52011PC0925

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid 2009. aastal tabas ülemaailmne kriis ka Kirgiisi Vabariiki. Probleeme süvendas veelgi mõne aja pärast puhkenud rahvarahutused, mille tulemusel kukutati 2010. aasta aprillis president Bakijevi režiim, millele heideti ette suurt korruptsiooni ja demokraatia puudumist. Võimuvaakumi tingimustes puhkes 2010. aasta juunis riigi lõunaosas rahvustevaheline konflikt, mistõttu hukkus ligikaudu 470 inimest ja 300 000 inimest olid sunnitud oma elukohast lahkuma. Hoolimata neist traagilistest sündmustest kindlustas uus vahevalitsus 27. juuni 2010. aasta põhiseaduslikul referendumil rahva heakskiidu demokraatlikuks reformiks. Eelkõige tugevdatakse uue põhiseadusega parlamendi võimu. 2010. aasta oktoobris peeti vabad parlamendivalimised ja selle tulemusel kehtestati piirkonnas esimene parlamentaarne demokraatia. Valimistulemuste alusel moodustati laiapõhjaline koalitsioonivalitsus. Kuigi poliitiline olukord on jätkuvalt pinev, toimusid 30. oktoobril 2011 presidendivalimised ja värskelt valitud president asus ametisse 1. detsembril 2011, kusjuures valitsus on järjekindlalt läbi viimas demokratiseerimist ja reforme, erinevalt poliitilisest olukorrast muudes Kesk-Aasia naaberriikides. Selleks et toetada demokraatiat pooldavaid Kirgiisi ametiasutusi kõnealuste traagiliste sündmuste tagajärgede leevendamisel, otsustas rahvusvaheline üldsus 2010. aasta juulis toimunud rahastajate konverentsil anda riigile abi. EL oli üks suurematest abi andjatest. IMF andis Kirgiisi Vabariigile abi 2010. aastal kolmekuulise kiire rahastamisvahendina. 2011. aasta juunis leppisid IMF ja Kirgiisi Vabariik kokku täiendava korra (laiendatud rahastamisvahend (Extended Credit Facility)) summas 106 miljonit dollarit, et toetada majanduse ulatuslikku kohandamist ja reformikava ajavahemikul 2011. aasta keskpaigast 2014. aasta keskpaigani. Lisaks IMFi toetusele esitasid Kirgiisi Vabariigi president ja rahandusminister 2010. aastal ametliku taotluse ELi makromajandusliku finantsabi saamiseks. Sellega seoses hindas komisjon Kirgiisi Vabariigi makromajanduslikku olukorda ja rahastamisvajadusi. Hindamise peamise järeldusena märgiti, et eelmise aasta traagiliste poliitiliste sündmuste ja nendega seotud sotsiaal- ja taastamiskulude tõttu on tekkinud olulised välis- ja eelarverahastamisvajadused aastateks 2011–2012. Kuigi neid vajadusi aitab osaliselt katta rahvusvaheline üldsus, on siiski vajadus täiendavate rahastamisvahendite järele. IMFi antud vahendite täiendamiseks teeb komisjon ettepaneku anda Kirgiisi Vabariigile finantsabi 30 miljonit eurot, millest pool antakse laenuna ja pool toetusena. Prognooside kohaselt peaks jooksevkonto puudujääk olema 2011. ja 2012. aastal ligikaudu 8 % SKPst ning see peaks järkjärgult vähenema 5 %-le SKPst 2014. aastaks. Jooksevkonto, erakapitali sissevoolu ja ametliku rahastamise (välja arvatud eelarvetoetuse meetmed) prognooside alusel hinnatakse IMF programmi raames, et maksebilansi puudujääk on 2011. aastal 271 miljonit USA dollarit ja 2012. aastal 149 miljonit USA dollarit. Pärast IMFi netorahastamise ja Maailmapanga poolsete eelarvetoetuse meetmete väljamaksete mahaarvamist on välisrahastamise puudujääk kõnealusel kahel aastal ligikaudu 330 miljonit USA dollarit, mis tuleb katta muudest allikatest. Kavandatud makromajanduslik finantsabi (30 miljonit eurot) kataks ligikaudu 12,4 % välisrahastamise puudujäägist aastatel 2011–2012. Makromajandusliku finantsabi andmine koos IMFi laiendatud rahastamisvahendi rakendamisega ja muude mitmepoolsete (Maailmapank) ja piirkondlike (Aasia Arengupank ja EurAsEC kriisivastane fond) rahastajate finantsabiga on põhjendatud järgmisega: aidatakse katta prognoositavat riigi maksebilansi puudujääki; toetades asjakohase makromajandusliku ja struktuurireformi raamistiku vastuvõtmist, võib makromajanduslik finantsabi toetada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust ning suurendada muude ELi toetusvahendite raames tehtavate sekkumiste tulemuslikkust; edendades praegusel kriitilisel ajal riigis majanduslikku stabiilsust, aidatakse demokraatiat pooldavatel ametiasutustel hoida ära võimalikku uut rahvustevahelist vägivallalainet, millel oleks negatiivne poliitiline ja majanduslik mõju teistele piirkonna riikidele; ELi poliitiline ja majanduslik toetus noorele parlamentaarsele demokraatiale oleks poliitiline signaal ELi tugevast toetusest demokraatlikele reformidele Kesk-Aasias, mis on kooskõlas ELi asjaomase poliitikaga, mis on sätestatud Kesk-Aasia strateegias aastateks 2007–2013 ja mida on väljendatud ELi juhtide avaldustes; selline toetus oleks ka kooskõlas eesmärgiga tugevdada ELi välisabi seotust demokraatia ja inimõiguste vallas saavutatud eduga, millele juhiti hiljuti tähelepanu Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisel ja 2011. aasta märtsi ühisteatises lõunanaabruse kohta; samuti annab see signaali piirkonna teistele riikidele selle kohta, et EL on valmis majanduslikult raskel ajal toetama riike nagu Kirgiisi Vabariik, kes on selgelt asunud demokratiseerimise ja poliitilise reformide teele. Sellega seoses ja võttes arvesse ELi tugevat poliitilist toetust Kirgiisi noorele parlamentaarsele demokraatiale, on komisjon seisukohal, et poliitilised ja majanduslikud eeltingimused mõõdukas mahus makromajandusliku finantsabi andmiseks on täidetud. Kuigi Kirgiisi Vabariik jääb väljapoole makromajandusliku finantsabi tavapärast geograafilist ulatust, on Genvali kriteeriumidega ette nähtud võimalus anda erijuhtudel finantsabi ka väljaspool asjaomast piirkonda. ELi makromajandusliku finantsabi eesmärk on aidata katta riigi vajadust välisrahastuse järele, mis on kindlaks määratud koostöös IMFiga IMFi laiendatud rahastamisvahendi raames. Kavandatud makromajandusliku finantsabiga toetatakse valitsuse majandusreformikava, mis on kokku lepitud rahvusvaheliste rahastajate kogukonnaga. See aitaks vähendada lühemas perspektiivis majanduse finantsilist haavatavust ning toetaks reformimeetmeid, mille abil saavutada lühiajalises perspektiivis maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikum tase. Abi aitaks samuti edendada meetmeid riigi rahanduse juhtimise tugevdamiseks (tuginedes ELi valdkondliku eelarvetoetuse abil võetud meetmetele), maksureformi eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks ning meetmeid pangandussüsteemi tugevdamiseks. Kavandatud makromajanduslik finantsabi on erandlik, ajaliselt piiratud ning seda rakendatakse paralleelselt IMFi laiendatud rahastamisvahendiga. Abi täiendab rahvusvaheliste ja kahepoolsete abiandjate poolt antavat abi. |

