lepingu üle peeti nõukogu poolt 29. juunil 2010 vastuvõetud läbirääkimisjuhiste alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta) artikli 4 lõige 5 ja artikli 6 lõige 4 annavad kolmandatele riikidele võimaluse anda Euroopa GNSSi programmidele lisaraha vastavalt tingimustele, mis sätestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitavates lepingutes. Koostööleping piirdub teemadega, mis on vajalikud tiheda koostöö tegemiseks Šveitsiga. Galileo ja EGNOSi kui üleliiduliste programmide rajamine ja juhtimine toob esile vajaduse ühtse lähenemisviisi ja töömeetodite järele kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja mõnes ELi mittekuuluvas riigis, nagu Norra ja Šveits. Valitsustel tuleb kehtestada nende valdkondade jaoks reeglid ning nende täitmine tuleb tagada kooskõlastatult kogu Euroopa Liidus. Komisjon kui programmi juht, kes tegutseb süsteemi omaniku, liidu nimel, peab võtma kõik põhjendatud meetmed sellise kooskõlastatuse tagamiseks. Vastasel juhul suureneksid julgeolekuriskid.

1.2.        Üldine taust Šveits on olnud juba Galileo programmi alguspäevist saadik kolmandate riikide hulgas üks lähimaid liidu koostööpartnereid. Šveits on panustanud Galileo programmi kõigisse etappidesse poliitiliselt, tehniliselt ja rahaliselt, olles Euroopa Kosmoseagentuuri liige ning olles aastaid mitteametlikult osalenud Galileo programmiga seotud ELi juhtimisstruktuurides. Selle lepinguga saab Šveitsi niisugune tihe lõimumine Euroopa GNSSi programmidesse ametliku vormi ja muutub veelgi sügavamaks. Lepingu puudumine põhjustaks ebakindlust selles osas, mis laadi on koostöö sellistes valdkondades nagu julgeolek, standardimine, sertifitseerimine ja raadiospekter. Peale selle võimaldab leping ELil kehtestada üldpõhimõtted, sealhulgas kaitsemeetmed julgeoleku ja ekspordikontrolli valdkonnas.

1.3.        Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Šveitsi koostöö Galileo alal korraldatakse lisatud lepinguga, millega sätestatakse raamistik koostööks, mis hõlmab tulevase koostöö põhimõtteid ja täiendavaid sätteid seoses koostööga julgeoleku, standardimise ja sertifitseerimise valdkonnas.

1.4.        Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ettepanek on kooskõlas poliitikaga, mille kohaselt integreeritakse Euroopa GNSSi programmidesse teatavad kolmandad riigid, mis on ESA liikmed ja seega on osalenud Galileo ja EGNOSe programmis algusest peale. Lisaks toetab see komisjoni eesmärke sel teel, et tugevdab liidu aspekti massihävitusrelvade leviku tõkestamise seisukohast olulistes poliitikavaldkondades tehtavas koostöös.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Nõukogu erikomitee, liikmesriikide ametiasutuste ja Šveitsiga on konsulteeritud kahepoolsete kohtumiste käigus nii läbirääkimisjuhiste koostamise etapis kui ka läbirääkimiste ajal. Vastajate hulka kuulusid liikmesriikide ja Šveitsi ametiasutuste tehnika-, julgeoleku- ja transpordieksperdid, välis-, kaitse- ja siseministeeriumid, Euroopa Kosmoseagentuur ja riiklikud kosmoseagentuurid.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Need sidusrühmad toetasid Šveitsi tihedat lõimimist koostöösse Euroopa GNSSi programmide alal ja tõid esile, kui oluline on lisada lepingusse sellised küsimused nagu julgeolek ja ekspordikontroll.

2.2.        Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus-/erialavaldkonnad Kosmosetehnoloogia / maapealsed seadmed, julgeolek / tööstuslik ja riiklik julgeolek, infoturve ja rahvusvaheline õigus / privileegid ja immuniteedid.

Kasutatud metoodika Koosolekud ja teabevahetus

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud ELi liikmesriikide ministeeriumid ja kosmoseagentuurid, ESA, kosmosetööstus

Saadud ja arvessevõetud arvamuste kokkuvõte Pöördumatute tagajärgedega tõsiste riskide olemasolu ei ole täheldatud.

Laiapõhjaline konsensus valitses lepinguga ettenähtud koostöö põhimõtetes ja eesmärgis lõimida Šveits tihedalt kõnealusesse programmi koos vastavate õiguste ja kohustustega.

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid Ekspertide järeldusi ei ole avaldatud.

