This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012PC0237
Proposal for a COUNCIL REGULATION terminating the partial interim review concerning the countervailing measures on imports of certain polyethylene terephthalate (PET) originating in, inter alia, India
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS teatava muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise kohta
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS teatava muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise kohta
/* COM/2012/0237 final - 2012/0121 (NLE) */
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS teatava muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise kohta /* COM/2012/0237 final - 2012/0121 (NLE) */
SELETUSKIRI 1. Ettepaneku taust · Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 11. juuni
2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi
eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”)
kohaldamist teatava, muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi importi
käsitlevas menetluses. · Üldine taust Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja
tuleneb uurimisest, mis tehti kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. · Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Lõplikud meetmed kehtivad ja need kehtestati
nõukogu 6. oktoobri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1645/2005, millega
muudetakse määrust (EÜ) nr 2603/2000, millega kehtestatakse teatava,
muuhulgas Indiast pärineva polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõplik
tasakaalustav tollimaks · Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. 2. Konsulteerimine huvitatud
isikutega ja mõju hindamine · Konsulteerimine huvitatud isikutega Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise
ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras. · Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. · Mõju hindamine Ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõjuhinnangut,
kuid see sisaldab ammendavat loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG · Kavandatud meetme kokkuvõte 2. aprillil 2011 algatas komisjon teatava, muu
hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi importi käsitleva osalise
vahepealse läbivaatamise. Lisatud nõukogu määruse ettepanek põhineb
järeldustel, mis saadi üksnes taotluse esitajaga seotud subsiidiumi uurimise
tulemusena. Uurimise käigus selgus, et subsideerimise tase oli
madalam kui viimati toimunud uurimise ajal, kuid et muutunud asjaolud, mille
tõttu subsideerimise tase oli langenud, ei ole püsivad. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks
vastu lisatud määruse ettepaneku meetmete läbivaatamise lõpetamise kohta, see
tuleks avaldada hiljemalt 1. juulil 2012. · Õiguslik alus Nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 597/2009
kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse
liikmed. · Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse.
Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. · Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega
kooskõlas järgmistel põhjustel: asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud
algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. Nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide
valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline
ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku
eesmärgiga, ei kohaldata. · Vahendi valik Kavandatav vahend: määrus. Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest
algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet. 2012/0121 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS teatava muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi
impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse
läbivaatamise lõpetamise kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta
määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest
riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1]
(edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikleid 19 ja 24, võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa
Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega, ning arvestades järgmist: 1. MENETLUS 1.1. Eelmine uurimine ja kehtivad
tasakaalustavad meetmed (1) Nõukogu on määrusega (EÜ) nr 2603/2000[2] kehtestanud teatava, muu hulgas
Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava
tollimaksu (edaspidi „esialgne subsiidiumivastane uurimine”). Algmääruse
artikli 20 kohase kiirendatud korras läbivaatamise lõplikud järeldused on
sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1645/2005[3].
Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007[4] lõpliku tasakaalustava
tollimaksu kehtivust veel viieks aastaks. Osalise vahepealse läbivaatamise
(edaspidi „viimati toimunud läbivaatamise uurimine”) tulemusena muudeti nõukogu
määrusega (EÜ) nr 1286/2008[5]
tasakaalustavat tollimaksu. Tasakaalustavad meetmed on kehtestatud koguselise
tollimaksuna. Individuaalselt nimetatud India tootjate suhtes kohaldatava
tollimaksu määraks kehtestati 0–106,5 eurot tonni kohta ning teiste tootjate
impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 69,4 eurot tonni kohta. (2) Pärast seda kui üks India
äriühing South Asian Petrochem Ltd muutis oma nime, märkis komisjon teates 2010/C
335/07[6],
et subsiidiumivastase uurimise käigus äriühingu South Asian Petrochem Ltd kohta
tehtud järeldused peaksid kehtima ka äriühingu Dhunseri Petrochem & Tea
Limited suhtes. 1.2. Kehtivad dumpinguvastased
meetmed (3) Määrusega (EÜ) nr 2604/2000[7] kehtestas nõukogu lõpliku
dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi
impordi suhtes (edaspidi „esialgne dumpinguvastane uurimine”). Seejärel viidi
äriühingu South Asian Petrochem Ltd suhtes läbi nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009[8] (edaspidi „dumpinguvastane
algmäärus”) artikli 11 lõike 4 kohane läbivaatamine (edaspidi „uut eksportijat
käsitlev läbivaatamine”) ning selle lõplikud järeldused sätestati nõukogu
määruses (EÜ) nr 1646/2005[9].
Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007[10] lõpliku dumpinguvastase
tollimaksu kehtivust veel viieks aastaks. Dumpinguvastaseid meetmeid muudeti
nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 pärast osalist vahepealset läbivaatamist
(edaspidi „viimati toimunud dumpinguvastase läbivaatamisega seotud uurimine”).
Need meetmed kehtestati kahju kõrvaldamise tasemel koguseliste dumpinguvastaste
tollimaksudena. Individuaalselt nimetatud India tootjate suhtes kohaldatava
tollimaksu määraks kehtestati 87,5–200,9 eurot tonni kohta ning teiste tootjate
impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 153,6 eurot tonni kohta (edaspidi
„kehtivad dumpinguvastased tollimaksud”). (4) Pärast seda kui üks India
äriühing South Asian Petrochem Ltd muutis oma nime, märkis komisjon teates 2010/C
335/06[11],
et dumpinguvastase uurimise käigus äriühingu South Asian Petrochem Ltd kohta
tehtud järeldused peaksid kehtima ka äriühingu Dhunseri Petrochem & Tea
Limited suhtes. (5) Otsusega 2005/697/EÜ[12] kiitis komisjon heaks
äriühingu South Asian Petrochem Ltd pakutud kohustuse müüa minimaalse
impordihinnaga (edaspidi „kohustus”). Pärast äriühingu nime muutmist esitas
komisjon teates 2010/C 335/05 järelduse, et äriühingu South Asian Petrochem Ltd
pakutud kohustus peaks kehtima ka äriühingu Dhunseri Petrochem & Tea
Limited suhtes. 1.3. Osalise vahepealse
läbivaatamise algatamine (6) Äriühing
Dhunseri Petrochem & Tea Limited, India eksportiv polüetüleentereftalaadi
tootja (edaspidi „taotluse esitaja”) esitas taotluse algmääruse artikli 19
kohaseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks. Taotluses piirduti taotluse
esitajaga seotud subsideerimisega. Taotluse esitaja soovis ka, et samal ajal
vaadataks läbi kehtivad dumpinguvastased meetmed. Taotluse esitaja toodetud
toodete impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastast jääktollimaksu ja
tasakaalustavaid tollimakse ning kui taotluse esitaja müüb oma tooteid liitu,
peab ta täitma võetud kohustust. (7) Taotluse esitaja esitas
esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine
praegusel tasemel ei ole tasakaalustatava subsiidiumi tagajärgede korvamiseks
enam vajalik. Ennekõike esitas taotluse esitaja esmapilgul usutavaid tõendeid
selle kohta, et tema subsiidium on vähenenud selgelt alla tollimaksumäära, mida
tema suhtes praegu kohaldatakse. Kõnealune subsiidiumi üldise taseme vähenemine
olevat peamiselt seotud asjaoluga, et äriühingut ei käsitata enam
ekspordisuunitlusega üksusena. Kiirendatud korras toimunud läbivaatamise käigus
kehtestati subsiidiumide suuruseks 13,9%; suurem osa neist subsiidiumidest,
nimelt 13,5% on arvutatud ekspordisuunitlusega üksuste kava alusel. (8) Olles pärast nõuandekomiteega
konsulteerimist kindlaks teinud, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul
usutavaid tõendeid, teatas komisjon 2. aprillil 2011 algatamisteate
avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas,[13]
et algatab vastavalt algmääruse artiklile 19 osalise vahepealse läbivaatamise
(edaspidi „käesolev läbivaatamine”). Läbivaatamine piirdus taotluse esitajaga
seotud subsideerimise uurimisega. 1.4. Uurimisega seotud isikud (9) Komisjon teatas läbivaatamise
algatamisest ametlikult taotluse esitajale, eksportiva riigi esindajatele ning
liidu tootjate ühendusele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada
kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud
tähtaja jooksul. (10) Üks huvitatud isik taotles
ärakuulamist ja talle anti selleks võimalus. (11) Uurimisel vajalikuks peetava
teabe kogumiseks saatis komisjon küsimustiku taotluse esitajale ja India
valitsusele ning sai vastused selleks ette nähtud tähtaja jooksul. (12) Komisjon kogus ja kontrollis
kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise
seisukohast vajalikuks. Komisjon korraldas kontrollkäigud taotluse esitaja
valdustesse Indias, Kolkatas ja India valitsuse valdustesse New Delhis
(väliskaubanduse peadirektoraat ja kaubandusministeerium) ja Kolkatas
(kaubandus- ja tööstuskoda, Lääne-Bengali valitsus). 1.5. Läbivaatamise uurimisperiood (13) Subsiidiumi uurimine hõlmas
