27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/143

—

täheldab, et aastate jooksul tänu ühtekuuluvusfondile infrastruktuuri tehtud investeeringud on loonud väga suurt Euroopa lisaväärtust. Nende investeeringute abil parandab EL oma kodanike elutingimusi ja pakub ettevõtetele arenguvõimalusi;

—

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut säilitada aastatel 2014-2020 oluliste vahendite eraldamine ühtekuuluvusfondile, nii et ELi poliitilisi eesmärke transpordi-, keskkonna- ja energiavaldkonnas toetataks ELi eelarvest.

—

on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika on ja peab ka edaspidi olema ELi solidaarsuse väljendus ja tõhus vahend Euroopa ühtse turu lõpuleviimisel;

—

rõhutab kindlalt tulemuspõhise lähenemisviisi vajalikkust ja paremat investeerimisprioriteetide määratlemist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

—

leiab, et ühtekuuluvusfondist võiks rahastada integreeritud projekte, mis on suunatud hoonete energiatõhususe parandamisele;

—

nõustub sellega, et vaja on teha arukaid investeeringuid infrastruktuuri arendamisse ELi tasandil:

—

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad ka suuremahuliste investeeringute eest transpordiinfrastruktuuri ning teiseste ja kolmandaste ühenduste loomise eest üleeuroopaliste võrkudega. Nad peaksid olema otseselt kaasatud otsustesse, mis puudutavad prioriteetsete, ühist huvi pakkuvate projektide valikut, et tagada avaliku ja erasektori investeeringute sidusus kõigil tasanditel;

—

on vastu igasugusele algatusele, mis võiks kaasa tuua ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud eelarve vähendamise, eelkõige seoses ühtekuuluvusfondist eraldatava 10 miljardi euro suuruse summaga riikidevahelise transpordi projektide rahastamiseks;

Raportöör

Romeo STAVARACHE (RO/ALDE) Bacău linnapea (Bacău maakond)

Viitedokument

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006”

COM(2011) 612 final

1.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline poliitiline, regulatiivne ja halduslik roll ning tihti riiklikul tasandil selgelt määratletud pädevused investeeringute kavandamiseks ja poliitika elluviimiseks transpordi-, keskkonna- ja energiavaldkonnas, ent eelkõige oma piirkonna infrastruktuuri arendamisel;

2.

rõhutab, et mitmetasandilise valitsemise rakendamine on vältimatult vajalik selleks, et tagada tasakaalustatud ja subsidiaarsuse põhimõttele vastav territoriaalne areng. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad olema partneritena kaasatud otsuste langetamisse ühtekuuluvusfondist rahastatavate investeerimisprioriteetide küsimuses riiklikul ja ELi tasandil;

3.

tervitab Euroopa Komisjoni võetud kohustust toetada ELi eelarvest investeeringuid transpordi-, keskkonna- ja energiainfrastruktuuri – ilma milleta oleks majandusareng võimatu – ning eelkõige asjaolu, et mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus aastateks 2014-2020 võetakse arvesse ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel esinevaid erinevusi, pöörates jätkuvalt erilist tähelepanu kõige vähem arenenud piirkondadele;

4.

on seisukohal, et infrastruktuuri arendamise prioriseerimine kogu ELi territooriumil loob vajalikud eeltingimused ELi asjakohaseks toimimiseks ühise majandusruumina ja ELi ühtse turu lõpuleviimiseks, olles samal ajal solidaarsuse väljendus kõige vähem arenenud liikmesriikidega;

5.

täheldab, et aastate jooksul tänu ühtekuuluvusfondile infrastruktuuri tehtud investeeringud on loonud väga suurt Euroopa lisaväärtust. Ilma ELi rahalise abita ei oleks suudetud neid investeeringuid teha liikmesriikides, mille SKP elaniku kohta on madal. Nende investeeringute abil parandab EL oma kodanike elutingimusi ja pakub ettevõtetele arenguvõimalusi;

6.

tuletab meelde, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollis 28 sätestatuga eraldatakse ühtekuuluvusfondist rahalist toetust keskkonna- ja üleeuroopaliste võrkudega seotud projektidele nendes liikmesriikides, mille SKP elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest;

7.

