Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut”

COM(2011) 817 final – 2011/0384 (COD)

ning „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus uuenduslikumasse Euroopasse”

COM(2011) 822 final – 2011/0387 (COD)

2012/C 181/21

Raportöör: Jacques LEMERCIER

13. detsembril 2011 otsustas nõukogu ja 16. jaanuaril 2012 Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõikele 3 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmistes küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut”

COM(2011) 817 final – 2011/0384 (COD)

ning

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus uuenduslikumasse Euroopasse”

COM(2011) 822 final – 2011/0387 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.-29. märtsil 2012 (28. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 123, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee kiidab üldiselt heaks komisjoni Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (ingliskeelne lühend EIT) algatuse.

1.2   Komitee on nõus enamiku komisjoni soovitustega, mis koostati huvitatud isikutega konsulteerimise, mõju hindamise ja läbiviidud katseprojektide andmete alusel.

1.3   Ta peab komisjoni algatust positiivseks, sest ta on teadlik Euroopa Liidu mahajäämusest koostöö, teadmiste jagamise ning kõrgetasemeliste teadus- ja haridusinstituutide lõimimise küsimustes.

1.4   Kuna teadus üleilmastub ja innovatsioonil on tootmises suur osakaal, siis leiab ta, et tipptaset tuleb toetada.

2.   Taustteave

2.1   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT, European Institute of Innovation and Technology) asutati 2008. aastal.

2.2   EIT loodi komisjoni ettepanekuga nõukogule, mis võeti vastu 22. veebruaril 2006 ja rajati Lissaboni strateegia raames eesmärgiga soodustada majanduskasvu ja luua ELis uusi töökohti.

2.3   Instituudi põhieesmärk on vähendada Euroopa Liidu mahajäämust tehnoloogilisel innovatsioonil põhineva tööstuspoliitika valdkonnas ja edendada Euroopas alusuuringute, teadus- ja arendustegevuse ja innovaatiliste tööstuslike rakenduste sünergiat, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja tööstuste puhul.

2.4   Tippkeskus EIT soovib saada üheks innovatsiooni, teaduse ja kasvu lipulaevaks ELis. Selle eesmärgi saavutamiseks soovib instituut kõrgharidus-, teadus- ja innovatsiooniasutuste nii talituslikku kui geograafilist lõimimist.

2.5   See põhimõte on väga lähedane Massachusetts Institute of Technology (MIT) põhimõttele, mis püüdleb kolme sektori horisontaalse lõimimise poole.

2.6   2008. aasta juunis valiti instituudi peakorteri asukohaks Budapest.

2.7   Instituut ei rahasta otseselt üksikprojekte, vaid osaleb 25 % ulatuses detsentraliseeritud teadmis- ja innovaatikakogukondade (1) rahastamises.

2.8   Need teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mis moodustuvad ülikoolidest, ettevõtetest ja teadusinstituutidest, teevad koostööd innovaatiliste projektidega ja osalevad koos igasuguste kohalike ettevõtjate ja innovatsioonipartneritega 75 % ulatuses kohalike projektide rahastamises.

2.9   Kolm esimest teadmis- ja innovaatikakogukonda valiti välja detsembris 2009. Nende ühispaiknemiskeskused asuvad Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Šveitsis, Itaalias, Hispaanias, Hollandis, Rootsis, Soomes, Ungaris, Belgias ja Poolas.

3.   Komisjoni ettepanekud

3.1   Selles kontekstis peab EIT kujunema teetähiseks ja atraktiivseks keskuseks ülikoolidele, teadusinstituutidele, teadus- ja arendustegevusega seotud ettevõtetele ja eelkõige innovaatilistele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on ka peamisteks kvalifitseeritud töökohtade ja uute ametite loojaiks.

3.2   Mõju suurendamiseks ja innovatsiooni edendamiseks uutes valdkondades ühiskonna probleemidele vastamiseks suurendab EIT järk-järgult teadustegevuse rahastamise 2014-2020 raamprogrammi jooksul teadmis- ja innovaatikakogukondade ringi.

3.2.1   Eraldatud eelarveid kontrollitakse ja konkreetsete tulemuste põhjal otsustatakse lõpuks teadmis- ja innovaatikakogukonna jätkusuutlikkuse üle.

3.2.2   EIT tagab uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisel järkjärgulist lähenemisviisi järgides, et kogemustest saadud õppetunde võetakse nõuetekohaselt arvesse ning et uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi asutatakse ainult nendes valdkondades, kus on selged innovatsioonivõimalused ja tipptase, millele toetuda vajalike pädevuste ja rahastamise ligi meelitamiseks.

3.3   Seepärast luuakse ajavahemikus 2014–2020 kaks uut teadmis- ja innovaatikakogukondade põlvkonda: nii 2014. kui ka 2018. aastal luuakse kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda, mille tulemusel on neid koos olemasoleva kolmega nimetatud ajavahemiku lõpus ELis kokku üheksa (mis tähendab 40–50 ühispaiknemiskeskuse loomist kogu ELis).

3.4   Kindlatele teaduslikele alustele ja uurimistegevusele toetudes võivad teadmis- ja innovaatikakogukonnad koondada partnereid koolitus-, teadus- ja innovatsiooniringkondadest.

