52012DC0722

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks

1.           Sissejuhatus

Euroopa Ülemkogu kutsus 2. märtsil 2012 nõukogu ja komisjoni üles kiiresti välja töötama konkreetseid viise maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks, sealhulgas seoses kolmandate riikidega, ning esitama aruande 2012. aasta juuniks. Aprillis võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles korrati vajadust võtta selles valdkonnas viivitamata meetmeid.

Esiteks võttis komisjon 27. juunil 2012 vastu teatise[1] (edaspidi „juuniteatis”), milles kirjeldatakse, kuidas parandada maksukuulekust ning vähendada maksupettust ja maksudest kõrvalehoidumist, kasutades selleks paremini olemasolevaid vahendeid ja võttes vastu juba väljatöötatud komisjoni ettepanekud. Selles määrati kindlaks ka valdkonnad, milles täiendavad õiguslikud meetmed või koordineerimine tooksid ELile ja liikmesriikidele kasu, ning näidati, millist lisandväärtust annaks koostöö maksupettusest ja maksudest kõrvalehoidumisest tuleneva üha laieneva probleemi lahendamisel.

Juuniteatises anti teada, et komisjon valmistab enne 2012. aasta lõppu ette tegevuskava, milles esitatakse konkreetsed sammud halduskoostöö tugevdamiseks ja hea maksuhaldustava kehtivate põhimõtete arendamise toetamiseks ning käsitletakse üldisemalt maksuparadiisidega suhtlemist, agressiivse maksuplaneerimisega võitlemist ja muid küsimusi, sealhulgas maksudega seotud kuritegusid.

Komisjon esitab käesolevas tegevuskavas algatused, mis ta on juba ellu viinud, uued algatused, millega jätkatakse tööd sel aastal, järgmiseks aastaks kavandatud algatused ja algatused, mis vajavad pikemat rakendusaega. Kõnealuste algatuste järjestamisel arvestas komisjon vajadusega liikmesriike mitte üle koormata ja võtta arvesse nende suutlikkust vajalike meetmete võtmisel.

Sisuliselt hõlmab käesolev tegevuskava praktilisi meetmeid, mis võivad anda konkreetseid tulemusi kõikide liikmesriikide jaoks ja pakkuda tuge eelkõige sellistele liikmesriikidele, kellele on esitatud 2012. aasta Euroopa poolaasta raames riigipõhised soovitused[2] maksukogumise tõhustamiseks.

Liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteeriti tegevuskava sisu ja iga teema prioriteetide osas. Kavas võetakse nende seisukohti arvesse. Liikmesriikide valdav seisukoht oli, et peamised prioriteedid peaksid olema juba väljatöötatavad meetmed ning halduskoostööd ja maksupettuste vastast võitlust käsitlevate äsja vastuvõetud õigusaktide täielik rakendamine ja kohaldamine. Liikmesriigid rõhutasid ka vajadust võtta kiiresti vastu nõukogus väljatöötatud ettepanekud ja pöörata erilist tähelepanu käibemaksupettuste ja käibemaksust kõrvalehoidumise vastasele võitlusele[3][4].

Kõnealuste meetmetega seotud tulevane töö juhindub vajadusest vähendada kulusid ja maksusüsteemide keerukust nii maksumaksjate kui ka maksuhaldurite jaoks. Maksumaksjate jaoks parandaksid väiksemad kulud ja lihtsamad menetlused maksukuulekust. Maksuhaldurite jaoks vabastaksid automatiseeritud vahendite ja riskijuhtimise meetodite väljatöötamine ja täielik rakendamine inim- ja eelarveressurssi, mida võib suunata soovitud eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon edendab jätkuvalt praktiliste IT-vahendite tõhusat kasutamist kõikide maksuliikide puhul kõikides liikmesriikides. Samuti kavatseb ta programme „Fiscalis” ja „Toll” asjakohaselt ära kasutades edendada ühtsemat lähenemisviisi otsestele ja kaudsetele maksudele ning maksu- ja tolliküsimustes, et tõhustada teabevahetust ja edendada vajaduse korral parimate tavade ja vahendite süstemaatilisemat jagamist. See võib aidata suurendada auditite ja kontrollide tõhusust ning vähendada maksumaksjate koormust.

Kõik komisjoni poolt käesolevas dokumendis kavandatud meetmed on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) ja uue mitmeaastase finantsraamistikuga (2014–2020).

2.           Olemasolevate vahendite tõhusam kasutamine ja komisjoni algatuste elluviimine

Maksupettustel ja maksudest kõrvalehoidumisel on märkimisväärne piiriülene ulatus. Liikmesriigid saavad seda probleemi tõhusalt lahendada üksnes siis, kui nad teevad koostööd. Liikmesriikide maksuhaldurite vahelise halduskoostöö tõhustamine on seega komisjoni kõnealuse valdkonna strateegia üks põhieesmärke. Mitu olulist sammu on juba astutud.

1.       Halduskoostöö uus raamistik

Komisjoni viimase kahe aasta ettepanekute põhjal on nõukogu vastu võtnud halduskoostöö uue raamistiku[5]. Nimetatud uute õigusaktidega sillutatakse teed komisjoni ja liikmesriikide poolsele uute tööriistade ja vahendite väljatöötamisele. Juuniteatises rõhutatakse, et liikmesriigid ei kasuta nimetatud õigusmeetmeid veel tulemuslikult ja ulatuslikult. Liikmesriigid peavad tagama nimetatud õigusaktide täieliku ja tulemusliku rakendamise ja kohaldamise, eelkõige tõhusama teabevahetuse kaudu.