ajavahemikku 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2011 („läbivaatamise
uurimisperiood”). 1.6. Samal aja toimunud
dumpinguvastaste meetmete uurimine (14) 2. aprillil 2011. aastal[14] teatas komisjon praegu
kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude osalise vahepealse läbivaatamise
algatamisest dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel,
läbivaatamisel piirduti taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega. (15) Samal aja toimunud
dumpinguvastaste meetmete uurimise käigus leiti, et dumpinguga seotud asjaolud
olid oluliselt ja püsivalt muutunud ning seepärast muudeti taotluse esitaja
suhtes praegu kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid. 2. VAATLUSALUNE TOODE JA
SAMASUGUNE TOODE 2.1. Vaatlusalune toode (16) Läbivaatamisele kuuluv toode
on Indiast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossus on ISO
standardi 1628-5 järgi 78 ml/g või rohkem, ja mis kuulub praegu
CN-koodi 3907 60 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”). 2.2. Samasugune toode (17) Uurimise käigus leidis
kinnitust, et Indias toodetud ja liitu müüdaval vaatlusalusel tootel on
samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutusotstarve kui Indias
toodetud ja sealsel siseturul müüdaval tootel. Seetõttu jõuti järeldusele, et
kõnealuseid siseturul ja eksportturul müüdavaid tooteid tuleb käsitada
samasuguse tootena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses. 3. UURIMISE TULEMUSED 3.1. Subsideerimine (18) India valitsuse ja taotluse
esitaja esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal
uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist. Üleriigilised kavad: (a) imporditollimaksude hüvituskava (Duty
Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava); (b) ekspordisuunitlusega üksused (Export
Oriented Units – EOU) / eksportkauba tootmise eritsoonid (Export
Processing Zones – EPZ) / erimajandustsoonid (Special Economic Zones
– SEZ); (c) kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava
(Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava); (d) Focus Market kava (Focus Market Scheme
– FM-kava); (e) ekspordi krediteerimise kava (Export
Credit Scheme – EC-kava); (f) tulumaksuvabastuse kava (Income Tax
Exemption Scheme – ITE-kava), Piirkondlikud kavad: (g) Lääne-Bengali sooduskava (West Bengal
Incentives Scheme). (19) Eespool punktides a–d
nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja
reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992
(edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel
välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud
väliskaubanduspoliitika (Foreign Trade Policy – FTP) dokumentides, mida
kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab
korrapäraselt. Käesoleva läbivaatamise uurimisperioodi puhul on olulised kaks
FTP dokumenti: FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014. Viimane jõustus 2009. aasta
augustis. Lisaks sellele kirjeldab India valitsus „FTP 2004–2009” ja „FTP 2009–2014”
reguleerivat korda menetlusjuhendi I köites („Handbook of Procedures, Volume
I”; edaspidi „HOP I 2004–2009” ja „HOP I 2009–2014”). Ka menetlusjuhendit
ajakohastatakse korrapäraselt. (20) Punktis e nimetatud kava
põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis
lubavad India reservpangal (Reserve Bank of India – RBI) juhtida kommertspanku ekspordi
krediteerimise valdkonnas. (21) Punktis f nimetatud kava
põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal
rahandusseadusega. (22) Punktis g nimetatud kava
haldab Lääne-Bengali valitsus ja selle on sätestanud Lääne-Bengali valitsuse
kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 580-CI/H
(WBIS 1999), mis on viimati asendatud 24. märtsi 2004. aasta teadaandega nr 134-CI/O/Incentive/17/03/I
(WBIS 2004). 3.2. Imporditollimaksude
hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava) a) Õiguslik alus (23) Imporditollimaksude
hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014
punktis 4.3 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 4. peatükis.