Nad kõik suudavad hankida investeeringuid ja panna ettevõtteid võtma pikaajalisi kohustusi, soodustada uusi tehnoloogilisi arendusi ja edendada sotsiaalset innovatsiooni:

3.5   Detsentraliseeritud teadmis- ja innovaatikakogukondade loomine piirkondlikul tasandil, millega ühendatakse kõik potentsiaalsed kohalikud partnerid, tundub olevat sobivaks vastuseks ELi probleemidele. Kuna eri liikmesriikide teadus-, koolitus- ja tootmissüsteeme on võimatu mõistliku (st lühikese) aja jooksul ühtlustada, sest need küsimused on seotud subsidiaarsusega, siis pakub kogukondade loomine konkreetse lahenduse sellest raskusest üle saamiseks ning tööstuse ja teenuste arendamise poliitika uue mudeli esitamiseks.

3.6   Teadmis- ja innovaatikakogukondadele antav autonoomia töölevõtmise, korraldamise ja rahastamise osas lihtsustab kõige pädevamate ja motiveeritumate uurijate tuvastamist ning peaks soodustama komisjoni poolt ette nähtud kogemuste vahetamist ja rahvusvahelist koostööd.

4.   Üldised ja konkreetsed märkused

4.1   Komisjoni pakutud üldstruktuur on uuenduslik ja paljulubav. Komitee soovib meelde tuletada oma varasemat arvamust (2) Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamise kohta, sest ta leiab, et selles tehtud üldised märkused kehtivad ka praegu täies ulatuses.

4.2   Rajatavate teadmis- ja innovaatikakogukondade arvu ja programmi kesvust arvestades leiab komitee, et komisjoni eelnõuga eraldatud eelarve tähendab tegelikult finantsvahendite külmutamist või isegi suhtelist vähendamist 2020. aastani. Samas pakub EIT Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja tööstustele keskmises ja pikaajalises perspektiivis sellise jätkusuutliku arengu võimalust, mis suurendab innovatsiooni ja tööhõivet ning seda tuleks soodustada just kõige paljulubavamates valdkondades.

4.3   Teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamisstruktuur on kindlasti ettepaneku tugevaks küljeks, sest EIT panustab vaid 25 % ulatuses ja ülejäänud 75 % tuleb partnerettevõtetelt, VKEdelt, teaduskeskustelt ja antud valdkonnaga seotud avalikest või erasektori allikatest. See struktuur võimaldab oma paindlikkusega kiirendada hankemenetlust ning üleminekut alusuuringutelt rakendusuuringutele, samuti innovatsiooni, patenditaotluste esitamist ning innovatsiooni turule viivate ettevõtete asutamist või arendamist.

4.4   Lisaks saavad kohalikud algatused liikmesriikides märkimisväärse paindlikkuse.

4.5   Teadmis- ja innovaatikakogukondade valitsemisstruktuur ning selle liikmete regulaarne vahetumine on kindlad plussid. Komitee jagab EIT arengut juhtivat põhimõtet ja leiab, et teadmis- ja innovaatikakogukondade iseseisvust ja autonoomiat tuleb suurema tõhususe tagamiseks hoida ning nende tehtud tööd tuleks hinnata saadud tulemuste põhjal.

4.6   Selle kahetasandilise struktuuri üheks väärtuseks on teadmis- ja innovaatikakogukondade innovaatiliste patentide ja toodete turuleviimise lihtsustamine.

Kiirenevas üleilmastumises, mis nõrgestab traditsioonilist tööstust, toetab komitee ideed, et „tipptaseme” mõiste koolituse ja tootmise valdkonnas on tulevikuväärtus ja konkurentsivõime tõstmise vahend.

4.7   Rohkem kui kunagi varem loob jätkusuutliku arenguga seotud innovaatiliste toodete ja teenuste lisaväärtus ELis kvalifitseeritud töökohti ja hoiab ära tootmise ümberpaiknemise riikidesse, kus tööjõud on odavam.

4.8   Komitee täheldab teadmis- ja innovaatikakogukondade suhtelist tihedust. Komitee sooviks, et pingutataks eelkõige selle nimel, et võimalikult paljudes liikmesriikides loodaks sidemeid laboratooriumite, ettevõtete ja teadusasutustega, et suurendada teadmis- ja innovaatikakogukondade loomepotentsiaali, inim- ja tehnoloogilist ressurssi ning et ei rõhutataks kõrgetasemelise teaduse ja hariduse ebavõrdsust liikmesriikides. Komitee märgib ka, et selle projekti vastu on näidanud huvi rohkem kui 200 partnerit kõigist liikmesriikidest.

4.9   Komitee hindab eriti EIT märgistusega diplomite sisse seadmist, mis lihtsustab teadlaste liikuvust ning (väikeste ja keskmise suurusega) ettevõtete arengut väljaspool nende päritoluriiki.

4.10   Komitee soovib, et instituutidele, ettevõtetele ja potentsiaalsetele partneritele jagataks võimalikult palju teavet, et nad saaksid toetada ja osaleda teadmis- ja innovaatikakogukondade loomises peamistes 2020. aasta strateegias välja toodud valdkondades.

Selle eesmärgi saavutamiseks peab EIT võimalikult kiiresti korraldama nendel teemadel laiaulatusliku reklaamikampaania, et ettevõtted ja võimalikud partnerid saaksid oma partnerlusprojektid koostada.

4.11   Komitee, kes on teadlik võimalikest riiklike asutuste tasandil olevatest takistustest või isegi vastupanust, kutsub komisjoni üles edendama EIT ja riiklike asutuste põhjalikku dialoogi, et saavutada komitee arvates vältimatu sünergia.

Lisaks toob komitee välja teadus- ja haridusinstituutide juhtide mure, et nende eelarve võib teadmis- ja innovaatikakogukondade arvelt väheneda.

(1)  Inglise keeles: Knowledge and Innovation Communities (KIC)

(2)  ELT C 161, 13.7.2007, lk 28.