120 | Üldine taust Majanduskasvu märkimisväärne aeglustumine Kirgiisi Vabariigis 2009. aastal (SKP kasv aeglustus keskmiselt 8,5 %-lt 2007. ja 2008. aastal 2,3 %-le 2009. aastal) oli tingitud välismõjust, sealhulgas välisriigis töötavate isikute rahasaadetiste vähenemisest, väiksemast ekspordi nõudlusest ning välismaiste otseinvesteeringute ja muude investeeringute järsust vähenemisest. Enne 2010. aasta dramaatilisi sündmusi prognoositi, et majanduskasv kiireneb 2010. aastal taas 4,5–5,5 %ni SKPst. Kuid 2010. aasta aprilli rahvarahutused ja juunis sellele järgnenud rahvustevaheline konflikt kahjustasid majandusväljavaateid oluliselt. Piiride sulgemine eelkõige Kasahstaniga pärssis kaubandust, samas kui turvaprobleemid mõjutasid oluliselt turismi ja osaliselt takistasid põllumajandustootmist. Majandustegevus aeglustus 2010. aasta teises kvartalis 10 %. Kogu aasta lõikes vähenes reaalne SKP 1,4 %. SKP suurenes taas 5,5 % 2011. aasta esimesel poolel, kuna põllumajandus- ja mäetööstussektor ning rahasaadetised taastusid. Eelarvepuudujääk suurenes 3,5 %-lt SKPst 2009. aastal 6,5 %-le SKPst 2010. aastal, mis oli tingitud kriisiga seotud meetmete mõjust eelarvele ja nõrgemast majandustegevusest. Kuna puudusid võimalused ülesehitusprojektide rakendamiseks, oli tegelik eelarvepuudujääk IMFi prognoositust (12 % SKPst) märkimisväärselt väiksem. Osa 2010. aastal kasutamata kuludest kanti üle 2011. aastasse, mistõttu suurenes kavandatud eelarvepuudujääk 7,6 %ni SKPst. Naaberriikidest saadavate sooduslaenudega rahastatavate energiaprojektide tõttu võib 2011. aasta eelarvepuudujääk suureneda veelgi 0,7 protsendipunkti võrra SKPst. Puudujäägi suurenemine kajastab ka valitsuse otsust säilitada eelmise valitsuse kehtestatud suuremad pensionid ja suurendada õpetajate ja tervishoiutöötajate palkasid, et tõsta need elatusmiinimumist kõrgemale. IMFi arvates toetab eelarveseisundi ajutine halvenemine 2011. aastal majanduse elavnemist ja on poliitilisest seisukohast mõistetav. Samas nähakse IMFi programmiga ette eelarve märkimisväärne konsolideerimine ülejäänud programmiperioodi jooksul. IMFi töötajad sõlmisid 2011. aasta septembris valitsusega esialgse kokkuleppe keskpika perioodi eelarve-eesmärkide täiendavaks karmistamiseks, mille raames peaks eelarvepuudujääk (välja arvatud energiainfrastruktuuri projektid) järkjärgult vähenema 8 %-lt SKPst 2011. aastal 3,8 %-le 2014. aastal. Maailmaturu toidu- ja energiahindade järsu suurenemise tõttu suurenes aastapõhine inflatsioon 0 %-lt 2009. aasta lõpus 22,7 %-le 2011. aasta juunis. Kuigi inflatsiooni suurenemine on peamiselt tingitud toidu- ja energiahindade suurenemisest, on märgata, et hinnasurve on hakanud üle kanduma ka muudele toodetele. Keskpank on alates 2010. aasta keskpaigast rahapoliitikat märkimisväärselt karmistanud. Karmimate meetmete osana suurendas keskpank lühiajaliste võlakirjade müüki, tõstis kohustusliku reservi nõude 8 %-lt 9 %-le ja suurendas diskontomäära 2,7 %-lt 2010. aasta keskel rohkem kui 13 %-le 2011. aasta septembris. Kõnealuste meetmete mõju peaks järkjärgult tunda andma ning IMFi prognooside kohaselt peaks üldine inflatsioon vähenema 17,5 %-lt 2011. aasta augustis 13 %-le 2011. aasta lõpus. Kirgiisi väga avatud majanduse välispositsioon on jätkuvalt haavatav kaubanduse ebastabiilsusest, mistõttu on jooksevkonto suure puudujäägi rahastamine ebakindel. Maksebilansiga seotud probleemid ilmnesid juba 2008. aastal, mis oli tingitud imporditud kaupade hindade tõusust ja elektrienergia ekspordi vähenemisest. Imporditud kaupade hinnad tõusid taas 2010. aastal. Samuti mõjutas 2010. aastal põllumajandustoodete eksporti ja teenustesektorit (nt turism ja transiitveod) negatiivselt asjaolu, et naaberriigid sulgesid turvakaalutlustest lähtuvalt piirid. Prognooside kohaselt peaks jooksevkonto puudujääk olema 2011. ja 2012. aastal 8 % SKPst. See põhineb eeldusel, et välisrahastamisega kaetakse (eespool osutatud) 330 miljoni USA dollari suurune välisrahastamise puudujääk (pärast IMFi poolset rahastamist ja Maalimapanga eelarvetoetuse meetmeid). Välisvaluutareservide nominaalväärtus oli 2011. aasta septembri seisuga 1,9 miljardit USA dollarit, kuid impordi kattemäär välisvaluutareservidega vähenes 4,9 kuult 2009. aastal ligikaudu 4 kuule 2011. aasta keskel, kuna impordi nominaalväärtus suurenes välisvaluutareservidest kiiremini. Kuigi impordi kattemäär on tavaeelduste kohaselt asjakohasel tasemel, prognoosib IMF, et ilma maksebilansi tasakaalustamise ametliku toetuseta väheneksid reservid allapoole soovitavat taset. Välispositsioon jääb haavatavaks välismõjudest, mis on seotud kaubahindade ebastabiilsusega maailmaturul. Keskpank kasutab juhitava ujuvkursi süsteemi, mis võimaldab kohandada vahetuskurssi märkimisväärse surve või vapustuste korral, üritades samas hoida vahetuskursi konkurentsivõimet tagaval tasemel. Ülemaailmse finantskriisi raames sattus vahetuskurss märkimisväärse surve alla ajavahemikul 2008. aasta augustist 2009. aasta augustini. Seejärel oli vahetuskurss suhteliselt stabiilne 2009. aasta septembrist 2010. aasta juunini. Sellest ajast alates on omavääring mõõdukalt nõrgenenud. Praegune vahetuskurss on IMFi hinnangul üldiselt kooskõlas majanduse põhinäitajatega. Vastuseks eelmise aasta poliitilistele sündmustele ja nende majanduslikule mõjule, korraldas rahvusvaheline üldsus 27. juulil 2010 Bishkekis Kirgiisi Vabariigile abi andjate kõrgetasemelise kohtumise. Kõnealusel kohtumisel kohustusid rahastajad andma erakorralist toetust 1,1 miljardit USA dollarit 2011. aasta lõpuks. Peamiste rahastajate hulgas oli ka EL, kes kohustus andma mitmes olulises valdkonnas toetust 117,9 miljonit eurot. Maailmapank kohustus andma toetust 200 miljonit USA dollarit, sealhulgas 70 miljonit USA dollarit erakorralise toetusprojekti raames (Emergency Recovery Project) ja 30 miljonit USA dollarit majanduse elavdamise toetusvahendi (Economic Recovery Support Operation) raames. Aasia Arengupank kohustus andma toetust 100 miljonit USA dollarit eelarvetoetuse meetmetena, nn erakorraline abi majanduse elavdamiseks ja ülesehitamiseks (Emergency Assistance for Recovery and Reconstruction). Samuti on Kirgiisi Vabariik taotlenud toetust 106,7 miljonit USA dollarit Euraasia Majandusühenduse kriisivastasest fondist (sooduslaenuna). Laenu väljamaksmist on siiski mitmel korral edasi lükatud. IMFi kiire rahastamisvahend väärtuses 22,2 miljonit SDRi rakendati 2010. aasta septembrist detsembrini. Ametiasutused täitsid kõik kiire rahastamisvahendiga seotud eesmärgid, mida võetakse arvesse järelmeetmete võtmisel. Kuna kiire rahastamisvahend ei ole kõrgema krediidiseeriaga täielik rahastamiskord ja on lühiajalist laadi, ei olnud komisjonil kiire rahastamisvahendi alusel sel ajal võimalik teha ettepanekut makromajandusliku finantsabi andmiseks. IMF ja Kirgiisi ametiasutused sõlmisid 2011. aasta juunis kokkuleppe laiendatud rahastamisvahendi (maht 66,6 miljonit SDRi ehk 106 miljonit USA dollarit) rakendamiseks, et toetada kolmeaastast makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformide programmi. Laiendatud rahastamisvahendiga kehtestati keskpika perioodi majanduspoliitika ja –reformi raamistik. IMF ja Kirgiisi ametiasutused sõlmisid tehnilise kokkuleppe laiendatud rahastamisvahendi esimeseks läbivaatamiseks 2011. aasta septembris, et prognoositust paremaid majandus- ja eelarvetulemusi silmas pidades näha ette ambitsioonikamad eelarve konsolideerimise meetmed. Kirgiisi vabariik töötas mitmete rahastajate (Euroopa Komisjon, Aasia Arengupank, Maailmapank ja ÜRO) toetusel välja riigi arengustrateegia aastateks 2012–2014, mille on juba heaks kiitnud valitsus. Riigi arengustrateegia hõlmab eri poliitikavaldkondi, nt makromajanduslik poliitika, avalik kord, kohtureform ning kaubandus- ja tervishoiupoliitika). |

n | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ei ole |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega ELi koostöö Kirgiisi Vabariigiga põhineb 1999. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingul. ELi kohaldab Kirgiisi Vabariigi suhtes üldist soodustuste süsteemi. ELi välisasjade nõukogu tunnustas Kirgiisi Vabariiki käsitlevates 26. juuli 2010. aasta järeldustes Kirgiisi uue valitsuse jõupingutusi demokraatliku institutsioonilise raamistiku kehtestamisel ja kutsus komisjoni üles „jätkama Kõrgõzstani ametivõimudele abi osutamist, sh uute abiprogrammide kaudu, reformiprogrammi rakendamisel ning riigi säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamisel”. Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Ashton tunnustas 2010. aasta oktoobris parlamendivalimiste rahumeelset käiku ja kinnitas, et EL on valmis Kirgiisi Vabariiki aitama, sealhulgas teotama majanduse elavdamist. 2010. aasta juulis peetud kõrgetasemelisel rahastajate kohtumisel lubas Euroopa Komisjon anda Kirgiisi Vabariigile kuni 117,9 miljonit eurot abi. Rahastamisallikad hõlmavad selliseid kriisiinstrumente nagu stabiilsusabi, humanitaarabi, arengukoostööabi ja mitmetelt asjaomastelt eelarveridadelt eraldatavaid vahendeid. Abi antakse peamiselt järgmises valdkondades: maaelu areng ja põllumajandus, haridus, sotsiaalkindlustus ja kohtureform. EL kavatseb anda Kirgiisi Vabariigile sektoripõhist eelarvetoetust arengukoostöö rahastamisvahendi raames kokku 33 miljonit eurot aastatel 2011–2013, et toetada reforme sotsiaalkaitse, hariduse ja avaliku sektori finantsjuhtimise valdkonnas. Väljamaksed kõnealuste programmide ja projektide raames tehakse keskpika perioodi jooksul ning maksete tegemine sõltub sellest, kuidas Kirgiisi ametiasutused rakendavad kokku lepitud meetmed. Toetades asjakohase makromajandusliku ja struktuurireformi raamistiku vastuvõtmist, suurendaks makromajanduslik finantsabi eespool osutatud sekkumismeetmete tulemuslikkust. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Makromajanduslik finantsabi Kirgiisi Vabariigile moodustab osa Kirgiisi Vabariigi majanduse stabiliseerimiseks ja ülesehitamiseks antavast rahvusvahelisest abist. Komisjoni talitused on teinud tihedat koostööd IMFi ja Maailmapangaga kõrgetasemelise rahastajate kohtumise korraldamiseks, samuti on peetud mitme- ja kahepoolseid konsultatsioone lubatud abipaketi rakendamise üle. Makromajandusliku finantsabi andmise ettepaneku ettevalmistamisel on komisjoni talitused pidanud nõu Rahvusvahelise Valuutafondiga. Enne makromajandusliku finantsabi ettepaneku esitamist on komisjon konsulteerinud ka majandus- ja rahanduskomitee ning rahandusnõunike töörühma raames ELi liikmesriikidega. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Kirgiisi Vabariigi ametiasutustega. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisnõustajate abiga koostab komisjon Kirgiisi Vabariigi raharingluse ja halduskorra kvaliteeti ja usaldusväärsust käsitleva tegevushinnangu. |

