21.6.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 181/111

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus järgmiste dokumentide kohta: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020”

COM(2011) 809 final – 2011/0401 (COD),

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad”

COM(2011) 810 final – 2011/0399 (COD),

„Ettepanek: nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm”

COM(2011) 811 final – 2011/0402 (CNS),

„Ettepanek: nõukogu määrus Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” ”

COM(2011) 812 final – 2011/0400 (NLE)

2012/C 181/20

Raportöör: Gerd WOLF

Nõukogu ja Euroopa Parlament otsustasid 15. detsembril ja 13. detsembril 2011. aastal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõikele 3 ja artikli 182 lõikele 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020”

COM(2011) 809 final – 2011/0401 (COD)

Nõukogu ja Euroopa Parlament otsustasid 19. detsembril ja 13. detsembril 2011. aastal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 173 ja 183 ja artikli 188 lõikele 2 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014-2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad”

COM(2011) 810 final – 2011/0399 (COD)

Nõukogu otsustas 15. detsembril 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõikele 4 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm”

COM(2011) 811 final – 2011/0402 (CNS)

Nõukogu otsustas 21. detsembril 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 7 lõikele 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu määrus Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020””

COM(2011) 812 final – 2011/0400 (NLE)

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis oma arvamuse vastu 8. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.-29. märtsil 2012 (28. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 122, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 7.

1.   Kokkuvõte ja soovitused

1.1   Komitee tervitab ja toetab komisjoni ettepanekuid ja nendega seotud üldist käsitlust kui Euroopa 2020. aasta strateegia olulisi osi. Ta kiidab heaks komisjoni soovi teadusuuringuid ja innovatsiooni varasemast rohkem tähtsustada. Ühtlasi täheldab komitee selles oma seniste soovituste edukat järgimist. Mõnes kohas näeb ta siiski veel vajadust täiendada, selgitada ja parandada.

1.2   Eriti soovitud on lihtsustamist ja suuremat paindlikkust soodustavad ettepanekud. Nende väljatöötamisel tuleks silmas pidada, et võimalikult hästi säilitatakse järjepidevus, ning vältida tekkivat keerukust.

1.3   Valitsemisalased vastastikuse mõistmise memorandumid tuleks võimalikult kiiresti ja üksikasjalikult täpsustada ja kooskõlastada kõigi osalejatega.

1.4   Komisjon peaks juba siis, kui raamprogramm „Horisont 2020” on kestnud umbes kaks aastat, esitama vahearuande programmiga seotud kogemuste, programmi rakendamise ja kujundamise kohta.

1.5   Euroopa teadlaste ametialase kuvandi ligitõmbavust tuleks konkurentsivõime nõukogu 2. märtsi 2010. aasta järeldusi (1) silmas pidades parandada, et kõrvaldada praegu esinevad sotsiaalsed puudused või neid kompenseerida.

1.6   Kõigis nõukogu dokumentides (raamprogramm, osalemiseeskirjad, Euratomi programm), mille puhul on nüüd uuesti tehtud ettepanek kasutada õigusliku vormina määrust, tuleks säilitada seni kasutatud õiguslik vorm, milleks on otsus, välja arvatud juhul, kui komisjonil õnnestub esitada veenev põhjendus.

1.7   Kõik programmi osad ja eeskirjad kiidetakse heaks ja neid toetatakse, iseäranis neid, mis tulevad kasuks sotsiaalsele innovatsioonile, eesliini teadusuuringutele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja ülikoolidele.

1.8   Programmi „Horisont 2020” peamiseks vahendiks peavad jääma ülevaatlikud ühisprojektid, mille osalejate arvu on kerge hallata.

1.9   Taristud on heaks Euroopa lisaväärtuse näiteks selle kohta, kuidas rakendada subsidiaarsuse põhimõtet. See peab selgemalt kajastuma ka eelarve soovituslikus jaotuses.

1.10   Ühiskonnaprobleemidega seoses tuleks suuremat rõhku asetada teadusuuringutele ja arendustegevusele vähese CO2-heitega säästliku energiasüsteemi väljatöötamiseks.

1.11   Tähtis ühiskonnaprobleem on ka ühiskonna ja ettevõtjate innovatsioonivõime.

1.12   Võtmetehnoloogiad aitavad kaasa nii tööstuse konkurentsivõimele kui ka ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Komitee toetab tungivalt nende tugevdamist.

1.13   Kui võrrelda eri teadustegevuse toetamise hindamiskriteeriume, peaks jätkuvalt tähtsaim olema teaduse tipptase, nagu see on seni tõestust leidnud. Innovatsiooni edendamisel on tähtis ka turuolukorra hindamine, mida on a priori siiski üsna keeruline teha.

1.14   Lahenduste leidmiseks tuleb selgitada võimalikud vastuolud teaduslikust vaatepunktist lähtuva teaduspoliitika ning innovatsioonisõbraliku tööstus- ja konkurentsipoliitika vahel.

1.15   Teadus- ja innovatsioonipoliitika edukas ühendamine nõuab komisjoni mitmete peadirektoraatide ja teenistuste koostööd. Komitee toetab sellealaseid pingutusi. Peale selle on vaja asjatundlikke ametnikke, kes on olnud vastava uurimisvaldkonnaga seotud juba kaua ja on ka edaspidi. Komisjon peaks oma teaduslikku ja tehnilist pädevust ja hindamisvõimet arendama ja säilitama.

1.16   Euratomi programmi peamised eesmärgid on ettepaneku kohaselt tuumaohutus, kõrgradioaktiivsete jäätmete lõppladustamine ning tuumasünteesienergeetika arendamine, mida juhib rahvusvaheline projekt ITER. Programmi ülesehituse puhul tuleks jälgida seda, et säilitataks liikmesriikide toetus ja nende endi osalemine.

1.17   Koostada tuleb üldiselt mõistetav ülevaade raamprogrammis „Horisont 2020” kasutatavatest vahenditest ja erialaterminitest, et tagada suurem kasutajasõbralikkus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piisavale ja pädevale nõustamisele.

2.   Komisjoni esitatud ettepanekute lühikirjeldus

Käesolevas arvamuses käsitletakse ettepanekute kogumit, mille komisjoni esitas eraldi dokumentidena:

1)	ettepanek raamprogrammi „Horisont 2020” kohta perioodiks 2014–2020;

2)	ettepanek ühtse osalemise ja levitamise eeskirjade kogumi kohta;

3)	ettepanek ühe kindla programmi kohta „Horisont 2020” teostamiseks ning

4)	ettepanek „Horisont 2020” osade kohta, mis vastavad Euratomi asutamislepingule.

Nimetatud dokumentide kogumaht on ligikaudu 380 lehekülge. Nende olulisimad punktid tuuakse kokkuvõtlikult välja siinkohal järgnevates punktides 2.1 kuni 2.4, et luua mõistetav seos komitee märkuste ja soovitustega, mis esitatakse seejärel 3. kuni 7. peatükis.

