EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012AR1185
Opinion of the Committee of the Regions on ‘The posting of workers in the framework of the provision of services’
Regioonide Komitee arvamus „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega”
Regioonide Komitee arvamus „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega”
ELT C 17, 19.1.2013, p. 67–80
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
19.1.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 17/67 |
Regioonide Komitee arvamus „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega”
2013/C 17/12
REGIOONIDE KOMITEE
|
— |
täheldab, et töötajate lähetamine Euroopa Liidus on viimastel aastatel suurenenud. Samas rõhutab komitee, et lähetatud töötajate arv on nii lähetava kui ka vastuvõtva liikmesriigi osas väga erinev; |
|
— |
tõdeb eelnevat arvesse võttes, et praegu on oluline vastu võtta ELi instrument teenuste osutamise raames töötajate lähetamise kohta, mis ühtlustaks nii selle rakendamise kontrollimist kui ka käsitleks sisulisi küsimusi, mis võisid tekkida ülalmainitud Euroopa Kohtu otsustest, eelkõige kohtuasjade puhul, mis on viinud direktiivi 96/71/EÜ piiratud tõlgendamiseni; |
|
— |
kahetseb, et praeguses komisjoni ettepanekus ei rõhutata direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamist ega muutmist ning ei käsitleta seega ka kohtumõistmisest tõstatuvaid sisulisi küsimusi, eelkõige seoses kollektiivlepingute laiendamisega, kohaldatavate eeskirjade põhikogumi laiendamisega, vastuvõtva riigi jaoks soodsamate sätete rakendamisega ja sotsiaalsete põhiõiguste (nt streigiõiguse) järgimisega seotud küsimusi; |
|
— |
teeb ettepaneku tugevdada solidaarvastutust tööandja ja allhankija vahel, lisades sätte, mille eesmärk on piirata allhanke tasandite arvu; |
|
— |
tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon võttis 11. septembril 2012 tagasi määruse ettepaneku (Monti II), mis käsitleb streigiõiguse ühitamist Euroopa Liidu majandusvabadustega ja mis põhineb siseturu saavutamisega seotud paindlikkuse klauslil (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 352). |
|
Raportöör |
Alain HUTCHINSON, Pealinna Brüsseli piirkonna parlamendi liige |
|
Viitedokumendid |
„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta” COM(2012) 131 final ja „Ettepanek: nõukogu määrus kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise kohta asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kontekstis” COM(2012) 130 final |
I POLIITILISED SOOVITUSED
REGIOONIDE KOMITEE
|
1. |
toetab Euroopa Komisjoni algatusi, mille eesmärk on tugevdada siseturu sotsiaalset mõõdet vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 9, mis tagab sotsiaalse mõõtme arvestamise kõigi Euroopa Liidu poliitikameetmete puhul; |
Töötajate lähetamise praegused arengud
|
2. |
täheldab, et töötajate lähetamine Euroopa Liidus on viimastel aastatel suurenenud: Euroopa Komisjoni andmetel lähetavad tööandjad igal aastal miljon töötajat ühest liikmesriigist teise. Samas rõhutab komitee, et lähetatud töötajate arv on nii lähetava kui ka vastuvõtva liikmesriigi osas väga erinev; |
|
3. |
täheldab, et kõige rohkem töötajate lähetamisi esineb tööjõumahukates sektorites. Ehitussektoris on ajalooliselt esinenud kõige rohkem lähetamisi (24 % lähetustest toimub komisjoni andmetel Euroopas) ning enamik lähetatud töötajatest on töölised; |
|
4. |
rõhutab, et palkade erinevused võivad riigiti olla väga suured; |
Töötajate lähetamise territoriaalne mõõde
|
5. |
juhib tähelepanu lähetuste geograafilisele kontsentratsioonile teatud sektorites ning sellele, et oluline osa lähetuse eeldeklaratsioonidest langeb piiriülestele piirkondadele; |
|
6. |
arvab, et piirkondadel, eriti piiriäärsetel piirkondadel, peaks olema olulisem roll eri riikide asutuste koostöös, mille eesmärk on jälgida, et lähetused toimuksid ühelt poolt inimese õigusi ja väärikust järgides ja teiselt poolt heade tavade kohaselt. Nendes piirkondades peavad seetõttu olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid; |
|
7. |
rõhutab, et kollektiivlepingute territoriaalne ulatus on üks tingimus nende lepingute kohaldamiseks lähetatud töötajate suhtes kooskõlas direktiiviga 1996/71/EÜ. Seega on oluline, et pädevad asutused saaksid teavitada nendesse piirkondadesse teisest riigist lähetatud teenusepakkujaid ja töötajaid lepingute sisust ja tagada nende kohaldamise; |
Lähetamise eeskirjade järgimise järelevalvet tuleb parandada
|
8. |
rõhutab, et töötajate lähetamised toimuvad tihti sotsiaalkindlustus- ja tööeeskirju ning maksuseadusi eirates. Seaduslikest kohustustest saab kõrvale hoida näiteks järgmistel viisidel:
rõhutab, et uuringud näitavad, et paljudel juhtudel ei peeta töötajate lähetamisel kinni vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult kehtestatud töö- ja tööhõivetingimuste miinimumnõuetest ning üritatakse sotsiaalkindlustus- ja maksuseaduste nõuete täitmisest kõrvale hoida; |
|
9. |
