52012DC0186

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Seirearuanne Horvaatia ühinemisettevalmistuste kohta

1.           Sissejuhatus

Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga lõpetati kõikide liikmesriikide heakskiidul 2011. aasta juunis, kuna Horvaatia täitis kõik läbirääkimispeatükkide nõuded. Liikmesriigid ja Horvaatia kirjutasid 9. detsembril 2011 alla ühinemislepingule ja Horvaatiast saab 1. juulil 2013 Euroopa Liidu liikmesriik, eeldusel et lepingu ratifitseerivad kõikide liikmesriikide parlamendid.

Horvaatia võttis läbirääkimiste käigus hulga kohustusi, mis tuleb täita hiljemalt ühinemise kuupäevaks, kui nende täitmiseks ei ole kokku lepitud spetsiaalset üleminekukorda.

Vastavalt ühinemisakti artiklile 36 jälgib komisjon hoolikalt kõikide Horvaatia võetud kohustuste täitmist ning keskendub seejuures eelkõige konkurentsipoliitika, kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnale. Lisaks sellele on ühinemisaktis sätestatud, et komisjon esitab oma korrapäraste seiretabelite ja aruannete lahutamatu osana iga kuue kuu järel kuni Horvaatia ühinemiseni hinnangud Horvaatia poolt nimetatud valdkondades võetud kohustuste täitmise kohta.

Käesolevas aruandes hinnatakse ühinemisakti artiklist 36 lähtudes Horvaatia ühinemisettevalmistuste edenemist ajavahemikul 1. septembrist 2011 kuni 29. veebruarini 2012 ning antakse üldine hinnang riigi liikmesusvalmisolekule, samuti tuuakse aruandes esile valdkonnad, kus on tarvis teha täiendavaid edusamme, et Horvaatia oleks 1. juulil 2013 valmis saama Euroopa Liidu liikmesriigiks.

Hinnang põhineb komisjoni kogutud ja analüüsitud andmetel, sealhulgas Horvaatia edastatud andmetel, ning liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide teabel, mida nad on komisjoniga jaganud korrapäraste kontaktide raames. Samuti põhineb hinnang komisjoni tähelepanekutel, mille ta on teinud oma ajakohastatud seiretabelite alusel. Seiretabelid on töövahend, mille abil jälgitakse üksikasjalikult kõikide Horvaatia poolt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud kohustuste täitmist. Neid tabeleid ajakohastatakse iga kuue kuu järel.

Käesoleva aruande abil soovib komisjon ühtlasi abistada Horvaatiat tema edasiste ühinemisettevalmistuste tegemisel.

2.           Ühinemisläbirääkimistest tulenevad nõuded ja kohustused

2.1.        Konkurentsipoliitika

Horvaatia teeb käesoleva peatüki puhul üldiselt edusamme ühinemisläbirääkimistest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmisel. Horvaatia ühinemisettevalmistusi konkurentsipoliitika valdkonnas võib pidada üldjoontes kavakohaseks.

Horvaatia on jätkanud oma jõupingutusi soovitavate tulemuste saavutamiseks konkurentsivastase tegevuse piiramise alal ja ettevõtjate ühinemise valdkonnas, samuti riigiabi valdkonnas. Horvaatia konkurentsiamet täidab oma ülesandeid täies mahus ja on sõltumatu. Ta täidab oma ülesandeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kehtestatud on nõuetekohane süsteem ettevõtjate ühinemise ja riigiabi kontrollimiseks.

Horvaatia on täinud oma aruandluskohustust terasetööstuse ja laevaehituse valdkonnas ning esitanud komisjonile ühinemisläbirääkimistel kokkulepitud nõuete kohaselt oma esimesed aruanded. Komisjonile 15. detsembril 2011 saadetud esimene aruanne terasetööstuse kohta on koostatud nõuetekohaselt ja kooskõlas Horvaatia võetud kohustusega teavitada komisjoni sammudest, mis ta on astunud terasetehasele CMC Sisak antud riigiabi tagasinõudmisel koos liitintressiga. CMC Sisak ei ole veel saadud abi tagastanud. Tehase omanikud otsustasid 2011. aasta oktoobris tehase sulgeda ja müüki panna, mistõttu tootmistegevus on täielikult seiskunud. Aruandes on esitatud ka ajakohastatud teave terasetehase Željezara Split vastu algatatud pankrotimenetluse kohta.

