15.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 332/14

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165, 166 ja 214,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm “Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (3),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsust 2010/37/EÜ kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta (4),

—

võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 24. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas mitteformaalse ja informaalse õppe olulisuse tunnustamise kohta (5),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2007. aasta resolutsiooni noorte vabatahtliku tegevuse kohta (14427/1/2007),

—

võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 16. mai 2007. aasta resolutsiooni noorte vabatahtliku tegevuse ühiseesmärkide rakendamise kohta (6),

—

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/961/EÜ hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta (8),

—

võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta (9),

—

võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta järeldusi vabatahtliku tegevuse rolli kohta sotsiaalpoliitikas (14552/2011),

—

võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2011. aasta järeldusi spordialase vabatahtliku tegevuse rolli kohta kodanikuaktiivsuse edendamisel (10),

—

võttes arvesse komisjoni 27. oktoobril 2010. aastal avaldatud 2010. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta pealkirjaga „ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine” (COM(2010)0603),

—

võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2007. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamise kohta (COM(2007)0498),

—

võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2009. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis” (COM(2009)0200),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020);

—

võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Noorte liikuvus. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477),

—

võttes arvesse komisjoni 20. september 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi poliitika ja vabatahtliku tegevuse kohta: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis (COM(2011)0568),

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „ELi kodanike solidaarsuse väljendamine vabatahtliku tegevuse kaudu: esmased tähelepanekud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse kohta” (COM(2010)0683),

—

võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel (11),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0166/2012),

A.

arvestades, et vabatahtlik tegevus tähendab tegevust, sh formaalset, mitteformaalset ja informaalset õppimist ning kutseõpet, mida isik teeb oma vabast tahtest, valikust ja motivatsioonist juhindudes ning mis ei ole seotud rahalise kasu saamisega ja millest on kasu üksikisikutest vabatahtlikele, vabatahtlike ühenduste teenuseid kasutavatele isikutele, kogukondadele ja kogu ühiskonnale;

B.

arvestades, et edukal kodanikuaktiivsust edendaval vabatahtliku tegevuse Euroopa aastal (2011) riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja Euroopa tasandil on positiivne mõju ka seoses kõlapinna ja üldsuse teadlikkuse suurendamisega ning see peaks mõjutama ka poliitikat;

C.

arvestades, et vabatahtlik tegevus kui mitteformaalne õppimine sobib igas vanuses inimestele; arvestades et see pakub eeliseid seoses isikliku arengu, kollektiivse ruumi haldamise, demokraatia, kodanikuväärtuste ja ühiskondliku solidaarsuse tugevdamise ning demokraatias osalemisega, samuti pakub see kultuuridevahelise õppimise ning sotsiaalsete ja ametialaste oskuste omandamise võimalusi ning annab panuse Euroopa Liidu poliitika eesmärkide saavutamisse sellistes valdkondades nagu sotsiaalne kaasatus ja diskrimineerimisvastane võitlus, tööhõive, haridus, kultuur, oskuste arendamine ja kodanikuaktiivsus;

D.

arvestades, et vabatahtlik tegevus on oluline tegur sotsiaalse kapitali loomisel ja arendamisel ning sotsiaalmajandusliku ühtekuuluvuse edendamisel, arvestades mitteformaalsete õppevõimaluste potentsiaali aidata vabatahtlikel omandada oskusi, mis teevad neid tööalaselt konkurentsivõimelisemaks ja aitavad seega kaasa Euroopa 2020. aasta kasvustrateegiale;

E.

arvestades, et üha suurem hulk igas vanuses ELi kodanikke osaleb vabatahtlikus tegevuses hariduse, kultuuri, noorsoopoliitika, spordi, keskkonna, säästva arengu, tervishoiu, immigratsiooni, õiguste kaitse ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas ning ELi suhetes kolmandate riikidega;

F.

arvestades, et vabatahtliku tegevusega seotud kultuur, tavad, õigussüsteem ja korraldusmeetodid on liikmesriigiti väga erinevad, kuid sellega on seotud ka mitmed takistused, sest paljude liikmesriikide õigussüsteemides vabatahtlikku tegevust ei tunnustata või ei tunnustata piisavalt, ning arvestades, et vabatahtlik tegevus ei tohi asendada ülesandeid, mis võimaldaksid luua tasustatud töökohti;