2.1   Raamprogramm „Horisont 2020”

2.1.1   Kaldudes kõrvale oma senisest tavast, ei esitanud komisjon algselt oodatud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 8. raamprogrammi ettepanekut. Selle asemel seotakse raamprogrammis „Horisont 2020” – täites rohelises raamatus (2) selgitatud eesmärke – need tegevused, mida praegu edendatakse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 7. raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) innovatsiooni alaste osade alusel ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) kaudu. Peale selle tehakse ettepanek esitada mitte enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu „otsus”, vaid „määrus”.

2.1.2   Programmi „Horisont 2020” toetuspoliitika määratletud põhieesmärgid ja nurgakivid on:

a)	teaduse tipptase – kavandatav eelarve: 27 818 miljonit eurot;

b)	juhtpositsioon tööstuses – kavandatav eelarve: 20 280 miljonit eurot;

c)	ühiskonnaprobleemid – kavandatav eelarve: 35 888 miljonit eurot;

2.1.3   Edasine eesmärk on lihtsustada juurdepääsu raamprogrammile ja selles osalemist.

2.1.4   Programmi „Horisont 2020” jaoks kavandatav kogueelarve ulatub umbes 88 miljardi euroni; seda täiendatakse struktuurifondide ja haridusprogrammi vahenditega.

2.2   Osalemise ja levitamise eeskirjad

2.2.1   Need hõlmavad raamprogrammis osalemise tingimusi. Eeskirjad peavad tagama ühtse ja paindliku õigusraamistiku, aitama lihtsustada ning kehtima kogu raamprogrammile „Horisont 2020”. Lisaks sellele säilitatakse võimalus teha muudatusi või erandeid.

2.2.2   Sätestatakse ühtne osalejate arvust sõltumatu toetusmäär. Lisaks tuleb rohkem kasutada ühekordseid summeeritud makseid, kindlasummalisi makseid ning ühikuhindade astmikku, tunnustades laialdaselt finantstoetuse saajate tavapäraseid raamatupidamismeetodeid.

2.2.3   Rahalise toetuse andmisel on otsestele toetuskõlblikele kuludele ette nähtud järgmised toetusmäärad:

a)	programmi „Horisont 2020” toetus võib ulatuda kuni 100 %ni kõigist otsestest toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist;

b)

programmi „Horisont 2020” toetust piiratakse maksimaalselt 70 %-le otsestest toetuskõlblikest kogukuludest järgmiste meetmete puhul: — meetmed, mis seisnevad peamiselt sellises tegevuses nagu prototüüpide väljatöötamine, testimine, tutvustamine, arendustegevus, katsetamine, tehnoloogia turustamine; — programmi kaasrahastamismeetmed.

2.2.4   Kaudsete toetuskõlblike kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse kindlasummalist makset, milleks on 20 % otsestest toetuskõlblikest kogukuludest; vajadusel võib tööprogramm võimaldada rakendada ka kindlasummaliste maksete vormi või ühikuhindade astmikku.

2.2.5   Selleks kehtivad järgmised osalemistingimused

2.2.5.1

Meetmes osaleb vähemalt kolm õigussubjekti. — Igal kolmel õigussubjektil on asukoht liikmesriigis või assotsieerunud riigis. — Kõigil kolmel õigussubjektil on asukoht erinevas liikmesriigis või assotsieerunud riigis. — Kõik kolm õigussubjekti on artikli 7 tähenduses sõltumatud.

2.2.5.2

Erandina on järgmistel juhtudel eelduseks, et osaleb ainult üks õigussubjekt, kelle asukoht on liikmesriigis või assotsieerunud riigis: a) Euroopa Teadusnõukogu (ERC) eesliini teadusuuringute meetmete puhul, b) VKEdele mõeldud vahendi kasutamisel, c) programmi kaasrahastamismeetmete korral, d) tööprogrammis või töökavades ettenähtud erijuhtudel ning e) koordineerimis- ja toetusmeetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete kasutamisel.

2.2.6   Hindamismenetlus

2.2.6.1   Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide põhjal:

a)

tipptase;

b)

mõju;

c)	rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

2.2.6.2   ERC eesliini teadusuuringute taotlusi hinnatakse üksnes tipptaseme kriteeriumi alusel.

2.3   Eriprogramm

2.3.1   Kuigi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 7. raamprogrammis kasutati mitmeid eriprogramme (nt „Koostöö” või „Võimekused”), teeb komisjon siitpeale ettepaneku vaid ühe eriprogrammi kasutamiseks, mis hõlmab allprogrammide vormis erinevaid rahastamiseesmärke ja toetusstruktuure.

2.3.2   Neli allprogrammi:

I.	„Tipptasemel teadus”, mille alla kuuluvad i. eesliini teadusuuringud (ERC), ii. tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimine, iii. Marie Curie nimelised meetmed ja iv. Euroopa teadustaristu.

II.

„Juhtpositsioon tööstuses”, mille alla kuuluvad i. info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, ii. nanotehnoloogia, iii. materjalid, iv. biotehnoloogia, v. tootmine ja töötlemine ning vi. kosmosevaldkond. Lisanduvad parem juurdepääs riskifinantseerimisele ja uuenduslikkuse suurendamine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

III.

„Ühiskonnaprobleemid”, mille alla kuuluvad i. tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu, ii. toiduga kindlustatus ja toiduainete ohutus, säästev põllumajandus, mere- ja merendusuuringud ja biomajandus, iii. kindel, puhas ja tõhus energia, iv. arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport, v. kliimakaitse, ressursitõhusus ja toorained, vi. kaasavad, uuenduslikud ja turvalised Euroopa ühiskonnad.

IV.

„Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda” eesmärgiga parandada poliitiliste otsuste langetamise teaduslikke aluseid, selgitada ühiskondlike muutuste aluseks olevaid loomulikke protsesse ning uurida uusi teadus- ja tehnoloogiavaldkondi. (Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed tuumaenergiavaldkonnas on esitatud Euratomi programmi käsitlevas osas).

2.4   Euratomi programm 2014–2018

2.4.1   Nimetatud programm hõlmab teadustegevust tuumaenergia (tuumasüntees ja tuumade lõhustamine) ja kiirguskaitse valdkonnas. Erandina senisest tavast esitatakse programm mitte otsuse, vaid määruse vormis. See peaks kaasa aitama „Horisont 2020” strateegiliste eesmärkide täitmisele (punkt 2.1.2). Vastavalt Euratomi asutamislepingule on programmi kestus viis aastat, seega lõpeb see aastal 2018.

2.4.2   Euratomi programmi kaudsed meetmed käsitlevad:

a)	tuumasüsteemide ohutut toimimist,

b)	lõplike tuumajäätmete käitlemise võimalusi,

c)	tuumaalase pädevuse arendamist ja säilitamist (tuumade lõhustamine),

d)	kiirguskaitse parandamist,

e)	tuumasünteesialast arendustegevust olemasolevate ja tulevaste katserajatiste abil,

f)	sel eesmärgil materjalide, tehnoloogiate ja projektide väljatöötamist,

g)	innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõime edendamist,

h)	teadustaristute kättesaadavust ja kasutamist.

