52012DC0339

SISUKORD

1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 3

2........... Taust.............................................................................................................................. 4

2.1........ Areng 2011. aastal......................................................................................................... 4

2.2........ Makromajandusliku finantsabi raammäärus...................................................................... 5

3........... 2011 aastal antud makromajanduslik finantsabi................................................................ 6

3.1........ Ülevaade........................................................................................................................ 6

3.2........ 2011. aastal abisaavates riikides rakendatud abikavad..................................................... 6

3.2.1..... Lääne-Balkani riigid........................................................................................................ 6

3.2.1.1.. Bosnia ja Hertsegoviina................................................................................................... 6

3.2.1.2.. Serbia............................................................................................................................ 7

3.2.2..... Idapoolsed naaberriigid................................................................................................... 7

3.2.2.1.. Armeenia........................................................................................................................ 7

3.2.2.2.. Gruusia........................................................................................................................... 8

3.2.2.3.. Moldova Vabariik.......................................................................................................... 8

3.2.2.4.. Ukraina.......................................................................................................................... 9

3.2.3..... Kesk-Aasia.................................................................................................................. 10

3.2.3.1.. Kirgiisi Vabariik............................................................................................................ 10

4........... Makromajandusliku finantsabi otstarbeka kasutamise tagamine: tegevushinnangud, riiklike kulutuste ja finantsaruandluse uurimised ning järelhindamised............................................................ 11

4.1........ Tegevushinnangud......................................................................................................... 11

4.2........ Riiklike kulutuste ja finantsaruandluse hindamised........................................................... 11

4.3........ Järelhindamised............................................................................................................ 11

5........... Abitaotlused ning komisjoni tulevased ettepanekud Eelarveliste vahendite seis................ 12

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

2011. aastal kolmandatele riikidele osutatud makromajandusliku finantsabi rakendamise kohta

1.1.        Sissejuhatus

Käesolevas aruandes esitatakse üldülevaade kolmandatele riikidele antava ELi makromajandusliku finantsabi rakendamisest aastal 2011. Selles kirjeldatakse üldist olukorda, mille taustal makromajanduslikku finantsabi on heaks kiidetud ja rakendatud, käsitletakse muu hulgas viimaseid programme ELi naaberriikides, antakse lühike ülevaade võimalike tulevaste programmide ja nende mõju kohta eelarvele ning esitatakse üldstatistikat viimase kümne aasta jooksul antud makromajandusliku finantsabi kohta.

Makromajanduslik finantsabi, mis on osa ELi välisabiraamistikust, on kavandatud ELi lähedal asuvate riikide jaoks ning see võimaldab rahuldada erakorralisi välisfinantseerimisvajadusi maksebilansi tasakaalustamise toetuse vormis. Selle eesmärk on tugevdada makromajanduslikku ja finantsstabiilsust kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning Euroopa Liidu naaberriikides ning soodustada asjakohaste struktuurireformide rakendamist. Sellega täiendatakse koos Rahvusvahelise Valuutafondiga loodud kohaldamis- ja reformiprogrammi, mille olemasolu on ka makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks. Makromajanduslik finantsabi antakse kas laenuna, mille jaoks komisjon laenab rahalisi vahendeid kapitaliturgudelt ning laenab need abisaavale riigile edasi ja/või konkreetset olukorda arvestades toetusena, mida rahastatakse ELi eelarvest.

Aastat 2011 iseloomustab varem alustatud makromajandusliku finantsabi toimingute jätkuv rakendamine, ühtegi uut makromajandusliku finantsabi programmi nõukogu ja parlament heaks ei kiitnud. Juulis 2011 tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus makromajandusliku finantsabi raammäärus ning komisjonis ja parlamendis algasid selleteemalised arutelud. Arutelude tulemustel on oluline roll selles, milline tulevik on makromajanduslikul finantsabil kui strateegilisel erakorralisel abi andmise vahendil, mis aitab stabiliseerida ELi lähedal asuvate riikide majandust. Kaasseadusandjate otsus raammääruse kohta peaks valmima 2012. aasta teises pooles või 2013. aastal.

Samuti käsitletakse ühes aruande osas makromajanduslikku finantsabi saavates riikides läbi viidud tegevushinnanguid, riiklike kulutuste ja finantsaruandluse kontrolluuringuid ning järelhindamisi. 2011. aastal viis komisjon nõustajate toel lõpule kaks tegevushinnangut ja tegi makromajanduslikku finantsabi saavates riikides kaks riiklike kulutuste ja finantsaruandluse kontrolluuringut. Samuti alustas komisjon kolm järelhindamist lõpetatud makromajandusliku finantsabi programmide kohta.

Aruanne sisaldab ka teavet uute makromajandusliku finantsabi taotluste kohta ja komisjonis praegu ettevalmistamisel olevate võimalike uute makromajandusliku finantsabi alaste ettepanekute kohta, samuti taotluste ja ettepanekute nende eelarvemõju kohta.