230 | Mõju hindamine Makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduse kohandamis- ja reformikava aitavad Kirgiisi Vabariigil katta lühiajalisi rahastamisvajadusi, toetades samas meetmeid, millega tugevdada maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis, ning edendades jätkusuutlikku majanduskasvu, nagu on kokku lepitud IMFiga. See aitab eelkõige parandada riigi rahanduse juhtimise tõhusust ja läbipaistvust. Käesoleva ettepaneku raames viidi läbi eelhindamine, mille tulemused on lisatud ettepanekule. Eelhindamise käigus analüüsiti makromajanduslikku olukorda, reformiga seotud küsimusi, ohtusid ja ELi lisandväärtust kõnealuse abi puhul. |

Ettepaneku õiguslik külg |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Euroopa Liit annab Kirgiisi Vabariigile makromajanduslikku finantsabi summas kuni 30 miljonit eurot, millest pool antakse laenuna ja pool toetusena. Abi aitab katta Kirgiisi Vabariigi vajadust välisrahastuse järele 2012. aastal, vastavalt komisjoni poolt IMFi hinnangu põhjal kindlaks tehtule. Kavakohaselt makstakse abi välja 2012. aastal kahe võrdse osamaksena, mis mõlemad sisaldavad toetus- ja laenukomponenti. Abi andmist korraldab komisjon. Vastavalt finantsmäärusele kohaldatakse erisätteid pettuste ja muu eeskirjade rikkumise ärahoidmiseks. Esimene osamakse tehakse eeldatavasti 2012. aasta esimesel poolaastal. Teine osamakse, mis on seotud teatavate poliitiliste meetmete võtmisega, tehakse võimaluse korral 2012. aasta teisel poolaastal. Nagu tavaliselt makromajandusliku finantsabi puhul eeldab väljamaksete tegemine IMFiga sõlmitud rahastamiskokkuleppe (laiendatud rahastamisvahend) läbivaatamise positiivset tulemust. Lisaks sellele peaksid komisjon ja Kirgiisi Vabariigi ametiasutused sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumi, milles lepitakse kokku teatavates struktuurireformides. Komisjon keskendub struktuurireformidele, mille eesmärk on parandada üldist makromajanduslikku juhtimist ja jätkusuulikuks majanduskasvuks vajalikke tingimusi (nt keskendutakse riigi rahanduse juhtimise läbipaistvusele ja tõhususele, eelarvereformile ja rahanduse stabiilsusele). Otsus anda pool abist toetusena ja teine pool laenuna tuleneb Kirgiisi Vabariigi arengutasemest (sissetulek inimese kohta) ja võlanäitajatest. Samuti on see kooskõlas käsitlusega, mida kohaldavad Kirgiisi Vabariigi suhtes Maailmapank, Aasia Arengupank ja IMF, st Kirgiisi Vabariiki käsitatakse ainult IDA riigina, kellel on juurdepääs kõnealuste asutuste rahastamisvahenditele rangete tingimuste alusel. |

310 | Õiguslik alus Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 209, kuna Kirgiisi Vabariiki tuleks käsitada arengumaana ELi toimimise lepingu artikli 208 tähenduses. IMFi määratluse kohaselt kuulub Kirgiisi Vabariik kategooriasse „tärkava majandusega riigid ja arengumaad”, samas kui Maailmapanga määratluse kohaselt kuulub Kirgiisi Vabariik rühma „madala sissetulekuga riigid” ja „IDA-riigid”. ÜRO-OHRLLS[1] määratluse kohaselt kuulub Kirgiisi Vabariik kategooriasse „sisemaa arengumaa” ning OECD arenguabikomitee on Kirgiisi Vabariigi määranud „muude madala sissetulekuga riikide” loendisse. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamisel lähtutakse tõdemusest, et liikmesriigid eraldi ei suuda Kirgiisi Vabariigi lühiajalist makromajanduslikku stabiilsust täielikult tagada, mistõttu on see eesmärk paremini saavutatav ELi tasandil. Selle peamiseks põhjuseks on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus antavat abi mastaabiefekti ja tulemuslikkuse saavutamiseks piisavalt koordineerida. |

Proportsionaalsuse põhimõte |

331 | Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas: ettepanek ei lähe lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse saavutamiseks vajalikust kaugemale. |

332 | Komisjoni hinnangul, mis põhineb IMFi laiendatud rahastamisvahendi raames tehtud prognoosidel, katab antava abi summa ajavahemikus 2011–2012 puuduvatest vahenditest 12,4 %. See on kooskõlas makromajandusliku finantsabi puhul kohaldatavate koormuse jagamise tavaeeskirjadega. Kahepoolsetelt ja mitmepoolsetelt rahastajatelt Kirgiisi Vabariigile lubatud abi silmas pidades käsitatakse seda ELi jaoks kohase koormusena. |

Vahendi valik |

342 | Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest makromajandusliku finantsabi andmise raammääruse puudumise tõttu on ELi toimimise lepingu artiklite 209 või 212 alusel tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ajutised otsused sellise abi jaoks sobivad õigusaktid. Projektide finantseerimine ja/või tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobivad ega piisavad. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamiseks eeliseks see, et selle abil saab leevendada vajadust välisrahastuse järele, aidata luua stabiilset makromajanduslikku raamistikku, edendades sealhulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobivat raamistiku struktuurireformide tegemiseks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab kehtestada asjakohast makromajandus- ja struktuuripoliitika raamistikku, peaks see ühtlasi aitama tõhustada ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga finantsinstrumentide abil Kirgiisi Vabariigis rahastatavaid meetmeid. |

Mõju eelarvele |

401 | Abi toetuskomponenti (15 miljonit eurot) rahastatakse 2012. aasta kulukohustuste assigneeringutest eelarverealt 01 03 02 (makromajanduslik finantsabi) ning väljamaksed tehakse 2012. aastal. Tagatisfondi määruse[2] kohaselt toimub raha kandmine tagatisfondi 2014. aastal ja maksimaalne summa on 1,35 miljonit eurot. See vastab 9 %-le 15 miljonist eurost, mis eeldatavasti 2012. aastal välja makstakse. |

Täiendav teave |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

533 | Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. Kavandatav makromajanduslik finantsabi oleks kättesaadav kahe aasta jooksul alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisest. |

2. 2011/0458 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Kirgiisi Vabariigile

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 209,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[3],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4]

ning arvestades järgmist:

3. ELi koostöö Kirgiisi Vabariigiga põhineb 1999. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingul. ELi kohaldab Kirgiisi Vabariigi suhtes üldist soodustuste süsteemi.