2.4.3   Kaudsete meetmete rakendamisel toetavad komisjoni nõuandvad komiteed.

2.4.4   Otsesed meetmed puudutavad Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja arendustegevuse programmi.

2.4.5   ITERi kohta esitatakse eraldi otsus, kuna seda projekti rahastatakse väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku.

3.   Komitee üldised märkused

Komisjoni esitatud dokumentide mahu tõttu saab komitee käsitleda vaid piiratud arvu tema jaoks põhimõttelise tähtsusega näivaid punkte.

3.1   Üldine nõustumine

Komitee tervitab ja toetab komisjoni ettepanekuid kui Euroopa 2020. aasta strateegia olulisi osi. Ta näeb neis õnnestunud üldkontseptsiooni. Ta täheldab, et mitmeid tema varasematest soovitustest (näiteks lihtsustamise (3), rohelise raamatu (4) ja innovaatilise liidu kohta (5)) on arvesse võetud, ning ta viitab seetõttu ka nendele arvamustele ja nendealastele soovitustele. Mõnedes aspektides näeb ta siiski veel vajadust täiendada, selgitada ja parandada.

3.2   Prioriteedid, eelarve, eesmärk 3 % ja mitmekordistav mõju

3.2.1   Teadusuuringud, arendustegevus ja innovatsioon määravad tulevikus Euroopa koha maailmas; seetõttu on oluline neid tunduvalt rohkem tähtsustada mitte ainult komisjonis, vaid eelkõige ka liikmesriikides. Komitee täheldab rahuloluga, et raamprogrammi „Horisont 2020” eelarve väljendab tõepoolest komisjoni soovi näidata teadusuuringute ja innovatsiooni ning nende jaoks vajalike investeeringute senisest suuremat tähtsust. Kuna eelarve järgib komitee korduvaid soovitusi, toetatakse seda täielikult. Sellele vaatamata on praegu kavandatava eelarve maht väiksem kui selgitatud eesmärk 3 % ning arvestades ambitsioonikaid teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid eesmärke erapooletust seisukohast ikka veel ebapiisav; sellegipoolest tunnustab komisjon seda kui saavutatavat kompromissi olukorras, kus esinevad ka muud piirangud.

3.2.2   2002. aastal sõnastas nõukogu Barcelona kohtumisel, kus kujundati 2010. aastal jõustuvat Lissaboni strateegiat, peamiselt liikmesriikide toetuspoliitikale ja tööstusele suunatud eesmärgi 3 %. Ta ütles, et 2010. aastaks peavad liikmesriigid kasutama 3 % sisemajanduse koguproduktist uurimis- ja arendustegevuse jaoks; ühe kolmandiku sellest eraldavad riigiasutused, kaks kolmandikku tööstus. Seda eesmärki pole seni saavutatud ei Euroopa riikide keskmisena ega ka enamikus liikmesriikides. Seetõttu kaasati see nüüd uuesti Euroopa 2020. aasta strateegiasse.

3.2.3   Programmis „Horisont 2020” sätestatud toetuspoliitika mõju peab olema mitmekordistav, et vähemalt seekord eesmärk 3 % saavutada. Kahjuks on vaatamata ülalnimetatud eelarvekasvule endiselt kaheldav, kas mitmekordistav mõju on selleks piisavalt tugev. Ühenduse üldeelarve moodustab umbes ühe protsendi selle liikmesriikide sisemajanduse koguproduktist. Sellest eraldatakse „Horisont 2020” jaoks kavandatavasse eelarvesse napilt 9 % suurune osa. Kvantitatiivne mitmekordistav mõju on endiselt väiksem kui 1:30! Kavandatavat eelarvet tuleb seega vaadelda kui olulist esimest sammu tegelikult vajaliku toetusemäära suunas; seda ei tohi niisiis mingil juhul vähendada.

3.3   Lihtsustamine ja järjepidevus

Komitee toetab iseäranis neid meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada menetlusi (6), millele komitee on juba pikemat aega hoiatavalt viidanud. Seda on keeruline saavutada, kuna arvestama peab lihtsuse, üksikjuhtude õiglase lahendamise ja samuti nõutud järjepidevuse saavutamisega, mida tuleb vajadusel veel täpsemalt reguleerida. Kindlasti ei tohi tagasi pöörduda liigselt keerukate ja aeglaste menetluste juurde.

3.4   Tegutsemisvabadus ja paindlikkus

Komitee avaldab heameelt, et peale lihtsate eeskirjade võimaldab programmi ülesehitus ja eelarve ka piisavalt paindlikkust ja tegutsemisvabadust (eriprogrammi I pealkiri, artikkel 6 „Eelarve”). Eriti tähtis on seetõttu nendega seotud tulevaste otsuste, iseäranis programmikomiteede olulisuse selgitamine.

3.5   Valitsemine

Komitee toetab vastavaid (dokumendi COM(2011) 809 final) punktis 21 nimetatud) komisjoni põhjendusi ja eesmärke, iseäranis alt-üles protsesside rõhutamist. Samuti toetab ta eesmärki suhelda eriprogrammide prioriteetide seadmisel korrapäraselt lõppkasutajate, kodanike, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

3.5.1   Komitee arvates tuleb komisjoni väga üldiseid seisukohti siiski täiendada põhjalike ja täpsete andmetega ja täpsustada programmi kulgu ning seejuures tehtavaid otsuseid, (ka eelarve) liigitust ja teemasid. Vajalikud valitsemistavad peavad piisavalt selgitama, millises mahus, milliste struktuuride kaudu ja millistel otsustustasanditel (nt programmikomiteed) osalevad asjaomased sidusrühmad ja kodanikuühiskonna esindajad tasakaalustatud viisil nendes protsessides ja tööprogrammides. Nimelt tuleb komisjoni arvamuse kohaselt tööprogrammidesse üle viia mitte ainult teemad, vaid ka üksikasjalikud eeskirjad eelarve, rahastamisvahendite, toetuse mahu ja vajadusel allhangete kohta nt Euroopa Tehnoloogiaplatvormidele, artikli 185 kohaste algatuste kohta jne.

3.5.2   Pidades silmas komisjoni ettepanekus kirjeldatud kavatsust kasutada selleks ka täitevameteid või teisi välisstruktuure vastavalt kodukorra artiklile 55, on vaja selgitada ka nende osa, volitusi ja järelevalvet.

3.5.3   Komitee soovitab selgitada neid küsimusi kooskõlastamisprotsessi käigus, milles osalevad kõik sidusrühmad, esitada tulemused lisatud dokumendis ja konsulteerida seejärel ka komiteega. Samal ajal hoiatab ta selle eest, et selle kujundamisprotsessi käigus – iseäranis tööprogrammide tasandil – ei jõutaks uuesti ringiga tagasi senise (üle)reguleerimise ja keerukuse juurde (vt ka punkt 3.3). Seniste menetluste järjepidevusest tohib vaid niivõrd kõrvale kalduda, kuivõrd see osutub lihtsustamise käigus vältimatuks.