16. jaanuaril 2012 esitas Horvaatia oma esimese poolaastaaruande raskustes olevate laevatehaste restruktureerimise kohta, nagu seda on nõutud ühinemisakti VIII lisas. Aruanne sisaldab teavet meetmete kohta, mida on võetud laevatehaste elujõulisuse taastamiseks, samuti andmeid kasutatud abi, omaosaluse ja tootmisvõimsuse kohta ning see on esitatud vastavalt metodoloogiale, milles Horvaatia leppis komisjoni talitustega kokku rakendamise järelevalve osas. Aruandes on esitatud ka asjaõigust reguleerivate lepingute üksikasjad.

2012. aasta märtsis kiideti heaks pakkumus laevatehase Brodosplit omandamiseks. Horvaatia sõnul vormistatakse erastamisleping võimalikult kiiresti, ja ta esitas lepingu komisjonile heakskiidu saamiseks. Pakkumused, mis tehti laevatehaste Kraljevica ja Brodotrogir omandamiseks, lükkas valitsus paraku tagasi, ning laevatehase 3.Maj omandamiseks tehtud pakkumuse võttis tagasi potentsiaalne investor ise. Valitsus on otsustanud algatada laevatehase Kraljevica suhtes pankrotimenetluse ning töötada laevatehaste 3.Maj ja Brodotrogir jaoks 90 päeva jooksul välja uue erastamis- ja restruktureerimiskorra.

· Horvaatia peaks esmajoones kirjutama alla laevatehase Brodosplit erastamise lepingule ja leidma lahenduse laevatehaste 3.Maj ja Brodotrogir jaoks, et täita ühinemise kuupäevaks laevatehaste restruktureerimisega seotud nõudeid.

Horvaatia on esitanud komisjonile loetelu üheteistkümnest abimeetmest, mille puhul ta soovib, et neid käsitataks alates ühinemisest olemasoleva abina. Seitse neist on ära toodud ühinemisaktis. Ülejäänud meetmeid hindab praegu komisjon.

2.2.        Kohtusüsteem ja põhiõigused

Horvaatia teeb käesoleva peatüki puhul edusamme ühinemisläbirääkimistest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmisel, nagu need on sätestatud ühinemisakti VII lisas. Horvaatia ühinemisettevalmistusi kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas võib pidada üldjoontes kavakohaseks.

1)           Jätkata kohtusüsteemi reformistrateegia ja tegevuskava tõhusat rakendamist

Kohtusüsteemi reformistrateegia ja tegevuskava rakendamine, sealhulgas õigusliku reguleerimise täiustamine paljudes valdkondades on üldjoontes jätkunud kavakohaselt. Kohtutäiturite süsteemi jõustumine õiguskaitsereformi osana ja reformistrateegia olulise elemendina on paraku siiski edasi lükatud (vt ka punkt 3).

· Horvaatia peab tõhustama inimressursside kavandamist ning võtma seejuures arvesse kohtusüsteemi pikaajalisi vajadusi.

2)           Jätkata kohtusüsteemi sõltumatuse, vastutuse, erapooletuse ja professionaalsuse tugevdamist

Kohtusüsteemi sõltumatuse, vastutuse, erapooletuse ja professionaalsuse tugevdamiseks 2010. ja 2011. aastal võetud meetmete rakendamine on jätkunud. Reformitud riiklik kohtunõukogu ja riiklik prokuratuurinõukogu on jätkanud oma tegevust sõltumatult. Mõlemad organid on jätkanud kohtuametnike ametissenimetamist ühtsete, läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel.

· Kohtunike ametissenimetamise üleminekusüsteemi rakendamist on tarvis tõhustada, suurendades kandidaatidega toimuvate vestluste hindamise läbipaistvust ja tagades kõikide kandidaatide võrdse kohtlemise.

Õigusakadeemia toimib endiselt hästi. Uute õppurite vastuvõtt kohtuametnike riiklikku õppeasutusse on teisel vastuvõtuaastal edasi lükatud. Riiklik kohtunõukogu on hakanud rakendama uut kohtunike varade deklareerimise süsteemi. Sellest nõudest kõrvalehiilivate kohtuametnike suhtes võetakse distsiplinaarmeetmeid.

· Kohtunike puutumatuse piiramiseks tuleks muuta teiseseid õigusakte ja täiendada kõnealuse valdkonna õigusraamistikku, samuti tuleks anda täiendavaid suuniseid käitumisjuhendi kohaldamise kohta.

· Riiklikule kohtunõukogule ja riiklikule prokuratuurinõukogule on nende tõhusama toimimise tagamiseks vaja eraldada täiendavaid haldusressursse. Nende ressursside abil tuleks edendada värbamismenetlusi ja kooli tegevust, varade deklareerimise korrapärast ja nõuetekohast kontrollimist ja distsiplinaarmenetluste ettevaatavat kohaldamist.