b) Toetuse saamise kriteeriumid (24) Selle kava raames saavad
toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad. c) DEPB-kava rakendamine (25) Kriteeriumidele vastav
eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle
kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud
sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks.
Krediidimäärad on kindlaks määratud sõltumata sellest, kas imporditollimaksud
on tegelikult tasutud või mitte. Vaatlusaluse toote DEPB-määr oli praeguse
uurimise läbivaatamise uurimisperioodil 8% FOB-väärtusest ja maksimaalne
väärtus oli INR 58/kg. Seega on maksimaalne võimalik kasu INR 4,64/kg. (26) Selleks et kõnealuse kava
raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab
eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on märgitud, et
eksport toimub DEPB-kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastavad India
tolliasutused ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi lastimisloa. See dokument
näitab muu hulgas DEPB-krediidi summat, mis on selle eksporditehingu jaoks ette
nähtud. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui
tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel enam
DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamise aluseks on
DEPB-määr, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seepärast ei
saa toetuse taset tagasiulatuvalt muuta. (27) Samuti leiti, et vastavalt
India raamatupidamisstandarditele saab DEPB-krediiti kajastada pärast
ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna
raamatupidamisaruannetes. Niisugust krediiti võib kasutada tollimaksude
tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade
edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa
omamaisel turul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul
viisil. DEPB-krediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise
kuupäevast. (28) DEPB-krediidi taotlused
täidetakse elektrooniliselt ja neis esitatud eksporditehingute arv ei ole
piiratud. Tegelikult puuduvad DEPB-krediidi suhtes kohaldatavad ranged
tähtajad. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista
automaatselt eksporditehinguid, mis ületavad menetlusjuhendite HOP I 2004–2009
ja HOP I 2009–2014 punktis 4.47 nimetatud taotluste esitamise tähtaega. Peale
selle on menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktis 9.3
selgelt sätestatud, et taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja
möödumist, võib alati arvesse võtta, kui kehtestada väike trahv (s.o 10%
ettenähtud summast). (29) Tehti kindlaks, et taotluse
esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal. d) Järeldused DEPB-kava kohta (30) DEPB-kava pakub subsiidiume
algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2
tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna
krediiti kasutatakse imporditollimaksude korvamiseks, ning seetõttu laekub
India valitsusele vähem tollimaksu. Lisaks on DEPB-krediit kasulik
eksportijale, kuna see parandab tema likviidsust. (31) Lisaks sõltub DEPB-kava
juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast käsitatakse seda konkreetse ja
tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile
a. (32) Seda kava ei saa käsitada
tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava
tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a
alapunkti ii tähenduses, nagu taotluse esitaja väitis. See ei vasta
algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja
kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja
kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult
kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning
krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei
ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid
eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas imporditollimakse
on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja
III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel
toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks
piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide
importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel,
kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. e) DEPB-kava kehtetuks tunnistamine (33) 17. juunil 2011. aastal
avaldatud riikliku teatisega 54 (RE-2010) /2009-2014 pikendati DEPB-kava
viimast korda veel kolmeks kuuks, seega 30. septembrini 2011. Kuna pärast seda
ei ole avaldatud ühtegi pikendamisteadet, siis on DEPB-kava alates 30. septembrist
2011 kehtetu. Seega ei saa taotlejad pärast 30. septembrit 2011 selle kava
alusel hüvitist. Kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 tuleb kontrollida,
kas selle kava suhtes on vaja meetmeid kehtestada. (34) Sellega seoses tehti kindlaks,
et taotluse esitaja sai sarnaseid toetusi vastavalt paralleelsele tollimaksu
tagastuskavale. Polüetüleentereftalaadi puhul kehtiv tollimaksu tagastamise
määr oli 5,5% FOB-väärtusest ja maksimaalne summa INR 5,50/kg. Kuna aga
läbivaatamise uurimiseperioodil tollimaksu tagastuskava ei kasutatud, ei ole
võimalik subsiidiumisummat selle kava puhul arvutada. (35) Taotluse esitaja väitis, et
tollimaksu tagastuskava vastab algmääruse II lisas sätestatud juhendile
sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis, eelkõige kõnealuse lisa I osale.