4. Kirgiisi majandust mõjutasid 2009. aastal alanud rahvusvaheline finantskriis ja 2010. aasta juunis puhkenud rahvustevahelised rahutused, mis takistasid majandustegevust, mistõttu suurenesid avaliku sektori kulutused seoses majanduse taastamise ja sotsiaalabiga ning tekkis märkimisväärne maksebilansi ja eelarve puudujääk.

5. 2010. aasta juulis toimunud kõrgetasemelisel rahastajate kohtumisel lubas rahvusvaheline üldsus anda Kirgiisi Vabariigile majanduse elavdamiseks 1,1 miljardit USA dollarit abi. EL teatas kõnealusel kõrgetasemelisel rahastajate kohtumisel, et annab Kirgiisi Vabariigile kuni 117,9 miljonit eurot finantsabi.

6. ELi välisasjade nõukogu tunnustas Kirgiisi Vabariiki käsitlevates 26. juuli 2010. aasta järeldustes Kirgiisi uue valitsuse jõupingutusi demokraatliku institutsioonilise raamistiku kehtestamisel ja kutsus komisjoni üles „jätkama Kõrgõzstani ametivõimudele abi osutamist, sh uute abiprogrammide kaudu, reformiprogrammi rakendamisel ning riigi säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamisel”.

7. ELi poliitiline ja majanduslik toetus noorele parlamentaarsele demokraatiale oleks poliitiline signaal ELi tugevast toetusest demokraatlikele reformidele Kesk-Aasias, mis on kooskõlas ELi asjaomase poliitikaga, mis on sätestatud Kesk-Aasia strateegias aastateks 2007–2013 ja mida on väljendatud ELi juhtide avaldustes.

8. Kirgiisi Vabariigi majanduse kohandamiseks ja reformiks annab IMF finantsabi. IMF ja Kirgiisi ametiasutused sõlmisid 2011. aasta juunis kokkuleppe kolmeaastase laiendatud rahastamisvahendi (maht 66,6 miljonit SDRi) rakendamiseks.

9. EL kavatseb anda Kirgiisi Vabariigile sektoripõhist eelarvetoetust arengukoostöö rahastamisvahendi raames kokku 33 miljonit eurot aastatel 2011–2013, et toetada reforme sotsiaalkaitse, hariduse ja avaliku sektori finantsjuhtimise valdkonnas.

10. Halveneva majandusolukorra ja tulevikuväljavaadete tõttu palus Kirgiisi Vabariik 2010. aastal Euroopa Liidult makromajanduslikku finantsabi.

11. Pidades silmas asjaolu, et pärast IMF-lt ja Maailmapangalt saadava makromajandusliku abi arvesse võtmist on jätkuvalt maksebilansi puudujääk, ja võttes arvesse välispositsiooni haavatavust välismõjudest, mistõttu tuleb tagada piisavas mahus välisvaluutareserve, on praeguses erandlikus olukorras asjakohane anda Kirgiisi Vabariigile makromajanduslikku finantsabi. ELi makromajanduslik abiprogramm Kirgiisi Vabariigile (edaspidi „liidu makromajanduslik abi” toataks riigi majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformikava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

12. Liidu makromajanduslik finantsabi ei peaks mitte üksnes täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid, vaid tagama ka liidu osaluse lisandväärtuse.

13. Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja olemuslikult kooskõlas liidu välistegevuse eri valdkondade ja muu asjaomase poliitikaga.

14. Liidu makromajandusliku finantsabi konkreetne eesmärk on suurendada tõhusust, läbipaistvust ja vastutust Kirgiisi Vabariigi rahanduse juhtimisel. Kõnealuste eesmärkide üle peaks komisjon korrapäraselt järelevalvet tegema.

15. Liidu makromajandusliku finantsabi andmise aluseks olevad tingimused peaksid kajastama liidu poolt Kirgiisi Vabariigi suhtes kohaldatava poliitika peamisi põhimõtteid ja eesmärke.

16. Selleks et tagada kõnealuse makromajandusliku finantsabiga seotud ELi finantshuvide tõhus kaitse, peaks Kirgiisi Vabariik võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abi puhul pettuste, korruptsiooni ja rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Samuti peaks abi kasutamist asjakohaselt kontrollima komisjon ja auditeerima kontrollikoda.

17. Finantsabi andmisega ei piirata eelarvepädeva institutsiooni volitusi.

18. Abi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ning majandus- ja rahanduskomitee suudaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud suundumustest ning edastama neile asjakohaseid dokumente.

19. Et tagada ühtsed tingimused käesoleva otsuse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[5].

20. Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud majanduspoliitilised tingimused sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühtsed rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Kirgiisi Vabariigi ametiasutustega läbirääkimisi kõnealuste tingimuste üle määruse (EL) nr 182/2011 kohase liikmesriikide komitee järelevalve all. Asjaoluga, et abi ülemmäär on piiratud, on kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 3 teise lausega põhjendatud võtta vastastikuse mõistmise memorandum vastu nõuandemenetluse raames.

21. IMFi määratluse kohaselt kuulub Kirgiisi Vabariik kategooriasse „tärkava majandusega riigid ja arengumaad”, samas kui Maailmapanga määratluse kohaselt kuulub Kirgiisi Vabariik rühma „madala sissetulekuga riigid” ja „IDA-riigid”. ÜRO-OHRLLS[6] määratluse kohaselt kuulub Kirgiisi Vabariik kategooriasse „sisemaa arengumaa” ning OECD arenguabikomitee on Kirgiisi Vabariigi määranud „muude madala sissetulekuga riikide” loendisse. Seega tuleks Kirgiisi Vabariiki käsitada arengumaana ELi toimimise lepingu artikli 208 tähenduses ning seepärast on käesoleva otsuse õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 209,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

22. Euroopa Liit annab Kirgiisi Vabariigile kuni 30 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi, et toetada Kirgiisi Vabariigi majanduse stabiliseerimist ning katta maksebilansi vajadusi, mis on kindlaks määratud vastavalt IMFi abiprogrammis antud hinnangule. Nimetatud summast antakse kuni 15 miljonit eurot laenuna ja kuni 15 miljonit eurot toetusena. Kõnealuse makromajandusliku finantsabi väljamaksmine eeldab, et eelarvepädevad institutsioonid kiidavad 2012. aasta eelarve heaks. Liidu makromajandusliku finantsabi laenukomponendi rahastamiseks volitatakse komisjoni vajalikud vahendid ELi nimel laenama. Laenu maksimaalne tähtaeg on 15 aastat.

23. Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Kirgiisi Vabariigi vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega ning ELi ja Kirgiisi Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingus ning Kesk-Aasia strateegias (2007–2013) sätestatud peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ning majandus- ja rahanduskomiteed finantsabi haldamise arengutest ning esitab neile asjakohased dokumendid.

24. Euroopa Liidu finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist.

Artikkel 2

1. Komisjonile, kes toimib vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, antakse volitused, et leppida Kirgiisi Vabariigi ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmisega seotud majanduspoliitilised ja finantstingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis hõlmab muu hulgas nende täitmise ajakava (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum”). Vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaks määratud majanduspoliitilised ja finantstingimused on kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega. Nende tingimuste eesmärk on suurendada antava abi ja sealhulgas Kirgiisi Vabariigi rahanduse juhtimise tõhusust ja läbipaistvust ning sellega seotud aruandekohustusi. Kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle teeb komisjon korrapärast järelevalvet. Üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse toetuslepingus ja laenulepingus, mille komisjon ja Kirgiisi Vabariigi ametiasutused sõlmivad.

2. Euroopa Liidu finantsabi rakendamise ajal kontrollib komisjon abi seisukohast oluliste Kirgiisi Vabariigi finantseeskirjade, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust ning kokkulepitud ajakavast kinnipidamist.

3. Komisjon kontrollib korrapäraselt Kirgiisi Vabariigi majanduspoliitika sobivust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidega ning kokkulepitud majanduspoliitiliste tingimuste rahuldavat täitmist. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapanga ning vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega.

Artikkel 3

1. Kui lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon Euroopa Liidu finantsabi Kirgiisi Vabariigile kättesaadavaks kahes osas, millest mõlemad sisaldavad toetus- ja laenukomponenti. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Komisjoni teeb otsuse osamaksed välja maksta eeldusel, et vastastikuse mõistmise memorandumis kinnitatud majanduspoliitilised tingimused on rahuldavalt täidetud. Teine osamakse tehakse kõige varem kolm kuud pärast esimest osamakse tegemist.

3. Raha kantakse Kirgiisi Vabariigi Keskpanka. Vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitavatele tingimustele ja sealhulgas eeldusel, et täiendav rahastusvajadus leiab kinnitust, võib raha üle kanda Kirgiisi Vabariigi riigikassasse, keda käsitatakse lõpp-abisaajana.

Artikkel 4

1. Euroopa Liidu abi laenukomponendiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga ning nende puhul on välistatud laenutähtaegade muutmine ja nendest ei tulene Euroopa Liidule valuuta- ja intressimäärariski ega mingeid muid kommertsriske.

2. Komisjon võtab Kirgiisi Vabariigi soovi korral vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3. Kirgiisi Vabariigi taotluse korral ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon oma esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused ümber korraldada. Refinantseerimine ja tingimuste ümberkorraldamine toimub kooskõlas lõikes 1 sätestatud tingimustega ega põhjusta võetud laenu keskmise kestuse pikenemist ega refinantseerimise või tingimuste ümberkorraldamise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Kirgiisi Vabariik kannab kõik Euroopa Liidu kulud, mis on seotud käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute edenemisest teavitatakse Euroopa Parlamenti ning majandus- ja rahanduskomiteed.

Artikkel 5

Euroopa Liidu finantsabi rakendamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[7] ja selle rakenduseeskirjadele. Kirgiisi Vabariigi ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis, laenulepingus ja toetuslepingus sätestatakse muu hulgas asjakohased meetmed, mis Kirgiisi Vabariigil tuleb võtta, et vältida kõnealuse abiga seoses pettust, korruptsiooni ja muud eeskirjade eiramist ning võidelda selle vastu. Rahaliste vahendite haldamise ja väljamaksmise suurema läbipaistvuse tagamiseks nähakse vastastikuse mõistmise memorandumis, laenulepingus ja toetuslepingus ühtlasi ette komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti kontrollitegevus, sealhulgas õigus teostada kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. Samuti nähakse neis dokumentides ette Euroopa Kontrollikoja võimalus viia läbi auditeid, sealhulgas vajadusel kohapealseid auditeid.

Artikkel 6

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 7

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal ja hinnangu sellele. Aruandes käsitletakse vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste täitmist ja Kirgiisi Vabariigi jooksvaid majandus- ja eelarvetulemusi ning näidatakse, et komisjoni otsus abi osamaksed välja maksta on nendega kooskõlas.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus:

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB) struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Kirgiisi Vabariigile

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB) struktuurile[8]

Poliitikavaldkond: Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

Meede: 03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[9]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

„Suurendada heaolu ka väljaspool ELi”.

Peamine valdkond, millega majanduse ja rahanduse peadirektoraadi tegevus on seotud:

Koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kolmandatele partnerriikidele antava makromajandusliku finantsabi arendamine, seire ja rakendamine.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 3: „Makromajandusliku finantsabi andmine kolmandatele riikidele, et aidata lahendada nende maksebilansi probleeme ja taastada välisvõla jätkusuutlik tase”.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: rahvusvahelised majandus- ja finantssuhted, ülemaailmne valitsemine.

Oodatavad tulemused ja mõju

Kavandatud abi seisneb ELi laenus Kirgiisi Vabariigile summas 15 miljonit eurot ja ELi toetuses Kirgiisi Vabariigile summas 15 miljonit eurot (toetust rahastatakse üldeelarvest), et aidata stabiliseerida Kirgiisi Vabariigi maksebilanssi. Abi laenu- ja toetuskomponent makstakse välja kahe osamaksena. Kõnealune abi aitab Kirgiisi Vabariigil ületada majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, millega riigil on rahvustevaheliste ja poliitiliste rahutuste ning ülemaailmse finantskriisi tagajärjel tulnud tegeleda. Samuti edendab see struktuurireforme, mille abil toetatakse jätkusuutlikku majanduskasvu ja parandatakse riigi rahanduse juhtimist.

2011. aasta septembris-oktoobris koostasid komisjoni talitused asjakohase eelhinnangu (vt komisjoni ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokument). Selles tõdeti, et ELi makromajandusliku finantsabi andmine on põhjendatud.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Ametiasutused, eelkõige Kirgiisi Vabariigi rahandusministeerium, peavad andma komisjoni talitustele korrapäraselt aru mitme näitaja kohta. Samuti esitavad nad enne abi teise osamakse tegemist põhjaliku aruande selle kohta, kas nende tegevus vastab kokku lepitud poliitikatingimustele.