G.

arvestades, et majanduskriis ja eelarve konsolideerimine ohustavad mitmete kodanikuaktiivsuse, solidaarsuse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas kõikjal Euroopas iga päev töötavate valitsusväliste organisatsioonide ja vabatahtliku töö tegijate rahanduslikku jätkusuutlikkust;

H.

arvestades, et majanduskriisil ning poliitilistel ja majanduslikel teguritel on mõju vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikule rahastamisele ja selle jaoks vahendite kogumisele;

I.

arvestades, et paljudel vabatahtlike juhitud projektidel ja organisatsioonidel ei ole ülemäärase bürokraatia tõttu vahendeid, et pääseda ligi ja tagada rahastamist olemasolevate ELi programmide alusel;

J.

arvestades, et ELi tegevusel on lisandväärtus, sest see edendab liikmesriikidevahelist koostööd ning vabatahtliku tegevusega seotud teabe ja heade tavade vahetamist, järgides subsidiaarsuse põhimõtet;

1.

kutsub neid liikmesriike, kellel ei ole vabatahtlikku tegevust reguleerivat selget õigusraamistikku, seda kehtestama ja töötama välja riiklikke strateegiaid vabatahtliku tegevuse edendamiseks, sh vabatahtlike õiguste tunnustamiseks, ning tagama kõigile ilma diskrimineerimiseta kvaliteet, kaitse ja võrdne juurdepääs, eelkõige seoses piisava juurdepääsuga tervise- ja sotsiaalkaitsele;

2.

palub liikmesriikidel, kes ei ole teinud suuri edusamme vabatahtliku tegevuse valdkonnas, pöörata tulevikus oma poliitika, programmide ja rahastamise kavandamisel sellele valdkonnale rohkem tähelepanu;

3.

kutsub liikmesriike üles tagama, et vabatahtlike õigusi ja kohustusi tunnustatakse ja austatakse ning et vabatahtlikud ise on nendest teadlikud; soovitab liikmesriikidel sellega seoses kasutada vabatahtlike õiguste ja kohustuste Euroopa hartat, mille koostas sidusrühmade konverents 2. noorte vabatahtliku töö konvendil 2011. aastal lähtekohana selle valdkonna poliitikale ja riiklikele õigusaktidele;

4.

nõuab, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning EL pööraksid erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele noortele ja neile noortele, kellel on vähem võimalusi (eriti puudega isikud), et nad saaksid osaleda vabatahtlikus tegevuses ning saaksid sel eesmärgil asjakohast pedagoogilist tuge ja rahalist toetust;

5.

märgib, et vabatahtlik tegevus vähendab sotsiaalse tõrjutuse ohtu ja seepärast on tähtis sellesse kaasata kõik sotsiaalsed rühmad, eriti puudega isikud; tõstab esile vajadust tagada vabatahtliku tegevuse laiem tunnustamine ja selle väiksem piiramine igasuguste takistustega;

6.

kinnitab veel kord vajadust võimaldada vabatahtlikku tegevust immigrantidele ja vähemustele, sest see toetab nende integratsiooni ja sotsiaalset kaasatust;

7.

juhib tähelepanu ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vabatahtlike koostööst tulenevale kasule ja rõhutab, et selline koostöö on eriti oluline Euroopa naabruspoliitika kontekstis; märgib, et lisaks vabatahtliku tegevuse peamisele positiivsele mõjule võib see aidata kolmandates riikides edendada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid;

8.

palub nõukogul ja komisjonil jätkata edusammude tegemist läbirääkimistel lihtsama viisakorra üle kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad siseneda ELi vabatahtliku tegevuse eesmärgil, tingimusel et nad täidavad vabatahtliku tööga tegelemise nõuded;

9.

kutsub liikmesriike üles rakendama nõukogu direktiivi 2004/114/EÜ (12) (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) sätteid ning täiendavalt lihtsustama viisade andmise menetlust isikute puhul, kes soovivad tegutseda vabatahtlikuna Euroopa naabruspoliitika raamistikus;