juhib tähelepanu sellele, et arvestades komisjoni tuvastatud äärmiselt suuri erinevusi liikmesriikide poolt ja lepingutega isikute vabasse liikumisse hõlmatud kolmandate riikide poolt kohaldatavate riiklike kontrollimeetmete vahel, on ühistel kontrollistandarditel eriti suur tähtsus, ent riiklike asutuste kontrollivõimalusi ei tohi sealjuures piirata; |
|
10. |
tõdeb eelnevat arvesse võttes, et praegu on oluline vastu võtta ELi instrument teenuste osutamise raames töötajate lähetamise kohta, mis ühtlustaks nii selle rakendamise kontrollimist kui ka käsitleks sisulisi küsimusi, mis võisid tekkida ülalmainitud Euroopa Kohtu otsustest, eelkõige kohtuasjade Viking (C-438/05), Laval (C-341/05), Rüffert (C-346/06) ja Luxembourg (C-319/06) puhul, mis on viinud direktiivi 96/71/EÜ piiratud tõlgendamiseni; |
|
11. |
tervitab seega kavatsust võtta selles valdkonnas vastu direktiivi ettepanek, kuid kahetseb, et praeguses komisjoni ettepanekus ei rõhutata direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamist ega muutmist ning ei käsitleta seega ka ülalmainitud kohtuasjadest tõstatuvaid sisulisi küsimusi, eelkõige seoses kollektiivlepingute laiendamisega, kohaldatavate eeskirjade põhikogumi laiendamisega, vastuvõtva riigi jaoks soodsamate sätete rakendamisega ja sotsiaalsete põhiõiguste (nt streigiõiguse) järgimisega seotud küsimusi; |
|
12. |
juhib tähelepanu asjaolule, et esitatud direktiivi ettepanekus piirdutakse nende meetmete ja mehhanismide kirjeldamisega, mille eesmärk on parandada ja tugevdada järelevalvet direktiivi 96/71/EÜ sätete rakendamise ja jõustamise üle, ehkki direktiiv on praeguseni olnud sotsiaalse dumpingu ja pettuste vastases võitluses ebapiisav; |
Põhiõigusi ei tohi allutada majandusvabadustele
|
13. |
tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon võttis 11. septembril 2012 tagasi määruse ettepaneku (Monti II), mis käsitleb streigiõiguse ühitamist Euroopa Liidu majandusvabadustega ja mis põhineb siseturu saavutamisega seotud paindlikkuse klauslil (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 352); |
|
14. |
on nõus analüüsiga, mille kohaselt ei tohiks streigiõigust allutada siseturu saavutamise lisaeesmärgile, sest tegemist on põhiõiguste hartas sätestatud puutumatu põhimõttega ja asutamislepingu artikli 153 erisäte (lex specialis) asetab streigiõiguse selgesõnaliselt väljapoole ELi õigusaktide kohaldamisala; |
|
15. |
leiab siiski, et määruse ettepaneku tagasivõtmine jätab õhku Euroopa Kohtu lahendite tõstatatud teatud küsimused. Sellest tulenevalt kutsub komitee üles esitama uue seadusandliku ettepaneku, milles tagataks selgesõnaliselt, et sotsiaalseid põhiõigusi (kollektiivläbirääkimiste õigus, streigiõigus) ei saa piirata majandusvabadused (asutamisvabadus, teenuste osutamise vabadus) ning et majandusvabadused ei saa olla õigustus riiklikest sotsiaalvaldkonna seadustest ja tavadest kõrvalehoidmiseks; |
|
16. |
tuletab meelde, et 12 riiklikku parlamenti (19 häält) kasutasid esmakordselt varajase hoiatamise mehhanismi komisjoni vastu sellele määruse ettepanekule vastandumiseks, sest need ettepanekud lähevad vastuollu riiklike pädevuste ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; |
|
17. |
peab siiski vajalikuks, et ELi seadusandja selgitaks „kollektiivse tegutsemise” ning „asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse” seost tõeliselt rahvusvaheliste juhtumite korral, nt kui ettevõttel on filiaalid mitmes liikmesriigis; |
|
18. |
arvab, et juhul kui komisjon oleks säilitanud oma määruse ettepaneku, siis võttes arvesse riikide parlamentide vastuvõetud põhjendatud arvamusi ja piirkondlikul tasandil Regioonide Komitee kaudu väljendatud seisukohti, oleks komitee kaalunud vajalike sammude võtmist selle vastu tagantjärele kaebuse esitamiseks subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise alusel, seda nii õigusliku aluse valiku kui ka ELi tegevuse lisaväärtuse ebapiisava tõendusmaterjali tõttu nimetatud küsimuses. Komitee juhib komisjoni tähelepanu sellele, et Regioonide Komitee jälgib ka edaspidi väga hoolikalt subsidiaarsuse põhimõtte järgimist selles küsimuses; |
|
19. |
arvab, et direktiivi 96/71/EÜ rakendamisega seotud ettepanek on endiselt täiesti asjakohane ja väärib komitee täit tähelepanu; |
|
20. |
leiab, et direktiivis 96/71/EÜ on sätestatud põhiõigused, mille elluviimist tuleks lihtsustada, ja et neid inimväärikusega seotud õigusi tugevdati ka Lissaboni lepingu jõustamisega, mis muutis põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, ning et neid õigusi ei tohiks allutada majandusvabaduste loogikale; |
|
21. |
kahetseb, et komisjoni ettepanek ei ole viinud aruteluni õigusliku aluse valiku teemal; valitud õiguslik alus on „teenuste osutamine” (ELi toimimise lepingu artikkel 62 koostoimes artikliga 53), mis tähendab, et direktiivi 96/71/EÜ rakendamisega seotud küsimusi käsitletakse jällegi majandusvabaduste vaatenurgast ning Regioonide Komiteed, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning sotsiaalpartnereid ei kaasata täielikult neid otseselt puudutava teksti koostamisse; |