3)           Jätkata kohtusüsteemi tõhustamist

Horvaatia on jätkanud mitmesuguste meetmete rakendamist kohtusüsteemi tõhustamiseks. Kohtute ratsionaliseerimise protsessi raames jätkatakse kohtute ühendamist. Kohtuotsuste jõustamine on paranenud, eelkõige tänu finantsameti (FINA) tööle. Kohtutäiturite süsteemi kasutuselevõtt on lükkunud kuue kuu võrra edasi 1. juuliks 2012. Teatavat edu on saavutatud kohtute füüsilise infrastruktuuri parandamisel ja arvutitega varustamisel. Integreeritud kohtuasjade haldamise süsteem toimib ligikaudu 60 % kohtutes. Detsembrist 2010 detsembrini 2011 suurenes pooleliolevate kohtuasjade arv 5,2 %. Pooleliolevate vanade kriminaalasjade arv vähenes kõnealusel ajavahemikul 12,3 %. Kui vanade tsiviilasjade arv üldiselt suurenes samal ajavahemikul 6,5 %, siis vanade tsiviilasjade arv esimese astme kohtutes vähenes 9,5 %.

· Tähelepanu tuleks pöörata kõrgemate kohtute, sealhulgas ülemkohtu varustamisele vajalike vahenditega, et nad oleksid suutelised toime tulema kohtuasjade ebaproportsionaalse tulvaga, kui kohtuasjad jõuavad süsteemis kõrgemasse astmesse.

Uus halduskohtu süsteem jõustus 1. jaanuaril 2012, ehkki vajalike töötajate ametissenimetamisel on olnud viivitusi.

· Horvaatia peab jätkama tõhususe suurendamise meetmete jõudsat rakendamist, eelkõige selleks, et kiirendada kohtuasjade menetlemist ja vähendada vanade kohtuasjade arvu.

4)           Tõhustada veelgi kohalike sõjakuritegude menetlemist

Horvaatia on jätkanud sõjakuritegude menetlemist, võttes isikuid vahi alla, esitades süüdistusi ja tehes kohtuotsuseid, sealhulgas riiklikul ja piirkondlikul tasandil 2011. aasta karistamatust käsitlevas strateegias kindlaksmääratud prioriteetsete juhtumite puhul. Algatatud on paar suuremat sõjakuritegude protsessi, sealhulgas endise siseministri abi vastu ja kahe endise politseiniku vastu, keda süüdistatakse serbia eraisikute tapmises Grubori külas. Erikodadesse on suunatud rohkem juhtumeid. Tunnistajate kaitseks on võetud meetmeid, parandades tunnistajakaitse teenuseid teatavates kohtutes. Uus valitsus on astunud kontakti Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, et käsitleda ametiaega lõpetava Horvaatia parlamendi poolt 2011. aasta novembris vastu võetud endise Jugoslaavia rahvaarmee, endise Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi ja Serbia Vabariigi õigusorganite teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamist käsitleva seaduse võimalikku negatiivset mõju sõjakuritegude alasele kahepoolsele koostööle.

· Sõjakuritegude karistamatus on Horvaatias endiselt suur probleem ning enamiku sõjakuritegude menetlemine seisab alles ees. Hõlbustada on tarvis tunnistajate osalemist kohtumenetluses, eriti erikodadesse suunatud juhtumite puhul.

5)           Jätkata märkimisväärsete tulemuste saavutamist kõikidel tasanditel esineva organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite, sealhulgas kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni juhtumite tõhusal, tulemuslikul ja erapooletul uurimisel, nende eest süüdistuse esitamisel ja neid käsitlevate kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas sellistes tundlikes valdkondades nagu riigihanked

Võitluseks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega on olemas asjakohane õiguslik ja institutsiooniline raamistik ning selle rakendamisel püütakse saavutada aina paremaid tulemusi. Õiguskaitseasutused tegutsevad endiselt aktiivselt, käsitledes eriti hoolikalt kõrgema taseme juhtumeid. Värskeimad saavutused hõlmavad süüdimõistva otsuse tegemist riigile kuuluva energiaettevõtte endise direktori suhtes, ametiseisundi kuritarvitamise eest süüdistuste esitamist kohalikele linnapeadele (Dubrovnik) ja maakohtu kohtunikele (Split) ning korruptsioonisüüdistuse esitamist ühele parteile. Kuna õiguskaitseasutused keskenduvad eelkõige keerulisematele kõrgema taseme juhtumitele, on käsitletavate juhtumite üldarv vähenenud.