2.       Hoiuste intresside maksustamist käsitlevate lünkade täitmine

Hoiuste intresside maksustamise direktiivi[6] käsitlevate komisjoni muudatusettepanekute vastuvõtmine võimaldab täita direktiivi lüngad ja suurendada seega nimetatud õigusakti tõhusust. See võimaldab liikmesriikidel paremini tagada piiriüleste hoiuste intresside tõhusat maksustamist. Nüüd peab nõukogu kõnealuse ettepaneku vastu võtma ja andma komisjonile läbirääkimisvolituse, et muuta vastavalt kolmandate riikidega sõlmitud kehtivaid hoiuste intresside maksustamise lepinguid. Enamik liikmesriike peab nimetatud küsimust esmatähtsaks. Seepärast kutsub komisjon nõukogu üles võtma kõnealused ettepanekud viivitamata vastu.

3.       Pettusevastase võitluse ja maksustamisalase koostöö lepingu eelnõu

Samuti kutsub komisjon nõukogu üles allkirjastama ELi ja selle liikmesriikide ning Liechtensteini vahelist pettusevastase võitluse ja maksustamisalase koostöö lepingu eelnõu, mille komisjon esitas nõukogule 2009. aastal,[7] nimetatud lepingut sõlmima ja võtma vastu kavandatava volituse sarnaste läbirääkimiste algatamiseks veel nelja naabruses asuva kolmanda riigiga. Sellega võimaldatakse komisjonil pidada läbirääkimisi lepingute üle, millega tagatakse, et kõikides liikmesriikides on samad pettusevastase võitluse vahendid ning järgitakse läbipaistvuse ja teabevahetuse rangeid nõudeid.

4.       Kiirreageerimismehhanism käibemaksupettuste vastu

Komisjon esitas 31. juulil 2012 ettepaneku käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohta[8]. Kui kõnealune ettepanek vastu võetakse, võimaldaks see komisjonil anda liikmesriigile väga kiiresti luba võtta vastu ajutised erandlikud meetmed, et käsitleda olulise finantsmõjuga ootamatuid ja suuremahulisi pettusi. Nõukogu kutsutakse viivitamata vastu võtma nimetatud ettepanekut, mille ta on liigitanud oluliseks prioriteediks.

5.       Käibemaksu pöördmaksustamise vabatahtlik kohaldamine

Komisjon esitas 2009. aastal ettepaneku seoses käibemaksu pöördmaksustamise vabatahtliku ja ajutise kohaldamisega teatavate kaupade ja teenuste tarnete suhtes, mis on sageli pettusega seotud[9]. Üksnes see ettepaneku osa, milles käsitleti kasvuhoonegaaside saastekvoote, võeti vastu 2010. aasta märtsis[10]. Nimetatud ettepaneku ülejäänud osa vastuvõtmine võimaldaks kõikidel liikmesriikidel kohaldada pöördmaksustamist samadel tingimustel sektorites, kus see on tõhusaim vahend karussellpettuste vastu võitlemiseks, selle asemel, et kehtestada käibemaksudirektiivist üksikuid erandeid, millel võib olla negatiivne mõju pettusevastasele võitlusele teistes liikmesriikides.

6.       ELi käibemaksufoorum

Nii ettevõtjad kui ka maksuhaldurid tunnistavad, et kehtivat käibemaksusüsteemi on raske hallata ja see on pettustele vastuvõtlik. Komisjon otsustas ELi tasandil käibemaksuasjade haldamise parandamiseks asutada ELi käibemaksufoorumi[11]. Nimetatud dialoogiplatvormil saavad suurte, keskmise suurusega ja väikeste ettevõtjate ja maksuhaldurite esindajad vahetada arvamusi käibemaksu haldamise praktiliste piiriüleste aspektide kohta ning määrata kindlaks ja arutleda selliste parimate tavade üle, mis võivad nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise eesmärgil aidata ühtlustada käibemaksusüsteemi haldamist, tagades samas käibemaksutulu. Selleks et ELi käibemaksufoorum saavutaks oma eesmärgid, kutsub komisjon liikmesriike üles osalema nii laialdaselt kui võimalik.

3.           Komisjoni uued algatused

Komisjon esitab samaaegselt käesoleva tegevuskavaga mitu uut algatust, mis vastavad teatavatele juuniteatises esitatud vajadustele. Kõnealuste algatustega reageeritakse vahetult kindlaksmääratud vajadustele, et tagada kolmandaid riike hõlmav ühtne poliitika, tõhustada teabevahetust ja võidelda teatavate pettusetendentsidega.

7.       Soovitus, milles käsitletakse meetmeid, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid

Komisjoni praeguse olukorra analüüsist nähtub, et liikmesriigid on teadlikud hea maksuhaldustava miinimumnõuetele mittevastavate jurisdiktsioonide, sealhulgas üldiselt maksuparadiisideks peetavate jurisdiktsioonide tekitatavast võimalikust ja tegelikust kahjust.

Kõik liikmesriigid on reageerinud sellele olukorrale erinevalt. Kuna ettevõtjatele on antud vabadusi siseturul tegutsemiseks, võivad nad luua maksuplaneerimise võtteid selliste jurisdiktsioonidega liikmesriigi kaudu, kelle reguleerimine on nõrgim. Selle tulemusena on liikmesriikide maksutulude üldine kaitse üksnes nii tugev, kui seda võimaldab nõrgimat kaitset pakkuv liikmesriik. Lisaks liikmesriikide maksubaaside kahandamisele ohustab see ka ettevõtjate ausa konkurentsi tingimusi ja moonutab siseturu toimimist.

Kõnealuse probleemi lahendamiseks soovitab komisjon liikmesriikidel vastu võtta kriteeriumid hea maksuhaldustava miinimumnõuetele mittevastavate kolmandate riikide kindlaks määramiseks ja rakendada kolmandate riikide suhtes meetmeid vastavalt sellele, kas nad vastavad kõnealustele nõuetele või mitte või kas nad on võtnud kohustuse neid täita. Nimetatud meetmed hõlmavad nõuetele mittevastavate jurisdiktsioonide võimalikku musta nimekirja kandmist ning topeltmaksustamise vältimise konventsioonide alaseid uusi läbirääkimisi, konventsioonide peatamist või sõlmimist. Selleks et mitte soodustada ärisuhete loomist musta nimekirja kantud kolmandate riikidega, kutsub komisjon liikmesriike üles võtma täiendavaid lisameetmeid, järgides samas igakülgselt ELi õigusakte.