Käesolev aruanne on koostatud vastavalt nõukogu ning nõukogu ja parlamendi ühistele makromajandusliku finantsabiga seotud otsustele. Selles järgitakse eelnevatel aastatel esitatud aruannete malli. Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument (SWD(2012) 181 final), milles kirjeldatakse ja analüüsitakse täpsemalt konkreetsete makromajandusliku finantsabi programmide makromajanduslikku konteksti ja rakendamist.

2.2.        Taust

2.1.2.1.  Areng 2011. aastal

2008.−2009. aasta ülemaailmne majandus- ja finantskriis avaldas tugevat mõju tärkava turumajandusega riikidele ELi naabruses, millega kaasnes ELile laekuvate finantstoetuste, sealhulgas makromajandusliku finantsabi taotluste laine. 2009. aasta lõpus võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse niisuguse toetuse andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale, Serbiale, Armeeniale ja Gruusiale ning varem heaks kiidetud makromajanduslikku finantsabi Kosovole* pikendati 2009. aastal ühe aasta võrra. ELi seadusandjad otsustasid 2010. aastal – sedapuhku nõukogu ja parlament ühiselt pärast Lissaboni lepingu jõustumist – anda makromajanduslikku finantsabi veel Ukrainale ja Moldova Vabariigile. Gruusia ja Kosovo programmid lõppesid 2010. aastal. Aastal 2011 ja 2012. aasta algul viis komisjon lõpule finantsabi programmi rakendamise Serbias, Armeenias ja Moldovas ning jätkas ettevalmistusi programmi täitmiseks Bosnias ja Hertsegoviinas ning Ukrainas.

2010. aastal ja mingil määral ka 2011. aasta esimeses pooles paranes üldine majandusolukord märgatavalt ja see vähendas mõnevõrra survet selliste riikide maksebilansile, kes võiksid taotleda makromajanduslikku finantsabi. Seetõttu võttis komisjon 2011. aastal vastu vaid kaks uut ettepanekut abi andmise kohta, üks Gruusiale (jaanuaris 2011), teine Kirgiisi Vabariigile (detsembris 2011). Need ettepanekud on sellest ajast alates parlamendis ja nõukogus arutlusel. Otsustamisprotsess on viibinud, sest kaasseadusandjad on eri arvamusel selles suhtes, milline peaks olema õiguslikult kohane menetlus, mille alusel tuleks konsulteerida liikmesriikide komiteega makromajandusliku finantsabi programmi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi asjus.

2011. aasta teises pooles muutus olukord ülemaailmsetel finantsturgudel oluliselt keerulisemaks, mille põhjuseks oli valitsemissektori võlakriis. Araabia kevad ning sellele järgnenud murrangulised poliitilised ja majanduslikud sündmused Vahemere piirkonna Araabia partnerriikides[1] survestasid veelgi nende riikide eelarvet ja välispositsioone. Tõenäoliselt suurendavad need arengusuunad 2012. aastal nõudlust makromajandusliku finantsabi järele. Esimesena esitas Egiptuse valitsus veebruaris 2012 uue taotluse, et käivitada makromajandusliku finantsabi programm 500 miljoni euro ulatuses. Komisjon hindab praegu koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga Egiptuse vajadust täiendava välisrahastuse järele ning teeb vajaduse korral ettepaneku anda riigile makromajanduslikku finantsabi.

2.2.2.2.  Makromajandusliku finantsabi raammäärus

Juba aastal 2003 juhtis Euroopa Parlament tähelepanu, et makromajandusliku finantsabi andmisel on üheks põhipuuduseks menetluse aeglus: otsuse makromajandusliku finantsabi andmise kohta pidi vastu võtma nõukogu pärast konsulteerimist parlamendiga igal konkreetsel juhul eraldi. Parlament rõhutas muu hulgas, et makromajanduslik finantsabi tervikuna peab tuginema läbipaistvale õiguslikule alusele. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009. aastal on makromajandusliku finantsabi programme käsitlevad seadusandlikud otsused vastu võtnud parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt (kaasotsustamismenetlus), mille tulemuseks on üsna pikaajaline otsustamisprotsess. See on suurendanud vajadust lihtsustada makromajandusliku finantsabi alaste otsuste vastuvõtmise menetlust. Nagu finants- ja võlakriis näitas, on makromajanduslike ja rahanduslike hädaolukordade efektiivseks lahendamiseks tarvis ka kriisidele reageerimise menetlust, mida saaks rakendada kiiresti ja tõhusalt.

Sellega seoses võttis komisjon 4. juulil 2011 vastu ettepaneku raammääruse kohta[2]. Ettepaneku peaeesmärgid: i) parandada makromajandusliku finantsabi andmist kiirema ja tõhusama otsuste tegemise protsessi abil; ii) ühtlustada otsuste tegemise protsessi muude vahendite omaga, peamiselt välissuhetega seotud vahendite otsustusprotsessidega; iii) muuta ametlikuks kõnealust vahendit käsitlevad eeskirjad ja anda osa vastutusest nende eest Euroopa Parlamendile; iv) ajakohastada ja lihtsustada mõned eeskirjad.