Direktiivi ettepanekus tuleks arvestada kõiki lähetamisega seotud olukordi
|
22. |
toetab sellegipoolest komisjoni praeguse ettepaneku sisu sotsiaalse dumpingu ja pettuste vastase võitluse osas töötajate lähetamisel ning lähetatud töötajate töö- ja palgatingimuste järelevalvemehhanismide loomise osas; kõnealune ettepanek ei ole siiski selle eesmärgiga kooskõlas, mistõttu tuleks seda olulistes punktides muuta; |
|
23. |
leiab, et ka väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest saabuvate töötajate lähetamisega seotud olukorrad, millega arvestati direktiivis 96/71/EÜ, peaksid ettepanekus sisalduma. Samuti tuleks direktiiv võimalikult kiiresti pärast vastuvõtmist lisada Euroopa Majanduspiirkonna lepingu ja Šveitsiga sõlmitud isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe õigustikku; |
|
24. |
on teadlik järelevalve praegustest piirangutest, näiteks keelebarjäärist, lühiajaliste lähetuste järelevalvest, teabe saamise raskustest teisest liikmesriigist, karistuste kehtestamise keerukusest ja riigiasutuste järelevalvevahendite nappusest; |
|
25. |
toetab seega väga direktiivi ettepaneku selliste sätete vastuvõtmist, mille eesmärk on need piirangud võimalikult suures ulatuses kaotada ning tugevdada järelevalvemeetmete ja karistuste rakendusmehhanisme, et direktiivi 96/71/EÜ rakendamine ei oleks mitte ainult tõhus, vaid ka tegelikkuses toimiv, samas peab piiriülene karistuste jõustamise süsteem olema selgem ja kooskõlas kehtivate rahvusvahelise koostöö ning karistuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise põhimõtetega ning arvestama isiku menetlusõigustega; |
|
26. |
leiab, et direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiivi täitmata jätmise korral, näiteks siis, kui töötajat ei ole tegelikult lähetatud, peavad asjaomasele ettevõtjale laienema asjakohased õigusaktid, mis kehtivad teenuste osutamise riigis. Kõik asjaomased töötajad loetakse töötajateks, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 45; |
Solidaarvastutus: direktiivi ettepaneku keskne säte, mida tuleks täiendada
|
27. |
tervitab sätteid, mis käsitlevad solidaarvastutust tööandja ja allhankija vahel, eelkõige ehitussektoris, ja märgib heameelega, et solidaarvastutust rakendatakse juba kaheksas ELi liikmesriigis (Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Belgias). Kuritarvitamise tõhusaks vältimiseks ei ole see aga piisav; pigem tuleb tagada, et kõik ettevõtted, kes lähetamist kuritarvitavad või sellest kasu saavad, selle eest ka vastutusele võetaks; |
|
28. |
leiab, et solidaarvastutust käsitlevale sättele oleks asjakohane lisada säte, mille eesmärk on piirata allhanke tasandite arvu, mis vähendaks kuritarvitamise ohtu töötajate lähetamise puhul. See tagaks ka allhankeettevõtete parema registreerimise; |
Sotsiaalpartnerite proaktiivne roll õigusakti rakendamise järelevalves
|
29. |
toetab Euroopa Komisjoni sätteid, mille eesmärk on anda ametiühingute ja sotsiaalpartnerite sidusrühmadele põhiroll tööinspektsioonides, kuid samas tuleb arvestada liikmesriikide süsteemide erinevusi; |
|
30. |
arvab, et seda rolli on oluline tugevdada viisil, mis võimaldaks liikmesriikides õiguste rakendamist jälgivatel pädevatel organitel jagada järelevalvega seotud tavasid, et paremini siduda oma jõupingutusi selles valdkonnas; |
|
31. |
arvab, et ka töötajate esindajaid, eriti Euroopa töönõukogude liikmeid eelkõige ehitusettevõtetes tuleks mainida kesksete sidusrühmadena. Näiteks suurtel objektidel võib esindusorganite omavaheline koordineeritus aidata kaasa teabe ja hoiatuste edastamisele. Need töötajate esindajate algatused on seda enam õigustatud, et paljud ettevõtted jagavad teavet oma sotsiaalse vastutuse poliitika kohta; |
Ettepaneku teksti on vaja selgitusi, et tagada selle sätete asjakohane rakendamine
|
32. |
juhib tähelepanu asjaolule, et riiklikel kohtutel on oluline osa direktiivi ettepaneku praktilisel rakendamisel ning et ettepanekus peavad olema selged ja täpsed sätted, et vältida uute kahtluste tekkimist teksti tõlgendamisel riiklikes kohtutes ja Euroopa Kohtusse esitatavate kaebuste arvu suurenemist; |
|
33. |
leiab seega, et teatud termineid direktiivi ettepanekus tuleb selgitada ja ühetähenduslikult määratleda. Näiteks tuleb ühetähenduslikult määratleda töötajate lähetamise tingimused, kusjuures töötajad ei tohi kannatada kuritarvitamise õiguslike tagajärgede all. Selgitada tuleb ka näiteks kahe termini kasutamist ühe mõiste „ajutiselt lähetatud” tähistamiseks mõnes keeleversioonis (näiteks prantsuskeelses versioonis terminite „provisoirement détaché” ja „temporairement détaché” kasutamist) või termini „tõhus” kasutamist, mis tuleks siduda terminiga „tõhusus” või ka termini „töötingimuste tuumik” kasutamist, sest seda direktiivis 96/71/EÜ ei kasutata; |
|
34. |