2.3.        Mõju hindamine Tegevuse eesmärk on tagada Šveitsi tihe osalemine Galileo ja EGNOSi programmide ehitamis- ja käitamisetapis. Need kaks algatust hõlmavad olulisi tööstuslikke, majanduslikke ja strateegilisi koostisosi. Euroopa GNSSi programmide haldamist reformiti määrusega (EÜ) nr 683/2008, kusjuures muudeti rõhuasetust avaliku ja erasektori partnerluselt liidu hallatavatele programmidele ja liidule kuuluvatele süsteemidele. See muudatus ja koostöö, millel on mõju julgeolekule, nõuavad formaalsete reguleerivate meetmete võtmist. Sellest tulenevalt kaaluti selle eesmärgi saavutamiseks kolme varianti. Esimene variant oli Šveitsi assotsieerimine programmiga spetsiaalse rahvusvahelise koostööorgani (Galileo rahvusvahelise nõukogu) kaudu, mis koondaks kõiki Galileost huvitatud kolmandaid riike. Pärast pikki arutlusi, mida kõnealuse organi üle peeti Šveitsi ja muude kolmandate riikidega, näiteks ka Norraga, loobuti sellest variandist. Šveits leidis, et on ebaõiglane kohelda teda samamoodi kui tunduvalt vähem lõimunud Euroopa-väliseid kolmandaid riike, kes ei osale programmis rahaliselt. Teine variant oli lisatud lepingu sõlmimine. See võimaldas praktiliselt tugevdada julgeoleku ja ekspordikontrolli sätteid, sätestada põhimõtted ja seisukohad, mis sillutavad teed vastastikku kasulikuks pikaajaliseks koostöösuhteks, ja saada täiendavaid rahalisi vahendeid. Kolmas variant olnuks mitte midagi ette võtta. See oleks toonud kaasa ebamäärased suhted Šveitsiga GNSSi alal.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Kavandatud meetmete kokkuvõte Komisjon teeb nõukogule ettepaneku anda luba ELi, selle liikmesriikide ja Šveitsi vahelisele Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide koostöölepingule allakirjutamiseks ja lepingu ajutiseks kohaldamiseks. Lepingu ajutine kohaldamine on lepingu nende elementide puhul, mis kuuluvad ELi pädevusse, vajalik meede, et kiirendada lepingu kohaldamist ja saada programmidele Šveitsi rahalist toetust.

3.2.        Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 172 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõikega 8.

3.3.        Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ulatuses, milles ettepanek ei kuulu liidu ainupädevusse.

Liikmesriikidel ei ole võimalik ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel.

Galileo programm, mille maksumuseks hinnatakse mitu miljardit eurot, on Euroopa algatus, mida ükski liikmesriik ei soovi üksi rahastada. Kavandatud lepingu sisu ei saa piirata ühe liikmesriigiga või liikmesriikide rühmaga, vaid see mõjutab ELi tervikuna ja mõnest aspektist on sel isegi ülemaailmne mõju.

Kosmosesektori tööstuslikud ja tehnilised teadmised on jaotunud üle mitme Euroopa riigi, sealhulgas Šveitsi, ning mitte ükski riik üksi ei valda kõiki neid teadmisi. Ilma koordineeritud tegevuseta ja teabe jagamiseta suureneks risk sõlmida Šveitsiga kokkulepe, mis hõlmab poolikuid lahendusi. Vead julgeoleku valdkonnas võivad ohustada selliste Euroopa GNSSi jaoks vajalike komponentide varustuskindlust, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli. See suurendaks kõnealuste programmide kulusid.

Euroopa GNSSi programmide ulatus ja keerukus nõuavad tsentraliseeritud ja lihtsat juhtimisstruktuuri ning lihtsaid liideseid liidu ja kolmandate riikide vahel. Ulatuslik kahepoolsete suhete võrgustik Šveitsiga tooks kaasa suure ebatõhususe, viivituste ja vastuolude riski, mis tööstusprojekti puhul suurendaks peagi ühenduse eelarvest kantavaid kulusid. Samuti oleks üksinda tegutsevatel liikmesriikidel väiksem võimalus kehtestada põhimõtteid ja tingimusi, mida Šveits peab järgima, kui üheskoos tegutsemise puhul.

Leping piirdub üksnes ühiste koostööpõhimõtete ja ‑kohustustega ning liidu omandis olevatesse GNSSi programmidesse kuuluvate eriküsimustega. Enamiku lepingu sätete rakendamise puhul tuginetakse liikmesriikide olemasolevale suutlikkusele (nt ekspordikontroll, tundliku teabe vahetamine).

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

3.4.        Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Leping on rahvusvahelistes suhetes tavaline vahend, mis koostatakse koostöös olemasolevate ekspertidega töörühmades ja mille peavad heaks kiitma olemasolevad otsustusstruktuurid. Lepinguga ei looda uusi haldusstruktuure.