Ettepaneku peamised punktid on järgmised: i) makromajandusliku finantsabi andmise otsuse peab tegema komisjon rakendusakti kaudu liikmesriikide komitee kontrolli all; ii) mitmes nõukogu järelduses sätestatud Genvali kriteeriumid, mida toetatakse ka Euroopa Parlamendi 2002. aasta resolutsioonis, tuleks üle kinnitada määrusega, et muuta need õiguslikult siduvaks, iii) mõned kriteeriumid tuleks ajakohastada või selgemaks muuta, eelkõige need, mis on seotud makromajandusliku finantsabi künnisega, arvestades maksebilansi puudujääki, abikõlblikkuse geograafilisi tingimusi (et ametlikult kinnitada ELi naabruspoliitika rakendamist seoses makromajandusliku finantsabiga) ja seda, kas makromajanduslikku finantsabi antakse toetuse või laenu vormis.

Arutelud toimusid nii nõukogus kui ka parlamendis. Nõukogu lõpetas oma esimeste järelduste sõnastamise 2011. aasta detsembris (nn üldises lähenemisviisis). Parlament tellis uuringu makromajandusliku finantsabi tõhususe kohta ja arutas 2012. aasta algul komisjoni ettepanekut käsitlevat aruannet rahvusvahelise kaubanduse komisjonis. Oodatavalt tehakse otsus ettepaneku kohta 2012. aasta teises pooles või 2013. aastal.

3.3.        2011 aastal antud makromajanduslik finantsabi

3.1.3.1.  Ülevaade

2009. aastal vastu võetud makromajandusliku finantsabi programm Serbiale viidi 2011. aastal lõpule. 100 miljoni euro suuruse laenu esimene osamakse tehti Serbia ametivõimudele 2011. aasta juulis. Sellega makromajandusliku finantsabi programm ka lõppes, sest teine sama suur osamakse peatati. Põhjuseks oli asjaolu, et Serbia välisfinantseerimisevajadused olid kahanenud ja ta oli otsustanud mitte kasutada täies mahus Rahvusvahelise Valuutafondi kavakohaseid väljamakseid. Armeenia makromajandusliku finantsabi programmi rakendamiseks kirjutati vastastikuse mõistmise memorandumile alla 2011. aasta veebruaris ning esimene osamakse 14 miljoni euro suuruse toetusena ja 26 miljoni euro suuruse laenuna tehti juulis 2011. Teine osamakse 21 miljoni euro suuruse toetuse ja 39 miljoni euro suuruse laenu ulatuses lepiti kokku detsembris. Toetusemakse tehti 27. detsembril 2011 ning laenumakse 9. veebruaril 2012.

Septembris 2011 tegi komisjon Moldovale makromajandusliku finantsabi raames teise osamakse 20 miljoni euro suuruse toetuse vormis. Kolmandat osamakset ei saadud teha enne 2011. aasta lõppu, nagu oli algselt kavandatud, kuna mitmed tingimused olid jäänud täitmata. Osamakse tehti lõpuks 2012. aasta aprilli alguses. 2010. aastal heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi rakendamine Ukrainas, mis koos eelmisest, 2002. aastal heaks kiidetud programmist üle jäänud vahenditega moodustas 610 miljoni euro suuruse laenu, lükkus taas edasi kokkuleppe puudumise tõttu Ukraina ametivõimudega vastastikuse mõistmise memorandumi teatud tingimuste suhtes. 2009. aastal heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi programmi esimene osamakse Bosniale ja Hertsegoviinale 100 miljoni euro suuruse laenuna jäeti 2011. aastal tegemata esimese osamakse ühe tingimuse täitmata jätmise tõttu.

Komisjon esitas 2011. aastal kaasseadusandjatele kaks ametlikku ettepanekut uute makromajandusliku finantsabi programmide kohta: ettepanek suurendada makromajanduslikku finantsabi Gruusiale 23 miljoni euro suuruse toetuse ja 23 miljoni euro suuruse laenu ulatuses, vastu võetud 13. jaanuaril 2011; ettepanek suurendada erakorralist makromajanduslikku finantsabi Kirgiisi Vabariigile 15 miljoni euro suuruse toetuse ja 15 miljoni euro suuruse laenu ulatuses, vastu võetud 20. detsembril 2011. Need ettepanekud on sellest ajast alates parlamendis ja nõukogus arutlusel. Kaasseadusandjate otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale on viibinud eespool nimetatud õiguslikku laadi vaidlusküsimuse tõttu.

3.2.3.2.  2011. aastal abisaavates riikides rakendatud abikavad

3.2.1.3.2.1.      Lääne-Balkani riigid

3.2.1.1.3.2.1.1.            Bosnia ja Hertsegoviina

Bosniale ja Hertsegoviinale laenuna antava 100 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks 2009. aastal (nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/891/EÜ). Vastav vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping kirjutati alla novembris 2010, kuid osalt seetõttu, et pärast üldisi valimisi oktoobris 2010 võttis valitsuse moodustamine aega, ratifitseeris Bosnia presidentuur laenulepingu alles augustis 2011. 2011. aastal makromajanduslikku finantsabi välja ei makstud, kuna kõik esimese osamaksega seotud ja vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud tingimused ei olnud täidetud. Rahvusvahelise Valuutafondi tugilaen ei ole tegelikult toiminud alates 2010. aasta oktoobrist. Mõningaid edusamme on siiski saavutatud makromajandusliku finantsabi poliitiliste tingimuste täitmisel, mis on seotud riigi rahanduse juhtimisega. Niipea kui Rahvusvahelise Valuutafondi programmid jälle täielikult toimivad ja kõiki vastastikuse mõistmise memorandumis ette nähtud poliitilisi tingimusi täidetakse, tehakse makromajandusliku finantsabi väljamakse.