· Rohkem tuleks tähelepanu pöörata võitlusele kohaliku tasandi korruptsiooniga, eelkõige hankemenetlustes. Vara arestimise ja konfiskeerimise õigusliku raamistiku rakendamist tuleb kõigis valdkondades tugevdada.

· Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka süsteemile, mille abil kontrollitakse kriminaalasja uurimise lõpetamist prokuröri poolt.

Politseis nimetas peatselt ametist lahkuv juhatus ametisse hulga kõrgemaid ametnikke.

· Suurt tähelepanu nõuavad ametissenimetamised ja täiendavad politseireformid, eelkõige selleks, et tagada politsei depolitiseerimine ja suurendada ametnike professionaalsust.

6)           Parandada veelgi tulemusi tugevdatud ennetusmeetmete võtmisel korruptsiooni ja huvide konflikti vastu võitlemiseks

Parteide rahastamise ja valimiskampaaniate puhul võib nentida, et tugevdatud on riiklikku valimiskomisjoni kui järelevalveasutust ning et 2011. aasta detsembris toimunud üldvalimistel rakendati ilma eriliste raskusteta ja vaid väheste puudujääkidega 2011. aastal jõustunud uusi eeskirju. Samuti kohaldatakse uusi teabele juurdepääsu eeskirju ning kohtusse on jõudmas esimesed asjaomased kaebused.

· Edendada tuleb tava teha salastatud teabe puhul avaliku huvi test.

Riigihangete valdkonna õigusakte on alates 2012. aasta jaanuarist ühtlustatud, võttes aluseks 2011. aasta kevadel vastuvõetud valitsuse määruse, millega nähakse ette läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas lepingute tegelikku täitmist käsitleva teabe avalikustamine. Seni on üldsuseni jõudnud väga vähe teavet.

· 2011. aasta alguses võeti vastu huvide konflikti käsitlev parandatud ja rangemaks muudetud seadus, aga uue huvide konflikti komisjoni liikmeid ei ole veel ametisse nimetatud, mistõttu seaduse rakendamine venib. Tugevdada tuleb varade deklareerimise ja põhjendamata vara kontrollimise süsteemi.

Muret valmistavad uue valitsuse esimesed sammud huvide konflikti käsitlevate eeskirjade muutmisel, eelkõige riigiettevõtete järelevalve- ja haldusnõukogu käsitlevas osas. Nende nõukogude liikmesuskriteeriume käsitlevad varasemad sätted on välja jäetud.

· Horvaatia peab kehtestama tugeva süsteemi korruptsiooni ennetamiseks riigiettevõtetes.

· Jätkata tuleb poliitilise vastutuse tugevdamist ja soodustada täisleppimatust korruptsiooniga.

7)           Jätkata vähemuste kaitse tugevdamist, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi käsitleva põhiseadusliku akti (CARNM) tõhusa rakendamise kaudu

Vähemuste kaitse on tänu asjakohaste meetmete, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi käsitleva põhiseadusliku akti (CARNM) järjekindlale rakendamisele üha paranenud. 2011. aasta detsembris valiti parlamenti kaheksa liiget, kes esindavad vähemusrahvusi. Ehkki vähemusrahvuste poliitilised esindajad ei kuulu valitsuskoalitsiooni, on koostöö nende ja valitsuse vahel hästi alanud. Valitsus on astunud samme, et rakendada rahvusvähemuste õigusi käsitleva põhiseadusliku akti raames kava, mis võeti vastu 2011. aasta mais ja mis käsitleb vähemusrahvuste tööhõivet ajavahemikul 2011–2014.

· Vähemusrahvuste tegelik tööhõive on väike, sest nende töölevõtmise tase on madal. Selles valdkonnas on tarvis paremat järelevalvet.

· Horvaatia peab endiselt jätkama tolerantse suhtumise edendamist rahvusvähemustesse, eriti serbia vähemusse, ja võtma asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuid, kes võivad ikka veel olla ähvarduste või diskrimineerivate, vaenulike või vägivaldsete tegude märklauaks. Roma vähemus peab toime tulema eriti rasketes elamistingimustes ning hariduse, sotsiaalkaitse, tervishoiu, tööhõive ning juurdepääsu isiklikele dokumentidele käsitlevas valdkonnas on endiselt vaja lahendada mitmesuguseid probleeme.