3.5.        Vahendi valik

Rahvusvaheline leping on ainus vahend, mis tagab satelliitnavigatsioonialastes suhetes Šveitsiga üleliidulise järjekindluse. Ühetaoline rakendamine on eriti tähtis julgeoleku valdkonnas, mis moodustab lepingu olulise osa. Samas võimaldab leping paindlikkust rakendusmeetmete osas, eriti standardimise ja sertifitseerimise valdkonnas, kus liikmesriigid on rahvusvahelistes organisatsioonides esmatähtsad osalised. Aluslepingutes ei ole ette nähtud muid reaalseid võimalusi suhete reguleerimiseks kolmandate riikidega.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanekul on Euroopa Liidu eelarvele ainult positiivne mõju. Šveits osaleb Euroopa GNSSi programmides rahaliselt sama valemi kohaselt, nagu ta osaleb ka ELi seitsmendas teaduse ja tehnoloogia raamprogrammis (FP7). Šveitsi osamaks arvutatakse suhtarvu põhjal, mille saamiseks leitakse turuhindades väljendatud Šveitsi sisemajanduse kogutoodangu suhe Euroopa Liidu liikmesriikide turuhindades väljendatud sisemajanduse kogutoodangu summasse.

5.           MUU TEAVE

Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit.

2012/0230 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele Euroopa satelliitnavigatsiooniprogramme käsitlevale koostöölepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle lepingu ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Oma 29. juuni 2010. aasta otsusega andis nõukogu komisjonile loa alustada Šveitsiga läbirääkimisi satelliitnavigatsioonialase koostöölepingu sõlmimiseks.

(2)       See koostööleping võimaldab Šveitsi osalemist Euroopa satelliitnavigatsiooni­programmides. Vastutasuks annab Šveits programmidesse oma rahalise panuse.

(3)       Läbirääkimised viidi edukalt lõpule ja leping parafeeriti [xx 2012].

(4)       Seetõttu tuleks lepingule Euroopa Liidu nimel alla kirjutada, tingimusel, et see mõnel hilisemal kuupäeval sõlmitakse.

(5)       Et tagada lepingu viivitamatu rakendamine ja Šveitsi asjakohane osalemine programmides, tuleks lepingu neid elemente, mis kuuluvad Euroopa Liidu pädevusse, ajutiselt kohaldada vastavalt lepingu artikli 27 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Šveitsi vaheline satelliitnavigatsioonialane koostööleping, tingimusel, et kõnealune leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu läbirääkija nimetatud isiku(te)le täisvolituse lepingu allkirjastamiseks, tingimusel, et kõnealune leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Lepingut kohaldatakse ajutiselt kooskõlas lepingu artikli 27 lõikega 2 kuni selle sõlmimise menetluste lõpuleviimiseni. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teadaande, milles tehakse teatavaks lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäev.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA, MILLE MÕJU EELARVELE PIIRDUB AINULT TULUDE POOLEGA

1.           ETTEPANEKU NIMETUS:

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline koostööleping Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta.

2.           EELARVEREAD:

Peatükk: 66

Artikkel: 660

Eelarvepunkt: 6600

Kõnealuseks aastaks eelarves ettenähtud summa: p.m.

3.           FINANTSMÕJU

Ettepanekul ei ole finantsmõju kulude poolele, kuid sellel on finantsmõju tulude poolele. Mõju on järgmine:

(eurodes)

|| ||

Eelarverida || Tulud || 12-kuuline periood, mis algab || 2012

Artikkel 660, punkt 6600 || Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu || 01/01/2012 || 20 000 000

Olukord pärast meetme rakendamist

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || …

Artikkel 660, punkt 6600 || 40 000 000 || 20 050 870 || Arvutatakse hiljem || Arvutatakse hiljem || Arvutatakse hiljem

4.           PETTUSEVASTASED MEETMED

5.           MUUD MÄRKUSED

(a) ELi-Šveitsi GNSS-alane koostööleping on tähtajatu. Šveitsi rahaline panus Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammidesse ajavahemikuks 2008–2013 on 60 000 000 eurot ja 2014. aastaks 20 050 870 eurot.

(b) Šveitsi rahaline panus arvutatakse suhtarvu põhjal, nagu on sätestatud lepingu artiklis 18. Ajavahemikus 2008–2013 kohaldatakse kõnealust suhtarvu summale 3 005 miljonit eurot. Alates 2014. aastast kohaldatakse sama suhtarvu Euroopa satelliitnavigatsiooni­programmide aasta eelarveassigneeringute summale.

Euroopa Komisjoni DEKLARATSIOON

Komisjon tuletab meelde, et tema üldine poliitiline eesmärk on rääkida võimaluse korral läbi liidu ainupädevuses olevate lepingute üle.

____________________