3.6   Kattumine

Eriprogrammi allprogrammide üksikud alateemad ja küsimused võivad kattuda, mis ühelt poolt suurendab veelgi paindlikkust, teisalt võib aga tulemuseks olla prioriteetide muutumine ja ülevaatlikkuse kadumine ning liigitamisraskused. Nii võivad nt allprogrammidest „Tipptasemel teadus” või „Juhtpositsioon tööstuses” kanduda otsustava tähtsusega arusaamad või impulsid allprogrammi „Ühiskonnaprobleemid”.

3.7   Vahearuanne

Siinkohal soovitab komitee, et lisaks pärast nelja aasta möödumist ette nähtud vahehindamisele (analoogselt dokumendiga COM(2011) 52 final) võiks komisjon juba kaks aastat pärast programmi algust esitada vahearuande, mis kirjeldab komisjoni ja sidusrühmade vaatepunktist seni läbiviidud tegevusi ja sealjuures saadud kogemusi – iseäranis seoses valitsemistavadega, mille kohta komitee siin hoiatuse tegi.

3.8   Eelarve soovituslik jaotus

Esitatud piiranguid arvestades tervitab komitee ka kavandatavat eelarve soovituslikku jaotust ning eelarvevahendite jaotamist üksikutele allprogrammidele ning nende alateemadele, iseäranis kehtib see ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise ning ühiskondlike probleemide ja küsimuste kohta – kolme erandit käsitletakse hiljem (punktid 4.3, 4.2.1 ja 4.2.2). Peale selle peaks aga selgelt nähtav olema, milline tähtsus on riiklike ja piirkondlike programmide (nt uue ERA-Net-süsteemi) koordineerimisel võrreldes teadusuuringute otsese rahastamisega.

3.9   Teadlaseamet

Punktis 22, mis käsitleb raamprogrammi ettepanekus esitatud kaalutlusi, rõhutab komisjon: „Programm „Horisont 2020” peaks parandama teadlaseameti ligitõmbavust liidus.” Siiski tunneb komitee puudust konkreetsetest andmetest, milliseid meetmeid on vahepeal võetud, et järgida konkurentsivõime nõukogu 2. märtsi 2010. aasta järeldusi (7) ning noorte teadlaste mitterahuldavat sotsiaalset olukorda tõepoolest parandada (põhjalik seletus teema 6. peatükis).

3.10   Määrus või otsus

Komiteele jääb arusaamatuks ning ta ei leia ka ühtegi komisjoni seniste kogemustega seotud põhjendust, miks komisjon nõuab subsidiaarsuse printsiibi rakendamist või lubab senistest tavadest kõrvale kalduda ning teha kahe komisjoni esitatud dokumendi puhul ettepanek mitte otsuse, vaid määruse vastuvõtmiseks. Komitee soovitab järgida senist tava, välja arvatud juhul, kui komisjonil õnnestub esitada mõistetav õiguslik põhjendus.

3.11   Komisjoni kooskõlastatud tegutsemisviis

Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitikas on mitmeid aspekte, mille puhul on nõutav kooskõlastatud, koostööaldis ja tõhus tegutsemisviis mitte ainult komisjoni ja liikmesriikide vahel, vaid ka mitmete komisjoni volinike, peadirektoraatide ja teenistuste vahel. See hõlmab hariduspoliitikat, teadlaste sotsiaalset olukorda, struktuurifonde, ühtekuuluvuspoliitikat, tööstus- ja konkurentsipoliitikat, energiapoliitikat, tervishoiupoliitikat, keskkonnapoliitikat jne. Komitee julgustab komisjoni suurendama sellealaseid pingutusi ja töötama välja selleks vajalikud menetlused ja vahendid.

3.12   Pädevad ametnikud

Komitee kordab (8) oma tungivat soovitust, et toetusorganisatsioonides, iseäranis aga ka komisjonis (või kavandatavates täitevametites) töötaksid teaduslikus plaanis silmapaistvad ja pädevad ametnikud, kes tunnevad juba pikemat aega asjaomast valdkonda, selle eripärasid ja oma kindlat kogukonda kõige paremini ja on sellega seotud ka tulevikus. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on töötajate pidev vahetumine väga ebasoodne!

3.12.1   Pädevuse ja kohustuste säilitamine

Lisaks on komitee on mures, et kavandatud suundumuse tõttu kanda senised teadus- ja uuendustegevuse edendamise ülesanded ja tegevus komisjonilt üle agentuuridele võib komisjon kaotada oma pädevuse ja hindamisvõime ega suuda enam piisavalt kõnealuse teemaga sisuliselt tegeleda. Kuid see on tingimata vajalik, et komisjon saaks teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni olulist teemat poliitilisel tasandil asjatundlikult, edukalt ja pühendumusega esindada. Vastasel juhul läheks kaduma hapra kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi otsustav kaalukeel.

3.13   Edasised meetmed – 2020. aasta strateegia

Programm „Horisont 2020” on komitee arvates vajalik ja otsustava tähtsusega 2020. aasta strateegias. Seda tuleb aga täiendada edasiste oluliste komisjoni ja veelgi enam liikmesriikide meetmetega. Selleks viitab ta oma 2020. aasta strateegiat puudutavatele algatustele. Iseäranis puudutab see võimekate ja uuendusmeelsete majandus- (9), sotsiaal- ja haridussüsteemide loomist või kujundamist kõigis liikmesriikides.

4.   Komitee erimärkused

4.1   Sotsiaal- ja humanitaarteadused, hariduspoliitika ja innovatsioon

Komitee väljendab heameelt selle üle, et teadusuuringud ja innovatsioon sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas kaasatakse programmi „Horisont 2020” kõigisse üldeesmärkidesse. Ta peab sealjuures nimetatud teemasid asjakohaseks ja oluliseks ning avaldab heameelt nende tähtsuse üle programmis. Lisaks soovitab ta rohkem tähtsustada pingutusi tõhusama haridussüsteemi väljatöötamise nimel kõigis haridusastmetes. Tegu on olulise, tähtsa ja keskse ülesandega, mis aitab edendada ja kasutada võimekusi ELis viisil, mis on kõige edukam ja on suunatud kindlate võimete arendamisele. „Horisont 2020” konkreetsed eesmärgid on koolitada ülikoolides välja piisavalt palju kvalifitseeritud spetsialiste. Selle saavutamiseks tuleb alustada tegevust aga juba koolides!

4.2   Ühiskonnaprobleemid

Komitee toetab ühiskonnaprobleemide loetelu, kuid soovitab siiski esile tõsta järgmisi valdkondi:

4.2.1   Energia- ja kliimaprobleemid

Prioriteetide seadmisel allprogrammi „Ühiskonnaprobleemid” raames soovitab komitee, pidades silmas äärmiselt auahnet eesmärki (10), kujundada meie senine energiavarustus 2050. aastaks täielikult ümber ning minna üle säästlikule vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogiale, näidata selle teema oluliselt suuremat tähtsust ka eelarves (11). Seni lahendamata probleem on eelkõige piisavalt mahukad ja taskukohase hinnaga energiasalvestid ja puhvertehnoloogiad kõikuva tootlikkusega tuule- ja päikeseenergia jaoks, samuti raskeliikluse ning õhu- ja meretranspordi pikaajaline varustamine kütusega. Kuid ka mõju majandusele ja ühiskonnale vajab süvendatud uurimist.