samadel põhjustel juhib komitee tähelepanu ettepaneku preambulile (põhjendus 5), kus rõhutatakse vajadust „direktiivi 96/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta) omavaheline seos selgemaks muuta”, ent sellele selgitamistaotlusele ei anta siiski ettepaneku tekstis vastust; |
Rakendamisega seotud mis tahes ebaselgust tuleb vältida
|
35. |
leiab, et ettepaneku preambuliga võidakse suurendada segadust töölepingutele kohaldatava õiguse küsimuses (kas saatjariigi või vastuvõtva riigi õigus?). Ehkki on tõsi – nagu rõhutatakse ka preambuli põhjenduses 6 –, et ettepanekus ei käsitleta otseselt Rooma I määruse artikli 8 alusel kohaldatavat õigust, on vaja meelde tuletada, et ka 1996. aasta direktiivi eesmärk ei olnud muuta seda sätet (1980. aasta Rooma konventsiooni tollane artikkel 6), vaid täpsustada kohustuslike eeskirjade rakendustingimusi Rooma I määruse artikli 9 tähenduses (1980. aasta Rooma konventsiooni tollane artikkel 7); |
|
36. |
jälgib, et direktiivi ettepanekuga ei muudetaks direktiivi 96/71/EÜ olemust ega eesmärki; |
|
37. |
on seisukohal, et nõue direktiivi 96/71/EÜ sätete pakkujapoolse järgimise kohta peaks olema üks riigi- või erasektori hankelepingute sõlmimise kriteeriumitest ja et oluliste rikkumiste korral peaks olema võimalik, nagu juba praegu, välistada asjaomast pakkujat; |
|
38. |
toetab komisjoni soovi lähendada liikmesriikide õigust trahvide ja halduslike karistuste piiriülese rakendamise puhul. |
II MUUDATUSETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1
Preambul
1. volitus
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62, |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 153 lõiget ke 1 ja artiklit 62 punkti b, |
Motivatsioon
Töö- ja tööhõivetingimused määratakse tavaliselt kindlaks kollektiivläbirääkimistel ja on seega sotsiaalpartnerite pädevuses. Teisalt on sotsiaalpartneritel keskne ülesanne selles valdkonnas kokku lepitud sätete kohaldamise kontrollis. Seetõttu on siinkohal kõige sobivam õiguslik alus aluslepingu artikli 153 lõike 1 punkt b, mis puudutab just ühenduse töötingimuste teemalisi algatusi. Kuna pealegi on tegemist direktiivi ettepanekuga, millega kohaldatakse direktiivi 96/71/EÜ, mille õiguslik alus on „teenuste osutamine”, ei keelata Euroopa Kohtu otsustes õigusliku aluse valiku kohta selgesõnaliselt selle ettepaneku vastuvõtmisel asjakohasema õigusliku aluse kasutamist.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 3
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Muudatusettepanek ei ole mitte ainult semantilist laadi, vaid selle eesmärk on ka tagada sidusus direktiivis 96/71/EÜ kasutatud põhimõtetega. Muudatusettepanekus kasutatakse täpselt sama sõnastust kui direktiivi 96/71/EÜ põhjenduses 3, mille prantsuskeelse versiooni puhul kasutatakse terminit „temporaire” ja mitte „provisoire”, mis ei ole juriidiliselt nii täpne (tõlkija märkus: eestikeelses versioonis kasutatakse mõlemas dokumendis terminit „ajutiselt”). Sama kehtib ka siinkohal käsitletava ettepaneku põhjenduse 5 kohta. Piirduda ei tohiks ainult liikmesriikide vaheliste lähetustega, nagu on kirjas ettepaneku põhjendustes. Kui ettepaneku reguleerimisala oleks niivõrd kitsas, siis kalduks see kõrvale 1996. aasta seadusandja kavatsusest, kes kasutas väljendit „muu liikmesriigi territooriumile kui see […]” (direktiivi 96/71/EÜ põhjendus 3) ja mitte „teises liikmesriigis ”, nagu on kõnealuses direktiivi ettepanekus, arvestamaks ka lähetusi kolmandatest riikidest. Õiguskindluse tagamiseks tuleks kasutada sama sõnastust ka siinkohal käsitletava ettepaneku põhjendustes.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 6
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Lauseosa lisamine on oluline, sest sellega kõrvaldatakse igasugune segadus direktiivi 96/71/EÜ reguleerimisala ning selle seostamise küsimuses rahvusvahelise eraõigusega. Direktiivis 96/71/EÜ ei käsitleta otseselt seaduse rakendamist vastavalt Rooma I määruse artiklile 8 individuaalsete töölepingute kohta, kuid selles väidetakse selgelt, et vastavalt Rooma I määruse artiklile 9 tuleb lähetatud töötajate suhtes kohaldada vastuvõtva riigi kohustuslikke eeskirju, olenemata lepingule kehtivast seadusest. Kui seda siinkohal ei rõhutata või selgelt ei kinnitata, siis võib sellega kaasneda arusaamatusi ja oht kalduda kõrvale artikli 96/71/EÜ olemusest ja sõnastusest.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 14
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Selgemaks tuleks muuta liikmesriikide kohustusi teha töötingimusi käsitlev teave nii teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele kui ka asjaomastele lähetatud töötajatele avalikult kättesaadavaks ja tagada sellele juurdepääs. |
Selgemaks tuleks muuta liikmesriikide kohustusi teha töötingimusi käsitlev teave nii teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele kui ka asjaomastele lähetatud töötajatele avalikult kättesaadavaks ja tagada sellele tasuta juurdepääs. |
Motivatsioon
Et olla lihtsalt kättesaadav, peab teave olema eelkõige tasuta.