10.

märgib, et vabatahtliku tegevusega kaasatakse kodanikud majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt säästvasse kohalikku ja piiriülesesse arengusse ning see aitab sageli tagada katastroofiolukordades kiire abi; juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlikul tegevusel on ka oluline roll solidaarsuse, kodanikuaktiivsuse ja kultuuridevahelise õppimise soodustamisel, sest see annab vabatahtlikele võimaluse õppida töökohariigi keelt ning tutvuda selle kultuuriga, mis omakorda aitab tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja osalusdemokraatiat;

11.

julgustab liikmesriike tunnustama piiriüleses vabatahtlikus tegevuses osalemise hüvesid, et pakkuda kodanikele uusi oskusi, aidates kaasa nende tööalasele konkurentsivõimele ja liikuvusele ning tugevdades sotsiaalse kaasatuse arengut, ning toetama koostööd vabatahtliku tegevuse organisaatorite vahel ELis, et edendada igas vanuses vabatahtlike liikuvust kogu Euroopas, mille eesmärk on soodustada vastastikust kultuurilist rikastamist;

12.

kutsub komisjoni üles tugevdama teavet ja koolitusi pakkuvate ning vabatahtlike ja nende organisatsioonide tegevust koordineerivate vabatahtlike organisatsioonide ja keskuste infrastruktuuri;

13.

palub komisjonil avaldada aruande, milles tuvastatakse piiriülese vabatahtliku tegevuse takistused, nt vanusepiirangud kindlustuslepingutes, ning vajaduse korral õigusaktide ettepanekud;

14.

rõhutab vajadust tagada kvaliteetse vabatahtliku tegevuse areng nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil üksikasjaliku teabe struktuurse raamistiku ning vabatahtlike asjakohase koolitamise abil, mis hõlmaks praeguseid parimaid tavasid, samuti arendades vabatahtliku töö tegijate ning organisatsioonide vastuvõtmise võimekust kohalikul ja riiklikul tasandil, tunnustades vabatahtlike õigust ühitada oma vabatahtlik töö eraeluga ning luues igal tasandil vajaliku infrastruktuuri;

15.

rõhutab, kui tähtis on arendada tegevust, milles võetakse arvesse ja kanaliseeritakse potentsiaalsete vabatahtlike motivatsiooni, kasutada ära iga isiku oskusi ning tõsta vabatahtliku tegevuse kvaliteeti igas üksuses ja partnerluses ning igas liikmesriigis, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele vabatahtliku tegevusele;

16.

kutsub liikmesriike üles edendama vabatahtliku tegevuse aja kasutamist rahastamisena Euroopa projektides, eelkõige piiriülestes algatustes;

17.

kutsub liikmesriike tungivalt üles töötama välja ning arendama rahvusvahelisi vabatahtliku tegevuse algatusi ja programme, mis ulatuvad ELi piiridest kaugemale, ning juhib tähelepanu edukatele näidetele ja praktikatele, mida mõned liikmesriigid on sellel otstarbel juba rakendanud;

18.

kutsub liikmesriike üles edendama koolitusprogramme, töötama välja vabatahtlike juhtimist käsitlevaid suuniseid ja materjale ning looma kavasid, mis motiveeriksid inimesi piiriüleses vabatahtlikus tegevuses osalema;

19.

palub komisjonil, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ning kodanikuühiskonna organisatsioonidel parandada teabevõrke, mis võimaldaks kõigil tutvuda vabatahtliku tegevuse võimalustega, kõrvaldada osalemise takistused, tõhustada juurdepääsu vabatahtliku tegevuse parimale tavale ning edendada piiriülest koostööd;

20.

teeb seetõttu ettepaneku luua koostöös selles valdkonnas tegutsetavate organisatsioonide ja ühingutega ning eelkõige nende Euroopa võrgustikega ELi internetiportaal, mis sisaldaks parimaid tavasid puudutavat vabatahtliku tegevuse andmepanka, teavet piiriülese vabatahtliku tegevuse, saadavalolevate programmide, nende maksumuse ja osalemistingimuste kohta, võimaldades teabevahetust halduskoormuste, vabatahtliku tegevuse õiguslike ja rahanduslike tahkude, programmidele juurdepääsul kohatavate tõkete ja nende kõrvaldamise parimate viiside kohta;