Lisaks peaksid liikmesriigid kavandama juhtumipõhist ekspertide saatmist, et aidata maksuhaldureid sellistes kolmandates riikides, kes on võtnud kohustuse vastata miinimumnõuetele, kuid vajavad tehnilist abi.

Käesolev soovitus on oluline esimene samm ühtlustamaks liikmesriikide seisukohti liikmesriikide suhtes, kes ei vasta asjaomases valdkonnas miinimumnõuetele. Komisjon hindab liikmesriikide lähenemisviisi ja meetmeid nimetatud valdkonnas uuesti kolme aasta jooksul pärast soovituse vastuvõtmist.

8.       Soovitus agressiivse maksuplaneerimise kohta

Komisjon leiab, et on vaja tagada maksukoormuse õiglane jagamine, mis vastab eri valitsuste tehtud valikutele. Praegu võib osa maksumaksjaid kasutada keerukaid, isegi kunstlikke võtteid, mille tulemusena liigutatakse nende maksubaas liidus või liidust väljaspool asuvatesse teistesse jurisdiktsioonidesse. Niiviisi toimides kasutavad maksumaksjad ära riikide õigusaktide vahelisi erinevusi tagamaks, et teatavat tulu ei maksustata kusagil, või selleks, et saada kasu maksumäärade erinevustest. Ettevõtjad avaldavad makse makstes kogu ühiskonnale olulist positiivset mõju. Agressiivset maksuplaneerimist võiks seega pidada ettevõtja sotsiaalse vastutuse[12] põhimõtete vastaseks. Seepärast oleks probleemi lahendamiseks vaja astuda konkreetseid samme.

Konkreetsed meetmed, mida liikmesriigid selliste probleemide lahendamiseks võtavad, tõhustaksid ka siseturu toimimist. Seda arvestades soovitab komisjon, et liikmesriigid võtaksid kõnealuses valdkonnas ühiselt tõhusaid meetmeid.

Eelkõige julgustatakse liikmesriike lisama teiste ELi riikide ja kolmandate riikidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise konventsioonidesse klausel kindlaksmääratud liiki topeltmaksuvabastuse juhtumite lahendamiseks. Komisjon soovitab ühtlasi rakendada ühtseid üldisi kuritarvituste vältimise nõudeid. See aitaks tagada ühtsuse ja tõhususe valdkonnas, kus eri liikmesriikide toimimistavad erinevad märkimisväärselt.

ELi maksudirektiividega (direktiivid, milles käsitletakse intresse ja litsentsitasusid, ühinemisi ning ema- ja tütarettevõtjaid) võimaldatakse liikmesriikidel juba rakendada kuritarvituste vastaseid kaitsemeetmeid. Liikmesriigid võivad ELi õigusakte järgides kasutada nimetatud võimalusi kuritahtliku maksuplaneerimise vältimiseks.

Lisaks on komisjon valmis andma oma panuse rahvusvaheliste maksufoorumite, nagu OECD tegevusse, et käsitleda elektroonilise kaubanduse maksustamise keerukaid aspekte, töötades välja asjakohased rahvusvahelised standardid.

9.       Hea maksuhaldustava platvormi loomine

Komisjon kavatseb asutada liikmesriikide ekspertidest ja sidusrühmade esindajatest koosneva hea maksuhaldustava platvormi, mis aitaks teda kahe soovituse kohaldamist käsitleva aruande ettevalmistamisel ning tema jätkuvas tegevuses agressiivse maksuplaneerimise ja hea maksuhaldustava vallas.

10.     Edusammud äriühingute kahjuliku maksustamise ja sellega seotud valdkondades

Kooskõlas eespool sätestatuga ja nagu osutatud juba 2012. aasta majanduskasvu analüüsis[13] toob komisjon välja pakilise vajaduse anda uut hoogu tööle, mida arutatakse praegu äriühingute maksustamise juhendi[14] (edaspidi „juhend”) raames.

Viimastel aastatel on muutunud üha raskemaks teha edusamme ja saavutada konkreetseid tulemusi käitumisjuhendi töörühmas, kelle ülesanne on hinnata maksumeetmeid, mis võivad kuuluda juhendi[15] reguleerimisalasse. See on osaliselt seotud asjaoluga, et käsitletakse üha keerukamaid probleeme, aga ka vajadusega täiustada ja täpsustada oodatavaid tulemusi, nende saavutamise ajakava ning nende rakendamise järelevalvevahendeid.

Komisjon kutsub seepärast liikmesriike üles kaaluma meetmeid juhendi algsete eesmärkide saavutamise tõhustamiseks, näiteks viies teemad kiiremini nõukogu tasandile, kui vajatakse kiireid poliitilisi otsuseid. Käitumisjuhendi töörühmas arutatakse praegu seaduste ebakõlade küsimust, mis vajab kiireid lahendusi. Kui ebakõlade kõrvaldamiseks ettenähtud lahendusi ei lepita kokku ega rakendata selgete tähtaegade kohaselt, on komisjon vajaduse korral valmis tegema selle asemel õiguslikke meetmeid käsitlevaid ettepanekuid.

Lisaks tegutseb komisjon juhtudel, kus on kindlaks tehtud, et kehtivad direktiivid pakuvad võimalusi agressiivseks maksuplaneerimiseks või takistavad asjakohaste lahenduste elluviimist, võimaldades topeltmaksuvabastust[16]. Samuti tuleks tõhustada tööd väljarändajatele ja jõukatele kodanikele suunatud maksustamise erikorraga, mis on kahjulik siseturu toimimisele ja vähendab üldist maksutulu.

Komisjon omalt poolt aitab jätkuvalt liikmesriikidel äriühingute maksustamise käitumisjuhendit tõhusalt edendada valitud kolmandates riikides ja soodustab ülemaailmset õiglast maksukonkurentsi, pidades kolmandate riikidega läbirääkimisi hea maksuhaldustava sätete lisamise üle nendega sõlmitavatesse lepingutesse ja aidates arenguriike kooskõlas komisjoni kehtiva maksu- ja arengupoliitikaga[17].