Muudatusettepanek 5
Artikli 1 uus lõige 3
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 1 Reguleerimisese (…) |
Artikkel 1 Reguleerimisese (…) 3. Käesolev direktiiv peab lähetatud töötajate töötingimuste rakendamise valdkonnas vastama direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikele 4, milles sätestatakse: „Kolmandas riigis asuvaid ettevõtjaid ei või kohelda soodsamalt kui liikmesriigis asuvaid ettevõtjaid.” |
Motivatsioon
See muudatusettepanek on asjakohane, arvestades, et kõnealuse direktiivi ettepanekuga ei tohiks muuta direktiivi 96/71/EÜ ülesehitust. Seadusandja lisas artikli 1 lõike 4 selleks, et vältida Euroopa Liitu kolmandatest riikidest tuleneva sotsiaalse dumpingu ohtu. Samal põhjusel tuleb vältida, et direktiivi 96/71/EÜ jäik rakendamine ei piirduks vaid liikmesriikide vaheliste töötajate lähetustega, sest see võib jätta võimaluse kolmandatest riikidest tulenevateks võimalikeks pettusteks või seadusest kõrvalehoidumiseks. Liikmesriigid peavad seega olema tähelepanelikud ning võtma kasutusele vajalikud meetmed, et takistada seadustest kõrvalehoidumist, mis võiksid põhjustada kehtivas kontrollimehhanismis palju probleeme.
Muudatusettepanek 6
Artikli 3 lõige 1
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 3 Eeskirjade kuritarvitamise ja nendest kõrvalehoidmise ennetamine 1. Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks ning selleks et hinnata, kas ettevõtja sisuline tegevus, mitte üksnes sisemine juhtimis- ja/või haldustegevus, toimub ka tegelikult selle liikmesriigi territooriumil, kus ettevõtja on asutatud, võtavad pädevad asutused arvesse kõiki kriteeriume, mis iseloomustavad kõnealuse ettevõtja tegevust selles riigis, kus ta on asutatud. Selliste kriteeriumide hulka võivad kuuluda:
Kriteeriumide hindamisel kohaldatakse neid kriteeriume üksikjuhtumipõhiselt ning võetakse arvesse ettevõtja tegevuse laadi tema asutamiskoha liikmesriigis. |
Artikkel 3 Eeskirjade kuritarvitamise ja nendest kõrvalehoidmise ennetamine 1. Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks ning selleks et hinnata, kas ettevõtja sisuline tegevus, mitte üksnes sisemine juhtimis- ja/või haldustegevus, toimub ka tegelikult selle liikmesriigi territooriumil, kus ettevõtja on asutatud, võtavad pädevad asutused arvesse kõiki kriteeriume, mis iseloomustavad kõnealuse ettevõtja tegevust selles riigis, kus ta on asutatud. Selliste kriteeriumide hulka võivad kuuluda:
Kriteeriumide hindamisel kohaldatakse neid kriteeriume üksikjuhtumipõhiselt ning võetakse arvesse ettevõtja tegevuse laadi tema asutamiskoha liikmesriigis. |
||||||||||||||||||||||
|
2. Selleks et hinnata, kas lähetatud töötaja töötab ajutiselt muus liikmesriigis kui see, kus ta tavaliselt töötab, uuritakse kõiki seda tööd ja töötaja olukorda iseloomustavaid faktilisi andmeid ja kriteeriume. Siinkohal võidakse arvesse võtta,
Kõik eespool loetletud kriteeriumid on tegurid, mida tuleb arvesse võtta üldhinnangu koostamisel, seega ei saa neid käsitleda eraldiseisvatena. Neid kriteeriume tuleb kohaldada üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse iga olukorra eripära. |
2. Nende elementide hindamisega kujundatakse lähetatud töötaja mõistet vastuvõtvas liikmesriigis vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõikele 2, milles käsitletakse töötajate lähetamist seoses teenuste osutamisega; 2 3. Selleks et hinnata, kas lähetatud töötaja töötab ajutiselt muus liikmesriigis kui see, kus ta tavaliselt töötab, uuritakse kõiki seda tööd ja töötaja olukorda iseloomustavaid faktilisi andmeid ja kriteeriume. Siinkohal võidakse arvesse võtta
Kõik eespool loetletud kriteeriumid on tegurid, mida tuleb arvesse võtta üldhinnangu koostamisel, seega ei saa neid käsitleda eraldiseisvatena. Neid kriteeriume tuleb kohaldada üksikjuhtumipõhiselt, võttes arvesse iga olukorra eripära. |
Motivatsioon
Selle sätte eesmärk on takistada selliste riiuliettevõtete loomist ja varitegevust liikmesriigis, kus nad loodi eesmärgiga eirata vastuvõtva liikmesriigi sätteid töötingimuste valdkonnas.
Direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõike 2 eesmärk on takistada, et ühte riiki (sealhulgas väljaspool ELi asuvasse riiki) lähetatud töötajaid määratletakse FIEdena ning et nad jääksid seega direktiivi kohaldamisalast välja. Seega piisaks näiteks, kui riigi A ehitussektoris tegutseva palgatöötaja tööandja vormistaks ta seal FIEks, et vabastada tööandja liikmesriigis B (riik, kuhu töötaja on lähetatud) direktiivist tulenevatest kohustustest. Seda tüüpi pettuse vältimiseks jäetakse 1996. aasta direktiiviga teenust vastuvõtvale riigile (selles näites riigile B) kohustus määratleda töötaja mõiste ning seega töösuhe vastavalt siseriiklikele seadustele. Selle õigusliku konstruktsiooni ainus nõrkus on see, et nii sõnastatud põhimõtet on keeruline konkreetselt rakendada: artiklis 4 toodud elementide nimekiri annab kindlasti rea tugipunkte, mis lihtsustavad direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõike 2 rakendamist.
Muudatusettepanek 7
Artikkel 3 bis
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
Artikkel 3 bis Sanktsioonid nõuetele mittevastavuse korral Direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 või käesoleva direktiivi asjakohaste artiklite täitmata jätmise korral peavad asjaomasele ettevõtjale ja tema töötajatele laienema asjakohased õigusaktid, mis kehtivad teenuste osutamise riigis, ning kõik selle ettevõtja poolt lähetatud töötajad loetakse töötajateks, kes kasutavad liidu piires oma vaba liikumise õigust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 45. Vastuvõttev liikmesriik võib seejärel nõuda viivitamatut tõestust, et asjaomaseid töötajaid koheldakse kõikide töötingimuste ja asjaomaste sotsiaalsete õiguste seisukohast vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdselt ning kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 45. |
Muudatusettepanek 8
Artikli 5 lõige 1
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud teave kohaldatavate töötingimuste kohta, mida teenuseosutaja peab järgima, tehakse üldiselt teatavaks selgelt ja terviklikult ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ka puuetega isikutele, ning liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutused ja muud riiklikud pädevad asutused suudavad oma ülesandeid tõhusalt täita. |
Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud teave kohaldatavate töötingimuste kohta, mida teenuseosutaja peab järgima, tehakse üldiselt teatavaks tasuta, selgelt, läbipaistvalt ja terviklikult ning eemalt ja elektrooniliste vahenditega kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ka puuetega isikutele, ning liikmesriigid tagavad, et direktiivi 96/71/EÜ artiklis 4 osutatud kontaktasutused ja muud riiklikud pädevad asutused suudavad oma ülesandeid tõhusalt täita. |
Motivatsioon
Et olla lihtsalt kättesaadav, peab teave olema eelkõige tasuta.
Muudatusettepanek 9
Artikli 7 lõige 4
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustus ei hõlma asutamiskoha liikmesriigi kohustust viia läbi kontrollimisi selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus teenust osutatakse. Vajaduse korral teostavad asutamiskoha liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel selliseid kontrollimisi vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused, toimides kooskõlas artikliga 10 ning vastavalt liidu õigust austavate siseriiklike õigusaktide, tavade ja haldusmenetluste kohaselt neile antud järelevalveõigusele. |
Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustus ei hõlma asutamiskoha liikmesriigi kohustust viia läbi kontrollimisi selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus teenust osutatakse. Vajaduse korral teostavad asutamiskoha liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel sSelliseid kontrollimisi teostavad vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused, toimides kooskõlas artikliga 10 ning vastavalt liidu õigust austavate siseriiklike õigusaktide, tavade ja haldusmenetluste kohaselt neile antud järelevalveõigusele. |
Motivatsioon
Tuleb kaotada kontrollimenetlustega seonduvad takistused nii asutamiskoha liikmesriigis kui ka vastuvõtvas liikmesriigis.
Muudatusettepanek 10
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid võivad kehtestada vaid järgmisi haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid: |
Selleks et parandada direktiivi 96/71/EÜ artiklites 3 ja 5 esitatud nõuete täitmist, kehtestavad vastuvõtvad liikmesriigid vähemalt Liikmesriigid võivad kehtestada vaid järgmised i haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid: |
Motivatsioon
Selle asemel, et kehtestada Euroopa Komisjoni ettepanekul maksimumnõuded, tehakse ettepanek kehtestada miinimumnõuded. Selline vastupidine loogika on samuti kooskõlas Euroopa Komisjoni ettepaneku artikli 12 lõikes 3 esitatud sätetega.
Muudatusettepanek 11
Artikli 9 lõike 1 punkt a
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
kohustus, et teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja peab hiljemalt teenuseosutamist alustades esitama riigi pädevatele ametiasutustele asjakohase tõendi, milles märgitakse vaid teenuseosutaja nimi, et lähetatakse üks või enam töötajat, kes on selgelt identifitseeritavad, töötajate eeldatav arv, nende lähetuse eeldatav kestus ja asukoht ning teenused, mille osutamiseks nad lähetatakse; |
kohustus, et teises liikmesriigis asutatud teenuseosutaja peab hiljemalt teenuseosutamist alustades esitama riigi pädevatele ametiasutustele asjakohase tõendi, milles kinnitatakse, et teenuseosutajat on teavitatud direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 kohaldamisest tulenevatest miinimumnõuetest ja -tingimustest, mis kehtivad riigis, kus ta kavatseb teenust osutada, ning et ta kavatseb neid täita, Tõendis esitatakse vähemalt lähetuse kestus, selle alguskuupäev, lähetatud töötajate nimed ja nende arv ning kohad, kus nad vastuvõtvas liikmesriigis tööle asuvad; märgitakse vaid teenuseosutaja nimi, et lähetatakse üks või enam töötajat, kes on selgelt identifitseeritavad, töötajate eeldatav arv, nende lähetuse eeldatav kestus ja asukoht ning teenused, mille osutamiseks nad lähetatakse; |
Motivatsioon
Muudatusettepanekuga selgitatakse nõudeid, millele teenuste osutaja tõend peab vastama.