8)           Jätkata pagulaste tagasipöördumisega seotud lahendamata küsimuste käsitlemist

Täiendavat edu on saavutatud eluasemeküsimuste lahendamisel. Jätkatakse tagasipöördujatele mõeldud eluasemeprogrammide rakendamist. Ligikaudu 2 350 taotluse rahuldamiseks 2011. aasta märtsis koostatud kava alusel on lahendatud 210 juhtumit ning korterivõtmed on saanud 86 perekonda. Seni on heaks kiidetud 1 012 eluasemetaotlust. Jätkunud on pensioniõiguste tõendamist käsitleva otsuse rakendamine. Horvaatia on jätkanud Sarajevo protsessi raames koostööd naabritega ning teeb edusamme eelkõige suure piirkondliku eluasemeprojekti kavandamisel. Eluasemeprojektidega hõlmatud isikutele mõeldud eluaseme uute ja soodsate ostuvõimaluste kasutamine on jäänud piiratuks.

9)           Jätkata inimõiguste kaitse tugevdamist

Inimõigusi järgitakse üldiselt hästi.

· Olemasolevaid õigussätteid tuleb siiski jõudsamalt kohaldada.

Horvaatia on parandanud oma tulemusi diskrimineerimisvastase seaduse ja vihakuritegude seaduse rakendamisel.

· Arengut selles valdkonnas tuleb jätkata ning tagada tuleb hoiatavate sanktsioonide kohaldamine.

Oktoobris 2011 võeti vastu seadus, millega ühendati ombudsmani büroo inimõiguste keskusega ning kolme eriülesandeid täitva ombudsmaniga, kes tegelevad soolise võrdõiguslikkuse valdkonna ning laste ja puudega inimeste probleemidega. Veebruaris otsustas konstitutsioonikohus, et seadust ei saa menetluslikel põhjustel ettenähtud tähtpäeval (1. juulil 2012) jõustada.

· Kui õigusraamistik saab paika, peaks Horvaatia tagama büroode nõuetekohase ühendamise. Eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata inimõiguste kaitse süsteemi tugevdamisele ning sobivate bürooruumide, ühise andmebaasi ja selgete rahastamistingimuste tagamisele.

10)         Jätkata igakülgset koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK)

Horvaatia on jätkanud koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Horvaatia ei ole teinud erilisi edusamme juurdluses, mida ta toimetab endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröri taotlusel, et määrata kindlaks kadunud sõjaliste dokumentide asukoht või saatus. Kohus lükkas tagasi Horvaatia taotluse osaleda Horvaatia kindralite Gotovina ja Markači kohta 15. aprillil 2011 tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni menetlemisel amicus curiae’na.

2.3.        Õigus, vabadus ja turvalisus

Horvaatia teeb käesoleva peatüki puhul edusamme ühinemisläbirääkimistest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmisel. Horvaatia ühinemisettevalmistusi õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas võib pidada kavakohaseks.

Rände valdkonnas võeti 28. oktoobril 2011 vastu uus välismaalaste seadus, mis on juba ka jõustunud. Seaduse vastuvõtmisega viidi Horvaatia õigusaktid kõnealuses valdkonnas acquis′ga veelgi paremini vastavusse.

· Välja tuleb töötada rändestrateegia, millega tagatakse rändajatele ja pagulastele parem kaitse. Täiendavaid jõupingutusi on tarvis teha vastuvõtukeskuste ehitamisega seotud probleemide lahendamiseks ja saatjata alaealistele asjakohase abi pakkumiseks.

Varjupaiga valdkonnas edenevad ettevalmistused varjupaigaküsimusi käsitleva acquis′ rakendamiseks. Alates 2012. aasta jaanuarist on teise astme kohtutena täies mahus tööd alustanud hiljuti asutatud halduskohtud. Ametisse on nimetatud kõigi nelja kohtu eesistujad, 20 kohtunikku ja 34 kohtuametnikku. Varjupaigataotluste arv suurenes 2011. aastal märkimisväärselt, tuues kaasa vajaduse suurendada kõnealuse valdkonna haldussuutlikkust.

· Tagada tuleb varjupaigakomisjoni oskusteabe edastamine halduskohtutele ning koolituste korraldamine uutele kohtunikele.

Viisapoliitika valdkonnas on Horvaatia viinud oma loetelu riikidest, mille kodanikud peavad tema territooriumile sisenemiseks viisat taotlema, Euroopa Liidu loeteluga vaid osaliselt vastavusse.