11.     Portaal „TIN on EUROPA”

Komisjon esitleb täna ka uut praktilist vahendit, et parandada halduskoostööd otsese maksustamise valdkonnas.

Maksumaksjate nõuetekohane identifitseerimine on äärmiselt oluline liikmesriikide maksuhaldurite vahelise tõhusa teabevahetuse tagamiseks. Täna käivitab komisjon ametlikult uue rakenduse „TIN on EUROPA”. Nimetatud rakendusega pakutakse näiteid maksukohustuslasena registreerimise numbreid (TIN – tax identification number) sisaldavatest ametlikest isikut tõendavatest dokumentidest. Seega võimaldab see kolmandatel isikutel ja eelkõige finantseerimisasutustel teha kiiresti, hõlpsasti ja täpselt kindlaks ning salvestada TIN-numbrid piiriülestes suhetes. Lisaks võimaldab käibemaksuteabe vahetamise süsteemiga (VIES) sarnane internetipõhine kontrollisüsteem teha kindlaks, kas antud TIN-numbri struktuur või algoritm on õige. Nimetatud uus rakendus võib olla esimene samm TIN-numbreid käsitleva järjekindlama lähenemisviisi poole ELi tasandil (vt punkt 4.2.1 allpool) ja soodustab tõhusamat automaatset teabevahetust.

12.     Maksuküsimuste alase teabevahetuse standardvormid

15. veebruaril 2011 vastu võetud direktiiviga 2011/16/EL nähakse ette standardvormide kasutamine taotluse alusel teabevahetuseks, omaalgatuslikuks teabevahetuseks, teavitamiseks ja tagasiside andmiseks. Täna võttis komisjon vastu rakendusmääruse, milles on sätestatud sellised standardvormid, millega suurendatakse teabevahetuse tõhusust ja tulemuslikkust. Komisjon on välja töötanud ka IT-rakenduse, mis võimaldab hallata nimetatud standardvorme kõikides ELi keeltes, on juba antud liikmesriikide kasutusse ja mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2013.

13.     Eurodenaturant täielikult ja osaliselt denatureeritud alkoholi jaoks

Detsembris denaturantide valdkonnas[18] vastuvõetavad muudatused hõlmavad ühtset ELi valemit alkoholi täielikuks denatureerimiseks. Selle peamine eesmärk on vähendada pettusevõimalusi. Samuti on selle eesmärk lihtsustada ja ühtlustada seadusliku tegevusega seotud halduskoormust, vähendada tootmiskulusid ja soodustada denatureeritud alkoholi (ELis ja kogu maailmas) tootjate turule juurdepääsu. Uuritakse, kas sarnaste tulemustega sama lähenemisviisi võiks kavandada osaliselt denatureeritud alkoholi suhtes.

4.           Väljatöötatavad tulevased algatused ja meetmed

4.1.        Lühikeses perspektiivis võetavad meetmed (2013. aastal)

4.1.1.     Ebakõlade kõrvaldamine ja kuritarvituste vältimisega seotud sätete tõhustamine

14.     Ema- ja tütarettevõtjaid käsitleva direktiivi (2011/96/EL[19]) läbivaatamine

Eriti oluline on ebakõlade valdkond, millega seoses käsitletakse selliseid küsimusi nagu hübriidlaenud ja hübriidettevõtjad ning nimetatud struktuuride lubamise erinevusi eri jurisdiktsioonides. Üksikasjalikud arutelud liikmesriikidega on näidanud, et teatavatel juhtudel ei ole võimalik saavutada kokkulepitud lahendust, ilma et muudetaks ema- ja tütarettevõtjaid käsitlevat direktiivi. Eesmärk on tagada, et direktiivi kohaldamisega ei takistata tahtmatult tõhusate meetmete võtmist hübriidlaenustruktuuride valdkonnas topeltmaksuvabastuse vastu.

15.     Kuritarvituste vältimise sätete läbivaatamine ELi õigusaktides

Komisjon vaatab ühtlasi läbi kuritarvituste vältimise sätted direktiivides, milles käsitletakse intresse ja litsentsitasusid, ühinemisi ning ema- ja tütarettevõtjaid, eesmärgiga rakendada põhimõtteid, millel rajaneb tema soovitus agressiivse maksuplaneerimise kohta.

4.1.2.     ELi standardite, instrumentide ja vahendite edendamine

16.     Automaatse teabevahetuse standardi edendamine rahvusvahelistel foorumitel ja ELi IT-vahendite kasutamise soodustamine

Komisjon edendab jätkuvalt tõhusalt automaatset teabevahetust kui maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse tulevast Euroopa ja rahvusvahelist standardit.

Samuti on väga oluline, et komisjoni ja liikmesriikide välja töötatud ELi IT-vahendeid edendatakse rahvusvahelistel foorumitel[20] ja eelkõige OECD-s, et tagada nimetatud vahendite ulatuslik rakendamine ja vältida topelttööd. Liikmesriigid peaksid saama kasutada ühtset vahendite ja instrumentide kogumit nii ELis kui ka oma suhetes kolmandate riikidega.

Seepärast teeb komisjon tihedat koostööd OECD-ga selliste IT-formaatide käimasoleval väljatöötamisel, mida kasutatakse direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta)[21] raames asetleidva automaatse teabevahetuse eesmärgil. Eesmärk on võtta algusest peale arvesse ELi mittekuuluvate riikide ettepanekuid, et nimetatud IT-formaadid kiidetaks täielikult heaks ja neid rakendataks ka väljaspool ELi.

Lisaks palub komisjon, et OECD kiidaks heaks tema hiljuti väljatöötatud e-vormid teabevahetuseks taotluse alusel, omaalgatuslikuks teabevahetuseks ja tagasiside andmiseks otsese maksustamise valdkonnas, ning jätkab OECD-ga koostööd nõuete sissenõudmiseks väljatöötatud e-vormide valdkonnas.