Muudatusettepanek 12
Artikli 9 lõike 1 punkt b
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
kohustus hoida või teha kättesaadavaks ja/või säilitada paber- või digikoopia töölepingust (või sellega samaväärsest dokumendist direktiivi 91/533 tähenduses, mis vajaduse korral sisaldab ka kõnealuse direktiivi artiklis 4 osutatud täiendavat teavet) palgatõenditest ja töögraafikutest ning palga maksmist tõendavatest dokumentidest või samaväärsete dokumentide koopiatest kogu lähetusperioodi vältel ettevõtja territooriumil ligipääsetavas ja selgelt kindlaksmääratud kohas, nt töökohal või ehitusplatsil, või transpordisektori liikuvate töötajate puhul tegevuskohas või sõidukis, millega teenust osutatakse; |
kohustus hoida või teha kättesaadavaks ja/või säilitada paber- või digikoopia töölepingust (või sellega samaväärsest dokumendist direktiivi 91/533 tähenduses, mis vajaduse korral sisaldab ka kõnealuse direktiivi artiklis 4 osutatud täiendavat teavet) palgatõenditest ja töögraafikutest ning palga maksmist tõendavatest dokumentidest, A1 vormist (tõendina sotsiaalkindlustuse olemasolu kohta päritoluliikmesriigis), töötervishoiu ja -ohutusega seotud riskide nõuetekohasest analüüsist (vastavalt direktiivile 89/391/EMÜ, kus lähetatud töötaja on kolmanda riigi kodanik), töö- ja elamisloa koopiatest ning mis tahes muudest dokumentidest, mis on vajalikud, et tõestada käesoleva direktiivi ja direktiivi 96/71/EÜ nõuete täitmist, või samaväärsete dokumentide koopiatest kogu lähetusperioodi vältel ettevõtja territooriumil ligipääsetavas ja selgelt kindlaksmääratud kohas, nt töökohal või ehitusplatsil, või transpordisektori liikuvate töötajate puhul tegevuskohas või sõidukis, millega teenust osutatakse; |
Motivatsioon
Märkus: muudatusettepanek on seotud artikli 3 lõike 2 kohta esitatud muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 13
Artikli 11 uus lõige 4
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 11 Õiguste kaitse – kaebuste esitamise lihtsustamine – maksmata jäänud töötasu väljamaksmine (…) 3. Liikmesriigid tagavad, et ametiühingud ja muud kolmandad isikud, nagu ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamiseks, võivad lähetatud töötaja või tema tööandja nõusolekul esineda nende nimel või nende toetuseks kohtu- või haldusmenetluses, mille eesmärk on käesoleva direktiivi rakendamine ja/või käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste jõustamine. |
Artikkel 11 Õiguste kaitse – kaebuste esitamise lihtsustamine – maksmata jäänud töötasu väljamaksmine (…) 3. Liikmesriigid tagavad, et ametiühingud ja muud kolmandad isikud, nagu ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamiseks, võivad lähetatud töötaja või tema tööandja nõusolekul esineda nende nimel või nende toetuseks kohtu- või haldusmenetluses, mille eesmärk on käesoleva direktiivi rakendamine ja/või käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste nõuete jõustamine. Ametiühingutele antakse õigus alustada kohtumenetlust lähetatud töötajate nõusolekul nende nimel. 4. Töötajate esindajatel, eelkõige Euroopa töönõukogude liikmetel ehitussektoris on õigus igal hetkel teatada ametiühingutele ja seaduse rakendamise kontrollimise valdkonna pädevatele asutustele kõigist lähetamisega seotud olukordadest, mis tekitavad tõsiseid kahtlusi lähetatud töötajate töötingimuste järgimise küsimuses. 5. 4. Lõiked 1 ja 3 ei piira tähtaegu või ajapiiranguid käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamist kõnealuste menetluste algatamise suhtes ega ka riigisiseste kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnormide kohaldamist. |
Motivatsioon
Töötajate esindajad ettevõtetes ja eelkõige Euroopa töönõukogude liikmed puutuvad otseselt kokku erinevate ettevõtete ja asutuste tegeliku olukorraga liikmesriikides. Töösuhete tegelike jälgijatena kohapeal või rahvusvahelisel tasandil peaks neil olema õigus töötajate lähetamisega seotud õigusaktide rakendamise rikkumisest teada anda.