· Dokumentide turvalisuse valdkonnas tuleb jätkata ELi standarditele vastavate biomeetriliste passide kasutuselevõtmiseks tehtavaid jõupingutusi, kõrvaldada järk-järgult kasutuselt enne 2003. aastat välja antud isikutunnistused ja muuta vastavalt ka õigusraamistikku.

Välispiiride ja Schengeni acquis′ puhul on õigusaktide vastavusseviimist Schengeni acquis′ga jätkatud ja integreeritud piirihalduse süsteemi on veelgi parandatud. Edenenud on ametitevaheline koostöö ning tegevuse koordineerimine naaberriikide ja ELi asutustega.

Integreeritud piirihalduse 2011. aasta tegevuskavas ette nähtud meetmeid on osaliselt rakendatud, ent viivitusi on täheldatud teatava tehnilise varustuse hankimisel ja teatava infrastruktuuri arendamisel. 2011. aasta oktoobris muudeti riigipiiri kontrollimise seadust, et lisada sellesse teise astme kontroll. Kontrolli rakendamist on tarvis toetada asjakohase infrastruktuuriga. Käsil on riskianalüüsi süsteemi kasutuselevõtmine. Koostöö FRONTEXiga on jätkunud. Naaberriikide asjaomaste ametiasutuste esindajatega toimuvad korrapärased kohtumised ja piiripolitsei korraldab naaberriikide kolleegidega ühispatrulle. Serbiaga on Bajakovo piiripunktis sisse seatud ühine kontaktbüroo. 2011. aasta detsembris korraldati Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega esimene koordineerimiskoosolek, millel arutati riigipiiri kontrollimise vastastikuse kokkuleppe rakendamist. Mõlema riigi ja Montenegroga peetavad arutelud, mille eesmärk on viia kohalikku piiriliiklust käsitlevad kahepoolsed kokkulepped ELi acquis′ga vastavusse, edenevad hästi ja need on kavas lõpetada enne ühinemist. Vaba transiidi leping Bosnia ja Hertsegoviinaga on kavas enne ühinemist ELi acquis′ga vastavusse viia.

Piiripolitsei koosseis on suurenenud: 2011. aastal võeti tööle 308 piirivalveametnikku. Piirivalveametnike erikoolitust ei ole paraku veel muudetud õppekava kindlaks osaks. Riiklik piiride haldamise infosüsteem seati sisse veel 33 piiripunktis. 2012. aasta veebruari lõpuks toimis süsteem 74 piiripunktis, millest 38 paiknevad tulevikus ELi välispiiril. Süsteem ei toimi veel täielikult. Neumis on sisse seatud ööpäev läbi toimiv integreeritud piirivalvesüsteem. Uute piiripunktide ehitamine on edasi lükkunud, aga ehitised valmivad eeldatavasti siiski 2012. aasta lõpuks. Metkovici rohelisel piiril on kasutusele võetud videojälgimissüsteem. Lõpule on viidud Horvaatia vetes liikuvate laevade jälgimist ja seiret võimaldava ning teabe vahetamist hõlbustava riikliku merenduskeskuse asutamise esimene etapp.

· Merenduskeskus tuleb varustada eriväljaõppe saanud personaliga. Tagada tuleb vastastikune ühendus asjaomaste ministeeriumide radaritega.

· Integreeritud piirihalduse tegevuskava rakendamist tuleb jätkata kavakohaselt ja viivitused tuleks nõuetekohaselt kõrvaldada. Välja tuleks töötada põhjalik kava piiride infrastruktuuri uuendamiseks.

Tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas kirjutati 2011. aasta oktoobris alla kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse täitmise kokkuleppele Montenegroga ja väljaandmisleping endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga. Rahvusvahelise eraõiguse uue seaduse ettevalmistamiseks moodustatud töörühm on juba mitu korda kokku tulnud. Edenenud on koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades.

· Õigusaktide vastavusseviimiseks ning institutsioonilise raamistiku ja ametiasutuste vaheliste kontaktide tugevdamiseks õigusalase koostöö valdkonnas on tarvis jõupingutusi jätkata.

Politseikoostöö ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas on jätkatud tõhusat koostööd Europoliga. Edenenud on tehnilised ettevalmistused ja töötajate koolitamine, et asutada SIRENE büroo ja Schengeni infosüsteemi (SIS) riiklik büroo.

· Õigusraamistik nende büroode jaoks tuleb siiski veel välja töötada.

Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sealhulgas kriminaalluureandmete analüüsi ja rahapesu tõkestamise alal on toimunud mitmesuguseid koolitusi. Kasutusele on võetud järelevalvesüsteem, mis aitab võidelda korruptsiooniga piirihalduses.