21.

julgustab liikmesriike võtma kasutusele Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vabatahtliku töö hindamise juhendit ja ÜRO mittetulundusorganisatsioonide käsiraamatut eesmärgiga pakkuda võrreldavaid statistilisi andmeid ja selget ülevaadet vabatahtliku tegevuse panusest ning vabatahtlike ja vabatahtliku töö osutajate vajadustest kogu Euroopa Liidus;

22.

palub komisjonil ergutada liikmesriike võtma kasutusele Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) vabatahtliku töö hindamise käsiraamatu, et saada selgelt võrreldavaid andmeid, mis võivad aidata parandada järelevalvet ja poliitika väljatöötamist;

23.

rõhutab, et vabatahtliku tegevusega hõivatud eakamatel inimestel on kergem pensionile jääda, s.t aktiivsest tööelust järk-järgult loobuda;

24.

rõhutab vajadust pakkuda teavet, piisavalt rahalisi vahendeid ja toetust eakatele kodanikele, kes soovivad osaleda vabatahtlikus tegevuses mõnes muus liikmesriigis, edendades aktiivsena vananemist kui teadmiste ja kogemuste ressurssi ühiskonnas;

25.

märgib, et vabatahtlik tegevus aitab edendada integratsiooni, sotsiaalset kaasatust ja innovatsiooni ning võib aidata vähendada vaesust, mis toetab majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamist; juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlik tegevus aitab kaasa ka põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamisele, soodustades koostööd noorte ja eakamate kodanike vahel, ning et see aitab kaasa nii aktiivsena vananemisele ja kõigis eluetappides ühiskondlikus elus osalemisele kui ka keskkonnakaitse parandamisele;

26.

võtab teadmiseks, et vabatahtlik tegevus suurendab inimeste sallivust, loob inim- ja sotsiaalset kapitali ning mängib tähtsat rolli tõrjutud ühiskonnarühmade kaasamises; rõhutab vajadust pakkuda juurdepääsu võimalikult laiale valikule vabatahtliku tegevuse võimalustele ning ergutab komisjoni tegema Euroopa programmid rohkem kaasavaks ja kõikidele vanuserühmadele juurdepääsetavaks;

27.

julgustab liikmesriike seadma vabatahtliku tegevusega seotud riiklikke eesmärke ning koostama ametlikke aruandeid vabatahtliku tegevuse elluviimise, järelevalve ja hindamise kohta;

28.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama erilist rolli vabatahtlikule tegevusele spordis, eriti rohujuure tasandil, tunnustama olulist rolli, mida täidavad vabatahtlike juhitavad spordiorganisatsioonid kultuuri tugevdamisel, sotsiaalse kaasatuse edendamisel ja kogukondade arendamisel, ning vähendama kogu ELis tõkkeid, mis takistavad vabatahtlikku tegevust spordis;

29.

ergutab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning ELi tunnustama vabatahtliku tegevuse panuse tähtsust keskkonnakaitses ning toetama vabatahtlikku tegevust keskkonnaalases hariduses, kriiside ennetamises ja ohjamises ning kunsti- ja kultuuripärandi kaitses;

30.

julgustab ELi ettevõtjaid toetama oma töötajaid ja pensionile jäänuid aktiivselt nende vabatahtlikus tegevuses;

31.

toetab komisjoni ettepanekut luua Euroopa oskuste pass, et vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskused oleksid ametlikult tunnustatud nii ametialasel kui õppimise eesmärgil, mis oluliselt motiveeriks tulevasi vabatahtlikke ja looks sideme mitteformaalse õppimise ja formaalse hariduse vahel;

32.

rõhutab, et Euroopa oskuste pass ei peaks olema uute sertifikaatide kogumik, vaid põhjalik dokument, kus vabatahtliku soovil oleks loetletud kogu saadud praktiline kogemus, koolitused ning elukestva õppe raames omandatud sotsiaalsed ja ametialased oskused, sh vabatahtliku tegevuse käigus saadud oskused;