Muudatusettepanek 14
Artikli 12 lõige 1
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 12 Alltöövõtt – solidaarvastutus Selleks et kindlustada liikmesriigi territooriumil asuvate otseste alltöövõtjate töötajatega samaväärne õiguskaitse võrdsetel alustel tagab liikmesriik, et direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud ehitustegevuse puhul ja kõigi direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikega 3 hõlmatud lähetusolukordade puhul võib lisaks tööandjale (teenuseosutaja või ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja) või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kellele tööandja on otsene alltöövõtja, teha kohustuseks maksta välja lähetatud töötajatele ja/või sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele järgmised tasumata jäänud summad: |
Artikkel 12 Alltöövõtt – solidaarvastutus Selleks et kindlustada liikmesriigi territooriumil asuvate otseste alltöövõtjate töötajatega samaväärne õiguskaitse võrdsetel alustel tagab liikmesriik, et direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud ehitustegevuse puhul ja kõigi direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõikega 3 hõlmatud lähetusolukordade puhul Iga liikmesriik võtab võrdsetel alustel vajalikud meetmed selleks, et tagada, et ettevõte, kes on määranud teenuseid osutama teise ettevõtte, vastutab – lisaks tööandjale ja/või tema asemel – selle teise ettevõtte või alltöövõtja või ettevõtja poolt määratud tööjõu vahendaja kohustuste eest; võib lisaks tööandjale (teenuseosutaja või ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja) või tööandja asemel vähemalt sellele töövõtjale, kellele tööandja on otsene alltöövõtja, teha kohustuseks maksta välja lähetatud töötajatele ja/või sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või asutustele järgmised tasumata jäänud summad: |
Motivatsioon
Pole põhjust piirduda allhankeahelate reguleerimisel üksnes ehitussektoriga. Lisaks selgitatakse võetavaid kohustusi.
Muudatusettepanek 15
Artikli 12 lõige 2
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid näevad ette, et töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele lõike 1 kohaselt. Sellist süsteemi kohaldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil. Direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada ka töövõtja poolt võetavad ennetavad meetmed, mis hõlmavad alltöövõtja esitatavaid tõendeid lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate peamiste töötingimuste kohta, sealhulgas palgatõendeid ja palga maksmist tõendavaid dokumente, asutamiskoha liikmesriigi sotsiaalkindlustus- ja/või maksusüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta ning lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade järgimise kohta. |
Liikmesriigid näevad ette, et töövõtjat, kes on järginud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele lõike 1 kohaselt. Sellist süsteemi kohaldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil. Direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada ka töövõtja poolt võetavad ennetavad meetmed, mis hõlmavad alltöövõtja esitatavaid tõendeid lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate peamiste töötingimuste kohta, sealhulgas palgatõendeid ja palga maksmist tõendavaid dokumente, asutamiskoha liikmesriigi sotsiaalkindlustus- ja/või maksusüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta ning lähetatud töötajate suhtes kohaldatavate eeskirjade järgimise kohta. |
Motivatsioon
Mõiste „hoolsuskohustus” kohta puudub ELi tasandi määratlus. Lisaks tuleb ära hoida töövõtja vastutuselevõtmise vältimist selle kontrollimisel, kas alltöövõtja täidab töötingimusi.
Muudatusettepanek 16
Artikli 12 lõige 3
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Kooskõlas liidu õigusega võivad liikmesriigid, lähtudes mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest, kehtestada siseriikliku õigusega alltöövõtja vastutuse kohaldamisala ja ulatuse suhtes rangemad vastutuseeskirjad. Lisaks direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud sektoritele võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega kehtestada sellised vastutuseeskirjad ka muude sektorite suhtes. Liikmesriigid võivad selliste juhtude puhuks ette näha, et töövõtjat, kes on järginud siseriiklikes õigusaktides määratletud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele. |
Kooskõlas liidu õigusega võivad liikmesriigid, lähtudes mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest, kehtestada siseriikliku õigusega alltöövõtja vastutuse kohaldamisala ja ulatuse suhtes rangemad vastutuseeskirjad. Lisaks direktiivi 96/71/EÜ lisas osutatud sektoritele võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega kehtestada sellised vastutuseeskirjad ka muude sektorite suhtes. Liikmesriigid võivad selliste juhtude puhuks ette näha, et töövõtjat, kes on järginud siseriiklikes õigusaktides määratletud hoolsuskohustust, ei võeta vastutusele. |
Motivatsioon
Mõiste „hoolsuskohustus” kohta puudub ELi tasandi määratlus. Lisaks tuleb ära hoida töövõtja vastutuselevõtmise vältimist selle kontrollimisel, kas alltöövõtja täidab töötingimusi.
Muudatusettepanek 17
Artikli 12 uus lõige 4
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
|
Motivatsioon
See muudatusettepanek lähtub kõnealuses arvamuses esitatud poliitiliste soovituste punktist 28.
Muudatusettepanek 18
Artikkel 18, uus artikkel pärast artiklit 18
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
Uus artikkel Kaitse taseme säilitamine Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul töötajate üldise kaitse taseme alandamist käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja/või sotsiaalpartnerite õigusi kehtestada olukorra muutudes teistsuguseid õiguslikke, halduslikke või lepingulisi meetmeid kui need, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal, tingimusel, et täidetakse käesoleva direktiiviga ettenähtud miinimumnõudeid. |
Motivatsioon
Kaitse taseme säilitamist käsitlev klausel on nüüdsest mitmes ELi direktiivis ning selle eesmärk on direktiivide parema rakendamise tagamine liikmesriikides. Liikmesriigis direktiivi ülevõtmisel ei tohi väheneda direktiivi reguleerimisala kaitsetase, eelkõige kõnealuse direktiivi artiklis 12 ettenähtud solidaarvastutuse puhul.
Muudatusettepanek 19
Artikkel 21
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 21 Aruandlus Hiljemalt viis aastat pärast ülevõtmise tähtaega esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased soovitused. |
Artikkel 21 Aruandlus Hiljemalt viis aastat pärast ülevõtmise tähtaega esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased soovitused. |
Motivatsioon
Nõudmine on kooskõlas otsusega valida direktiivi ettepaneku õigusliku aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 153.
Brüssel, 29. november 2012
Regioonide Komitee president
Ramón Luis VALCÁRCEL SISO