hindab eriti Euroopa solidaarsust liikmesriikide vahel. Ühtekuuluvusfondist tagatakse vajalikud vahendid investeeringuteks piirkondadevahelisse ja linnapiirkondade transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri vähem arenenud riikides;

8.

tuletab meelde Regioonide Komitee soovitusi seoses uue mitmeaastase raamistikuga 2013. aasta järgseks perioodiks ja toetab täielikult ettepanekuid ühtekuuluvuspoliitika ja tingimuslikkuse kohta (1);

9.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut säilitada aastatel 2014-2020 oluliste vahendite eraldamine ühtekuuluvusfondile, nii et ELi poliitilisi eesmärke transpordi-, keskkonna- ja energiavaldkonnas toetataks ELi eelarvest. Komitee kiidab samuti heaks ettepaneku, et abikõlblikes liikmesriikides vastaks ühtekuuluvusfondist antava rahastamise kogusumma ka edaspidi kolmandikule riigi tasandil ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud kogukuludest;

10.

olles igati teadlik majandus- ja eelarvedistsipliini meetmete võtmise vajadusest ELi tasandil, on komitee siiski seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitikat ei saa kasutada karistusvahendina, et nõuda ranget finantsdistsipliini Euroopa Liidus. Struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond peavad vastama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 171, 174, 177 ja 192 seatud eesmärkidele. Komitee leiab seega, et kui kehtestada makromajanduslikud tingimused, peaksid need kehtima kõigile eelarveridadele ja mitte üksnes ühtekuuluvusega seonduvatele;

11.

on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika on ja peab ka edaspidi olema ELi solidaarsuse väljendus ja tõhus vahend Euroopa ühtse turu lõpuleviimisel. Ühtekuuluvuspoliitika tõhusust kinnitavad valikud investeerida arukasse, jätkusuutlikku, kaasavasse ja tasakaalustatud majanduskasvu ELi tasandil, mille võtavad oma ülesandeks ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused ja mis viiakse ellu investeerimisprogrammide kaudu, mida rahastatakse ühtekuuluvusfondist uuel programmiperioodil;

12.

tuletab meelde, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste põhieesmärk järgmisel programmiperioodil on parandada ELi maksumaksjate vahendite abil ellu viidud meetmete kvaliteeti ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi, mis oleksid mõõdetavad nii majanduslikust, sotsiaalsest kui ka keskkonnaalasest aspektist;

13.

tunneb heameelt ühtekuuluvuspoliitika tulevikku käsitleva õigusaktide paketi raames esitatud ettepanekute üle eesmärgiga tõhustada vahendite kasutamist ja parandada poliitiliste eesmärkide kooskõla ELi eelarvega, sealhulgas keskendudes prioriteetidele, tagades investeeringute kriitilise massi, muutes finantsplaneerimise vahendid paindlikumaks ja lihtsustades menetlusi vahenditele juurdepääsuks;

14.

rõhutab, et vahendite kasutamise strateegiline kavandamine ei tohiks toimuda ilma toetusesaajate tegeliku kaasamiseta, eelkõige ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsusteta, kes tunnevad kõige paremini kohalikke olusid ja võimalusi. See võimaldaks tagada sidususe avaliku sektori investeeringutega piirkondlikul tasandil. Selleks on vaja edendada alt-üles lähenemisviisi, nii et iga piirkond või linn saaks rakendada oma potentsiaali, kasutades asjakohaseid vahendeid panustamiseks Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse ning omades juurdepääsu ELi fondidele;

15.

rõhutab, et investeeringud infrastruktuuri aitavad märkimisväärselt kaasa linnade ja piirkondade majandus- ja sotsiaalarengule tingimusel, et neid kavandatakse ja hallatakse partnerluses, nende territoriaalne mõju on igati põhjendatud ning et nii kohalikud sidusrühmad kui ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võtavad vastutuse;

16.