33.

teeb sellega seoses ettepaneku kaasata üliõpilaste vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskused Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi (ECTS);

34.

kutsub komisjoni üles kaaluma sarnase vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskuste arvutamise ja tunnustamise süsteemi loomist täiskasvanute jaoks väljaspool ülikooli;

35.

kutsub komisjoni üles Euroopa oskuste passi nii kiiresti kui võimalik kasutusele võtma; rõhutab, et vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskused on ka tööelus märkimisväärse tähtsusega ja lisavad elulookirjeldusele väärtust, ning märgib, et vabatahtlik tegevus aitab noortel teha karjäärivalikuid;

36.

rõhutab, et on väga tähtis tunnustada teadmisi ja oskusi, mis on omandatud vabatahtliku tegevuse ehk mitteformaalse ja informaalse õppimise ning töökogemuse kaudu;

37.

märgib, et vabatahtlik tegevus aitab vabatahtlikel laiendada oma silmaringi ja kujundada oma isiksust ning rõhutab asjaolu, et vabatahtlik tegevus toob liikmesriikidele ka majanduslikku kasu, sest vabatahtliku tegevusega hõivatud inimesed panustavad SKP loomisesse;

38.

kutsub komisjoni üles käsitlema Euroopa oskuste passi puhul vajadust sidusa ja ülekantava lähenemisviisi järele laste ja/või ühiskonna haavatavate liikmetega töötavate vabatahtlike nõuetekohaseks hindamiseks ja tunnustamiseks;

39.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid välja informaalsete ja mitteformaalsete õpitulemuste tunnustamise mehhanismi, mis tõstaks väljaspool formaalset haridust omandatud pädevuste väärtust ja parandaks nende ülekantavust, võimaldades saada ülikoolis täiendavaid ECTSi ainepunkte tänu vabatahtlikule tegevusele, ning kaasaksid vabatahtliku tegevuse kaudu omandatud oskuste tunnustamise standardse mehhanismi ECTSi ja uuriksid võimalusi maksutõkete kõrvaldamiseks, millega puutuvad kokku piiriülestes tegevustes osalevad vabatahtlikud;

40.

teeb ettepaneku, et loodaks vabatahtlike treenerite koolitamise ja kvalifikatsioonide raamistik ja et see lisataks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, et edendada vabatahtlike treenerite liikuvust ja tõhustada vabatahtliku tegevuse abil arendatud oskuste ülekantavust;

41.

kutsub liikmesriike üles toetama töötajate vabatahtlikku tegevust ja tööandja poolt toetatud vabatahtlikku tegevust ka ettevõtjate sotsiaalse vastutuse raames;

42.

toetab komisjoni ettepanekut luua Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus, tänu millele suureneks vabatahtlike osalus solidaarsustegevuses ELi humanitaarabi poliitika raames;

43.

palub komisjonil ühtlasi selle vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomisel arvestada olemasolevate struktuuridega ja neid aktiivselt kaasata; rõhutab lisaks, et organisatsioonide dubleerimine kodanikukaitse valdkonnas ei ole soovitav ja seda tuleb vältida;

44.

nõuab tungivalt, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning EL tagaksid piisava ja püsiva rahastamise ning lihtsustaksid halduskorda, sh maksustiimuleid, vabatahtlikus tegevuses osalevate organisatsioonide, sh kõikide asjaomaste ühenduste ja võrgustike jaoks ning eelkõige väikeste ja piiratud vahendeid omavate ühenduste jaoks, et suurendada nende ühiskondlikku rolli, tegevust ja saavutusi;

45.

palub seetõttu täpsustada ühendustele antavate toetuste mõistet, et ühenduste rahastamist ei saaks enam segi ajada riigiabiga, mis moonutaks konkurentsi finantssektoris;

46.