Komisjoni talitused jätkavad Kirgiisi Vabariigi rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus korraldatud raharingluse ja halduskorra hindamist. Euroopa Komisjoni delegatsioon Kirgiisi Vabariigis esitab teemadel, mis on abi jälgimise seisukohast olulised, korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt IMFiga ja Maailmapangaga, et saada osa nende kogemustest ja tegevusest Kirgiisi Vabariigis.

Käesoleva tehingu kohta tehakse järelhinnang kaks aastat pärast rakendusaja lõppu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekus on ette nähtud ka iga-aastase aruande esitamine nõukogule ja Euroopa Parlamendile, sealhulgas aruanne abitehingute rakendamise kohta.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Väljamaksed sõltuvad Kirgiisi Vabariigi ja IMFi vahel laiendatud rahastamisvahendi raames kokku lepitud kolmeaastase programmi rahuldavast elluviimisest. Lisaks lepib komisjon Kirgiisi Vabariigi ametiasutustega kokku konkreetsetes poliitilistes tingimustes, mis peavad enne teise osamakse tegemist täidetud olema. Need tingimused on kooskõlas Kirgiisi Vabariigi ja IMFi vahel sõlmitud kokkulepetega. Enne abi andmist kontrollivad komisjoni talitused koostöös Kirgiisi Vabariigi ametiasutustega, kas seatud poliitikatingimused on täidetud.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Kirgiisi Vabariik on piirkonna riik, kes on asunud läbi viima demokraatlikke reforme. Abistades Kirgiisi Vabariigil ülemaailmse kriisi ja rahvustevahelise konflikti tagajärjel aset leidnud majandusvapustustest üle saada, aitab kavandatud makromajanduslik finantsabi edendada riigis makromajanduslikku stabiilsust, majandusreforme ja poliitilist arengut. Täiendades rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ELi ja teiste abiandjate eraldatud vahendeid, aitab see parandada kriisi järgselt rahvusvaheliste rahastajate kogukonna poolt eraldatud finantspaketi üldist tõhusust.

Lisaks rahalisele küljele aitaks makromajandusliku finantsabi programm tugevdada valitsuse reformimisjõupingutusi ja püüdlusi tihendada sidemeid ELiga. Seda aitab muu hulgas saavutada abi väljamaksmiseks asjakohaste tingimuste seadmine. Üldiselt annab programm signaali piirkonna teistele riikidele selle kohta, et EL on valmis majanduslikult raskel ajal toetama riike nagu Kirgiisi Vabariik, kes on selgelt asunud demokratiseerimise ja poliitiliste reformide teele.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Varem antud makromajandusliku finantsabi kohta hiljuti tehtud välishinnang näitab, et abi keskendamine piiratud hulgale struktuurireformidele on igati põhjendatud ja et seda tava tuleb jätkata, tagades ühtlasi piisava seire ja tiheda poliitilise dialoogi kogu abi rakendusperioodi jooksul.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

2010. aasta juulis toimunud rahastajate konverentsil osales ka EL, kes kohustus andma mitmes olulises valdkonnas toetust 117,9 miljonit eurot. Osa abist antakse kriisiinstrumentide raames (nagu stabiilsusabi ja humanitaarabi). Ülejäänud osa abist antakse arengukoostöö rahastamisvahendi raames ja mitmetelt asjaomastelt eelarveridadelt eraldatavate vahenditena ja see hõlmab juba heaks kiidetud programmide ja projektide raames tehtavate osamaksete suurendamist ja kiirendamist. Abi antakse peamiselt järgmises valdkondades: maaelu areng ja põllumajandus, haridus, sotsiaalkindlustus ja kohtureform. Arengukoostöö rahastamisvahendi põhist toetust antakse valdkondliku poliitika toetusprogramm raames kokku 33 miljonit eurot aastatel 2011–2013, et toetada reforme sotsiaalkaitse, hariduse ja avaliku sektori finantsjuhtimise valdkonnas. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamiseks eeliseks see, et selle abil saab aidata luua stabiilset makromajanduslikku raamistikku, edendades sealhulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobivat raamistiku struktuurireformide tegemiseks.

Makromajandusliku finantsabi raames ei anta korrapärast finantsabi ega toetata abisaavate riikide majanduslikku või sotsiaalset arengut. Makromajandusliku finantsabi andmine tuleb lõpetada kohe, kui riigi rahanduse välispositsioon paraneb. Pärast seda tuleb abi andmisega hakata tegelema ELi koostöö toetamise instrumentide, eelkõige arengukoostöö rahastamisvahendi raames antava otsese eelarvetoetuse kaudu.

Makromajanduslik finantsabi peaks ühtlasi täiendama rahvusvaheliste finantseerimisasutuste toetusi, eelkõige IMFi toetust majanduse kohandamiseks ja reformimiseks. Makromajanduslikku abi antakse üksnes juhul, kui majandus- ja finantspoliitilised tingimused on täidetud.

Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- X Ettepaneku/algatuse kehtivusaeg: kaks aastat alates vastastikuse memorandumi jõustumisest, nagu on sätestatud kavandatava otsuse artikli 1 lõikes 4.

- X finantsmõju aastatel 2012–2014 (maksed tagatisfondi ja järelhindamine)

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[10]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[11]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud haldamine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Märkused:

Abi järelevalve suhtes oodatakse Euroopa välisteenistuse peakorterite ja ELi delegatsioonide aktiivset koostööd.

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Abi on makromajanduslikku laadi ja see on kooskõlas IMFi toetusega seotud majandusprogrammiga. Komisjoni talitused lähtuvad meetmete seirel laiendatud rahastamisvahendi rakendamisel saavutatud edusammudest ja Kirgiisi Vabariigi ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate konkreetsete reformimeetmete elluviimisest. Ametiasutused, sealhulgas rahandusministeerium, peavad esitama komisjoni talitustele igas kvartalis aruande asjaomaste näitajate kohta ning enne abi teise osamakse tegemist põhjaliku nõuetele vastavuse aruande.

Komisjoni talitused jätkavad Kirgiisi Vabariigi rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus korraldatud raharingluse ja halduskorra hindamist. Euroopa Komisjoni delegatsioon Kirgiisi Vabariigis esitab teemadel, mis on abi jälgimise seisukohast olulised, korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt IMFiga ja Maailmapangaga, et toetuda nende tegevusele Kirgiisi Vabariigis.

Kavandatavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses on ette nähtud, et nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatakse igal aastal aruanne, mis sisaldab hinnangut abitehingute rakendamise kohta. Lisaks sellele on ette nähtud, et üks või kaks aastat pärast rakendamisperioodi lõppu teeb komisjon või selle nõuetekohaselt volitatud esindaja abi sõltumatu järelhindamise.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Käesoleva makromajandusliku finantsabi juures on väärkasutuse, sisepoliitiline ja välispoliitiline oht.