üleeuroopalistesse transpordi-, energia- ja sidevõrkudesse tehtavate investeeringute strateegiline kavandamine peab toimuma võimalikult läbipaistvalt ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kaasavalt, nii et integreeritud territoriaalarengu kavad oleksid ühtlustatud;

17.

toetab kavandamist partnerluses. Uued õiguslikud sätted 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta kohustavad iga tasandi pädevaid riigiasutusi pöörama rohkem tähelepanu partnerluse põhimõtte rakendamisele uue programmiperioodi kõigis etappides ja eelkõige võtma kasutusele uued näitajad, mis võimaldavad hinnata partnerluse kvaliteeti liikmesriikides;

18.

rõhutab kindlalt tulemuspõhise lähenemisviisi vajalikkust. See eeldab strateegilise kavandamise vahendite kättesaadavust kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, võimaldades saada teiste omavalitsuste hinnangut oma arengustrateegiate kohta, kasutades selleks ühiseid ja kohandatud näitajaid, et hinnata investeeringute kvaliteeti ja võimendavat mõju;

19.

soovitab järgmisel programmiperioodil asetada suurem rõhk investeerimisprioriteetide määratlemisse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, arvestades ühise strateegiaraamistiku kaudu eraldatud vahendeid, et vältida topeltrahastamist või selliste laiaulatuslike investeeringute kavandamist, mida ei rahastata;

20.

toonitab, et haldusorganid peavad tehnilist abi asjakohaselt kasutama, st viisil, mis aitab parandada strateegiliste kavade kvaliteeti, toetada laiaulatuslike projektide väljatöötamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning suurendada abi pakkumist projektijuhtidele ja abisaajatele, välistades muud kasutusviisid. Tehniline abi peab olema ELi ja riigi tasandil paremini kooskõlastatud, et vältida killustatust;

21.

pooldab partnerluse edendamist Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahvusvaheliste finantsasutuste vahel ning selliste finantskorraldusvahendite loomist, mis võivad tagada ühtekuuluvusfondi vahendite täiendamise ja vahendite eraldamise ELi infrastruktuuriprojektidele;

22.

toetab komisjoni transpordi valges raamatus avaldatud jõulist eesmärki vähendada 2050. aastaks transpordisektori tekitatud heitgaaside taset 60 % võrra. Ühtekuuluvusfondist rahastatavaid investeeringuid uuritakse hoolikamalt nende jätkusuutlikkuse, keskkonnahinnangu ja pikaajalise kulutasuvuse seisukohast;

23.

kinnitab veelkord vajadust parandada ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengufondi ja Euroopa ühendamise rahastamisvahendi kooskõlastamist ning otsida ELi ja riiklike programmide ja rahastamisvahendite koosmõju, et vähendada bürokraatiat;

24.

tuletab meelde, et ühtekuuluvusfond on põhiinfrastruktuuri loomiseks vältimatu vahend, mis on oma otstarvet ja tõhusust täielikult tõestanud, aidates vähem arenenud riikidel rahastada Euroopa ühishuvi projekte;

25.

toetab komisjoni ettepanekuid seoses tegevuseesmärgi ja -valdkondadega, ent leiab, et ühtekuuluvusfondist võiks samuti rahastada integreeritud projekte, mis on suunatud hoonete energiatõhususe parandamisele;

26.

väljendab heameelt selle üle, et ühtekuuluvusfondi investeerimisprioriteetide hulka lisati linnamõõde, ning näeb selles tunnustust linnade olulisele panusele ELi majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse;

27.

toonitab seda, kui oluline on pöörata rohkem tähelepanu TEN-T suunistele, samuti ELi õigustikule ja riikide õigusaktidele. Sellega seoses võiksid eelhindamised aidata ennetada teatud probleeme, mis toovad tihtipeale kaasa olulisi viivitusi infrastruktuuriprojektide elluviimisel, nagu näiteks maakatastrid, sundvõõrandamise menetlused, lubade väljastamine, riigihankemenetlused, vaidluste lahendamise kord jne;

28.

leiab, et ühtekuuluvusfondi investeerimisprioriteedid, mille määravad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, peavad olema kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia suunitlustega ja ühise strateegilise raamistiku temaatiliste prioriteetidega, ent samuti Euroopa territoriaalse tegevuskava 2020 soovitustega, milles ruumilise planeerimise ja territoriaalarengu eest vastutavad ministrid leppisid kokku 2011. aastal (2);

29.

toonitab veelkord, et ELi lääne- ja idapiirkondade vahel esinevad märkimisväärsed erinevused transpordivõrkude kvaliteedi ja neile juurdepääsu osas, ning samuti asjaolu, et nõudlus transpordiinfrastruktuuri arendamise järele on oluliselt suurem vähem arenenud piirkondades;