4.2.2   Ühiskonna ja ettevõtjate innovatsioonivõime

Lisaks soovitab komitee lisada ühiskonnaprobleemide nimekirja tähtsa teema, milleks on ühiskonna ja ettevõtjate innovatsioonivõime. (Miks ei pärine GOOGLE või FACEBOOK Euroopast? Miks ei ole kõigil liikmesriikidel võrdselt võimekas valitsus- ega majandus- ja sotsiaalstruktuur?). Nimetatud teema on küll kokkuvõtlikult esitatud komisjoni ettepanekus (vt punkt 2.3.2 – III – vi) eesmärgi „Kaasav, innovaatiline ja turvaline ühiskond” all, kuid komitee arvates ei ole seda, arvestades selle teema suurt ühiskondlikku ja majanduslikku tähtsust, piisavalt käsitletud. Tegu on siiski põhiteemaga „Innovaatiline liit” (12) (punktis 2.3.2 – III – vi peaks lühendatud pealkiri olema: „Kaasav ja turvaline ühiskond”.)

4.3   VKEd ja mikroettevõtjad innovatsiooni teostajatena

Komitee avaldab heameelt parandusettepanekute üle VKEde toetamiseks. Ta peab seda Euroopa 2020. aasta strateegia üldkontseptsiooni oluliseks osaks ja viitab siinkohal ka oma arvamustele innovaatilise liidu kohta (13). Komitee rõhutas, et „siiski tuleks uuesti kaaluda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust ja osatähtsust, sest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kaudu tekkinud uued võimalused võrgustike loomiseks on suurendanud mikroettevõtete ja isegi üheinimese ettevõtete tähtsust. Võib-olla tuleks kaaluda ka nende erinevust vabadest elukutsetest.” Komitee väljendab heameelt komisjoni antud teabe üle, mille kohaselt nii juba toimitakse. Lisaks rõhutab komitee 7. peatükile viidates, et VKEde jaoks on eriti tähtis, et neid teavitataks tõhusalt ja arusaadavalt raamprogrammi „Horisont 2020” erinevatest rahastamisvahenditest ning juurdepääsust nendele. Seetõttu oleks soovitatav konsultatsiooniteenistuste olemasolu, kellele saaks suuliselt küsimusi esitada.

4.4   Ülikoolid

Komitee avaldab heameelt osalemise ja levitamise eeskirjades sisalduva võimaluse üle saada toetust 100 % ulatuses otsestest toetuskõlblikest kogukuludest. Selles näeb ta eeliseid teadlaste ja teadlasterühmade jaoks, kes töötavad ülikoolides loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste alal. See soodustab komitee poolt korduvalt meelde tuletatud eesmärgi täitmist, milleks on luua ja ülal pidada ELis maailmatasemel ülikoole. Ka Matiase raportit (Euroopa Parlament, A7-0302/2011) silmas pidades vajavad need meetmed lisatoetust ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, et suurendada vajalikku suutlikkust nendes liikmesriikides, kes ei ole seni raamprogrammis piisavalt osalenud. Sellele vaatamata on nimetatud eesmärgi saavutamiseks vaja veel teisigi olulisi meetmeid, mille käsitlemine ületaks käesoleva arvamuse piire.

4.5   Teadustaristud

Korduvalt on rõhutatud, et komitee peab laiaulatuslikke taristuid otsustava tähtsusega abivahenditeks tehnoloogiliste ja teaduslike uuringute teostamisel ja tippsaavutusteni jõudmisel, mis muidu üldse võimalikud ei oleks. Sellest tuleneb ka nende suur ligitõmbavus ja hea maine nii koostöö jaoks Euroopas kui ka maailmatasemel inseneride ja teadlaste silmis (14). Lisaks ületavad suurte taristute kasutusvõimalused üksiku liikmesriigi võimalusi ja vajadusi, mis viib tihti mitme liikmesriigi partnerluseni taristute loomisel ja kasutamisel.

4.5.1   Subsidiaarsuse põhimõte

Sellised taristud on seega parim näide ühise rahastamise kohta subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Seetõttu avaldab komitee kahetsust, et kõnealune silmapaistev formaalne ja sisuline tähendus ei kajastu kavandatavas eelarve soovituslikus jaotuses. Ta soovitab seetõttu vähendada soovitusliku eelarve ülejäänud kategooriate rahastamist (välja arvatud VKEd!) vastavalt 2–2,5 % võrra ning lisada saadud summa taristuid puudutavale eelarvereale. See on veelgi vajalikum, kuna nimetatud rea alla kuuluvad ka olulised ja alles tuntust koguvad elektroonilised taristud.

4.5.2   Tegevuskulud

Lisaks soovitab komitee, et komisjon võiks projektitoetuse raames katta ka taristute tegevuskulud; ta palub komisjonil selgitada, kas see on tõepoolest kavas.

4.6   Võtmetehnoloogiad

Nagu komitee seda korduvalt on rõhutanud (15), on võtmetehnoloogiate väljatöötamine, valdamine ja turustamine otsustava tähtsusega valdkonnaülene ülesanne, mille abil tugevdada ühelt poolt ELi tööstuse konkurentsiseisundit ning teisalt lahendada ühiskonnaprobleeme nagu jätkusuutlik energiavarustus või tervishoid. Komitee avaldab seega heameelt, et kõnealusele teemale osutatakse vastavat tähtsust, kuna võtmetehnoloogiad on lisaks ka teadusasutuste ja tööstuse vahelise koostöö, s.t avaliku ja erasektori partnerluse arendamise tõhusaks edendajaks. Eriti tähtis on selles valdkonnas programmiosa FET-Open.

4.7   Arveldusmenetlus I

Komitee kiidab heaks, et tunnustatakse liikmesriikides tavapäraselt kasutatavaid teadusasutuste ja ettevõtjate arveldusmenetlusi (nt tunnihinna arvutamine tööstuses). Selles peavad sisalduma ka kõik kulud, mis tekivad käibemaksu rakendamisest.

4.8   Arveldusmenetlus II

Komitee avaldab heameelt ka olulise lihtsustuse üle, mis tuleneb osalemiseeskirjades esitatud 100 % / 20 % või 70 % / 20 % suurusest toetusmäärast (nende mõistete selgituseks vaata punkte 2.2.3 ja 2.2.4). Ilma et see vähendaks haldusliku poole suurt eelist, võib see erinevatele osalejarühmadele praegu kehtivate määradega võrreldes olla kohati rahaliselt kasulik, kohati aga ka kahjulik. Komitee soovitab seetõttu kõigepealt antud teemat uurida ja vajadusel otseste kulude toetusmäärasid hiljem tõsta.