palub komisjonil teha ettepanek sellise mehhanismi kohta, mis võimaldaks kodanikuühiskonda tugevdada soovivatel liikmesriikidel kohaldada kas osale või kõikidele vabatahtlike mittetulundusorganisatsioonide tegevustele ja tehingutele käibemaksuvabastust; rõhutab, et asjaomane mehhanism peaks kehtima vähemalt väiksematele mittetulundusorganisatsioonidele;

47.

kutsub liikmesriike üles tagama vabatahtlikele õiguskindlust, muu hulgas kindlustuse küsimustes, et eri liikmesriikide erinevad süsteemid ergutaks piiriülest vabatahtlikku tegevust, ning samuti tagama vabatahtlike parema teavitamise nende õigustest ning eri liikmesriikide regulatiivsest ja institutsioonilisest korraldusest;

48.

palub komisjonil aidata kaasa olemasolevate takistuste kõrvaldamisele;

49.

palub, et liikmesriigid vaataksid seoses piiriülese vabatahtliku tegevusega üle oma piiriülese maksustamis- ja sotsiaalkindlustussüsteemi, tagamaks, et nad ei tekita vabatahtlikule tegevusele lisatakistusi ning et piiriüleselt tegutsevad vabatahtlikud saaksid kasutada sotsiaalkindlustuse hüvesid, mis on neile ette nähtud määrusega (EÜ) nr 883/2004;

50.

rõhutab, et kuigi vabatahtlik tegevus on meie majanduse ja ühiskonna tähtis ressurss, ei tohi sellesse suhtuda kui tavapärase palgatöö alternatiivi ning see ei tohi mingil juhul kaasa tuua seda, et valitsused oma sotsiaalseid kohustusi ei täida;

51.

on seisukohal, et seda tuleks eriti arvestada hoolekande valdkonnas, kus vabatahtliku tegevuse osakaal pidevalt kasvab; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et vabatahtliku tegevuse edendamine seoses oskuste omandamise, arendamise või säilitamisega ei tohiks päädida sellega, et vabatahtlikust tegevusest saab kohustuslik nõue, kuna see ei sobi kokku vabatahtlikkuse olemusega;

52.

palub, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning EL teavitaksid vabatahtlikus tegevuses osalejaid ja nende partnereid olemasolevatest Euroopa programmidest, eelkõige nendest, mille eesmärk on Euroopa territoriaalne koostöö ühtekuuluvuspoliitika raames, ning lihtsustaksid nendele juurdepääsu, et neist oleks rohkem kasu piiriüleste projektide ja tegevuste jaoks;

53.

kutsub liikmesriike üles edendama ja rakendama piiriülese vabatahtliku tegevuse riiklikke kavasid, et toetada selle arengut kogu ELis;

54.

palub komisjonil eelkõige uute mitmeaastaste programmide väljatöötamise raames ning vabatahtliku tegevuse Euroopa aastal (2011) saadud väärtuslikke kogemusi arvestades tagada, et rahastamine oleks tagatud vabatahtliku tegevuse projektidele ja struktuuridele, ning ergutada ja soodustada tõhusat institutsioonidevahelist koordineerimist, et edendada vabatahtliku tegevuse rolli ELi poliitikas;

55.

kutsub komisjoni üles tagama, et teave kättesaadava rahastamise ja asjakohaste programmide kohta on vabatahtlike juhitavatele projektidele vabalt kättesaadav ning et ülemäärane bürokraatia ei tee taotluskorda ligipääsmatuks;

56.

palub komisjonil tagada piiriülest vabatahtlikku tegevust toetavate eri poliitikavaldkondade programmide piisav rahastamine; julgustab liikmesriike riikliku ja piiriülese vabatahtliku tegevuse ergutusskeeme aktiivselt rakendama; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks vabatahtliku tegevuse infrastruktuuri rahastamisele; on seisukohal, et vabatahtliku tegevuse riiklik toetamine peaks toimuma ilma ühtegi organisatsiooni diskrimineerimata;

57.

teeb ettepaneku luua eri liikmesriikide vabatahtlike organisatsioonide piiriülene võrgustik, koordineerides praeguste organisatsioonide tegevust ning soodustades heade tavade ja kogemuste vahetust, ning on seisukohal, et uued kontaktpunktid tuleks avada ainult liikmesriikides, kus neid veel ei eksisteeri;