4.1.3.     Maksukuulekuse tõhustamine

17.     Euroopa maksumaksja koodeks

Maksukuulekuse parandamiseks koondab komisjon liikmesriikide head haldustavad, et töötada välja maksumaksja koodeks, milles on sätestatud parimad tavad maksuhaldurite ja maksumaksjate vahelise koostöö tõhustamiseks ja usalduse suurendamiseks, maksumaksjate õiguste ja kohustuste läbipaistvuse tõstmiseks ning teenusele suunatud lähenemisviisi soodustamiseks.

Komisjon algatab sellekohase avaliku arutelu 2013. aasta alguses. Kui liikmesriikide ametiasutusi kutsutakse üles kohaldama maksumaksja koodeksit, aitab see kaasa maksude tõhusamale kogumisele, sest sellega parandatakse maksumaksjate ja maksuhaldurite vahelisi suhteid, suurendatakse maksueeskirjade läbipaistvust, vähendatakse selliste vigade ohtu, millel võivad olla maksumaksjate jaoks tõsised tagajärjed, ning edendatakse maksukuulekust.

4.1.4.     Maksuhalduse tugevdamine

18.     Tugevdatud koostöö teiste õiguskaitseasutustega

Edendada tuleks ka täiel määral ELi ametite toetust kasutavat tõhusamat koostööd teiste õiguskaitseasutustega, eelkõige asutustega, mis vastutavad rahapesu tõkestamise, õigusküsimuste ja sotsiaalkindlustuse eest. Ametite vaheline koostöö on oluline selleks, et tagada tõhus maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksudega seotud kuritegude vastane võitlus. Europolil võib olla oluline osa teabevahetuse tõhustamisel, aidates kaasa kriminaalsete võrgustike/rühmituste kindlakstegemisele ja paljastamisele.

Komisjon kavatseb kolmanda rahapesuvastase direktiivi läbivaatamiseks peagi esitatavas õigusakti ettepanekus selgesõnaliselt nimetada maksukuritegusid rahapesuga seotud eelkuritegudena, mis on kooskõlas rahapesuvastase töökonna (FATF) 2012. aasta soovitustega. Sellega hõlbustatakse maksuhaldurite ning õigus- ja finantsjärelevalveasutuste vahelist koostööd maksuõiguse tõsiste rikkumiste vastases võitluses. Maksustamiseks vajalike andmete kasutamist hõlbustaks see, kui nõuetekohaseid hoolsusnõudeid rakendataks rahapesuga tegelevate klientide suhtes ja suurendataks rahapesuvastaseks võitluseks kogutud tegelikku kasusaavat omanikku käsitleva teabe läbipaistvust, sest sellega tõhustataks ELi hoiuste intresside maksustamise direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate offshore-investeeringustruktuuride käsitlemist. Lisaks oleks koostööd võimalik täiendavalt soodustada rahapesutehingu määratluse ja sellega seotud sanktsioonide ELi-ülese ühtlustamisega. Sellega seoses kavatseb komisjon teha lisaks kolmanda rahapesuvastase direktiivi läbivaatamisele 2013. aastal ettepaneku direktiivi kohta, milles käsitletakse rahapesuvastast võitlust.

4.1.5.     Halduskoostöö tõhustamine

19.     Üheaegsete kontrollide kasutamise ja teise riigi ametnike auditil osalemise soodustamine

Lühikeses perspektiivis on maksuauditite hõlbustamiseks ja võimalike tulevaste ühisauditite võimaldamiseks oluline, et liikmesriigid kasutaksid võimalikult laialdaselt kehtivaid õigussätteid korraldamaks üheaegseid kontrolle ja selleks, et teise riigi ametnikud saaksid olla kohal maksuhaldurite ruumides ja haldusuurimiste ajal. Võrgustiku Eurofisc raames teostatud analüüs peaks aitama nimetatud vahendite kasutamist tõhustada.

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende siseriiklikud õigusaktid ei pärsi kõnealuste vahendite täieulatuslikku kohaldamist, eelkõige juhul, kui tegemist on teise riigi ametnike kohalolekuga maksuhalduri või maksumaksja ruumides.

4.1.6.     Kolmandate riikidega seotud meetmed

20.     Nõukogult loa saamine, et alustada läbirääkimisi kolmandate riikidega käibemaksualast halduskoostööd käsitlevate kahepoolsete lepingute sõlmimiseks

Kuna maksupetturid kasutavad sageli ära maksuhaldurite vahelise tõhusa koostöö puudumist ja teevad kolmandaid riike hõlmavaid fiktiivseid tehinguid, on mitu liikmesriiki rõhutanud ka kolmandate riikidega tehtavas halduskoostöös vajadust selliste vahendite järele, mis on ELis juba kasutusel.

Seepärast peab komisjon hädavajalikuks sellist luba kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks kolmandate riikidega, et saavutada tõhus ja siduv käibemaksualane halduskoostöövõrgustik. Komisjon võib teha sellist luba käsitleva ettepaneku 2013. aastaks.

4.2.        Keskpikas perspektiivis võetavad meetmed (2014. aastaks)

4.2.1.     Teabevahetuse täiustamine

21.     Elektroonilise rakenduse väljatöötamine automaatseks teabevahetuseks

Komisjon töötab parajasti välja uusi rakendusi, mille abil saab vahetada direktiivi 2011/16/EL[22] kohaselt automaatselt teavet sellistes küsimustes nagu hüvitised töötajatele, juhtide tasud, elukindlustustooted, pensionid, kinnisomand ja kinnisvaratulu.

Lisaks pakub komisjon selliste tululiikide jaoks, mida ei ole direktiivis täpsustatud, praktilisi lahendusi, mida liikmesriigid võivad soovi korral kasutada direktiivis sätestatud mehhanismidest veelgi suurema kasu saamiseks.