2010. aastal oli majanduskasv väga väike (0,7 %). 2011. aastal kasv veidi kiirenes, jõudes 1,6 %ni. Selle põhjuseks oli suurem ekspordimaht ja pisut kasvanud sisenõudlus. 2011. aastal toimus veel mõningane eelarve konsolideerimine, vaatamata riigi rahanduse jätkuvalt halvale olukorrale. Maksebilansi tasakaalustamatus on taas kasvamas ning jooksevkonto puudujääk ulatub 8,7 %ni SKPst.

3.2.1.2.3.2.1.2.            Serbia

Nõukogu otsusega 2009/892/EÜ eraldati Serbiale makromajandusliku finantsabi raames 200 miljoni euro suurune laen, arvestades ülemaailmse kriisi kahjulikke mõjusid. Kõnealuse abi eesmärk oli täiendada rahvusvaheliste finantseerimisasutuste antavaid ressursse, mis aitaks valitsusel vähendada välisrahastuse puudujääki. Arvestades Serbia majanduse järkjärgulist taastumist, väiksemat välisfinantseerimise vajadust ning Rahvusvahelise Valuutafondi abi vähenemist poole võrra, otsustas Euroopa Komisjon saada olevast makromajanduslikust finantsabist välja maksta üksnes poole − 100 miljonit eurot. Väljamakse tehti 12. juulil 2011, millega viidi kõnealune makromajanduslik programm lõpule. Makromajandusliku finantsabi tingimuste kaudu toetati riigi rahanduse juhtimise põhjalikku reformimist, eriti kvantitatiivsete maksueeskirjade ja uute sätete kehtestamisega avaliku sektori sisefinantskontrolli valdkonnas.

Majanduse elavnemine jätkus 2011. aastal, SKP kasv oli 1,6 %, mis tulenes investeeringute suurenemisest. Aasta teises pooles sattus majanduskasv siiski tugeva surve alla keerulise ülemaailmse majanduskeskkonna tõttu. Ekspordi kasvu aeglustumise tingimustes suurenes jooksevkonto puudujääk ligikaudu 9,5 %ni SKPst. Eelarve puudujääk lähenes 5 %-le SKPst, mis oli esialgselt plaanitust kõrgem peamiselt tulupuudujäägi tõttu.

3.2.2.3.2.2.      Idapoolsed naaberriigid

3.2.2.1.3.2.2.1.            Armeenia

2010. aasta lõpus jõudsid komisjon ja Armeenia ametivõimud kokkuleppele 100 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi tingimuste suhtes (35 miljonit toetusena ja 65 miljonit laenuna), mille kohta võeti vastu otsus 2009. aasta novembris. Vastastikuse mõistmise memorandumile ning laenu- ja toetuslepingule kirjutati alla veebruaris 2011 ning Armeenia ametivõimud ratifitseerisid selle mais 2011. Esimene, 40 miljoni euro suurune osamakse tehti juunis 2011 ning teise, 60 miljoni euro suuruse osamakse toetuse osa tehti kättesaadavaks detsembris 2011 ja laenu osa veebruaris 2012.

2011. aastal Armeenia majanduse taastumine jätkus. Reaalne SKP kasvas 4,6 % tänu remiteerimise ja ekspordi kasvule. Kuid investeeringute juurdevool vähenes. Vaatamata jooksevkonto puudujäägi vähenemisele 14,7 %-lt SKPst 2010. aastal 10.9 %ni SKPst 2011. aastal, pidid välisfinantseerimisvajadusi suures osas katma välispartnerid. 2011. aastal alustas Armeenia uue kolme aastase (2011−2013) majanduse stabiliseerimise programmi rakendamist, mida teiste hulgas toetas Rahvusvaheline Valuutafond laiendatud rahastamisvahendi (EFF) ja laiendatud laenuvahendi (ECF) kaudu 278 miljoni euroga. Detsembris 2011 lõpetas Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus programmi raames kolmanda auditi Armeenia majandustegevuse kohta, mis võimaldas ametivõimudel täiendavalt saada 36,2 miljonit SDRi (ligikaudu 42 miljonit eurot). Makromajandusliku finantsabi tingimused toetasid reformide edendamist riigivõla, pensionide, maksu- ja tolliameti, riigi rahanduse juhtimise ja maksupoliitika valdkonnas.