4.9   Hanked – eriolukord

Teadustaristute ja suurrajatiste ehitamisel on tööstuse ülesandeks tihti uudsete, äärmiselt keerukate ja nõudlike üksikosade väljatöötamine ja ehitamine. Seejuures tuleb kokku puutuda tehniliselt tundmatuga ning tekkida võivad kindlad probleemsed olukorrad, mida kirjeldatakse komitee arvamuses teadmussiirde kohta (16). Seal soovitab komitee „vaadata läbi senised kogemused ELi ja liikmesriikide kehtivate riigiabi, eelarve-, hanke- ja konkurentsieeskirjade kasutamisel selles osas, kas nad teenivad eesmärki säilitada ja kasutada parimal viisil tööstuses selliste tellimuste käigus omandatud oskusi ja eriteadmisi Euroopa konkurentsivõime hüvanguks, aga ka vastavate järgnevate tellimuste täitmiseks.”

4.10   Tööstus- ja konkurentsipoliitika uued lähenemisviisid

Tuleks järele mõelda tööstus- ja konkurentsipoliitika uute lähenemisviiside üle. Seejuures on küsitav, kas komisjoni poolt juba esitatud ettekujutus kommertskasutusele eelnevatest hangetest („Precommercial Procurement”) kirjeldab sobivat vahendit. Komitee näeb siin ühelt poolt ohtu, et hirmust teadusmonopolide tekke ees loobutakse pigem täielikult kõrgetest positsioonidest ja tippsaavutustest tööstuses. See oleks suur viga. Komitee näeb teisalt aga ka ohtu, et liiga kaitsvate meetmete tõttu, mis avaldavad teadusuuringutele kahju, ei saada parimat toodet, kuna see on kättesaadav ainult väljaspool Euroopat. Seetõttu soovitab komitee, et teaduspoliitika, innovatsioonipoliitika ja tööstuspoliitika erinevad, kohati üksteisele vasturääkivad eesmärgid ja nõudmised tehtaks kindlaks ning neid arutataks ja selgitataks erinevate sidusrühmadega – võimalik, et üksikjuhtudel osutuvad vajalikuks isegi erandlikud eeskirjad (vt punkti 4.9).

4.11   Tõhus projektimaht

Suundumust luua aina suuremaid struktuure, nagu näiteks ühised tehnoloogiaalased algatused, teadus- ja innovaatikakogukond ja nüüd ka tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatus, tuleks jälgida perspektiivitundega. Seda seetõttu, et nende puhul tuleb kasutada aina rohkem ressursse ning teha rohkem tööd süsteemi haldamise ning mahukate ühtlustamisprotsesside nimel; nendest ei tohi mingil juhul kujuneda Paabeli torni ehitamine.

4.11.1   Ühisprojektid peamise vahendina

Ressursside ühendamine võib küll olla positiivne, kuid alates teatud mahust on selle tulemuseks aga samaaegselt väiksemate osalejate raamprogrammist väljatõrjumine, kuna viimastel puudub selleks vajalik mahukas juriidiline ja administratiivne tugi. See puudutab eelkõige VKEsid ja ülikoolide uurimisrühmi. „Horisont 2020” peamiseks vahendiks peaksid seega jääma ülevaatlikud ühisprojektid, mille osalejate arv on hästi hallatav.

4.12   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut EIT

Kuna Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti rahastatakse raamprogrammi „Horisont 2020” eelarvest, peab komitee selle tegevust samaviisi strateegia osaks, mida järgib „Horisont 2020”; komitee soovitused hõlmavad seega ka seda valdkonda. Üksikasjade kohta koostatakse sel teemal eraldi arvamus (17).

4.13   Hindamiskriteeriumid

Punktis 2.2.6 esitati komisjoni väljapakutud hindamis- (18) ja valikukriteeriumid – tipptase, mõju, kvaliteet ja tõhusus. Seda peab komitee õigeks juhul, kui selle käigus ei õõnestata tipptaseme kõrgemat tähendust, mis on igal juhul tippsaavutuste tähtsaim kriteerium. Eesliini teadusuuringute puhul hoiatab komitee kõige enam tsiteeritud väljaannete ülehindamise eest, kuna selle tulemuseks on niigi eriliselt kinnistunud uurimisteemade veelgi suurem osakaal. Ta kordab oma hoiatust kindla vormiga hindamismenetluste kasutamise kohta.

4.13.1   Iseäranis innovatsiooni rahastamise puhul on hindamisel eriline osa muidugi ka turuaspektidel  (19). See ülesanne ei ole sugugi lihtne olukorras, kus kogemusi veel pole ning lähenemisviisid on täiesti uued, ning ei vii tingimata ka õigete hinnanguteni, nagu näitavad algsed väärhinnangud näiteks lauaarvuti väljatöötamisel.

4.14   Teadusuuringute Ühiskeskus

Komitee tervitab ettepanekuid Teadusuuringute Ühiskeskuse otserahastamise kohta. Ta viitab ühtlasi, et selle tegevusele tuleb kohaldada samu hindamisprotsesse kui teistele osalejatelegi. Seni, kuni Teadusuuringute Ühiskeskus taotleb kaudset toetust ka eriprogrammist, tuleb jälgida, et tal oleksid täiesti võrdsed võimalused kõigi teiste, komisjoni juurde mittekuuluvate toetusetaotlejatega ja sidusrühmadega.

5.   Euratom

5.1   Komitee näeb esitatud Euratomi programmi peamiselt – ja õigesti! – järjepideva jätkuna Euratomi programmile 2012–2013 (20), mille komisjon alles hiljuti esitas ja mida komitee põhjalikult käsitles. Komitee kordab ja kinnitab oma sealset peamist väidet, nimelt „et teadmiste taset tuumatehnoloogiate, nende kasutamise ja tagajärgede osas tuleb säilitada ja arendada. Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogramm loob Euroopas selle jaoks tänu oma koordineerivale funktsioonile ressursside koondamisel ja ühiste jõupingutuste integreerimisel olulise Euroopa lisaväärtuse.” Komitee kordab veelkord oma seal põhjalikult selgitatud väiteid ja soovitusi. Seoses sellega keskendub komitee siinkohal vaid mõnele valitud punktile. Peamiseks tähtsusega on maksimaalselt turvalised reaktorid, mis toodavad võimalikult lühiajalisi radioaktiivseid jäätmeid.

5.2   Komitee väljendab rahulolu, et tema seal esitatud soovitused kajastuvad põhijoontes komisjoni programmi ettepanekus:

—	reaktorite parem turvalisus, pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine, transmutatsioon pikaajalise radioaktiivse toksilisuse vähendamine ning lõhustatavate materjalide kontroll ja kiirguskaitse;

—	stressikatsete tulemused;

—	arendustööd termotuumasünteesi valdkonnas ning rahvusvaheline suurprojekt ITER;

—	spetsialistide koolitamine ja põhiteadmiste andmine koolides.