22.     Maksukohustuslasena registreerimise numbri (TIN) kasutamine

Maksukohustuslasena registreerimise numbreid (TIN-numbrid) peetakse parimaks maksumaksjate identifitseerimise vahendiks automaatse teabevahetuse raames. Riiklikud TIN-numbrid on koostatud üksteisest märkimisväärselt erinevate riiklike eeskirjade alusel ja seetõttu on kolmandatel isikutel (finantseerimisasutused, tööandjad jne) keeruline välismaiseid TIN-numbreid õigesti identifitseerida ja registreerida ning maksuhalduritel on keeruline kõnealust teavet teistele maksujurisdiktsioonidele edastada.

ELi TIN-numbrite loomine võib olla parim lahendus liikmesriikide praegustele probleemidele kõigi oma piiriüleseid tehinguid teostavate maksumaksjate nõuetekohasel identifitseerimisel (füüsilised ja juriidilised isikud). Kas see peaks olema ainulaadne ELi number või ELi tunnuskood, mis lisatakse olemasolevatele riiklikele TIN-numbritele, on täiendava uurimise teema, samuti tuleks uurida sidemeid muude olemasolevate ELi registreerimis- ja identifitseerimissüsteemidega.

Kuigi ELi TIN-numbri kontseptsioon on lihtne, on selle rakendamine keeruline ja nõuab järkjärgulist lähenemisviisi. Avalik arutelu algatatakse 2013. aasta märtsiks. Hiljem esitatav õigusakti ettepanek nõuab täiendavaid põhjalikke uuringuid ja liikmesriikide tugevat toetust. Esialgu oleks üks võimalus arendada edasi portaali „TIN on Europa” ja võimaldada kontrollida riiklike TIN-numbrite kehtivust, sidudes nimetatud rakenduse liikmesriikide andmebaasidega.

23.     IT-vahendite ratsionaliseerimine

Komisjon algatab protsessi kogu Euroopas IT-vahendite ratsionaliseerimiseks, et tagada süsteemide suurem tõhusus ja kulutasuvus. Komisjon kaalub nimelt võimalust töötada halduskoostööd toetavate elektrooniliste vahendite jaoks välja keskne IT-lahendus, eesmärgiga vähendada liikmesriikide IT-kulusid ning võimaldada kiiremat ja tõhusamat teabevahetust.

4.2.2.     Maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise suundumuste ja skeemide vastu võitlemine

24.     Suunised rahavoogude jälgimiseks

Võttes arvesse teatavate liikmesriikide kogemusi nimetatud valdkonnas ja juba olemasolevaid rahapesu andmebüroosid, töötab komisjon välja ühise metoodika ja suunised, et parandada maksuhaldurite juurdepääsu rahavoogudega seotud teabele, nt krediitkaartide ja ELi/offshore pangakontode kaudu, hõlbustades seega oluliste tehingute jälgimist.

Esimene eesmärk on juba saavutatud põhjaliku kogemuste vahetamisega seminari Fiscalis raames, mis toimus 2012. aasta oktoobris.

25.     Riskijuhtimise tehnikate, eelkõige nõuetest kinnipidamisega seotud riskide juhtimise tõhustamine

2007. aastal programmi Fiscalis raames asutatud riskijuhtimise platvormiga töötatakse välja nõuetest kinnipidamisega seotud riskide juhtimise strateegiline kava. Strateegilise kava põhieesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid saavutaksid olukorra, kus maksumaksjad täidavad nõudeid tõhusamalt, lihtsustades seega piiriüleste riskide käsitlemist ja pettusevastast võitlust ning soodustades ja tõhustades liikmesriikide vahelist koostööd. Strateegilise kava edukaks rakendamiseks on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid endale kohustuse seda järgida.

Maksuhaldurite ja tolliametite vaheline struktureeritud teabevahetus nõuetele mittevastavuse kindlaksmääramise strateegiate teemal võib laiendada mõlema asutuse teadmisi ja tagada riskianalüüside koordineerituse. Selline teabevahetus kaasataks strateegilise kavaga seotud tegevusse.

26.     Võrgustiku Eurofisc laiendamine otsesele maksustamisele

Võrgustiku Eurofisc abil toimub teabevahetus käibemaksualaste pettusejuhtude korral kiiresti. Sellist suhteliselt uut süsteemi saab laiendada nii, et see täidaks sarnast ülesannet otsese maksustamise valdkonnas, eelkõige selleks, et teha kindlaks ja kiiresti levitada teavet korduvate petuskeemide ja suundumuste ning agressiivse maksuplaneerimise kohta.

Selleks kogub ja hindab komisjon Eurofisci esimesi tulemusi käibemaksu alal ning jätkab seejärel tööd Eurofisci ja selle varajase hoiatamise süsteemi laiendamiseks otseste maksude valdkonnale.

4.2.3.     Maksukuulekuse tõhustamine

27.     Kõikides liikmesriikides ühtse kontaktpunkti lähenemisviisi kehtestamine

Igas liikmesriigis tuleks asutada ühtsed kontaktpunktid, et jagada maksumaksjatele, sealhulgas mitteresidentidele, kõikvõimalikku maksualast teavet ja hõlbustada seega piiriüleseid tehinguid, kõrvaldades maksutõkked ja tagades sel viisil suurema maksukuulekuse. Esimene samm on juba astutud, kuna 2012. aasta detsembris organiseeritakse kõnealusel teemal seminar Fiscalis järelmeetmena piiriüleste olukordade otseseid maksutõkkeid käsitlevale avalikule arutelule, mis toimus 2012. aastal. Komisjon koostab kõnealuse valdkonna ühise metoodika ja suunised.

28.     Stiimulite, sealhulgas vabatahtlike avalikustamisprogrammide väljatöötamine

Komisjon uurib võimalust töötada teavitamismeetmete tõhustamiseks välja ühine metoodika ja suunised, sealhulgas eeltäidetud maksudeklaratsioonide üldine kasutuselevõtt, individuaalsete veebisaitide loomine ning liikmesriikide võimalus teha oma halduskoostöömehhanismid laialdaselt teatavaks, et suurendada maksumaksjate teadlikkust maksuhaldurite suutlikkusest saada teavet teistelt riikidelt.