3.2.2.2.3.2.2.2.            Gruusia

Pärast Gruusia 2008. aasta augustis toimunud konflikti Venemaaga lubati 2008. aasta oktoobris Brüsselis toimunud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil anda Gruusia majanduse elavdamise toetamiseks kuni 500 miljoni euro suurune ulatuslik ELi pakett. Pakett hõlmas kahte võimalikku makromajandusliku finantsabi programmi, kumbki summas 46 miljonit eurot. Esimene osa rakendati edukalt 2009.–2010. aastal. Teise osa jaoks võttis komisjon 13. jaanuaril 2011 vastu ettepaneku anda Gruusiale täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

Euroopa Parlamendi täiskogu hääletas ettepaneku üle 10. mail 2011 ja võttis vastu seadusandliku resolutsiooni koos mõne muudatusettepanekuga, mille eesmärk oli eelkõige võtta arvesse komiteemenetlust käsitleva uue määruse jõustumist 2011. aasta märtsis[3]. Euroopa Parlamendi seisukoha vastuvõtmisest alates ei ole nõukogu ja Euroopa Parlamendi institutsioonidevahelised arutelud tulemusi andnud. Parlament oli seisukohal, et vastastikuse mõistmise memorandumi suhtes tuleb kasutada nõuandemenetlust liikmesriikide komitees, ent nõukogu nõudis põhimõtteliselt kontrollimenetluse kohaldamist.

Reaalne SKP kasvas 2010. aastal 6,3 % ja 2011. aastal 7 %, kuid aastaks 2012 ennustatakse kasvu kerget aeglustumist keerulise ülemaailmse majanduskeskkonna tõttu. Rahvusvahelise Valuutafondi tugilaen kestis 2008. aasta septembrist 2011. aasta juunini. Laen toetas eelarve konsolideerimist, struktuurireformide edendamist ja majanduskasvu taastamist. Alates 2010. aasta juulist käsitlesid ametivõimud eraldisi ettevaatusabinõuna ja viimast makset ei taotletud. Vaatamata sellele, et alates 2009. aastast on olukord paranenud, on Gruusia maksebilanss jätkuvalt haavatav, jooksevkonto puudujääk on suur − 11,7 % SKPst aastal 2011, välismaised otseinvesteeringud jäävad oluliselt allapoole 2008. aasta konflikti eelset taset ning aastateks 2013−2014 on ette näha suuri välisvõlakohustusi. Ametivõimud leppisid märtsis 2012 Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku uues ennetavat laadi kaheaastases programmis. Kuna ELi makromajandusliku finantsabi aktiveerimise eeltingimuseks on Rahvusvahelise Valuutafondi makseprogrammi olemasolu, siis tõenäoliselt kasutatakse Rahvusvahelise Valuutafondi vahendeid programmi kestuse ajal, arvestades keerulist ülemaailmset majanduskeskkonda.

3.2.2.3.3.2.2.3.            Moldova Vabariik

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 20. oktoobril 2010 vastu otsuse makromajandusliku finantsabi andmiseks Moldova Vabariigile 90 miljoni euro ulatuses toetusena, mis tehti kolme osamaksena 2010. ja 2011. aastal (otsus nr 938/2010/EL). Abi laiendati majandusprogrammi raames, mida toetas 2010. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse heaks kiidetud laiendatud laenu- ja rahastamisvahendite kolmeaastane kokkulepe. Pärast vastastikuse mõistmise memorandumi üle kokkuleppe saavutamist tegi komisjon juba detsembris 2010 esimese osamakse 40 miljoni euro ulatuses. Teine, 20 miljoni euro suurune osamakse tehti septembris 2011, pärast seda, kui komisjon oli juunis hinnanud tingimustele vastavust. Makromajandusliku finantsabi kolmandat osamakset ei saadud teha enne 2011. aasta lõppu, nagu algselt kavandati, sest kolmanda osamakse tingimustele vastavust peeti ebapiisavaks. Pärast Moldova ametivõimude edusamme reformide rakendamisel leiti komisjoni 2012. aasta veebruari uues hinnangus siiski, et tingimustele vastavus on saavutanud rahuldava taseme, mis lubas komisjonil teha makromajandusliku finantsabi kolmanda ja viimase osamakse 30 miljoni euro ulatuses aprillis 2012.

Majandus toibus pärast 2009. aasta ränka langust ning taastus kiiresti 2010. ja 2011. aastal. Väliste majandustingimuste halvenemine viis aga majandustegevuse aeglustumiseni 2011. aasta neljandas kvartalis. 2012. aastal aeglustumine tõenäoliselt jätkub. Rahvusvahelise Valuutafondi programmi rakendamine toimus plaanipäraselt ning rahvusvaheline doonorabi, sealhulgas ELi makromajanduslik finantsabi aitas säilitada makromajanduslikku stabiilsust ja toetas valitsuse reformikava. Moldova on algatanud ulatusliku eelarve konsolideerimise, vähendades eelarve puudujääki 6,3 %-lt SKPst 2009. aastal 2,4 %ni SKPst 2011. aastal ning 2012. aastal on kavas seda veel vähendada 0,9 %ni SKPst, eelkõige avaliku sektori kulutuste vähendamise abil. Makromajandusliku finantsabi tingimused toetavad reformide edendamist eelarve koostamise ja täitmise, riigi rahanduse optimeerimise ja riigivõla haldamise, finantsstabiilsuse ja rahandussektori reformi, riigihangete ja keskpanka käsitlevate õigusaktide valdkonnas.