Esmalt on oht, et kuna makromajanduslik finantsabi ei ole ette nähtud konkreetsete kulutuste tegemiseks (erinevalt projektirahastamisest), võidakse seda kasutada pettuse eesmärgil. Üldiselt on selles vallas riskid seotud keskpanga sõltumatuse, riigi rahanduse juhtimise süsteemi ja haldusmenetluste kvaliteedi, raharingluse kontrolli ja sellest ülevaate saamise võimaluste, IT-süsteemide turvalisuse ning asjakohase sise- ja välisauditi tegemise võimalustega.

Sisepoliitiliste ohtude suhtes tuleb eeldada, et Kirgiisi Vabariigi valitsus jääb kindlaks eelarve kohandamisele ja IMFiga sõlmitud kokkulepetest kinnipidamisele. Selle üle aitab otsustada IMFi teostatav majandusnäitajate ja struktuuriliste sihtmärkide saavutamise korrapärane seire. On siiski oht, et Kirgiisi Vabariigi valitsus ei pea kinni IMFiga kokku lepitud tingimustest, kuna abiprogrammi sihtmärkide saavutamine võib osutuda eeldatust raskemaks ning riigi sisepoliitiline olukord võib muutuda. Seega on Kirgiisi Vabariik jätkuvalt haavatav kaubavahetuse mahu vähenemisest, mida võivad põhjustada võimalikud välisvapustused. Seni on ametiasutused näidanud üles suurt valmisolekut reformikava koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega rakendada. Seda kinnitavad IMFi poolt Kirgiisi Vabariigis rakendatud eelmise lühiajalise toetusprogrammi head tulemused.

Muud ohud on seotud rahvustevaheliste pingete ja poliitilise ebastabiilsuse võimaliku taastekkega. Riigis toimusid 30. oktoobril 2011 rahumeelsed presidendivalimised, mida jälgis rahvusvaheline valimisvaatlusmissioon. Poliitilised riskid on kontrolli all, pidades silmas Kirgiisi ametiasutuste märkimisväärseid jõupingutusi õiguspäraste demokraatlike institutsioonide kehtestamisel.

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Komisjoni talitused on paika pannud raharingluse ja halduskorra hindamise programmi kõigis Euroopa Liidult makromajanduslikku finantsabi saavates kolmandates riikides, et täita Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavast finantsmäärusest tulenevaid nõudeid. Samuti võetakse arvesse IMFi ohutushinnanguid ja muid IMFi ja Maailmapanga asjakohaseid aruandeid.

Komisjoni talitused koos nõuetekohaselt volitatud välisekspertidega viivad Kirgiisi Vabariigi rahandusministeeriumis ja Kirgiisi Vabariigi Keskpangas läbi raharingluse ja halduskorra hindamise. Ülevaade hõlmab valdkondi, nagu juhtimisstruktuur ja -korraldus, vahendite haldamine ja kontroll, infotehnoloogia turvalisus, sise- ja välisauditi valmidus, keskpanga sõltumatus.

Kirgiisi Vabariigile antava makromajandusliku finantsabi kavandatav õiguslik alus sisaldab sätet pettuste vältimise meetmete kohta. Need meetmed on üksikasjalikumalt kirjeldatud vastastikuse mõistmise memorandumis. Abiga kavandatakse siduda mitmeid konkreetseid tingimusi, peamiselt avaliku sektori finantshalduse valdkonnas, et suurendada tõhusust, läbipaistvust ja aruandekohustusi.

Lisaks kavatseb komisjon tehinguga seotud poliitikatingimuste juures pöörata tähelepanu riigi rahanduse juhtimise reformidele.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Number [Nimetus…...….] | Liigendatud/liigendamata ([12]) | EFTA riigid[13] | Kandidaat-riigid[14] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

4 | 01 03 02 Makromajanduslik abi | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

4 | 01 04 01 14 Maksed tagatisfondi | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

Makseid välistegevuse tagatisfondi tehakse vastavalt muudetud fondimäärusele. Nimetatud määruse kohaselt arvestatakse laene aasta lõpu seisuga väljamaksmata laenusumma järgi. Fondi makstav summa arvutatakse „n” aasta alguses sihtsumma ja „n-1” aasta lõpu seisuga fondi netovara vahena. Kõnealune makstav summa sisestatakse „n” aastal „n+1” aasta esialgsesse eelarveprojekti ja kantakse „n+1” aasta algul ühe maksena üle eelarverealt „Maksed tagatisfondi” (eelarverida 01 04 01 14). Seepärast võetakse sihtsummana „n-1” aasta lõpus fondi makstava summa arvutamisel arvesse 9 % väljamakstud summast (ehk maksimaalselt 1,35 miljonit eurot).

Abi laenuosa (15 miljonit eurot) suhtes kohaldatavat eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise kasutamise korral. Eeldatakse, et eelarvetagatist ei kasutata.

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: | 4 | EL kui ülemaailmne partner |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

-

Hinnanguline personalivajadus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

- X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 0,3 | 0,1 | 0,1 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( koosseisuväline personal (täistööajale taandatud FTE)[22] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU | 0,3 | 0,1 | 0,1 |

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Personalikulud on hinnanguliselt 30 % järkude AD5–AD12 ametnike aastasest kulust.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Vastastikuse mõistmise memorandumite ning laenu- ja toetuslepingute koostamine, ametiasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega suhtlemine, välisekspertidega suhtlemine seoses tegevuse hindamisega ja järelhindamistega, kontrollkäikude tegemine, komisjoni personali aruannete koostamine, komisjoni menetluste ettevalmistamine seoses abi haldamisega. |

Koosseisuväline personal |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[25].

Kolmandate isikute rahaline osalus

- Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Hinnanguline mõju tuludele

- X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

- ( Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

- ( omavahenditele

- ( mitmesugustele tuludele

[1] Vähim arenenud riikidega, sisemaa arengumaadega ja arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikidega tegelev ÜRO kõrge esindaja büroo.

[2] Nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta) (kodifitseeritud versioon) artikkel 5. Vahendite eraldamine toimub eelarverea 01 04 01 14 – „Maksed tagatisfondi” alt.

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] Euroopa Parlamendi ... 2012. aasta seisukoht ja nõukogu …. 2012. aasta otsus.

[5] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[6] Vähim arenenud riikidega, sisemaa arengumaadega ja arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikidega tegelev ÜRO kõrge esindaja büroo.

[7] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

[8] ABM – tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[9] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[10] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[11] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[12] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[13] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[14] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[15] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist (2012).

[16] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised A…B read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[17] Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[18] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[19] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[20] Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[21] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised A…B read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[22] CA= lepingulised töötajad; INT= renditööjõud („Intérimaire”); JED = noored eksperdid delegatsioonides, LA=kohalikud töötajad; SNE = riikide lähetatud eksperdid.

[23] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

[24] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

[25] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.