Komisjon uurib ka võimalust töötada välja stiimulid, soodustades ühise metoodika ja suuniste kaudu vabatahtlikke avalikustamisprogramme, maksumaksjate tehtud vigade parandamist internetis (eriti juhul, kui luuakse individuaalsed veebisaidid) ning maksumaksjate ja maksuhaldurite vaheliste suhete parandamist.

29.     Maksualase veebiportaali väljatöötamine

Komisjon parandab ja laiendab võimaluse korral olemasolevat veebiportaali „Tax on Europa”, et hõlbustada piiriülestes olukordades juurdepääsu usaldusväärsele maksualasele teabele. Maksualase veebiportaali loomisel võiks võtta eeskuju Europa-serveris olevast e-õiguskeskkonna portaalist.

Tegemist on ambitsioonika projektiga, mida tuleks ellu viia järk-järgult ja mille prioriteediks on käibemaks. Esiteks arendatakse seega maksualase veebiportaali käibemaksuga seotud osa, mis sisaldab liikmesriikides kohaldatavaid, arvete esitamist käsitlevaid eeskirju. Veebiportaal kavatsetakse avada liikmesriikidele, kes tahavad avaldada muud liiki teavet (nt maksumäärad). Järgmiseks lisatakse portaali muud maksuküsimused ja eelkõige otsese maksustamisega seotud aspektid.

30.     Haldus- ja kriminaalkaristuste ühtlustamist käsitleva ettepaneku tegemine

Komisjon uurib, kas on võimalik ja teostatav ühtlustada kõikide maksuliikide puhul maksueeskirjade teatavat liiki rikkumiste, sealhulgas haldus- ja kriminaalkaristuste mõisted. Komisjon tegi hiljuti ettepaneku kriminaalõiguse eeskirjade kohta,[23] et tugevdada liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust, ja usub, et seda teemat tuleks täiendavalt uurida ELi kriminaalpoliitika loomist käsitlevate laiemate arutelude raames. On tähtis tagada, et kõnealuses valdkonnas võetud mis tahes meetmed on täielikult integreeritud ELi õiguse muudes valdkondades võetud sarnaste meetmetega komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatises „ELi kriminaalpoliitika suunas: kriminaalõigus Euroopa Liidu poliitika rakendamise teenistuses”[24] sätestatud põhimõtete kohaselt.

31.     ELi maksualase auditeerimise standardfaili väljatöötamine

ELi maksualase auditeerimise standardfaili kasutamine teatavates liikmesriikides juba kasutusel või väljatöötamisel olevate süsteemide alusel hõlbustaks maksukohustuslaste poolset maksude vabatahtlikku tasumist ja lihtsustaks maksuauditite tegemist.

Ühtse nn minikontaktpunkti erikontekstis töötatakse parajasti välja katseprojekti, mis hõlmab telekommunikatsiooni, ringhäälingut ja elektroonilisi teenuseid. Seda tuleks edasi arendada.

4.3.        Pikas perspektiivis võetavad meetmed (pärast 2014. aastat)

Juuniteatises on loetletud rida võimalikke meetmeid, mida nõukogu hinnangul ei tuleks praeguses etapis prioriteetidena edasi arendada. Komisjon leiab siiski, et nimetatud meetmeid tuleks uuesti kaaluda hiljem, mil käesoleva tegevuskava muude, pakilisemate osade rakendamisega on kaugemale jõutud. Kõnealused meetmed on järgmised.

32.     Metoodika, mille alusel pädevatest audiitoritest koosnevad erirühmad viivad läbi ühisauditid

Kõnealune valdkond tuleks uuesti läbi vaadata siis, kui olemasolevate õiguslike vahendite, nagu üheaegsed auditid, kasutamisel on saadud rohkem kogemusi. Selle põhjal oleks võimalik välja töötada ühisauditite metoodika ja suunised. Vajaduse korral võiks komisjon teha mõjuhinnangule tuginedes ettepaneku eri maksuliike hõlmavate ühisauditite ühtse õigusliku aluse kohta.

33.     Riikide andmebaasidele vastastikuse otsese juurdepääsu väljatöötamine

Võttes arvesse käibemaksualaseid kehtivaid sätteid käibemaksuteabe vahetamise süsteemi[25] kohta, analüüsib komisjon otsese maksustamise valdkonnas riikide andmebaasidele otsese juurdepääsu võimaldamise teostatavust. Siiski on oluline saada esmalt kogemusi käibemaksuvaldkonnas vastastikuse otsese juurdepääsu kohaldamisest.

34.     Kõiki makse hõlmavat halduskoostööd käsitleva ühtse õigusakti väljatöötamine

Kuna eri maksuvaldkondade vahelises halduskoostöös on teatavaid ühisjooni, uurib komisjon kõiki makse hõlmava halduskoostöö alase ühtse õigusakti väljatöötamise teostatavust õiguslikust ja praktilisest vaatenurgast. Kõnealune õigusakt asendaks neli praegu kehtivat õigusakti. Seda tehakse mõne aja möödudes võtmaks arvesse, et nii kõik otsese ja kaudse maksustamise valdkonna halduskoostööd kui ka maksude sissenõudmist käsitlevad kehtivad õiguslikud alused tunnistati hiljaaegu kehtetuks ja asendati uute seadusandlike algatustega[26].

5.           Järeldused

Maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine on mitmetahulised probleemid, mis vajavad kooskõlastatud ja laiahaardelist lahendust. Kiiret tähelepanu nõuab ka agressiivse maksuplaneerimise küsimus. Need on kogu maailma hõlmavad probleemid, mida ükski liikmesriik ei suuda lahendada üksinda.