30.

on arvamusel, et ühtekuuluvusfond on tõhus vahend selliste investeeringute teostamiseks, mille eesmärk on optimeerida riiklikke ja piirkondadevahelisi üleeuroopalisi transpordivõrke (TEN-T), mis on strateegilise tähtsusega ELi majandus-, sotsiaal- ja territoriaalarengu jaoks. Ühtekuuluvusfondi Euroopa lisaväärtust ei saa seega kahtluse alla seada;

31.

nõustub sellega, et vaja on teha arukaid investeeringuid infrastruktuuri arendamisse ELi tasandil: laiendada ja hooldada transpordivõrke, võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid liikluse paremaks haldamiseks, käivitada IT-süsteeme ja tõhusaid mitmeliigilise transpordi lahendusi jne. Euroopa transpordisüsteemi konkurentsivõime sõltub ELi võimest arendada Euroopa transpordivõrke, ent samuti tema võimest hallata logistikaahela iga lüli. Liiklusest tingitud viivituste vähendamine võimaldab samuti parandada transporditeenuste kvaliteeti;

32.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad ka suuremahuliste investeeringute eest transpordiinfrastruktuuri ning teiseste ja kolmandaste ühenduste loomise eest üleeuroopaliste võrkudega. Nad peaksid olema otseselt kaasatud otsustesse, mis puudutavad prioriteetsete, ühist huvi pakkuvate projektide valikut, et tagada avaliku ja erasektori investeeringute sidusus kõigil tasanditel – ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul –, nagu on sätestatud otsuses nr 661/2010/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta;

33.

väljendab heameelt selle üle, et ühtekuuluvusfondi investeerimisprioriteedid hõlmavad samuti suuri projekte eesmärgiga parandada liikuvust linnapiirkondades ja edendada keskkonnahoidlikke transpordilahendusi, ning samuti teisi investeeringuid, mille eesmärk on arendada aruka ja jätkusuutliku transpordi süsteeme piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

34.

toetab selliste näitajate kasutuselevõttu, mis võimaldavad suurendada ressursitõhusust transpordivaldkonnas ja mis muudavad ühtekuuluvusfondi Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamise vahendiks;

35.

leiab, et üleeuroopaliste transpordivõrkude uued suunised moodustavad infrastruktuuri arendamise strateegilise raamistiku, mis parandab tulevikus märkimisväärselt liikuvust ELis, kuna investeeringuid kategoriseeritakse paremini vastavalt prioriteetide järjestusele. Prioriteedid on jagatud kahe tasandi vahel – üldine võrk (comprehensive network) ja põhivõrk (core network) – ning muudetud tõhusamaks uute rakendamismeetmete kaudu, kusjuures rõhuasetus on eri transpordiliikide ja peamiste linnapiirkonna liiklussõlmede piiriülestel ühendustel;

36.

juhib tähelepanu probleemidele, mis seonduvad eri rahastamisallikatest pärinevate investeeringute kooskõlastamise ja arukate transpordisüsteemide kavandamisega. Need peavad aitama kaasa julgeoleku, ohutuse ja keskkonnatõhususe suurendamisele ning liikluse paremale haldamisele tänu integreeritud reserveerimis- ja pileti väljastamise teenustele ning mitmeliigilisest transpordist teavitamisele;

37.

toetab kindlalt vajadust teha investeeringuid Euroopa integreeritud energiavõrgu infrastruktuuri lõpuleviimiseks. Sellest hoidumisel oleks pikas perspektiivis liiga kõrge hind ja see ohustaks ELi konkurentsivõimet;

38.

leiab, et ühtekuuluvusfond on tõhus vahend ELi energiapoliitika valdkonna eesmärkide – konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja varustuskindlus – saavutamiseks (3) ning ELi majandusarengus, Euroopa 2020. aasta strateegias või algatuses „Ressursitõhus Euroopa” määratletud väljakutsetele vastamiseks. Nende eesmärkide saavutamine eeldab muudatust energiavõrkude kavandamise, ülesehitamise ja kasutamise viisis;

39.

kordab, et energiainfrastruktuuri tehtud investeeringud peavad pakkuma ELi kõigi piirkondade kodanikele ja ettevõtetele tingimusteta juurdepääsu energiale taskukohase hinnaga, kõrvaldades monopolid ja kõik konkurentsitõkked, nii et igas piirkonnas oleks võimalus valida vähemalt kahe varustaja vahel;