3.2.2.4.3.2.2.4.            Ukraina

ELi kaasseadusandjad võtsid 2010. aasta juulis vastu otsuse anda Ukrainale makromajanduslikku finantsabi 500 miljonit eurot (7. juuli 2010. aasta otsus 388/2010/EL). Koos 2002. aasta makromajandusliku finantsabi otsuse (nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus 2002/639/EÜ) alusel üle jäänud 110 miljoni euroga võimaldab see anda makromajanduslikku finantsabi kuni 610 miljoni euro ulatuses. Kuid läbirääkimised finantsabi väljamaksmise poliitiliste tingimuste üle, mis hõlmavad meetmeid riigi rahanduse juhtimise, maksude ja tollilõivude haldamise ning energiasektori reformimise ja finantssektori reguleerimise valdkonnas, ei ole veel lõpule viidud. Edusamme on küll tehtud sellise vastastikuse mõistmise memorandumi koostamisel, mis on vastuvõetav mõlemale lepinguosalisele, kuid erimeelsusi mõnede põhiküsimuste puhul, sealhulgas Ukraina Kontrollikoja (riigi juhtiv kontrolliasutus) volituste suhtes, ei ole suudetud ületada. Kuna vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping ei ole allkirjastatud, siis 2011. aastal väljamakseid ei tehtud.

Ukraina majanduse elavnemine jätkus 2011. aastal, majanduskasv oli üsna hoogne ning inflatsioon enamasti kontrolli all. Alates 2011. aasta keskpaigast on maksebilansi suundumused liikunud selgelt halvemuse poole, mis kohustab Ukraina riigipanka kulutama augustist detsembrini oma reservidest 6,2 miljardit USA dollarit vahetuskursi kaitsmisele. Rahvusvahelise Valuutafondi toetuskava 15 miljardi USA dollari ulatuses kaldus 2011. aastal kavandatust kõrvale, sest eelarve suhtes valitsesid lahkarvamused ja tugilaenuga seoses kokku lepitud struktuurireformide vallas – sealhulgas gaasi- ja küttetariifide kohandamine – ei saavutatud edu. Energiatariifide kohandamisega viivitamine on tõsine oht eelarveseisundile. Kuna 2011. aastal ei tehtud ühtegi ametlikku välise finantsabi väljamakset ja pangad vähendasid oma riskile avatud positsioone, siis on juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele muutunud raskemaks. Samal ajal on edusammud struktuurireformide vallas olnud aeglased. 2010. aastal riigihanke ja gaasialaste õigusaktide ning 2011. aastal pensionireformi vastuvõtmine oli küll sammuks õiges suunas, kuid mõningatel juhtudel on rakendamine olnud vaevaline ning riigihankeseadust on nõrgestanud hilisemad muudatused. Eriti pettumust valmistav on olnud areng riigi rahanduse juhtimises ning Ukraina ärikeskkond on endiselt vilets, mida väljendab riigi suur langus 2011. aastal Maailmapanga äritegevuse lihtsust hindavas edetabelis ning Transparency Internationali korruptsiooniindeksi kasv[4].

3.2.3.3.2.3.      Kesk-Aasia

3.2.3.1.3.2.3.1.            Kirgiisi Vabariik

20. detsembril 2011 esitas komisjon parlamendile ja nõukogule ettepaneku Kirgiisi Vabariigile erandkorras makromajandusliku finantsabi andmiseks. 2010. aastal Kirgiisi Vabariigi majanduskasv järsult vähenes ning välispositsioon halvenes välisvapustuste, sisepoliitiliste ja etniliste konfliktide tõttu, mis põhjustasid olulise välisrahastamise puudujäägi. 2010. aasta juulis toimunud rahvusvahelisel doonorriikide konverentsil lubas EL toetada Kirgiisi majanduse taastamist pärast etniliste konfliktide lõppemist. Juunis 2011 leppis Rahvusvaheline Valuutafond Kirgiisi võimudega kokku kolmeaastase programmi suhtes, mida toetavad laiendatud laenuvahendid. Välispositsioon jäi aga endiselt ebakindlaks ning Rahvusvaheline Valuutafond ja komisjon kinnitasid välisrahastamise olulist puudujääki aastatel 2011−2013. Erandkorras (st väljaspool makromajandusliku finantsabi tavalist geograafilist ulatust) antavat makromajanduslikku finantsabi õigustati riigis hoogsalt toimuvate demokraatiat pooldavate poliitiliste ja majandusreformidega ning paiknemisega ELile majanduslikult ja poliitiliselt olulises piirkonnas. Ettepanek on praegu seadusandliku kaasotsustamismenetluse raames arutusel parlamendis ja nõukogus.