Ent nii nagu DEPB-kavagi puhul tehti siin kindlaks, et tollimaksu tagastusmäär
on kindlaks määratud sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult
tasutud või mitte. f) Subsiidiumisumma arvutamine (36) Vastavalt algmääruse artikli 3
lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid, lähtudes
kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamise uurimisperioodil uurimistulemuste
järgi subsideerimisest sai. Seejuures võeti arvesse, et kasu saadi selle kava
raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud
loobuma tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike
1 punkti a alapunkti ii tähenduses. (37) Ülaltoodut arvestades peeti
asjakohaseks hinnata DEPB-kava alusel saadud kasu kui kõigi selle kava raames
läbivaatamise uurimisperioodil tehtud eksporditehingutega saadud krediitide
summat. (38) Põhjendatud nõuete esitamisel
lahutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a krediidisummast maha
subsiidiumi saamiseks makstud lõivud ja sel viisil saadi subsiidiumisummad
(lugeja). (39) Algmääruse artikli 7 lõike 2
kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamise uurimisperioodi
ekspordikäibega, mis oli asjakohane nimetaja, sest subsiidium sõltus
eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või veetud koguste
alusel. (40) Eespoolöeldut arvestades on
taotluse esitaja puhul selle kava raames kindlaks tehtud subsiidiumi määr
läbivaatamise uurimisperioodil 6,7%. 3.3. Ekspordisuunitlusega
üksused / eksportkauba tootmise eritsoonid / erimajandustsoonid (41) Uurimise käigus selgus, et
taotluse esitaja ei saanud läbivaatamise uurimisperioodil ekspordi suunitlusega
üksuste, eksportkauba tootmise eritsoonide ega erimajandustsoonide kavade kaudu
mingit toetust. Seetõttu ei olnud nimetatud kavade edasine analüüs käesoleva
uurimise seisukohast vajalik. 3.4. Kapitalikaupade
ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava) a) Õiguslik
alus (42) EPCG-kava on üksikasjalikult
kirjeldatud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 5. peatükis ning HOP 2004–2009
I köite ja HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis. b) Toetuse
saamise kriteeriumid (43) Selle kava raames saavad
toetust taotleda vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud
tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad. c) Praktiline
rakendamine (44) Ekspordikohustuse täitmisel on
äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid
kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab
India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Kavaga
nähakse ette vähendatud tollimaksumäär (5%), mis on kohaldatav kõigi selle kava
raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab
imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporditavate
toodete tootmiseks. FTP 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu EPCG-kava raames
importida 0% tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks
antav ajavahemik lühem. (45) Kapitalikaupade
ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist.
Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja kapitalikaupade tootmiseks
vajalike komponentide tollimaksuvabast impordist saadava tulu ise ära kasutada.
Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist
seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule. (46) Tehti kindlaks, et taotluse
esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal. d) Järeldus EPCG-kava kohta (47) EPCG-kava raames antakse
subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a
alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu
vähendamine on India valitsuse antav finantstoetus, kuna see vähendab India
valitsuse tulu tollimaksudest, mis muidu kuuluksid tasumisele. Lisaks toob
tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks parandab
äriühingu likviidsust. (48) Peale selle sõltub EPCG-kava
juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta
ekspordikohustus. Seepärast käsitatakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4
esimese lõigu punkti a alusel konkreetse ja tasakaalustatavana. Taotluse
esitaja väitis, et EPCG-kava alusel kapitalikaupade ostmiseks antud subsiidiume
ei tuleks lugeda sõltuvaks eksporditegevusest juhul, kui ekspordikohustus
täideti enne läbivaatamise uurimisperioodi. Seetõttu ei tuleks neid pidada
konkreetseteks subsiidiumideks ega tasakaalustada. Kuid kõnealune väide lükati
tagasi. Siinkohal tuleb rõhutada, et subsiidium sõltus eksporditegevusest, st
seda ei oleks antud, kui ettevõte ei oleks võtnud teatavat ekspordikohustust. (49) EPCG-kava ei saa käsitada
tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava
tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii
tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide
kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, sest neid ei
kasutata eksporditavate toodete tootmiseks. e) Subsiidiumisumma
arvutamine (50) Vastavalt algmääruse
artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad imporditud kapitalikaupadelt
maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste
kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus (18,93
aastat). Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava kasu väärtuse
muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks kasutada Indias
läbivaatamise uurimisperioodil kehtinud kohalikus vääringus laenude
turuintressimäära. (51) Algmääruse artikli 7
lõigete 2 ja 3 kohaselt jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi
ekspordikäibega (nimetaja), sest subsiidium sõltub eksporditegevusest. (52) Läbivaatamise uurimisperioodil
taotluse esitaja puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär
oli 0,6%. 3.5. Focus Market kava (Focus
Market Scheme – FM-kava) a) Õiguslik
alus (53) FM-kava on üksikasjalikult
kirjeldatud FTP 2004–2009 punktides 3.9.1–3.9.2.2 ja FTP 2009–2014 punktides 3.14.1–3.14.3
ning HOP 2004–2009 I köite punktides 3.20–3.20.3 ja HOP 2009–2014 I köite
punktides 3.8–3.8.2. b) Toetuse
saamise kriteeriumid (54) Selle kava raames saavad
toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad. c) Praktiline
rakendamine (55) Selle kava raames on õigus
saada tollimaksukrediiti 2,5 % ulatuses kava raames eksporditud toodete
FOB-väärtusest kõigi toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud
menetlusjuhendite HOP I 2004-2009 ja HOP I 2009–2014
lisas 37-C. Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus,
näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud,
teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate
üksuste ekspordikäive. Samuti ei kuulu selle kava alla teatavat tüüpi kaubad,
st teemandid, väärismetallid, maak, teravili, suhkur ja naftasaadused. (56) FM-kava raames antav
tollimaksukrediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates asjakohase
krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada mis
tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade järgneva impordi
tollimaksude tasumiseks. (57) Krediidisertifikaat
väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille
kaudu eksport toimus. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist
asjakohastest ekspordidokumentidest (nt ekspordiarve, maksearve, saatearved,
panga sertifikaadid), ei ole India valitusel enam tollimaksukrediidi andmise
üle otsustusõigust. (58) Tehti kindlaks, et taotluse
esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal. d) Järeldus
FM-kava kohta (59) FM-kava raames võimaldatakse
subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a
alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. FM-kava raames
antav tollimaksu krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna
krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades
sellega India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on FM-kava raames antav
tollimaksu krediit kasulik eksportijale, kuna parandab tema likviidsust. (60) Lisaks sõltub FM-kava
juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja
tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu
punktile a. (61) Kõnealust kava ei saa käsitada
tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul kasutatava
tagastussüsteemina algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii
tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas
(tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul
kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele
eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt
imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise
aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või
menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade
tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude
ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses.
Eksportijal on õigus saada FM-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta
üldse impordib toorainet. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt
ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on FM-kava
alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu oma tooraine
kohapeal ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib
kasutada FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti kapitalikaupade
importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid
tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis
i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks. e) Subsiidiumisumma arvutamine (62) Tasakaalustava subsiidiumi
summa arvutamisel võeti arvesse subsiidiumi saaja kasu, mida ta läbivaatamise
uurimisperioodi ajal sai ning mis tehti kindlaks taotluse esitaja
raamatupidamisse kantud eksporditehingu toimumise tekkepõhise tulu alusel.
Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma
(lugeja) jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibega (nimetaja),
sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse
valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. (63) Läbivaatamise uurimisperioodil
taotluse esitaja puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär
oli alla 0,1%. 3.6. Ekspordi krediteerimise kava
(EC-kava) (64) Tehti kindlaks, et taotluse
esitaja sai läbivaatamise uurimisperioodil kuni 30. juunini 2011 ekspordi
rahastamise pealt kasu soodsate intressimäärade tõttu. Soodsa intressimäära
kehtestamise õiguslik alus on sätestatud India Reservpanga (RBI) poolt kõikidele
India kommertspankadele suunatud koondringkirjas eksportijatele
ekspordikrediidi kohta ruupiates ja välisvaluutas
DBOD nr DIR. (Exp). BC 07/04.02.02/2009-10. (65) 1. juulil 2011 vaadati EC-kava
tingimused läbi ja avaldati koondringkirjas eksportijatele ekspordikrediidi
kohta ruupiates ja välisvaluutas DBOD nr DIR. (Exp).BC.04/04.02.002/2011-12.
Läbivaadatud tingimuste kohaselt taotluse esitajale toetust ei antud. Seetõttu
vastavalt baasmääruse artikli 15 lõikele 1 seda kava ei tasakaalustata. 3.7. Tulumaksuvabastuse kava
(Income Tax Exemption Scheme – ITE-kava) (66) Uurimise käigus tehti
kindlaks, et taotluse esitaja läbivaatamise uurimisperioodil ITE-kava alusel
toetust ei saanud. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole
käesoleva uurimise seisukohast vajalik. 3.8. Lääne-Bengali sooduskava 1999
(West Bengal Incentive Scheme 1999 – WBI-kava 1999) (67) Lääne-Bengali osariik teeb
toetuse saamise tingimustele vastavatele tööstusettevõtetele soodustusi
mitmesuguste toetuste vormis, sealhulgas müügimaksu ja valmistoodete riikliku
müügimaksu tagastamise vormis, seda tehakse tööstuse arengu soodustamiseks
osariigi majanduslikult vähem arenenud piirkondades. a) Õiguslik
alus (68) Lääne-Bengali valitsuse
kohaldatava kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud Lääne-Bengali valitsuse
kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teatises nr 580-CI/H. b) Toetuse
saamise kriteeriumid (69) Selle kava alusel on õigus
toetust saada ettevõtetel, kes loovad uue tööstusüksuse või laiendavad suuremahuliselt
olemasolevat tööstusüksust majanduslikult vähem arenenud piirkonnas. On olemas
ka pikk nimekiri neist tootmisharudest, milles tegutsevad ettevõtted nende
kavade alusel soodustusi taotleda ei saa (negatiivsete tootmisharude nimekiri). c) Praktiline
rakendamine (70) Selle kava raames peavad
ettevõtted investeerima majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse. Need
piirkonnad, mis esindavad Lääne-Bengali osariigi kindlaid territoriaalüksusi,
klassifitseeritakse vastavalt nende majanduslikule arengule erinevatesse
kategooriasse ning osariigi arenenud piirkondade osalemine sooduskavades ei ole
lubatud. Soodustuste summa kindlaksmääramise peamisteks kriteeriumiteks on
investeeringu suurus ja piirkond, kus ettevõte praegu või tulevikus asub. d) Järeldus (71) Selle kava raames antakse
subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3
lõike 2 tähenduses. Kava kujutab endast Lääne-Bengali valitsuse finantstoetust,
sest pakutud soodustused, antud juhul müügimaksu ja valmistoodete riikliku
müügimaksu tagastamine, vähendavad maksutulu, mida valitsus muidu saaks. Lisaks
sellele toovad need soodustused ettevõttele kasu, parandades selle
finantsolukorda, kuna maksud, mis tuleks muidu tasuda, jäävad maksmata. (72) Veel enam, see kava on regionaalselt
eristav algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses,
sest on kättesaadav ettevõtetele, kes on investeerinud kindlaksmääratud
geograafilistesse piirkondadesse, mis kuuluvad asjaomase osariigi