5.2.1   Komitee kordab (21) vajadust, ilma et see piiraks üksikute liikmesriikide otsust tuumaenergia poolt või vastu, „arendada ELis võimalikult intensiivselt edasi alustehnoloogiaid ja meie teadmisi ohutusküsimustes ning tagada nende olemasolu. Loobumine terviklikest teadmistest oleks ohtlik jaanalinnupoliitika”. Komitee tunneb muret, et nendes liikmesriikides, kus praegu või tulevikus loobutakse tuumaenergia kasutamisest, lähevad neid pädevusi õpetavad erialad ja nende pädevuste edasiarendamine kaduma. Seda tuleks tingimata vältida.

5.3   Euroopa Tuumaenergia Foorum (ENEF)

Mis puudutab tuumareaktoritehnoloogia alaseid küsimusi, toetab komitee iseäranis Euroopa Tuumaenergia Foorumi (ENEF), kelle tegevuses komitee koostöös komisjoniga ise esindajate kaudu osaleb, protseduure ja soovitusi.

5.4   Stressikatsed

Otsus, et kõik ELi tuumaenergiajaamad peavad läbima stressikatsed, oli loogiline järg tsunami põhjustatud reaktoriõnnetusele Fukushimas. Niipea, kui kõik nende stressikatsete tulemused on käes, tuleb teha vastavaid järeldusi mitte ainult olemasolevate elektrijaamade kohta, vaid seada vastavad teadusuuringute, arendustegevuse ja tutvustamisega tegeleva EURATOMi programmi esmased eesmärgid.

5.4.1   Erilist tähelepanu tuleks seejuures pöörata võimalike konstruktsiooniüleste rikete jälgimisele.

5.5   Tuumasüntees

Ühiskonna osades on tekkinud arutelu tuumasünteesiprogrammi teemal, ühelt poolt kuna sellest valdkonnast ei tule 2050. aastaks (tegevuskava ajaline eesmärk) märkimisväärset panust vähese CO2-heitega energiavarustuse arendamisse, teisalt seetõttu, et rahvusvahelise projekti ITER ehituskulud (komisjoni soovitusel tuleks neid rahastada väljaspool raamprogrammi!) on algsete hinnangutega võrreldes oluliselt suurenenud.

5.5.1   Tegevuskava aastani 2050

Tegevuskava 2050 (22) kohta koostab komitee eraldi arvamuse. Tuleb veel rõhutada, et arvestades üleilmset demograafilist arengut ja kogu maailmas suurenevat energiavajadust ei saa üleilmse energiapoliitika küsimusi nende meetmetega, mis tuleb ELis 2050. aastaks võtta, mitte mingil juhul kestvalt lahendada. Seetõttu on tuumasünteesienergia erinevate tehnoloogiate hulgas ainus seni veel kasutamata ja kättesaadav või teadaolev võimalus selle keerulise ülesande lahendamiseks tulevikus.

5.5.2   ITER I

Kuigi Euratomi programmi kuuluvad ainult ITERi (Euroopas toimuvad) teaduslik-tehnilised ettevalmistustööd – ITERi ehituskulusid tuleb mujalt rahastada (23) – on õige see, et ITERit tuleb pidada ülemaailmsete tuumasünteesi alaste teadusuuringute ja ka Euroopa Tuumasünteesiprogrammi lipulaevaks. Ilma et see piiraks võimalust ja vajadust parandatud kontseptsioonide ja alternatiivsete võimaluste järele, on ITER otsustava tähtsusega ja kogu maailmas ainulaadne samm tuumasünteesienergia tulevase kasutamise jaoks. ITERis saavutatakse maailmas esmakordselt – positiivse võimsusbilansiga – termotuumasüntees võimsusega 500 megavatti (24).

5.5.3   ITER II

Lisaks sellele on ITER aga ka oluliste tööstusriikide enneolematu suurusega rahvusvahelise koostöö katse. Partnerid on Hiina, Euroopa Liit, India, Jaapan, Korea, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. Nende huvi osaleda otsustava tähtsusega uute tehnoloogiaelementide arendamisel näitab suuri ootusi veel ühe kasuliku vähese CO2-heitega energiaallika suhtes. Selle koostöö uudsus ja keerukus on teisalt aga ka põhjus, miks tuli parandada algset ideed, mille kohaselt peaksid üksikule partnerile langevad kogukulud partnerite arvu suurenedes vähenema. Selle partnerluse suur väärtus ei seisne esmajoones kulude vähendamises, vaid teadmiste, ideede ja tipptasemel spetsialistide juurdesaamises; lisaks sellele annab see – sarnaselt rahvusvahelisele kosmosejaamale – panuse, mida ei tohi alahinnata, rahvusvahelisse mõistmisesse ja rahu sobitamisse (ITERi algatasid Gorbatšov, Mitterand ja Reagan!). Komitee arvates ei tohi komisjoni lähenemine, mille kohaselt rahastatakse ITERi ehituskulude Euroopa osa väljastpoolt ELi eelarvet, projekti jätkamist kuidagi kahjustada.

5.5.4   Liikmesriikide osalemine – assotsiatsioonilepingud

Oma äsjases arvamuses Euratomi programmi kohta (25) viitas komitee nn assotsiatsioonilepingute otsustavale mõjule tuumasünteesiprogrammi aluse ja ideede algatajana ning vahendina liikmesriikide kaasamiseks. Komitee rõhutab oma seniseid väiteid ning hoiatab uuesti selle tähtsa toetuse vähendamise või kaotamise eest. Lisaks sellele on assotsiatsioonilepingud läbiproovitud vahend selleks, et tagada komisjoni soovi kohane teadusprogrammide ühine kavandamine (26). Seetõttu peavad ka Euroopa Tuumasünteesiprogrammi organisatsioonistruktuuri võimaliku muutmise korral jääma kättesaadavaks tõhusad programmide ühise kavandamise vahendid, et ühenduse tasandil koordineerida ja mõttekalt kaasata liikmesriikide osalevate laborite programme, nii et säiliksid ELi senine juhtpositsioon selles uurimisvaldkonnas ja liikmesriikide pakutav vajalik toetus.

6.   Euroopa Teadusruum – teadlaste ühine siseturg

6.1   Komisjon lähtub sellest, et Euroopa Teadusruum on 2014. aastaks lõplikult välja töötatud. Seda peab komitee soovitatavaks. Siiski kahtleb ta, et see on saavutatav. Selleks peaksid olema täidetud ühtse siseturu kriteeriumid, nagu näiteks Euroopa Liidu patent või teadlaste ühine siseturg (27).

6.2   Toetudes nõukogu 2. märtsi 2010. aasta otsusele (28) näeb komitee tungivat vajadust võtta meetmeid, et parandada riiklikes teadusasutustes ja ülikoolides töötavate noorte teadlaste sotsiaalset olukorda, mis on selges vastuolus eesmärgiga muuta teadlase elukutse eriliselt ligitõmbavaks, seda igatahes mitte halvemana näidata kui teisi samaväärseid ameteid.

6.3   Komitee tõdeb, et mõnede liikmesriikide teadusasutused on siinkohal juba teinud mõningaid edusamme ning teevad jõupingutusi edasise arengu nimel. Ta tõdeb samuti, et komisjon teeb jõupingutusi olukorra parandamiseks, kaasa arvatud Marie Curie nimelise programmi ja Erasmuse programmi kaudu.