2011. aastal tõusis majanduskasv 5,7 %ni pärast 2009. ja 2010. aasta järsku langust ning maksebilansi puudujääk vähenes hinnanguliselt 3,1 %-le SKPst, mida toetasid suuremahuline remiteerimine ja kulla kõrge ekspordihind. Keeruline ülemaailmne majanduskeskkond avaldas 2011. aasta viimastel kuudel negatiivset mõju remiteerimisele ja ekspordile. Aastainflatsioon, mis oli 2011. aasta keskpaigas 20 %, vähenes 2011. aasta lõpuks 5,7 %-le. Valitsusel õnnestus saavutada 2011. aasta eelarve eesmärgid. Kõrgõzstani ametivõimud täitsid ka Rahvusvahelise Valuutafondi laiendatud laenuvahendite programmi kõik 2011. aasta lõpuks kokku lepitud eesmärgid.

4.4.        Makromajandusliku finantsabi otstarbeka kasutamise tagamine: tegevushinnangud, riiklike kulutuste ja finantsaruandluse uurimised ning järelhindamised

4.1.4.1.  Tegevushinnangud

Kooskõlas ELi finantsmääruse nõuetega, mille kohaselt tuleb enne abisaavatele riikidele toetuste välja maksmist teha neis riikides kontroll, viib komisjon väliste nõustajate abiga läbi tegevushinnangu, et olla põhjendatult kindel, et haldusmenetlused ja raharinglus abisaavates riikides toimivad.

Tegevushinnangutes keskendutakse riigi rahanduse juhtimise süsteemidele, eelkõige rahandusministeeriumi ja keskpanga menetlustele ja ülesehitusele ning konkreetsemalt nende arvete haldusele, kuhu ELi vahendid kantakse. Lisaks pööratakse erilist tähelepanu väliste auditeerimisasutuste toimimisele, nende sõltumatusele, tööprogrammidele ja nende teostatava kontrolli tõhususele. Kõige viimastes tegevushinnangutes analüüsiti ka riigihankeid korraldavates asutustes kehtivaid menetlusi.

2011. aastal viis komisjon lõpule tegevushinnangu Gruusia kohta. Hinnangu peamised järeldused on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis (SWD(2012) 181 final).

4.2.4.2.  Riiklike kulutuste ja finantsaruandluse hindamised

Komisjon taotleb vastastikust täiendavust muude hindamisvahenditega riigi rahanduse juhtimise valdkonnas rahvusvahelist abi saavates riikides. Selles kontekstis on 2001. aastal käivitatud riiklike kulutuste ja finantsaruandluse (PEFA) programm eriti sobilik raamistik, kuna see kujutab endast mitme rahastaja partnerlust, hõlmates teiste hulgas Euroopa Komisjoni, Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi.

Viimastel aastatel on riiklike kulutuste ja finantsaruandluse uuringud läbi viidud mitmes makromajanduslikku finantsabi saavas või potentsiaalselt selle saamise tingimustele vastavas riigis: Armeenias (2008), Valgevenes (2009), Gruusias (2008), Kosovos (2009), Kirgiisi Vabariigis (2009), Moldova Vabariigis (2008), Marokos (2009) ja Serbias (2010). Komisjon oli Maailmapanga kõrval Gruusia ja Maroko kohta tehtud riiklike kulutuste ja finantsaruandluse uuringu kaasautoriks ning on andnud oma otsese panuse ka mitmesse teise uuringusse.

Koostöös Maailmapangaga (pank oli juhtiv institutsioon) aitas komisjon 2011. aastal kaasa Ukraina riiklike kulutuste ja finantsaruandluse hindamisele ning samuti koostöös Maailmapangaga viis läbi Ukraina riiklike kulutuste ja finantsaruandluse hindamise.

Nimetatud uuringute tulemused on täienduseks neis kahes riigis läbi viidud finantsmenetluste viimastele tegevushinnangutele. Need toetavad käimasolevate makromajandusliku finantsabi programmide rakendamist, eelkõige eesmärgiga kontrollida riigi rahanduse juhtimise alaste tingimuste täitmist.

4.3.4.3.  Järelhindamised

Et hinnata makromajandusliku finantsabi mõju ning kooskõlas finantsmäärusega, viib komisjon läbi makromajandusliku finantsabi tehingute järelhindamisi. Nende hindamiste tulemusi võetakse arvesse makromajandusliku finantsabi haldamise praktika tõhustamisel. Järelhindamiste peamised eesmärgid on analüüsida makromajandusliku finantsabi mõju abisaajariigi majandusele ja eelkõige nende välispositsiooni jätkusuutlikkusele ning hinnata ELi toetuste lisandväärtust.

2011. aastal algatati kaks uut, Liibanonile ja Gruusiale antud makromajandusliku finantsabi järelhindamist. 2012. aasta alguses alustati Kosovole antud makromajandusliku finantsabi järelhindamist.

5.5.        Abitaotlused ning komisjoni tulevased ettepanekud Eelarveliste vahendite seis

Enamik 2011. aastal rakendatud makromajandusliku finantsabi programme viidi lõpule samal aastal või järgmise aasta alguses (Serbia, Armeenia, Moldova Vabariik). Kahe ülejäänud programmi (finantsabi Ukrainale ning Bosniale ja Hertsegoviinale) rakendamist kavandatakse 2012. ja 2013. aastal, eeldusel, et poliitiliste tingimuste täitmisel toimub suur edasiminek. Oodatavalt kiidetakse 2012. aasta keskpaigas heaks uus Gruusiale suunatud abi, mida kaasseadusandjad praegu veel arutavad. Ka Kirgiisi Vabariigile kavandatav makromajanduslik finantsabi võidakse heaks kiita 2012. aasta teises pooles.