jurisdiktsiooni alla. Kava ei ole kättesaadav ettevõtetele, mis asuvad neist
piirkondadest väljaspool, ning lisaks on toetuse suurus piirkonniti erinev. (73) Seepärast on WBI-kava 1999
tasakaalustatav. e) Subsiidiumisumma arvutamine (74) Subsiidiumi suurus arvutati
müügimaksu ja valmistoodete riikliku müügimaksu summa alusel, mis oleks
tavajuhul läbivaatamise uurimisperioodi jooksul maksmisele kuulunud, kuid mis
jäeti mainitud kava raames maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2
jaotati subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamise uurimisperioodi kogukäibele
(nimetaja), sest subsiidium ei sõltu ekspordist ning seda ei antud valmistatud,
toodetud, eksporditud või transporditud koguse põhjal. Saadud
subsiidiumimääraks saadi 1,4%. 3.9. Tasakaalustatavate
subsiidiumide summad (75) Taotluse esitaja puhul on
algmääruse kohaselt määratletud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus kokku ad
valorem 8,7%. Nimetatud subsiidiumisumma ületab algmääruse artikli 14
lõikes 5 nimetatud de minimis läve. (76) Käesolevas menetluses kindlaks
tehtud subsideerimise tase taotluse esitaja puhul on järgmine: KAVAD || DEPB-kava || EPCG-kava || FM-kava || WBI-kava || Kokku Dhunseri Tea & Petrochem || 6,7% || 0,6% || < 0,1% || 1,4% || 8,7% (77) Seepärast leitakse, lähtudes
algmääruse artiklist 19, et subsideerimine jätkus läbivaatamise uurimisperioodil. 3.10. Subsideerimisega seotud
muutunud asjaolude püsivus (78) Vastavalt algmääruse artikli 19
lõikele 4 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada
püsivaks. (79) Tehti kindlaks, et
läbivaatamise uurimisperioodil sai taotluse esitaja jätkuvalt India valitsuselt
tasakaalustatavaid subsiidiume. Käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud
subsiidiumi määr on aga märkimisväärselt madalam viimati toimunud uurimise
käigus kindlaks tehtust. Veel tehti kindlaks, et eespool põhjenduses 7
kirjeldatud muutused, millele taotluse esitaja osutas, olid tõepoolest aset
leidnud. Taotluse esitaja ei saa läbivaatamise uurimisperioodil enam kasu
EOU-kava alusel (nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 41). (80) Veel tehti kindlaks, et
taotluse esitajale läbivaatamise uurimisperioodil enim kasu toonud kava (st
DEBP-kava) alusel katkestati soodustuste maksmine 30. septembril 2011 ja
taotluse esitaja kasutab praegu ühte teist kava (st tollimaksu tagastamise
kava), mida ta läbivaatamise uurimisperioodil ei kasutanud. Seega on ilmselge,
et läbivaatamise uurimisperioodil valitsenud olukord ei ole püsivat laadi, sest
juba vahepeal on toimunud olulisi muutusi. (81) Seega jõuti järeldusele, et
osalise vahepealse läbivaatamise uurimine tuleks lõpetada kehtivaid
tasakaalustavaid meetmeid muutmata. Taotluse esitajat ja teisi asjaomaseid
isikuid teavitati asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha
ettepanek uurimise lõpetamiseks, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Muu hulgas Indiast pärit ja praegu CN-koodi 3907 60 20
alla kuuluva polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate
tasakaalustavate meetmete osaline vahepealne läbivaatamine lõpetatakse
kehtivaid meetmeid muutmata. Artikkel 2 Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] ELT L 188, 18.7.2009, lk 93. [2] EÜT L 301, 30.11.2000, lk 1. [3] ELT L 266, 11.10.2005, lk 1. [4] ELT L 59, 27.2.2007, lk 34. [5] ELT L 340, 19.12.2008, lk 1. [6] ELT C 335, 11.12.2010, lk 7. [7] EÜT L 301, 30.11.2000, lk 21. [8] ELT L 343, 22.12.2009, lk 51. [9] ELT L 266, 11.10.2005, lk 10. [10] ELT L 59, 27.2.2007, lk 1. [11] ELT C 335, 11.12.2010, lk 6. [12] ELT L 266, 11.10.2005, lk 62. [13] ELT C 102, 2.4.2011, lk 15. [14] ELT C 102, 2.4.2011, lk 18.