6.4   Probleemi keskmeks on liikmesriikide avalike teenistuste palgakujundus- ja sotsiaalsüsteemid, mille alusel tasustatakse tavaliselt riiklikes teadusasutustes ja ülikoolides töötavaid teadlasi. Need süsteemid lähtuvad tavaliselt katkestamata teenistuskäigust sama tööandja juures, mida nad siis ka tasustavad. Aga just seetõttu ei ole nad sobivad teadus- ja uurimistegevuse konkreetsete eesmärkide jaoks.

6.5   Põhjuseks on, et seejuures ei võeta arvesse ega tasustata ei väga nõudlikku ja ajakulukat valikuprotsessi koos promotsiooniga (doktorikraadi omandamine), mille noored teadlased juba eelnevalt peavad läbinud olema, ega ka tõsiasja, et noorte teadlaste puhul on vähemalt alguses harva tegemist katkematu teenistuskäiguga, vaid hoopis tähtajaliste töökohtadega, mille puhul on harva väljavaateid lepingu pikendamiseks või hiljem püsiva töökoha saamiseks. Lisaks sellele avaldab vägagi õigustatud mure edasise tööalase tuleviku ja sellega seotud töökulu pärast negatiivset mõju mitte ainult teadusesse ja uurimistegevusse pürgivatele töötajatele, vaid ka partnerlussuhetele ja pere loomisele.

6.6   Seda oluliselt kõrgemat sotsiaalset riski ei hüvitata aga vastavalt kõrgema sissetulekuga ega suuremate sotsiaalsete tagatistega. Sama vähe võetakse arvesse seda, et teaduse valdkonnas eduka karjääri tegemiseks on vaja vähemalt teatud määral liikuvust – vastupidi, liikuvust sellistes süsteemides enamasti ei soodustata.

6.7   Liikmesriikide palgakujundusmehhanismid langevad omavahel vähe kokku ning välismaal töötades kogutud sotsiaalseid hüvesid saab harva üle kanda, mis avaldab veelgi tugevamat negatiivset mõju liikmesriikide vahelisele liikuvusele.

6.8   Seetõttu oleks tungivalt vajalik kohandada liikmesriikide palgakujundus- ja sotsiaalsüsteemid teadlaste jaoks nõutud eritingimustele. Kuna seda eesmärki saaks saavutada vaid väga pikaajalise protsessi tulemusel, rõhutab komitee ülal nimetatud nõukogu otsust ning teeb omalt poolt ettepaneku, et komisjon jätkaks jõuliselt oma pingutusi, et luua koos liikmesriikidega sotsiaalfondist rahastatud erifond, mille abil hüvitatakse vastavate täiendavate teenuste kaudu eelnimetatud kahju, mis tekib noortele teadlastele. Nende jõupingutuste puhul tuleks arvesse võtta nii kõrgemat sotsiaalset riski, mille põhjuseks on rida tähtajalisi töölepinguid, kui ka eelkõige liikmesriikide vahelise liikuvuse käigus vähenenud või kadumaläinud sotsiaalseid hüvesid.

7.   Kasutajasõbralikkus ja teave – lühiõpik – konsultatsiooniteenistused

7.1   Komitee kordab oma tungivat üleskutset luua toetusvahendite, protsesside, võrgustike ja erialaterminite (nt projektid, teadmis- ja innovaatikakogukond, tehnoloogiaplatvormid, innovatsioonipartnerlused, suurprojektid, rahastamisvahend ERA-NET, ühine programmitöö, Erasmus, Marie Curie, COST, EUREKA jne) paljusust silmas pidades arusaadav ülevaade ja lühikirjeldus, mis on ka internetis kättesaadav ning mille abil on selgelt mõistetavad üksikud vahendid, nende eeldused ja eesmärgid jne. See aitaks oluliselt kaasa lihtsustamisele ja läbipaistvusele, mis võiks väga hästi toimivat portaali CORDIS suurepäraselt täiendada.

7.2   Ta soovitab seejuures piirduda tähtsaima teabega ja loobuda reklaamist või põhjendustest. Isegi siinkohal esitatud dokumentide puhul oleks komitee tundnud kergendust, kui esitatud oleks vähem filosoofilist ja rohkem olulist sisu.

7.3   Ta soovitab lisaks avaldada nimetatud väljaandest versiooni, mis on suunatud spetsiaalselt VKEdele ja nende konkreetsetele vajadustele ja teadmiste tasemele. Peale selle tuleb asutada pädevad konsultatsiooniteenistused, näiteks sel teel, et piirkondlikud organisatsioonid (nagu näiteks kaubandus- ja tööstuskoda) läbivad sobivate seminaridega koolituse ning saavad tegutseda teabebüroodena.

---

(1)  Järeldused teemal „Teadlaste tööalased võimalused ja liikuvus.” Nõukogu 2 999. istung (konkurentsivõime), Brüssel, 1.–2. märts 2010.

(2)  COM(2011) 48 final ja ELT C 318, 29.10.2011, lk 121.

(3)  Vt iseäranis ELT C 48, 15.2.2011, lk. 129.

(4)  COM(2011) 48 final ja ELT C 318, 29.10.2011, lk 121.

(5)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 39.

(6)  Vt allmärkus 3.

(7)  Järeldused teemal „Teadlaste tööalased võimalused ja liikuvus.” Nõukogu 2 999. istung (konkurentsivõime), Brüssel, 1.–2. märts 2010.

(8)  ELT C 44, 16.2.2008, lk 1.

(9)  Teabe saamiseks vaata nt. http://www.worldbank.org/.

(10)  COM(2011) 885 final.

(11)  ELT C 21, 21.1.2011, lk 49.

(12)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 39.

(13)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 39.

(14)  ELT C 182, 4.8.2009, lk 40.

(15)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 112.

(16)  ELT C 218, 11.9.2009, lk. 8, punkt 1.8 ja 5. peatükk.

(17)  COM(2011) 822 final ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus EIT strateegilise kava kohta (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 122).

(18)  Vaata eelkõige ELT C 132, 3.5.2011, lk 39, punkt 4.2.

(19)  Vaata eelkõige ELT C 132, 3.5.2011, lk 39, punkt 3.7.2.

(20)  COM(2011) 71 final, COM(2011) 72 final, COM(2011) 73 final, COM(2011) 74 final ja ELT C 318, 29.10.2011, lk 127.

(21)  ELT C 318, 29.10.2011, lk 127, punkt 3.4.

(22)  Vt allmärkus 10.

(23)  Vt ka COM (2011) 931 final, mille kohta komitee koostab eraldi arvamuse.

(24)  Vaata http://www.iter.org/.

(25)  ELT C 318, 29.10.2011, lk 127, punkt 4.5.1.

(26)  COM(2008) 468 final ning ELT C 288, 22.9.2009, lk 56.

(27)  Vaata iseäranis ELT C 44, 16.2.2008, lk 1, punkt 1.3.

(28)  Vaata allmärkus 1.

---