58.

palub komisjonil teha ettepaneku Euroopa ühingute põhikirja kohta, mis annaks neile tegutsemiseks õigusraamistiku, vähendada piiriülese vabatahtliku tegevusega seotud halduskulusid ning luua Euroopa tasandil vabatahtliku tegevuse struktuurid, mis ergutavad vabatahtlike liikuvust ELis;

59.

rõhutab vabatahtliku tegevuse rolli ELi poliitika edendamises;

60.

kutsub komisjoni üles vabatahtlikku tegevust asjakohastes ELi poliitikavaldkondades vääriliselt tunnustama ja edendama, võttes arvesse nimetatud tegevuse laiahaardelisust ning tagades, et poliitikas edendatakse vabatahtliku tegevuse arengut ja tugevdatakse kõigi ühiskonnakihtide kaasamist;

61.

kutsub komisjoni üles tunnustama ELi programmide ja projektide raames vääriliselt vabatahtlike töö tegelikku panust ühiskonna heaks;

62.

kutsub komisjoni üles eraldama piisavad vahendid Euroopa Vabatahtlike Keskuse Arengufondi loomiseks, et arendada vabatahtliku tegevuse tugiinfrastruktuuri;

63.

palub komisjonil ja liikmesriikidel võimaldada vabatahtliku tegevuse aja arvestamist kõikide ELi rahastatavates programmide puhul kaasrahastamisena (mitterahalise sissemaksena, millel on rahaline väärtus);

64.

soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tagada 2011. aasta ja tulevaste aastate meetmete sidusus, lisades aktiivsena vananemise Euroopa aastale (2012) ja kavandatavale Euroopa kodanike aastale (2013) jõuliselt vabatahtliku tegevuse mõõtme kui aktiivse kodanikkonna väljenduse, mis soodustab eakate kodanike sotsiaalset kaasatust;

65.

juhib tähelepanu vabatahtliku tegevuse propageerimise vajadusele, eriti kodanike Euroopa aasta 2013 raames, ja kutsub komisjoni üles võtma vabatahtliku tegevuse toetamise rahvusvahelisse arenguabipoliitikasse, eelkõige eesmärgiga saavutada kõik aastatuhande arengueesmärkides seatud sihid;

66.

toetab solidaarsust käsitleva ettepaneku ametlikku käsitlemist ELi institutsioonide vahelises inimressursside programmis, et hõlbustada institutsioonide töötajate ja praktikantide osalemist vabatahtlikus tegevuses ning ühiskondlikus ja humanitaartegevuses osana töötajate koolitusest ja ka vabal ajal;

67.

rõhutab asjaolu, et esildatud programm aitab kulusid kokku hoida, annab suurt lisandväärtust ning aitab rakendada ELi poliitikat ja programme;

68.

soovitab komisjonil hoida kasulikke kontaktpunkte, mis on loodud paljusid vabatahtliku tegevuse organisatsioone ja kodanikuühiskonna võrgustikke liitva algatusega „EVY 2011 Alliance” ja sellele järgnenud vabatahtlike platvormiga, samuti valdkonna riiklike koordineerimisasutuste, strateegiliste partnerite ning riikide valitsuste esindajatega, võttes arvesse vabatahtliku tegevuse eest vastutavate asutuste suurt hulka ELis, ning julgustab neid kontaktpunkte osalema kavandatud keskses ELi portaalis, mis oleks üleeuroopaline foorum ning aitaks lihtsustada kooskõlastamist ja suurendada piiriülest tegevust;

69.

rõhutab kontaktide võrgustike ja heade tavade vahetamise olulisust, et levitada teavet olemasolevate ELi menetluste kohta, mis võivad aidata ja toetada piiriüleseid vabatahtliku tegevuse projekte;

70.

palub komisjonil seal, kus ta peab kohaseks, järgida soovitusi, mis sisalduvad Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilises kavas (Policy Agenda on Volunteering in Europe, PAVE), mille koostasid algatuses „EVY 2011 Alliane” osalenud vabatahtlike organisatsioonid;

71.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.