· Praegu on käsil uue politseiseaduse ettevalmistamine; seejuures tuleks tagada, et eelnõu sisaldaks kooskõlas inimressursside haldamise strateegiaga läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise kriteeriume.

Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on tulemused järjest paranenud; eelkõige uimastite salakaubaveo valdkonnas on toimetatud hulk juurdlusi ja tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

· Vara konfiskeerimise võimalust tuleb rohkem kasutada.

· Tähelepanu tuleks pöörata kriminaal- ja finantsuurimiste koordineerimisele ning inimkaubanduse vastase võitluse valdkonna õigusraamistiku rakendamisele.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riikliku politseiameti (PNUSKOK) suutlikkust on töötajate eesmärgipärase koolitamise kaudu suurendatud.

· Varustuse ja rajatiste uuendamiseks, eelkõige Spliti linnas, on tarvis teha täiendavaid jõupingutusi.

Korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ning nendega seotud muu kuritegevuse, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevate ametiasutuste vahelist koostööd käsitleva protokolli lisale allakirjutamine on aidanud hõlbustada ametiasutuste koostööd väidetavaid rahapesutehinguid ja terrorismi rahastamist käsitlevate andmete vahetamisel.

2.4.        Ülevaade ettevalmistustest acquis′ muudes peatükkides

Enamikus acquis′ valdkondades on ühinemisettevalmistused hästi edenenud. Ettevalmistused on peaaegu lõpule viidud töötajate vaba liikumise, äriühinguõiguse, intellektuaalomandiõiguste, finantsteenuste, majandus- ja rahapoliitika, statistika, üleeuroopaliste võrkude, teadus- ja uurimistegevuse, hariduse ja kultuuri ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas.

Horvaatia on saavutanud vastavusseviimise hea taseme enamiku acquis′ peatükkide puhul ning lahendamist vajavaid küsimusi on jäänud vaid piiratud arvul.

· Kaupade vaba liikumise valdkonnas peab Horvaatia lõpetama oma õigusaktide vastavusseviimise horisontaalsete meetmete ning uue ja vana lähenemisviisi tooteid käsitlevate õigusnormide puhul. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata Horvaatia nõudele tagada imporditud naftatoodete täiendav vaheladustamine. Tegemist on meetmega, mille mõju on samaväärne koguselise piiranguga ja mis on seetõttu acquis′ga vastuolus.

· Kapitali vaba liikumise valdkonnas tuleb tähelepanu pöörata naftaettevõtte INA erastamise seaduse ja telekomiettevõtte erastamise seaduse muutmisele; jätkata tuleb jõupingutusi rahapesuvastase tegevuskava rakendamiseks.

· Riigihangete valdkonnas tuleb tegeleda teiseste õigusaktide vastavusseviimisega, eriti kaitsehangete puhul, ning vastuvõetud uute õigusaktide nõuetekohase rakendamisega, eelkõige kohalikul tasandil, pidades silmas struktuurifondide tulevast haldamist.

· Infoühiskonna ja meedia valdkonnas tuleb viivitamata kaotada 2012. aasta jaanuaris taaskehtestatud maks mobiilsideteenustelt.

· Transpordipoliitika valdkonnas tuleb jätkata õigusaktide vastavusseviimist kombineeritud vedude puhul ja suurendada haldussuutlikkust, pidades eelkõige silmas raudteeohutusameti toimimist.

· Energeetika valdkonnas tuleb jätkata energia siseturu valdkonna õigusaktide vastavusseviimist, samuti tuleb jätkata elektri- ja gaasiturgude liberaliseerimist.

· Maksustamise valdkonnas peab Horvaatia tagama kõigi asjakohaste IT-süsteemide kasutuselevõtu ja nende valmisoleku teabevahetuseks ELi ja selle liikmesriikidega alates ühinemise kuupäevast.

· Sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas tuleb jätkata õigusaktide vastavusseviimist diskrimineerimisvastase võitluse ja võrdsete võimaluste osas. Samuti tuleb tegeleda tööturu struktuuriliste nõrkuste kõrvaldamise, sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamise ja kõigi valdkondade haldussuutlikkuse parandamisega.

· Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas on tarvis teha jõupingutusi ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

· Tarbija- ja tervisekaitse valdkonnas tuleb jätkata jõupingutusi, et uuendada, restruktureerida ja litsentsida kooskõlas ELi tehniliste nõuetega selliseid rajatisi, kus tegeletakse vere, kudede ja rakkudega.