2012.–2013. aastaks kavandatud makromajandusliku finantsabi programmide raames kaalutakse võimalust anda abi Kosovole. Kuna eelmise, 2010. aasta abiprogrammi tähtaeg on läbi, siis oleks uue makromajandusliku finantsabi andmine kooskõlas ELi poolt juunis 2008 rahvusvaheliste rahastajate konverentsil antud tingimusliku lubadusega anda Kosovole kuni 100 miljonit eurot.

Uut abiprogrammi on ette näha Armeenia puhul. See järgneks hiljuti lõppenud abiprogrammile eesmärgiga aidata riigil toime tulla eeldatava välisrahastamise puudujäägiga aastal 2013, täiendades rahalisi vahendeid, mis Rahvusvaheline Valuutafond eraldab laiendatud laenu- ja rahastamisvahendite kokkulepe kohaselt.

Arvestades lühiajalisi finantsvajadusi mõnes lõunapoolses naaberriigis, kus leiavad praegu aset poliitilised muutused, ei ole üllatav, et 2012. aasta veebruaris palus Egiptus ELilt makromajanduslikku finantsabi. Soovitud summa on 500 miljonit eurot, millest väike osa makstaks välja toetusena, arvestades Egiptuse küllaltki madalat sissetulekut inimese kohta. Makromajanduslik finantsabi täiendaks Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste doonorite eraldatud vahendeid, mis aitavad tugevdada Egiptuse maksebilanssi keerulisel poliitilisel üleminekuperioodil. Komisjon hindab praegu koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga Egiptuse vajadust täiendava välisrahastuse järele ning teeb vajaduse korral ettepaneku anda riigile makromajanduslikku finantsabi.

Suurt tõenäosust, et lähitulevikus antakse makromajanduslikku finantsabi ka mõnele Vahemere piirkonna riigile, kinnitati selgesõnaliselt komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatises „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”, mis võeti vastu 8. märtsil 2011.

Tabel 1 annab ülevaate makromajandusliku finantsabi kohustustest ja väljamaksetest 2011. ja 2012. (esialgne) aastal. 2012. aasta prognoos on väga esialgne ning sõltub mitmest tegurist, mis ei ole komisjoni poolt kontrollitavad. Ettevalmistamisel olevad 2012. aasta toetusprogrammid on üldjoones kooskõlas 2012. aasta eelarve ülemmääraga, arvestades, et mõned kavandatud programmid käivituvad rahaliselt alles aastal 2013. Makromajandusliku finantsabi laenuprogrammide tagasimaksmata kogusumma oli 2011. aasta lõpus 569,8 miljonit eurot. Summa kaetakse välistegevuse tagatisfondist[5], mis vastab 9 %-le tagasimaksmata laenude põhisummast. Kõnealusest fondist, mida rahastatakse ELi eelarvest, kaetakse makromajandusliku finantsabi laenud ning peale selle ka Euratomi laenud ja EIP laenud kolmandatele riikidele. Makromajandusliku finantsabi laenuprogrammid moodustavad sellest 2011. aasta lõpus umbes 51 miljonit eurot, olles osa garantiifondist.

Tabel 1: Makromajandusliku finantsabi kohustused ja väljamaksed eurodes aastatel 2011−2012.

Tabel 2: Aastatel 2002–2011 aastate lõikes heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi summad miljonites eurodes

Joonis 2a. Aastatel 2002–2011 aastate lõikes heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi summad miljonites eurodes

Joonis 2b. Aastatel 2002–2011 piirkondade lõikes heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi summad

Tabel 3: Aastatel 2002–2011 aastate lõikes välja makstud makromajandusliku finantsabi summad miljonites eurodes

Joonis 3a. Aastatel 2002–2011 aastate lõikes välja makstud makromajandusliku finantsabi summad miljonites eurodes

Joonis 3b: Aastatel 2002-2011 piirkondade lõikes välja makstud makromajandusliku finantsabi summad

*               Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta

[1]               Taustteavet ELi lõunanaabrite hiljutise majandusarengu kohta vt ka „The EU's neighbouring economies: coping with new challenges”, Occasional Papers no. 86 / november 2011, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, Euroopa Komisjon (http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/occasional_paper/2011/index_en.htm )

[2]               Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmiseks, millega nähakse ette üldsätted makromajandusliku finantsabi andmise kohta kolmandatele riikidele, KOM(2011) 865 (lõplik) 4.7.2011.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011.

[4]               Ebapiisavate edusammude tõttu riigi rahanduse juhtimises ning makromajandusliku raamistiku ebakindluse (sealhulgas kõrvalekalded Rahvusvahelise Valuutafondi toetuskavade rakendamises) tõttu lükkas Euroopa Komisjon eelarvetoetuse väljamaksmise 2011. aasta lõppu.

[5]               Lisateave: komisjoni poolaastaaruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldeelarvest kaetavate tagatiste kohta.