Käesolevas tegevuskavas määratakse kindlaks rida konkreetseid meetmeid, mida võidakse välja töötada nüüd ja järgmistel aastatel. Tegevuskavaga antakse ühtlasi üldine panus laiemasse rahvusvahelisse maksualasesse arutellu[27] ja selle eesmärk on toetada G20 ja G8 riike nende kestvas töös nimetatud valdkonnas[28]. Komisjon usub, et nimetatud meetmete koosmõju võib pakkuda kõikehõlmava ja tõhusa lahenduse paljudele maksupettustest ja maksudest kõrvalehoidumisest tulenevatele probleemidele ning aidata seega kaasa liikmesriikide maksusüsteemide õigluse suurendamisele, vajalike maksutulude tagamisele ja siseturu nõuetekohase toimimise parandamisele.

Komisjon võtab käesolevas tegevuskavas kirjeldatud meetmete korrektse rakendamise tagamiseks kasutusele asjakohase järelevalvesüsteemi ja tulemustabelid, mis hõlmavad eelkõige üksikasjalikel küsimustikel põhinevaid regulaarseid arvamusvahetusi asjaomastes komiteedes ja töörühmades.

[1]               COM(2012) 351 final, 27.6.2012, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule konkreetsete viiside kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, sealhulgas seoses kolmandate riikidega.

[2]               Riigipõhised soovitused on esitatud Bulgaariale, Küprosele, Tšehhi Vabariigile, Eestile, Ungarile, Itaaliale, Leedule, Maltale, Poolale ja Slovakkiale. Liikmesriikidel, kes saavad praegu finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) või aluslepingu artikli 143 alusel, on soovitatud rakendada meetmed, mis on sätestatud nende asjaomastes rakendusotsustes ning mida on täpsustatud vastastikuse mõistmise memorandumites ja võimalikes hilisemates lisades. See puudutab Kreekat, Iirimaad, Portugali ja Rumeeniat.

[3]               Nõukogu 2011. aasta detsembri järeldused (dok 9586/12 - FISC 63 OC 213).

[4]               ECOFINi maksuküsimusi käsitlev aruanne Euroopa Ülemkogule, 4.12.2012 (dok 16327/12 – FISC 166 – ECOFIN 949), ja nõukogu järeldused komisjoni teatise kohta, 13.11.2012 (dok 16051/12 – PRESSE 465 – PR CO 60).

[5]               Nõukogu direktiiv 2010/24/EL, 16. märts 2010, vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1); nõukogu määrus (EL) nr 904/2010, 7. oktoober 2010, halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1); nõukogu direktiiv 2011/16/EL, 15. veebruar 2011, maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1); nõukogu määrus (EL) nr 389/2012, 2. mai 2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004 (ELT L 121, 8.5.2012, lk 1).

[6]               KOM(2008) 727 (lõplik), 13.11.2008.

[7]               KOM (2009) 644 (lõplik), 23.11.2009, ja KOM (2009) 648 (lõplik), 23.11.2009.

[8]               COM(2012) 428 final, 31.7.2012.

[9]               KOM(2009) 511 (lõplik), 29.9.2009.

[10]             Nõukogu direktiiv 2010/23/EL, 16. märts 2010, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses pöördmaksustamise valikulise ja ajutise kohaldamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes (ELT L 72, 20.3.2010, lk 1).

[11]             Komisjoni otsus (2012/C198/05), 3. juuli 2012, ELi käibemaksufoorumi asutamise kohta.

[12]             Teatis ELi uuendatud strateegia kohta aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas – KOM(2011) 681 (lõplik), 25.10.2011.

[13]             EÜT C 2, 6.1.1998, lk 2.

[14]             2012. aasta majanduskasvu analüüsi lisa „Majanduskasvu toetav liikmesriikide maksupoliitika ja maksude parem koordineerimine ELis”, KOM(2011) 815 (lõplik), kd 5/5 – IV lisa, punkt 3.1.

[15]             EÜT C 99, 1.4.1999, lk 1.

[16]             Sellega seoses viidatakse punktile 4.1.1.

[17]             KOM(2010) 163 (lõplik), 21.4.2010.

[18]             Komisjoni määrus (EÜ) nr 3199/93, 22. november 1993, aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 288, 23.22.1993, lk 12).

[19]             Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, 30. november 2011, eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8).

[20]             EL osaleb aktiivselt muudes rahvusvahelistes foorumites, näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organisation for Economic and Co-operation Development – OECD), maksuhalduse rahvusvaheline organisatsioon (International Organisation for Tax Administration – IOTA), üleameerikaline maksuhaldurite keskus (Inter American Center of Tax Administrations – CIAT), rahvusvaheline maksu dialoog (International Tax Dialogue – ITD), rahvusvaheline maksukokkulepe (International Tax Compact – ITC) ja Aafrika maksuhalduse foorum (African Tax Administration Forum – ATAF).

[21]             Nõukogu direktiiv 2011/16/EL, 15. veebruar 2011, maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

[22]             Nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõige 1.

[23]             Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, COM(2012) 363/2, 11.7.2012.

[24]             KOM(2011) 573 (lõplik), 20.9.2011.

[25]             Nõukogu määrus nr 904/2010/EL.

[26]             Nõukogu direktiiv 2010/24/EL, 16. märts 2010, vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1); nõukogu määrus (EL) nr 904/2010, 7. oktoober 2010, halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1); nõukogu direktiiv 2011/16/EL, 15. veebruar 2011, maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1); nõukogu määrus (EL) nr 389/2012, 2. mai 2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004 (ELT L 121, 8.5.2012, lk 1).

[27]             Vt nt Ühendkuningriigi ja Saksamaa ühisavaldus, 5.11.2012, milles kutsutakse üles tegutsema rahvusvahelisel tasandil maksunõuete tugevdamiseks, http://www.hm-treasury.gov.uk/chx_statement_051112.htm.

[28]             Vt G20 juhtide avaldus, 19. juuni 2012, Los Cabos. „Me kordame, et on vaja vältida maksubaasi nõrgestamist ja kasumi ülekandmist ning jälgime tähelepanelikult OECD tegevust kõnealuses valdkonnas”.