· Tolliliidu valdkonnas peab Horvaatia viima lõpule kõigi selliste IT-süsteemide ettevalmistamise ja kasutuselevõtu, mis on vajalikud seotuse ja koostalitlusvõime tagamiseks ELi tolli valdkonna IT-süsteemidega.

· Välissuhete valdkonnas peab Horvaatia ühinemise kuupäevaks tagama oma rahvusvaheliste lepingute vastavuse acquis′ga.

· Finantskontrolli valdkonnas on vaja jätkata jõupingutusi, et parandada avaliku sektori sisefinantskontrolli ning kesk- ja kohalikul tasandil tehtavate välisauditite toimimist üldiselt.

· Finants- ja eelarvesätete valdkonnas peab koordineerimistalitus jätkama oma suutlikkuse suurendamist, et olla pärast ühinemist võimeline tõhusalt koordineerima omavahendite üldist süsteemi. Jõudsamalt tuleb ajakohastada tollikontrolli strateegiat ning keskenduda seejuures rohkem tollivormistusjärgsetele kontrollidele.

Horvaatia on üldiselt saavutanud vastavusseviimise hea taseme ka ülejäänud kuue acquis′ peatüki puhul, aga mõnes valdkonnas on tarvis siiski jõupingutusi suurendada.

· Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas kulgevad ettevalmistused kavakohaselt. Jõupingutused tuleks suunata eelkõige teenuste seaduse rakendamisele.

· Põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas tuleb jätkata õigusaktide vastavusseviimist ning suurendada suutlikkust otsetoetuste haldamiseks ja maaelu arengu küsimustega tegelemiseks.

· Toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas tuleb õigeaegselt valmis ehitada ja sisse seada piirikontrollipunktid ning ajakohastada piima, liha, kala ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ja töötlemise rajatisi. Selles valdkonnas tuleb jätkata haldussuutlikkuse suurendamist.

· Kalanduse valdkonnas tuleb jätkata õigusaktide vastavusseviimist ja acquis′ rakendamist kalavarude ja kalalaevastiku haldamise, inspektsiooni ja kontrolli ning struktuurimeetmete puhul, eelkõige seoses halduskavade koostamise, elatuskalapüügi erikategooria järk-järgulise kaotamise ja kalalaevade satelliitseiresüsteemi lõpliku kasutuselevõtuga. Jätkata tuleb valdkonna haldussuutlikkuse suurendamist, keskendudes eelkõige kalandusinspektorite värbamisele ja koolitamisele.

· Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas tuleb jätkata jõupingutusi, et rakendada tõhusalt ühtekuuluvuspoliitika tulevaseks rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamise kava ja töötada välja lõpuni kavandatud projektide esitamise süsteem.

· Keskkonnasektoris tuleb suurt tähelepanu pöörata õigusaktide edasisele vastavusseviimisele ja nende rakendamisele horisontaalse acquis′ ja kliimamuutuste valdkonnas. Eriti hoolega tuleb keskenduda üldsuse tõhusale kaasamisele ja keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaldamisele, ning kliimamuutuste valdkonnas ka õigusaktide vastavusseviimisele ja nende rakendamisele, eelkõige seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.

Lõpetuseks kutsub komisjon Horvaatia ametiasutusi üles kiirendama acquis′ tõlkimist ja läbivaatamist, sest see töö tuleb lõpule viia enne ühinemiskuupäeva, et tagada ELi õigusaktide rakendamisel õiguskindlus.

3.           Järeldused

Horvaatia ühinemisettevalmistused kulgevad üldiselt kavakohaselt. Riik on saavutanud märkimisväärse taseme oma õigusaktide acquis′ga vastavusseviimises. 2011. aasta eduaruande esitamisest ja 2011. aasta sügisel toimunud seiretabelite viimasest ajakohastamisest saadik on tehtud hulk edusamme. Komisjon tuvastas sellegipoolest piiratud arvu küsimusi, millega tuleb edasi tegeleda. Horvaatia ametiasutused peavad võtma nii riigi enda kui ka ELi huvides kõik vajalikud meetmed, et tagada riigi täielik valmisolek ELi liikmeks saamiseks 1. juulil 2013.

Komisjon jätkab Horvaatia poolt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud kohustuste täitmise jälgimist, keskendudes seiretabelites osutatud ja käesolevas aruandes käsitletud valdkondadele, ning kui olukord seda õigustab, võtab komisjon kasutusele ühinemisakti artikliga 36 ettenähtud vahendid.

Komisjon esitab kooskõlas kõnealuse artikliga Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2012. aasta sügisel tervikliku seirearuande ning ajakohastatud seiretabelid.