40.

leiab, et Euroopa jaoks huvi pakkuvate infrastruktuuride ja projektide kaardistamine ja valik peaks olema selge ning arvestama olukorda kõige vaesemates ja ohustatud energiavarustusega piirkondades;

41.

tunneb heameelt selle üle, et ühtekuuluvusfond võimaldab jätkuvalt toetada keskkonnakasulikke energiaprojekte, sealhulgas näiteks investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Komitee tuletab meelde, et neid investeeringuid on võimalik teostada ainult partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes suudavad olemasolevat kohalikku potentsiaali ära kasutada;

42.

rõhutab, et eelkõige just ELi piirkonnad, linnad ja asulad või nendes moodustatud partnerlused teevad investeeringuid, mis on suunatud kliimamuutustega kohanemisele, loodusohtude ennetamisele, kanalisatsiooni ja jäätmete infrastruktuuri ehitamisele, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, pinnase ja ökosüsteemide kaitsele ning keskkonna kvaliteedi parandamisele;

43.

väljendab heameelt selle üle, et linnapiirkondade keskkütte- ja jahutusvõrkude uuendamisse ja muundumiskadude vähendamisse tehtud investeeringuid on võimalik rahastada ELi ühtekuuluvusfondist, kuna need investeeringud loovad olulist lisaväärtust;

44.

juhib tähelepanu asjaolule, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused säilitavad oma valvsuse ja on vastu igasugusele algatusele, mis võiks kaasa tuua ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud eelarve vähendamise: 20 % nimetatud rahastamisvahendi eelarvest tuleb ühtekuuluvusfondist ehk kokku kasutatakse ligikaudu 10 miljardit eurot riikidevahelise transpordi projektide rahastamiseks, kusjuures prioriteediks on seatud raudteeinfrastruktuur;

45.

väljendab huvi Euroopa ühendamise uue rahastamisvahendi vastu, mis võib luua märkimisväärset Euroopa lisaväärtust ja mille abil soovib komisjon lahendada turuprobleeme, täites puuduvad lüngad, kõrvaldades nn pudelikaelad ja tagades asjakohased piiriülesed ühendused;

46.

on mures seetõttu, et puudub selge valem Euroopa ühendamise rahastamisvahendist riikidele eraldatavate eelarvete määratlemiseks, ning soovib, et toetused oleksid proportsionaalsed liikmesriikides rahastatavate projektide prognoositava väärtusega;

47.

kordab, et on vaja arvesse võtta probleeme, millega seisavad silmitsi piiriüleste projektide juhid, nimelt vähene suutlikkus koostada tõepoolest lõpuni väljatöötatud, eriti keerukaid projekte. Sel põhjusel suunatakse esialgu piiriülestele projektidele mõeldud vahendid sageli ümber teistele, paremini ettevalmistatud projektidele;

48.

tunneb muret Euroopa ühendamise rahastamisvahendi tsentraliseeritud haldamise süsteemi pärast, kuna see ei suuda lahendada lõpuni kavandatud piiriüleste projektide väljatöötamise suutlikkuse probleemi. Selle tulemusel tekib tõsine oht, et rahastamisvahendi eelarvet ei saa kasutada projektideks, mille komisjon on eelnevalt määratlenud;

49.

väljendab kahtlusi seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatuse üksikasjade, paindlikkuse puudumise ning rahastamisvahendiga kaasneva võimaliku bürokraatiaga, samuti seoses selle rahastamisvahendi suhtega komisjoni teistesse rahastamisvahenditesse;

50.

toonitab, et kõnealusest rahastamisvahendist rahastatud projektid peaksid selgelt eristuma nendest, mida rahastatakse ühtekuuluvusfondist või Euroopa Regionaalarengu Fondist partnerluslepingute alusel. Nii peaks pärast institutsioonilise suutlikkuse eelhindamist olema võimalik määratleda, millist tehnilist abi vajatakse projektide ettevalmistamiseks programmi JASPER või muude tehnilise abi programmide kaudu, kusjuures neid kulusid loetakse Euroopa ühendamise rahastamisvahendi eelarvest pärineva rahastamise abikõlblikeks kuludeks.